Arvamus

Saatja: Riigi Kinnisvara AS <[email protected]> Saadetud: 05.01.2022 15:07 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Arvamus Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule Tere Edastame Teile Riigi Kinnisvara AS-i dokumendihaldussüsteemi kaudu dokumendi AET-12/2022-4 Arvamus Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule. Juhul, kui dokument ei avane, siis palun andke sellest teada aadressile . Lugupidamisega Kaido Tori jurist Tel: &#43;3725260607 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn *** KONFIDENTSIAALSUSHOIATUS*** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e- kirja eksituse tõttu, teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e- kiri oma arvutist. Sotsiaalministeerium Teie 17.12.2021 nr 1.2-2/175-1 Suur-Ameerika tn 1 [email protected] Meie 05.01.2022 nr AET-12/2022-4 Sotsiaalministeerium [email protected] Arvamus Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule Riigi Kinnisvara AS soovib seoses plaanitavate õigusmuudatusega osundada Teie tähelepanu järgmistele täiendavat analüüsimist vajavate asjaoludele ja kitsaskohtadele (sh esitab alljärgnevalt omapoolse ettepaneku eelnõu sõnastuse täpsustamiseks). Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi nimetatud PS) § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riigi Kinnisvara AS arvates tuleks planeeritavate õigusmuudatustega seoses põhjalikumalt analüüsida ja kaaluda, kas soovitavad õigusmuudatused oleksid proportsionaalsed (vajalikud, sobivad ja mõõdukad) ning kas avaliku võimu kavandatava sekkumise ulatust isikute ettevõtlusvabadusse (PS § 31) saaks lugeda põhjendatuks. Piirüleste teenuseosutajate väidetava diskrimineerimise kaitseks ja vastaval eesmärgil rakendatav abinõu peaks olema seega vajalik, sobiv ja mõõdukas ning hoiduda tuleks kolmandate isikute õiguste põhjendamatust ning ebaproportsionaalsest piiramisest. Esiteks on oluline selgitada, kas soovitud piirangud on vajalikud (sh nõutavad ja möödapääsmatud). Piirangute kehtestamise vajalikkust on Komisjoni poolt põhjendatud Eestis rakendatud siseriiklike meetmete väidetava mittevastavusega/ebapiisavusega Direktiivi nõuetele. Samas on Direktiivi äratuntavaks eesmärgiks tagada ajutiselt teise liikmesriiki lähetatud töötajate võrdne kohtlemine ning õiguste kaitse võimalike pettuste ja kuritarvituste vastu. Riigi Kinnisvara AS-i hinnangul on küsitav, kas kõnealusest Direktiivist (mis reguleerib konkreetselt piiriülest alltöövõttu), saab tekitada liikmesriigile täiendavat siduvat kohustust muuta õigusakte muudes siseriiklikes valdkondades (mida Direktiiv otseselt ei hõlma ega reguleeri). Seega tuleks analüüsida, kas Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlus on üldse põhjendatud ning kas Eestil on objektiivne kohustus siseriikliku õiguse täiendamiseks Komisjoni poolt soovitud valdkonnas. Vastavat küsimusele ei ole sisuliselt tähelepanu pööratud. Teiseks tekib küsimus piirangute sobivuse ja mõõdukuse osas. Mõistlik oleks siinkohal alternatiivselt analüüsida ja kaaluda, kas piiriüleste teenuseosutaja võimaliku diskrimineerimise vältimise kaitseks oleks võimalik rakendada ka mingeid muid sobivamaid, kohasemaid ja mõõdukamaid õiguskaitsevahendeid või piiranguid, kui seda on alltöövõtjalt tööd tellinud isiku kaasvastutus alltöövõtja töötajate ees (N: võimaldada asjakohast ja tõhusat järelevalvemenetlust, kui esineb vastaval alusel diskrimineerimise kahtlus vms). Kolmandaks tuleks senisest põhjalikumalt selgitada ja analüüsida rakendatavate piirangute mõju. Plaanitavate piirangute kontekstis tuleks muuhulgas hinnata õigusmuudatuste mõju ehitusektori ettevõtete suurenevale halduskoormusele, mõju ettevõtete võimele luua uusi töökohti, mõju ehitushindadele, mõju EL struktuurifondidest rahastatavatele töövõtulepingutele (sh toetuste tagasinõuetega seonduvatele lisariskidele) jne jne. Olukord, kus alltöövõtu tellinud isik peab lisaks tasutud töövõtutasule, tasuma ka alltöövõtja töötajatele välja maksmata töötasud (tasuma töö eest plaanitust rohkem), võib viia halvimal juhul (eriti väikeste või keskmise suurusega ettevõtete puhul) alltöövõtu tellinud isiku enda maksejõuetuseni ning suutmatuseni enda kohustusi nõuetekohaselt täita (mille tulemusel võivad olla kannatanud isikuteks vastava ettevõtte enda töötajad ning kolmandatest isikutest võlausaldajad). Kuivõrd ühe huvigrupi õiguste kaitse toob suure tõenäosusega kaasa teise huvigrupi õiguste piiramise, tuleks siinkohal tõsiselt kaaluda, kas kavandatud abinõud saab pidada eesmärgipäraseks ja proportsionaalseks (sh võrrelda loodetud kasu tekkiva kahjuga). Alltöövõtu tellinud isikutel puudub tavapäraselt igasugune kontroll või mõistlik kontrollivõimalus või tegelik mõju sellele, kas või millistel tingimustel iseseisevast äriühingust lepingupartner oma töötjaid tasustab ning vastavaid kohustusi täidab. Siseriikliku õigusnormina kehtestatav tööde tellija võimalik vastutus alltöövõtja töötajate ees, võib omada põhjendamatut riivet isiku ettevõtlusvabadusele ning mõjutada negatiivselt isikute lepinguliste õiguste ja kohustuste väljakujunenud siseriikliku tasakaalu (sh anda alltöövõtjatele ebakohase signaali, nagu kannaks töötajate töötasustamise eest lõppastmes vastutust kolmas isik). Neljandaks võib tekitada küsitavusi tööde tellija vastutuse sidumine „korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse“ järgimisega. Nimelt on tegemist ammendavalt sisustamata õigusmõistega, mis ei taga Riigi Kinnisvara AS-i arvates isikule piisavat õigusselgust ega objektiivset teadmist, milliste konkreetsete minetuste või rikkumiste tulemusel kaasvastutus kaasneb. Viiendaks tuleks Riigi Kinnisvara AS-i hinnangul selguse huvides täpsustada Töölepingu seaduse § 33 1 lg 3 sätestatud vastutuse piirangut, et välistada ebakohast tõlgendamist. Pakume välja järgmise täpsustatud sõnastuse: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus on piiratud käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud 1 kuu töötasu alammääraga töötaja kohta“. Kuuendaks peab Riigi Kinnisvara AS ebaõigeks ja ebamõislikuks olukorda, et teise tööandja kohustuse täitnud Riigi Kinnisvara AS Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] Reg-nr 10788733 +372 606 3400 rkas.ee isikul puudub tagasinõue vastavat kohustust mittetäitnud tööandja vastu. Eelnõu seletuskirja lk-l 7 sisalduv põhjendus, et taoline nõue võiks suurendada majanduslikesse raskustesse sattunud tööandja kohustusi ja vähendada veelgi võimalusi töötasu maksmiseks ei ole Riigi Kinnisvara AS-i arvates asjakohane ja piisav, et välistada väljamakse teostanud tellija tagasinõuet oma seadusest ning lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud tööandaja vastu. Regulatsiooni eesmärgiks ei saa olla saamatu või pahatahtlikult käituva tööandja rahalistest kohustustest vabastamine kolmanda isiku arvel (seda vaatamata kolmanda isiku võimalikule hooletusele), eesmärgiga säilitada oma kohustusi mittetäitva tööandja majanduslikku suutlikust. Riigi Kinnisvara AS-i arvates tuleks TLS muutmise eelnõus siiski sätestada võimalus tellija poolt tasutud alltöövõtja töötajatele makstud töötasude väljanõudmiseks. Taolise sätte lisamine oleks õiglane, soodustaks ausat konkuretsi ja distsiplineeriks esmajoones alltöövõtjaid oma kohustusi korrektselt täitma, kuivõrd töötasude mittemaksmise korral ning nende väljamõistmisel kolmandatelt isikutelt tuleb alltöövõtjal arvestada võimalusega, et tellija võib esitada vastavas osas tagasinõude (sh algatada maksejõuetuse korral alltöövõtja pankrotimenetluse, nõuda kahjulike tehingute tagasivõitmist, saavutada juhatuse liikmete vastutuse jne jne). Lähtudes ülaltoodust, palume võimaluse korral Riigi Kinnisvara AS-i poolt lisatud seisukohti ja märkusi plaanitava õigusmuudatuse edasisel menetlusel arvestada. Riigi Kinnisvara AS avaldab ühtlasi valmidust esitada menetluse käigus täiendavaid seisukohti ja ettepanekuid, et aidata välja töötada Eesti Vabariigile sobilikud ja vajalikud lahendused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Mäger kinnisvaraarenduse direktor Kaido Tori [email protected]