Eelnõu

EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal The success of both the digital and green transitions depends on workers with the right skills, and the need to act fast puts high demands on Member States ’ support systems for continuous learning . Moreover, demographic change in Europe means that we need to activate everyone’s full potential, in order to ensure sustainable growth. Lastly, recovering from the socio-economic impact of the COVID-19 pandemic requires a re inforced policy on skills to support successful professional transitions where needed . Skills development is a fundamental part of the response to these challenges . Skills are a centrepiece of the European way of life a s they a re a key driver for individual s ’ success in a fast changing labour market . A strong skill set open s up opportunities, provide s a safety net in uncertain times, and promote s inclusion and social advancement. However, across Europe, too few people take part in regular learning once they have completed their initial education . M any find themselves excluded from opportunities to up- or reskill because of their labour force status or personal circumstances , like lack of finances, time or motivation to train. Limited awareness of their own skills needs, limited transparency of training offers, uncertainty about a training programme’s quality and recognition, and insufficient tailoring of available offers to individual needs all contribute to low motivation to take up training in a context of limited opportunities for financial support. As a result, today only 1 in 10 adults in Europe undertakes training in a given 4 weeks -period and less than half of all adults report any formal or non-formal education or training activities over a period of 12 months. Furthermore, those who do undertake education or training are not necessarily those who need it most. For example, permanent employees are more likely than other adults to engage in learning (45% as against 29%); and sectors, occupations and types of employment with higher proportions of lower-qualified workers find themselves at the bottom of the upskilling ranking. Overall, w omen participate slightly more in adult learning than men ( 38.4% vs 36.4%). However, men are somewhat more likely than women to report learning for job-related reasons. A skilled workforce is a lso a key factor for the productivity , sustainability and innovation of businesses of all sizes , notably for small and medium - sized enterprises (SMEs ) . It enable s them to grow and contribute to a successful green and digital transition , thereby creat ing high - quality jobs. Providing people with the right skills also allow s businesses to take advantage of advanced technologies . However, s kills mismatches and gaps on the labour market persist and are growing. For example, t hey already constrain the transition to a greener economy, which highlight s the importance of skills investment to reach the EU’s ambitious European Green Deal objectives, including emission reduction targets. They also put breaks on the digital transition, with m ore than 70% of businesses report ing a lack of staff with adequate digital skills as an obstacle to investment. In particular, SMEs are often at a disadvantage compared to larger companies when it comes to supporting the skills development of their staff. Employees in large companies are more likely to participate in training (55%) than SME employees (42%). SMEs include microenterprises with fewer than 10 employees, who tend to participate in training the least (36%). The Commission ’s Communication on a European Skills Agenda for Sustainable Competitiveness, Social Fairness and Resilience was published in July 2020, at the height of the COVID-19 pandemic . I t called for a skills revolution and a paradigm shift on skills policies and announced 12 actions to make this a reality . One of its action s announced an initiative on i ndividual l earning a ccounts which allow people to accumulat e and preserv e training entitlements to use them for training, guidance or validation . This paradigm shift on skills policies is also shaping many key Commission initiatives: T he European Pillar of Social Rights a ction p lan included an ambitious headline target on skills: by 2030, 60% of working-age adults in the EU should participate in training each year . EU leaders welcomed this in the Porto Declaration of 8 May 2021 and the European Council conclusions of 25 June 2021 . The European Green Deal recognises s kills as a crucial enabler for the green transition to a modern, resource-efficient , and competitive economy. The Commission Communication of 14 July 2021, “Fit for 55” recognises that the green transition can only succeed if the EU has the skilled workforce it needs in order to stay competitive. In her 2021 State of the Union address, President von der Leyen underlined the importance of invest ing in digital skills and the need to draw EU leaders' attention to this . Europe’s Digital Decade reiterates the objective of a minimum 80% of the EU population with at least basic digital skills and set the target of 20 million employed ICT specialists, with gender convergence, by 2030. The recently adopted proposal on the Path to the Digital Decade establishes a framework to take this forward. The Commission Communication on A New Industrial Strategy for Europe calls for decisive action to make lifelong learning a reality for all and ensure that education and training keep pace and help deliver the twin transitions. The Recovery and Resilience Facility , part of Next Generation EU, and the Multi-annual Financial Framework are providing unprecedented EU funding for Member States to invest in skills. All national Recovery and Resilience Plans adopted by the Commission so far , include measures for adult upskilling and reskilling . This initiative is necessary because past initiatives have proven insufficient to substantially increas e adults’ participation in training and clos e support gaps in access to training . W hil e the situation varies between Member States, all face similar challenges, as reflected in the European Semester analysis and country-specific recommendations. The analysis from the Impact Assessment shows that there are two broad problem drivers : individuals receive insufficient financial support for training , including to overcome barriers to devoting time for training, and there is insufficient motivation to take up training . The consequences of the problem are manifold, ranging from a higher risk of unemployment and lower wages and lower job satisfaction for the individual, to reduced productivity in companies , in particular SMEs, and consequently lower GDP and less resilience in the economy as a whole. U nless resolute action is taken, adult learning participation is expected to reach only around 4 9 % by 2030, thus falling well short of the 60% target. This is why the Commission is propos ing a fresh approach to supporting up- and reskilling in the EU , in line with the Skills Agenda, which places individual s in the driving seat, and equips them with the support and tools they need to engage regularly in learning. The general objective of the initiative is to support Member States with reforms to enable adults to participa te in training in order to increase participation rates and reduce skills gaps. The proposal covers all adults of working age, irrespective of labour force or professional status . It thus ta kes a whole new approach to lifelong learning , de-coupling training entitlements from their original funder and giving individuals full ownership over the entitlements . The initiative thereby contributes to the EU's overall objective of promot ing a highly competitive social market economy, with a view to full employment and social progress . S cenario analyses suggest that the proposed approach would increase training participation in 2030 to levels above the 60% EU target. In concrete terms , th is proposal recommends that Member States should enable adults to participate in training in order to increase participation rates and reduce skills gaps by: (a) supporting all working-age adults to access training, including for professional transitions and irrespective of their labour force or professional status ; (b) increasing individuals’ incentives and motivation to seek training. To achieve these objectives, this proposed Recommendation invites Member States to set up individual learning accounts . These will embody the right to lifelong learning, through individual learning accounts as a means of enabling individuals to participate in labour-market relevant training, and an enabling framework including guidance and validation opportunities, to support the actual take-up of training. This corresponds to guideline 6 in the 202 1 Council Decision on g uidelines for the employment policies of the Member States (‘Employment Guidelines’) confirm ing the 2020 version , which stresses access to employment and skills, and calls on Member States to “ strengthen the provisions on individual training entitlements and ensure their transferability during professional transitions ”. • Consistency with existing policy provisions in the policy area The proposal is consistent with and complements existing EU policy initiatives , most of which focus on the design of adult education and training provision (“supply side”), rather than on making it accessible to adults and encouraging them to use it (“demand side”). Moreover, existing initiatives are often limited in scope, focusing only on certain groups, rather than all working - age adults . For instance, in adopting t he 2016 Council Recommendation on Upskilling Pathways ( the most recent major EU leg al act on adult learning policy ) , Member States agreed to take a strategic and coordinated approach to providing learning opportunities for the EU’s 58 million low- qualified adults. The aim is to help them improve their basic skills (i.e. literacy, numeracy , and digital skills), and/or to acquire a broader set of skills by moving on to higher qualifications. The 2019 report on the implementation of the Recommendation shows a range of national policy responses. It also underlines that addressing the challenge of skilling low - qualified people requires a long-term systemic approach , accompanied by appropriate funding , outreach and guidance , which is often not the case. The Recommendation has a narrower target group and scope than this proposal , as it focus es mainly on the low- qualified , and does not recommend financial support for individual learners. T his initiative complement s a number of instruments mentioned in the European Pillar of Social Rights a ction p lan of March 2021, that call on the EU and Member States to upscale skills policies and investment : A Commission proposal for a Council Recommendation on micro-credentials , a Skills Agenda action and a key instrument for achieving a European Education Area by 2025 , is presented together with this proposal . It aims to help people adapt to the evolving needs of the labour market by promoting the quality, transparency and recognition of short training programmes . M icro-credentials can help ensur e that individuals using their individual learning accounts can be confident of training quality and subsequent recognition of their efforts, including by their current and future employers. Jointly, the se two initiatives incentivise the uptake of training: by giving adults the means for it, and by ensuring that it will pay off for them. The Pact for Skills , launched in November 2020, aims at mobilising private and public stakeholders to take concrete action for the up- and reskilling of people on the labour market, and, where relevant, pool efforts in partnerships. Since then, the Commission has held high-level roundtables with industry representatives, social partners and vocational education and training ( VET ) providers with a view to launch ing large-scale partnerships in the 14 industrial ecosystems of the EU I ndustrial S trategy . As of end November 2021, f ive such partnerships had been established , which committed to the up - and reskilling of 1.5 million people in the coming years. T he Pact for Skills had so far assembled more than 500 members , including sectoral business organisations, large and small companies, universities, VET providers, social partners, chambers of commerce, regional and local authorities and public and private employment services. Th e adoption of this proposal for a r ecommendation will facilitate the implementation of the Commission Recommendation on effective active support to employment (EASE) , adopted in March 2021 . This will help Member States “ develop policy packages to facilitate labour market transitions for workers, notably by foster ing upskilling and reskilling opportunities and support measures ” . 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The legal basis for the proposed recommendation is Article 292 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) combined with Article 149 TFEU , because the predominant purpose of this initiative is to support Member States in reaching the objectives of employment policy . Article 149 TFEU allows for non-binding measures in the field of employment aimed at providing comparative analysis and advice and promoting innovative approaches. The recommendation will contribute to the implementation of A rticle 145 TFEU, which requires the Member States and the Union to “ work towards developing a coordinated strategy for employment and particularly for promoting a skilled, trained and adaptable workforce and labour markets responsive to economic change” . • Subsidiarity (for non-exclusive competence) The present proposal is in conformity with the principle of subsidiarity as provided for in Article 5(3) of the Treaty on European Union (TFEU). While the initiative is expected to support and accelerate national efforts, it will fully respect the principle of subsidiarity, by leaving the Member States to decide on key design parameters, in particular funding source s , level of the training entitlements, priority target groups ( i.e. individuals most in need of up- and reskilling) and eligible training opportunities. While Member States can take measures to improve the situation at national level, an EU initiative can support , coordinate and accelerate national efforts by sharing experiences and promoting innovative approaches. It can also help set expectations and create trust among Member States and stakeholders for an increase in public and private investment in skills, signalling that all of them will contribute to, and benefit from, the shared asset of a skilled EU labour force. In the public consultation, 84% of respondents agreed that the initiative could also lead to a more efficient use of EU funds for skills development. The initiative can facilitate access to training for the growing number of EU citizens who live in another Member State, thus contributing to labour mobility within the EU and further integration of the single market. It can also help to create a level playing field for companies i n the single market by enhancing the quality and transparency of the training market across the EU. • Proportionality The present proposal is in conformity with the principle of proportionality as provided for in Article 5(4) TFEU. Th e proposed actions are proportionate to the pursued objectives given the urgency of the challenge and Member States’ express ed ambition of increas ing adult learning participation significantly by 2030 above levels that can reasonably be expected to be reached under the baseline scenario , strengthen ing the provisions on individual training entitlements and ensur ing their transferability during professional transitions . The recommendation to set up personal accounts for training entitlements is proportionate because such accounts allow to de-couple training entitlements from their original funder and give individuals full ownership over the entitlements, which is essential to ensure the transferability of entitlements. Personal accounts also facilitate flexible funding models with cost-sharing across different funder s of training entitlements and modulated support by target groups, accommodating a wide range of possible national funding and implementation models. The implementation of the proposed recommendation concerning individual learning accounts and the enabling framework can build on the provisions in the Member States that already exist or are envisaged in the national R ecovery and R esilience P lans. It allow s for differentiated approaches that reflect Member States’ different economic, financial and social situations and diverse education, training and labour market conditions. Thus, the content of this proposed recommendation does not exceed what is necessary to achieve its objectives. • Choice of instrument In the light of the objective ( support ing reform in the Member States ) and the envisaged legal basis, only non-binding instruments are under consideration. A first option is to propose a revision of the Employment Guidelines , so as to support Member State s' reforms through the European Semester process and country-specific recommendations. The most recent Guidelines from October 202 1 confirm the version of 2020, which already asks Member States to “strengthen the provisions on individual training entitlements and ensure their transferability during professional transitions, including, where appropriate, through individual learning accounts”. However, as the Employment Guidelines are general by nature, they do not provide further guidance on how to do this. A nother option is a Commission c ommunication or r ecommendation that could provide Member States with further guidance and inform the implementation of country-specific recommendations. However, it would not have the political ownership of the Member States, and would therefore be insufficient to incentivise the required reforms. The preferred instrument is a proposal for a Council r ecommendation. This will provide Member States with commonly agreed recommendations on a concrete tool that can help them to meet the 2030 EU headline target on training participation . It also provides a common framework for action that could serve as a basis for subsequent analysis of reforms and progress. While leaving it up to the Member States to decide on design parameters such as priority target groups , funding or eligible training opportunities, the proposal provides guidance on how to address the challenges identified in the country-specific recommendations under the European Semester which take into account the specific circumstances of each Member State. In the public consultation, 61% of respondents agreed that EU legislation followed by Member States on a voluntary basis such as a Council r ecommendation would be a suitable means of achieving the objectives of this initiative. 3. RESULTS OF STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation Not applicable. • Stakeholder consultations The I nception I mpact A ssessment was available online for public feedback between 23 March and 20 April 2021. A total of 23 responses were received, mostly stressing the importance of designing individual learning accounts in collaboration with social partners , the need to ensure that training is of high quality , that guidance and information are available and that sufficient attention is devoted to vulnerable groups. The Commission held a 12-week public consultation between 23 April 2021 and 16 July. It attracted 216 replies from 78 citizens, 26 public authorities, 46 business associations and enterprises, 26 trade unions and 40 NGOs/other respondents. The majority of respondents (35), of which 23 were EU-level organisations, were based in Belgium, followed by Italy (24). In addition, 38 written responses were received. The public consultation confirmed the problem definition and the potential EU added value. There was broad support for p olicy efforts to facilitate learning amongst adults, but support was less strong for non-job-related training . 84% of the respondents agreed that individual learning accounts could be effective for tackling financial constraints to training participation . 82% of respondents agreed that motivation to participate in training can be increased through individual learning accounts, with similarly high scores for career guidance, opportunities for the validation of informal and non-formal learning, a public registry of quality assured training opportunities , awareness raising campaigns at EU and national levels and a one-stop-shop digital platform. There was a general plea to avoid complexity and bureaucracy, and ensure ease of access for individuals. Eleven targeted consultation events were held with different groups of stakeholders and social partners , including at the highest political level . During the dedicated social partner hearing , social partners express ed their agreement with the general objectives of the initiative , but emphasised that individual learning accounts should be seen as “ one tool in the toolbox ” for reaching them . In its Opinion , the Advisory Committee on Vocational Training (ACVT) agreed that the i nitiative could improve adults’ motivation and participation in education and training. At the same time, it argues that individual learning accounts should complement rather than replace existing government-funded and/or social partner-driven training provision. The majority of stake holders and social partners , and especially those from Member States with well-developed training systems e.g. Nordic countries, stressed the importance of integrating new initiatives with the existing national (or regional) training infrastructure, respecting the collective agreements for training already in place, normally involving employers, trade unions, and governments. There was general agreement that the training focus of a new training entitlement initiative should be labour market oriented and that impacts would be enhanced where training entitlements are coordinated with guidance, quality assured systems and accredited training. The European Parliament in its opinion on the European Skills Agenda highlights the potential of individual learning accounts, a funding mechanism seen as key to help upskilling and reskilling especially for the most vulnerable groups. The Council Conclusions of 8 June 2020 on reskilling and upskilling invite Member States to ; “explore possible models for public and private financing of lifelong learning and the development of skills on an individual level”, and invite the Commission to support Member States in these efforts. In its opinion of 7 July 2021 on adult learning, the European Economic and Social Committee considers that lifelong learning should become a lifestyle for all and a reality at the workplace, and calls on the Commission and the Member States to achieve and raise the target of 60% of adult learning participation per year. It recommends Member States to strengthen the policy, governance and funding to adult learning and ensure equal access to lifelong learning for all adults. A high-level forum on individual learning accounts attracted nearly 800 participants from 48 countries and the validation workshop for the Impact Assessment support study (with around 25 participants, mostly NGOs and public authorities) focused on the problem and impact analysis. • Collection and use of expertise The evidence base to underpin the initiative includes: a n external study to support the I mpact A ssessment; r elevant data from EU-level surveys, e.g. the Labour Force Survey, the Adult Education Survey , the Continuing Vocational Training Survey, relevant surveys run by Eurofound and Cedefop , on adult learning participation and provision, and on barriers and incentives ; r elevant literature covering evaluations of international experiences; s everal inter-linked outputs from the independent adult learning expert network: country reports on the available financial incentive schemes, an analysis of available statistical evidence, and an analysis of the environment for providing individuals with direct financial incentives for training; e vidence from consultations on the Skills Agenda and European Pillar of Social Rights a ction p lan and outcomes of high level roundtable meetings on the Pact for Skills . • Impact A ssessment The Commission carried out an I mpact A ssessment of policy options. This work was supported by structured consultation within the Commission via an Inter-Service Steering Group. The I mpact As sessment was discussed with the Regulatory Scrutiny Board (RSB) on 29 September 2021. On 1 October 2021, the RSB issued a positive opinion with reservations, which have been addressed by adding clarifications to the scope of the initiative, the baseline scenario, the description of expected impacts and the choice of the preferred option . The policy options differ ed in terms of the delivery mode of training entitlements (training vouchers or personal accounts), the size of the target group and individuals’ freedom to choose training opportunities. The preferred policy option is to provide all working-age adults with training entitlements in the form of personal accounts, while modulating amounts according to support needs and allowing individuals to choose freely among training opportunities of which the quality, labour market relevance and recognition is assured by their inclusion in a public registry. This option is most effective in achieving the objectives of the initiative as it comprehensively reduces support gaps and fragmentation while tailoring training to individual needs. In the light of the objectives of the initiative, the legal basis and the principle of subsidiarity, the preferred legislative instrument is a proposal for a Council Recommendation. This instrument makes it possible to recommend a combination of individual training entitlements and enabling framework conditions , whil e allowing Member States to implement the measures in line with national circumstances. Benefits of the preferred option: Scenario analyses suggest that implementation of the preferred option could increase training participation in 2030 to levels above the 60% EU target, and reduce participation gaps across Member States. The main expected impacts are higher wages for individuals, higher productivity for enterprises, and higher GDP and social cohesion. Costs of the preferred option: Scenario analyses estimate a direct annual cost of training entitlements of around EUR 17.6 to 24.5 billion. Additional costs result from greater uptake of paid training leave and set-up and administrative costs, but these are expected to be limited given the significant relevant infrastructure that already exists in many Member States. If the initiative is implemented well , c ost-benefit calculations suggest that the above-mentioned benefits significantly outweigh the costs. Effect on companies ( including SMEs ) : Companies are expected to benefit from a more skilled and productive labour force and reduced skills gaps, with particular benefits for SMEs whose employees currently participate less in training. Impact on national budgets and administrations: The funding arrangement s are left to the Member States. Cost-benefit calculations suggest that the benefits significantly outweigh the costs, so that suitable funding and cost-sharing arrangements can promote sustainable public finances. • Regulatory fitness and simplification Not applicable. • Fundamental rights Under Article 14(1) of the Charter of Fundamental Rights of the EU “everyone has the right to education and to have access to vocational and continuing training” : this is also reflected in principles 1, 4 and 5 of the European Pillar of Social Rights. The initiative is expected to have a positive impact on fundamental rights by bridging gaps in the access to continuous training. This impact is rather strong, as the initiative cover s all working - age adults , while also providing specific support for people most in need of up- and reskilling . 4. BUDGETARY IMPLICATIONS This initiative does not require additional resources from the EU budget. The i mplications for national budgets will depend on the funding model selected by the Member State in question . 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements Th is proposed Recommendation invite s Member States to work jointly with the Commission on its implementation. It recommend s that Member States implement its principles as soon as possible and submit a plan setting out measures to be taken at national level. The progress made in implementing the plans should be discussed in the context of the multilateral surveillance of the European Semester in the Employment Committee , focusing on the instruments put in place by Member States as well as outcomes (such as training participation and subsequent labour market outcomes). The Commission aim s to establish jointly with the Employment Committee a monitoring framework with agreed common quantitative and qualitative indicators, as a basis for assess ing the implementation of this Recommendation and for its review. In order to streamline Member State s’ reporting obligations, this framework w ould , as far as possible , use information already collected through other monitoring frameworks and avoid duplications of monitoring and reporting ( e.g. for the Recovery and Resilience Facility, the European Social Fund P lus and the strategic framework for European cooperation in education and training towards the European Education Area). The Commission aim s to assess and evaluate progress in the implementation of th e proposed Recommendation, in cooperation with the Member States and after consulting the stakeholders concerned, and report to the Council no sooner than 5 years from the date of its adoption. • Explanatory documents (for directives) Not applicable. • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal ( Paragraph s 1-2) The innovative aspect of this proposal is that it puts the individual directly at the centre of skills development . It recommend s that Member States develop policies and instruments to support all working - age adults to access training, including for professional transitions, irrespective of their labour force or professional status , as well as to increase individuals’ incentives and motivation to seek training. Individual learning accounts and an enabling framework, including guidance and validation opportunities, can promote the effective take-up of this training . ( Paragraph 3) The target group for the initiative is all working-age adults legally residing in a Member State, independently of their educational attainment level and current labour force status or type of employment , hence including the employed, self-employed, and other s in atypical forms of work, the unemployed and people outside the labour force. The proposal therefore recommends establishing an individual learning account for every working-age adult in the Member State where he or she is legally residing. However, for EU frontier workers and self-employed who are EU citizens and who work in a Member State other than the State where they reside an exception is warranted . As individual learning accounts are primarily aimed at developing labour market-relevant skills, the place of residence would not be a suitable criterion to determine in which Member State the individual learning account should be set up for this group . Therefore, the proposal recommends the place of (self-) employment as the criterion determining where the individual learning account should be set up for frontier workers. T his treatment would be in line with the principle of non - discrimination of nationals as regards the access to social advantages established in Article 7(2) of Regulation 492/2011 . ( Paragraph s 5-7) T he proposal recommend s that Member States take a universal approach by setting up an individual learning account for every individual covered by the scope of this initiative and ensur ing the adequate annual provision of individual training entitlements. At the same time, it calls on Member States to modulate funding according to individuals’ needs . Th is “ universal but differentiated ” approach was supported by stakeholders i n the public consultation. The proposal recommends granting a dditional training entitlements for individuals most in need of up- and reskilling . D epending on the national context, these could be individuals in specific employment situations (e.g. atypical forms of work), according to their labour force status (employed, unemployed or outside the labour force ), working for firms in sectors significantly affected by the digital or green transition), or specific types of compan y (e.g. micro - enterprises , SMEs , or those with with specific skills needs (such as low-qualified individuals) , or in specific age groups or vulnerable groups. The groups receiving additional training entitlements may change as the labour market evolves. ( Paragraph s 8-9) Individual learning accounts support the idea of cost-sharing , as they allow contributions from different sources , such as public authorities and employers, to be bundled and managed in a single account. This facilitates the modulation of support by need of up- and reskilling ( e.g. with Public Employment Services funding additional individual training entitlements for the unemployed), and top-ups by employers for their employees, either voluntary or as an outcome of collective bargaining agreements. ( Paragraph 10) The accumulation of individual training entitlements over a set period in a personal account allows individuals to store entitlements independently of their labour force or professional status, to embark on longer or more costly training , train for transitions between jobs or to respon d to emerging skill needs during crisis periods and in the context of the green and digital transitions . Member States can set rules on ceilings for such accumulation or on the expiry of entitlements, in order to encourage individuals to make use of them. ( Paragraph 11) The proposal recommends that individuals receive training entitlements in their place of legal residence , except for frontier workers and self-employed persons who work in a Member State other than the State where they reside and who should be covered in the Member State where they work . As entitlements fall outside the scope of the common rules on protect ing the social security rights of those moving within the EU , it recommends that Member States allow people to preserve their individual learning account and accumulated training entitlements during periods spent living in a different Member State . This allows people to spend them on their return or on distance learning offers in line with the rules in place for individual learning accounts in their home Member State. At the same time, the people would be entitled to a new individual learning account in the Member State they are now residing in . This facilitates cross-border mobility and underlin es the principle that , once conferred, training entitlements belong to individuals. The transferability of training enti tlements between Member States will be explored further , when national individual learning accounts have been established and will be covered in the evaluation of the implementation of this Recommendation. The EU can facilitate discussion on the transferability of individual training entitlements between Member States. ( Paragraph s 12-20) It is essential to establish a n enabling framework to facilitate the uptake of training, career guidance and validation opportunities. It is proposed that this should include career guidance and validation opportunities, a public national registry and a single national digital portal supporting individual learning accounts by allowing for secure electronic authentication and connecti on to the registry . The framework will play a crucial role in motivati ng people to decide to take up training , as it will provid e a selection of trustworthy, quality assured training opportunities , together with career guidance and validation op tion s . The cooperation of employers , in particular micro-enterprises and SMEs , will also be crucial for the successful creation of the framework. ( Paragraph 12) The consultation s identified career guidance services as the most important element of an enabling framework. Although such services are available in most Member States, their outreach is often limited. To guide individuals to the training opportunities that best address their needs, it is recommended that Member States improve access to in-person career guidance for all adults, as well as access to guidance services by digital means ( in particular through a user-friendly registry of recognised opportunities). Validation of prior learning allows individuals to prove that they have acquired certain skills. The recent evaluation of the Council Recommendation on the validation of non-formal and informal learning points to substantial progress, but also identifies persisting challenges and proposed responses. In particular, it is necessary to ensure the provision of support for individuals, closer coordination with guidance services and effective tailoring of validation initiatives for disadvantaged and vulnerable groups. The proposal seeks to address remaining validation challenges by recommending that Member States ensure that individual learning accounts can be used to access validation opportunities and that such opportunities, including in person or online skills assessment, are available and accessible. It thereby complements the proposal on a European approach to micro-credentials, which can also facilitate validation and recognition of training outcomes. ( Paragraph 13-17) A public national registry of quality assured and recognised training, career guidance and validation offers can increase people’s motivation to take up training by presenting the available opportunities in an easily accessible way and reducing uncertainty as to the quality and recognition of training outcomes. Similar registries already exist or are under development in at least 12 Member States. The proposal recommend s that all Member States establish such a registry and keep it up-to-date , along with a sustainable governance model with transparent rules for the inclusion of new training offers. Only training, career guidance and validation offers included in the registry should be eligible for funding from individual training entitlements. Also career guidance services and validation opportunities provided by Member States free of charge for individuals should be included in this registry. Criteria for including opportunities in the registries should be formulated at Member State level , based on transparent quality requirements and in cooperation with social partners and relevant stakeholders, drawing on skills intelligence and European competence frameworks. Short training courses included in the registry should be developed in line with the European approach to micro-credentials in order to promote transparency about quality and recognition of training outcomes . Member States are encouraged to open up the national registry in a transparent way to training opportunities offered by providers in other countr ies, providing they are of trust worthy quality. As the consultations confirmed, social partners and relevant stakeholders are able and willing to add value to the governance of such registries. ( Paragraph 18) The proposal recommends that Member States set up and maintain a single national digital portal , easily accessible via mobile devices ( e.g. through a digital app ) , to increase transparency on available training and support opportunities at national level and to allow users to access their individual accounts, review the ir available individual training entitlements and consult the national registry. ( Paragraph 19-20) Paid training leave allows workers to keep their salary or a replacement income during periods of training rang ing from a few days to several months. Such provisions already exist in 24 Member States, of which 12 are signatories of the I nternational L abour O rganisation (ILO) Paid Educational Leave Convention . However, access to paid training leave is often restricted by particular features of the employment relationship. Restrictive eligibility criteria and a lack of information by potential beneficiaries mean that fewer than 1% of the employed population tend to make us of the existing provisions. Member States are therefore also invited to adopt universally available paid training leave provisions or review existing provisions to ensure they cover all employed individuals, and includ e financial support for employers whose employees make use of paid training leave (in particular SMEs , that face greater challenges). The proposal recommend s strengthening the links between paid training leave provisions and other available support measures while leaving t he detailed arrangements to the Member States. ( Paragraph 21) The proposal also recommend s that Member States organise wide outreach activities and awareness - raising campaigns, in particular among those furthest away from the labour market. These are key to ensur ing a higher rate of adult participation in learning opportunities , notably among groups with low awareness of up - and reskilling needs and opportunities. Cooperation between public authorities, social partners, civil society organisations and other stakeholders can increase the effectiveness of such activities. ( Paragraph 22) In order to support the implementation of this initiative , it is recommended that Member States put in place monitoring arrangements to ensure the continuous improvement of the individual learning account s and enabling framework . Subsequent a djustments to achieve the objectives of this Recommendation in the most efficient way could concern the amount of individual training entitlements, the definition of individuals most in need of up- and reskilling or the user-friendly integration of the various elements of the enabling framework. ( Paragraph 23-26) Arrangements for ensur ing the adequate and sustainable funding of individual learning accounts are to be determined at national level, in line with national circumstances and with particular attention to SMEs. Wh i le the responsibility on the implementation of the Recommendation remains with the Member State, t he proposal recommends facilitat ing the combination of different public and private funding sources , which may for instance include voluntary top-ups by employers. Member States may also benefit from support from various EU funds , in particular the cohesion policy funds, including the European Social Fund Plus , the European Regional Development Fund and the Just Transition Fund , as well as the Recovery and Resilience Facility under Next Generation EU , if they have included relevant reforms and investments in their Recovery and Resilience Plans. The Technical Support Instrument can provide tailor-made expertise to design and implement reforms support ing the establishment of individual learning accounts and their enabling framework. ( Paragraph 27) As explained above, EU support will focus on harnessing the unprecedented EU fund ing available to Member States for skills development from Next Generation EU and the multi-annual financial framework . T he EU will also support skills development through relevant initiatives such as the Pact for Skills, the Blueprint for Sectoral Cooperation on Skills, the Digital Skills and Jobs Coalition, the Electronic Platform for Adult Learning in Europe (EPALE) and other suitable measures of Erasmus+ , and co-operation projects among social partners at EU level. It can also support mutual learning and the exchange of good practice s in the implementation of the Recommendati on . Further work on the Europass platform should focus on ensuring interoperability, i.e. connecting with single national digital portals for individual learning accounts. ( Paragraph 28-30) Reporting and evaluation will be based on monitoring in the multilateral surveillance run in the Employment Committee as part of the European Semester cycle, based on an agreed monitoring framework and monitoring arrangements. It is recommended that Member States prepare an implementation plan within 12 months of the adoption of th e Recommendation. A first evaluation is suggested no sooner than 5 years after adoption. 2021/0405 (NLE) Proposal for a COUNCIL RECOMMENDATION On individual learning accounts THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 292, in conjunction with Article 149 thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, Whereas: (1) A skilled workforce is crucial to strengthen ing the EU’s sustainable competitiveness, support ing a job-rich recovery from the COVID-19 pandemic and ensur ing socially fair digital and green transition s . As labour markets evolve, people need to keep pace by upgrading their skills. New and better skills open up more opportunities and equip people to play an active role in managing transitions in the labour market and fully participate in society, against the backdrop of demographic change. Moreover, adult upskilling can be a powerful tool in promoting social fairness and inclusion for a just transition. (2) Article 14(1) of the Charter of Fundamental Rights of the EU states that everyone has the right to education and access to vocational and continuing training. The first principle of the European Pillar of Social Rights states that everyone has the right to quality and inclusive education, training and lifelong learning in order to maintain and acquire skills that enable them to participate fully in society and successfully manage transitions in the labour market. Principle four touches on active support for employment, to uphold everyone ’s right to timely and tailor-made assistance to improve their employment or self-employment prospects. Principle five on secure and adaptable employment emphasises that , regardless of the type and duration of the employment relationship, workers should enjoy fair and equal treatment with respect to working conditions, access to social protection and training. (3) On 25 June 2021, the European Council welcomed the EU headline targets of the European Pillar of Social Rights a ction p lan, in line with the Porto Declaration , thereby supporting the ambition of ensuring that , by 2030, at least 60% of all adults participate in training every year. However, participation in adult learning in the EU has stagnated over the last decade; and 21 Member States fell short of the 2020 EU-level target. F or many adults, such as those in atypical forms of work, employees of small and medium-sized enterprises ( SMEs ) , the unemployed, the inactive and the low-qualified, skills development opportunities are too often out of reach. (4) The European Skills Agenda , adopted in July 2020, calls for a skills revolution to turn the ecological and digital transitions into opportunities for a prompt and fair recovery. Inter alia, it announces that the Commission will explore individual learning accounts as a tool to support the up- and reskilling of working - age adults, complementing other actions target ing employers and education and training providers. (5) Skills for the green transition and the u p- and reskilling of the workforce will be needed in the context of the shift to a modern, resource-efficient and competitive economy, as laid out under the European Green Deal for climate neutrality by 2050. The Commission Communication “Fit for 55” recognises that the green transition can only succeed if the EU has the skilled workforce it needs to stay competitive and points to the flagship actions of the Skills Agenda to equip people with the skills that are needed for the green and digital transition s . (6) Europe’s Digital Decade reiterates the objective of ensuring that at least 80% of the EU population have at least basic digital skills by 2030 , and sets the target of 20 million employed ICT specialists, with gender convergence, by 2030 . The Commission proposal on the Path to the Digital Decade suggests establishing a framework to take this forward. The Digital Education Action Plan 2021-2027 emphasises that technological means should be used to ease accessibility and strengthen flexibility of learning opportunities, including up- and reskilling . (7) The Commission Communication on A New Industrial Strategy for Europe calls for decisive action to make lifelong learning a reality for all and ensure that education and training keep pace with and help deliver the twin transitions. (8) The Council Conclusions of 8 June 2020 invite Member States to , “explore possible models for public and private financing of lifelong learning and the development of skills on an individual level”, and call on the Commission to support Member States in these efforts. (9) Insufficient financial support for individuals is one of the main barriers influencing participation in learning . Overall public and private investments are insufficient. Most job-related training in the EU is employer-sponsored. However, many companies, in particular SMEs, do not provide or fund training for their staff, and individuals in atypical work have less or no access to employer-sponsored training . Such inequalities undermine individuals’ welfare and health, reduce economic competitiveness , result in missed opportunities and barriers to innovation and risk leaving people behind in the transition to more sustainable economic activities . (10) Besides direct costs, time constraints are an important factor preventing adults from seeking training. Most Member States are signatories of the International Labour Organisation (ILO) Paid Educational Leave Convention and have transposed it into national law . However, awareness and take-up of training leave are low in many Member States, and provisions often do not cover atypical workers or do not allow adults to seek education and training during periods of unemployment or low economic activity. (11) Many adults, especially among the low-qualified and those furthest away from the labour market, are not motivated to take up training. They may not be aware of their own skills needs, may not know whether support and training are available, are of good quality and recognised in the labour market. Furthermore, people may not be motivated to engage in training that has been chosen without consulting them and is not tailored to their needs. (12) A fresh approach is needed for up- and reskilling in the EU. It should complement existing instruments and follow up on political commitments by putting individual s in the driving seat and equip ping them with the support and tools they need to upskill or reskill, at all skill levels . (13) In its August 2021 Opinion on the EU initiative on individual learning accounts and strengthening training provision in Europe, the Advisory Committee on Vocational Training argues that such an initiative should improve adults’ engagement, motivation and participation in education and training. The main challenge is to improve the matching of skills and jobs and to ensure access to diversified quality training options through more relevant and better targeted provision. (14) The problems outlined above can be addressed by providing people with direct financial support through training entitlements in individual learning accounts , and establishing a broad enabling framework granting them access to training opportunities, information, guidance, paid training leave and recognition of training outcomes . (15) An adequate training entitlement should be defined at national level, in line with people’s training needs; for example allowing for recognised training activities worth 30 hours per year for all individuals, and rising to 50 hours for individuals most in need . Modulating funding according to the needs can increase the efficiency of the initiative. Member States may establish additional training entitlements for individuals most in need , depending on the national context and the changing labour market . For instance , Member States could top up individual learning accounts in strategic sectors , to support the green and digital transitions. In addition to financial entitlements, the relevance, usefulness and recognition of training are key factors affecting take - up. Social partners and relevant stakeholders should be consulted on these issues . (16) Individual learning accounts should allow people to accumula te and use training entitlements over a set period, so that they can take up longer or more costly training or train during economic downturns in response to emerging skill s needs. Individuals should be able to store their individual training entitlements independently of their labour force or professional status and across career change s . Member States should establish r ules for the expiry of entitlements that give learners an incentive to make full use of them . (17) Individuals should be allowed to use the ir individual training entitlements even from abroad, if accessing recognised and quality assured training from the national registry of their learning account. The transferability of entitlements between Member States is a desired feature in the longer term, which needs further exploration. (18) To help individuals identify a suitable training pathway and thus increas e their motivation to learn, as well as access career guidance and validation opportunities, up-to-date public registries of recognised training should be made available through dedicated single national digital portals accessible to all, including people with disabilities, and be appropriately interconnected with the Europass platform. (19) It should be possible to use individual learning accounts to access validation, including skills assessment opportunities. The recent evaluation of the Council Recommendation on the validation of non-formal and informal learning points to substantial progress, but also identifies persisting challenges and proposed responses. In particular, it is necessary to provid e individuals with tailored support, and ensure closer coordination with guidance services and effective tailoring of validation initiatives for disadvantaged and vulnerable groups. Member States should encourage the provision of micro-credentials where relevant , based on identified needs , and in line with the European approach to micro-credentials . (20) Th is Recommendation supports the implementation of paid training leave. The proper provision of paid training leave, in line with the ILO Paid Educational Leave Convention (as ratified by 12 Member States ) , would allow workers to keep their salary or a replacement income during periods of training rang ing from a few days to several months. Member States should be encouraged to enter into dialogue with social partners on arrangements to allow employees to participate in training during working hours using their individual learning accounts. In this regard, the specific situation of SMEs and in particular micro-enterprises should be taken into account. (21) Wider outreach and awareness raising activities and campaigns are key to ensur ing high rates of adult participation in learning opportunities, in particular among groups with low awareness of u p- and reskilling, such as those furthest from the labour market. Cooperation between public authorities, social partners, civil society organisations and other stakeholders, based on the common understanding that up- and reskilling are a means of investment, can increase the effectiveness of outreach and awareness raising activities. A ttention for accessibility should facilitate the participation of adults with disabilities. (22) M onitoring arrangements and continuous improvement of the individual learning accounts and the enabling framework are key to support implementation. Subsequent adjustments could concern the amount of individual training entitlements, the priority groups or the user-friendly integration of the various elements of the enabling framework. (23) Adequate funding is a key feature of successful schemes for individual learning accounts . Individual learning accounts should facilitate cost-sharing between different funding sources , such as public authorities and employers, by allowing different funders to contribute to the account. A combination of public and private funding sources should ensure the sustainability of the initiative in the Member States , which is fundamental for its success . This facilitates the modulation of support and top-ups by employers for their employees, either voluntary or as an outcome of collective bargaining agreements. (24) EU funds such as the European Social Fund Plus , the European Regional Development Fund, the Just Transition Fund , and, where relevant, the Recovery and Resilience Facility under Next Generation EU and tailor-made expertise through the Technical Support Instrument can support the establishment of individual learning accounts and their enabling framework. M utual learning , facilitated by the Commission, can also support the process . (25) T his Recommendation should be without prejudice to the exclusive competence of the Member States with regard to the organisation and content of their adult learning/training systems. It should not prevent them from maintaining or establishing more advanced provisions on adult learning/training than those recommended here. (26) Member States should involve social partners and stakeholders, including civil society organisations, in the design of reforms. This Recommendation should not limit the autonomy of the social partners where they are responsible for setting up and managing training schemes. (27) The measures outlined in this Recommendation should not replace training provision by employers, by public and private employment services, public support for education and training institutions or other types of support. HAS ADOPTED THIS RECOMMENDATION: Objectives 1. Th is Recommendation aims to support Member States ’ reforms to enable more adults to engage in training in order to increase participation rates and reduce skills gaps. It thereby contributes to the EU's objective of promot ing a highly competitive social market economy, aiming at full employment and social progress. Specifically, it aims to : (a) s upport all working-age adults to access training, including for profess i onal transitions and irrespective of their labour force or professional status ; (b) increase individuals’ incentives and motivation to seek training. 2. To this end, it is recommended that Member States establish individual learning accounts as a means of enabl ing individuals to participate in labour-market relevant training, and a n enabling framework , including guidance and validation opportunities, to promote the effective take-up of this training . Scope 3. Th is Recommendation covers working - age adults legally residing in a Member State , independently of their educational attainment level and current labour force or professional status . Member States should establish an individual learning account for each person belonging to this group. By way of derogation, frontier workers and self-employed persons who work in a Member State other than the State where they reside should be covered in the Member State where they work . Definitions 4. For the purposes of this Recommendation, the following definitions apply: (a) ‘individual training entitlement’ means the right to access a personal budget at an individual’s disposal to cover the direct costs of labour market relevant training, guidance and counselling, skills assessment or validation that are eligible for funding . (b) ‘individual learning account’ is a delivery mode of individual training entitlements. It is a personal account that allows individuals to accumulate and preserve their entitlements over time, in order to use them for whichever eligible training, guidance or validation opportunity they deem most useful and whenever they want to, in line with national rules. It grants the individual full ownership of the entitlements, irrespective of the funding source . (c) ‘ transferability ’ of individual training entitlements means that , once conferred , such entitlements remain in the possession of the individual concerned , including during transitions between job s , from job to learning, from employment to unemployment, and between activity and inactivity. (d) ‘enabling framework’ comprises support that promote s the effective take-up of individual training entitlements . This includes career guidance and validation opportunities, a national registry of opportunities that are eligible for funding from individual training entitlements, a single national digital portal to access the individual learning account and national registry, and paid training leave. The individual learning account 5. Member States should set up an individual learning account for every individual covered by the scope of this initiative after having consulted social partners and relevant stakeholders ; 6. Member States should ensure adequate annual provision for every individual learning account that can be ac c u mulated and used over a set period, to allow for more substantial training ; 7. Member States should provide additional individual training entitlements to the accounts of individuals which are most in need of up- and reskilling, based on national or sectoral needs , the individual’s labour force or contract status or qualification level, and any other relevant circumstances and according to clear and transparent criteria , after having consulted social partners and relevant stakeholders ; 8. Member States should invite employers to provide additional individual training entitlements to the individual learning accounts of their workers and other people working in the ir industrial value chain, in particular those working in SMEs ; 9. Member States should invite p ublic and private e mployment s ervices to provide additional individual training entitlements to the individual learning accounts of individuals most in need of up- and reskilling ; 10. Member States should set the conditions under which individual training entitlements can be accumulated and stored , with a view to striking a balance between allowing individuals to accumulate their entitlements to finance longer training courses and encouraging them to make regular use of their entitlements throughout their working lives; 11. Member States should ensure that individual training entitlements accumulated in an account in a Member State are stored or can be used for eligible training, career guidance and validation opportunities in that Member State, even during periods in which the individual is living in another Member State. The enabling framework It is recommended that Member States embed individual learning accounts in an enabling framework that includes: Career guidance and validation 12. Member States should ensure that career guidance services and validation opportunities , including skills assessment opportunities, in person or online, are available and accessible to every owner of an individual learning account, free of charge or by using their individual training entitlements. A national registry of eligible quality training, career guidance and validation opportunities 13. Member States should establish and keep updated a public registry of training, career guidance and validation opportunities that are eligible for funding from individual training entitlements , compatible with the Europ ean learning model . Also career guidance services and validation opportunities provided by Member States free of charge for individuals should be included in this registry ; 14. Member States should establish and publish clear rules for the inclusion in the registry of various forms of labour-market relevant training , career guidance and validation opportunities, based on transparent quality requirements and skills intelligence and in cooperation with social partners and relevant stakeholders . They should review these regularly to ensure responsiveness to labour market needs ; 15. Member States should encourage providers of formal and non-formal learning opportunities to develop and widen their offer on the basis of identified needs, including where relevant by providing micro-credentials following the EU approach and through the use of EU and national competence frameworks ; 16. Member States should invite social partners and relevant stakeholders to participate in the process of defining the eligibility criteria for the training included in the registry; 17. Member States should open up the ir national registry in a transparent way to training opportunities offered by providers in other countr ies . Single national digital portal supporting individual learning accounts 18. Member States should a llow and support individuals to access their individual learning account and navigate the registry easily through secure electronic authentication on a n accessible single national digital portal that can be easily accessed from mobile devices and should be inter connected with the Europass platform . Paid training leave 19. Member States should enter into dialogue with social partners on arrangements to allow employees to participate in training during working hours using their individual learning accounts ; 20. Member States should i ntroduce paid training leave provisions or review the adequacy of existing provisions, in line with the ILO Paid Educational Leave Convention, considering : (a) their coverage of all types of employment relationship , and the self-employed; (b) financial and non-financial support for employers (in particular SMEs) whose employees make use of paid training leave; (c) the need to ensure the effective implementation of such provisions . Outreach and awareness raising 21. Member States should jointly with social partners, civil society organisations, regional and local organisations and other relevant actors , undertake wide outreach and awareness raising activities and campaigns, tailored to the needs of potential beneficiaries of the scheme for individual learning accounts , in particular those most in need of up- and reskilling as defined at national level, to inform and motivate eligible individuals on their rights and benefits with regard to individual learning accounts and the enabling framework . Awareness - raising activities should also address in particular workers in SMEs. Monitoring and c ontinuous improvement 22. Member States should systematically monitor and evaluate the operation of the individual learning account s and enabling framework and make adjust ments as needed to achieve the objective of this Recommendation in the most efficient way , for instance as regards the amount of training entitlements, the definition of individuals most in need of up- and reskilling and the user-friendly integration of the various elements of the enabling framework. S ocial partners and relevant stakeholders should be consulted in this process. Funding 23. Member States should ensure the adequate and sustainable funding of individual learning accounts , taking account of national circumstances , with particular attention to SMEs ; . 24. Member States should facilitate the combination of different public and private funding sources to contribute to the individual training entitlement s including as an outcome of bargaining by social partners ; 25. Member States should ensure adequate and sustainable funding for the enabling framework and the outreach and awareness -raising activities referred to above; 26. Member States should make the maximum and most efficient use of EU funds and instruments , in particular the European Social Fund Plus , the European Regional Development Fund and the Just Transition Fund, the Recovery and Resil i ence Facility and the Technical Support Instrument to: (a) s et up national individual learning accounts, embedded in an enabling framework , including by developing a single national digital portal for the individual learning accounts and related recognised services, and creating national registries of recognised training; (b) provide additional individual training entitlements to the accounts of those most in need of up- and reskilling, reflect ing EU priorities including for the green and digital transitions ; (c) set up and provide career guidance and validation opportunities ; (d) organise outreach and awareness-raising activities . U nion support 27. The Council welcomes the Commission’s intention to support the implementation of this Recommendation , using the expertise of the European Centre for the Development of Vocational Training ( Cedefop ) , the European Training Foundation (ETF) , the European Foundation for the Improvement of Living and Workin g Conditions ( Eurofound ) and the European Labour Authority (ELA) : (a) by facilitating mutual learning among the Member States to support the design and delivery of appropriate reforms for the implementation of this Recommendation ; (b) by expanding the knowledge basis on individual learning accounts and related issues and developing relevant guidance material; (c) by exploring further developments in the Europass platform, in particular to ensure interoperability with the single national digital portals for the individual learning accounts, and by making visible the learning, career guidance and validation opportunities for which the different national individual training entitlements can be used . Reporting and evaluation 28. Member States should implement the principles set out in this Recommendation as soon as possible and submit to the Commission a plan setting out the corresponding measures to be taken at national level by (insert date 12 months after adoption by Council) . P rogress in the implementation of the plans should be monitored in the context of the multilateral surveillance in the Employment Committee as part of the European Semester cycle. The monitoring framework shall, where relevant, use the information already collected through other monitoring frameworks and avoid duplications. 29. By (insert date 1 2 months after adoption by Council ), the Commission and the Employment Committee should jointly establish a monitoring framework with agreed common quantitative and qualitative indicators to assess the implementation of this Recommendation and its outcomes , and monitoring arrangements enabling its review. The Commission should ensure that the monitoring framework uses evidence from the other EU monitoring frameworks, and that it does not create undue administrative burden. 30. The Commission should assess and evaluate progress in the implementation of this Recommendation, in cooperation with the Member States and after consulting social partners and relevant stakeholders , and report to the Council within 5 years from the date of its adoption. While assessing the relevance of the initiative, this evaluation could also address the transferability of individual training entitlements between Member States. Done at Brussels, For the Council The President SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Nii digi- kui ka rohepöörde edu sõltub õigete oskustega töötajatest ning vajadus kiiresti tegutseda esitab liikmesriikide pidevõppe tugisüsteemidele suuri nõudmisi. Lisaks sellele tähendavad Euroopas toimuvad demograafilised muutused, et kestliku majanduskasvu tagamiseks tuleb kõigi inimeste potentsiaali täielikult ära kasutada. COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikust mõjust taastumiseks on vaja tõhusamat oskuste poliitikat, et vajaduse korral toetada edukat töökohavahetust. Nende probleemide lahendamisel on esmatähtis osa oskuste arendamisel. Oskused on Euroopa eluviisi keskmes, kuna need on kiiresti muutuval tööturul inimeste edu peamine tõukejõud. Tugevad oskused avavad võimalusi, pakuvad ebakind l al ajal turvatunnet ning edendavad kaasatust ja sotsiaalset arengut. Ometi osaleb kogu Euroopas liiga vähe inimesi pärast formaalõppe lõpetamist korrapärases täiendõppes. Paljud neist on täiendus- või ümberõppe võimalustest ilma jäetud tööhõivestaatuse või isiklike asjaolude, näiteks koolitusel osalemiseks vajaliku raha, aja või motivatsiooni puudumise tõttu. Kui rahalise toetuse saamise võimalused on piiratud, võivad inimeste koolituses osalemise motivatsiooni vähendada vähene teadlikkus oma vajadustest oskuste järele, koolituspakkumiste piiratud läbipaistvus, ebakindlus koolitusprogrammi kvaliteedi ja tunnustamise suhtes ning olemasolevate pakkumiste ebapiisav kohandamine individuaalsetele vajadustele . Seetõttu osales asjaomase neljanädalase ajavahemiku jooksul Euroopas koolitusel ainult iga kümnes täiskasvanu ning 12 kuu jooksul osales formaal- või mitteformaalses õppes või koolitusel alla poole kõigist täiskasvanutest. Lisaks ei pruugi õppijad või koolitusel osalejad tingimata olla need, kes seda kõige rohkem vajavad. Näiteks osalevad alalised töötajad suurema tõenäosusega õppes kui teised täiskasvanud (45 % võrreldes 29 %ga) ning need sektorid, ametid ja töökohad, kus madalama kvalifikatsiooniga töötajate osakaal on suurem, on täiendusõppe puhul pingerea lõpus . Üldiselt osalevad naised täiskasvanuhariduses veidi rohkem kui mehed (38,4 % võrreldes 36,4 %ga). Samas osalevad mehed õppes tööga seotud põhjustel veidi tõenäolisemalt kui naised . Kvalifitseeritud tööjõud on ka igas suuruses ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) tootlikkuse, jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni otsustav tegur. See võimaldab neil kasvada ning soodustada edukat rohe- ja digipööret, luues seeläbi kvaliteetseid töökohti. Inimeste varustamine õigete oskustega võimaldab ka ettevõtetel kasutada ära kõrgtehnoloogiat. Samas püsib ja kasvab oskuste mittevastavus tööturu vajadustele ja nende nappus . See takistab näiteks juba üleminekut keskkonnahoidlikumale majandusele, mis toob esile, kui tähtis on oskustesse investeerimine, et saavutada ELi kaugeleulatuvad Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid, sealhulgas heite vähendamise eesmärgid . Samuti pidurdab see digipööret, sest rohkem kui 70 % ettevõtjatest on nimetanud investeerimise takistusena piisavate digioskustega töötajate puudust . Töötajate oskuste arendamise toetamisel on eelkõige VKEd sageli ebasoodsamas olukorras võrreldes suuremate ettevõtetega. Suurettevõtete töötajad osalevad koolitusel tõenäolisemalt (55 %) kui VKEde töötajad (42 %). VKEde hulka kuuluvad vähem kui küm ne töötajaga mikroettevõtted, ke lle töötajad osalevad koolitusel üldiselt kõige vähem (36 %) . 2020. aasta juulis, kui COVID-19 pandeemia oli haripunktis, avaldati komisjoni teatis jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta . Teatises kutsuti üles korraldama oskuste revolutsiooni ja muutma oskuste poliitika paradigmat ning teatati 12 meetmest selle elluviimiseks. Ühe meetme raames teatati isiklikke õppekontosid käsitlevast algatusest, mis võimaldab inimestel koguda ja säilitada koolitusõigusi, et kasutada neid koolituseks, nõustamiseks või valideerimiseks. See oskuste poliitika paradigma muutus kujundab ka paljusid komisjoni peamisi algatusi. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava sisaldas kaugeleulatuvat peamist eesmärki oskuste valdkonnas: 2030. aastaks peaks 60 % ELi tööealistest täiskasvanutest osalema igal aastal koolitusel. ELi juhid toetasid seda 8. mai 2021. aasta Porto deklaratsioonis ja Euroopa Ülemkogu 25. juuni 2021. aasta järeldustes . Euroopa rohelises kokkuleppes tunnistatakse, et oskused on oluline tegur, mis võimaldab roheüleminekut tänapäevasele, ressursitõhusale ja konkurentsivõimelisele majandusele. Komisjoni 14. juuli 2021. aasta teatises „Eesmärk 55“ tunnistatakse, et rohepööre saab olla edukas ainult siis, kui ELil on konkurentsivõime säilitamiseks vajalik kvalifitseeritud tööjõud. President von der Leyen rõhutas oma 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus digioskustesse investeerimise olulisust ja vajadust juhtida sellele ELi juhtide tähelepanu. Euroopa digikümnendit käsitlevas teatises kinnitatakse veel kord eesmärki, mille kohaselt peavad vähemalt 80 %-l ELi elanikkonnast olema vähemalt elementaarsed digioskused, ning seatakse eesmärk võtta 2030. aastaks tööle 20 miljonit IKT-spetsialisti, pidades silmas naiste ja meeste osakaalu ühtlustamist . Raamistik selle edendamiseks on sätestatud hiljuti vastu võetud ettepanekus, mis käsitleb poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ . Komisjoni teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“ kutsutakse üles võtma otsustavaid meetmeid, et muuta elukestev õpe kõigi jaoks reaalsuseks ning tagada, et haridus ja koolitus peaksid kaksiküleminekuga sammu ja aitaksid seda ellu viia. Taaste ja vastupidavusrahastu , mis on taasterahastu „NextGeneration EU“ osa, ning mitmeaastane finantsraamistik pakuvad liikmesriikidele enneolematut ELi toetust oskustesse investeerimiseks. Kõik komisjoni poolt siiani vastu võetud riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad sisaldavad täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe meetmeid. See algatus on vajalik, sest varasemad algatused on osutunud ebapiisavaks, et oluliselt suurendada täiskasvanute osalemist koolitusel ja kõrvaldada lüngad koolituse kättesaadavuse toetamisel. Kuigi olukord on liikmesriigiti erinev, seisavad kõik silmitsi sarnaste probleemidega, mis kajastuvad Euroopa poolaasta analüüsis ja riigipõhistes soovitustes . Mõjuhinnangu analüüsist ilmneb kaks peamist probleemiallikat : üksikisikud saavad ebapiisavat rahalist toetust koolitusel osalemiseks, sealhulgas selleks, et ületada takistused, mis ei lase koolitusele aega pühendada, ning ebapiisav motivatsioon koolitusel osalemiseks . Probleemil on mitmesugused tagajärjed alates suuremast töötuse riskist, madalamatest palkadest ja üksikisiku väiksemast rahulolust tööga kuni tootlikkuse vähenemiseni ettevõtetes, eelkõige VKEdes, ning sellest tulenevalt väiksema SKPni ja majanduse kui terviku väiksema vastupanuvõimeni . Kui otsustavaid meetmeid ei võeta, peaks täiskasvanuhariduses osalemise määr ulatuma 2030. aastaks vaid ligikaudu 49 %ni, jäädes seega 60 % eesmärgist kaugele maha. Seepärast teeb komisjon kooskõlas oskuste tegevuskavaga ettepaneku uue lähenemisviisi kohta täiendus- ja ümberõppe toetamiseks ELis, mis annab inimestele sõnaõiguse ning varustab neid toetuse ja vahenditega, mida nad korrapäraseks õppimiseks vajavad. Algatuse üldeesmärk on toetada liikmesriikides täiskasvanutel koolitusel osaleda võimaldavaid reforme, et suurendada osalemismäära ja vähendada oskuste nappust. Ettepanek hõlmab kõiki tööealisi täiskasvanuid olenemata nende tööhõive- või tööalasest staatusest . Seega on tegemist täiesti uue lähenemisviisiga elukestvale õppele, mille kohaselt lahutatakse koolitusõigused algsest rahastajast ja antakse üksikisikutele koolitusõigustega seoses täielik otsustusõigus. Seega aitab algatus saavutada ELi üldist eesmärki edendada kõrge konkurentsivõimega sotsiaalset turumajandust, et saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress. Stsenaariumianalüüsidest ilmneb, et kavandatud lähenemisviis suurendaks 2030. aastaks koolitusel osalemise tasemeni, mis ületab ELi 60 % eesmärki . Konkreetselt soovitatakse käesolevas ettepanekus liikmesriikidel võimaldada täiskasvanutel osaleda koolitusel, et suurendada osalemismäära ja vähendada oskuste nappust järgmiselt: (a) toetada kõigi tööealiste täiskasvanute juurdepääsu koolitusele, sealhulgas töökohavahetuseks, olenemata nende tööhõive- või tööalasest staatusest; (b) suurendada üksikisikutele pakutavaid stiimuleid ja nende motivat siooni koolituse otsimiseks . Nende eesmärkide saavutamiseks kutsutakse kavandatud soovituses liikmesriike üles looma isiklikke õppekontosid. See tähendab õigust elukestvale õppele isiklike õppekontode kaudu, mis võimaldavad inimestel osaleda tööturuga seotud koolitusel, ning tugiraamistikku, mis hõlmab nõustamis- ja valideerimisvõimalusi, et soodustada koolitusel tegelikult osalemist. See vastab nõukogu 2021. aasta otsuse (liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta) (edaspidi „tööhõivesuunised“) (millega kinnitati 2020. aasta versiooni ) suunisele 6, milles rõhutatakse juurdepääsu tööhõivele ja oskustele ning kutsutakse liikmesriike üles „tugevda[ma] individuaalsete koolitusõiguste pakkumist ja tagama nende ülekantavuse töökoha vahetamise käigus“ . • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Ettepanek on kooskõlas olemasolevate ELi poliitikaalgatustega ja täiendab neid, kuid enamik algatusi keskendub täiskasvanuhariduse pakkumise kavandamisele (pakkumine), mitte eesmärgile teha see täiskasvanutele kättesaadavaks ja julgustada neid seda ära kasutama (nõudlus). Pealegi on olemasolevate algatuste ulatus sageli piiratud, keskendudes ainult teatavatele rühmadele, mitte kõigile tööealistele täiskasvanutele. Näiteks leppisid liikmesriigid nõukogu 2016. aasta soovitust oskuste täiendamise meetmete kohta (viimane oluline ELi õigusakt täiskasvanuhariduse poliitika kohta) vastu võttes kokku strateegilises ja koordineeritud lähenemisviisis, et pakkuda õppimisvõimalusi 58 miljonile madala kvalifikatsiooniga täiskasvanule ELis . Eesmärk on aidata neil parandada oma põhioskusi (st kirja- ja arvutusoskust ning digioskusi) ja/või omandada kõrgema kvalifikatsiooni kaudu rohkem oskusi. Soovituse rakendamist käsitlevas 2019. aasta aruandes on kirjeldatud mitmesuguseid riiklikke poliitikameetmeid. Samuti rõhutatakse selles, et madala kvalifikatsiooniga inimeste oskuste omandamise probleemi lahendamine nõuab pikaajalist süsteemset lähenemisviisi, millega kaasnevad asjakohane rahastamine, teavitustegevus ja nõustamine, kuid sageli see nii ei ole. Soovitusel on käesolevast ettepanekust kitsam sihtrühm ja kohaldamisala, kuna selles keskendutakse peamiselt madala kvalifikatsiooniga inimestele ega soovitata üksikute õppijate rahalist toetamist. See algatus täiendab mitut vahendit, mida on nimetatud 2021. aasta märtsi Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas , milles kutsutakse ELi ja liikmesriike üles oskuste poliitikat ja investeeringuid laiendama. Koos käesoleva ettepanekuga esitatakse komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus mikrokvalifikatsioonitunnistuste kohta , mis on oskuste tegevuskava meede ja peamine vahend Euroopa haridusruumi saavutamiseks 2025. aastaks . Edendades lühikoolituse programmide kvaliteeti, läbipaistvust ja tunnustamist, on selle eesmärk on aidata inimestel kohaneda tööturu muutuvate vajadustega. Mikrokvalifikatsioonitunnistused võivad aidata tagada, et isiklikke õppekontosid kasutavad isikud saavad olla kindlad koolituse kvaliteedis ja oma jõupingutuste hilisemas tunnustamises, sealhulgas praeguste ja tulevaste tööandjate poolt. Need kaks algatust koos stimuleerivad koolitusel osalemist, andes täiskasvanutele selleks vajalikud vahendid ja tagad es, et koolitus tasub end ära. 2020. aasta novembris algatatud oskuste pakti eesmärk on mobiliseerida avaliku ja erasektori sidusrühmad, et nad võtaksid konkreetseid meetmeid tööturul olevate inimeste täiendus- ja ümberõppeks ning moodustaksid vajaduse korral jõupingutuste tegemiseks partnerlused. Komisjon on sellest ajast alates korraldanud kõrgetasemelisi ümarlauakohtumisi tööstuse esindajate, sotsiaalpartnerite ning kutsehariduse pakkujatega, et käivitada laiaulatuslikud partnerlused ELi tööstusstrateegias nimetatud 14 tööstusharus. 2021. aasta novembri lõpuks oli loodud viis sellist partnerlust, mis võtsid kohustuse pakkuda lähiaastatel täiendus- ja ümberõpet 1,5 miljonile inimesele. Oskuste paktiga on seni ühinenud rohkem kui 500 liiget, sealhulgas valdkondlikud ettevõtlusorganisatsioonid, suur- ja väikeettevõtjad, ülikoolid, kutsehariduse pakkujad, sotsiaalpartnerid, kaubanduskojad, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning avaliku ja erasektori tööturuasutused. Käesoleva soovituse ettepaneku vastuvõtmine hõlbustab 2021. aasta märtsis vastu võetud komisjoni soovituse (toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta) rakendamist. See aitab liikmesriikidel „töötada välja poliitikapaketid, mis hõlbustavad töötajatel tööturustaatuste vahelist liikumist, eelkõige edendades täiendus- ja ümberõppe võimalusi ning toetusmeetmeid“. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Kavandatud soovituse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 292 koostoimes artikliga 149, sest käesoleva algatuse peamine eesmärk on toetada liikmesriike tööhõivepoliitika eesmärkide saavutamisel. ELi toimimise lepingu artikkel 149 võimaldab võtta tööhõive valdkonnas mittesiduvaid meetmeid, mille eesmärk on pakkuda võrdlevat analüüsi ja nõuandeid ning edendada uuenduslikke lähenemisviise. Soovitus aitab rakendada ELi toimimise lepingu artiklit 145, milles nõutakse, et liikmesriigid ja liit püüaksid „ välja arendada kooskõlastatud tööhõivestrateegiat, eelkõige edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muudatustele reageerivaid tööturge “. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kuigi eeldatakse, et algatus toetab ja kiirendab riikide jõupingutusi, järgib see täielikult subsidiaarsuse põhimõtet ning jätab peamised kavandamisparameetrid, eelkõige rahastamisallikad, koolitusõiguste taseme, prioriteetsed sihtrühmad (st isikud, kes vajavad täiendus- ja ümberõpet kõige rohkem ) ja rahastamiskõlblikud koolitusvõimalused, liikmesriikide otsustada. Samal ajal kui liikmesriigid võivad võtta olukorra parandamiseks meetmeid riigi tasandil, saab ELi algatus riiklikke jõupingutusi kogemuste jagamise ja uuenduslike lähenemisviiside edendamise kaudu toetada, koordineerida ja kiirendada. Samuti võib see aidata luua ootusi ning tekitada liikmesriikide ja sidusrühmade seas usaldust suuremate avaliku ja erasektori investeeringute tegemiseks oskustesse, andes märku, et nad kõik suurendavad ühist vara ehk ELi kvalifitseeritud tööjõudu ja saavad sellest kasu. Avaliku konsultatsiooni käigus nõustus 84 % vastajatest, et algatus võib ka edendada oskuste arendamiseks ette nähtud ELi rahaliste vahendite tõhusamat kasutamist. Algatus võib hõlbustada üha suurema arvu teises liikmesriigis elavate ELi kodanike juurdepääsu koolitusele, edendades seega tööjõu liikuvust ELis ja ühtse turu edasist lõimimist. Samuti võib see aidata luua ühtsel turul ettevõtjatele võrdsed tingimused, parandades koolitusturu kvaliteeti ja läbipaistvust kogu ELis. • Proportsionaalsus Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Võttes arvesse probleemi kiireloomulisust ja liikmesriikide väljendatud püüdlust suurendada täiskasvanuhariduses osalemist 2030. aastaks märkimisväärselt kõrgemale tasemest, mille saavutamist võib lähtestsenaariumi kohaselt mõistlikult eeldada, ning tugevdada isiklikke koolitusõigusi käsitlevaid sätteid ja tagada nende ülekantavus töökohavahetuse korral, on kavandatud meetmed taotletavate eesmärkidega proportsionaalsed. Soovitus luua koolitusõiguste jaoks isiklikud kontod on proportsionaalne, sest sellised kontod võimaldavad lahutada koolitusõigused nende algsest rahastajast ja anda üksikisikutele koolitusõiguste suhtes täieliku otsustusõiguse, mis on oluline nende õiguste ülekantavuse tagamiseks. Isiklikud õppekontod soodustavad ka paindlikke rahastamismudeleid, mille puhul kulud jagatakse koolitusõiguste eri rahastajate vahel ja sihtrühmadele antakse erinevat toetust, võttes arvesse mitmesuguseid võimalikke riiklikke rahastamis- ja rakendusmudeleid. Isiklikke õppekontosid ja tugiraamistikku käsitleva kavandatud soovituse rakendamisel võib tugineda liikmesriikides juba olemasolevatele või riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades kavandatud sätetele. See võimaldab rakendada diferentseeritud lähenemisviise, mis kajastavad liikmesriikide erinevat majanduslikku, rahalist ja sotsiaalset olukorda ning erinevaid haridus-, koolitus- ja tööturutingimusi. Seega ei lähe käesoleva kavandatud soovituse sisu kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks. • Vahendi valik Pidades silmas eesmärki (liikmesriikides reformi toetamine) ja kavandatavat õiguslikku alust, kaalutakse üksnes mittesiduvaid vahendeid. Esimene võimalus on teha tööhõivesuuniste läbivaatamise ettepanek, et toetada liikmesriikide reforme Euroopa poolaasta protsessi ja riigipõhiste soovituste kaudu. Viimastes 2021. aasta oktoobri suunistes kinnitatakse 2020. aasta versiooni, milles juba märgitakse, et liikmesriigid peaksid püüdma „ tugevdada individuaalsete koolitusõiguste pakkumist ja tagama nende ülekantavuse töökoha vahetamise käigus, sealhulgas vajaduse korral isiklike õppekontode kaudu “. Kuna aga tööhõivesuunised on üldist laadi, ei anna need täiendavaid tegevusjuhiseid. Teine võimalus on komisjoni teatis või soovitus, milles võiks anda liikmesriikidele täiendavaid juhiseid ja teavet riigipõhiste soovituste rakendamiseks. Siiski ei paneks see liikmesriikidele poliitilist vastutust ja seetõttu ei oleks see vajalike reformide stimuleerimiseks piisav. Eelistatud vahend on ettepanek nõukogu soovituse kohta. Selles antakse liikmesriikidele ühiselt kokkulepitud soovitused konkreetse vahendi kohta, mis võib aidata neil saavutada ELi 2030. aasta peamist eesmärki koolitusel osalemise valdkonnas. Samuti loob see ühise tegevusraamistiku, mis võiks olla reformide ja edusammude edasise analüüsi alus. Jättes sellised kavandamisparameetrid nagu prioriteetsed sihtrühmad, rahastamine või rahastamiskõlblikud koolitusvõimalused liikmesriikide otsustada, pakub ettepanek juhiseid nende probleemide lahendamiseks, mis on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta raames antud riigipõhistes soovitustes, milles võetakse arvesse iga liikmesriigi konkreetset olukorda. Avaliku konsultatsiooni käigus nõustus 61 % vastajatest, et käesoleva algatuse eesmärkide saavutamiseks oleks sobiv vahend ELi õigusakt, mida liikmesriigid järgivad vabatahtlikult, näiteks nõukogu soovitus. 3. SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Ei kohaldata. • Konsulteerimine sidusrühmadega Esialgne mõjuhinnang oli üldsuse tagasiside saamiseks internetis kättesaadav 23. märtsist kuni 20. aprillini 2021. Kokku saadi 23 vastust, milles rõhutati eeskätt, et tähtis on töötada isiklikud õppekontod välja koostöös sotsiaalpartneritega ning on vaja tagada koolituse kvaliteet, juhiste ja teabe kättesaadavus ning haavatavatele rühmadele piisava tähelepanu pööramine. Komisjon korraldas ajavahemikus 2021. aasta 23. aprillist kuni 16. juulini 12 nädalat kestnud avaliku konsultatsiooni . Selle käigus saadi 216 vastust: 78 kodanikelt, 26 avaliku sektori asutustelt, 46 ettevõtjate ühendustelt ja ettevõtetelt, 26 ametiühingutelt ning 40 valitsusvälistelt organisatsioonidelt / muudelt vastajatelt. Enamik vastajaid (35), kellest 23 olid ELi tasandi organisatsioonid, asusid Belgias, millele järgnes Itaalia (24). Lisaks saadi 38 kirjalikku vastust. Avalik konsultatsioon kinnitas probleemi sõnastust ja võimalikku ELi lisaväärtust. Poliitilisi jõupingutusi, mille eesmärk on hõlbustada õppimist täiskasvanute hulgas, toetati laialdaselt, kuid tööga mitteseotud koolitust toetati vähem. 84 % vastajatest nõustus, et isiklikud õppekontod võiksid aidata tõhusalt kõrvaldada koolitusel osalemise rahalisi piiranguid. 82 % vastajatest nõustus, et isiklike õppekontode abil saab suurendada koolitusel osalemise motivatsiooni, kusjuures karjäärinõustamise, informaalse ja mitteformaalse õppe valideerimise võimaluste, tagatud kvaliteediga koolitusvõimaluste avaliku registri, ELi ja liikmesriikide tasandil teadlikkuse suurendamise kampaaniate ning ühtse digitaalse platvormi puhul saadi sama kõrged tulemused. Üldiselt väljendati soovi vältida keerukust ja bürokraatiat ning tagada üksikisikutele lihtne juurdepääs. Eri sidusrühmade ja sotsiaalpartneritega korraldati 11 sihtotstarbelist konsultatsiooniüritust , sealhulgas kõrgeimal poliitilisel tasandil . Sotsiaalpartnerite spetsiaalsel ärakuulamisel väljendasid sotsiaalpartnerid oma nõusolekut algatuse üldeesmärkidega, kuid rõhutasid, et isiklikke õppekontosid tuleks käsitada ühe vahendina nende eesmärkide saavutamiseks. Kutseõppe nõuandekomitee (ACVT) nõustus oma arvamuses , et see algatus võib parandada täiskasvanute motivatsiooni ning osalemist hariduses ja koolitusel. Samal ajal väidab ta, et isiklikud õppekontod peaksid pigem täiendama kui asendama olemasolevat valitsuse rahastatavat ja/või sotsiaalpartneritest lähtuvat koolitust. Enamik sidusrühmi ja sotsiaalpartnereid (eelkõige väljakujunenud koolitussüsteemidega liikmesriikidest, näiteks Põhjamaadest) rõhutasid seda, kui oluline on lõimida uued algatused olemasoleva riikliku (või piirkondliku) koolitustaristuga, järgides juba kehtivaid koolitusalaseid kollektiivlepinguid, millesse on tavaliselt kaasatud tööandjad, ametiühingud ja valitsus. Üldiselt oldi ühel meelel, et uue koolitusõiguse algatuse raames peaks koolitus olema suunatud tööturule ning et mõju oleks suurem, kui koolitusõigusi koordineeritakse nõustamise, kvaliteedisüsteemide ja akrediteeritud koolitusega. Euroopa Parlament rõhutab oma arvamuses Euroopa oskuste tegevuskava kohta isiklike õppekontode potentsiaali ning peab seda rahastamismehhanismi eelkõige kõige haavatavamate rühmade täiendus- ja ümberõppe toetamiseks väga oluliseks. Nõukogu 8. juuni 2020. aasta järeldustes ümber- ja täiendusõppe kohta kutsutakse liikmesriike üles „uurima võimalikke mudeleid, mida kasutada üksikisikute elukestva õppe ja oskuste arendamise rahastamiseks riiklikest ja erasektori vahenditest“ ning kutsutakse komisjoni üles liikmesriike nendes jõupingutustes toetama. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on oma 7. juuli 2021. aasta arvamuses täiskasvanuhariduse kohta seisukohal, et elukestev õpe peaks muutuma kõigi eluviisiks ja tegelikkuseks töökohal, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles saavutama ja suurendama eesmärki, mille kohaselt osaleks täiskasvanuhariduses 60 % täiskasvanutest aastas. Ta soovitab liikmesriikidel tugevdada täiskasvanuhariduse poliitikat, juhtimist ja rahastamist ning tagada kõigile täiskasvanutele võrdne juurdepääs elukestvale õppele. Isiklikke õppekontosid käsitleval kõrgetasemelisel foorumil oli ligi 800 osalejat 48 riigist ning mõjuhinnangut toetava uuringu valideerimisseminaril (umbes 25 osalejat, peamiselt valitsusvälistest organisatsioonidest ja riigiasutustest) keskenduti probleemi- ja mõjuanalüüsile. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Algatuse aluseks olevad tõendid hõlmavad järgmist: mõjuhinnangut toetav välisuuring; asjakohased andmed sellistest ELi tasandi uuringutest nagu tööjõu-uuring, täiskasvanuhariduse uuring, kutsealase jätkukoolituse uuring, Eurofoundi ja Cedefopi asjakohased uuringud täiskasvanuhariduses osalemise ja selle pakkumise ning takistuste ja stiimulite kohta; rahvusvaheliste kogemuste hindamist käsitlev asjakohane kirjandus; sõltumatu täiskasvanuhariduse ekspertide võrgustiku mitu omavahel seotud väljundit: riigiaruanded olemasolevate rahaliste stiimulite kavade kohta, olemasolevate statistiliste tõendite analüüs ja üksikisikutele koolituseks otseste rahaliste stiimulite pakkumise keskkonna analüüs; oskuste tegevuskava ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava käsitlevate konsultatsioonide tulemused ning oskuste pakti käsitlevate kõrgetasemeliste ümarlauakohtumiste tulemused. • Mõjuhinnang Komisjon hindas poliitikavariantide mõju. Seda tööd toetas komisjoni talituste vaheline struktureeritud konsultatsioon talitustevahelise juhtrühma kaudu. Mõjuhinnangut arutati õiguskontrollikomiteega 29. septembril 2021. Õiguskontrollikomitee esitas 1. oktoobril 2021 reservatsioonidega positiivse arvamuse, millele vastuseks on lisatud selgitused algatuse kohaldamisala, lähtestsenaariumi, eeldatava mõju kirjelduse ja eelistatud variandi valiku kohta . Poliitikavariandid erinesid koolitusõiguste andmise viisi (koolituskupongid või isiklikud kontod) ja sihtrühma suuruse ning selle poolest, kui vabad on üksikisikud koolitusvõimaluste valimisel. Eelistatud poliitikavariant on anda kõigile tööealistele täiskasvanutele koolitusõigused isiklike õppekontode kujul ning kohandada ühtlasi summasid vastavalt toetusvajadustele ja võimaldada üksikisikutel vabalt valida koolitusvõimaluste vahel, mille kvaliteet, vastavus tööturu vajadustele ja tunnustamine on tagatud nende kandmisega avalikku registrisse. See variant on algatuse eesmärkide saavutamiseks kõige tõhusam, sest see vähendab igakülgselt toetuse puudujääki ja killustatust ning kohandab koolitust vastavalt individuaalsetele vajadustele . Algatuse eesmärke, õiguslikku alust ja subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades on eelistatud õigusakt nõukogu soovituse ettepanek. See vahend võimaldab soovitada isiklike koolitusõiguste ja soodustavate raamtingimuste kombinatsiooni, võimaldades samal ajal liikmesriikidel rakendada meetmeid vastavalt riigi oludele. Eelistatud variandi eelised. Stsenaariumianalüüsidest ilmneb, et eelistatud variandi rakendamine võib 2030. aastaks suurendada koolitusel osalemist tasemeni, mis ületab ELi 60 % eesmärki, ning vähendada liikmesriikides puudujääke osalemises. Peamine oodatav mõju on inimeste suuremad palgad, ettevõtete suurem tootlikkus ning suurem SKP ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Eelistatud variandiga kaasnevad kulud. Stsenaariumianalüüside kohaselt on koolitusõiguste otsesed aastased kulud ligikaudu 17,6–24,5 miljardit eurot . Lisakulud tulenevad tasustatud õppepuhkuse suuremast kasutamisest ning alustamis- ja halduskuludest, kuid need kulud on eeldatavasti piiratud, võttes arvesse, et paljudes liikmesriikides on oluline asjakohane taristu juba olemas. Kulude ja tulude arvutustest selgub, et kui algatust rakendatakse hästi, on eespool nimetatud kasu kul udest märkimisväärselt suurem. Mõju ettevõtetele (sh VKEdele). Eeldatakse, et ettevõtted saavad kasu kvalifitseeritumast ja tootlikumast tööjõust ning oskuste nappuse vähenemisest, kusjuures eriti suurt kasu saavad VKEd, kelle töötajad osalevad praegu koolitusel vähem. Mõju liikmesriikide eelarvetele ja haldusasutustele. Rahastamiskord jäetakse liikmesriikide otsustada. Kulude ja tulude arvutused näitavad, et kasu on kuludest märkimisväärselt suurem, nii et sobivad rahastamis- ja kulude jagamise kokkulepped võivad suurendada riigi rahanduse kestlikkust. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ei kohaldata. • Põhiõigused Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et „[i]gaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet“; see kajastub ka Euroopa sotsiaalõiguste samba esimeses, neljandas ja viiendas põhimõttes. Eeldatakse, et algatusel on põhiõigustele positiivne mõju, kuna see kõrvaldab lüngad juurdepääsul täiendusõppele. See mõju on üsna tugev, sest algatus hõlmab kõiki tööealisi täiskasvanuid, pakkudes samal ajal spetsiaalset tuge inimestele, kes vajavad täiendus- ja ümberõpet kõige rohkem . 4. MÕJU EELARVELE Selle algatuse jaoks ei ole vaja ELi eelarvest lisavahendeid. Riikide eelarvetele avalduv finantsmõju sõltub asjaomase liikmesriigi valitud rahastamismudelist. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Käesolevas soovituses kutsutakse liikmesriike üles tegema komisjoniga soovituse rakendamisel koostööd. Liikmesriikidel soovitatakse rakendada oma põhimõtteid võimalikult kiiresti ja esitada kava, milles sätestatakse riiklikul tasandil võetavad meetmed. Kavade rakendamisel tehtud edusamme tuleks arutada tööhõivekomitees Euroopa poolaasta mitmepoolse järelevalve raames , keskendudes liikmesriikide kehtestatud vahenditele ja tulemustele (nt koolituses osalemine ja sellele järgnevad võimalused tööturul). Komisjoni eesmärk on luua koos tööhõivekomiteega ühiste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajatega järelevalveraamistik, mille alusel käesoleva soovituse rakendamist hinnata ja läbi vaadata. Liikmesriikide aruandekohustuste ühtlustamiseks aitab see raamistik kasutada võimalikult palju teavet, mida on juba kogutud muude järelevalveraamistike (nt taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Sotsiaalfond+ ning strateegiline raamistik üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas) kaudu, ning vältida järelevalve ja aruandluse dubleerimist. Koostöös liikmesriikidega ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist on komisjonil kavas hinnata kavandatava soovituse rakendamisel tehtud edusamme ning esitada nõukogule sellekohane aruanne mitte varem kui viis aastat pärast soovituse vastuvõtmist. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Ei kohaldata. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus (Punktid 1–2) Käesoleva ettepaneku uuenduslikkus seisneb selles, et see asetab üksikisiku otse oskuste arendamise keskmesse . Liikmesriikidel soovitatakse töötada välja poliitika ja vahendid, millega tagada kõigile tööealistele täiskasvanutele koolituse kättesaadavus, sealhulgas võimalus töökohta vahetada, olenemata nende tööhõive- või tööalasest staatusest, ning suurendada üksikisikute stiimuleid ja motivatsiooni koolituse otsimiseks. Isiklikud õppekontod ja tugiraamistik, sealhulgas nõustamis- ja valideerimisvõimalused, võivad edendada sellise koolituse tõhusat kasutamist. (Punkt 3) Algatuse sihtrühma kuuluvad kõik tööealised täiskasvanud, kes elavad seaduslikult liikmesriigis, olenemata nende haridustasemest ja praegusest tööhõivestaatusest või töösuhte liigist, seega hõlmab see järgmisi isikuid: töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad ja teised ebatüüpilises töösuhtes olevad töötajad, töötud ja tööjõu hulka mittekuuluvad inimesed. Seepärast soovitatakse ettepanekus luua iga tööealise täiskasvanu jaoks isiklik õppekonto liikmesriigis, kus ta seaduslikult elab. ELi piirialatöötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes on ELi kodanikud ja töötavad muus liikmesriigis kui see riik, kus nad elavad, on siiski lubatud teha erand. Kuna isiklike õppekontode eesmärk on eelkõige arendada tööturu jaoks olulisi oskusi, ei ole elukoht sobiv kriteerium, mille alusel määrata kindlaks, millises liikmesriigis tuleks sellele rühmale isiklik õppekonto luua. Seepärast soovitatakse ettepanekus, et (füüsilisest isikust ettevõtja) töökoht oleks kriteerium, mille alusel määratakse kindlaks, kus tuleks piirialatöötajate isiklik õppekonto luua. See oleks kooskõlas kodanike mittediskrimineerimise põhimõttega seoses juurdepääsuga määruse (EL) nr 492/2011 artikli 7 lõikes 2 kehtestatud sotsiaalsetele soodustustele. (Punktid 5–7) Ettepanekus soovitatakse liikmesriikidel kasutada üldist lähenemisviisi , luues igale käesoleva algatusega hõlmatud isikule isikliku õppekonto ja tagades, et igal aastal antakse piisavalt isiklikke koolitusõigusi. Samal ajal kutsutakse liikmesriike üles kohandama rahastamist vastavalt üksikisikute vajadustele . Üldist, kuid diferentseeritud lähenemisviisi toetasid avalikus ko nsultatsioonis ka sidusrühmad. Ettepanekus soovitatakse anda täiendavad koolitusõigused isikutele, kes vajavad täiendus- ja ümberõpet kõige rohkem. Olenevalt riigi olukorrast võivad need olla isikud, kes on mingis kindlas tööhõiveolukorras (nt ebatüüpilises töösuhtes), asjakohase tööhõivestaatusega (töötajad, töötud või tööjõu hulka mittekuuluvad), töötavad ettevõtete heaks sektorites, mida mõjutab märkimisväärselt digi- või rohepööre, või teatavat liiki ettevõtetes (nt mikroettevõtjad, VKEd) või kes vajavad konkreetseid oskusi (nt madala kvalifikatsiooniga isikud) või kuuluvad teatavasse vanuserühma või haavatavate isikute rühma. Täiendavaid koolitusõigusi saavad rühmad võivad tööturu arenedes muutuda. (Punktid 8–9) Isiklikud õppekontod toetavad kulude jagamise ideed, kuna need võimaldavad eri allikate, näiteks riigiasutuste ja tööandjate panuseid koondada ja hallata konto abil. See hõlbustab toetuse kohandamist vastavalt täiendus- ja ümberõppe vajadusele (nt avalikud tööturuasutused rahastavad täiendavaid isiklikke koolitusõigusi töötutele) ning tööandjad annavad lisatoetusi oma töötajatele kas vabatahtlikult või kollektiivlepingute tulemusena. (Punkt 10) Isiklike koolitusõiguste kogumine teatava aja jooksul isiklikule kontole võimaldab isikutel koguda õigusi sõltumata nende tööhõive- või tööalasest staatusest, osaleda pikemal või kulukamal koolitusel, saada koolitust üleminekuks teisele töökohale või reageerida tekkivatele oskuste vajadustele kriisiperioodidel ning rohe- ja digipöörde kontekstis. Liikmesriigid võivad kehtestada eeskirjad sellise kogumise piirmäärade kohta või õiguste aegumise kohta, et ergutada isikuid neid kasutama. (Punkt 11) Ettepanekus soovitatakse, et isikud saaksid koolitusõigusi oma seaduslikus elukohas, v.a piirialatöötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes töötavad muus liikmesriigis kui see riik, kus nad elavad, ja kes peaksid olema hõlmatud liikmesriigis, kus nad töötavad. Kuna kõnealused õigused ei kuulu ELi piires liikuvate isikute sotsiaalkindlustusõiguste kaitset käsitlevate ühiste eeskirjade kohaldamisalasse, soovitatakse liikmesriikidel lubada inimestel säilitada oma isiklikku õppekontot ja kogutud koolitusõigusi teises liikmesriigis elatud perioodidel. See võimaldab inimestel kulutada neid õigusi naasmise korral või distantsõppes osalemisele kooskõlas nende päritoluliikmesriigis kehtivate isiklikke õppekontosid käsitlevate eeskirjadega. Samal ajal oleks inimestel õigus uuele isiklikule õppekontole liikmesriigis, kus nad praegu elavad. See hõlbustab piiriülest liikuvust ja rõhutab põhimõtet, et pärast koolitusõiguste andmist kuuluvad need üksikisikutele. Koolitusõiguste ülekantavust liikmesriikide vahel uuritakse täiendavalt, kui riiklikud isiklikud õppekontod on loodud ja need on hõlmatud käesoleva soovituse rakendamise hindamisega. EL saab hõlbustada arutelu isiklike koolitusõiguste ülekantav use üle liikmesriikide vahel. (Punktid 12–20) On oluline luua tugiraamistik , et hõlbustada koolitus-, karjäärinõustamis- ja valideerimisvõimaluste kasutamist. Ettepaneku kohaselt peaks see hõlmama karjäärinõustamis- ja valideerimisvõimalusi, riiklikku avalikku registrit ja ühtset riiklikku digiportaali, millega toetatakse isiklikke õppekontosid, võimaldades turvalist elektroonilist autentimist ja registriga ühendamist. Sellel raamistikul on oluline roll, et motiveerida inimesi otsustama koolitusel osaleda, kuna see pakub usaldusväärseid ja kvaliteetseid koolitusvõimalusi koos karjäärinõustamis- ja valideerimisvõimalustega. Tööandjate , eelkõige mikroettevõtjate ja VKEde koostöö on raamistiku edukaks loomiseks samuti väga oluline. (Punkt 12) Konsultatsioonide käigus jõuti järeldusele, et karjäärinõustamisteenused on tugiraamistiku kõige olulisem element. Kuigi sellised teenused on enamikus liikmesriikides kättesaadavad, on nende ulatus sageli piiratud. Selleks et suunata üksikisikuid kasutama koolitusvõimalusi, mis vastavad kõige paremini nende vajadustele, on soovitatav, et liikmesriigid parandaksid kõigi täiskasvanute individuaalset nõustamist ja nõustamisteenuste kättesaadavust digitaalsete vahendite abil (eelkõige kasutajasõbraliku tunnustatud võimaluste registri kaudu). Varasemate õpingute valideerimine võimaldab isikutel tõendada, et nad on omandanud teatavad oskused. Mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist käsitleva nõukogu soovituse hiljutine hindamine osutab olulistele edusammudele, kuid toob esile ka püsivad probleemid ja kavandatud reageerimise. Eelkõige on vaja tagada, et toetatakse üksikisikuid, toimub nõustamisteenuste tihedam kooskõlastamine ning valideerimisalgatuste tõhus kohandamine ebasoodsas olukorras olevatele ja haavatavatele rühmadele. Ettepanekuga püütakse lahendada ülejäänud valideerimisprobleeme, soovitades liikmesriikidel tagada, et isiklikke õppekontosid saab kasutada valideerimisvõimaluste jaoks ning et sellised võimalused, sealhulgas individuaalne või veebipõhine oskuste hindamine, on olemas ja kättesaadavad. Seeläbi täiendab see ettepanekut, mis käsitleb Euroopa lähenemisviisi mikrokvalifikatsioonitunnistustele, mis võib samuti hõlbustada koolitustulemuste valideerimist. (Punktid 13–17) Riiklik avalik register kvaliteetsete ja tunnustatud koolitus-, karjäärinõustamis- ja valideerimisvõimaluste kohta võib suurendada inimeste motivatsiooni osaleda koolitusel, pakkudes olemasolevaid võimalusi kergesti kättesaadaval viisil ning vähendades ebakindlust seoses koolitustulemuste kvaliteedi ja tunnustamisega. Vähemalt 12 liikmesriigis on sarnased registrid juba olemas või väljatöötamisel. Ettepanekus soovitatakse kõigil liikmesriikidel luua selline register ja seda ajakohastada ning et neil oleks uute koolitusvõimaluste lisamiseks läbipaistvate reeglitega jätkusuutlik juhtimismudel. Isiklike koolitusõiguste raames võiks rahastada üksnes registrisse kantud koolitus-, karjäärinõustamis- ja valideerimisvõimalusi. Registrisse tuleks kanda ka karjäärinõustamisteenused ja valideerimisvõimalused, mida liikmesriigid pakuvad isikutele tasuta. Kriteeriumid võimaluste lisamiseks registritesse tuleks koostada liikmesriikide tasandil, võttes aluseks läbipaistvad kvaliteedinõuded, tehes koostööd sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmadega ning kasutades oskuste prognoosimist ja Euroopa pädevusraamistikke . Registris sisalduvad lühikesed koolituskursused tuleks välja töötada kooskõlas Euroopa lähenemisviisiga mikrokvalifikatsioonitunnistustele, et edendada koolitustulemuste kvaliteedi ja tunnustamise läbipaistvust. Liikmesriike julgustatakse avama riiklikku registrit läbipaistval viisil koolitusvõimalustele, mida pakuvad teiste riikide teenuseosutajad, tingimusel et need on usaldusväärse kvaliteediga. Nagu konsultatsioonid kinnitasid, on asjaomased sidusrühmad võimelised ja valmis andma selliste registrite haldamisele lisaväärtust. (Punkt 18) Ettepanekus soovitatakse liikmesriikidel luua mobiilseadmete (nt digirakenduse) kaudu kergesti juurdepääsetav ühtne riiklik digiportaal ja seda hallata, et suurendada riiklikul tasandil olemasolevate koolitus- ja toetusvõimaluste läbipaistvust ning anda kasutajatele võimalus isiklikele kontodele juurdepääsuks, oma isiklike koolitusõiguste läbivaatamiseks ja riikliku registriga tutvumiseks. ( Punktid 19–20) Tasustatud õppepuhkus võimaldab töötajatel säilitada palk või asendussissetulek koolitusperioodidel, mis kestavad mõnest päevast mitme kuuni. Sellised sätted on juba olemas 24 liikmesriigis, kellest 12 on kirjutanud alla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tasustatud õppepuhkuse konventsioonile . Tasustatud õppepuhkuse võimaluse saamist piiravad siiski sageli töösuhte eripärad. Võimalike kasusaajatega seotud piiravad kõlblikkuskriteeriumid ja teabe puudumine tähendavad, et olemasolevaid sätteid kasutab vähem kui 1 % töötavast elanikkonnast . Seepärast kutsutakse liikmesriike samuti üles võtma vastu üldiselt kättesaadava tasustatud õppepuhkuse sätted või vaatama läbi olemasolevad sätted, tagamaks et need hõlmavad kõiki töötavaid isikuid, ja lisama rahalise toetuse tööandjatele, kelle töötajad kasutavad tasustatud õppepuhkust (eelkõige VKEd, kellel on suuremad probleemid). Ettepanekus soovitatakse tugevdada seoseid tasustatud õppepuhkuse sätete ja muude olemasolevate toetusmeetmete vahel, jättes üksikasjaliku korra liikmesriikide otsustada. (Punkt 21) Ettepanekus soovitatakse liikmesriikidel korraldada ulatuslikke teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, eelkõige nende hulgas, kes on tööturult kõige rohkem kõrvale jäänud. Need kampaaniad on olulised, et õppimisvõimalusi kasutaks rohkem täiskasvanuid, eelkõige nende hulgas, kes teavad vähe täiendus- ja ümberõppevajadustest ning -võimalustest. Avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude sidusrühmade vaheline koostöö võib suurendada se llise tegevuse tulemuslikkust. (Punkt 22) Algatuse rakendamise toetamiseks soovitatakse liikmesriikidel kehtestada järelevalvekord, et tagada isiklike õppekontode ja tugiraamistiku pidev täiustamine . Edasised kohandused käesoleva soovituse eesmärkide saavutamiseks kõige tõhusamal viisil võiksid puudutada isiklike koolitusõiguste hulka, täiendus- ja ümberõpet kõige rohkem vajavate isikute määratlust või tugiraamistiku erinevate elementide kasutajasõbralikku integreerimist. (Punktid 23–26) Riiklikul tasandil tuleb kooskõlas riigi oludega ja VKEdele erilist tähelepanu pöörates kindlaks määrata isiklike õppekontode piisava ja jätkusuutliku rahastamise kord. Kuigi soovituse rakendamise eest vastutab liikmesriik, soovitatakse ettepanekus hõlbustada erinevate avaliku ja erasektori rahastamisallikate kombineerimist, mis võib hõlmata näiteks tööandjate vabatahtlikke lisatoetusi. Liikmesriigid võivad saada toetust ka mitmesugustest ELi fondidest, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika fondidest, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja õiglase ülemineku fondist, samuti taasterahastu „NextGenerationEU“ alla kuuluvast taaste- ja vastupidavusrahastust, kui nad on lisanud oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse asjakohased reformid ja investeeringud. Tehnilise toe instrumendiga on võimalik pakkuda vajaduspõhist oskusteavet, et kavandada ja rakendada reforme, millega toetada isiklike õppekontode ja nende tugiraamistiku loomist. (Punkt 27) Nagu on selgitatud eespool, keskendub ELi toetus sellele, et kasutataks täielikult ära ELi enneolematud rahalised vahendid, mida liikmesriikidele eraldatakse oskuste arendamiseks taasterahastu „NextGenerationEU“ ja mitmeaastase finantsraamistiku raames. EL toetab oskuste arendamist ka selliste asjakohaste algatuste kaudu nagu oskuste pakt, oskustealase valdkondliku koostöö kava, digioskuste ja töökohtade koalitsioon, Euroopa täiskasvanuõppe elektrooniline platvorm (EPALE) ja muud programmi „Erasmus+“ sobivad meetmed, ning ELi tasandi sotsiaalpartnerite koostööprojektide kaudu. Samuti võib see toetada vastastikust õppimist ja heade tavade vahetamist soovituse rakendamisel. Edasine Europassi platvormiga seotud töö peaks keskenduma koostalitlusvõime tagamisele, st luuakse ühendus isiklike õppekontode jaoks ettenähtud kesksete riiklike digiportaalidega . (Punkt id 28–30) Aruandlus ja hindamine põhinevad järelevalvel, mida tööhõivekomitee teeb mitmepoolse järelevalve raames Euroopa poolaasta tsükli osana, lähtudes kokkulepitud järelevalveraamistikust ja -korrast. Liikmesriikidel soovit atakse koostada rakenduskava 12 kuu jooksul pärast soovituse vastuvõtmist. Esimene hinnang esitatakse mitte varem kui viis aastat pärast vastuvõtmist. 2021/0405 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS isiklike õppekontode kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292 koostoimes artikliga 149, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut ning arvestades järgmist: (1) Kvalifitseeritud tööjõud on ülioluline, et tugevdada ELi jätkusuutlikku konkurentsivõimet, toetada töövõimalusterohket taastumist COVID-19 pandeemiast ning tagada sotsiaalselt õiglane digi- ja rohepööre. Tööturu arenedes peavad inimesed oma oskuste täiustamisel selle arenguga sammu pidama. Uued ja paremad oskused avavad rohkem võimalusi ning inimesed saavad tänu oma oskustele osaleda aktiivselt tööturul toimuvates üleminekutes ning täiel määral ühiskonnaelus, pidades silmas demograafilisi muudatusi. Lisaks võib täiskasvanute täiendusõpe olla võimas vahend, millega edendada õiglase ülemineku jaoks vajalikku sotsiaalset õiglust ja kaasatust. (2) ELi põhiõiguste harta artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet. Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõttega on ette nähtud, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskusi, mis võimaldavad täiel määral ühiskonnaelus osaleda ning tööturul toimuvate üleminekutega edukalt toime tulla. Neljas põhimõte käsitleb tööhõive aktiivset toetamist, et säilitada igaühe õigust saada õigel ajal ja vajadustele vastavat abi, mis aitaks suurendada tööhõivevõimalusi või väljavaateid töötamaks füüsilisest isikust ettevõtjana. Viiendas põhimõttes kindla ja paindliku tööhõive kohta rõhutatakse, et töösuhte liigist ja kestusest hoolimata on töötajatel õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega ning juurdepääsuga sotsiaalkaitsele ja koolitusele. (3) 25. juunil 2021 väljendas Euroopa Ülemkogu heameelt Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas ELi seatud peamiste eesmärkide üle kooskõlas Porto deklaratsiooniga ning toetas soovi tagada, et alates 2030. aastast osaleks igal aastal koolitustel 60 % kõigist täiskasvanutest. Osalemine täiskasvanuõppes on ELis viimase kümne aasta jooksul siiski jäänud muutumatuks ja 21 liikmesriigis ei vastanud see 2020. aasta ELi tasandi eesmärgile. Paljude täiskasvanute, näiteks ebatüüpilises töösuhtes olevate töötajate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) töötajate, töötute, mitteaktiivsete ja madala kvalifikatsiooniga inimeste jaoks on oskuste arendamise võimalused väga sageli kättesaamatud. (4) Et rohe- ja digipöördest saaks kiire ja õiglase taastumise võimalus, on 2020. aasta juulis vastu võetud Euroopa oskuste tegevuskava kohaselt vaja oskuste revolutsiooni. Muu hulgas märgitakse selles, et komisjon uurib isiklikke õppekontosid kui vahendit, millega toetatakse tööealiste täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet ning täiendatakse muid tööandjatele ning haridus- ja koolitusteenuse osutajatele suunatud meetmeid. (5) Tänapäevasele ressursitõhusale ja konkurentsivõimelisele majandusele üleminekuks on tarvis rohepöörde jaoks vajalikke oskusi ning töötajate täiendus- ja ümberõpet, nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. Komisjoni teatises „Eesmärk 55“ tunnistatakse, et rohepööre saab olla edukas ainult siis, kui ELil on kvalifitseeritud tööjõud, mida ta vajab konkurentsivõime säilitamiseks, ning juhitakse tähelepanu oskuste tegevuskava juhtalgatustele, mille eesmärk on anda inimestele rohe- ja digipöördeks vajalikud oskused. (6) Euroopa digikümnendit käsitlevas teatises kinnitatakse veel kord eesmärki tagada, et 2030. aastaks oleksid vähemalt 80 %-l ELi elanikkonnast elementaarsed digioskused ning tööle oleks võetud 20 miljonit IKT-spetsialisti, pidades silmas naiste ja meeste osakaalu ühtlustamist. Komisjoni ettepanekus „Tee digikümnendisse“ soovitatakse luua selle saavutamiseks raamistik. Digiõppe tegevuskavas (2021–2027) rõhutatakse, et õppimisvõimaluste, sealhulgas täiendus- ja ümberõppe kättesaadavuse lihtsustamiseks ja paindlikkuse suurendamiseks tuleks kasutada tehnoloogilisi vahendeid. (7) Komisjoni teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“ kutsutakse üles võtma otsustavaid meetmeid, et muuta elukestev õpe kõigi jaoks reaalsuseks ning tagada, et haridus ja koolitus peaksid kaksiküleminekuga sammu ning aitaksid seda ellu viia. (8) Nõukogu 8. juuni 2020. aasta järeldustes kutsutakse liikmesriike üles „uurima võimalikke mudeleid, mida kasutada üksikisikute elukestva õppe ja oskuste arendamise rahastamiseks riiklikest ja erasektori vahenditest“ ning kutsutakse komisjoni üles liikmesriike nendes jõupingutustes toetama. (9) Ebapiisav rahaline toetus üksikisikutele on üks peamisi takistusi, mis mõjutab õppimises osalemist. Avaliku ja erasektori investeeringud on üldiselt ebapiisavad. Enamik tööga seotud koolitusi ELis on tööandjate rahastatud. Paljud ettevõtjad, eriti VKEd, ei paku oma töötajatele koolitust ega rahasta seda; ning ebatüüpilist tööd tegevate isikute jaoks on tööandjate rahastatud koolituste kättesaadavus piiratud või puudub üldse. Selline ebavõrdsus kahjustab isikute heaolu ja tervist, vähendab majanduslikku konkurentsivõimet, toob kaasa kasutamata võimalused ja innovatsiooni pidurdavad takistused ning ohu, et inimesed jäetakse kestlikumale majandustegevusele üle minnes kõrvale. (10) Lisaks otsestele kuludele on oluline tegur ajapiirang, mis takistab täiskasvanutel koolitusi otsimast. Enamik liikmesriike on alla kirjutanud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tasustatud õppepuhkuse konventsioonile ja on selle oma siseriiklikku õigusesse üle võtnud. Paljudes liikmesriikides ei teata õppepuhkusest eriti palju ja seda kasutatakse vähe ning sageli ei hõlma sätted ebatüüpilist tööd tegevaid inimesi või ei võimalda täiskasvanutel otsida haridus- ja koolitusvõimalusi ajal, mil nad on töötud või mil majandustegevus on vähenenud. (11) Paljudel täiskasvanutel, eriti madala kvalifikatsiooniga ja tööturult kõige rohkem kõrvale jäänud inimestel puudub motivatsioon koolitusele minna. Nad ei pruugi olla teadlikud oma oskuste vajadusest ning sellest, kas toetused ja koolitused on kättesaadavad, kvaliteetsed ja tööturul tunnustatud. Lisaks ei pruugi inimesed olla motiveeritud osalema koolitusel, mis on välja valitud ilma nendega konsulteerimata ja mis ei ole kohandatud nende vajadustele. (12) ELis on täiendus- ja ümberõppeks vaja uut lähenemisviisi. See peaks täiendama olemasolevaid vahendeid ja järgima poliitilisi kohustusi, seades esikohale üksikisikud ning tagades neile kõigil oskuste tasemetel täiendus- või ümberõppeks vajaliku toetuse ja vahendid. (13) Kutseõppe nõuandekomitee märkis oma 2021. aasta augusti arvamuses ELi algatuse kohta, mis käsitleb isiklikke õppekontosid ja koolitusvõimaluste parandamist Euroopas, et selline algatus peaks parandama täiskasvanute kaasatust ja osalemist hariduses ja koolituses ning sellega seotud motivatsiooni. Peamine ülesanne on parandada oskuste ja töökohtade vastavusse viimist ning tagada asjakohasema ja sihipärasema pakkumise kaudu mitmekesisemate ja kvaliteetsete koolitusvõimaluste olemasolu. (14) Eespool kirjeldatud probleeme saab lahendada, pakkudes inimestele otsest rahalist toetust koolitusõiguste kandmisega nende isiklikele õppekontodele ning luues ulatusliku tugiraamistiku, mis tagab neile koolitusvõimaluste, teabe, nõustamise ja tasustatud õppepuhkuse kättesaadavuse ning koolitustulemuste tunnustamise. (15) Riiklikul tasandil tuleks kindlaks määrata isikute koolitusvajadustele vastavad piisavad koolitusõigused; näiteks võimaldatakse seeläbi aastas 30 tundi tunnustatud koolitust kõigile isikutele ja 50 tundi nendele, kes seda kõige rohkem vajavad. Rahastamise kohandamine vastavalt vajadustele võib suurendada algatuse tõhusust. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavad koolitusõigused isikutele, kes neid kõige rohkem vajavad, sõltuvalt riiklikust kontekstist ja muutuvast tööturust. Näiteks võiksid liikmesriigid täiendada isiklikke õppekontosid strateegilistes sektorites, et toetada rohe- ja digipööret. Lisaks rahalistele õigustele mõjutavad koolitusel osalemist selle asjakohasus, kasulikkus ja tunnustamine. Nendes küsimustes tuleks konsulteerida sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmadega. (16) Isiklikud õppekontod peaksid võimaldama inimestel koguda ja kasutada koolitusõigusi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, et osaleda pikemal või kulukamal koolitusel või teha seda majanduslanguse ajal, et reageerida uutele vajadustele, mis seoses oskustega tekivad. Isikutel peaks olema võimalik säilitada oma isiklikud koolitusõigused sõltumata nende tööhõive- või tööalasest staatusest ning ka karjäärimuutuste ajal. Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad kõnealuste õiguste lõppemise kohta, et julgustada õppijaid neid õigusi t äielikult ära kasutama. (17) Isikutel peaks olema lubatud kasutada oma isiklikke koolitusõigusi isikliku õppekonto riiklikust registrist isegi välisriigis, kui neil on juurdepääs tunnustatud ja kvaliteetsele koolitusele. Õiguste ülekantavus liikmesriikide vahel on pikemas perspektiivis soovitud omadus, mida tuleb täiendavalt uurida. (18) Selleks et aidata isikutel leida sobiv koolitus ning suurendada seeläbi nende motivatsiooni õppida ja parandada karjäärinõustamis- ja valideerimisvõimalusi, tuleks kasutusele võtta ajakohastatud avalikud registrid, millele on spetsiaalsete ühtsete riiklike digiportaalide kaudu juurdepääs kõigil, sealhulgas puuetega inimestel, ja mis on nõuetekohaselt ühendatud Europassi platvormiga. (19) Isiklikke õppekontosid peaks olema võimalik kasutada juurdepääsuks valideerimisvõimalustele, sealhulgas oskuste hindamise võimalustele. Mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist käsitleva nõukogu soovituse hiljuti ne hindamine osutab olulis tele edusammudele, kuid toob esile ka püsivad prob leemid ja kavandatud reageerimis e. Eelkõige on vaja pakkuda isikutele kohandatud tuge ja tagada nõustamisteenuste tihedam kooskõlastamine ning valideerimisalgatuste tõhus kohandamine ebasoodsas olukorras olevatele ja haavatavatele rühmadele. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral soodustama mikrokvalifikatsioonitunnistuste pakkumist vastavalt kindlaksmääratud vajadustele ja kooskõlas Euroopa lähenemisviisiga mikrokvalifikatsioonitunnistustele. (20) Käesoleva soovitusega toetatakse tasustatud õppepuhkuse kasutamist. Tasustatud õppepuhkuse nõuetekohane andmine kooskõlas ILO tasustatud õppepuhkuse konventsiooniga (mille on ratifitseerinud 12 liikmesriiki) võimaldaks töötajatel säilitada palk või asendussissetulek koolitusperioodidel, mis kestavad mõnest päevast mitme kuuni. Liikmesriike tuleks innustada alustama dialoogi sotsiaalpartneritega sellise korra üle, mis võimaldab töötajatel osaleda tööajal koolitustel, kasutades oma isiklikke õppekontosid. Sellega seoses tuleks arvesse võtta VKEde ja eelkõige mikroettevõtjate eriomast olukorda. (21) Ulatuslikumad teavitus- ja teadlikkuse suurendamise tegevused ja kampaaniad on olulised, et õppimisvõimalusi kasutaks rohkem täiskasvanuid, eelkõige nende hulgas, kes teavad täiendus- ja ümberõppest vähe, näiteks need, kes on tööturult kõige rohkem kõrvale jäänud. Avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude sidusrühmade vaheline koostöö, mis põhineb ühisel arusaamal, et täiendus- ja ümberõpe on investeering, võib suurendada teavitus- ja teadlikkuse suurenda mise tegevuste tulemuslikkust. Kättesaadavusele pööratav tähelepanu peaks hõlbustama puuetega täiskasvanute osalemist. (22) R akendamise toetamisel on olulised järelevalvekord ning isiklike õppekontode ja tugiraamistiku pidev täiustamine. Edasised kohandused võivad puudutada isiklike koolitusõiguste hulka, prioriteetseid rühmi või tugiraamistiku erinevate elementide kasutajasõbralikku integreerimist. (23) Piisav rahastamine on isiklike õppekontode süsteemi edukuse põhitegur. Isiklikud õppekontod peaksid hõlbustama kulude jagamist eri rahastamisallikate, näiteks riigiasutuste ja tööandjate vahel, võimaldades eri rahastajatel panustada õppekontole. Avaliku ja erasektori rahastamisallikate kombineerimine peaks tagama algatuse jätkusuutlikkuse liikmesriikides, mis on selle edukuse jaoks väga oluline. See aitab kohandada toetusi ja tööandjate makstavaid lisatoetusi oma töötajatele kas vabatahtlikult või kollektiivlepingute tulemusena. (24) Isiklike õppekontode ja nende tugiraamistiku loomist saab toetada sellistest ELi fondidest nagu Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond, õiglase ülemineku fond ning vajaduse korral taaste- ja vastupidavusrahastust „Ne xtGeneration EU“ ja vajaduspõhise oskusteabega tehnilise toe instrumendi kaudu. Protsessi võib toetada ka komisjoni toetatud vastastikuse õppimisega. (25) Käesolev soovitus ei tohiks piirata liikmesriikide ainupädevust seoses nende täiskasvanuõppe-/koolitussüsteemide korralduse ja sisuga. See ei tohiks takistada neil säilitamast või kehtestamast täiskasvanuõpet/-koolitust käsitlevaid sätteid, mis ulatuvad siin soovitatutest kaugemale. (26) Liikmesriigid peaksid reformide kavandamisse kaasama sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid. Käesolev soovitus ei tohiks piirata sotsiaalpartnerite sõltumatust juhtudel, kus nad vastutavad koolituskavade koostamise ja haldamise eest. (27) Käesolevas soovituses esitatud meetmed ei tohiks asendada tööandjate ja avalike või eraõiguslike tööturuasutuste koolituspakkumisi, haridus- ja koolitusasutustele antavat avaliku sektori toetust või muud liiki toetust, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE: Eesmärgid 1. Käesoleva soovituse eesmärk on toetada liikmesriikide reforme, mis võimaldavad suuremal osal täiskasvanutel võtta osa koolitustest, mis omakorda suurendab osalemismäära ja vähendab oskuste nappust. Seeläbi aitab soovitus saavutada ELi eesmärki edendada suure konkurentsivõimega sotsiaalset turumajandust, mille abil saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress. Konkreetselt soovitakse sellega: (a) tagada kõigile tööealistele täiskasvanutele koolituse kättesaadavus, sealhulgas võimalus töökohta vahetada, olenemata nende tööhõive- või tööalasest staatusest; (b) suurendada üksikisikute stiimuleid ja m otivatsiooni koolitust otsida. 2. Seetõttu soovitatakse liikmesriikidel luua isiklikud õppekontod, mis võimaldavad isikutel osaleda tööturu jaoks olulises koolituses, ning tugiraamistik, sealhulgas nõustamis- ja valideerimisvõimalused, et edendada selle koolituse tõhusat kasutamist. Kohaldamisala 3. Käesolev soovitus hõlmab tööealisi täiskasvanuid, kes elavad seaduslikult liikmesriigis, olenemata nende haridustasemest ja praegusest tööhõive- või tööalasest staatusest. Liikmesriigid peaksid looma iga sellesse rühma kuuluva isiku jaoks isikliku õppekonto. Erandina peaksid piirialatöötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes töötavad muus liikmesriigis kui see riik, kus nad elavad, olema hõlmatud liikmesriigis, kus nad töötavad. Mõisted 4. Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid: (a) „isiklik koolitusõigus“ – õigus saada isiklik eelarve, mis on isiku käsutuses ja millest kaetakse tööturu jaoks olulise koolituse, juhendamise ja nõustamise, oskuste hindamise või valideerimise otsesed kulud, mis on rahastamiskõlblikud; (b) „isiklik õppekonto“ – isiklike koolitusõiguste andmise viis. Isiklik õppekonto võimaldab inimestel aja jooksul oma õigusi koguda ja säilitada, et kasutada neid vastavalt riiklikele eeskirjadele endale sobival ajal sellise rahastamiskõlbliku koolitus-, nõustamis- või valideerimisvõimaluse jaoks, mida nad peavad kõige kasulikumaks. See annab üksikisikule olenemata rahastamisallikast täieliku omandiõiguse tema õiguste üle; (c) isiklike koolitusõiguste „ülekantavus“ – pärast kõnealuste õiguste andmist kuuluvad need asjaomasele üksikisikule, sealhulgas liikudes ühelt töökohalt teisele, töökohalt õpingutele, tööhõivest töötusesse ja aktiivsest elust mitteaktiivsesse; (d) „tugiraamistik“ – tugi, millega edendatakse isiklike koolitusõiguste tõhusat kasutamist. See hõlmab karjäärinõustamis- ja valideerimisvõimalusi, selliste võimaluste riiklikku registrit, mida võib rahastada isiklike koolitusõiguste raames, ühtset riiklikku digiportaali juurdepääsuks isiklikule õppekontole ja riiklikule registrile ning tasustatud õppepuhkust. Isiklik õppekonto 5. Liikmesriigid peaksid pärast sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist looma igale käesoleva algatusega hõlmatud isikule isikliku õppekonto. 6. Liikmesriigid peaksid tagama, et igal aastal antakse piisavalt isiklikke koolitusõigusi, mida saab koguda ja kasutada kindlaksmääratud ajavahemikul, et võimaldada põhjalikumat koolitust. 7. Liikmesriigid peaksid pärast sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist kandma täiendavad isiklikud koolitusõigused nende isikute õppekontodele, kes vajavad täiendus- ja ümberõpet kõige rohkem, lähtudes riiklikest või valdkondlikest vajadustest, inimese tööhõive- või lepingulisest staatusest või kvalifikatsioonitasemest, muudest asjakohastest asjaoludest ning selgetest ja läbipaistvatest kriteeriumidest. 8. Liikmesriigid peaksid kutsuma tööandjaid üles kandma täiendavaid isiklikke koolitusõigusi oma töötajate ja tööstusharu väärtusahelas, eelkõige VKEdes töötavate teiste inimeste isiklikele õppekontodele. 9. Liikmesriigid peaksid kutsuma avaliku ja erasektori tööturuasutusi üles kandma täiendavad isiklikud koolitusõigused nende isikute õppekontodele, kes vajavad täiendus- ja ümberõpet kõige rohkem. 10. Liikmesriigid peaksid kehtestama tingimused, mille alusel isiklikke koolitusõigusi koguda ja säilitada, nii et isikutel oleks võimalus koguda neid õigusi pikemate koolituskursuste rahastamiseks ja nad saaksid oma õigusi regulaarselt kogu tööelu jooksul kasutada. 11. Liikmesriigid peaksid tagama, et liikmesriigis õppekontole kogutud isiklikud koolitusõigused säilitatakse või neid saab kasutada rahastamiskõlblike koolitus-, karjäärinõustamis- ja valideerimisvõimaluste jaoks selles liikmesriigis, seda isegi ajal, mil isik elab teises liikmesriigis. Tugiraamistik Liikmesriikidel soovitatakse kanda isiklikud õppekontod tugiraamistikku, mis hõlmab järgmist. Karjäärinõustamine ja valideerimine 12. Liikmesriigid peaksid tagama, et karjäärinõustamisteenused ja valideerimisvõimalused, sealhulgas individuaalne või veebipõhine oskuste hindamine, on olemas ja igale isikliku õppekonto omanikule kättesaadav tasuta või kasutades nende isiklikke koolitusõigusi. Rahastamiskõlblike kvaliteetsete koolitus-, karjäärinõustamis- ja valideer imisvõimaluste riiklik register 13. Liikmesriigid peaksid looma Euroopa õppemudeliga kooskõlas oleva avaliku registri selliste koolitus-, karjäärinõustamis- ja valideerimisvõimaluste jaoks, mida võib rahastada isiklike koolitusõiguste raames, ning seda ajakohastama. Registrisse tuleks kanda ka karjäärinõustamisteenused ja valideerimisvõimalused, mida liikmesriigid pakuvad isikutele tasuta. 14. Liikmesriigid peaksid kehtestama ja avaldama selged eeskirjad mitmesuguste tööturu jaoks oluliste koolitus-, karjäärinõustamis- ja valideerimisvõimaluste kandmiseks registrisse, tuginedes läbipaistvatele kvaliteedinõuetele ja oskuste prognoosimisele ning tehes koostööd sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmadega. Liikmesriigid peaksid need eeskirjad korrapäraselt läbi vaatama, et tagada vastavus tööturu vajadustele. 15. Liikmesriigid peaksid julgustama formaalsete ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkujaid arendama ja laiendama oma pakkumisi kindlaksmääratud vajaduste alusel, sealhulgas pakkuma vajaduse korral mikrokvalifikatsioonitunnistusi, järgides ELi lähenemisviisi ning kasutades ELi ja riiklikke pädevusraamistikke. 16. Liikmesriigid peaksid kutsuma sotsiaalpartnereid ja asjaomaseid sidusrühmi üles osalema registrisse kantud koolitustega seotud kõlblikkuskriteeriumide kindlaksmääramise protsessis. 17. Liikmesriigid peaksid näitama oma registris läbipaistval viisil koolitusvõimalusi, mida pakuvad t eiste riikide teenuseosutajad. Ühtne riiklik digiportaal, millega toetatakse isiklikke õppekontosid 18. Liikmesriigid peaksid võimaldama ja toetama isikute juurdepääsu isiklikule õppekontole ja aitama neil registris hõlpsalt navigeerida turvalise elektroonilise autentimise abil ligipääsetavas ühtses riiklikus digiportaalis, mis on mobiilseadmete kaudu kergesti kättesaadav ja ühendatud Europassi platvormiga. Tasustatud õppepuhkus 19. Liikmesriigid peaksid alustama dialoogi sotsiaalpartneritega sellise korra üle, mis võimaldab töötajatel osaleda tööajal koolitustel, kasutades oma isiklikke õppekontosid. 20. Liikmesriigid peaksid kehtestama tasustatud õppepuhkust käsitlevad sätted või vaatama läbi kehtivate sätete piisavuse kooskõlas ILO tasustatud õppepuhkuse konventsiooniga, võttes arvesse : (a) et need hõlmaksid kõiki töösuhte liike ja füüsilisest isikust ettevõtjaid; (b) rahalist ja mitterahalist toetust tööandjatele (eelkõige VKEd), kelle töötajad kasutavad tasustatud õppepuhkust ; (c) vajadust tagada selliste sätete tõhus rakendamine. Teavitustegevus ja teadlikkuse suurendamine 21. Liikmesriigid peaksid koos sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, piirkondlike ja kohalike organisatsioonide ning teiste asjaomaste osalejatega korraldama ulatuslikke teavitus- ja teadlikkuse suurendamise tegevusi ja kampaaniaid, mis on kohandatud tõenäoliselt isiklike õppekontode süsteemist kasu saavate isikute (eelkõige need, kes vajavad riiklikul tasandil täiendus- ja ümberõpet kõige rohkem) vajadustele, et teavitada tingimustele vastavaid isikuid nende õigustest ja hüvedest seoses isiklike õppekontodega ja tugiraamistikuga ning neid motiveerida. Teadlikkuse suurendamise meetmed peaksid olema suunatud ka eelkõige VKEde töötajatele. J ärelevalve ja pidev täiustamine 22. Liikmesriigid peaksid süstemaatiliselt jälgima ja hindama isiklike õppekontode ja tugiraamistiku toimimist ning tegema vajaduse korral käesoleva soovituse eesmärgi kõige tõhusamaks saavutamiseks kohandusi, mis võiksid näiteks puudutada isiklike koolitusõiguste hulka, täiendus- ja ümberõpet kõige rohkem vajavate isikute määratlust või tugiraamistiku erinevate elementide kasutajasõbralikku integreerimist. Selle protsessi käigus tuleks konsulteerida sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmadega. Rahastamine 23. Liikmesriigid peaksid tagama isiklike õppekontode piisava ja jätkusuutliku rahastamise, võttes arvesse riigi olusid ja pöörates erilist tähelepanu VKEdele. 24. Liikmesriigid peaksid hõlbustama avaliku ja erasektori eri rahastamisallikate kombineerimist, et panustada isiklikesse koolitusõigustesse, sealhulgas sotsiaalpartnerite vaheliste läbirääkimiste tulemusena. 25. Liikmesriigid peaksid tagama eespool osutatud tugiraamistiku ning teavitus- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste piisava ja jätkusuutliku rahastamise. 26. Liikmesriigid peaksid maksimaalselt ja kõige tõhusamal viisil kasutama ELi fonde ja vahendeid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+-i, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja õiglase ülemineku fondi, taaste- ja vastupidavusrahastut ning tehnilise toe instrumenti, et: (a) luua tugiraamistikku integreeritud riiklikud isiklikud õppekontod, arendades õppekontode ja nendega seotud tunnustatud teenuste jaoks välja ühtse riikliku digiportaali ning luues tunnustatud koolituse riiklikud registrid; (b) kanda täiendavad isiklikud koolitusõigused nende isikute õppekontodele, kes vajavad täiendus- ja ümberõpet kõige rohkem, võttes arvesse ELi prioriteete, sealhulgas neid, mis on seotud rohe- ja digipöördega; (c) luua ja pakkuda karjäärinõustamis- ja valideerimisvõimalusi; (d) korraldada teavitus- ja teadlikkuse suurendamise tegevusi. Liidu toetus 27. Nõukogu tervitab komisjoni kavatsust toetada käesoleva soovituse rakendamist, kasutades Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop), Euroopa Koolitusfondi (ETF), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) ning Euroopa Tööjõuameti (ELA) eksperditeadmisi: (a) hõlbustades vastastikust õppimist liikmesriikides, et toetada käesoleva soovituse rakendamiseks vajalike asjakohaste reformide kavandamist ja elluviimist; (b) laiendades isiklike õppekontode ja nendega seotud küsimuste teadmistebaasi ning töötades välja asjakohased juhendmaterjalid; (c) uurides Europassi platvormi edasist arengut, eelkõige selleks, et tagada koostalitlusvõime isiklike õppekontode jaoks ettenähtud ühtsete riiklike digiportaalidega, ning muutes nähtavaks õppimis-, karjäärinõustamis- ja valideerimisvõimalused, mille puhul saab kasutada erinevaid riiklikke isiklikke koolitusõigusi. Aruandlus ja hindamine 28. Liikmesriigid peaksid rakendama käesolevas soovituses esitatud põhimõtteid esimesel võimalusel ja esitama komisjonile riigi tasandil võetavaid meetmeid sisaldavad kavad (lisada kuupäev: 12 kuud pärast vastuvõtmist nõukogu poolt) . Tööhõivekomitee peaks Euroopa poolaasta tsükli osana tehtava mitmepoolse järelevalve raames jälgima kavade rakendamisel tehtud edusamme. Järelevalveraamistiku puhul kasutatakse asjakohasel juhul teavet, mida on juba kogutud muude järelevalveraamistike kaudu, ning välditakse dubleerimist. 29. Komisjon ja tööhõivekomitee peaksid (lisada kuupäev: 12 kuud pärast vastuvõtmist nõukogu poolt) looma ühiste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajatega järelevalveraamistiku, et hinnata käesoleva soovituse rakendamist ja selle tulemusi, ning järelevalvekorra selle läbivaatamiseks. Komisjon peaks tagama, et järelevalveraamistikus kasutatakse muudest ELi järelevalveraamistikest pärit tõendeid ning et see ei tekita põhjendamatut halduskoormust. 30. Komisjon peaks hindama koostöös liikmesriikidega ning pärast sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusamme ning esitama nõukogule aruande viie aasta jooksul pärast soovituse vastuvõtmist. Algatuse asjakohasuse hindamisel võiks käsitleda ka isiklike koolitusõiguste ülekantavust liikmesriikide vahel. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja Andmed algatuse kohta Nimetus Ettepanek: N õukogu soovitus isiklike õp i kontode kohta Proposal for a Council Recommendation on individual learning accounts Eelnõu nr COM ( 2021 ) 773 Esitamise kuupäev: 10.12. 2021 Menetluskord EL-is: KHE SEISUKOHA Valitsusse toomise alus 1. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist 2. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p2 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju 3. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) Valitsusele esitamine Kuupäev 17.02 .2022 (KOK 09.02.2022) EL menetluse ajakava Siseriiklik menetlus Vastutav min HTM Kaasatud ministeeriumid SOM, MKM, JUM, SIM, RAM Sotsiaalpartnerid, huvigrupid Kaasata kõik asjasse puutuvad partnerid ja huvigrupid EELNÕU ÜLEVAADE Komisjoni ettepaneku eesmärk on tagada, et kõigile inimestele oleks kogu elu jooksul ja sõltumata sellest, kas nad töötavad või mitte, kättesaadavad nende vajadustele kohandatud asjakohased koolitusvõimalused. Kavandatavas nõukogu soovituses käsitletakse peamisi kitsaskohti , mida inimesed õppimise alustamisel kogevad – motivatsioon, aeg ja raha. Sellega soovitakse luua õigus elukestvale õppele isiklike õp i kontode kaudu, mis võimaldavad inimestel osaleda tööturuga seotud koolitusel, ning tugiraamistik, mis hõlmab nõustamis- ja valideerimisvõimalusi, et soodustada koolitusel tegelikult osalemist. Liikmesriik e ja sotsiaalpartnereid kutsutakse üles : l ooma kõigile tööealistele täiskasvanutele isiklikud õp i kontod ja and m a neile õigus ed koolituste saamiseks ; koosta ma loetelu tööturu jaoks olulistest ja kvaliteetsetest koolitustest, mida saab rahastada isiklike õp i kontode abil, ning te gema selle kättesaadavaks digiregistris, millele pääseb ligi näiteks mobiilseadme kaudu; pakku ma karjäärinõustamist ja varem omandatud oskuste valideerimist ning tasustatud õppepuhkust. E ttepaneku uuenduslikkus seisneb selles, et sellega asetatakse üksikisik oskuste arendamise keskmesse. Samuti kutsutakse liikmesriike üles kohandama rahastamist vastavalt üksikisikute koolitusvajadustele. Isiklike õp i kontode algatus koos Euroopa Komisjoni poolt samal ajal avaldatud mikrokvalifikatsioonitunnistuste algatusega peaksid stimuleerima koolitusel osalemist, andes täiskasvanutele selleks vajalikud vahendid ja tagades, et koolitus tasub end ära. Isiklike õp i kontodega seotud aruandlus ja järelevalve on ettepaneku kohaselt planeeritud Euroopa poolaasta tsükli osana. Võimalikud sots-maj. mõjud Isiklike õpikontode süsteemi abil loodetakse soodustada kõigi täiskasvanute (sh nii töötavate kui mittetöötavate) osalemist elukestvas õppes, toetades seeläbi nende aktiivseks tööturul osalemiseks ja kvaliteetse töö ning piisava sissetuleku tagamiseks vajalike oskuste omandamist ja värskendamist. võimalikud õiguslikud muudatused Mõju eelarvele Kommentaarid SEISUKOHAD Eesti seisukoht Teiste riikide seisukohad Kommentaarid Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 20.1.1/21-1329 - COM(2021) 773 Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS isiklike õppekontode kohta Arvamuse andmine eelnõu kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 05.01.2022 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 19.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40cb3952-de86-48c4-89e8-00bcf4116444 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/40cb3952-de86-48c4-89e8-00bcf4116444?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Haridus- ja Teadusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/22-00040 Resolutsiooni teema: Nõukogu soovitus isiklike õpikontode kohta Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS isiklike õppekontode kohta, COM(2021) 773 EISi toimiku nr: 21-1329 Tähtaeg: 07.02.2022 Adressaat: Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Haridus- ja Teadusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 19.01.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.02.2022 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (09.02.2022) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 07.02.2022. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 05.01.2022 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201