Käskkiri

MINISTRI KÄSKKIRI 11.01.2022 nr 8 Terviseameti palgajuhendi kinnitamine Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 alusel 1. Kinnitan Terviseameti palgajuhendi vastavalt käesoleva käskkirja lisale. 2. Tunnistan kehtetuks sotsiaalministri 5.04.2013 käskkirja nr 75-T „Terviseameti palgajuhendi kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  KINNITATUD tervise- ja tööministri 11.01.2022 käskkirjaga nr 8 Lisa Terviseameti palgajuhend 1. Palgajuhendi reguleerimisala 1.1. Palgajuhend reguleerib Terviseameti (edaspidi amet) ametnike ja töötajate (edaspidi teenistujad) palga, töötasu ja puhkusetasu määramise ja maksmise korda. 1.2. Ameti palgajuhendi kaasajastamise eest vastutab üldosakond, kes arendab seda kooskõlas avaliku teenistuse ja töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Üldosakond koostöös juhtkonnaga vaatab palgajuhendi üle iga aasta neljandas kvartalis ja teeb vajadusel muudatused. Teenistujate töötasustamiseks ettenähtud vahendite kasutamist ja eelarve täitmist jälgib finants- ja arendusnõunik. 2. Mõisted 2.1. Teenistuja – ametiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o töölepingu alusel töötav) töötaja. 2.1.1. Ametnik – isik, kes on ametiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning teostab avalikku võimu. Ametnik võetakse teenistusse avaliku teenistuse seaduse alusel. 2.1.2. Töötaja – isik, kes on ametiga eraõiguslikus töösuhtes ning ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel. 2.2. Teenistuskoht – ameti teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. Ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks ja töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks. 2.3. Teenistusgrupp – sarnaste teenistus- või tööülesannetega teenistuskohtade grupp, mis on jaotatud tasemeteks vastavalt täidetavate ülesannete iseloomule ja tööülesannete täitmisega kaasnevale vastutusele. 2.4. Palgaastmestik – ameti teenistuskohtade jaotus palgaastmetesse lähtudes Riigi ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatori ja Fontese analüütilise hindamismeetodi järgi teenistusgruppide tasemetele antud tööväärtuspunktidest. Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade ühe kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. 2.5. Palk – ametniku põhipalk, muutuvpalk ja seadusest tulenevad lisatasud või töötaja töölepingus kokkulepitud igakuine töötasu ja muud seadusest tulenevad töötasu komponendid. 2.6. Põhipalk – ametniku fikseeritud palga või töötaja fikseeritud töötasu osa, mis on määratud või kokku lepitud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. 2.7. Muutuvpalk – teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana. 2.8. Lisatasu – summa, mida makstakse teenistujale õigusaktides ja palgajuhendis kindlaks määratud alustel. 2.9. Muud seaduses sätestatud lisatasud – käesoleva juhendi tähenduses lisatasu ületunnitöö ja riigipühal tehtava töö eest. 3. Üld- ja tasustamispõhimõtted 3.1. Teenistujate põhipalga määramisel või kokkuleppimisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ja käesolevast juhendist.  3 3.2. Ameti tasustamispõhimõtete eesmärk on tasustada teenistujaid ametis õiglaselt, tagades palkade sisemise õigluse, samas võttes arvesse valdkonna ja teenistuskoha strateegilist mõju ameti eesmärkide täitmisele ja iga teenistuja töö tulemuslikkust. 3.3. Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku põhipalgas. Ametniku põhipalga määrab käskkirjaga peadirektor. Töötaja põhipalk lepitakse töötaja ja peadirektori vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku põhipalga määramiseks teeb struktuuriüksuse juht, lähtudes palgaastmestikust. 3.4. Katseajal võib määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud palgatasemest kuni 10% madalama palgamäära. 3.5. Teenistujale määratud põhipalga, muutuvpalga, asendustasu ning muude lisatasude kohta jagab selgitusi ja põhjendusi teenistuja struktuuriüksuse juht. 4. Põhipalga määramine, kokkuleppimine ja muutmine 4.1. Ameti üldine põhipalkade eesmärktase on Fontese Eesti palgauuringu kogu palgaturu põhipalga mediaan. Lisaks hinnatakse palga ja töötasu konkurentsivõimet lähtuvalt Rahandusministeeriumi palkade koondraportis toodud andmetest. 4.2. Teenistuja individuaalne põhipalk kujuneb palgaastmestiku alusel (Lisa 1). Kõik ameti teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse, mis on moodustatud Riigi ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatori ja Fontese analüütilise hindamismeetodi alusel teenistusgruppide tasemetele antud tööväärtuspunktide alusel. Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade ühe kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära. 4.3. Palgaastmed on aluseks teenistujate põhipalkade määramisel. Põhipalga määramisel palgaastme sees arvestatakse: 4.3.1. töö keerukuse taset ja vastutuse ulatust (erinevad teenistusgrupid ja nende tasemed); 4.3.2. teenistuja kompetentsust, kogemust ja kvalifikatsiooni; 4.3.3. töö eripära iseloomustavaid näitajaid (näiteks võrdlust palgaturuga, spetsiifiliste oskuste nõudlust jms); 4.3.4. struktuuriüksuse juhi puhul juhitava struktuuriüksuse suurust. 4.4. Teenistujale võib struktuuriüksuse juhi ettepanekul määrata erandjuhul põhipalga vahemiku maksimummäärast kõrgema põhipalga (näiteks vajadus täita ameti jaoks oluline teenistuskoht, säilitada väga raskesti asendatavat kompetentsi vms). Erandjuhu põhjendatust hindab peadirektor. 4.5. Individuaalseid põhipalga muudatusi tehakse ametis üldjuhul üks kord kalendriaastas, kui teenistuja põhipalga vaatavad üle peadirektor, peadirektori asetäitja, finants- ja arendusnõunik ja teenistuja struktuuriüksuse juht. Põhipalkade üle vaatamine ei tähenda automaatselt põhipalkade muutmist. 4.6. Põhipalkade muutmisel lähtutakse ameti eelarvelistest võimalustest, palgauuringu tulemustest ja selle alusel tehtud palgaanalüüsist, juhendi punktis 4.2 sätestatust ning lisaks võetakse arvesse teenistuja: 4.6.1. eelneva perioodi töösooritust (arenguvestluste tulemused); 4.6.2. panust ja pühendumist struktuuriüksuse eesmärkide täitmisele ja kogu ameti tööle ja arengule; 4.6.3. stabiilset tulemuslikku tööd ja kutseoskuste suurenemist; 4.6.4. töö ulatust (st kas teenistujat saab tema teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest rakendada ühes kitsas ja konkreetses tööprotsessis või mitmes ja/või erinevates tööprotsessides). 5. Põhipalga ja puhkusetasu arvestamine, maksmine ja kinnipidamine 5.1. Palga arvestusperiood on üks kalendrikuu. 5.2. Põhipalka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse põhipalka proportsionaalselt töötatud ajale.  4 5.3. Põhipalka makstakse üks kord kuus arvestuskuule järgneva kuu 4. kuupäeval teenistuja määratud pangakontole. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Pangakonto muutumisest teavitab teenistuja ametit Riigitöötaja Iseteenindusportaali (edaspidi RTIP) kaudu. 5.4. Teenistuja määrab enda palga maksuvaba tulu suuruse ja esitab selle kohta avalduse RTIPis. Vajadusel saab teenistuja seda muuta RTIPis jooksva kuu 20. kuupäevaks järgmise kuu kohta. 5.5. Põhipalgast arvestatakse maha seaduses ettenähtud maksud ja maksed. 5.6. Riigi Tugiteenuste Keskus arvestab teenistujale palka ning väljastab e-kirjaga palgalehe arvestatud palga ja muude väljamaksete (puhkusetasu, hüvitised jm) ning kinnipeetud summade kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi Riigi Tugiteenuste Keskuselt talle arvestatud palga kohta. 5.7. Amet võib teenistuja põhipalgast kinni pidada ameti arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja isiklikul eesmärgil tehtud kulu ning teenistujale makstud ettemakse. Selleks on vajalik teenistuja kirjalik nõusolek. 5.8. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. 5.9. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole järgmisel palgapäeval või teenistuja soovi korral hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust. 6. Muutuvpalga arvestamine ja maksmine 6.1. Muutuvpalgana makstakse ametis lisatasu täiendavate ülesannete eest ja preemiat erakordsete saavutuste eest. Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul. Kalendriaastas ametnikule väljamakstav muutuvpalga kogusumma võib olla kuni 20 % ametniku aastasest põhipalgast. 6.2. Lisatasu täiendavate ülesannete täitmise eest võib määrata teenistujale, kes täidab erakorralisi ja/või oluliselt suuremas mahus vahetu juhi antud lisaülesandeid või ülesandeid käskkirjaga moodustatud töörühma liikmena. Lisatasu täiendavate ülesannete eest võib määrata ühekordse või tähtaegse lisatasuna. 6.3. Lisatasu määratakse peadirektori käskkirjaga. 6.4. Preemiat võib maksta erakordsete teenistus- või tööalaste saavutuste eest. 6.5. Preemia määramiseks esitab teenistuja struktuuriüksuse juht peadirektorile põhjendatud ettepaneku tuues välja teenistuja saavutuse ja tema panuse tulemuste saavutamisse. 6.6. Ettepaneku alusel otsustab preemia määramise ja selle suuruse peadirektor. Preemia määratakse peadirektori käskkirjaga. 7. Muude seaduses sätestatud lisatasude maksmine sh ööajal ja riigipühal tehtav töö ning puuduva teenistuja ülesannete täitmine 7.1. Teenistuja ja struktuuriüksuse juht võivad kokku leppida, et teenistuja täidab ülesandeid väljaspool tööaega ehk teeb ületunnitööd. Samuti võib amet teenistujalt nõuda ülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui see tuleneb erakorralistest asjaoludest ja ülesanded tuleb täita viivitamata. 7.2. Ületunnitöö ei ole teenistusülesannete täitmine väljaspool tööaega juhul, kui selle kohaldamise vajadus tuleneb teenistujast endast. 7.3. Teenistuja ja struktuuriüksuse juht peavad ületunnitöö kohta arvestust, kusjuures teenistuja ei tohi teha reeglina rohkem kui kaheksa tundi ületunnitööd nädalas neljakuulise arvestusperioodi jooksul.  5 7.4. Ületunnitöö hüvitatakse teenistujaga kokkuleppel üldjuhul täiendava vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses või makstakse 1,5-kordset palka vastavalt töötatud ületundidele. 7.5. Kui teenistuja on kohustatud täitma teenistus- või tööülesandeid riigipühal (näiteks viibides lähetuses), loetakse see teenistuja tööpäevaks ning vastavalt seadusele makstakse selle eest kahekordset palka. Teenistujaga kokkuleppel võib seda hüvitada vaba aja andmisega. 7.6. Teenistujalt võib nõuda teenistusülesannete täitmist ööajal (kell 22.00 kuni 6.00) või riigipühal, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja need tuleb täita viivitamata. 7.7. Ööajal ja riigipühal tehtavat tööd võib kohaldada teenistuja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 7.8. Ööajal töötamise eest makstakse 1,25-kordset palka vastavalt töötatud tundidele. Riigipühal töötamise eest makstakse 2-kordset palka vastavalt töötatud tundidele. 7.9. Lisatasu makstakse, kui eespool nimetatud kohustus ei sisaldu teenistuja ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel. 7.10. Hüvitamine vaba ajaga lepitakse kokku teenistuja taotluse alusel struktuuriüksuse juhiga. 7.11. Peadirektor võib puuduva teenistuja asendamiseks juhul, kui asutuse töö oleks teenistuja puudumise tõttu takistatud ja värbamine ei ole võimalik või otstarbekas, anda puuduva teenistuja ülesanded osaliselt ühele teenistujale või jagada ülesanded teiste teenistujate vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest. 7.12. Kui asendamine ei tulene ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise, võib maksta lisatasu. Reeglina ei maksta lisatasu puhkuse ajal asendamise eest. 7.13. Asendamise koormus (ilma teenistuja oma ülesannetest vabastamiseta) ei tohi olla suurem kui 20%. Asendamise eest makstav lisatasu peab olema proportsionaalne teenistujale pandud ülesannetega, kuid mitte rohkem kui 20%. 7.14. Lisatasu määratakse ühekordse või igakuise lisatasuna, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kui asendamine kestab pikemalt kui kuus kuud, muudetakse ametniku ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk. 7.15. Ettepaneku lisatasu maksmiseks teeb peadirektorile struktuuriüksuse juht või valdkonna peadirektori asetäitja. Lisatasu määramise või sellest keeldumise otsuse teeb peadirektor. Ettepanek ei ole peadirektorile siduv. 7.16. Lisatasu maksmine vormistatakse ametnikule peadirektori käskkirjaga ja töötajale töölepingu lisana. Selles määratakse kindlaks lisatasu suurus ja ajavahemik, mille jooksul asendamise eest lisatasu makstakse, ning kirjeldatakse teenistusülesandeis. 8. Projektides osalemise ja lepingute täitmise rahastamise kord 8.1. Teenistujale, kes täidab projekti- ja lepingupõhiseid ülesandeid, tasutakse projektis või lepingus ettenähtud vahendite arvelt vastavalt projekti või lepingu eelarvele ja tasustamise tingimustele, kui teenistujate tasustamine on projektiga või lepinguga ette nähtud. 8.2. Projekti- või lepingutöö lisandumisel vaadatakse vajaduse korral teenistuja tööülesanded ja tasu selleks perioodiks üle. 8.3. Projektist või lepingust tasu saav teenistuja peab pidama tööaja eriarvestust. 8.4. Projektiga seotud tööajatabeli peab kooskõlastama projektijuht ja projektijuhil struktuuriüksuse juht. Lepinguga seotud tööajatabeli edastab teenistuja otse lepingupartnerile. 8.5. Projektis osalemise või lepingu täitmise tasu määratakse peadirektori käskkirjaga.  6 Lisa 1 Terviseameti palgajuhendi juurde Teenistuskohtade palgaastmed ja neile vastavad põhipalga vahemikud PALGA- TEENISTUSGRUPP PÕHIPALGA VAHEMIK ASTE Assisteerivad, teenindavad spetsialistid 1 584 - 1300 (ameti põhitegevust toetavad teenistuskohad) Nooremspetsialistid (toetavad protsesse ning 2 950 - 1800 täidavad rutiinseid ja ühetaolisi tegevusi) Keskastmespetsialistid (täidavad keerukamaid 3 teenistusülesandeid ja nõustavad oma 1200 - 2100 spetsiifilises töövaldkonnas) Kõrgastmespetsialistid, valdkonnajuhid 4 (lahendavad iseseisvalt keerukaid ülesandeid ja 1700 - 2500 nõustavad, osalevad valdkonna arendamises) 5 Osakonnajuhatajad ja valdkonnajuhid 1850 - 3300 6 Tippjuhid Alates 4500