Vastuse edastamine

Pr Signe Riisalo Teie 17.12.2021 nr 1.2-2/171-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 10.01.2022 nr 1-11/21/16721 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta arvamuse avaldamine Austatud minister Täname Teid võimaluse eest anda arvamus soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Töötukassal eelnõu kohta täpsustusi ei ole. Eelnõu seletuskiri vajaks meie hinnangul täpsustamist alljärgnevas: 1. Seletuskirja alapunktis 2.3 on kaheksandas lõigus kirjas, et “töötust ennetavad meetmed ehk nn „Tööta ja õpi“ teenused on mõeldud töötavatele inimestele, nende loomisel on silmas peetud just sooduspensioni saajate sihtrühmi, kes vajavad oskustega seotud tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimisel”. Selgitame, et töötust ennetavad meetmed ei ole suunatud ainult sooduspensioni saajatele, vaid laiemale ringile töötavatele inimestele. Teeme ettepaneku seletuskirja vastavat lauset täpsustada ja asendada sõna “just” näiteks sõnadega “teiste hulgas ka”. Sooduspensionide reformimisel tuleks kõigi tööturuteenuste ülevaatamisel, millele on eelnõu seletuskirjas viidatud, kaaluda ka “Tööta ja õpi” teenuste vastavust reformi sihtrühma vajadustele. 2. Seletuskirja alapunktis 2.3 üheksandas lõigus on märgitud: “Lisaks on inimesel õigus töötuskindlustushüvitisele 180 - 360 kalendripäeva (sõltub töötamise staažist), kui ta on kooskõlas seaduse sätetega töötuna arvele võetud ja esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse. Töötuskindlustushüvitise suurus on 60 - 40% endisest palgast”. Selgitame, et lisaks töötuna arvelevõtmisele ja kindlustusstaažile ei tohi töötuskindlustushüvitise saamiseks isiku viimane tööösuhe olla lõppenud töötaja algatusel, poolte kokkuleppel või töötaja rikkumiste tõttu. Kui töötaja ütleb töölepingu üles näiteks TLS § 91 lg 3 alusel, kui tema terviseseisund ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha, ei teki tal õigust töötuskindlustushüvitisele. Seega, kui inimene peab omal algatusel senisest tööst loobuma tervise tõttu, siis kehtiva töötuskindlustuse seaduse alusel ei teki tal õigust töötuskindlustushüvitisele. Teeme ettepaneku seletuskirja eeltoodud lõiku täpsustada, et sealt nähtuks töötukindlustushüvitisele õiguse tekkimine kõigi seaduses sätestatud tingimuste täitmisel. Juhul, kui on kavas töötuskindlustuse seadust tulevikus selles osas muuta, võiks see samuti seletuskirjast nähtuda. 3. Seletuskirja punkti 6.8.1 kolmandas lõigus on märgitud, et sooduspensionide kaotamisega võib suureneda töötukassa töökoormus ning sellega võivad suureneda tööturuteenuste või töötushüvitiste kulud. Juhime tähelepanu, et soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni saajatel on ka praegu töötuks jäädes võimalik saada töötushüvitisi ja Eesti Töötukassa Reg nr 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn [email protected] • www.tootukassa.ee tööturuteenuseid, aga neile ei maksta töövõimetoetust. Seega võivad vastavate pensionide kaotamisel suureneda kulud ka töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele isikute osas, kellel on tervisekahjustused ja kes seni ei ole töövõime hindamist taotlenud või on taotlenud ning kellele tuleks alustada või jätkata pensioni asemel töövõimetoetuse maksmist. Seega tuleks eelnõu seletuskirjas ka nende kuludega arvestada ja seletuskirja vastavalt täpsustada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Paavel juhatuse esimees Pille Liimal 614 8500 Ira Songisepp 614 8520 2