dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Sotsiaalministeerium · 13. jaanuar 2022
Viit
1.2-3/174-1
Registreeritud
13. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2022
Vastutaja
Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
27. jaanuar 2022

Failid

  • 📎1-1-14-503-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_503_SE_kohta.asice332 KB
  • 📎22-00118-2.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus .01.2022 nr 1-1/14-503/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi k.a 10. jaanuaril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (503 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Seletuskiri Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 2018. aastast rakendatud muudatused maksuvaba tulu arvestamises olid tehtud selleks, et (1) suurendada madalapalgaliste inimeste sissetulekut ning seeläbi parandada toimetulekut ja vähendada vaesust; (2) vähendada palgatöötajate vajadust sotsiaaltoetuste järele ja kergendada sotsiaalsüsteemi koormust; (3) motiveerida töö vastu võtmist ja tööturul püsimist ka väikese töötasu korral. Analüüsid kinnitavad, et madalam tegelik maksumäär pigem kasvatab motivatsiooni töötada ja vähendab palgavaesust. 2021. aasta augustis valminud TÜ uuring alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule kinnitab, et alampalga tõus on positiivselt mõjutanud hõivet, vähendanud ebavõrdsust ja suhtelist vaesusriski, vähendanud soolist palgalõhet ning sellel on olnud ka positiivne mõju rahvuse ja vanusega seotud palgaerinevuste vähenemisele madalaimates palgagruppides. Leibkondade struktuurist tulenevalt väheneb lisaks töötavate inimeste vaesusriski vähenemisele alampalga tõusu tulemusena ka laste suhteline vaesusrisk. Tulumaksuvaba alampalk võimendab leitud positiivseid mõjusid, sest teenitud euro mõju sissetulekule on euro, mitte 80 senti. 2018. aastaga võrreldes on alampalk on kasvanud 500 eurolt 654 euroni. Keskmine palk on kasvanud 1310 eurolt 1553 euroni 2021 III kvartalis ning viimane majandusprognoos näitab kiiret keskmise palga ja tarbijahindade kasvu. Tarbijahinnad on jõudsalt kasvanud – et katta 2021. aastal kulusid, mida 2018. aastal sai teha 100 euroga, on nüüd vaja 109 eurot. Seega, et maksuvaba tulu täidaks oma eesmärke madalapalgaliste toimetuleku toetamisel, töötamise motiveerimisel ja sotsiaaltoetusteta toimetuleku võimaldamisel, on vajalik tulumaksuvaba summa alampalgani tõstmine. Praeguseks on ka selge, et valitsus ei ole võimeline kiiresti reageerima toimetulekuriskide maandamiseks, olgu tegemist maskide soetamise kulu või rekordeid löövate elektriarvetega. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tõsta maksuvaba tulu alampalgani – 2022. aastas 1. juulist on kuine maksuvaba tulu 654 eurot ning edaspidi aastas 7848 eurot. Maksuvaba tulu kasv parandab madalapalgaliste toimetulekut, suurendab motivatsiooni töötada ja tööturul püsida ning vähendab koormust sotsiaalsüsteemile. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse tulumaksuseaduse paragrahvis 23 sätestatud maksuvaba tulu suurust tõstes selle 6000 eurolt 7848 euroni. Seoses sellega muutub ka maksuvaba tulu suuruse arvestamise valem. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse paragrahvis 42 sätestatud igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvatava summa arvutamise valemit, viies selle kooskõlla maksuvaba tulu suuruse tõusuga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Maksuvaba tulu suurenemine 6000 eurolt aastas 7848 euroni vähendab füüsilise isiku tulumaksu laekumist ning suurendab tarbimismaksude laekumist, kuna osa täiendavast sissetulekust kulutatakse. Arvestades Eesti tulusaajate jaotust, on esialgse hinnangu põhjal muudatuse mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 2022. aastal ligikaudu 44 mln eurot, 2023. aastal 84 mln eurot. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega seotud kulud on IT-süsteemides tehtavad muudatused, näiteks Maksu- ja Tolliameti infosüsteemis või raamatupidamisettevõtetel. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta Rahandusministri määrust 29.11.2010 nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. juulil 2022. ___________________________________________________________________________ Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 10. jaanuaril 2022. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Raimond Kaljulaid SDE fraktsiooni esimees Riigikogu liige EELNÕU Tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 7848 eurot, arvestades lõiget 2. (2) Kui tulu on suurem kui 14 400 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi kohaselt: 7848 – 7848 / 10 800 × (tulu summa – 14 400). Seejuures ei või maksuvaba tulu olla väiksem kui null ja suurem kui 7848.“; 2) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha summa, mis on arvutatud järgmise valemi kohaselt: 654 – 654 / 900 × (väljamakse – 1200). Nimetatud summa ei või olla väiksem kui null ja suurem kui 654. Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema summa mahaarvamise.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1. juulil 2022. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 10. jaanuaril 2022. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Raimond Kaljulaid SDE fraktsiooni esimees Riigikogu liige Seletuskiri Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 2018. aastast rakendatud muudatused maksuvaba tulu arvestamises olid tehtud selleks, et (1) suurendada madalapalgaliste inimeste sissetulekut ning seeläbi parandada toimetulekut ja vähendada vaesust; (2) vähendada palgatöötajate vajadust sotsiaaltoetuste järele ja kergendada sotsiaalsüsteemi koormust; (3) motiveerida töö vastu võtmist ja tööturul püsimist ka väikese töötasu korral. Analüüsid kinnitavad, et m adalam tegelik maksumäär pigem kasvatab motivatsiooni töötada ja vähendab palgavaesust. 2021. aasta augustis valminud TÜ uuring alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule kinnitab, et alampalga tõus on positiivselt mõjutanud hõivet, vähendanud ebavõrdsust ja suhtelist vaesusriski, vähendanud soolist palgalõhet ning sellel on olnud ka positiivne mõju rahvuse ja vanusega seotud palgaerinevuste vähenemisele madalaimates palgagruppides. Leibkondade struktuurist tulenevalt väheneb lisaks töötavate inimeste vaesusriski vähenemisele alampalga tõusu tulemusena ka laste suhteline vaesusrisk. Tulumaksuvaba alampalk võimendab leitud positiivseid mõjusid, sest teenitud euro mõju sissetulekule on euro, mitte 80 senti. 2018. aastaga võrreldes on alampalk on kasvanud 500 eurolt 654 euroni. Keskmine palk on kasvanud 1310 eurolt 15 53 euroni 2021 II I kvartalis ning viimane majandusprognoos näitab kiiret keskmise palga ja tarbijahindade kasvu. Tarbijahinnad on jõudsalt kasvanud – et katta 2021. aastal kulusid, mida 2018. aastal sai teha 100 euroga, on nüüd vaja 109 eurot. Seega, et maksuvaba tulu täidaks oma eesmärke madalapalgaliste toim e tuleku toetamisel , töötamise motiveerimisel ja sotsiaaltoetusteta toimetuleku võimaldamisel, on vajalik tulumaksu vaba summa alampalga ni tõstmine . Praeguseks on ka selge, et valitsus ei ole võimeline kiiresti reageerima toimetulekurisk ide maanda miseks, olgu tegemist maskide soetamise kulu või rekordeid lööv a te elektri arve tega . Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tõsta maksuvaba tulu alampalgani – 2022. aastas 1. juulist on kuine maksuvaba tulu 654 eurot ning edaspidi aastas 7848 eurot. Maksuvaba tulu kasv parandab madalapalgaliste toimetulekut, suurendab motivatsiooni töötada ja tööturul püsida ning vähendab koormust sotsiaalsüsteemile. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkti ga 1 muudetakse tulumaksuseaduse paragrahvis 23 sätestatud maksuvaba tulu suurust tõstes selle 6000 eurolt 7848 euroni. Seoses sellega muutub ka maksuvaba tulu suuruse arvestamise valem. Eelnõu § 1 punkti ga 2 muudetakse paragrahvis 42 sätestatud igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvatava summa arvutamise valemit, viies selle kooskõlla maksuvaba tulu suuruse tõ usuga . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Maksuvaba tulu suurenemine 6000 eurolt aastas 7848 euroni vähendab füüsilise isiku tulumaksu laekumist ning suurendab tarbimismaksude laekumist, kuna osa täiendavast sissetulekust kulutatakse. Arvestades Eesti tulusaajate jaotust, on e sialgse hinnangu põhjal muudatuse mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 2022. aastal ligikaudu 44 mln eurot , 2023. aastal 84 mln eurot . 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega seotud kulud on IT-süsteemides tehtavad muudatused, näiteks Maksu- ja Tolliameti infosüsteemis või raamatupidamisettevõtetel. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta Rahandusministri määrust 29.11.2010 nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. j uulil 2022. ___________________________________________________________________________ Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 1 0 . jaanuaril 202 2 . (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Raimond Kaljulaid SDE fraktsiooni esimees Riigikogu liige EELNÕU Tulumaksuseadus e muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 7848 eurot, arvestades lõiget 2. (2) Kui tulu on suurem kui 14 400 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi kohaselt: 7848 – 7848 / 10 800 × (tulu summa – 14 400). Seejuures ei või maksuvaba tulu olla väiksem kui null ja suurem kui 7848 .“; 2) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha summa, mis on arvutatud järgmise valemi kohaselt: 654 – 654 / 900 × (väljamakse – 1200). Nimetatud summa ei või olla väiksem kui null ja suurem kui 654 . Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema summa mahaarvamise.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1. j uulil 2022 . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 202 2 Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 1 0 . jaanuaril 202 2 . (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Raimond Kaljulaid SDE fraktsiooni esimees Riigikogu liige Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 13.01.2022 / 1-1/14-503; Riigikantselei / 13.01.2022 / 2-5/22-00118 Resolutsiooni teema: Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (503 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun Sotsiaalministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 03.02.2022 Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 27.01.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 10.2.2022 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0038. Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 13.01.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0038 - Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (503 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 13.1.2022 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 03.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a576b523-10ac-4b23-95ea-d6c3f57cd3ba Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a576b523-10ac-4b23-95ea-d6c3f57cd3ba?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel