Jaak Aab
Rahandusministeerium Teie 29.12.2021 nr 1.1-10.1/9384-1,
[email protected] RAM/21-1665/-1K/
Meie 11.01.2022 nr 1.2-3/4277-2
Kohaliku omavalitsuse hoonete
energiatõhusaks
muutmiseks antava toetuse kasutamise
tingimused ja kord määruse eelnõu
kooskõlastuskiri
Lugupeetud riigihalduse minister
Täname, et esitasite meile kooskõlastamiseks määruse „Kohaliku omavalitsuse hoonete
energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord perioodil 2021–
2030 “ eelnõu. Kooskõlastame selle.
Teeme siiski kaks tulevikku suunatud ettepanekut, arvestades, et heitkoguste ühikute
enampakkumisel saadavast tulust antakse avaliku sektori hoonete energiatõhususe meetme
puhul toetust kuni 2030. aastani.
Esiteks. Määruse eelnõu § 10 lõikest 2 tuleneb, et minister kinnitab iga taotlusvooru puhul
muuhulgas maksimaalse toetuse suuruse rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava
netopinna ühe ruutmeetri kohta ja maksimaalse toetuse suuruse projekti kohta, seega
võimaldatakse need tingimused enne uue taotlusvooru avamist üle vaadata ja vajadusel
korrigeerida.
Sotsiaalministeeriumil on sotsiaalvaldkonnas lähiaastatel käsil mitmeid suuri reforme. Teeme
ettepaneku, et taotlusvooru avamise käskkirja koostamise ja muutmise juurde kaasatakse
igakordselt ka asjaomaseid ministeeriume, et toetusmeetmes planeeritavad tegevused oleks
asjakohased ka teiste ministeeriumite poolt elluviidavate poliitikate puhul.
Toome siinjuures välja ühe näite, mis selgitab eelpool tõstatud vajadust. Oleme pikaajalise
hoolduse reformi raames planeerimas muudatusi üldhooldusteenuse rahastamisel, mis võib
tähendada, et tulevikus võib ka riik osaleda teenuse rahastusskeemis ning rahastusmudelis
on arvestatud ka investeerimiskomponent, kui selleks rahaline kate leitakse. Meie arvates võib
sellisel juhul olla tegemist topelt finantseerimisega – rahastusmudelis on investeeringuteks
raha olemas ning lisaks küsitakse investeeringuteks toetusskeemist raha. Praegusel juhul on
eelnõus üksnes tingimuseks: „Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuste või
fondide kaudu saadud tagastamata abi“. Samas oleme seisukohal, et avalik sektor ei tohiks
maksta kogu projekti ise tervenisti erinevate rahastustega kinni, seega peaks see tingimus
hõlmama riigieelarvelist rahastust laiemalt.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Teiseks. Eelnõus on energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritava hoone puhul nõue, et
see peab olema tervikuna või osaliselt kasutuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
§ 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks, sealhulgas sotsiaalteenuste
osutamiseks ja eakate hoolekandeks. Toetuse andmise eesmärk on avaliku sektori
hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine,
kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone
ülalpidamiskulude vähendamine ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Hetkel on
hoonete energiatõhusaks muutmiseks antavat toetust võimalik taotleda vaid juhul, kui hoone
või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik on kohaliku omavalitsuse
üksus, tema konsolideerimisgruppi kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise
valitseva mõju all olev üksus.
Sotsiaalministeeriumi prioriteet meetmes Sotsiaalsem Eesti on perioodil 2021–2027
pikaajalise hoolduse korraldus ja infrastruktuuri investeeringute elluviimine, mis toetavad selle
reformi õnnestumist. Ennekõike saame siin rääkida toetatud elamise üksuste (teenusmajade)
rajamisest vanemealistele, integreeritud heaoluteenuste osutamise keskuste loomisest
(maakonna haiglad) ning investeeringutest isikukeskse erihoolekande teenusmudeli
rakendamise toetamiseks kohalikes omavalitsustes. Kõigi planeeritavate meetmete puhul
arvestame tingimuste seadmisel ka energiatõhususe saavutamisega. Sotsiaalministeeriumil
muude hoonete korrastamiseks uuel perioodil eraldi struktuurifondi vahendeid planeeritud ei
ole.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palus Sotsiaalministeeriumil COVID kriisi
alguses analüüsi, millistesse ehitusobjektidesse saaks kiirelt raha suunata, et raha
ehitussektorisse kriisi leevendamiseks jõuaks. Saatsime neile 2021. aasta alguses koostöös
Eesti Puuetega Inimeste Fondiga valminud kaardistuse puuetega inimeste organisatsioonidele
kuuluvatest objektidest, mille puhul võiksid nad saada taotleda toetust neile kuuluvate hoonete,
mida kasutatakse sotsiaalteenuste osutamiseks energiatõhususe parandamiseks. Kahjuks jäi
antud sihtgrupp COVID toetusmeetmemete hulgast välja.
Oleme ka varasematel aastatel vahendanud teistele ministeeriumidele puuetega inimeste
organisatsioonide soove ja vajadusi energiatõhususe suurendamisel.
Teeme ka seekord ettepaneku, et kui vähegi võimalik, tulevikus tänast meetme lähenemist
muuta ja kaaluda toetuse saajate hulgas puuetega inimestega seotud mittetulundusühingud,
kes teevad kohalike omavalitsuse üksustega igapäevast koostööd sotsiaalteenuse osutamisel,
neile kuuluva kinnisvara energiatõhusaks muutmisel. Olgu lisatud, et enamuses nõukogude
ajal ehitatud hoonete energiatõhusaks muutmine on eelpool nimetatud organisatsioonidele
päris suureks probleemiks ja väljakutseks, mida ilma riigi toeta saavutada pole võimalik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Tarmo Kurves 6269 187
[email protected]