Seisukoha küsimine

Vabariigi Valitsus .01.2022 nr 1-1/14-516/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 17. jaanuaril algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (516 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Välismaalaste seaduse ja körgharidusseaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvöte Välismaalaste seaduse ja körgharidusseaduse muutmise eelnöu on väljä töötatud, et vältida Eesti kujunemist odava tööjöu sissevoolu maaks, kuna see pärsib tehnoloogilist arengut ning surub alla Eesti töötajate palgataset. Teiseks eesmärgiks on Eesti ulikoolide ingliskeelestumise peatamine Eesti maksumaksja kului ja ulikoolide öppekvaliteedi toetamine, samuti välistamine, et ulikoolid muutuksid nn migratsioonipumbaks ehk huppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad vöimaluse tulla Euroopa Liitu. Kolmandaks eesmärgiks on taita Eesti pöhiseadust, mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Pöhiseaduse täitmist ohustab suuremahuline immigratsioon, mille möistlik reguleerimine ongi eelnöu peamiseks eesmärgiks. 1.2. Eelnöu ettevalmistaja Eelnöu ettevalmistaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon. 1.3. Märkused Eelnouga muudetakse välismaalaste seadust (VMS) ja körgharidusseadust (KHaS). 2. Eelnöu eesmärk Eelnöu eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjöudu ja välistööjöudu värbama eelköige töökohtadele, mis nöuavad körgelt kvalifitseeritud tööjöudu. Sellel eesmärgil töstetakse uldtingimusena VMS-is sätestatud palgakriteeriumi 1,5 kordseks. Real tingimustel könealune palgakriteerium ei kohaldu. Käesoleva eelnöuga seda ei muudeta. Teiseks eesmärgiks on korrastada öppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste opingute järgset Eestisse elämä asumist ning välisuliöpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisuliöpilastele stipendiumite maksmist. Korrastamine on vajalik, sest senine praktika demonstreerib, et öpingud löpetanud välismaalastel on raske Eesti uhiskonda sulanduda ja siin hakkama saada. Pöhjuseks on nii vähene eesti keele oskus kui ka asjaolu, et Eesti körgkoolid ei kooilta välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Peale öpinguid Eestisse elämä jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle. Vöivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleeluhiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Lisaks välditakse eelnöuga olukordi, mil Eestisse tulevate valistudengite peamiseks motiiviks ei ole opingud, vaid Euroapa Liitu elämä asumme. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analiius Eelnöuga muudetakse VMS-i paragrahvi 106 löiget l5 ja piiratakse luhiajalist töötamist hooajatöötajana Eestis 183 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul. Hooaeg (sesoon) on ökoloogilises möttes aastaperiood, mil looduses toimuvad teatud tuupi muutused, mis eeldavad (eriti pöllumajanduses) teatud tuupi töid. Hooaeg ei saa olla pikem kui pool aastat ning hooajaspetsiifilised tööd ei saa kesta ale poole aasta, vastasel korral pole tegemist hooajatöödega. Eelnöuga muudetakse VMS-i paragrahv 107 löikes l ja VMS-i paragrahv 178 löikes l sätestatud välismaalase makstava töötasu suuruse nöudeid. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb tööandjal maksta luhiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele tasu, mille suums on vähemalt vördne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Töötamiseks antava elamisloa korral tuleb samuti tööandjal maksta tasu, mille suurus on vähemalt vördne Eesti keskmise brutokuupalgaga. Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi tööandjatel maksta tasu mille suurus on vähemalt vördne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palgaja koefitsiendi 1,5 korrutisega. l . ^2 Eelnöuga täiendatakse VMS-i paragrahv 137 löigetega 2± ja T'. Sätestatakse 2-aastane Eestis elamise noue, kui välismaalane on Eestis elämä asunud öppimise eesmärgilja soovib oma abikaasa Eestisse elämä kutsuda. Tulenevalt Euroapa Liidu öigusest vöivad liikmesriigid perekonna taasuhinemist taotleva isiku puhui nouda, et ta oleks enne oma pereliikmetega uhinemist nende territooriumil viibinud teatava aja, kuid mitte rohkem kui kaks aastat. Selle aja jooksul on välismaalane jöudnud kohaneda, leidnud pusivama elukoha ning on tekkinud kindlus, et ta suudab tagada pereliikme ulalpidamise. Eelnöuga muudetakse VMS-i pargrahv 173 löiget l ning tunnistatakse öppimiseks antud tähtaj aline elamisluba kehtetuks, kui valismaalane onjätnud olulisel määral täitmata käesolevast voi muust seadusest tuleneva kohustuse. Eelnöugatäiendatakse VMS-i paragrahviga 1731, millega löpetatakse öppimiseks antudtähtajalise elamisloa kehtivus, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba öppimiseks ja ta on öppekava jätnud nöutavas ulatuses täitmata voi katkestanud öppimise 30 päevajooksul pärast seda, kui ta on jätnud öppekava nöutavas ulatuses täitmata voi öpingud katkestanud. Eelnöuga täiendatakse VMS-i §-ga 178 mille kohaselt antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks ainult täistööajaga töötamiseks. Eelnöuga täiendatakse VMS-i §-ga 309 . Arvestades, et palgakriteeriumi nöue peab olema täidetud luhiajalise Eestis töötamise voi elamisloa kehtivuse jooksul, on öigusselguse huvides vajalik täiendada seadust rakendussättega. Lisatud satte aluset ei ole tööandjad kohustatud tasuma käesoleva eelnöuga kehtestatavat töötasu nendele välismaalastele, kes on Eestisse tööle tulnud enne 2021. aasta l. juulit. Eelnöuga täiendatakse KHaS-i §16 löikega 61 ja 62, mille kohaselt tuleb öppekulude huvitamist nouda köigilt välisuliöpilaselt, kes omavad seaduslikku alust ajutiseks Eestis viibimiseks öppimise eesmärgil voi on saanud tähtajalise elamisloa öppimiseks, väljä arvatud Euroopa Liidu liikmesriigi. Euroapa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Sveitsi Konföderatsiooni voi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanikelt, kes öpivad körgharidustaseme esimese voi teise astme öppes, väljä arvatud juhul, kui öppekava öppekeel on eesti keel voi kes öpivad körgkoolide vaheliste vahetuslepingute, välisministeeriumi stipendiaatidena voi rahvusvaheliste lepingute alusel. Olukordades, kus öppetasu nöudmine ei ole KHaS §16 lg 61 alusel kohustuslik, on öppetasu nöudmine lubatud KHaS §16 Ig 6 loetletud tingimustel. Käesolevast eelnöust tulenevat öppekulude huvitamise kohustust ei kohaldata isikute suhtes, kes on körgharidusöppesse vastu vöetud enne 2022/2023. öppeaastat. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidä öigusele Eelnöul ei ole puutumust Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse möju Muudatus möjutab peamiselt Eestisse tööle tulevaid välismaalasi ja kolmandatest riikidest välisiiliöpilasi. Möju valdkond: sotsiaalne moju - keskmine Muudatuse möju vöib hinnata keskmiseks. Muudatuse sihtruhm on uhelt poolt ajutine (luhiajalise töötamise puhui) ja teiselt poolt väike (töötamiseks elamislubade arvu osakaal höivatutusse), kuid kuna muudatused vöivad möjutada ka Eesti töötuidja tööjöuturgu tervikuna, siis vöib möju ulatust hinnata keskmiseks. Palgakriteeriumi töstmisel on kaks eesmärki: l. kitsendada sisserändevoog ainult kvalifitseeritud tööjöule, kellest Eesti tööturul on puudus, 2. välistada kodumaise tööjöu asendamist välismaalt palgatud odavamate lihttöölistega, Palgakriteeriumi sätestamise eesmärk on toetada Eesti tehnoloogilist arengut, struktuurilisi muutusi ja kaitsta Eesti töötajaid tööturul. Palgakriteeriumi töstmine on vajalik, kuna odavtööjöu kättesaadavus pärsib innovatsiooni ja palgakasvu. Palganöude muutmine omab positiivset möju kohalikule tööjöule, kuna suunab tööandjaid värbama senisest rohkem kohalikku tööjöudu. Samuti vo ib muudatuse tulemusena väheneda Eestis töötutuna arvel olevate inimeste arv, sest tööandjad on nuud motiveeritumad värbama töötajaid Eestist. Muudatus ei muuda tööandjate vöimalust palgata körge kvalifikatsiooniga spetsialiste valdkondadesse, kus Eestis on tööjöupuudus. Seega suunab muudatus pigem körge kvalifikatsioonigajatippspetsialistide Eesisse elämä asumist, kellel on körgem haridustaseja potentsiaalselt vähem probleeme Eesti uhiskonda integreerumisel. Möju valdkond: möju riigi julgeolekule - keskmine Muudatused vähendavad riske riigi julgeolekule. Vöimalikku väärkasutust aitavad vältida VMS- is sätestatud elamisloa omamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja PPA tehtävää järelkontrollimenetlused. Möju valdkond: möju riigi välissuhetele - puudub Möju valdkond: majanduslik möju - keskmine Kehtivate tähtajaliste elamislubade ja luhiajalise töötamise registreerimiste alusel töötavad välismaalased moodustavad 3-4 % höivatutest, mistöttu vöib möju tööjöutumle hinnata pigem väikseks. Samas suunab odavtööjöu kättesaadavuse löpp ettevötjaid tehnoloogilistele uuendustele, missugune möju avaldub aga siiski hiljem. Seega vöib kogumis hinnata kavandatud muudatuste möju majandusele keskmiseks. Möju valdkond: möju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele - puudub 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse muudatusega kaasnevad teavituste ning uuenduste läbiviimise kulud on vöimalik kanda vastavate valitsusasutuste eelarvetest. 8. Rakendusaktid VMS muudatuste rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte. 9. Seaduse joustamme Eelnöujöustub 2022. aasta l. juulil. Alga^b Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 17.01.2022 j, Henil Pölluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees  EELNÖU Välismaalaste seaduse ja körgharidusseaduse muutmise seadus § l. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 106 löige l5 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,(1) Liihiajaline Eestis töötamine hooajatöötajana on lubatud kuni 183 päeva 365 järjestikuse 9; päevajooksul."; 2)paragrahvi 107 löige l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(1) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle luhiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt vördne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aastakeskmisebrutokuupalgajakoefitsiendi 1,5 kormtisega."; 3) paragrahvi 137 täiendatakse löikega 21 ja 2Z järgmises sönastuses: ,,(21) Kui tähtajalist elamisluba taotletakse elämä asumiseks välismaalasest abikaasa juurde, 59 kellel on tähtaj aline elamisluba öppimiseks, peab abikaasa olema vähemalt kaks aastat Eestis elamisloa alusel elanud. (22) Käesoleva paragrahvi löiget 21 ei kohaldata välismaalasele, kelle välismaalasest abikaasale on antud tähtaj aline elamisluba oppimiseks doktorioppes."; 4) seadust täiendatakse §-ga 1471 järgmises sönastuses: „§ 1471. Abikaasa juurde elämä asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse löppemine Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elämä asumiseks abikaasajuurde seoses sellega, et tema abikaasal on tähtajaline elamisluba öppimiseks, ja abikaasa on öppekava jätnud öppimiseks antava elamisloa omamiseks nöutavas ulatuses täitmata voi katkestanud öppimise, löpeb välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui abikaasa onjätnud öppekava nöutavas ulatuses täitmata voi öpingud katkestanud."; 5) seadust täiendatakse §-ga 1552järgmises sönastuses: „§ 1552. Lähedase sugulase juurde elämä asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse löppemine Riigskogu Kantseie[ Kuu pä ey /^ • ö^- Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elämä asumiseks lähedase sugulase juurde seoses sellega, et tema lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba öppimiseks, ja lähedane sugulane on öppekava jätnud öppimiseks antava elamisloa omamiseks nöutavas ulatuses täitmata voi katkestanud öppimise, löpeb välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui abikaasa onjätnud öppekava nöutavas ulatuses täitmata voi öpingud katkestanud."; 6) paragrahvi 162 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,(2) Tähtajalise elamisloa körgharidustaseme öppes öppimiseks käesoleva paragrahvi löikes l l; nimetatud öppeasutuses vöib anda, kui öppekava läbitakse täiskoormusega körgharidusseaduse § 14 tähenduses ja öppeasutus on institutsionaalselt akrediteeritud."; 7)paragrahvi 173 löige l muudetaksejasönastataksejärgmiselt: ,,(1) Oppimiseks antud tähtaj aline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata käesolevast voi muust seadusest tuleneva kohustuse."; 8) seadust täiendatakse §-ga 173 järgmises sönastuses: „§ 1731. Öppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse löppemine Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba öppimiseks ja ta on öppekava jätnud öppimiseks antava elamisloa omamiseks nöutavas ulatuses täitmata voi katkestanud öppimise, löpeb tema tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui ta onjätnud öppekava nöutavas ulatuses täitmata voi öpingud katkestaaud."; 9) paragrahvi 178 löige l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: „(!) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt vördne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega."; 10) seadust täiendatakse §-ga 1781järgmises sönastuses: „§ 1781. Tööajale esitatav nöue (l) Tähtajaline elamisluba töötamiseks antakse täistööajaga töötamiseks. 11) seadust täiendatakse §-ga 30912järgmises sönastuses: „§ 30912. Töötasu kohta sätestatud nöuete kohaldamise täiendavad erisused Kui luhiajalise töötamise registreerimise taotlus voi tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlus on esitatud enne 2022. aasta l. juunit, kohaldatakse nendele taotlustele käesoleva seaduse §107 löike l ja § 178 löike l alusel kuni 2022. aasta l. juunini kehtestatud töötasu määrä.". § 2. Körgharidusseaduse muutmine Körgharidusseaduses tehakse järgmised muudatused: l) paragrahvi 16 täiendatakse löigetega 61 ja 62järgmises sönastuses: ,,(61) Öppekulude huvitamist ehk tasu kogu öppekava ulatuses nöutakse uliöpilaselt, kes: l) on välismaalane, väljä aryatud Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Sveitsi Konföderatsiooni voi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanik, 2) öpib körgharidustaseme esimese voi teise astme öppes, väljä arvatud juhul, kui öppekava öppekeel on eesti keel ja 3) omab seaduslikku alust ajutiseks Eestis viibimiseks öppimise eesmärgil voi on saanud tähtajalise elamisloa öppimiseks."(6 (62) Käesoleva paragrahvi löikes 6 sätestatud oppekulude huvitamist ei pea körgkool nöudma uliöpilaselt, kes öpib: l) körgkoolide vaheliste vahetuslepingute, välisministeeriumi stipendiaatidele voi rahvusvaheliste lepingute alusel. 2) seadust täiendatakse §-ga 50 järgmises sönastuses: „§ 501. Öppekulude huvitamise erisuse kohaldamine Käesoleva seaduse §16 löikes 61 sätestatud öppekulude huvitamise kohustust ei kohaldata isikute suhtes, kes on körgharidusöppesse vastu vöetud enne 2022/2023. öppeaastat." 4C § 3. Seaduse jöustumine (l) Käesolev seadusjöustub 2022. aasta l. juulil. (2) Käesoleva seaduse § l punkt 7 ja 8 jöustuvad 2023. aasta l. juulil. Juri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „...."...............2022. a ^Igat^ Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 17.01.2022 tfJpjL—^ Henn\Pölluaas Eesti Ronservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees  Välismaalaste seaduse ja k õ rgharidusseaduse muutmise seaduse eeln õ u seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuv õ te Välismaalaste seaduse ja k õ rgharidusseaduse muutmise eeln õ u on välja töö tatud, et v ältida Eesti kujunemist odava tööj õ u sissevoolu maaks, kuna see pärsib tehnoloogilist arengut ning surub alla Eesti töötajate palgataset. Teiseks eesmärgiks on Eesti ülikoolide ingliskeelestumise peatamine Eesti maksumaksja kulul ja ülikoolide õ ppekvaliteedi toetamine, samuti v ä listamine, et ülikoolid muutuksid nn migratsioonipumbaks ehk hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad v õ imaluse tulla Euroopa Liitu. Kolmandaks eesmärgiks on täita Eesti p õ hiseadust , mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine lä bi aegade. Põ hiseaduse täitmist ohustab suuremahuline immigratsioon, mille m õ istlik reguleerimine ongi eeln õ u peamiseks eesmärgiks. 1.2. Eeln õ u ettevalmistaja Eeln õ u ettevalmistaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon. 1.3. Mä rkused Eeln õ uga muudetakse välismaalaste seadust (VMS) ja k õ rgharidusseadust ( KHaS ). 2. Eeln õ u eesm ärk Eeln õ u eesm ärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööj õ udu ja välistööj õ udu vä rbama eelk õ ige t öökohtadele , mis n õ uavad k õ rgelt kvalifitseeritud tööj õ udu. Sellel eesm ärgil t õ stetakse üldtingimusena VMS- is sätestatud palgakriteeriumi 1,5 kordseks. Real tingimustel k õ nealune palgakriteerium ei kohaldu. Kä esoleva eeln õ uga seda ei muudeta. Teiseks eesm ärgiks on korrastada õ ppimise eesm ärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õ pingute j ärgset Eestisse elama asumist ning välisüli õ pilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüli õ pilastele stipendiumite maksmist. Korrastamine on vajalik, sest senine praktika demonstreerib, et õ pingud l õ petanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin hakkama saada. P õ hjuseks on nii vähene eesti keele oskus kui ka asjaolu, et Eesti k õ rgkoolid ei koolita vä listudengeid Eesti t ööturu vajadustest lä htudes. Peale õpinguid Eestisse elama j äädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga töö le. V õ ivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Lisaks vä lditakse eeln õ uga olukordi, mil Eestisse tulevate välistudengite peamiseks motiiviks ei ole õ pingud, vaid Euroopa Liitu elama asumine. 3. Eeln õ u sisu ja v õ rdlev anal üüs Eeln õ uga muudetakse VMS-i paragrahvi 106 l õ iget 1 5 ja piiratakse lühiajalist töötamist hooajatöötajana Eestis 183 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul. Hooaeg (sesoon) on ökoloogilises mõttes aastaperiood, mil looduses toimuvad teatud tüüpi muutused, mis eeldavad (eriti põllumajanduses) teatud tüüpi töid. Hooaeg ei saa olla pikem kui pool aastat ning hooajaspetsiifilised tööd ei saa kesta üle poole aasta, vastasel korral pole tegemist hooajatöödega. Eeln õ uga muudetakse VMS-i paragrahv 107 l õ ikes 1 ja VMS-i paragrahv 178 l õ ikes 1 s ätestatud välismaalase makstava töötasu suuruse n õ udeid . Kehtiva seaduse kohaselt tuleb töö andjal maksta l ühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele tasu, mille suurus on vä hemalt v õ rdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Töötamiseks antava elamisloa korral tuleb samuti tööandjal maksta tasu, mille suurus on vä hemalt v õ rdne Eesti keskmise brutokuupalgaga. Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi tööandjatel maksta tasu mille suurus on vä hemalt v õ rdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega. Eeln õ uga täiendatakse VMS-i paragrahv 137 l õ igetega 2 1 ja 2 2 . Sätestatakse 2-aastane Eestis elamise n õ ue , kui välismaalane on Eestis elama asunud õ ppimise eesm ärgil ja soovib oma abikaasa Eestisse elama kutsuda. Tulenevalt Euroopa Liidu õ igusest v õ ivad liikmesriigid perekonna taasühinemist taotleva isiku puhul n õ uda , et ta oleks enne oma pereliikmetega ühinemist nende territooriumil viibinud teatava aja, kuid mitte rohkem kui kaks aastat. Selle aja jooksul on välismaalane j õ udnud kohaneda, leidnud püsivama elukoha ning on tekkinud kindlus, et ta suudab tagada pereliikme ü lalpidamise. Eeln õ uga muudetakse VMS-i pargrahv 173 l õ iget 1 ning tunnistatakse õ ppimiseks antud tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata kä esolevast v õ i muust seadusest tuleneva kohustuse. Eeln õ uga täiendatakse VMS-i paragrahviga 173 1 , millega l õ petatakse õ ppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivus, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õ ppimiseks ja ta on õ ppekava jätnud n õ utavas ulatuses tä itmata v õ i katkestanud õ ppimise 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on jätnud õ ppekava n õ utavas ulatuses tä itmata v õ i õ pingud katkestanud. Eeln õ uga täiendatakse VMS-i §-ga 178 1 mille kohaselt antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks ainult täistöö ajaga t öötamiseks . Eeln õ uga täiendatakse VMS-i §-ga 309 12 . Arvestades, et palgakriteeriumi n õ ue peab olema tä idetud l ühiajalise Eestis töötamise v õ i elamisloa kehtivuse jooksul, on õ igusselguse huvides vajalik tä iendada seadust rakenduss ä ttega. Lisatud s ätte alusel ei ole tööandjad kohustatud tasuma kä esoleva eeln õ uga kehtestatavat töötasu nendele välismaalastele, kes on Eestisse tööle tulnud enne 2021. aasta 1. juulit. Eeln õ uga täiendatakse KHaS -i § 16 l õ ikega 6 1 ja 6 2 , mille kohaselt tuleb õ ppekulude hüvitamist n õ uda k õ igilt v älisüli õ pilaselt , kes omavad seaduslikku alust ajutiseks Eestis viibimiseks õ ppimise eesm ärgil v õ i on saanud tähtajalise elamisloa õ ppimiseks , välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konf ö deratsiooni v õ i Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanikelt, kes õ pivad k õ rgharidustaseme esimese v õ i teise astme õ ppes, v älja arvatud juhul, kui õ ppekava õ ppekeel on eesti keel v õ i kes õ pivad k õ rgkoolide vaheliste vahetuslepingute, välisministeeriumi stipendiaatidena v õ i rahvusvaheliste lepingute alusel . Olukordades , kus õ ppetasu n õ udmine ei ole KHaS §16 lg 6 1 alusel kohustuslik, on õ ppetasu n õ udmine lubatud KHaS §16 lg 6 loetletud tingimustel. Kä esolevast eeln õ ust tulenevat õ ppekulude hüvitamise kohustust ei kohaldata isikute suhtes, kes on k õ rgharidus õ ppesse vastu v õ etud enne 2022/2023. õ ppeaastat . 4. Eeln õ u terminoloogia Eeln õ us ei kasutata uusi termineid. 5. Eeln õ u vastavus Euroopa Liidu õ igusele Eeln õ ul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse m õ ju Muudatus m õ jutab peamiselt Eestisse tööle tulevaid välismaalasi ja kolmandatest riikidest välisüli õ pilasi. M õ ju valdkond: sotsiaalne m õ ju – keskmine Muudatuse m õ ju v õ ib hinnata keskmiseks. Muudatuse sihtrü hm on ühelt poolt ajutine (lühiajalise töötamise puhul) ja teiselt poolt väike (töötamiseks elamislubade arvu osakaal h õ ivatutusse), kuid kuna muudatused v õ ivad m õ jutada ka Eesti töötuid ja tööj õ uturgu tervikuna, siis v õ ib m õ ju ulatust hinnata keskmiseks. Palgakriteeriumi t õ stmisel on kaks eesmärki: 1. kitsendada sisserändevoog ainult kvalifitseeritud tööj õ ule , kellest Eesti tööturul on puudus, 2. välistada kodumaise tööj õ u asendamist v älismaalt palgatud odavamate lihttöölistega, Palgakriteeriumi sä testamise eesm ärk on toetada Eesti tehnoloogilist arengut, struktuurilisi muutusi ja kaitsta Eesti töö tajaid t ööturul . Palgakriteeriumi t õ stmine on vajalik, kuna odavtööj õ u kättesaadavus pärsib innovatsiooni ja palgakasvu. Palgan õ ude muutmine omab positiivset m õ ju kohalikule tööj õ ule , kuna suunab töö andjaid v ärbama senisest rohkem kohalikku tööj õ udu. Samuti v õ ib muudatuse tulemusena vä heneda Eestis t öötutuna arvel olevate inimeste arv, sest töö andjad on n üü d motiveeritumad v ärbama töötajaid Eestist. Muudatus ei muuda tööandjate v õ imalust palgata k õ rge kvalifikatsiooniga spetsialiste valdkondadesse, kus Eestis on tööj õ upuudus . Seega suunab muudatus pigem k õ rge kvalifikatsiooniga ja tippspetsialistide Eesisse elama asumist, kellel on k õ rgem haridustase ja potentsiaalselt vä hem probleeme Eesti ühiskonda integreerumisel. M õ ju valdkond: m õ ju riigi julgeolekule – keskmine Muudatused v ä hendavad riske riigi julgeolekule. V õ imalikku väärkasutust aitavad vä ltida VMS-is s ätestatud elamisloa omamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja PPA tehtavad järelkontrollimenetlused. M õ ju valdkond: m õ ju riigi välissuhetele – puudub M õ ju valdkond: majanduslik m õ ju – keskmine Kehtivate tähtajaliste elamislubade ja lühiajalise töötamise registreerimiste alusel töö tavad v älismaalased moodustavad 3-4 % h õ ivatutest, mist õ ttu v õ ib m õ ju tööj õ uturule hinnata pigem väikseks. Samas suunab odavtööj õ u kättesaadavuse l õ pp ettev õ tjaid tehnoloogilistele uuendustele, missugune m õ ju avaldub aga siiski hiljem. Seega v õ ib kogumis hinnata kavandatud muudatuste m õ ju majandusele keskmiseks. M õ ju valdkond: m õ ju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – puudub 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse muudatusega kaasnevad teavituste ning uuenduste läbiviimise kulud on v õ imalik kanda vastavate valitsusasutuste eelarvetest. 8. Rakendusaktid VMS muudatuste rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte. 9. Seaduse j õ ustumine Eeln õ u j õ ustub 2022. aasta 1. juulil. Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 17.01.2022 Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees EELN ÕU Välismaalaste seaduse ja k õ rgharidusseaduse muutmise seadus § 1. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 106 l õ ige 1 5 muudetakse ja s õ nastatakse järgmiselt: „ (1 5 ) Lühiajaline Eestis töö tamine hooajat öötajana on lubatud kuni 183 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.“; 2) paragrahvi 107 l õ ige 1 muudetakse ja s õ nastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vä hemalt v õ rdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega.“; 3) paragrahvi 137 täiendatakse l õ ikega 2 1 ja 2 2 jä rgmises s õ nastuses : „(2 1 ) Kui tähtajalist elamisluba taotletakse elama asumiseks välismaalasest abikaasa juurde, kellel on tähtajaline elamisluba õ ppimiseks , peab abikaasa olema vähemalt kaks aastat Eestis elamisloa alusel elanud. (2 2 ) Käesoleva paragrahvi l õ iget 2 1 ei kohaldata välismaalasele, kelle välismaalasest abikaasale on antud tähtajaline elamisluba õ ppimiseks doktori õ ppes .“; 4) seadust t äiendatakse §-ga 147 1 jä rgmises s õ nastuses : „ § 147 1 . Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse l õ ppemine Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde seoses sellega, et tema abikaasal on tähtajaline elamisluba õ ppimiseks , ja abikaasa on õ ppekava jätnud õ ppimiseks antava elamisloa omamiseks n õ utavas ulatuses tä itmata v õ i katkestanud õ ppimise , l õ peb v älismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 pä eva p ärast seda, kui abikaasa on jätnud õ ppekava n õ utavas ulatuses tä itmata v õ i õ pingud katkestanud.“; 5) seadust t äiendatakse §-ga 155 2 jä rgmises s õ nastuses : „ § 155 2 . Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse l õ ppemine Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde seoses sellega, et tema lä hedasel sugulasel on t ähtajaline elamisluba õ ppimiseks , ja lähedane sugulane on õ ppekava jätnud õ ppimiseks antava elamisloa omamiseks n õ utavas ulatuses tä itmata v õ i katkestanud õ ppimise , l õ peb v älismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 pä eva p ärast seda, kui abikaasa on jätnud õ ppekava n õ utavas ulatuses tä itmata v õ i õ pingud katkestanud.“; 6) paragrahvi 162 l õ ige 2 muudetakse ja s õ nastatakse järgmiselt: „(2) Tähtajalise elamisloa k õ rgharidustaseme õ ppes õ ppimiseks käesoleva paragrahvi l õ ikes 1 nimetatud õ ppeasutuses v õ ib anda, kui õ ppekava läbitakse tä iskoormusega k õ rgharidusseaduse § 14 tä henduses ja õ ppeasutus on institutsionaalselt akrediteeritud. “; 7) paragrahvi 173 l õ ige 1 muudetakse ja s õ nastatakse järgmiselt: „(1) Õppimiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata kä esolevast v õ i muust seadusest tuleneva kohustuse.“; 8) seadust t äiendatakse §-ga 173 1 jä rgmises s õ nastuses : „ § 173 1 . Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse l õ ppemine Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õ ppimiseks ja ta on õ ppekava jätnud õ ppimiseks antava elamisloa omamiseks n õ utavas ulatuses tä itmata v õ i katkestanud õ ppimise , l õ peb tema tähtajalise elamisloa kehtivus 30 pä eva p ärast seda, kui ta on jätnud õ ppekava n õ utavas ulatuses tä itmata v õ i õ pingud katkestanud.“; 9 ) paragrahvi 178 l õ ige 1 muudetakse ja s õ nastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vä hemalt v õ rdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 178 1 jä rgmises s õ nastuses : „ § 178 1 . Töö ajale esitatav n õ ue (1) Tähtajaline elamisluba töötamiseks antakse täistöö ajaga t öötamiseks . 11) seadust täiendatakse §-ga 309 12 jä rgmises s õ nastuses : „ § 309 12 . Töötasu kohta sätestatud n õ uete kohaldamise täiendavad erisused Kui lühiajalise töötamise registreerimise taotlus v õ i tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlus on esitatud enne 2022. aasta 1. juunit, kohaldatakse nendele taotlustele käesoleva seaduse § 107 l õ ike 1 ja § 178 l õ ike 1 alusel kuni 2022. aasta 1. juunini kehtestatud t öötasu mää ra. “. § 2. K õ rgharidusseaduse muutmine K õ rgharidusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 täiendatakse l õ igetega 6 1 ja 6 2 jä rgmises s õ nastuses : „(6 1 ) Õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õ ppekava ulatuses n õ utakse üli õ pilaselt, kes: 1) on välismaalane, välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konf ö deratsiooni v õ i Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanik, 2) õ pib k õ rgharidustaseme esimese v õ i teise astme õ ppes, v älja arvatud juhul, kui õ ppekava õ ppekeel on eesti keel ja 3) omab seaduslikku alust ajutiseks Eestis viibimiseks õ ppimise eesm ärgil v õ i on saanud tähtajalise elamisloa õ ppimiseks .“ (6 2 ) Käesoleva paragrahvi l õ ikes 6 1 sä testatud õ ppekulude hüvitamist ei pea k õ rgkool n õ udma üli õ pilaselt, kes õ pib : 1) k õ rgkoolide vaheliste vahetuslepingute, välisministeeriumi stipendiaatidele v õ i rahvusvaheliste lepingute alusel . 2) seadust täiendatakse §-ga 50 1 jä rgmises s õ nastuses : „ § 50 1 . Õppekulude hüvitamise erisuse kohaldamine Käesoleva seaduse § 16 l õ ikes 6 1 sä testatud õ ppekulude hüvitamise kohustust ei kohaldata isikute suhtes, kes on k õ rgharidus õ ppesse vastu v õ etud enne 2022/2023. õ ppeaastat .“ § 3. Seaduse j õ ustumine (1) Käesolev seadus j õ ustub 2022. aasta 1. juul il. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 ja 8 j õ ustuvad 2023. aasta 1. juulil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „….“ ……………2022. a Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 17.01.2022 Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 19.01.2022 / 1-1/14-516; Riigikantselei / 19.01.2022 / 2-5/22-00166 Resolutsiooni teema: Välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (516 SE) Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun eelnõu ning ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 10.02.2022 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 03.02.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.2.2022 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 21-0352. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Maaeluministeerium <[email protected]>, Välisministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 19.01.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0055 - Välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (516 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 19.1.2022 resolutsioonile. Osapooled: Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 10.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/415c2592-6b3f-4184-93fd-65cdd8f95b0a Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/415c2592-6b3f-4184-93fd-65cdd8f95b0a?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main