Arvamus eelnõu kohta

Eesti Teatriliit Signe Riisalo Teie: 17.12.2021 Sotsiaalministeerium Meie: 0 8 .01.2022 [email protected] Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Austatud minister Täname arvamuse küsimise eest soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (VAPS) ja väljateenitud aastate pensioni seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta. Väljatöötamiskavatsuses põhjendatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide kaotamist eelkõige seetõttu, et see ei vasta tänapäevasele olukorrale ja vajadustele – süsteem on vana, aegunud, makstakse valedel alustel, mistõttu tekitab ebavõrdsust. Et mitmed ametikirjeldused ja ka töö tegemise viisid on tänaseks oluliselt muutunud, siis oleks nende eraldi läbivaatamine suureks töökoormuseks, mistõttu soovitakse reformi käigus nimetatud pensionid ära kaotada ja pensioniskeemid ( ühe erandiga) võrdsustada. Teatriliit kui loomeinimesi ühendav organisatsioon, ei saa nõustuda käsitlusega, kus kõiki väljateenitud aastate pensioni saajaid koheldakse samaväärsena, arvestamata erialast spetsiifikat ja ametit. VAPS-i § 14 p.5 alusel saavad täna pensioni teatud kategooria artistid - 20–25-aastase loomingulise töö staaži korral riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses või rahvusooperis, sh vokaalsolistid, kellel on vähemalt 25-aastane loomingulise töö staaž; vähemalt 20-aastase loomingulise töö staažiga balletitantsijad, tantsijad, tsirkuse artistid ning vähemalt 25-aastase loomingulise töö staažiga vokaalsolistid, puhkpillimängijad, ja koorilauljad. Nimetatud ametitel ei ole enama kui ühe eluea jooksul muutunud ei töö iseloom, töötamise tingimused ega kvalifikatsiooninõuded – neilt oodatakse igal ajajärgul kõrget erialalist taset. Ettevalmistamisel oleva seaduseprojekti kohaselt käsitletakse väljateenitud aastate pensioni ikka jõudjaid vastavalt töövõime hindamise meetodile kui osalise või puuduliku töövõimega isikuid või tööõnnetus- ja kutsehaigustoetuse taotlejaid. Loominguliste töötajate puhul me sellega kindlasti nõustuda ei saa – tantsijad, lauljad, muusikud jm erialade inimesed, kes täna taotlevad väljateenitud aastate pensionit, on kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, kelle tööelu teatris – just oma erialal - on lõppenud füüsiliste ja bioloogiliste muutuste tulemusel. Neil ei teki tööst tingitud kutsehaigust või töövõimetust, kuid neil pole võimalik jätkata professionaalselt omandatud erialal. Väljateenitud aastate pensioni saavad loominguinimesed on tegelikult tööjõus inimesed, kes kindlasti ei lahku veel tööturult, kuid kes 20-25 aasta pikkuse töökoormuse kõrvalt teatris ei ole saanud paralleelselt uut ametit omandada, et pärast teatrikarjääri lõppemist valutult oma tööelu jätkata. Teatritöö korralduse eripära – hommikused proovid ja hilisõhtul lõppevad etendused – tõttu, aga ka perekonna ja laste kõrvalt pole see olnud võimalik. Töötaja, kes on sunnitud eriala vahetama, liiguks täiendava toetuse puudumisel madalapalgalisele vähekvalifitseeritud tööle, mis viib ta kultuurivaldkonnast kindlasti eemale. Väljateenitud aastate pensioni summa on lisaks niivõrd väike, et tagab vaid minimaalse äraelamise ja kui see kaotatakse, on endine artist määratud puudusesse. Et neid loomingulisi töötajaid, kes tulevikus selle pensioni saamiseks vajaliku staaži suudavad välja töötada, jääb üha vähemaks ( 2-4 inimest aastas ), ei ole see Eesti pensionisüsteemile suur koormus. VTK kohta arvamuste esitajad on pea kõik seisukohal, et reformiga välja pakutud uued võimalused – tööandjapension või lahendused läbi kollektiivlepingute – ei pruugi olla teostatavad ilma täiendavate regulatsioonide muutmisteta. Tööandjapension eeldab kindlasti riigi poolt rahastatud etendusasutuste tulubaasi suurendamist; kollektiivlepingute kaudu uue süsteemi loomine tundub veelgi ebakindlam, sest need sõlmitakse tähtajalistena ja puudub arusaam, mil moel soovib riik kollektiivlepingu seadust muuta. Ka lahendus – kaotada küll väljateenitud aastate pensionid, kuid lubada juba tööl olevatel inimestel nõutud staaž täis koguda – ei paku oodatavat lahendust tulevikuks. Kumbki ei anna ettekujutust, kas ja mil viisil lahendatakse sama tööd tegevate vabakutseliste loovisikute küsimus. Eesti Teatriliit, sh Eesti Balletiliit, Eesti Näitlejate Liit, Rahvusooper Estonia ei toeta VTK-s kavandatavaid muudatusi, mis halvendavad kultuurivaldkonna töötajate elutingimusi, millega rikutakse õiguspärase ootuse põhimõtet. Õiguspärase ootuse kaitse peab tagama õiguste ja vabaduste moonutamatu realiseerimise (Eesti Vabariigi põhiseadus §10) . Selle järgi on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Eesti Teatriliit taotleb VAPS-i seaduse alla kuuluvatele loovisikutele: 1) vähemalt 5aastast ümberõppe võimalust tööelu järgmiseks perioodiks ; 2) väljateenitud aastate pensioni staaži väljateenimise võimalust aastani 204 0. Toetume kultuuripoliitika arengukavale aastani 2030: „ Etenduskunstide valdkonna palgad on konkurentsivõimelised ning vabakutselistele loovisikutele on tagatud paindlikke töösuhteid arvestavad sotsiaalsed garantiid. Riik peab oluliseks, et etenduskunstide valdkonna eestvedajad oleksid märgatud, tunnustatud ja motiveeritud ning noored väärtustaksid valdkonnas töötamist. Eraldi tähelepanu pööratakse liikumispõhiste etenduskunstide professionaalidele, pakkudes neile mitmekülgset tuge (sh ümberõpe, nõustamine, väljateenitud aastate pension) pärast karjääri lõpetamist“, Toetume euroopaliku sotsiaaldialoogi põhimõtetele, mille järgi lepitakse olulised töö-ja sotsiaalelu mõjutavad otsused kokku tööandjate, ametiühingute ja valitsusega kolmepoolsete kõneluste kaudu (k okkuleppe sõlmimine ei ole seejuures sama, mis aruteludesse kaasamine või jooksev konsulteerimine). Kuna neid teatritöötajaid, kes väljateenitud aastate pensioni (25 aastat erialatööd teatris) tulevikus taotlema hakkavad, jääb aina vähemaks, 2-4 inimest aastas, ei ole see suur koormus Eesti pensionisüsteemile. Väljateenitud aastate pensioni säilimine pensionina tekitab ühiskonnas vähem vastuseisu, kui selle paigutamine mistahes muu toetuse, hüve või kompensatsiooni kategooriasse. Kuivõrd VTK kohaselt võiks säilida pensionisüsteemis regionaalne ja majanduspoliitiline erand Ida-Virumaa olulisemate tööstuste töötajatele, oleks sel juhul põhjendatud ja hädavajalik rakendada erandit ka Eesti muusika- ja tantsu kultuuri kandjatele . Lugupidavalt Gert Raudsep Eesti Teatriliidu esimees Saatja: Sten Andreas Ehrlich <[email protected]> Saadetud: 10.01.2022 18:13 Adressaat: Kristiina Selgis <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; Liidia Soontak <[email protected]> Teema: FW: Eesti Teatriliidu arvamus VAPS seaduse muutmise kohta Edastan From: Eesti Teatriliit &lt;[email protected]&gt; Sent: Monday, January 10, 2022 2:06 PMTo: Signe Riisalo &lt;[email protected]&gt;Cc: Sten Andreas Ehrlich &lt;[email protected]&gt;Subject: Eesti Teatriliidu arvamus VAPS seaduse muutmise kohta Eesti Teatriliidult. Arvamus VAPS seaduse muutmise kohta. Riina Viiding Eesti Teatriliidu vastutav sekretär