Ettepanek tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ja tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmiseks

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 20.01.2022 nr 1.2-2/8-1 Ettepanek tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ja tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmiseks Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esinaine Palume sotsiaalkomisjonil esimesel võimalusel menetleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatusi. 1) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine Riigihalduse ministri 23.11.2021 määrusega nr 31 kehtestati energiahinna tõusu leevendamiseks ajutise meetmena toetus tulemaks toime energiahindade järsu kasvuga. Energiahinna tõusu leevendusmeetmena makstav toetus on tööturuteenuste ja-toetuste seaduse § 26 lõike 2 kohaselt selline sissetulek, mis võetakse arvesse töötutoetuse maksmisel sissetulekuna. Seega kui inimestele makstakse energiahindade leevenduseks toetust, siis võib osa töötutest ilma jääda töötutoetusest, mis on neile vajalik asendussissetulek töö otsimise perioodil ning inimesed võivad sattuda raskesse majanduslikku olukorda. Erakorraline ja sihtotstarbeline energiatoetus peab jõudma abivajajani, kattes energiahinna tõusu ja samas peab inimesele säilima asendussissetulekuna töötutoetus, võimaldamaks töötutoetuse saamise perioodil inimväärset äraelamist. Arvestades energiatoetuse sihtotstarvet ei oleks energiatoetusest tulenevalt töötutoetuse peatamine või lõpetamine eesmärgi suhtes proportsionaalne meede, mõjutades inimesi nende toimetulekus põhjendamatult ebasoodsalt. 2) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Energiahinna tõusu leevendusmeetmena makstav toetus ei ole täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 kohaselt selline sissetulek, millele ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata, sest seda toetust ei ole nimetatud sotsiaalhoolekande seaduses. See on tekitanud olukorra, kus täitemenetluses tuleb nimetatud leevendusmeetmena makstav toetus arestida võla katteks, mis jätab toetuse saajad vajalikust abist ilma. Mõlema seaduse muudatusega on tegemist ühiskondlikult olulise ja kiire küsimusega, mis vajab lahendust Riigikogu poolt esimesel võimalusel. Oleme koostanud ettepanekud elektrihinnatõusust tulenevalt täitemenetluse ning töötutoetuse arvestamise kohta. Loodame, et võtate need ettepanekud esimesel võimalusel arutelu alla, et leida võimalus nende menetlusse võtmiseks. Eelnimetatud muudatused on koos selgitustega esitatud käesoleva kirja lisana. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: eelnõu koos selgitustega Kadi Kanarbik 6269 235 [email protected]  Lisa Täiendada eelnõu §-dega 1-3 koos muudatuste selgitustega allolevalt: § 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 116 järgmises sõnastuses: „§ 116. Täitemenetluses energiahinna tõusu leevendusmeetmena makstavale toetusele sissenõude pööramine Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel kehtestatud määruse alusel vähemkindlustatud peredele eluruumi energiakulude kallinemise osaliseks katmiseks makstav toetus on sissetulek, millele ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata.“. § 2. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine Tööturuteenuste ja -toetuste seadust täiendatakse §-ga 435 järgmises sõnastuses: „§ 435. Energiahinna tõusu leevendusmeetmena makstava toetuse arvestamine töötutoetuse maksmisel Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel kehtestatud määruse alusel vähemkindlustatud peredele eluruumi energiakulude kallinemise osaliseks katmiseks makstavat toetust ei arvata käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud sissetuleku hulka.“. § 3. Seaduse jõustumine Seaduse § 1 ja § 2 rakendatakse tagasiulatuvalt 2022. aasta 1. jaanuarist. Eelnõu §-ga 1 täiendatakse TsMSRS-i §-ga 116. Olemuslikult on riigihalduse ministri määrusega kehtestatud energiahinna tõusu leevendamiseks makstav toetus sotsiaaltoetus, mis on nähtud ette ajutise meetmena (taotlusi toetuse saamiseks saab esitada kuni 31.05.2022) tulemaks toime energiahindade järsu kasvuga. Üldiselt ei ole sotsiaaltoetused täitemenetluses arestitavad. Energiahinna tõusu leevendusmeetmena makstav toetus ei ole aga täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 kohaselt selline sissetulek, millele ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata, sest seda toetust ei ole nimetatud sotsiaalhoolekande seaduses. See on tekitanud olukorra, kus täitemenetluses tuleb nimetatud leevendusmeetmena makstav toetus arestida võla katteks, mis jätab toetuse saajad vajalikust abist ilma. TMS § 66 lg 1 p 3 näeb küll ette, et võlgnikule ja tema perele üheks kuuks vajalikud toiduained ja eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev küte või kui täitmise ajaks sellist varu ei ole ja selle muretsemine ei ole muul viisil tagatud, siis varu soetamiseks vajalik rahasumma ei ole täitemenetluses arestitav, kuid on küsitav, kas ja millises osas kuuluks mittearestimisele energiahinna tõusu leevendamiseks makstav toetus. Olukorra lahendamiseks ja vaidluste vältimiseks tehakse ettepanek täiendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust (TsMSRS) ning näha ette selge alus nimetatud toetusele sissenõude pööramise vältimiseks. TsMSRS täiendamine on valitud seetõttu, et tegemist on ajutise meetmega. Ettepaneku eesmärk on tagada, et erakorraline ja sihtotstarbeline toetus jõuab abivajajani ning täitemenetluses oleks selge alus, millest lähtuda. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse TTTS-i §-ga 435. Töötutoetusele on õigus isikul, kellel vastavalt § 26 lõikele 1 puudub töötutoetuse suurune sissetulek ning kes vastab ka muudele töötutoetuse saamise tingimustele. TTTS § 26 lõige 2 esitab kinnise loetelu, milliseid sissetulekuid ei arvata töötutoetuse määramisel sissetulekute hulka. Vastavalt TTTS § 26 lg 2 ei arvata sissetuleku hulka näiteks TTTS alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust, sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust, perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat lasterikka pere toetust seitset või enamat last kasvatavale perele, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi jne. Kõiki muid sissetulekuid, mis ei ole loetletud TTTS § 26 lg 2 võetakse arvesse sissetulekuna toetuse maksmisel. Töötutoetuse maksmine peatakse 30 päevaks, kui töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek. 2022. aastal on 31-kordne toetuse päevamäär 292.02 eurot. Riigihalduse ministri 23.11.2021 määrusega nr 31 kehtestati energiahinna tõusu leevendamiseks ajutise meetmena toetus (taotlusi toetuse saamiseks saab esitada kuni 31.05.2022) tulemaks toime energiahindade järsu kasvuga. Energiahinna tõusu leevendusmeetmena makstav toetus ei ole TTTS § 26 lõike 2 kohaselt selline sissetulek, mida ei võetaks arvesse töötutoetuse maksmisel sissetulekuna. Seega kui inimestele makstakse energiahindade leevenduseks toetust, siis võib osa töötutest ilma jääda töötutoetusest, mis on neile vajalik asendussissetulek töö otsimise perioodil ning inimesed võivad sattuda raskesse majanduslikku olukorda. Erakorraline ja sihtotstarbeline energiatoetus peab jõudma abivajajani, kattes energiahinna tõusu ja samas peab inimesele säilima asendussissetulekuna töötutoetus, võimaldamaks töötutoetuse saamise perioodil inimväärset äraelamist. Arvestades energiatoetuse sihtotstarvet ei oleks energiatoetusest tulenevalt töötutoetuse peatamine või lõpetamine eesmärgi suhtes proportsionaalne meede, mõjutades inimesi nende toimetulekus põhjendamatult ebasoodsalt. Ajutise TTTS muudatusega ei arvata töötutoetuse maksmisel energiahinnatoetust sissetulekuna. Eelnõu §-ga 3 nähakse ette, et seadust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022. a. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik, kuna toetuse avaldusi hakati menetlema ja toetuseid välja maksma jaanuarikuus. Tööturuteenust ja -toetuse seaduse mõju Muudatuse eesmärgiks on täpsustada, et ajutise meetmena vähekindlustatud peredele eluruumi energiakulude kallinemise osaliseks katmiseks makstavat toetust ei võeta töötustoetuse maksmisel sissetulekuna arvesse. Eelnõus esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata, kui paljusid Eesti elanikke muudatus võib puudutada. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Eesti Töötukassa ja Statistikaameti andmeid. Eelnõus esitatud muudatuste rakendumisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes mõjuvaldkondades: sotsiaalne sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Mõju elanike majanduslikule toimetulekule on hinnatud sotsiaalse mõju all. Seaduse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnatakse nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus toodud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid, majandust, regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda ning sellest lähtuvalt ei ole nendes mõjuvaldkondades mõju olulisust hinnatud. Sotsiaalne sh demograafiline mõju Peamine sotsiaalne mõju seisneb muudatuste tulemusena eeldatavalt selles, et kui inimestele makstakse energiahindade leevenduseks toetust, siis võib osa töötutest ilma jääda töötutoetusest. Täpsemalt ei ole teada, kui paljud töötutest energiahinnatoetust saavad ning seetõttu on muudatuse potentsiaalseks sihtrühmaks on kõik need Eesti elanikud, kes on Eesti Töötukassas töötuna arvel ning saavad või hakkavad energiahinnatoetuse maksmise perioodil saama töötutoetust. 2021. aasta detsembri lõpu seisuga oli Eesti Töötukassa andmetel 44 174 registreeritud töötut ning 2021. aasta detsembris maksti töötutoetust 9664-le registreeritud töötule. Võrreldes kogu elanikkonnaga, ei ole muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus suur. Statistikaameti andmetel oli vaesuse määr töötute seas üks kõige suuremaid ning nii elas 2020. aastal töötutest 43% suhtelises vaesuses ning 11% absoluutses vaesuses (kogu Eesti elanikest aga oli suhtelises vaesuses 20,6% ning absoluutses vaesuses 2,2%). Sissetuleku tagamine töötuna arveloleku ajal on oluline, sest selle vähenemise või mittesaamise korral suureneb töötute vaesuse määr veelgi. Ka ilmajäetuse määr töötute seas on üks suuremaid (2021. aastal 17%) ning see näitab, et töötutel on keerulisem võimaldada majanduslike probleemide tõttu erinevaid kestvus- ja või tarbekaupu, tasuda igakuised kommunaalarveid või osaleda sotsiaalsetes tegevustes. Muudatus on vajalik, et energiahinnatoetuse maksmisega ei tekiks ebasoovitavate mõjude riski ehk muudatuse tulemusena ei tekiks olukorda, kus nii madala sissetulekuga inimene jääb ilma toetusest, mis on tema peamine sissetulek ning mille saamata jäämisel tema toimetulek oluliselt halveneks. Kuigi muudatus omab olulist mõju sihtrühma toimetoimetulekule, siis mõju hindamise kriteeriumite alusel on kokkuvõttes mõju ulatus väike, sest sellega ei kaasne vajadust muudatusega kohaneda. Kuivõrd tegemist on ajutise meetmega, siis on ka mõju sagedus väike ning sellega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Eelnõus toodud muudatus mõjutab Eesti Töötukassat seeläbi, et nad ei arvesta töötutoetuse saajate sissetulekuks ajutist energiahinnatoetust. Ka täna on toetusi, mida TTTS alusel sissetulekute hulka ei loeta (nt toimetulekutoetus, puuetega inimeste sotsiaaltoetusi jne) ning seetõttu ei kaasne vajadust teha suuri muudatusi Töötukassa protseduurides ja infosüsteemides. Vähesel määral võib suureneda vajadus klientide nõustamiseks ehk selgitamiseks, et energiahinnatoetus ei mõjuta nende töötutoetuse saamist. Muudatus eeldab sellega arvestamist, kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi ning see ei too kaasa võrreldes tänasega töötutoetuse suurenemist või Töötukassa tegevuskulude suurenemist. Kokkuvõttes ei kaasne eelnõus toodud muudatusega mõju hindamise olulisuse kriteeriumide alusel olulist mõju riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste töökorraldusele ning põhjalikumat mõjuanalüüsi ei teostata. Muudatuste koondmõju halduskoormusele Muudatus ei suurenda Eesti elanike halduskoormust ning sellega ei kaasne töömahu suurenemist Töötukassas.