Täname Teid kirja eest. Oleme vaadanud üle teie kommentaarid direktiivi 2014/112/EL ülevõtmise
kohta ning alljärgnevalt esitame oma selgitused Teie kirjas välja toodud sätete ülevõtmise kohta:
1. Olete toonud välja, et Eesti õiguses puudub puhkeaja määratlus, mistõttu ei ole selge, kas kuni
15 minuti pikkused lühikesed puhkepausid tuleb puhkeajast välja jätta ning kas seega Eesti
õigus on vastavuses direktiivi lisa artikli 2 punktiga d. Selgitame, et meretöö seaduse (MTööS)
§ 722 järgi kohaldatakse siseveetranspordivahendil töötava töötaja suhtes MTööS §-s 48
laevapere liikme kohta sätestatut. MTööS § 48 sätestab, et kokkulepe, mille kohaselt jääb
laevapere liikmele 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui kümme tundi puhkeaega, on
tühine. Puhkeaja võib jagada 24-tunnise ajavahemiku jooksul kaheks osaks tingimusel, et ühe
osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi. Kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei või
ületada 14 tundi. Seega tuleb MTööS kohaselt laevapere liikmele tagada igapäevane puhkeaeg,
mille võib jagada kaheks osaks, kusjuures ühe osa kestus on vähemalt 6 järjestikkust tundi ja
teise puhkeaja kestus 4 järjestikkust tundi. Seega ei saa laevapere liikme igapäevast puhkeaega
jagada osadeks selliselt, et ühe osa pikkus oleks alla 4 tunni. Tegemist peab mõlemal juhul
olema katkematu ja järjestikkuse puhkeajaga, mistõttu ei tohi see sisaldada kuni 15 minuti
pikkuseid lühikesi puhkepause. MTööS regulatsioon ei võimalda seega tööpäevasiseseid
puhkepause lugeda igapäevase puhkeaja hulka. Eeltoodust lähtuvalt on Eesti õigus kooskõlas
direktiivi lisa artikliga 2 punkt d, kuna lühikesed puhkepausid ei saa sisalduda katkematu ja
järjestikkuse puhkeaja sees.
2. Märgite, et töölepingu seaduse (TLS) sätetest ei selgu, kas töögraafik tuleb töötajale eelnevalt
teatavaks teha (direktiivi lisa artikli 2 punkt g). TLS § 6 lõige 6 sätestab, et kui tööandja ja
töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud
tööaeg), peab tööandja teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused.
Tööajakava teatavaks tegemise tingimused, millest töötajat teavitada tuleb on eelkõige
järgmised: tööandja peab töötajat kirjalikult teavitama arvestusperioodist (summeeritavad
kuud), tööajakava perioodist (st kas tööajakava koostatakse arvestusperioodi või sellest
lühema ajaperioodi kohta) ja töötajale tööajakavast etteteatamise ajast. Töötajale peab
kirjalikult teatavaks tegema, millal ja kuidas töötaja tööajakavaga tutvuda saab. Lähtuvalt
töösuhtele kohalduvast võlaõigusseadusest tuleb pooltel omavaheliste kohustuste täitmisel
käituda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet arvesse võttes (võlaõigusseaduse §-id 6 ja 7). Antud
põhimõtetest tulenevalt on töötajal õigus tööajakavaga tutvuda mõistliku aja jooksul enne
arvestusperioodi algust, st töötajale peab jääma piisav aeg graafikuga tutvumiseks ja võimalus
oma era- ja tööelu ühildamiseks. Seega on TLS § 6 lõike 6 kohaselt tööandjal kohustus töötajale
tööajakava eelnevalt teatavaks teha. Eeltoodust lähtuvalt vastab Eesti õigus direktiivi lisa artikli
2 punkti g nõuetele.
3. Olete välja toonud, et direktiivi lisa artikkel 3 lõige 4 on Eesti õigusesse üle võtmata, kuna Eesti
õigusaktides ei ole selgelt reguleeritud tööaja arvestamist olukorras, kus töötaja töösuhte
kestus on lühem kui arvestusperiood. See põhimõte tuleneb töölepingu seaduse § 43 ja § 46,
mis reguleerivad tööaega ja tööaja arvestust töösuhtes. Sellest tuleneb, et tööaja arvestus
toimub töösuhte kestuse ajal. Seadus ei kohusta tööandjat arvestusperioodi sisse arvestama
aega, mil töösuhe oli lõppenud ehk arvestus toimub nende kuude lõikes, millal töötaja töötas
tööandja juures. Seega arvestusperiood ei saa olla pikem kui on töötaja töösuhe. Kui lõppeb
töötaja töösuhe, siis lõppeb ka arvestusperiood. Tööaega arvestatakse proportsionaalselt
töösuhte kestusele. Näiteks kui arvestusperiood on 12 kuud, kuid töösuhe kestab ainult kuus
kuud, siis võetakse arvestusperioodiks kuus kuud. Antud olukorras tuleb juhinduda sellest, mis
on töötaja kokkulepitud töötunnid kuue kuu jooksul ja vastavalt sellele selgub, kas töötaja on
töötanud rohkem kui tema kokkulepitud tööaeg (ehk kas töötaja on teinud ületunde). Palun
lugege täpsemalt Tööinspektsiooni hallatavast Tööelu portaalist1, mis koondab avalikkuse
jaoks töösuhteid puudutavat informatsiooni2.
Töövaidluskomisjoni praktika näitab, et tööaja arvestus töösuhte lõppemisel ei tekita töösuhte
poolte vahel palju vaidlusi (nt 2021. aastal oli Eestis vaid 9 vaidlust, kus pooled vaidlesid tööaja
arvestuse üle töösuhte lõppemisel). Oleme arvamusel, et Eestis väljakujunenud praktika
kohaselt puudub otsene vajaduse seaduse muutmiseks ning Eesti õigus vastab direktiivile.
4. Viimases punktis olete välja toonud, et Eesti õiguses puudub nõue, et töö- ja puhkeaja
arvestust peavad ühiselt kinnitama ja kontrollima tööandja ja töötaja (direktiivi lisa artikkel 12
lõige 3). MTööS § 50 lõike 1 kohaselt peab kapten või muu pädev isik laevapere liikme töö- ja
puhkeaja arvestust. Laevapere liikmel on õigus saada arvestusdokumendi koopia, mille
kinnitavad kapten või muu pädev isik ja laevapere liige. Seega sätestab MTööS töö- ja puhkeaja
arvestuse tööandja ja töötaja poolt kinnitamise nõude, mis vastab direktiivi lisa artikli 12 lõikes
3 sätestatule.
1
Tööelu portaalis on öeldud järgmist: Töölepingu lõppemine lõpetab summeerimise arvestusperioodi. Juhul kui
tööleping lõpetatakse enne kokkulepitud summeerimisperioodi lõppu, tuleb arvestada viimase
summeerimisperioodina ajavahemikku summeerimisperioodi algusest kuni töösuhte lõppemiseni.
Arvestusperioodi kestel töölepingu lõppemisel võib töötajal olnud töötanud vähem tunde, kui oli kokkulepitud
tööaeg. Sellisel juhul peab tööandja lisaks töötatud tundidele hüvitama töötajale vähem töötatud töötunnid ning
juhul, kui töötaja on töötanud rohkem töötunde kui kokkulepitud tööaeg, tuleb enam töötatud tunnid hüvitada
ületundidena. Allikas: https://tooelu.ee/et/24/tooaeg#summeeritud-tooaeg
2
https://www.tooelu.ee/en
Aili Petti
Teema: FW: Direktiivi 2014/112/EL ülevõtmine
From: Elise Olt <
[email protected]>
Sent: Wednesday, January 12, 2022 12:30 AM
To: Tiiu Noobel <
[email protected]>
Cc: Liis Tõnismaa <
[email protected]>; Margo Roasto <
[email protected]>
Subject: Direktiivi 2014/112/EL ülevõtmine
Tere, Tiiu
Edastan Sotsiaalministeeriumi täiendavad selgitused Direktiivi 2014/112/EL ülevõtmise kohta esitatud küsimuste
kohta.
Heade soovidega
Elise Olt
peaspetsialist
Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond
Sotsiaalministeerium
[email protected]
6269 721
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
www.sm.ee
1