Kiri

MEMO Kellele: SoM Kellelt: SKA Kuupäev: 7.12.2021 Teema SKA põhimääruse muutmise ettepanekud Milleks x Otsustamiseks arvestamiseks teadmiseks Eesmärk SKA teeb ettepaneku muuta sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määrust nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“ ja teha selles järgmised muudatused. 1. Lisada ameti ülesannete hulka sotsiaalvaldkonna koolituste korraldamine Võimalik muudatus: Paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 172 järgmiselt: „172) sotsiaalvaldkonna koolituste korraldamine;“ Selgitus: VVS § 42 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab valitsusasutuse põhimääruses sisalduma asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded. Sotsiaalkindlustusameti üheks tegevussuunaks on ka erinevate koolituste korraldamine. Näiteks korraldab Sotsiaalkindlustusamet järgmisi õigusaktide kohaseid koolitusi: 1) Rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus (SHS § 68 lõike 6 kohaselt peab vähemalt üks rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist peab olema läbinud vastava koolituse või SHS § 68 lõikes 2 nimetatud eriala omandamisel läbinud rehabilitatsioonivaldkonna koolituse õppekava moodulites nimetatud ained). Koolituskava kinnitatud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 67; 2) Naistevastase vägivalla teemaline täiendkoolitus (OAS § 67 lõike 2 kohaselt saab teenust vahetult osutada isik, kes on läbinud vastava koolituse). Koolituskava kinnitatud tervise- ja tööministri 07.06.2017 määrusega nr 23; 3) Õdede täiendkoolitus (annab õiguse sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 § 2 lõike 22 kohaselt väljastada koolituse läbinud isikule tõendeid, mille alusel saab isik soetada abivahendeid riigi poolse toetusega); 4) Kogemusnõustajate esmane- ja täiendkoolitus (annab õiguse SHS § 68 lõike 4 kohaselt töötada rehabilitatsioonimeeskonnas kogemusnõustajana). Esmase koolituse koolituskava on kinnitatud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 68. Samuti viib Sotsiaalkindlustusamet läbi koolitusi, mille korraldamise kohustus ei tulene otseselt õigusaktidest. Seetõttu teeme ettepaneku muuta põhimäärust ja lisada ameti ülesannete hulka sotsiaalvaldkonna koolituste korraldamine. 2. Muuta ameti struktuuri ja nimetada ameti osakonnad ning nende põhiülesanded järgmiselt Võimalik muudatus: Paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt: „ § 8. Ameti osakonnad ja nende põhiülesanded Ameti osakonnad on: 1) teenuste osakond, mille põhiülesanded on puude raskusastme tuvastamine ja puudega isikutele sotsiaaltoetuste määramine, abivahenditeenuse ning erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste korraldamine; 2) finantsosakond, mille põhiülesanded on ameti eelarve juhtimine, toetuste ja hüvitiste väljamaksete tegemise ja finantsarvestuse korraldamine ning rahaliste nõuete sissenõudmine; 3) arendusosakond, mille põhiülesanded on arendusprotsesside juhtimine, analüüside koostamine ja andmevahetuse korraldamine; 4) hüvitiste osakond, mille põhiülesanded on pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine, riigi tagatud õppelaenu summa kustutamine, täiendavate sissemaksete tegemine kohustusliku pensionikindlustuse fondi ja pensionisammaste ülene terviknõustamine; 5) kliendisuhete osakond, mille põhiülesanded on klientide teenindamine, nõustamine, teadlikkuse tõstmine ning teenindus- ja suhtluskanalite haldamine; 6) siseteenuste osakond, mille põhiülesanded on ametile arhiivi, teabehalduse, halduse, kommunikatsiooni ja personali valdkonnas teenuste osutamine; 7) laste heaolu osakond, mille põhiülesanded on riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, laste ja perede heaolu toetavate meetmete rakendamine ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsetöö korraldamisel; 8) ohvriabi ja ennetusteenuste osakond, mille põhiülesanded on ohvriabipoliitika rakendamine ning teenuste ja toe korraldamine psühholoogilisi traumasid kogenud inimestele, sh süüteoohvitele ja nende lähedastele, ennast ja teisi kahjustava käitumisega lastele ja noortele ning rahvusvahelise kaitse saajatele; 9) õiguse ja järelevalve osakond, mille põhiülesanded on õigusalaste küsimustega tegelemine, riikliku ja haldusjärelevalve tegemine ning tegevuslubade väljastamine ja andmekaitse korraldamine.“ Selgitus: Võttes aluseks SKA strateegia 2025 soovime muuta ameti osakondi ja nende põhiülesandeid alates 1. märtsist 2022. Ameti struktuuri jääb ka edaspidiselt üheksa osakonda, kuid muutuvad osakondade nimetused ja põhiülesanded. Täpsemalt on ametis edaspidi: teenuse osakond, finantsosakond, arendusosakond, hüvitiste osakond, kliendisuhete osakond, siseteenuste osakond, laste heaolu osakond, ohvriabi ja ennetusteenuste osakond ning õiguse ja järelevalve osakond. Olulisema muudatusena luuakse ametisse teabehalduse osakonna ja klienditeeninduse osakonna asemele üks kliendisuhete osakond. Kahe osakonna liitmine on tingitud sellest, et viia sarnased tegevused ühe juhtimise alla ja lihtsustada seeläbi klientide suhtlust ametiga ühe struktuuriüksuse kaudu. Finants- ja arendusosakond jagatakse kaheks: finantsosakonnaks ja arendusosakonnaks. Muudatuse eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu kahele tegevussuunale, mis olemuslikult on erineva sisuga. Loodav siseteenuste osakond hakkab teenindama kõiki ameti osakondi ja pakkuma neile tugiteenuseid. Kuivõrd VVS § 42 lõike 2 punkti 4 kohaselt peab valitsusasutuse põhimääruses sisalduma asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded, siis teeme ettepaneku muuta eelkirjeldatud kujul ameti põhimäärust. 3. Suurendada osakonna juhtide rolli ameti juhtimisel ja võimaldada neil nimetada ametisse oma osakonna ametnike ja sõlmida osakonna töötajatega töölepinguid Võimalik muudatus: Paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmiselt: „51) sõlmib ja lõpetab osakonna töötajatega töölepingud, nimetab ametisse ja vabastab ametist osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud;“ Selgitus: VVS § 73 lõike 1 punkti 4 kohaselt sõlmib ja lõpetab ametiasutuse töötajatega töölepingud, nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti või inspektsiooni koosseisu kuuluvad ametnikud ameti või inspektsiooni peadirektor. Sama põhimõte on toodud ka kehtiva põhimääruse § 10 lõike 1 punktides 7 ja 8. VVS § 73 lõike 2 kohaselt on ameti või inspektsiooni peadirektoril kõik avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametisse nimetamise õigust omava isiku õigused. ATS § 22 lõike 1 kohaselt on ametikohale nimetamise õigus ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul, samuti organil või tema volitatud isikul. Seetõttu saab VVS § 73 lõiget 2 koosmõjus ATS § 22 lõikega 1 tõlgendada selliselt, et ameti või inspektsiooni peadirektoril on ametikohale nimetamise osas ka edasivolitamise õigus. Tuleb nentida, et ATS § 22 lõige 1 ei kata küll otseselt töötajatega töölepingute sõlmimise ja selle lõpetamise edasivolitust, kuid meie hinnangul puuduvad mõistlikud põhjendused, miks tuleks töötajate töösuhete alustamist ja lõpetamist käsitleda erinevalt ATS § 22 lõikest 1. Vastupidisel juhul tekkib olukord, kus avaliku võimu volitusi eeldavatele ametikohtadele nimetamine on küll võimalik delegeerida peadirektorist allapoole, kuid võimuvolitusi mitte-eeldavate töökohtade täitmise üle peaks otsustama peadirektor ainuisikuliselt. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku muuta SKA põhimäärust või alternatiivselt kaaluda sellekohase seadusandluse muutmise põhjendatust/vajadust. Muudatuse eesmärk on võimaldada rakendada ametiasutuse juhtimisel nn „grandfather“ printsiipi, mille kohaselt otsustab peadirektor tema otseses alluvuses olevate teenistuskohtade täitmise üle ning kinnitab osakonna juhi otsesesse alluvusse tulevad töölepingud ja ametisse nimetamised. Osakondade personaliotsuste elluviimise juures suureneks seeläbi osakonna juhtide vahetu roll ning sisuline vastutus vastaks reaalsele olukorrale.