Robert Sarv
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL Teie 13.12.2021 /
[email protected] Meie 13.01.2022 nr 1.5-1.1/4053-2
Vastused küsimustele
Käesolevaga vastame Teie 13.12.2021 kirjale. Vastamiseks küsisime lisateavet ka Tervise ja
Heaolu Infosüsteemide Keskusest, Eesti Haigekassast, Terviseametist ja Tervise Arengu
Instituudist.
1. Kui paljudele isikutele on väljastatud koroonaviiruse läbipõdemise tõend (kokku)?
Vastus: seisuga 22.12.2021 oli COVID-19 haiguse EL läbipõdemise tõend kokku
väljastatud 115 601 inimesele.
2. Kui paljudel isikutel on kehtiv koroonaviiruse läbipõdemise tõend?
Vastus: seisuga 22.12.2021 oli kehtiv COVID-19 haiguse EL läbipõdemise tõend 70
829 inimesel.
3. Kui paljud isikud on pärast koroonaviiruse läbipõdemist ennast vaktsineerida lasknud?
Vastus: seisuga 22.12.2021 oli inimesi, kes enne COVID-19 vastu vaktsineerimist olid
saanud positiivse testi 81 310.
4. Kui paljud eelmisel aastal surnud isikutest olid saanud vähemalt ühe COVID-19
vastase vaktsiini (võimalusel andmed vaktsiinitootjate lõikes)?
5. Kui paljud eelmisel aastal surnud isikutest olid saanud vähemalt kaks COVID-19
vastast vaktsiini (võimalusel andmed vaktsiinitootjate lõikes)?
Vastused küsimustele 4 ja 5:
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) vastas nendele küsimustele
järgmiselt:
a) „Rahvastikuregistri andmetel oli eelmisel aastal surnud 909 inimest, kelle
vaktsineerimiskuur on olnud pooleli (vaktsiini nimi):
Comirnaty 675 inimest, Spikevax 79 inimest, Vaxzevria 155 inimest.
b) Rahvastikuregistri andmetel oli eelmisel aastal surnud 5279 inimest, kelle
vaktsineerimiskuur on olnud lõpetatud.
Jaotus vaktsiiniti (vaktsiini nimi): Comirnaty 4066 inimest; COVID-19 Vaccine
Janssen 446 inimest, Spikevax 382 inimest, Vaxzevria 385 inimest.“
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Juhime tähelepanu, et TEHIKu edastatud vastuses on pooleli olevate esmase
vaktsineerimiskuuriga inimeste hulka arvestatud inimesed, kes on saanud
kahedoosilisest vaktsiinist ühe doosi (ehk kelle kuur oli pooleli). Lõpetatud esmase
vaktsineerimiskuuriga inimeste hulka on arvestatud inimesed, kes on lõpetanud nii
ühedoosilise kui kahedoosilise esmase vaktsineerimiskuuri ning ka inimesed, kes on
COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe vaktsiinidoosi.
Kui võtta arvesse üksnes manustatud dooside arvu, siis suri 2021. aastal 6323 inimest,
kes olid saanud vähemalt ühe COVID-19 vaktsiinidoosi (sisaldab sh inimesi, kel
esmane kahedoosiline vaktsineerimiskuur pooleli; inimesi, kes on läbinud ühedoosilise
esmase vaktsineerimiskuuri ja inimesi, kes on teinud soovitusliku ühe vaktsiinidoosi
läbipõdemise järgselt).
2021. aastal suri 5335 inimest, kelle esmane vaktsineerimiskuur oli lõpetatud (sh
Jansseni ühedoosilise COVID-19 vaktsiiniga ja COVID-19 haiguse läbipõdemise
järgselt saadud ühe doosiga).
Antud andmed ei too välja inimeste surma põhjuseid, vaid selle, et nad olid end COVID-
19 haiguse vastu vaktsineerinud. Surma põhjuse andmed on surma põhjuste registris
(Tervise Arengu Instituut).
6. Kas Terviseameti koroonaviiruse andmestikus lahtri „haiglaravi“ all väljatoodud isikute
statistikas kajastuvad kõik haiglas olevad isikud, kes on COVID-19ga nakatunud või
üksnes need isikud, kes on haiglas just COVID-19 tõttu?
Vastus: Teie poolt viidatud statistika kajastab nii neid, kes on haiglas COVID-19 tõttu,
kui ka neid, kes on haiglas mõne muu põhihaigusega, kuid kaasuvaks haiguseks on
COVID-19.
7. Kas Terviseameti koroonaviiruse andmestikus lahtri „haiglaravi“ all väljatoodud isikute
statistikas kajastuvad kõik intensiivravil olevad isikud, kes on COVID-19ga nakatunud
või üksnes need isikud, kes on intensiivravil just COVID-19 tõttu?
Vastus: Teie poolt viidatud statistika kajastab nii neid, kes on intensiivravil COVID-19
tõttu, kui ka neid, kes on intensiivravil mõne muu põhihaigusega, kuid kaasuvaks
haiguseks on COVID-19.
8. Kas haiglad saavad riigieelarvest täiendavat rahalist toetust juhul, kui ravivad COVID-
19sse nakatunud patsiente?
9. Kas arstid, muud meditsiinitöötajad või haiglad saavad riigilt täiendavat rahalist toetust
COVID-19 vastaste vaktsiinisüstide tegemise eest?
Vastus küsimustele 8 ja 9:
Eesti Haigekassa otsused, mis puudutavad tervishoiuteenuste osutajatele COVID-19
haigusega seoses täiendavate rahaliste vahendite eraldamist (toetused, lisatasud jms)
on leitavad Eesti Haigekassa dokumendiregistrist1:
ettepanek Eesti Haigekassa reservkapitali kasutusele võtmise kohta COVID-19
haigusega seotud vaktsineerimise eest tasumiseks ning teenuseosutajatele
COVID-19 haigusega seotud lisakulude katmiseks 2021. aastal;
ettepanek Eesti Haigekassa reservkapitali kasutusele võtmise kohta
teenuseosutajatele COVID-19 haigusega seotud lisakulude ning COVID-19
ravimite kulude katmiseks 2022. aastal;
üldarstiabi teenuse osutajale COVID-19 vaktsineerimise eest täiendava
tulemustasu maksmine;
1 https://www.haigekassa.ee/haigekassa/eesti-haigekassa/dokumendiregister
3
ettepanek Eesti Haigekassa reservkapitali kasutusele võtmise kohta
teenuseosutajatele COVID-19 haigusega seotud lisakulude katmiseks 2021.
aastal;
MTÜ-le Eesti Perearstide Selts COVID-19 lisakulude hüvitamine;
Covid-19 haiguse vastu vaktsineerimise valmisolekutasu põhimõtete
kinnitamine perioodil juuli – september 2021;
COVID-19 viirusest põhjustatud kahjude kompenseerimine 2021. a perearsti
kvaliteedisüsteemis;
COVID-19 viirusest põhjustatud kahjude kompenseerimine 2020. a perearsti
kvaliteedisüsteemis.
Lisaks saate tutvuda Eesti Haigekassa kodulehel oleva infoga COVID-19 lisatasudest:
https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/covid-19-lisatasu.
10. Millisel leheküljel on võimalik reaalajas tutvuda teabega, kui paljudel isikutel on kehtiv
vaktsineerimise – ja/või läbipõdemise tõend?
Vastus: reaalajas sellist teavet ei kuvata.
11. Mis on teie hinnangul praeguse liigsuremuse põhjuseks?
Vastus: 2021. aasta surmade arv on eelnevate aastatega võrreldes kasvanud.
Liigsuremuse üheks oluliseks põhjuseks on COVID-19 diagnoosiga inimeste surmade
arvu tõus. Eelmise aasta (2021) 10 kuuga oli Eestis registreeritud 1296 COVID-19-st
põhjustatud surma. Aastal 2020 registreeriti 203 COVID-19-st põhjustatud surma.
Tartu Ülikooli teadusprojektis "COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade
väljaselgitamine Eestis" on uuritud COVID-19 nakatunute suremust nakatumisele
järgneva aasta jooksul. On leitud, et nakatunute seas oli aastane üldsuremus (kõik
põhjused kokku) enam kui 3 korda kõrgem võrreldes kontrollgrupiga, kuid kontrollgrupi
seas ei olnud suremus erinev rahvastiku suremusest pandeemia-eelsel aastal (2019).
Selle uuringu tulemused on esitatud avaldamiseks teadusartiklis.
On ka teada, et 2021. aastal tabas Eestit kuumalaine. Kuumalainete mõju
liigsuremusele on varasemalt Euroopas ka kinnitust leidnud, näiteks 2003 aasta
kuumalaine põhjustas 70 000 tõestatud lisasurma2.
12. Kas on võimalik täielikult välistada variant, et liigsuremus võib olla seotud
vaktsineerimisest tingitud kõrvalmõjudega?
Vastus: Tervise Arengu Instituudi andmetel on surma põhjuste registris 2021. aastal
registreeritud üks COVID-19 vaktsiini soovimatust mõjust põhjustatud surmajuht
(seisuga 03.01.2022). Tartu Ülikooli teadusprojekti "COVID-19 haigusjuhtumite
analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis" täitjate sõnul ei ole alust arvata, et
nende seas, kes ei nakatunud koroonaviirusega, aga kellest enam kui pooled olid
vaktsineeritud, oleks esinenud liigsuremust.
13. Kas on võimalik väita, et pandeemia on läbi?
Vastus: seda ei ole võimalik täna väita.
14. Kui paljusid isikuid on veel vaja vaktsineerida enne, kui ühiskond on saavutanud
piisava vaktsineerituse taseme ning vaktsineerimiskampaania võib ära lõpetada?
2 Death toll exceeded 70,000 in Europe during the summer of 2003 - ScienceDirect
4
Vastus: Pandeemia ajal on vaktsineerimise kampaaniad inimeste teadlikkuse
tõstmiseks väga olulised. COVID-19 vastase vaktsineerimise rakenduskava3 kohaselt
oleme seadnud üldiseks eesmärgiks 12+ elanikkonnas lõpetatud vaktsineerimistega
hõlmatuseks 80%. Eesti andmete analüüs kinnitab, et vaktsineerimine vähendab
haigestunute hospitaliseerimise tõenäosust nakatunute seas kõikides
vanuserühmades4.
Tänaseks teame, et elanikkonna kaitseks Omikron tüve vastu ja immuunkaitse
pikendamiseks on vajalik ka tõhustusdooside manustamine täiskasvanud
elanikkonnale.
15. Kuidas on laboril võimalik eristada omikroni tüve delta tüvest või muudest COVID-19
tüvedest? Kas selle eristamise võime on mõnel Eesti laboril kohapeal või tuleb selle
jaoks proovid saata välismaale? Kui seda on võimalik eristada kohapeal, siis millal ja
kuidas jõudsid Eestisse vahendid omikroni tüve eristamiseks teistest tüvedest?
Vastus: Eestis on võimalik eristada Omikroni tüve teistest SARS-CoV-2 tüvedest.
Omikronile iseloomuliku S-geeni dropout-i olemasolu hinnatakse laboris PCR testiga.
Proovidele, milles esineb S-geeni dropout, tehakse vajadusel täiendav
genotüpeerimise analüüs.
Omikroni tüve tuvastamise võimekus on Eestil alates 3. detsembrist 2021.
16. Miks loeb Terviseamet nakatumiste statistikas mittevaktsineerituteks isikud, kes on
saanud ühe süsti või kes on saanud teise süsti, mille tegemisest pole kahte nädalat
möödunud?
Vastus: Terviseamet käsitleb vaktsineeritutena esmase vaktsineerimiskuuri lõpetanuid,
kellel on täis saanud maksimaalse kaitse saavutamise aeg. Ülejäänuid käsitletakse
vaktsineerimata inimestena seetõttu, et neil ei ole veel võimalikku maksimaalset
kaitset, mida COVID-19 vaktsiinide esmane vaktsineerimiskuur võimaldab, saavutatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Dr Heidi Alasepp
terviseala asekantsler
Heli Laarmann 6269 129
[email protected]
3 https://www.sm.ee/sites/default/files/20211116_covid19_vaktsineerimise_rakenduskava.pdf
4 23_TNK soovitused_26.08.2021.pdf