Vastuse edastamine

Hr Tanel Kiik Teie 07.12.2021 nr 1.2-2/160-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 10.01.2022 nr 1-11/20/21616 Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 Tööhõiveprogramm 2021–2023 muutmise eelnõu kohta täiendava arvamuse avaldamine Austatud tervise- ja tööminister Eesti Töötukassa esitab 23.12.2021 kirjale nr 1-111/20/21616 täiendavalt ettepaneku osutada tööhõiveprogrammi alusel karjäärinõustamise teenust isikutele, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on karjäärinõustamisele õigus töötutel ja koondamisteatega tööotsijatel. Teistele sihtrühmadele (7-26-aastased noored, töötavad ja mitteaktiivsed isikud) on karjäärinõustamist seni osutatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest tervise- ja tööministri 25. novembri 2014. a käskkirja nr 210 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ alusel, milles vastava tegevuse rahastamine lõppes 31.12.2021. Eeltoodust tulenevalt tuleks eelnõus teha järgmised muudatused: 1) täiendada eelnõu uue punktiga 9 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni)järgmiselt: „9) paragrahvi 7 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, osutatakse: 1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 4 ja käesoleva määruse § 5 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid; 2) käesoleva määruse § 5 punktis 8 nimetatud tööturuteenust, kui ta sai tööturuteenuste ja - toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenust ning tema äriplaanis ettenähtud majandustegevus jätkub;“; 2) muuta eelnõu punkti 17 (uue numeratsiooniga 18): „17) paragrahvi 26 punktis 2 asendatakse arv „128 449“ arvuga „139 815“; 3) muuta eelnõu punkti 18 (uue numeratsiooniga 19): 18) paragrahvi 26 punktis 3 asendatakse arv „119 892“ arvuga „142 997“; 4) muuta eelnõu punkti 23 (uue numeratsiooniga 24) jättes välja sõnad „käesoleva määruse § 5 punktis 14 sätestatud“. Tegemist on redaktsioonilise muudatusega, kuna üleminekusätte kohaselt määratakse või jätkatakse tasemeõppetoetuse maksmist tööhõiveprogrammi alusel neile inimestele, kes taotlesid või kellele juba määrati tasemeõppetoetus varasemate programmide alusel ja viide käesoleva määruse § 5 punktile 14 on siin eksitav. Eesti Töötukassa Reg nr 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 [email protected] • www.tootukassa.ee 5) eelnõu § 2 muuta ja sõnastada järgmiselt: „§ 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punktid 1, 4, 6, 7, 10–12, 14 ja 24 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a. (2) Määruse § 1 punkti 9 rakendatakse 2022. aasta 1. jaanuarist.“ Täiendasime vastavalt eelnõu ja eelnõu seletuskirja, mille esitame käesoleva kirja lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Paavel juhatuse esimees Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ muutmise eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ muutmise eelnõu seletuskiri Reelika Leetmaa 614 8500 Ira Songisepp 614 8520  EELNÕU 0 6 . 01 .202 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 1 9 . novembri 20 20 . a määruse nr 87 „ Tööhõiveprogramm 2021–2023 “ muutmi n e Määrus kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 4 1 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 1 9 . novembri 20 20 . a määruses nr 87 „Tööhõiveprogramm 20 21 –202 3 ” tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) toetada teadmiste ja oskuste arendamist ning kvalifikatsiooni saamist; “; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „ 8) toetada noorte töökogemuse saamist.“; 3) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse arv „58,8“ arvuga „ 43,3 “ ja arv 55,8 arvuga „ 51,9 “ ; 4) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 1 4 järgmises sõnastuses: „1 4 ) tasemeõppes osalemise toetus; “ ; 5) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 1 5 järgmises sõnastuses : „ 1 5 ) alaealise töötamise toetus.“; 6) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktides 1 – 6 ja 10“ tekstiosaga „punktides 1 – 6 , 10 ja 14 “; 7 ) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktis 9 nimetatud tööturuteenust “ tekstiosaga „punktides 9 ja 14 nimetatud tööturuteenuseid “; 8 ) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „punktis 7 nimetatud tööturuteenust “ tekstiosaga „punktides 7 ja 15 nimetatud tööturuteenuseid “; 9) paragrahvi 7 lõige 6 muudetakse ja sõnast at akse järgmiselt: „(6) Isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, osutatakse: 1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 4 ja käesoleva määruse § 5 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid; 2) käesoleva määruse § 5 punktis 8 nimetatud tööturuteenust, kui ta sai tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenust ning tema äriplaanis ettenähtud majandustegevus jätkub.“; 10) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) käesoleva määruse § 5 punktis 14 nimetatud tööturuteenust käesoleva määruse § 19 4 lõike 6 teises lauses sätestatud juhul .“; 1 0 1 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „ (4) Isikule, kes töötuna arveloleku ajal esitas avalduse käesoleva määruse § 5 punktis 14 nimetatud tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks , jätkatakse toetuse maksmist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist. ( 5 ) Töötajale, kes töö- või teenistussuhte või võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise ajal esitas avalduse käesoleva määruse § 5 punktis 14 nimetatud tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks , jätkatakse toetuse maksmist ka pärast töö tamis e lõpe ta mist või vanaduspensioniikka jõudmist.“; 1 1 2 ) m äärust täiendatakse paragrahviga 19 4 j ärgmises sõnastuses: „ § 19 4 . Tasemeõppes osalemise toetus ( 1) Tasemeõppes osalemise toetus on eri- või kutsealase hariduseta või tööturu vajadustele mittevastava erialase haridusega isikule kutsehariduse või kõrghariduse omandamiseks makstav toetus. Eri- või kutsealase hariduseta isik käesoleva määruse tähenduses on isik, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus. (2) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekava alusel kõrghariduse omandamiseks, kui isik asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest. Toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. (3) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ning 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, kui: 1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat või põhiharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis või üldkeskharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest on möödunud vähemalt kaheksa aastat; 2) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat; 3) ta ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud t erviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendab muu hulgas töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus, mille kohaselt ei võimalda töötaja terviseseisund senise töö tegemist jätkata, või töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel. ( 5 ) T asemeõppes osalemise toetust makstakse kä esoleva paragrahvi l õike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud töötule ja töötajale, kui ta asub õppima käesoleva määruse § 16 lõike 3 punktis 1 nimetatud valdkonna põhikutseala õppekava alusel. ( 6 ) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja töötajale, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis või kelle õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Isikule, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 6 lõike 5 punkti 6 tingimustele mitte vastamisega , makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta taotleb toetust 30 päeva jooksul kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppima asumisest . Õppima asumist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel. ( 7 ) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui isik asub tasemeõppes õppima 12 kuu jooksul temaga individuaalses töö o tsimiskavas tasemeõppes osalemise s kokkuleppimisest. ( 8 ) Toetust ei maksta isikule, kes Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul katkestanud õpingud kutseõppeasutuses või kõrgkoolis . ( 9 ) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär. ( 10 ) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse alates Eesti hariduse infosüsteemis märgitud õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul. Toetust ei maksta akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. ( 1 1 ) Kui isik katkestab või lõpetab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine, välja arvatud juhul, kui Eesti hariduse infosüsteemi andmetel asub isik uuesti õppima 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse periood. “; 1 2 3 ) määrust täiendatakse §-ga 19 5 järgmises sõnastuses: „ § 19 5 . Alaealise töötamise toetus (1) Alaealise töötamise toetus on tööandjale 13 – 16-aastase alaealise (edaspidi alaeali ne ) tööle rakendamisel makstav toetus. Alaealise töötamise toetuse eesmärk on toetada noorte töökogemuse saamist. (2) Alaealise töötamise t oetust makstakse tööandjale, kes on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud alaealistele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot. (3) Alaealise töötamise t oetust makstakse jooksva kalendriaasta I kvartalis tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest, kui toetuse taotlus on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil. ( 4 ) Alaealise töötamise t oetuse suurus on iga alaealise töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal. ( 5 ) Alaealise töötamise t oetust makstakse töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötanud alaealise eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ning töötuskindlustuse andmekogusse kantud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, nende kalendrikuude eest, millal alaealisele on tasusid välja makstud. (6) Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest maksnud palgatoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 alusel või palgatoetust või piirkondlikku töökoha loomise toetust Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatava tegevuse raames . “; 1 3 4 ) paragrahvi 24 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) töötajale käesoleva määruse § 5 punktis 1 4 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks.“; 1 4 5 ) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 16, 17 ja 23“ tekstiosaga „§-des 16, 17, 19 5 ja 23“; 1 5 6 ) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-s 16 sätestatud tööturuteenuse “ tekstiosaga „§-des 16 ja 19 5 sätestatud tööturuteenuste “ ; 1 6 7 ) p aragrahvi 25 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses: „(1 6 ) Käesoleva määruse §-s 19 5 sätestatud alaealise töötamise toetust antakse riigiabina vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2, kui isik, kelle töölevõtmisega seoses abi antakse , vasta b komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning eelnimetatud määruse artikli 32 tingimused on täidetud . “; 1 7 8 ) paragrahvi 26 punktis 2 asendatakse arv „128 449“ arvuga „ 98 034 139 815 “; 1 8 9 ) paragrahvi 26 punktis 3 asendatakse arv „119 892“ arvuga „ 1 01 216 142 997 “; 19 20 ) paragrahvi 2 7 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „ 45 075 “ arvuga „ 35 225 “; 2 0 1 ) paragrahvi 27 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „ 41 579 “ arvuga „ 3 5 2 03 “; 2 1 2 ) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „12 0 95 9“ arvuga „ 84 653 “; 2 2 3 ) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „11 2 321 “ arvuga „ 84 468 “; 2 3 4 ) paragrahvi 29 täiendatakse lõi kega 10 järgmises sõnastuses: „( 10 ) Isikule, kes taotles käesoleva määruse § 5 punktis 1 4 sätestatud tasemeõppes osalemise toetus t või kellele see määrati tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste või sotsiaalministri 12. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 119 „ Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimus ed“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel , makstakse toetust või jätkatakse toetuse maksmist käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.“ . § 2. Määruse jõustumine (1 ) ( 1 ) Määruse § 1 punktid 1, 4 , 6, 7, 9 10 – 1 1 2 , 1 3 4 ja 2 3 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a . Määruse § 1 punkti 9 rakendatakse 2022. aasta 1. jaanuarist. Kaja Kallas Peaminister Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 „ Tööhõiveprogramm 2021–2023 “ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrus nr 87 „ Tööhõiveprogramm 2021–2023 “ (edaspidi THP) on kehtestatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ( TTTS) § 4 1 lõike 1 alusel. Eelnõuga lisatakse THP teenuste paketti alaealise töötamise toetus ja tasemeõppes osalemise toetus ning sätestatakse karjäärinõustamise osutamine kõigile soovijatele . , mida Alaealise töötamise toetust ja tasemeõppes osalemise toetust on Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on seni rahastanud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest tervise- ja tööministri 0 4.12.2014 käskkirjaga nr 222 kinnitatud „ Tööturuteenus te osutamine tagam aks paremaid võimalusi hõives osalemiseks “ toetuse andmise tingimuste (edaspidi ESF i TAT) alusel. Alaealise töötamise toetus kehtestati ESF i TAT- ga ja see kehtib 2017. aasta 1. juunist. Tasemeõppes osalemise toetus kehtestati THP - ga ja see kehtib 2017. aasta 1. maist, kuid toetust rahastatakse ajutiselt, perioodil 01.0 8 .2020 – 31.12.2022 ESF i TAT- st . Karjäärinõustamist osutatakse TTTS alusel registreeritud töötutele ja koondamisteatega tööotsijatele, laiematele sihtrühmadele on töötukassa pakkunud karjäärinõustamist Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest tervise-ja tööministri 25. novembri 2014. a käskkirja nr 210 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“, kus vastav tegevus lõppes 31.12.2021. Alaealise töötamise toetus annab töötukassale võimaluse lisaks karjäärinõustamisele toetada ka juba põhikooli kolmanda astme noori esimese töökogemuse saamisel, muutes nende tööle võtmise tööandjale soodsamaks . Meede aitab kaasa noorte töötuse ennetamisele, toetades sujuvat üleminekut koolist tööle. Aastatel 2017 – 2020 kasutas alaealise töötamise toetust 643 äriühingut (9179 isiku eest), 56 kohaliku omavalitsuse asutust (5736 isiku eest) ja 73 muus vormis tööandjat (2889 isiku eest), mis näitab, et meede on tööandjate seas nõutud . Tasemeõppes osalemise toetus on oluline meede töötuse ennetamiseks, võimaldades erialase hariduseta inimestel omandada kutse- või kõrgharidus kasvava tööjõunõudlusega alal. Aastatel 2017 – 2020 on tasemeõppes osalemise toetust saanud 3132 isikut. Karjäärinõustamine kõigile soovijatele, sõltumata tööturustaatusest, toetab teadlike õpitee- ja töövalikute tegemist, lähtudes inimese ja tööturu vajadustest. Aastatel 2015-2020 on lisaks registreeritud töötutele karjäärinõustamist pakutud 42 671 korral töötavale ja mitteaktiivsele isikule ning 2019-2020. aastast 35 115 korral koolinoorele. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja TTTS § 4¹ lõike 2 alusel koostab tähtajalise tööhõiveprogrammi projekti töötukassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga. THP eelnõu ja seletuskirja projekti on koostanud Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal (tel 614 8505, [email protected] ), juhatuse liige Reelika Leetmaa (tel 614 8646, [email protected] ), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (tel 614 8520 , [email protected] ) ja juhataja asetäitja Irina Borozdina (tel 614 8644, [email protected] ), analüüsiosakonna vanemanalüütik Angela Poolakese (tel 614 8547, [email protected] ) ning Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul (626 9734, [email protected]), tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (626 9194, [email protected]), nõunikud Annika Sepp (626 9722, [email protected]), Kelli Ilis s on (626 9197, kelli.ilis s [email protected]), analüüsi ja statistika osakonna nõunik Deisi Pohlak (626 9195, [email protected] ) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigus nõunik ud Virge Kuningas-Turu (626 9114, [email protected] ) ja Merilin Oldekop ( 626 9165 , [email protected] e ). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse THP 01 .0 1 .20 22 jõustu nud redaktsiooni RT I, 08.05.2021, 7 . Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses . Muudatuste eesmärk on jätkata tasemeõppes osalemise toetuse ja alaealise töötamise toetuse maksmist ning karjäärinõustamise osutamist pärast ESF i vahendite lõppemist. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse THP sisulised muudatused ja teises muudatuste jõustumise aeg. Eelnõu § 1 punktiga 1 laiendatakse THP § 2 lõike 2 punktis 5 sätestatud programmi alaeesmärki. Seoses t asemeõppes osalemise toetuse lisamisega THP- sse on alaeesmärk toetada ka töötavate, mitte ainult tööd otsivate isikute teadmiste ja oskuste arendamist ning kvalifikatsiooni saamist . Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse THP § 2 lõikes 2 sätestatud a laeesmärkide loetelu uue alaeesmärgiga, milleks on toetada noorte töökogemuse saamist. Alaeesmärgi saavutamiseks kehtestatakse THP-s uue teenusena alaealise töötamise toetus (vt muudatused § 1 punktides 5 ja 12) . Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse THP § 4 lõikes 2 sätestatud rahalist mahtu . Kuigi THP t eenuste paketti lisanduvad alaealise töötamise toetus ja tasemeõppes osalemise toetus, on tööturu olukorrast tulenevalt teenuste osutamiseks vajalik rahaline maht prognoositust väiksem. THP rahaline maht on 2022. aastal kuni 43,3 miljonit eurot (vähenemine kuni 15,5 miljonit eurot) ja 2023. aastal 51,9 miljonit eurot (vähenemine kuni 4 miljonit eurot) . Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse TH P § 5 punktiga 14, millega kehtestatakse täiendava tööturuteenusena tasemeõppes osalemise toetus. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TH P § 5 punktiga 15, millega kehtestatakse täiendava tööturuteenusena alaealise töötamise toetus. Eelnõu § 1 punktidega 6 – 9 10 tä psustatakse THP alusel tööturuteenuste saajate ringi. Töötule ja töö t ajale osutatakse täiendavalt tasemeõppes osalemise toetus e meedet ( § 1 punktides 6 ja 7 esitatud THP § 7 lõi gete 2 ja 4 muudatused) . Tööandjale osutatakse täiendavalt alaealise töötamise toetus e meedet (§ 1 punktis 8 esitatud THP § 7 lõike 5 muudatus) . Isikule, kes ei ole töötuna või tööotsijana arvele võetud, osutatakse TTTS § 9 punktis 4 nimetatud karjäärinõustamise teenust (§ 1 punktis 9 esitatud THP § 7 lõike 6 muudatus). Isikule, kes ei ole töötuna või tööotsijana arvele võetud, makstakse tasemeõppes osalemise toetust juhul , kui tasemeõpe oli tema töötuna arveloleku ajal individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud, kuid toetuse avalduse esitamise ajaks on töötuna arvelolek lõpetatud (§ 1 punktis 9 10 esitatud THP § 7 lõike 6 täiendamine punktiga 3) . Tasemeõppes osalemise toetus e avaldust võib esitada kuni 30 päeva jooksul õppima asumisest kutse - või kõrgkoolis. Töötuna arvelolek tuleb aga lõpetada kohe, kui isik asub õppima täiskoormusega õppesse ning ta pole olnud hõivatud vähemalt 180 päeva viimase 12 kuu jooksul . Eelnõu § 1 punktiga 1 0 1 täiendatakse THP § 8 lõigetega 4 ja 5, milles sätestatakse, mis juhul säilib õigus saada tasemeõppes osalemise toetust, kui isiku tööturuseisund muutub. Kui isik esitas tasemeõppes osalemise toetuse avalduse töötuna arveloleku ajal, jätkatakse talle toetuse maksmist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist (lõige 4) . Kui töötaja esitas toetuse avalduse töö tamise ajal, jätkatakse talle toetuse maksmist ka pärast töö tamise lõp etamist või vanaduspensioniikka jõudmist (lõige 5) . Eelnõu § 1 punktiga 1 1 2 täiendatakse THP-d §-ga 19 4 , mille s sätestatakse tööturuteenusena tasemeõppes osalemise toetus , selle eesmärk, maks mise põhimõtted ja tingimused, mida ei ole muudetud võrreldes ESF i TAT alusel rahastatava tasemeõppes osalemise toetusega. L õike 1 kohaselt makstakse t asemeõppes osalemise toetus t eri- või kutsealase hariduseta või tööturu vajadustele mittevastava erialase haridusega isikule kutsehariduse või kõrghariduse omandamiseks . Eri- või kutsealase hariduseta isik una mõeldakse isik ut , kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus. Lõikes 2 sätestatakse, et t asemeõppes osalemise toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekava alusel kõrghariduse omandamiseks, kui isik asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest. Toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. Lõikes 3 sätestatakse t asemeõppes osalemise toetus e sihtrühm, kelleks on töötu d ning 16-aastase d kuni vanaduspensioniealise d töötaja d , kes tööta vad töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses . Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud inimestele , kellel on teistest suurem risk jääda töötuks . Eelkõige on need inimesed , kellel puudub eri- või kutsealane haridus või kelle erialaoskused on aegunud ega vasta tööturu vajadustele , samuti terviseprobleemidega inimesed. Eeltoodu t arvestades makstakse tasemeõppes osalemise toetust töötule või töötajale, kellel puudub eri- või kutsealane haridus või kelle l on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat või kes ei saa terviseseisundi tõttu senist tööd jätkata. Eri- või kutsealase hariduseta isikute puhul toetatakse tasemeõpet juhul, kui neil on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat. Nõude mõt e on see , et esmalt peab ühelt haridustasemelt teisele liikumise ja tasemehariduse omandamise võimalused tagama haridussüsteem. Üksnes juhul, kui see ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud , läheb vastutus üle tööturusüsteemile. Eeltoodust s oodsamatel tingimustel toetatakse t asemeõpet , kui isik on omandanud põhi- või üldkeskhariduse mittestatsionaarses õppevormis. Kui mittestatsionaarses õppevormis on omandatud põhiharidus, on võimalik erialasesse õppesse minnes toetust saada kohe pärast põhihariduse omandamist. Kui mittestatsionaarses õppevormis on omandatud üldkeskharidus, on tingimuseks, et põhihariduse omandamisest on möödas kaheksa aastat (st põhihariduse ja keskhariduse vahele on jäänud lünk) , kuid p ärast keskhariduse omandamist on võimalik kohe saada tasemeõppes osalemise toetus t õpingu te jätka miseks . Mittestatsionaarses vormis õppijatel on üldjuhul pärast põhihariduse omandamist või katkestamist tekkinud õpingutes paus ning nad omandavad põhi- või üldkeskhariduse hilisemas eas töötamise kõrvalt. Kuna sihtrühm on tööturul haavatavas olukorras, on põhjendatud nende puhul toetada tasemeõpet kohe tööturumeetmega. Lõike s 4 sätestatakse , kuida s saab tõendada terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid , mis on aluseks tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks juhul , kui inimene ei saa terviseseisundi tõttu senist tööd jätkata. Terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid võib näiteks tõendada arsti otsus , töövõime hindamise otsus , terviseseisundist tulenev töölepingu ülesütlemise avaldus või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse alusel . Lõike 5 kohaselt toetatakse õppima asumist üksnes nende õppekavade aluse l, mis valmistavad ette töötam a Sihtasutuse Kutseko da valdkondlike (nn OSKA) uuringutega tuvastatud põhikutsealal, kus on kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist , või töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Toetatavate põhikutsealade õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. Erandina ei kohaldata õppekava piirangut inimestele , kellel senisel töö- või ametikohal jätkamine on takistatud ning uue eriala valikuvõimalused piiratud terviseseisundi tõttu. Lõikes 6 sätestatakse, et t asemeõppes osalemise toetust makstakse isikule , kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis või kelle õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Tasemeõppes osalemise toetuse avaldus e võib seega esitada kuni 30 päeva jooksul kutse- või kõrgkoolis õppima asumisest . Kõrgkooli all mõeldakse seejuures neid õppeasutusi, kes korraldavad kõrgharidustaseme õpet ehk ülikoole ja rakenduskõrgkoole. Isikule, kes ei ole töötuna või tööotsijana arvele võetud, makstakse tasemeõppes osalemise toetust juhul , kui tasemeõpe oli tema töötuna arveloleku ajal individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud, kuid toetuse avalduse esitamise ajaks on töötuna arvelolek lõpetatud statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes õppima asumise tõttu , kui ta taotleb toetust 30 päeva jooksul kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppima asumisest . Õppima asumist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel. Lõikes 7 sätestatakse, et t asemeõppes osalemise toetus e saamiseks peab isik asu ma tasemeõ ppes õppima 12 kuu jooksul temaga individuaalses töö o tsimiskavas tasemeõppes osalemise s kokkuleppimisest. Lõike 8 kohaselt ei maksta toetust isikule, kes taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul on katkestanud õpingud kutseõppeasutuses või kõrgkoolis . Lõikes 9 sätestatakse tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus, mis on riigieelarvega kehtestatud t öötutoetuse 31-kordne päevamäär, s.o praegu 292 eurot. Lõikes 10 sätestatakse tasemeõppes osalemise toetuse maksmise periood. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul, õppimise alguskuupäevast alates. Toetust ei maksta akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Lõike 1 1 kohaselt lõpetatakse toetuse maksmine, kui toetuse saaja katkestab või lõpetab õpingud, välja arvatud juhul, kui ta asub uuesti õppima 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nomin aalkestusest juba välja makstud toetuse periood . Eelnõu § 1 punktiga 1 2 3 täiendatakse THP-d §-ga 19 5 , mille s sätestatakse tööturuteenusena alaealise töötamise toetus , selle eesmärk, maks mise põhimõtted ja tingimused, mida ei ole muudetud võrreldes ESF i TAT alusel rahastatava alaealise töötamise toetusega. L õike 1 kohaselt makstakse alaealise töötamise toetust tööandjale 13 – 16-aastase isiku tööle rakendamiseks eesmärgiga toetada noorte töökogemuse saamist. Toetuse mõte on toetada lühiajalist ja väikese koormusega töötamist õppimise kõrvalt, nii et see ei takistaks koolikohustuse täitmist. Sihtrühmaks on 13 – 16-aastased, arvestades et töölepingu sõlmimi s e l 13 . eluaastast kuni 17-aastaseks saamiseni (või põhihariduse omandamiseni) kehtivad eritingimused. Põhihariduse omandamise või 17-aastaseks saamise järe l on võimalik tööle asuda tavapärastel tingimustel ning kasutada vajaduse korra l töö leidmiseks ka töötukassa nõustamist ja tööturuteenuseid. Lõikes 2 sätestatakse, et a laealise töötamise t oetust makstakse tööandjale, kes on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud alaealistele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot. Lõike 3 kohaselt saab a laealise töötamise t oetust taotleda ja seda makstakse tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest. Tööandja esitab toetuse avalduse jooksva kalendriaasta I kvartalis , hi ljemalt 31. märtsi ks . Lõike 4 kohaselt on a laealise töötamise t oetuse suurus iga alaealise töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal. Lõike 5 kohaselt makstakse alaealise töötamise t oetust nii töölepingu kui võlaõigusliku lepinguga töötanud alaealise eest . Toetus arvestatakse Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ja töötuskindlustuse andmekogusse kantud tasude alusel . Lõikes 6 välistatakse a laealise töötamise toetus e maks mine juhul , kui tööandja on sama alaealise töötaja ja sama perioodi eest saanud t öötukassa lt palgatoetust või piirkondlikku töökoha loomise toetust. Eelnõu § 1 punktiga 1 3 4 täiendatakse THP § 24 lõiget 2 punktiga 3, mille s sätestatakse , et individuaalne tööotsimiskava koostatakse ka töötajale tasemeõppes osalemise toetuse maksmiseks . Eelnõu § 1 punktidega 1 4 5 – 1 6 7 täpsustatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise tingimusi seoses alaealise töötamise toetusega. Eelnõu § 1 punktidega 1 7 8 – 2 2 3 täpsustatakse tööturuteenuste ja -toetuste saamise mahtusid 2022. ja 2023. aastal. Eelnõu § 1 punkti ga 2 3 4 täiendatakse THP § 29 lõikega 10, millega tagatakse tasemeõppes osalemise toetuse maksmise jätkamine isikutele, kes taotlesid toetust või kellele määrati toetus ESF i TAT alusel või Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimuste alusel . Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise aja. Määrus jõustub üldises korras , v.a määruse § 1 punktid 1, 4, 6 , 7, 9 10 – 1 1 2 , 1 3 4 ja 2 3 4 , mis on seotud tasemeõppes osalemise toetuse lisandumisega teenuste paketti ja mis jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a . Määruse § 1 punkti 9 rakendatakse tagasiulatuvalt 2022. aasta 1. jaanuari st. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatus t ega ta gatakse tasemeõppes osalemise toetuse ja alaealise töötamise toetuse meetme osutamise jätkamine Euroopa Sotsiaalfondi vahendite rahastuse lõppemisel. Käesoleva eelnõu rakendumisel on sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid saama õigustatud isikud Muudatusest mõjutatud sihtrühm ja avalduva mõju kirjeldus ning mõju olulisus Töötukassa prognoosi kohaselt hakkab on THP-ga kehtestatud tööturuteenus eid tel saama 2022. aastal 98 034 139 815 inime osalemi st ja 2023. aastal 1 01 216 142 997 inime osalemi st. Prognoositav a laealise töötamise toetuse saajate arv on 2022. aastal 4 738 inimest ja 2023. aastal 6 771 inimest. 2023. aastal THP- sse liikuva t asemeõppes osalemise toetus e prognoositav uute saajate arv on 2023. aastal 1200 inimest. Karjäärinõustamisi töötavatele ja mitteaktiivsetele on prognoosi järgi nii 2022. kui ka 2023. aastal 19 629 ning karjäärinõustamisi koolinoortele 22 152 nii 2022. kui ka 2023. aastal. Prognoosi kohaselt osaleb 2022. aastal ja 2023. aastal aktiivsetes meetmetes kuu jooksul arvel olevatest registreeritud töötutest (v.a vähenenud töövõimega töötud) 38,8%, mistõttu on sihtrühma suurus keskmine. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike , kuivõrd THP-d ajakohastatakse vaid vastavalt muutunud tööturuvajadusele. Eelnõu rakendumisel on võimalik pakkuda tööturuteenuseid ja -toetusi , lähtudes tööturu muutuvast olukorrast ning tööotsijate, töötajate ja tööandjate vajadustest. Tööturuteenuste osutamisel on sihtrühma jaoks positiivsed sotsiaalsed mõjud: paranevad tööturuteenus eid saavate isikute teadmised ja oskused, mis võimalda vad neil liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist. Tööandjatele mõeldud tööturuteenused soodustavad riskirühmade töötute tööle rakendamist, samuti võimaldavad parandada juba olemasolevate töötajate teadmisi ja oskusi , et ennetada nende töötust. Kuigi THP rahaline maht on 2022. aastal võrreldes prognoosituga kuni 15,5 miljonit eurot väiksem ja 2023. aastal kuni 4 miljonit eurot väiksem, ei mõjuta see sihtrühma negatiivselt, sest THP rahaline maht väheneb paranenud tööturuolukorra tõttu ning potentsiaalsete tööturuteenuste saajate arv on võrreldes prognoosituga väiksem. Alates 2022. aastast lisandub THP- sse alaealise töötamise toetus, mis võimaldab vähendada tööandja riske ja kulu 13 – 16 -aastaste noorte tööle värbamisel, sest alaealise tööle värbamisel peab tööandja arvestama teatud piirangutega (nt t öötundide maht, tööaja piirangud , töö ülesanded), mis võib tööandja jaoks tähendada suuremat koormust (nt teiste töötajate tööülesannete ja graafikute ümber korraldamine, juhendaja olemasolu tagamine jne) ning pärssida alaealiste tööle värbamist. Toetus avaldab sihtrühma jaoks positiivset mõju, kuna soodustab alaealiste tööle värbamist, võimaldab noortel omandada tööharjumust ja -kogemust , mis toetab koolist tööturule liikumist , ning aitab pikas perspektiivis ennetada noorte töötust. Alates 2022. aastast lisandub THP- sse karjäärinõustamise osutamine laiemale sihtrühmale, mis avaldab positiivset mõju, kuna avarduvad sihtrühma võimalused saada teavet õppimis- ja töötamisvõimaluste kohta ning teha teadlikke õpitee- ja töövalikuid kooskõlas tööturu vajadustega. Alates 2023. aastast lisandub THP- sse ka tasemeõppes osalemise toetus, mis soodustab kutse- või kõrghariduse omandamist OSKA kasvava tööjõunõudlusega erialadel. Toetus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest võimaldab puuduliku või vananenud erialase haridusega inimestel, aga ka inimestel, kes ei saa tervise tõttu oma senisel töökohal jätkata, omandada erialane haridus, sh teadmised ja oskused, mis võimaldavad neil liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist. Seega on eelnõul sihtrühma jaoks positiivne sotsiaalne mõju , kuid kuna osuta ta vad tööturuteenused inimese jaoks ei muutu (alaealise töötamise toetuse ja tasemeõppes osalemise toetuse puhul muutub vaid rahastuse allikas), siis sihtrühma tasandil olulisi muutusi võrreldes varasemaga ei toimu ning mõju ulatust võib pidada väikeseks. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda , kui majandusliku olukorra halevenedes suureneb hüppeliselt tööotsijate, töötajate või tööandjate arv, kes tööturuteenuseid vajavad ning planeeritud rahalistest vahenditest ei piisa senistel tingimustel tööturuteenuste osutamiseks, mis võib tingida vajaduse vaadata üle osade THP-st osuta ta vate tööturuteenuste kvalifitseerumistingimused ning mis omakorda võib mõjutada negatiivselt sihtrühma ligipääsu tööturuteenustele ja tööturule. Samas võib riski avaldumise tõenäosust pidada väikeseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes on eelnõul sihtrühma jaoks positiivne sotsiaalne mõju, kuna eelnõu rakendumisel on võimalik pakkuda sihtrühmale tööturuteenuseid ja -toetusi. Samuti on alaealise töötamise toetuse ja tasemeõppes osalemise toetuse maksmise jätkamisel sihtrühma jaoks positiivne sotsiaalne mõju, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel on mõju väheoluline. Mõju majandusele Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid saama õigustatud isikud Muudatusest mõjutatud sihtrühm ja avalduva mõju kirjeldus ning mõju olulisus T HP -s sätestatud tööturuteenuste osutamine parandab sihtrühma tööturu väljavaateid ning t ööturule liikumisega ja regulaarse töötasu saamisega suurenevad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaol u, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ja üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Alaealise töötamise toetus, mis soodustab 13 – 16 -aastaste noorte tööle värbamist, võimaldab noortel lisaks töökogemusele teenida ka sissetulekut, mis avaldab noorte majanduslikule toimetulekule positiivset mõju. Kuna alaealise töötamise toetust makstakse tööandjale (t oetuse suuruseks on iga 13–1 6 -aastase töötaja kohta 30% tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal ), siis avaldab see positiivset majanduslikku mõju ka toetust kasutavatele ettevõtetele, võimaldades vähendada ettevõtte personalikulusid või pakkuda noorele selle võrra suuremat töötasu. Tasemeõppes osalemise toetus soodustab sihtrühmal erialase hariduse omandamist, mis võimaldab sihtrühmal liikuda töötusest hõivesse või ennetada töötuks jäämist ja teenida seeläbi regulaarset töötasu ning parandab sihtrühma heaolu. Kuna tasemeõppes osalemise toetust makstakse kogu erialase hariduse omandamise õppe nominaalkestuse jooksul (t oetuse suurus ühes kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär ), suurendab see otseselt sihtrühma sissetulekut hariduse omandamise perioodil ning võimaldab keskenduda hariduse omandamisele. Seega on eelnõul sihtrühma jaoks positiivne majanduslik mõju , kuid kuna osuta ta vad tööturuteenused inimese jaoks ei muutu, siis sihtrühma tasandil olulisi muutusi võrreldes varasemaga ei toimu ning mõju ulatust võib pidada väikeseks. Karjäärinõustamine toetab sihtrühma teadlike õpitee- ja töövalikute tegemist kooskõlas tööturu vajadustega. Ebasoovitavate mõjude risk Alaealise töötamise toetuse puhul võib esineda teatud mahus tühikulu risk juhul , kui toetust kasutanud tööandjad oleksid värvanud alaealise noore ka ilma alaealise töötamise toetuseta. Riski realiseerumise tõenäosus on suurem tööjõupuuduse perioodil. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes on eelnõul sihtrühma jaoks positiivne majanduslik mõju, kuna tööturuteenuste osutamine parandab sihtrühma tööturu väljavaateid ning t ööturule liikumisega ja regulaarse töötasu saamisega suurenevad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaol u. Alaealise töötamise toetus avaldab positiivset majanduslikku mõju ka toetust kasutavatele ettevõtetele, võimaldades vähendada ettevõtte personalikulusid, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel on mõju väike. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Eesti Töötukassa Muudatusest mõjutatud sihtrühm ja avalduva mõju kirjeldus ning mõju olulisus Muudatus mõjutab t öötukassat. Mõju sagedus on väike , kuivõrd T HP-d uuendatakse vaid lähtuvalt muutunud tööturu vajadustest, eesmärgiga lühendada töötuse kestust, leevendada tööjõupuudust ja ennetada töötust . Kuigi THP teenuste paketti lisanduvad alaealise töötamise toetus ja tasemeõppes osalemise toetus, on tööturu olukorra stabiliseerumise tõttu teenuste osutamiseks vajalik rahaline maht prognoositust väiksem. THP rahaline maht on 2022. aastal kuni 43,3 miljonit eurot (vähenemine kuni 15,5 miljonit eurot) ja 2023. aastal 51,9 miljonit eurot (vähenemine kuni 4 miljonit eurot), sh on prognoositav alaealise töötamise toetuste kulu 2022. aastal 616 tuhat eurot ja 2023. aastal 914 tuhat eurot ning tasemeõppes osalemise toetuse kulu 2023. aastal 8 miljonit eurot. Karjäärinõustamise osutamise kulu seisneb karjäärinõustajate tööjõukulus, mis on alates 2022. aastast arvestatud töötukassa tegevuskuludesse ning see ei mõjuta programmi kulusid. Alaealise töötamise toetuse lisandumine T HP- sse 2022. aastal ja tasemeõppes osalemise toetuse lisandumine T HP- sse 2023. aastal ei mõjuta t öötukassa halduskoormust, sest nimetatud tööturuteenused on välja arendatud ja t öötukassa osutab neid juba alates 2017. aastast (alaealise töötamise toetuse väljamaksed alates 2018. aastast ). Karjäärinõustamist on töötukassa laiematele sihtrühmadele osutanud alates 2015. aastast, mistõttu ei mõjuta muudatus täiendavalt töötukassa halduskoormust. Arvestades, et tööturuteenuste ja - toetuste pakkumine on t öötukassa peami ne tegevus , ei toimu t öötukassa tegevuses võrreldes varasemaga muutusi ning mõju ulatust võib pidada väikeseks. Ebasoovitavate mõjude risk Tasemeõppes osalemise toetuse kulu on aja jooksul kiiresti kasva nud , kuna toetust makstakse kogu õpingute nominaalaja vältel , teadlikkus meetmest on suurenenud ning meetme sse siseneja te arv on igal aastal kasvanud. S amuti on kasvanud vastavalt OSKA uuringute valmimisele toetatavate õppekavade hulk. 2021. aastast tõusis ka tasemeõppe s osalemise toetuse määr kõigi sihtrühma kuuluvate inimeste puhul töötutoetuse 31-kordse päevamäärani (292 eurot 2021. aastal). Tasemeõppes osalemise toetuse kulude kiire kasv võib tähendada, et juhul , kui vajaminevas mahus vahendeid tulevikus ei leita, on vaja meetme tingimused üle vaadata, mis aga omakorda võib piirata sihtrühma ligipääsu meetmele, suurendada sihtrühma töötust ning vähendada tööjõupakkumist erialadel, kus OSKA uuringute järgi on kasvav tööjõuvajadus. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes võimaldab eelnõu rakendumine t öötukassal jätkata tööturuteenuste ja -toetuste osutamist lähtudes tööturu muutuvast olukorrast ning tööotsijate, töötajate ja tööandjate vajadustest, kuid kuna tööturuteenuste ja - toetuste osutamine on t öötukassa peami ne tegevus , ei toimu t öötukassa tegevuses võrreldes varasemaga olulisi muutusi ning mõju ulatust võib pidada väikeseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Paranenud tööturu olukorra tõttu on vähenenud THP kogumaht. THP rahaline maht on 2022. aastal kuni 43,3 miljonit eurot (vähenemine kuni 15,5 miljonit eurot) ja 2023. aastal 51,9 miljonit eurot (vähenemine kuni 4 miljonit eurot). Alaealise töötamise toetuse lisandumise tõttu THP- sse 2022. aastal ja tasemeõppes osalemise toetuse lisandumise tõttu THP- sse 2023. aastal suuren eb siiski teenuste eelarve vastavalt 0,6 miljonit eurot 2022. aastal ja 8, 4 miljonit eurot 2023. aastal. Muudatustel ei ole otsest mõju riigieelarvele, kuna tööturuteenuse i d rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. Karjäärinõustamise osutamise kulu seisneb karjäärinõustajate tööjõukulus, mis on alates 2022. aastast arvestatud töötukassa tegevuskuludesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . Karj äärinõustamist laiemale sihtrühmale rakendatakse tagasiulatuvalt 2022. aasta 1. jaanuarist. Tasemeõppes osalemise toetusega seotud sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamist ja arvestamata jätmist on selgitatud seletuskirja lisas (kooskõlastustabel). Eelnõu koostamisel tugineti t öötukassa kolmepoolse nõukogu ( kuhu lisaks Vabariigi Valitsuse esindajatele kuuluvad ka sotsiaalpartnerite, sh Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad ) 10.09.2021 toimunud strateegiapäeva arutelule ja ettepanekutele . Eelnõu kii dab 1 4 9 .01.2022 istungil heaks t öötukassa nõukogu.