Pöördumine

Saatja: Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit <[email protected]> Saadetud: 11.01.2022 22:50 Adressaat: <[email protected]>; Tanel Kiik <[email protected]>; Signe Riisalo <[email protected]>; <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; Info <[email protected]>; Kärt Muller <[email protected]> Teema: Ühispöördumine teraapiafondi poliitika osas Tere, Edastan ühispöördumise teraapiafondi poliitika osas. Lugupidamisega Triinu Tänavsuu Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Juhatuse liige V.a. Rain Laane 11.01.2022 Eesti Haigekassa Juhatuse esimees V.a. Tanel Kiik Tervise- ja tööminister V.a. Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister V.a. dr Le Vallikivi Eesti Perearstide Selts V.a. Ülle Madise Õiguskantsler Õiguskantsleri Kantselei Austatud koostööpartnerid Pöördume Teie poole seoses Eesti Haigekassa segadust tekitava kommunikatsiooniga perearstikeskustele (e-kiri 5.01.2022). Loeme kirjast, et Haigekassa ja Eesti Perearstide Selts on ühisel seisukohal, et teraapiafond peab olema kõigi patsientide jaoks võrdselt kättesaadav ning selle eesmärgi saavutamiseks on perearstidel soovitatud rõhutada patsiendile, kes teraapiafondi rahastusel teenust võiks saada, et teenuse osutajal ei ole õigust küsida täiendavat lisatasu. Samas näeme, et omaosalus võimaldab tasuliste teenuste kõrval ka ravikindlustatud patsiendile võrdväärsemas mahus juurdepääsu vaimse tervise abile. Haigekassa hinnakirja foonil on tõepoolest vähekindlustatud patsiendid haavatavamas olukorras, kuid omaosaluse tasumise alternatiivideks on ravikindlustatud patsiendil ravi eest täies mahus ise tasumine, eriarstiabisse pöördumine või abita jäämine. Professionaalse psühholoogilise abi kättesaadavuse tagamine on riikliku tähtsusega tegevus. Vajadus psühholoogilise abi järele üha enam kasvab ning oleme jõudnud vaimse tervise kriisi. Ka meie soovime kliiniliste psühholoogide teenuste paremat kättesaadavust võrdselt kõigile patsientidele. On selge, et omaosaluse keelamisel see väheneb. Erasektoril on ambulatoorsete kliiniliste psühholoogide teenuste pakkumisel oluline roll. Omaosalus on erasektoris suuresti sisse viidud võimaldamaks katta kulusid (sh töötaja pikaajalist väljaõpet ja kvalifikatsiooni väärtustavat töötasu ning maksusid), et oleks üldse võimalik teraapiafondi abil anda teenustele ligipääs ravikindlustatud patsientidele. Kollektiivlepingust lähtuvalt on kliinilise psühholoogi miinimum bruto töötasu alates 1. aprillist 2021 10.50/h, 1. aprillist 2022 11.50/h. See on suur edasiminek varasema pika seisakuga võrreldes kui meid läbirääkimistele ei kaasatud, kuid ei võimalda maksta töötaja kvalifikatsiooni piisavalt väärtustavat töötasu. Eriti suur on kontrast vabaturuhinna ja HK hinna vahel kliinilise psühholoogi konsultatsiooni teenusel (70-110 eurot vs 25 eurot). Samuti on märgata kontrasti Ohvriabiga - psühholoogilise abi teenuse raames hüvitatakse psühholoogilise abi teenused vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale inimesele määratud hüvitatavate kulude mahus (2021a 584€, 2022a 654€). Vähekindlustatud elaniku taotlusel võtab sageli praktikas teenuse eest tasumise üle ka KOV vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale (nt lastekaitse juhtumite puhul). Juhime Teie tähelepanu, et teraapiafondi kasutus perearstikeskuste poolt üle Eesti oli 2021. aastal keskmiselt üksnes 41%. 5.01.2022 seisuga on teraapiafondi jääk 2.67 mln eurot. 2020.a. oli vastavaks protsendiks 38% ning jäägiks 2.39 mln eurot. Ida-Virumaal oli teraapiafondi keskmine kasutus 2021.a vaid 13% ja Võrumaal 9%, kuigi kaugteenuste kasutuselevõtt oleks võinud regionaalset ebavõrdsust leevendada. Kõige kõrgem oli teraapiafondi kasutus 2021. aastal Tartumaal (keskmiselt 63%) ja Harjumaal (keskmiselt 53%). Haigekassa hinnakirja ja bürokraatlike suhtlemistõkete foonil on teenuse kasutamiseks mõeldud ressursid jäänud sihtotstarbeliselt kasutamata, sest teenuste järjekorra on hõivanud kliendid, kellel on võimalus pöörduda teenusele teenusepakkuja hinnakirja alusel. Teenuse osutamisel on mitmeid seadusandlikke takistusi (sh digiloo andmevahetus, tegevusluba), mille kõrvaldamine oleneb poliitilistest otsustest. Teraapiafondi kaudu kliinilise psühholoogi vastuvõtule suunamise logistika ja korraldus on praegu osapooltele ebamugav, aeganõudev ja bürokraatlik. Usume, et selles osas ootavad kõik osapooled üksmeelselt muutusi. Oleme sellel teemal Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu poolt saatnud Sotsiaalministeeriumile mitu kirja, millele pole seni vastuseid saanud. 27.10.21 pöördusime Sotsiaalministeeriumi poole seoses digiloo andmevahetuse raskustega terviseinfosüsteemis. 22.11.21 pöördusime Sotsiaalministeeriumi poole sooviga parandada kutseregistrisse kantud kliiniliste psühholoogide teenuste kättesaadavust perearsti suunamisel. 17.12.2021 leidis aset ümarlauad “Psühholoogid tervishoius”, kus osalesid Eesti Taastusarstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit, Vaimse tervise õdede esindaja. Ümarlaual lepiti kokku: 1. Jaanuariks pannakse paika, kuidas tegevusloa ja TIS ligipääsuga edasi liigutakse 2. Haigekassa kutsub uuel aastal kokku väiksema meeskonna, et arutada teraapiafondi muudatuste üle 3. Kaardistustabelit arutatakse jaanuari lõpu koosolekul, enne saadetakse see osalejatele tutvumiseks laiali 4. Järgmine koosolek toimub jaanuari viimasel nädalal Eeltoodut arvestades on meil raske mõista Eesti Haigekassa kirja ajastust. Jääb mulje, et otsuseid tehakse ülaltoodud tegevusplaanist mööda minnes. Nõudlus vaimse tervise teenuste järele on äärmiselt kõrge, samas tööjõupuudus valdkonnas on väga suur. Palume Teie abi probleemi lahendamisel. Olukorras, kus omaosalus on taunitav, kuid käesolevad teenuse hinnad teenuse osutamise kulusid ei kata, soovime, et Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa leiaksid koostöös teiste osapooltega toimivad lahendused. Rõhutame veelkord, et Haigekassa Tervishoiuteenuste loetelus toodud teenuste hinnad ei võimalda tööandjal katta kõiki teenuse osutamisega seotud kulusid (töö- ja puhkusetasu, haigushüvitised, töövahendid, rent, kabineti sisustus, koolitused, elektri ja sidekulud, infosüsteemid, haldus). Seni on omaosalus võimaldanud teenuse kättesaadavust veidigi parandada ja teraapiafondi abil on patsiendid saanud teenuseid tasulisest hinnakirjast odavamalt. Vähese tööjõu ja piiratud ressursi tingimustes on aga igal asutusel võimalik ja hetkel ka kasulik teraapiafondi teenuste osutamisest üldse loobuda. Tasuliste teenuste järjekorrad on kõikjal väga pikad. Kui erasektor lõpetab teraapiafondi raames teenuste osutamise, oleme olukorras, kus perearstid saavad suunata patsiendi ainult vaimse tervise õe või psühhiaatri vastuvõtule ning see kliinilise psühholoogi teenuse kättesaadavust ei paranda. Teraapiafondi suunamisega patsientide vastuvõtmise oluline vähenemine toob paratamatult kaasa suureneva surve eriarstiabile. Suureneks inimeste hulk, kes vajavad eriarstiabi, kuna nad jäävad muidu psühholoogilise abita. See viiks eriarstiabi järjekordade pikenemiseni ja inimeste tervisekaotuse suurenemiseni. Samas on psühhiaatriline eriarstiabi niigi ülekoormatud ning ootuspärane oleks esmatasandi efektiivsuse tõstmine. Mõistame Teie muret vajaduspõhise teenuse kättesaadavuse osas vähemkindlustatutele, kuid leiame, et solidaarsuse huvides peavad olema kaetud kõikide kindlustatute huvid. Omaosaluse keelamisel väheneb drastiliselt teraapiafondi raames teenuse kättesaadavus kõikidele. Eriti abitusse olukorda jäävad ravikindlustatud patsiendid, kes pole piisavalt vähe kindlustatud, et teenuseid saada KOV, Töötukassa vms toel. Viimastele võimaldatakse teenuseid piiratud mahus, kuid vastavalt teenuse pakkujate hinnakirjale. Teraapiafondi resurss on samas jätkuvalt alakasutatud kehtestatud hinnakirjade ja bürokraatia foonil ning omaosaluse keelamine süvendab veelgi olukorda. Häbiväärselt haavatavas positsioonis on laste ja noorukite vanusegrupp, kes vajaksid sekkumist juba enne eriarstiabisse pöördumist. Praktikas on paljud asutused juba loobunud kliinilise psühholoogi teenuste osutamisest perearsti suunamiskirjaga patsientidele. Kui olukord jätkub, tuleb loobujaid veelgi juurde. Teraapiafondi suunatud tänuväärsed ressursid on seni jäänud kahetsusväärselt suures osas kasutamata, kuigi Eesti inimesed väga vajasid neid ja potentsiaalsed teenuse osutajad olid olemas. Riik ei ole seni pidanud vajalikuks reguleerida kliiniliste psühholoogide tööd Tervishoiuteenuste Korraldamise Seaduses ega tegevusloa alusel, kuigi osutame tervishoiuteenuseid, mille osutamise puhul võtab Haigekassa tasu maksmise kohustuse üle vaid juhul kui teenuse osutajaks on kehtiva kutsega kliiniline psühholoog. Eeltoodut arvesse võttes teeme ettepanekud: • Viia Haigekassa psühhiaatriliste tervishoiuteenuste hinnad kooskõlla olukorraga tööturul, et võimaldada kõigile ravikindlustatud patsientidele võrdväärset ligipääsu vaimse tervise abile; • Proportsionaalselt Haigekassa psühhiaatrilise eriarstiabi teenuste hinnatõusu võimalustega liikuda omaosaluse vähendamise suunas teraapiafondi suunamisega patsientidel; • Vabastada kliiniliste psühholoogide osutatavad teenused sarnaselt füsioterapeutide teenustega käibemaksust; • Kogu teraapiafondi rakendamise poliitika ülevaatamine kliinilise psühholoogi vastuvõttude ning psühhoteraapiateenuste pakkumisel (nt kaaluda ravimeeskonna teenuste raviasutuste ülest rahastamist patsiendi vajadustest lähtuvalt ka koostöös perearsti, psühhiaatri, neuroloogi, logopeedi, füsioterapeudi jmt spetsialistidega; Kaaluda kliiniliste psühholoogide poolt läbiviidavate uuringute rahastamist koostöös perearstidega jms). Lugupidamisega Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit (esindab 139 kliinilist psühholoogi) Triinu Tänavsuu Iiris Velling Juhatuse liige Juhatuse liige [email protected] [email protected] Eesti Psühholoogide Liit (kutsete väljaandja) Kenn Konstabel President [email protected] Tartu Ülikool Psühholoogia Instituut Kairi Kreegipuu juhataja [email protected] Tallinna Ülikool Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Loodus - ja terviseteaduste instituut Ruth Shimmo Aleksander Pulver direktor Psühholoogia ja käitumisteaduste akadeemilise [email protected] suuna juht [email protected] Confido Meditsiinikeskus Eerik Kesküla Confido Vaimse Tervise Keskuse juht [email protected] MTÜ Peaasjad Anna-Kaisa Oidermaa Tegevjuht [email protected] Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus Sensus Katri-Evelin Kalaus Juhatuse liige [email protected] Katriito Kliinik Katriito OÜ Triinu Niiberg-Pikksööt Tegevjuht [email protected] Marienthali Kliinik Peep Piiber Juhatuse liige [email protected] Psühhoteraapiapraksis Kaare & Pruul Pille-Riin Intermitte Tegevjuht [email protected] Ülemiste Psühhiaatriakeskus OÜ Tiina Kalda Juhatuse Liige [email protected] Ambromed Kliinik Liine Põldsam Juhatuse liige [email protected] Kognitiivse Käitumisteraapia Keskus Kirsti Akkermann Juhatuse liige [email protected] E.G.U. Erapraksis OÜ Lille Uibo Juhatuse liige [email protected] Rapla Maakonna Psühholoogiateenistus Urve Uusberg Juhatuse liige [email protected] SeekCare OÜ Kariina Laas Juhatuse Liige [email protected] Teadvelolu Keskus OÜ Anni Kuusik Juhatuse liige [email protected] OÜ Forensic Psychology Mari-Liis Mägi Juhatuse liige [email protected] MindCare OÜ Kersti Jakobi Juhatuse esimees [email protected] OÜ Insait Aita Keerberg Juhatuse liige [email protected] Symmetry OÜ Sirje Rass Juhatuse liige [email protected] AT Praksis OÜ Anneliis Tali Tegevjuht [email protected] Certa Team OÜ Kätlin Juurik Juhatuse liige [email protected] OÜ Annus psühhoteraapia ja konsultatsioon Piret Annus-Reinberg Juhatuse liige [email protected] Hingelugu OÜ Kaia Kuppart Juhatuse liige [email protected] FIE Maris Hinn [email protected] Neomind OÜ Maris Kolk Juhatuse liige [email protected] MTÜ Teadveloleku labor Signe Noppel Juhatuse liige [email protected] FIE Tähe Rootsmäe-Sööt [email protected] FIE Eve Kanarik [email protected]