Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 muutmine

Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Sotsiaalkindlustusamet Kooskõlastatud vaikimisi. Täname toetuse eest! Eesti Logopeedide Ühing Kooskõlastatud ilma täiendavate märkusteta. Täname toetuse eest! Eesti Loovteraapia Ühing Teeme ettepaneku ühtlustada loovteraapia grupiteenuse Täname ettepaneku eest, kuid selgitame, et hind tegevusterapeudi ja psühholoogi grupiteenuse ettepanekuga ei tegeleta selle eelnõu menetlemise hinnaga, kuna nii ettevalmistuseks ja järeltööks, kui ka raames, küll aga võtame saadetud tähelepaneku materjalideks kuluvad ressursid on samad. arutluse alla. Eesti 1. Sissejuhatav punkt. Rehabilitatsiooniasutuste Liit 2. Olete palunud eelnõu kohta arvamust avaldada 5 2. Täname olulisele teemale tähelepanu juhtimise tööpäeva jooksul. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 eest! Oleme tähelepanekuga päri, ajaliste lõike 3 kohaselt on ministri määruse kooskõlastamise piirangute tõttu on menetlusprotsess kahjuks olnud tähtaeg üldjuhul 10 tööpäeva. Eelnõu kaaskirjast ega tänavu tavalisest kiirem. seletuskirjast ei nähtu kiireloomulisuse asjaolud, ent mõistetavalt on eelnõu seotud riigieelarvega. Arvestades, et riigieelarve kolmas lugemine toimus 9. detsembril 2021. aastal, saanuks eelnõu ka sama päeval arvamiseks edastada. Kuivõrd riigieelarve teise ja kolmanda lugemise vahel sisulisi muudatusi ei tehta ning Vabariigi Valitsuse poolt esitati riigieelarve Riigikogule oluliselt varem, oli eelnõu ettevalmistamiseks piisavalt aega. Teeme ettepaneku muuta järgnevatel aastatel taoliste eelnõude menetlemise praktikat selliselt, et need edastataks arvamuse avaldamiseks hiljemalt riigieelarve vastuvõtmise päeval, et aasta ühel kiiremal perioodil oleks eelnõu osas seisukoha kujundamiseks mõistlik aeg ning sisulise tagasisidega oleks võimalik arvestada. 3. Kuivõrd eelnõu on seotud riigieelarvega, ei ole 3. Täname mõistva suhtumise eest ja et olete võimalik rahalise mõjuga tagasisidega riigieelarve selle lühikese aja jooksul leidnud aja meile oma planeerimisel arvestada peale riigieelarve vastuvõtmist. tähelepanekud meile esitada. Seetõttu teeme ettepaneku, et alates 2022. aastast kaasataks huvirühmad järgneva aasta teenuse hinnastamise osas juba enne riigieelarve läbirääkimisi. Sellisel juhul on võimalik meie ettepanekuid ja meie liikmete ning teenuse saajate tegelikke vajadusi ka sisuliselt arvestada. Avaldame arvamust 1. jaanuarist 2022 jõustuva määruse redaktsiooni puhul eelnõu osas, ent arvestades tagasiside andmise tähtaega, eelolevaid pühasid ning planeeritud eelnõu jõustumisaega, ei ole eluliselt usutav, et esitatud arvamusega saab sisuliselt arvestada isegi sellise soovi olemasolul. Meie hinnangul on siiski vältimatu, et planeeritud kujul määrust muudetaks enne 1. aprilli 2022. Esitame oma tagasiside määruse sisu osas alljärgnevalt. 4. Soovime avaldada tunnustust, et teenused on 4. Täname tunnustuse eest. hinnastatud sendi täpsusel paarisarvuna, mis võimaldab erinevate tarkvarade iseärasusi arvestades mõistlikku aruandluse protsessi ning vähendab võimalike eksimuste riski aruandlusel. Palume selles osas jätkata praktikat ka tulevaste muudatuste korral. 5. Varasemalt on Sotsiaalkindlustusamet lubanud 5. IT-komponendi kulu arvestus on ette teenuste hindades arvestada IT komponenti. valmistatud, kuid seda ei ole kulumudelisse veel Sotsiaalkindlustusameti esindajad lubasid teenuse tänaseks lisatud. 2022. aasta eelarves komponendi lisamiseks vahendeid ei jätkunud teenuste kasutuse koondaruande vormi rakendamiseks vajalike IT kasvu tõttu. Tarkvaralahenduste kohustus ei ole arendustööde kulust tingitud tarkvaralahenduste täna veel asutuste lepingutes jõustatud. kasutusõiguse hinnatõusu kulu hüvitada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele teenuse hinnale IT komponendi lisamisega. Lubatu kohaselt pidi vastavas osas hinna muudatus toimuma 1. juulist 2021, ent see jäi ära. Kõnealune muudatus on seotud Sotsiaalkindlustusameti poolt rehabilitatsiooniteenuse osutajatele teenust pakkuvate tarkvaraettevõtetega sõlmitud kokkuleppega, mille kohaselt viimased teostasid teenusena pakutavas tarkvaralahenduses arendustööd, mille kulu kajastub tänaseks tarkvaraettevõtte poolses hinnatõusus. Tulenevalt hinnatõusust kasvab alates 01.01.2022 teenuse osutamise sisendkulu riigi enda tegevuse tulemusel, ent mida riik ei kompenseeri erinevalt lubatust. Ka eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et IT kulukomponendiga oleks arvestatud. Seetõttu palume veelkord, et teenuste kulumudeli puhul arvestataks IT kulukomponendiga vastavalt kokkuleppele. 6. Seoses määruse eelnõu lisaga 1 ja lisaga 2 palume 6. Edastame kulumudeli. edastada määruse eelnõu lisades toodud hindade aluseks olevad kulumudelid või muud asjakohased andmed, millest on määruse eelnõu hinnakujundusel lähtutud. Palume käesolevat taotlust käsitleda teabenõudena. 7. Seoses määruse eelnõu lisaga 2 märgime, et see 7. Oleme lähtunud tervishoiutöötajate puhul arsti puudutab küll õe ja arsti osutatava teenuse hinnatõusu ja õe miinimumnõudmiste täitmisest. seoses tervishoiutöötajate kollektiivlepinguga1 Tervishoiutöötajate palgakokkulepe hõlmab tervishoiuteenusel osalevaid tugispetsialiste (edaspidi kollektiivleping), ent arvestamata on jäänud, (füsioterapeut ning tegevusterapeut), hetkel et kollektiivlepingu punkti 1.1.7 kohaselt on tegevus- ja kulumudelis olevad ühikud ületavad kokkuleppes füsioterapeut tervishoiu tugispetsialistid, kelle töötasu olevat miinimummäära ning seetõttu alammäärad tõusevad kollektiivlepingu punkti 2.1.2 oleme lähtunud printsiibist, et töötasu tõus kohaselt samuti alates 1. aprillist 2022. oleks rehabilitatsioonispetsialistide lõikes võrdne. Rehabilitatsiooniteenuse osutajad konkureerivad nimetatud spetsialistide osas tervishoiuteenuse osutajatega, mistõttu on erinevate sektorite tööandjate vahelise konkurentsi tasakaalu säilitamiseks ning kollektiivlepingust tingitud palgakasvu arvestades vajalik ka määruse lisa 2 muutmine selliselt, et alates 1. aprillist 2022 tõuseksid ka füsio- ning tegevusterapeudi teenuse hind sarnaselt õe ja arsti teenusele. Määruse eelnõu seletuskirjast nähtub, et lisa 2 on seotud kõnealuse kollektiivlepinguga, mistõttu jääb arusaamatuks, miks ei ole lisa 2 puhul arvestatud füsio- ja tegevusterapeudi alampalga kasvuga ja on arvestatud üksnes õe ning arsti alampalga kasvuga. Varasematel aastatel on Sotsiaalkindlustusamet oma teenuse kulumudeli puhul (lisa 1, tabeli “2018” lahter 7N ja 7BG kommentaarid) arvestanud kollektiivlepingust tuleneva füsio- ning tegevusterapeudi alampalga muutuse ja mõjuga teenuse hinnale. Määruse eelnõu seletuskiri ei selgita, miks sellega enam ei arvestata. Juhul, kui vastavate spetsialistide teenuse hind ei muutu koos õe ja arsti teenuse hinna muutusega alates 1. aprillist 2022, omab see otsest mõju teenuseosutajate võimalustele füsio- ja tegevusterapeutide palgakasvuga kaasa minna, mistõttu võib tekkida olukord, kus füsio- ning tegevusterapeute jääb rehabilitaiooniteenuse osutamisel vähemaks ning mis omakorda omab otsest mõju teenuse kättesaadavusele. Leiame, et olukorras, kus riik arvestab tervishoiu-teenuste kollektiivlepingust tulenevate alampalga muutustega tervishoiuteenuste rahastamisel, peab riik samade muutustega arevstama ka rehabilitatsiooniteenuse rahastamisel. Palume teavitada, kas sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 on kavas muuta enne 1. aprilli 2022 selliselt, et tõuseks lisaks õe ja arsti teenuse hinnale ka füsio- ja tegevusterapeudi teenuse hind. Juhul, kui sellist kavatsust ei ole, palume selgitada, mis põhjusel rahastab riik tervishoiuteenuseid ja rehabilitatsiooniteenust kollektiivlepinguga seoses erinevalt. 8. Meie hinnangul ei ole asjakohane, et sotsiaaltöötaja 8. Täname olulisele teemale tähelepanu juhtimast. teenuse hind on võrreldes mõne teise spetsialistiga ca 1 Sotsiaaltöötaja teenuse hind järgib kokku lepitud ja euro väiksem. Kvaliteetse ja tulemusliku teenuse kehtiva kulumudeli proportsiooni. osutamiseks tuleb palgata. hea spetsialist. Sotsiaaltöötaja roll rehabilitatsiooniteenuse osutamisel on keskne ning nõuab oluliselt suuremat kompetentsi, mida on tihti võimalik tagada ainult magistriõppe läbinud spetsialisti palkamisega. Sotsiaaltöö olulisust ning väärtust ei tohi alahinnata. 9. Juhime tähelepanu asjaolule, et väga pikka aega ei ole 9. Täname ettepaneku eest. nähtud vajadust muuta füsioterapeudi teenuse aasta limiiti (tundide mahtu). Seda võiks Sotsiaalministeerium siiski kaaluda, sest meile jääb mõistetamatuks, miks erineb üks rehabilitatsiooniteenus teistest Sotsisaalhoolekandeseadusest lähtudes on teenuse osutamise aluseks inimese tegelik abivajadus (tegevus- ja osalusvõime) ja sellest tulenev teenuse maht. 10. On tervitatav, et teenuse hindasid kaasajastatakse, 10. Täname ettepaneku eest. ent märgime, et meie hinnangul ei ole teenuste hinna muutus kooskõlas tegelike sisendkulude kasvuga nii töötajate palgaootuste kui üldkulude vaates seoses üleüldise hinnakasvu ning energiakulude kasvuga. Selleks, et rehabilitatsiooniteenust oleks võimalik ettevõtluse korras jätkusuutlikult ning kvaliteetselt osutada, teeme ettepaneku, et alates 2022. aastast põhineks teenuste hind kõiki tegelikke kulusid arvestaval kulumudelil, mis kooskõlastatakse huvirühmadega jooksva aasta suvel või varasügisel.  11. Täname võimaluse eest määruse eelnõu kohta arvamust avaldada. Eesti Eripedagoogide Liit Määrusega sätestatakse vaid hindade tõus, mis pole Täname esitatud märkuste eest ja kindlasti vajab kahjuks eriti märkimisväärne. Lastel aastane tõus 80 ettepanek täiendavat arutelu erinevate osapoolte eurot kõigi teenuste kohta. Teenuste mahtu sellega vahel. kahjuks lastele ei tõsta, kuid seletuskirjas on välja toodud, et lisaraha eesmärk on mõeldud erinevate teenuste tunnitasu tõstmiseks. Kuna seadused ja süsteem on hetkel muutmisel, siis arvame, et see on ajutine leevendus. Edasipidi oleks vajalik ka teenuste mahu suurendamiste võimaluste arutamine. Loodame taas kaasa rääkida, kui uued seadused vastu võetakse.  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind ÜLDPÕHIMÕTTED TEENUSE OSUTAMISEL (välja arvatud teenus koodiga 1001)  Enne teenuse osutamist vajaduse korral isiku seisundi hindamine on osa teenusest.  Teenus sisaldab abivahendite vajaduse hindamist, sobiva abivahendi soovitamist ja kasutama õpetamist (võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas), vajaduse korral (kui puuduvad spetsiifilised teadmised või õigus abivahendit määrata) vajaliku abivahendi määramiseks teise spetsialisti poole pöördumise soovitamist.  Spetsialist on kohustatud soovitama isikul pöörduda teise spetsialisti poole, kui ta näeb selleks vajadust, põhjendades soovituses pöördumise vajadust.  Teenus sisaldab eeltööd, otsest klienditööd ja järeltööd, sealhulgas dokumenteerimist.  Kõik teenusega kaasnevad kulud sisalduvad teenuse hinnas.  Iga teenuse hinna sisse on arvestatud: 1) rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö, sealhulgas võrgustikuliikmete nõustamine, et aidata isikul saavutada rehabilitatsiooni eesmärke ja luua toetav keskkond. Võrgustikutöö ei eelda võrgustikuliikmega kohtumist, seda võib teha ka telefoni, kirja jm teel. Võrgustiku all mõeldakse nii lähivõrgustikku (pereliikmed, sõbrad, naabrid jt) kui formaalset võrgustikku (omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt). Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö on: - isiku ja tema võrgustiku nõustamine ja juhendamine ning isiku seostamine teenustega rehabilitatsiooniprotsessis (sh rehabilitatsiooniplaani elluviimisel) juhtumikorralduse põhimõttel, - põhjendatud vajaduse korral ja kokkuleppel isikuga kahe või enama rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti osalemine kliendijuhtumiga seonduval võrgustikupartneri nõupidamisel, - isiku motiveerimine, jõustamine ja toetamine,  - isikuga teenuse mõjususe analüüsimine; 2) rehabilitatsioonitulemuste hindamine, milleks on: - rehabilitatsiooni eesmärkide ja tegevuskava muutmine või täiendamine meeskonnatöö tulemusena, - rehabilitatsiooniprotsessi seire ja meeskonnatöö tulemusena mitme spetsialisti tehtavad vahehindamised (sh pikemaaegse programmipõhise sekkumise korral), - teenuse tulemuslikkuse ja mõjususe hindamine rehabilitatsiooniprotsessi lõpus, vajaduse korral seostamine teiste teenuste osutajatega. TEENUSE LIIK Individuaalteenus – teenus rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isikule. Grupiteenus – sarnase tegevusvõime või kogemusega isikute nõustamine grupis. Grupis on minimaalselt 2 ja maksimaalselt 12 isikut. Grupi võib moodustada ühe või mitme teenust saama õigustatud isiku võrgustikuliikmetest. Teenust saama õigustatud isiku kohalolek ei ole kohustuslik.  TEENUSTE KIRJELDUS Teenuse nimetus Teenuse kirjeldus Teenuse Teenus Teenuse Kuni Kuni Kuni Kuni liik e tunni- määruse § määruse § määruse § 3 määruse § 3 kood hind 3 lõikes 1 3 lõikes 2 lõikes 3 lõikes 4 sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud maksimaal maksimaal- maksimaal- maksimaal- -se se se se maksumu- maksumu- maksumu- maksumu- seni seni seni seni Rehabilitatsiooniv Tegevusvõime, osalusvõime, 1001 67,52 337,6 337,6 337,6 337,6 ajaduse kõrvalabi ja abivahendite hindamine ja vajaduse ning sotsiaalse ja rehabilitatsiooni füüsilise keskkonna planeerimine ressursside hindamine, hinnangu koostamine koostöös isiku ja/või isiku esindajaga, vajaduse korral motiveerimine rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks. Vajaduse korral hindamine isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Hindamise ja hindamistulemuste ja/või planeeritavate tegevuste fikseerimine rehabilitatsiooniplaani või - programmi tegevuskavas. Füsioterapeudi Isiku motoorse sooritusvõime Individuaal- 2001 27,88 348,5 348,5 174,26 174,26 teenus ja tegevuskeskkonna teenus (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum) hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine (võimaluse korral elluviimine). Individuaalsete liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate, soodustavate ja/või säilitavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja rakendamine (ei sisalda passiivseid tegevusi) eesmärgiga anda inimesele teadmised ja harjutused, mida iseseisvalt sooritada oma toimetuleku säilitamiseks või parendamiseks, ning tegevuse tulemuslikkuse hindamine koostöös isikuga. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine, sealhulgas ergonoomilise abistamise võtete õpetamine lähivõrgustiku liikmetele isiku  abistamiseks tema tegevuskeskkonnas. Grupiteenus 2002 9,92 Tegevusterapeudi Igapäevaelus vajalike Individuaal- 2003 28,04 teenus oskuste õpetamine, teenus täiendamine ja säilitamine, Grupiteenus 2016 10,48 sealhulgas vajaduse korral isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine keskkonnakohanduste tegemisel. Sotsiaaltöötaja Nõustamine (informeerimine, Individuaal- 2004 25,6 teenus juhendamine, jõustamine, teenus motiveerimine) ja teenuste koordineerimine sotsiaalsete Grupiteenus 2006 9,12 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, et toetada/soodustada isiku edaspidist funktsioneerimist, tegevus- ja osalusvõimet. Isiku lähivõrgustiku aktiveerimine, kogukonna ressursside vahendamine, avalike teenuste osutajate ja  teiste formaalse võrgustiku liikmete (tööandjad, haridustöötajad, töötukassa juhtumikorraldajad) nõustamine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Eripedagoogi Kognitiivsete, Individuaal- 2007 27,12 teenus kommunikatsiooni-, teenus sotsiaalsete, õpi- ja muude Grupiteenus 2009 9,64 oskuste arendamine eripedagoogiliste võtetega. Võrgustikuliikmete eripedagoogiline nõustamine, sealhulgas isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, avalik ruum). Orienteerumis- ja liikumisõpetus (sh valge kepi kasutamine, marsruutide õpetamine jm), punktkirja õpetamine, igapäevatoimingute õpetamine, kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine ning abivahendite vajaduse hindamine ja kasutamise õpetamine, vajaduse korral võrgustikuliikmete osavõtul. Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus abivahendit määrata,  vajaliku spetsialisti soovitamine. Logopeedi teenus Kõne-eelse Individuaal- 2013 28,28 kommunikatsiooni teenus arendamine. Verbaalse Grupiteenus 2015 10,08 (suulise, kirjaliku) ja/või alternatiivse kommunikatsiooni arendamine või taastamine. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Isiku ja/või tema võrgustikuliikmete nõustamine kommunikatsioonioskuste arengut või taastamist toetava keskkonna kujundamisel. Nõustamine neelamishäirega kaasnevate probleemide korral. Loovterapeudi Loovus- ja kunstipõhiste Individuaal- 2019 27,4 teenus meetodite ja tehnikate teenus rakendamine tegevusvõime Grupiteenus 2021 9,08 arendamiseks isiku terviseseisundist lähtuvalt psühhoteraapilisel, funktsionaalsel ja rekreatiivsel tasandil. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine loovtegevuste rakendamiseks isiku tegevuskeskkonnas. Psühholoogi Isiku nõustamine Individuaal- 2010 27,92 teenus terviseolukorrast, isiksusest teenus ja suhetest tingitud Grupiteenus 2012 9,96 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Isiku psühholoogiliste probleemide, seisundi ja tegevusvõime hindamine. Isiku potentsiaali ja valmisoleku arendamine eakohasteks tegevusteks, töötamiseks, õppimiseks ja iseseisvaks elamiseks. Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Kogemusnõustaja Nõustamine sarnase puude, Individuaal- 2022 19,36 teenus terviseolukorra, kogemuse teenus või erivajadusega inimese Grupiteenus 2024 7,12 poolt, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Teadmiste ja kogemuste vahetamine ning emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine. Õe teenus Tervise ja enese eest Individuaal- 2025 26,64 hoolitsemisest teavitamine, teenus nõustamine, haigusteadlikkuse hindamine, Grupiteenus 2027 9,48 haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine,  riskikäitumise juhtimine, isiku lähivõrgustiku nõustamine isiku või tema esindaja juuresolekul/loal terviseprobleemidega toimetulekuks ja toetamiseks. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda täiendavatele uuringutele saatmist, raviprotseduuride tegemist ega retsepti väljastamist. Arsti teenus Isiku terviseolukorra Individuaal- 2028 39,44 hindamine ja teenus terviseolukorrast lähtuv nõustamine rehabilitatsiooniprotsessi vältel. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate sekkumiste kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete (sh pere) nõustamine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel (arst informeerib isikut ja tema võrgustikuliikmeid isiku terviseolukorrast rehabilitatsiooniprotsessi vältel, sh tulenevalt rehabilitatsiooni tulemustest ja mõjust terviseolukorrale). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda arstliku raviplaani koostamist, diagnoosi määramist, raviprotseduuride tegemist, retsepti väljastamist, eriarsti vastuvõtule ega täiendavatele uuringutele suunamist.  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind ÜLDPÕHIMÕTTED TEENUSE OSUTAMISEL (välja arvatud teenus koodiga 1001)  Enne teenuse osutamist vajaduse korral isiku seisundi hindamine on osa teenusest.  Teenus sisaldab abivahendite vajaduse hindamist, sobiva abivahendi soovitamist ja kasutama õpetamist (võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas), vajaduse korral (kui puuduvad spetsiifilised teadmised või õigus abivahendit määrata) vajaliku abivahendi määramiseks teise spetsialisti poole pöördumise soovitamist.  Spetsialist on kohustatud soovitama isikul pöörduda teise spetsialisti poole, kui ta näeb selleks vajadust, põhjendades soovituses pöördumise vajadust.  Teenus sisaldab eeltööd, otsest klienditööd ja järeltööd, sealhulgas dokumenteerimist.  Kõik teenusega kaasnevad kulud sisalduvad teenuse hinnas.  Iga teenuse hinna sisse on arvestatud: 1) rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö, sealhulgas võrgustikuliikmete nõustamine, et aidata isikul saavutada rehabilitatsiooni eesmärke ja luua toetav keskkond. Võrgustikutöö ei eelda võrgustikuliikmega kohtumist, seda võib teha ka telefoni, kirja jm teel. Võrgustiku all mõeldakse nii lähivõrgustikku (pereliikmed, sõbrad, naabrid jt) kui formaalset võrgustikku (omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt). Rehabilitatsiooniprotsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö on: - isiku ja tema võrgustiku nõustamine ja juhendamine ning isiku seostamine teenustega rehabilitatsiooniprotsessis (sh rehabilitatsiooniplaani elluviimisel) juhtumikorralduse põhimõttel, - põhjendatud vajaduse korral ja kokkuleppel isikuga kahe või enama rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti osalemine kliendijuhtumiga seonduval võrgustikupartneri nõupidamisel, - isiku motiveerimine, jõustamine ja toetamine, - isikuga teenuse mõjususe analüüsimine; 2) rehabilitatsioonitulemuste hindamine, milleks on:  - rehabilitatsiooni eesmärkide ja tegevuskava muutmine või täiendamine meeskonnatöö tulemusena, - rehabilitatsiooniprotsessi seire ja meeskonnatöö tulemusena mitme spetsialisti tehtavad vahehindamised (sh pikemaaegse programmipõhise sekkumise korral), - teenuse tulemuslikkuse ja mõjususe hindamine rehabilitatsiooniprotsessi lõpus, vajaduse korral seostamine teiste teenuste osutajatega. TEENUSE LIIK Individuaalteenus – teenus rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isikule. Grupiteenus – sarnase tegevusvõime või kogemusega isikute nõustamine grupis. Grupis on minimaalselt 2 ja maksimaalselt 12 isikut. Grupi võib moodustada ühe või mitme teenust saama õigustatud isiku võrgustikuliikmetest. Teenust saama õigustatud isiku kohalolek ei ole kohustuslik.  TEENUSTE KIRJELDUS Teenuse nimetus Teenuse kirjeldus Teenuse Teenus Teenuse Kuni Kuni Kuni Kuni liik e tunni- määruse § määruse § määruse § 3 määruse § 3 kood hind 3 lõikes 1 3 lõikes 2 lõikes 3 lõikes 4 sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud maksimaal maksimaal- maksimaal- maksimaal- -se se se se maksumu- maksumu- maksumu- maksumu- seni seni seni seni Rehabilitatsiooniv Tegevusvõime, osalusvõime, 1001 67,52 337,6 337,6 337,6 337,6 ajaduse kõrvalabi ja abivahendite hindamine ja vajaduse ning sotsiaalse ja rehabilitatsiooni füüsilise keskkonna planeerimine ressursside hindamine, hinnangu koostamine koostöös isiku ja/või isiku esindajaga, vajaduse korral motiveerimine rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks. Vajaduse korral hindamine isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Hindamise ja hindamistulemuste ja/või planeeritavate tegevuste fikseerimine rehabilitatsiooniplaani või - programmi tegevuskavas. Füsioterapeudi Isiku motoorse sooritusvõime Individuaal- 2001 27,88 348,5 348,5 174,26 174,26 teenus ja tegevuskeskkonna teenus (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum) hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine (võimaluse korral elluviimine). Individuaalsete liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate, soodustavate ja/või säilitavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja rakendamine (ei sisalda passiivseid tegevusi) eesmärgiga anda inimesele teadmised ja harjutused, mida iseseisvalt sooritada oma toimetuleku säilitamiseks või parendamiseks, ning tegevuse tulemuslikkuse hindamine koostöös isikuga. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine, sealhulgas ergonoomilise abistamise võtete õpetamine lähivõrgustiku liikmetele isiku abistamiseks tema tegevuskeskkonnas. Grupiteenus 2002 9,92 Tegevusterapeudi Igapäevaelus vajalike Individuaal- 2003 28,04 teenus oskuste õpetamine, teenus täiendamine ja säilitamine, Grupiteenus 2016 10,48 sealhulgas vajaduse korral isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine keskkonnakohanduste tegemisel. Sotsiaaltöötaja Nõustamine (informeerimine, Individuaal- 2004 25,6 teenus juhendamine, jõustamine, teenus motiveerimine) ja teenuste koordineerimine sotsiaalsete Grupiteenus 2006 9,12 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, et toetada/soodustada isiku edaspidist funktsioneerimist, tegevus- ja osalusvõimet. Isiku lähivõrgustiku aktiveerimine, kogukonna ressursside vahendamine, avalike teenuste osutajate ja teiste formaalse võrgustiku liikmete (tööandjad, haridustöötajad, töötukassa juhtumikorraldajad) nõustamine, et toetada isikut  rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Eripedagoogi Kognitiivsete, Individuaal- 2007 27,12 teenus kommunikatsiooni-, teenus sotsiaalsete, õpi- ja muude Grupiteenus 2009 9,64 oskuste arendamine eripedagoogiliste võtetega. Võrgustikuliikmete eripedagoogiline nõustamine, sealhulgas isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, avalik ruum). Orienteerumis- ja liikumisõpetus (sh valge kepi kasutamine, marsruutide õpetamine jm), punktkirja õpetamine, igapäevatoimingute õpetamine, kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine ning abivahendite vajaduse hindamine ja kasutamise õpetamine, vajaduse korral võrgustikuliikmete osavõtul. Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus abivahendit määrata, vajaliku spetsialisti soovitamine. Logopeedi teenus Kõne-eelse Individuaal- 2013 28,28 kommunikatsiooni teenus arendamine. Verbaalse Grupiteenus 2015 10,08 (suulise, kirjaliku) ja/või alternatiivse kommunikatsiooni arendamine või taastamine. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Isiku ja/või tema võrgustikuliikmete nõustamine kommunikatsioonioskuste arengut või taastamist toetava keskkonna kujundamisel. Nõustamine neelamishäirega kaasnevate probleemide korral. Loovterapeudi Loovus- ja kunstipõhiste Individuaal- 2019 27,4 teenus meetodite ja tehnikate teenus rakendamine tegevusvõime Grupiteenus 2021 9,08 arendamiseks isiku terviseseisundist lähtuvalt psühhoteraapilisel, funktsionaalsel ja rekreatiivsel tasandil. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine loovtegevuste rakendamiseks isiku tegevuskeskkonnas. Psühholoogi Isiku nõustamine Individuaal- 2010 27,92 teenus terviseolukorrast, isiksusest teenus  ja suhetest tingitud Grupiteenus 2012 9,96 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Isiku psühholoogiliste probleemide, seisundi ja tegevusvõime hindamine. Isiku potentsiaali ja valmisoleku arendamine eakohasteks tegevusteks, töötamiseks, õppimiseks ja iseseisvaks elamiseks. Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Kogemusnõustaja Nõustamine sarnase puude, Individuaal- 2022 19,36 teenus terviseolukorra, kogemuse teenus või erivajadusega inimese Grupiteenus 2024 7,12 poolt, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Teadmiste ja kogemuste vahetamine ning emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine. Õe teenus Tervise ja enese eest Individuaal- 2025 28,16 hoolitsemisest teavitamine, teenus nõustamine, haigusteadlikkuse hindamine, Grupiteenus 2027 10,04 haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine, riskikäitumise juhtimine, isiku lähivõrgustiku nõustamine isiku või tema esindaja  juuresolekul/loal terviseprobleemidega toimetulekuks ja toetamiseks. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda täiendavatele uuringutele saatmist, raviprotseduuride tegemist ega retsepti väljastamist. Arsti teenus Isiku terviseolukorra Individuaal- 2028 42 hindamine ja teenus terviseolukorrast lähtuv nõustamine rehabilitatsiooniprotsessi vältel. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate sekkumiste kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete (sh pere) nõustamine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel (arst informeerib isikut ja tema võrgustikuliikmeid isiku terviseolukorrast rehabilitatsiooniprotsessi vältel, sh tulenevalt rehabilitatsiooni tulemustest ja mõjust terviseolukorrale). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda arstliku raviplaani koostamist, diagnoosi määramist, raviprotseduuride tegemist, retsepti väljastamist, eriarsti vastuvõtule ega täiendavatele uuringutele suunamist.  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ (edaspidi määrus). Määrust muudetakse seoses rehabilitatsiooniteenuste uute hindade ja piirmäärade kehtestamisega. Tervishoiuvaldkonna üleriigiline kollektiivleping 2021–2022 toob kaasa hinnatõusu Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi, Ravimiameti ja Sotsiaalkindlustusameti teenustes, millesse panustavad tervishoiutöötajad. 2022. aastal tõstetakse rehabilitatsiooniteenuste hindasid 2 korral – 1. jaanuaril ja 1. aprillil. Teenuste hinnakasv on võimalik seoses 2022. aasta riigieelarves planeeritud lisavahenditega tööjõukulude kasvuks. Riigieelarves nähti ette lisavahendid, et tagada tervishoiuvaldkonna töötajate kollektiivleppega 2021–2022 kokku lepitud alampalkade kasv ka teistele spetsialistidele rehabilitatsioonimeeskonnas. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalseid suurusi muudetakse osaliselt. Piirmäärade muutmise puhul lähtutakse põhimõttest, et hindade tõstmise korral tuleb tagada kõigile klientidele teenused vähemalt senises mahus. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kristel Tõnisson (tel: 626 9157; [email protected]) ning määruse mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712; [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna nõunik Sirli Jurjev (tel: 626 9169, e-post: [email protected]), Sotsiaalkindlustusameti finantsarvestuse talituse juhataja Signe Uustal (tel: 518 1787, e-post: [email protected]) ja Sotsiaalkindlustusameti analüüsitalituse analüütik Kati Karelson (tel: 5309 1701, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; [email protected]). Määruse vastutav jurist on Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 30.04.2021, 3. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses esitatakse määruse muudatused ja teises määruse rakendussätted. 2022. aastal tõstetakse rehabilitatsiooniteenuste hindasid 2 korral – 1. jaanuaril ja 1. aprillil. Teenuste hinnakasv on võimalik seoses 2022. aasta riigieelarves planeeritud lisavahenditega tööjõukulude kasvuks. Riigieelarves nähti ette lisavahendid, et tagada tervishoiuvaldkonna töötajate kollektiivleppega 2021–2022 kokku lepitud alampalkade kasv ka teistele spetsialistidele rehabilitatsioonimeeskonnas. Määruse §-s 1 on esitatud määruse muudatused. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Uueks pealkirjaks on „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“. Punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõikeid 1 ja 2. Kehtiva määruse § 3 lõige 1 sätestab, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 59 lõike 1 punktides 1 ja 8 nimetatud isiku eest on 2580 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 16-aastaseks. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 2660 eurot kalendriaastas. Kehtiva määruse § 3 lõige 2 sätestab, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus SHS § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku eest on 2580 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 19-aastaseks. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 2660 eurot kalendriaastas. Punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõiget 3. Kehtiva määruse § 3 lõige 3 sätestab, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus SHS § 59 lõike 1 punktides 3–7 ning 9 nimetatud isiku eest on 1237 eurot kalendriaastas. Muudatusega muutub aastane piirmäär. Uus piirmäär on 1275 eurot kalendriaastas. Lisaks kustutatakse määruse § 3 lõike 3 viimane lause: „Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 nimetatud rehabilitatsiooniplaani alusel, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 1431 eurot kalendriaastas.“ See pole enam asjakohane ega ka kooskõlas kehtiva praktikaga. 16+ sihtrühmad saavad teenust tegevuskava alusel. Nimetatud sihtrühmade puhul pole rehabilitatsiooniplaani tegemine rehabilitatsiooniteenuse saamiseks vajalik ning nii õiguses kui ka praktikas on kadunud vajadus koostada plaani teiste teenuste jaoks (erihoolekanne, puude määramine). Punktiga 4 lisatakse määruse § 3 lõikesse 4 viide SHS § 59 lõike 1 punktile 9. Punkt 9 käsitleb esmasesse psühhoosi haigestunuid uue sihtrühmana alates 01.01.2021. See viide on jäänud ekslikult varasemast määrusest välja. 2 Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõige 6. Antud juhul on viidatud vanale regulatsioonile, kui puuet määrati rehabilitatsiooniplaani alusel ja see pole enam asjakohane. Punktiga 6 muudetakse määruse lisa 1, asendades selle uue lisaga (muutmise määruse lisa 1), mida rakendatakse alates 1. jaanuarist 2022. a. Määruse § 2 kohaselt on lisas 1 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate selliste teenuste loetelu ja hind, mille eest riik tasu maksmise kohustuse üle võtab. Muudatuse eesmärk on kaasajastada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste hindu. Punktiga 7 muudetakse määruse lisa 1, asendades selle uue lisaga (muutmise määruse lisa 2), mis jõustub 1. aprillil 2022. a. Teenuste hindade ja piirmäärade muutmise põhjendused ning arvestusalused 2022. aasta sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse uute hindade arvutamisel on arvesse võetud personali palgakomponendi kasvu, tervishoiutöötajate palgakomponendi kasv kokku on aastal 2022 võrreldes 01.01.2020 kehtinud teenuse hinna palgakomponendiga õdede puhul 13,1% ja arstide puhul 12,5%. Analoogset tööd tegevate töötajate palgakomponent kasvab alates 01.01.2022 kõikide teenuste puhul 5% ja teenuste hinnad tõusevad 3–4%. Määruse mõjul kasvavad kulud 2022. aastal 491 781 eurot ning 2023. aastal 509 309 eurot. Riigieelarves on vastavaks hinnatõusuks kate planeeritud. Selleks, et säilitada praeguseid teenuste mahtusid inimeste jaoks, tuleb tõsta ka teenuste aastaseid piirmäärasid. Piirmäärade korrigeerimine teenusemahu säilitamiseks on vajalik laste sihtrühmale (SHS § 59 lg 1 p-d 1, 2 ja 8), kelle riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 2021. aasta alguse seisuga on 2580 eurot, ning tööealiste ja vanaduspensioniealiste sihtrühmale (SHS § 59 lg-d 3–7, v.a psüühikahäirega isikud), kelle riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 2021. aasta alguse seisuga on 1237 eurot. Tuginedes senisele piirmäära kasutusele ei ole vaja korrigeerida psüühikahäirega tööealiste piirmäära (4300 eurot), sest see on juba praegu teiste piirmääradega võrreldes kõrge ning piirmäära kasutus väike – üle 78% sihtrühmast kasutab ära alla 50% piirmäärast. Kalendriaasta limiidi tõusu arvutamise aluseks oli 2020. aasta teenuste mahu kasutamine iga SHS-is välja toodud sihtrühma puhul. 2020. aastal kasvas nii teenuste maht kui kalendriaasta limiidi kasutamine. Prognoosime teenuste mahu kasvu ja kalendriaasta limiidi kasutamise kasvu jätkumist, sealhulgas ühemaajaliste trendide tõttu. Seetõttu ei ole maksimummuutuse hindamiseks kasutatud pikema perioodi keskmisi muutusi, mille arvestamine näitaks madalamat kasvu. Vaadatud on seda, kui suur osa igast sihtrühmast ületaks 2020. aasta teenuste mahu ja uute hindade korral kalendriaasta limiiti. Vastava analüüsi alusel on tõstetud limiite nii, et teenuste maht ei väheneks. Uued, 2022. aasta 1. jaanuarist kehtivad teenuste piirmäärad on järgmised: Tabel 1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni kehtivad ja uued piirmäärad 01.01.22 jõustuv Sihtrühm Kehtiv piirmäär piirmäär Lapsed (määrus § 3 lg 1) 2580 2660 Lapsed (määrus § 3 lg 2) 2580 2660 Töö- ja pensioniealised (määrus § 3 lg 3) 1237 1275 Töö- ja pensioniealised (määrus § 3 lg 3) 1800 Ei muutu Töö- ja pensioniealised (määrus § 3 lg 3) 1431 Kaob ära 3 Psüühikahäirega isikud (määrus § 3 lg 4) 4300 Ei muutu Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Käesoleva määrusega ei muudeta teenuse 1001 (hindamine, plaani koostamine) piirmäära mahu mõttes. Piirmäära korrigeeritakse üksnes selliselt, et uute hindade korral oleks klientidel võimalus saada mainitud teenust samas mahus kui enne hinnatõusu. Uus aastane piirmäär teenuse 1001 puhul on 337,6 senise 324,7 euro asemel. Sama kehtib füsioteraapia piirmäärade suhtes. Füsioteraapia uus aastane piirmäär on 348,5 eurot senise 336,75 euro asemel määruse § 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtrühmade puhul, 174,26 eurot senise 168,38 euro asemel lõikes 3 nimetatud isikute puhul ning 174,26 eurot senise 168,38 euro asemel lõikes 4 nimetatud sihtrühmade puhul. Tabel 2. Spetsialistiteenuste (mittetervishoiutöötajad) uued ja seni kehtinud tunnihinnad Kasv, % (võrreldes Teenuse Hind kuni Hind alates kuni Teenuse nimetus Kasv (€) kood 31.12.2021 01.01.2022 31.12.2021 kehtiva hinnaga) Teenusevajaduse hindamine ja teenuse planeerimine T1001 64,94 67,52 4% 2,58 Füsioterapeudi individuaalteenus T2001 26,94 27,88 3% 0,94 Füsioterapeudi grupiteenus T2002 9,57 9,92 4% 0,35 Tegevusterapeudi individuaalteenus T2003 27,06 28,04 4% 0,98 Tegevusterapeudi grupiteenus T2016 10,12 10,48 4% 0,36 Loovterapeudi individuaalteenus T2019 26,45 27,40 4% 0,95 Loovterapeudi grupiteenus T2021 8,79 9,08 3% 0,29 Sotsiaaltöötaja individuaalteenus T2004 24,71 25,60 4% 0,89 Sotsiaaltöötaja grupiteenus T2006 8,82 9,12 3% 0,30 Eripedagoogi individuaalteenus T2007 26,18 27,12 4% 0,94 Eripedagoogi grupiteenus T2009 9,30 9,64 4% 0,34 Psühholoogi individuaalteenus T2010 26,97 27,92 4% 0,95 Psühholoogi grupiteenus T2012 9,63 9,96 3% 0,33 Logopeedi individuaalteenus T2013 27,31 28,28 4% 0,97 Logopeedi grupiteenus T2015 9,72 10,08 4% 0,36 Kogemusnõustaja individuaalteenus T2022 18,83 19,36 3% 0,53 4  Kogemusnõustaja grupiteenus T2024 6,93 7,12 3% 0,19 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Tabel 3. Tervishoiutöötajate uued tunnihinnad ja seni kehtinud tunnihinnad Teenuse Hind kuni Hind alates Hind alates Teenuse nimetus kood 31.12.2021 01.01.2022 01.04.2022 Õe T2025 25,71 26,64 28,16 individuaalteenus Õe grupiteenus T2027 9,13 9,48 10,04 Arsti T2028 38,15 39,44 42 individuaalteenus Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Määruse §-s 2 sätestatakse määruse § 1 punktide 2–6 rakendamine 1. jaanuarist 2022. a ja § 1 punkti 7 jõustumine 1. aprillil 2022. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määrusega muudetakse rehabilitatsiooniteenuste hindasid ja kehtestatakse uued aastased piirmäärad. Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavatele inimestele, teenusepakkujatele, Sotsiaalkindlustusametile ja riigieelarvele. Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju majandusele, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Teenusesaajad Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus Teenuste hindade ja piirmäärade tõstmise mõju teenuste kättesaadavusele, kvaliteedile ja teenusesaajate iseseisva toimetuleku paranemisele on kaudne. Muudatus võimaldab teenusepakkujatel tõsta tervishoiutöötajate (arstide ning õdede) ja teiste töötajate palkasid. Tänu palgakasvule on teenusepakkujatel eeldatavasti paremad võimalused vastavaid spetsialiste tööle palgata ning tööl hoida, mis omakorda võimaldab teenust piisava kvaliteediga ja ette seatud piirmäärade tingimustes piisavas mahus pakkuda, parandades nii kaudselt ka teenusesaajate toimetulekut. 5 Selleks, et palgakomponendi kasvust tuleneva hinnatõusu juures säilitada inimese jaoks praegune teenuse saamise maht, tõstetakse teenuste aastaseid piirmäärasid. Sotsiaalkindlustusamet on piirmäärade kasutuse andmetele tuginedes hinnanud, et vajadus hinnatõusust tulenevalt piirmäära tõsta on kolmel sihtrühmal, keda on kirjeldatud eespool tabelis 1. Tuginedes senisele piirmäära kasutusele ei ole vajalik korrigeerida psüühikahäirega tööealiste piirmäära, mis on juba teiste piirmääradega võrreldes kõrgem ning mille puhul üle 78% sihtrühmast kasutab ära vaid alla 50% piirmäärast1. Muudetakse ka määruse lisas 1 kirjeldatud teenuste piirmäärasid, kuid seda samuti vaid selles ulatuses, et uute hindade korral oleks klientidel võimalus saada mainitud teenust samas mahus, kui enne hinnatõusu. Mahu kasvu mõttes piirmäärasid ei tõsteta. Seega mõju teenusesaajatele mahu kasvu mõttes käesoleva määruse muudatusi arvestades puudub. 2020. aasta jooksul sai rehabilitatsiooniteenust Sotsiaalkindlustusameti andmetel 9722 inimest. 2020. aasta lõpus oli teenuseosutajate juures järjekorras 440 isikut ja neile lisandus veel 50 isikut, kes ootasid teenuseosutaja juurde järjekorda võtmist. 2020. aastal oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel keskmine teenuse saamise maht kõigi teenuste ja sihtrühmade peale kokku 45 tundi2, mis tähendab, et mõju sagedus teenuste saamisel on väike. Mõju olulisus Mõju ulatus on väike, kuivõrd mõju teenusesaajatele on kaudne ja sihtrühma käitumisele olulisi muutusi ei kaasne. Mõju sagedus on aastast teenuse saamise mahtu arvestades samuti väike. Muudatus võib mõjutada kaudselt kõiki sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajaid, kes moodustavad kogu elanikkonnast ja sotsiaalteenuste saajatest väikese osa. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Sotsiaalne mõju on teenusesaajatele väheoluline. Mõju majandusele Teenuseosutajad, õed, arstid ja mittetervishoiutöötajad Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus Muudatusega tõstetakse enamiku rehabilitatsiooniteenuste hindu, mis võimaldab teenusepakkujatel tõsta tervishoiutöötajate (arstide ning õdede) ja mittetervishoiutöötajate palkasid. See aitab kaasa töötajate toimetuleku paranemisele, teenuse parema kvaliteedi ja etteseatud piirmäärade tingimustes ka kättesaadavuse tagamisele. Samuti võimaldab palgakasv lähemale jõuda teiste valdkondade sama ametikoha töötajate palgatasemele. Varasem võrdlus on näidanud, et Sotsiaalkindlustusameti individuaalteenuste hinnad on läbi aastate jäänud alla Eesti Töötukassa ja Eesti Haigekassa vastavate teenuste hindadele. Muudatus mõjutab kõiki sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaid, õdesid, arste ja töötajaid pärast jõustumist läbi palgakomponendi tõusu regulaarselt. Mõju olulisus Mõju ulatus on keskmine, kuna palgakomponendi osa teenuse hinnas kasvab, mõju sagedus suur, kuivõrd palga maksmine toimub üldiselt regulaarselt. Mõjutatud sihtrühm on kogu sotsiaalvaldkonna tööjõudu arvestades väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju teenuseosutajatele ning nende juures töötavatele arstidele, õdedele ja töötajatele on oluline. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele 1 Sotsiaalkindlustusamet, 2021. 2 Sotsiaalkindlustusamet, 2021. 6 Riigieelarve ning Sotsiaalkindlustusameti töökoormus Määruse muudatustega kaasneb Sotsiaalkindlustusametile ühekordne infosüsteemi arenduskulu, mis tagab süsteemis uute hindade rakendamise. Mõju olulisus Mõju ulatus, sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju riigieelarvele ja Sotsiaalkindlustusameti töökoormusele on väheoluline. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatused ei mõjuta ettevõtete ja/või kodanike halduskoormust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamise kuluks on arvestatud 2022. aastal 491 781 eurot ning alates 2023. aastast 509 309 eurot aastas. Määruse muudatustega kaasnevad kulud on vastavuses 2022. aasta riigieelarve seaduses Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves vastavatele teenustele kavandatud eelarvetega ning 2023.–2025. aasta eelarve mahtude kasvuga. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punkte 2–6 rakendatakse 1. jaanuarist 2022. a ja § 1 punkt 7 jõustub 1. aprillil 2022. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Loovteraapiate Ühingule, Eesti Muusikateraapia Ühingule ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile. Ilma kommentaarideta kooskõlastasid eelnõu Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Logopeedide Ühing. Omapoolse arvamuse esitasid Eesti Loovteraapia Ühing, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit ja Eesti Eripedagoogide Liit. Märkuste ja arvamustega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas. 7  MINISTRI MÄÄRUS 13.01.2022 nr 5 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse §-de 57 ja 58 ning § 60 lõike 5 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“; 2) paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 2 asendatakse arv „2580“ arvuga „2660“; 3) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud isiku eest on 1275 eurot kalendriaastas. Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi alusel, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 1800 eurot kalendriaastas.“; 4) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:  2 „(4) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3, 4 ja 9 nimetatud isiku eest, kellel on psüühikahäire, on 4300 eurot kalendriaastas.“; 5) paragrahvi 3 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 6) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 7) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 2. § 2. Määruse rakendamine (1) Määruse § 1 punkte 2–6 rakendatakse 1. jaanuarist 2022. a. (2) Määruse § 1 punkt 7 jõustub 1. aprillil 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind (hinnad alates 01.01.2022) Lisa 2 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind (hinnad alates 01.04.2022)