dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sisekliima määrusest

Sotsiaalministeerium · 13. jaanuar 2022
Viit
1.2-3/4262-3
Registreeritud
13. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Piret Eelmets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎Sisekliima.pdf148 KB

Sisu (failidest)

Aili Petti Teema: FW: MKM sisekliima määrusest From: Meeli Miidla-Vanatalu <[email protected]> Sent: Thursday, January 13, 2022 3:21 PM To: Eneken Sepa <[email protected]> Cc: Aili Petti <[email protected]> Subject: MKM sisekliima määrusest Tere, Eneken Meie poolt järgmised küsimused ja kommentaarid kavandatavate muudatuste kohta, siin tuleb ilmselt eelkõige SOM ja meie töökeskkonna määruste valguses mõelda, kõik ei ole otseselt MKMi puudutav: 1. Kas ma saan õigesti aru, et need uue määruse nõuded ei laiene siiski töökohtadele ja TI selle määruse alusel JV tee (vastavalt 11.01.2022 toimunud koosolekult saadud teabele)? Miks siis sel juhul siiski tuuakse sisse erinevaid töötamise aspekte: § 3 lg 2, § 4 lg 3, § 12 § 15 lg 4. 2. Mõõtühikute erinevus erinevates määrustes – sh väärtuste erinevus. Millest tuleks töökeskkonnas tulevikus siiski lähtuda? Näiteks: Uus määrus Formaldehüüd (CH2O) 50-00-0 30 µg/m³ Piirnormi määruses on - Formaldehüüd (metanaal) (50-00-0) 8 tundi 0,37 mg/m3 ja lühiajaline 0,74 mg/m3 3. § 1 lõige 5 - Määruse 3. peatüki nõudeid kohaldatakse uuele või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele ning sellesse kavandatavatele või selle poolt mõjutatud olemasoleva eluhoone eluruumidele, koolieelse lasteasutuse mänguruumidele, hoolekandeasutuse elutubadele ja tervishoiuhoone palatitele. Seletuskirja kohaselt see tähendab, et see osa kehtib ainult eluhoone eluruumidele, koolieelse lasteasutuse mänguruumidele, hoolekandeasutuse elutubadele ja tervishoiuhoone palatitele aga määruse sõnastus jätab võimaluse mitmeti aru saada. 4. § 4 lõige 3 Tootmisruumis, kus kemikaali käitlemine on tootmisprotsessi osa, ei tohi gaasi või aerosooli, välja arvatud vingugaas (CO) ja süsihappegaas (CO2), kontsentratsioon ületada ühte kümnendikku Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ sätestatud piirnormist. Samas töökohtadel, kus kemikaali käitlemine on tootmisprotsessi osa, kehtivad mõlemad määrused aga ühes on lubatud 10 korda vähem kui teises. Millest lähtuma peab? Lisaks: § 4 lg 3: kas gaasi ja aerosooli kontsentratsioon jaotub selle lõike järgi nii, et 9/10 on kemikaalist endast tulenev tootmisprotsessi osa ja 1/10 on siseõhu valiteedi osa või on mõeldud, et 10/10 on ohtliku kemikaali (tootmisprotsessist tulenev) osa ja sinna lisandub kuni 1/10 (st kuni 10%) siseõhu kvaliteedist tulenev osa? Võimalik, et see osa vajab ka seletuskirjas rohkem lahti rääkimist. 5. Nõue puudutab gaaside ja aerosoolide kontsentratsiooni. Piirnormide määruses on antud piirnormid ka tolmudele. Nende kontsentratsiooniga eelnõu kohaselt arvestama ei pea. Loogiline on, et peaks arvestama ka tolmuga. Kas siin võib teemaks olla MKM määruse laienemine, et projekteerimise või renoveerimise järgus ei pea sellega veel tegelema? 6. § 8. Nõuded päevavalgusele – see on kolmandast peatükist „Ruumis tagatakse päevavalgus ja insolatsioon, välja arvatud juhul kui see on vastuolus ruumi ettenähtud kasutusotstarbega.“ Töökoha määrus § 8. Valgustus - Töökohad peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku päevavalgust. Töökoha määrus räägib päevavalguse eelistamisest, samas otseselt ei kohusta. Pigem pooldaks, et töötaja töökohal, kus ta töötab peamise (või enamuse) ajast oleks päevavalgus. Samas justkui tualett ei tohi ka olla ilma päevavalguseta. 1 7. § 13 lõige - Pidevalt viibitava tööruumi saasteainete lubatud piirväärtused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“. pidevalt viibitav ruum – sisekliima tagamisega ruum, mis on ette nähtud inimeste pidevaks viibimiseks seoses elamise, töötamise, tervishoiu, õppimise, puhkamise, sportimise või meelelahutusliku tegevusega Ohtlike kemikaalide määrus ja piirnormid määrus kehtestab töökeskkonna ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded ja töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid eesmärgiga kaitsta nende ainetega kokkupuutuvate töötajate tervist. Ehk ei ole piiratud kas on pidevalt viibitav ruum. Uuest määrusest jääb mulje, et kui ei ole pidevalt viibitav ruum siis ka ohtlike kemikaalide piirnormid ei kehti. Segadus, kuna määrused kehtivad samades ruumides samal ajal. 8. Eelnõu § 13 lõikes 1 viidatakse, et määruse lisa 2 tabelis 2 on sätestatud õppe-, hoolekandeasutuse või muu mitteeluruumi, välja arvatud tööruumi, pidevalt viibitava ruumi saasteainete lubatud mugavusväärtused. Eelnõu § 13 lõikes 4 sätestatakse, et pidevalt viibitava tööruumi saasteainete lubatud piirväärtused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruses nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“. Kahte sätet võrreldes tekkis küsimus, et millist sätet kohaldada õppeasutuse või hoolekandeasutuse töötajale. Kas karmimat sätet, nagu eelnõu seletuskiri selgitab või lõikes 4 sätestatut? 9. § 16. Süsihappegaasi ja saasteaine sisalduse mõõtmine ruumi siseõhus (2) Saasteainete, välja arvatud süsihappegaasi, mõõtmised viib läbi pädev mõõtja valdkonna hea tava juhiste järgi. Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid § 2 lõige 4 - Töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisaldust mõõdab tööandja tellimusel akrediteerimisasutuse poolt akrediteeritud või erialase kompetentsuse kinnitust omav mõõtelabor. Ma saan aru, et mõlemad sätted kehtivad näiteks töökeskkonnas ohtlike kemikaalide (saasteained?) mõõtmisel töökeskkonna õhus. Samas nõuded mõõtmisele on erinevad. Või on nii, et projekteerimisel/renoveerimisel on üks viis mõõtmiseks, aga kui sellest saab töökoht, siis teine? On see loogiline? Tervitades Meeli Meeli Miidla-Vanatalu Peadirektori asetäitja Tööinspektsioon ___________________________________ [email protected] 5302 4017 Mäealuse 2/3/ 12618 Tallinn/ Eesti www.ti.ee / www.tooelu.ee / kliendiportaal eti.ti.ee / iseteenindus.ti.ee Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel