Sotsiaalministeeriumi 2022-2025 programmide kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI 19.01.2022 nr 13 Sotsiaalministeeriumi 2022–2025 programmide kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: 1. Kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi programmid: 1.1. Tööturuprogramm (lisa 1). 1.2. Sotsiaalkindlustuse programm (lisa 2). 1.3. Hoolekandeprogramm (lisa 3). 1.4. Soolise võrdõiguslikkuse programm (lisa 4). 1.5. Laste ja perede programm (lisa 5). 1.6. Tervist toetavate valikute programm (lisa 6). 1.7. Tervist toetava keskkonna programm (lisa 7). 1.8. Inimkeskse tervishoiu programm (lisa 8). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} „Sotsiaalministeeriumi 2022–2025 programmide kinnitamine“ Lisa 1 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu eesmärk Valdkonna Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1 arengukava Programmi nimi Tööturuprogramm (HE01) Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist Elluviimise periood 2022–2025 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu KRK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Eesti Töötukassa (TK) Sissejuhatus Tööturuprogramm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis toetab otseselt arengukava esimese alaeesmärgi saavutamist. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimuse – kuidas rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkonda peamiselt kolmel viisil. Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele. Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu, mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid. Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev programm tegeleb inimeste tööelus osalemise toetamisega. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1  Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: Tööjõu nõudluse ja Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on pakkumise vastavus toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, tagab tööhõive kõrge aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused taseme ning kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused toetavad sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu pikaajalist tööelus paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades osalemist paranenud Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Tööturuprogramm katab rohelisena märgitud alaeesmärki. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 81,8% Mehed 80,9% 80,8% 80,7% 80,7% Tööjõus osalemise määr 15– (2020. a) 64-aastaste seas, %2 77,4% Naised 75,3% 75,2% 75,1% 75,1% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2020. a) tööjõu-uuring 79,6% Kokku 78,2% 78,1% 78,0% 78,0% (2020.a ) Olukorra lühianalüüs Aastatel 2011–2019 paranesid tööturu näitajad järjepidevalt ning aastal 2019 jõudis tööhõive rekordtasemeni ja töötuse tase oli viimase paari aastakümne madalaim. Järsk muutus toimus 2020. aastal alanud COVID-19 kriisi tagajärjel, kui hõive kiirelt vähenes ning töötus hakkas kasvama. Eriolukorra kehtestamise tõttu 2020. aasta märtsis olid paljud ettevõtted sunnitud oma tegevuse peatama. Eriti puudutas see toitlustust ja majutust ning teisi turismi, kultuuri ja meelelahutusega seotud tegevusalasid. 2020. aastal oli Eestis 15–74-aastaste seas hõivatuid 653 000, töötuid 48 400 ja mitteaktiivseid 272 0003. Tööhõive kiire vähenemise tõttu langes 20–64-aastaste tööhõive määr 2021. aastal kolme kvartali keskmisena 78,8%-ni. Samuti langes 15-64-aastaste tööjõus osalemise määr 79%-ni. Vaatamata hõive vähenemisele oldi mõlema näitajaga endiselt EL-i riikide hulgas esimeste seas. Üle 50- aastaste tööjõus osalemise määralt on Eesti EL-i riikide seas Rootsi järel teisel kohal ning 55–64- aastaste tööhõive määralt esimese viie hulgas. Juba seitsmendat aastat ületab 20–64-aastaste tööhõive määr aastaks 2020 seatud eesmärgi4, mis on 76%. Lähiaastatel tuleb järjest rohkem tähelepanu pöörata üle 50-aastaste aktiivsele tööturul osalemisele. Kuna nende osakaal 2 Mõõdik näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus ehk seda, kui suur osa rahvastikust on tööturul aktiivne. Tööjõu moodustavad töötajad ja töötud. Töötud on need, kes on tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on võimelised kahe nädala jooksul tööle asuma. Mõõdiku sihttaset on võrreldes heaolu arengukavaga aastateks 2016–2023 korrigeeritud. 3 Statistikaameti tööjõu-uuringu andmed (ümberarvutatud vastavalt uuele metoodikale 30.09.2021). 4 Konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” seatud eesmärk https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020 2 rahvastikus suureneb, on üldist hõive taset raskem hoida. Üle 50-aastaste osakaal rahvastikus on 39% ning rahvastikuprognoosi kohaselt osakaalu suurenemine jätkub, ulatudes 2045. aastaks ligi 48%-ni. Vananeva ja väheneva rahvastikuga olukorras on oluline, et tööturul kasutatakse ära kõigi inimeste potentsiaal. Töötuse määr suurenes 4,5%-lt 2019. aastal 6,9%-ni 2020. aastal, kuid vähenes seejärel 2021. aastal kolme kvartali keskmisena 6,6%-ni. Kõige enam kannatasid COVID-19 tõttu noored, kes töötasid kriisist mõjutatud tegevusaladel. Noorte töötuse määr kerkis aastaga 11,6%-lt 18,3%-ni ning vähenes 2021. aastal 16,4%-ni. Noorte töölesaamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. 2020. aastal puudus 65%-l noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ning 57%-l töötutest 15–24-aastastest meestest ja 28%-l naistest puudus varasem töökogemus. Vanemaealiste puhul on suurimad probleemid vananenud kvalifikatsioon ja vähenenud töövõime ning tööandjate hoiakud vanemaealiste tööle võtmise suhtes. Suureneva töötuse tingimustes hakkas kasvama ka pikaajaline töötus, mis 2020. aastal ulatus 1,2%-ni, kuid 2021.aastal kolme kvartali keskmisena juba 1,7%-ni. Pikaajalise töötuse peamiseks põhjuseks võib pidada madalat kvalifikatsioonitaset. 2020. aastal puudus pikaajaliste töötute seas 26%-l naistest ja 48%-l meestest kutse-, ameti- või erialaharidus. Täiendavalt raskendab paljudel töölesaamist ebapiisav riigikeele oskus. 2020. aastal väitis 17% pikaajalistest töötutest, et ei oska eesti keelt. 2021. aastal oli kuu lõpu seisuga registreeritud töötuid keskmiselt 49 816 (2653 isiku võrra rohkem kui aasta tagasi). Registreeritud töötuse määr kasvas aastaga 7,2%-lt 7,6%-ni. Vähenenud töövõimega isikute arv vähenes 135 võrra ning ka osatähtsus töötutest kahanes. Registreeritud töötutest ligikaudu iga neljas (23,7%, 11 784 töötut) oli vähenenud töövõimega. 2021. aastal rakendus Eesti Töötukassa vahendusel tööle 10 793 (2020. aastal 10 158) vähenenud töövõimega inimest5. Tööealise elanikkonna vähenemine ja madal töötuse määr soodustavad tööjõupuuduse süvenemist. Tööjõupuudust suurendavad ka ebapiisav kvalifikatsioon ja vananenud oskused. 2019. aastal oli Eestis vanuserühmas 25–64 erialase hariduseta6 185 400 inimest (kellest õppijaid oli 11 500 ja kellel eriala omandamine oli ilmselt alles käsil) ehk 26% vanuserühmast. Majandusekspertide hinnangul on kvalifitseeritud tööjõu puudus Eesti kõige olulisem majandusarengut pärssiv tegur.7 Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia. Alates 1. maist 2017 pakub Eesti Töötukassa töötavatele inimestele tasemeõppes osalemise toetust, koolitust, eesti keele koolitust ja ümberõpet, mille eesmärk on täiend- ja ümberõppe kaudu ennetada töötust ja toetada majanduse struktuurimuudatusi. Sihiks on hõlbustada liikumist suuremat lisandväärtust pakkuvatele töökohtadele ning aidata tööd säilitada töötajail, kellel on suurem oht jääda töötuks. Tööhõives osalemine sõltub olulisel määral tööelu kvaliteedist. Elanikkonna vähenemine ja vananemine sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervisele ning tervise hoidmisele töökeskkonnas. Töövõime vähenemist ja tööga seotud tervisekahjustusi põhjustavad töökeskkonnas esinevad ohutegurid. Eesti tööelu-uuringu8 andmetel puutub 88% töötajatest töökohal olulisel määral (25% tööajast) kokku mõne töökeskkonna ohuteguriga. 2015. aastal oli uuringule eelnenud aasta jooksul juhtunud tööõnnetus ligi 9% organisatsioonides ja 2,4% töötajatega. Lisaks hindab 15% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on töö põhjustanud või süvendanud nende terviseprobleeme. Tööinspektsiooni andmetel registreeriti 2020. aastal 5 Arvestatud on tööle rakendumisi, mitte unikaalseid isikuid. Üks inimene võis aasta jooksul uuesti töötuna arvele tulla ja tööle rakenduda mitu korda. 6 Erialase hariduseta isikud – isikud, kellel on alg-, põhi- või üldkeskharidus 7 Konjunktuuriinstituut, Konjunktuur nr 200. Eesti majanduse üldolukorda iseloomustav ülevaade, mis kätkeb lõppenud kvartali ja eelseisva kuue kuu prognoosi ning baseerub Eesti juhtivate majandusekspertide koondprognoosil. 8 Eesti tööelu-uuring 2015; Tallinn: Sotsiaalministeeriumi toimetis nr 1/2017 3 3640 tööõnnetust, sh raskeid tööõnnetusi 918 ja surmaga lõppenud tööõnnetusi 10. Rasked tööõnnetused moodustavad ligi 25% kõikidest registreeritud tööõnnetustest. Tööga seotud tervisekahjustused toovad kaasa töölt puudumise, mis on otsene kulu töötajale, tööandjale ja riigile. Eesti Haigekassa andmetel oli 2020. aastal iga päev tööõnnetuse tõttu haiguslehel ligi 631 tööga hõivatut ning ühe tööõnnetusega kaasnes keskmiselt 40,0 haiguspäeva. Tööga seotud tervisekahjustused takistavad töötajal pikka aega ja aktiivsena tööelus osaleda. Elanikkonna vananemisest ja vähenemisest, sektoriaalsest tööjõupuudusest ning tehnoloogia arengust tingitud muutused tööturul tekitavad vajaduse kasutada mitmesuguseid töö tegemise vorme. Osapoolte erinevate soovide, vajaduste ja võimaluste tõttu tehakse tööd lisaks traditsioonilisele töösuhtele ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil mitmes paindlikus vormis. Uutmoodi töötamise vormid väljuvad reeglina tavapärase reguleeritud ja kaitstud töösuhte raamidest, millele on üles ehitatud kõik töötegija ja tööandja õigused ja kohustused, sotsiaalsüsteem ning töötaja tervise kaitse. Kehtiva reeglistikuga kokkusobimatud töötegemise vormid moonutavad töösuhte tegelikku iseloomu, ei toeta paindlikke töötegemise kokkuleppeid ja tingivad töötegija kaitse vähenemise. Eestis on paindlike töövormide (kaugtöö, lühiajaline töö, osaajaga töötamine) kasutamine vähe levinud. Paindlike töövormide vajaduspõhine kasutamine võimaldaks suurendada tööhõivet, sealhulgas mitteaktiivse tööjõu arvelt. Töötegemise eri liikide ja töölepingu ebatüüpiliste vormide levik, osapoolte huvide tasakaal töötegemise suhtes ning suur mikroettevõtete osakaal ei soodusta töötingimuste kollektiivset kujundamist ega tööturu osapoolte sotsiaaldialoogi. Eestis on ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal, kollektiivlepingute sõlmimise aktiivsus ja töötajate kollektiivlepingutega kaetus väike. Töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse jääb sageli formaalseks. See võtab töötajatelt võimaluse mõjutada sisuliselt oma töötingimusi ja tööelu korraldamist ning nõrgestab tööturu osapoolte sotsiaaldialoogi. Töötajatel ja tööandjatel on ka vähene teadlikkus tööelu eri aspektidest. Töötajad ja tööandjad ei ole piisavalt kursis tööalaste õiguste ja kohustustega ning õigusaktidest tulenevate nõuetega ega ka töö tegemise riskide ja võimalustega. Teadlikkus tööõigusest on keskmisest väiksem töötutel, muu emakeelega Eesti elanikel ning madalama haridustaseme ja ametialase positsiooniga tööjõul, mistõttu võivad nende õigused tööturul olla vähem kaitstud. Vähene teadlikkus töötervishoiust ja tööohutusest ei toeta ka töötaja tervise hoidmist töökeskkonnas. Töötajate ja tööandjate teadlikkuse suurendamiseks nõustab Tööinspektsioon töötajaid ja tööandjaid töösuhete ja töökeskkonna teemadel. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline ka tõhus riiklik järelevalve. Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle, pakub ettevõtetele ESFi toetuse andmise tingimuste vahendite toel tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab ja teavitab tööandjaid ja töötajaid, et tuvastada, kõrvaldada ja hoida ära töökeskkonna- ja töösuhtealaseid rikkumisi. Vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks peab töösuhte osapooltel olema võimalik läbida kvaliteetne töövaidluse lahendamise menetlus. Individuaalseid töövaidlusi on võimalik lahendada töövaidluskomisjonis või kohtus. Individuaalse töövaidluse lahendamise menetluses on esinenud rida menetlusõiguslikke puudujääke, mis on takistanud töövaidluste kvaliteetset lahendamist. Riigikogu võttis 14.06.2017 vastu töövaidluse lahendamise seaduse, mis kõrvaldas need praktikas tekkinud puudujäägid. Uus seadus, mis võimaldab töövaidlusi lahendada lihtsamalt, kiiremalt ja paindlikumalt ning lepitada töövaidluse osapooli või suunata nad õigusrahu saavutamiseks kompromissile, jõustus 2018. aasta 1. jaanuaril. 4 Olulisemad töös olevad tegevused  Töötushüvitisi peaks saama suurem ring inimesi (nt iseendale tööandjad), et vähendada töötute vaesusriski. Hüvitiste maksmine tuleks muuta paindlikumaks, et arvestada arengusuundi tööturul (muutused töösuhte pikkuses ja iseloomus). Ühtlasi peaks töötushüvitiste süsteem arvestama muudatustega majanduses. Selleks jätkub töö töötushüvitiste regulatsiooni muudatuste väljatöötamisega.  Endiselt on olulised tööjõuturul ebasoodsamas olukorras olevad sihtrühmad (nt noored, vanemaealised, vähese eesti keele oskusega inimesed). Nende suuremaks osalemiseks tööturul on vaja pidevalt ajakohastada ja arendada eri meetmete pakkumist, parandada nende ligipääsu teenustele ning süstematiseerida tööhõivepoliitika õiguslikku korraldust.  Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks ja pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamiseks on tarvis välja töötada töövõimet toetavate teenuste ja osalise töötamise võimaldamist lubav sekkumine. Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Meetme eesmärk: tööelu kvaliteedi parandamisega ning tööohutuse ja töötajate teadlikkuse suurendamisega on saavutatud püsivalt kõrge tööhõive tase. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 68,3% Vanemas eas tööealiste Mehed 68,29% 68,1% 68,1% 68,2% (2020) inimeste (55–64-a) tööhõive 73,9% määr, %9 Naised 74,3% 774,3% 74,3% 74,4% (2020) Allikas: Statistikaamet, Eesti 71,3% tööjõu-uuring Kokku 71,6% 71,5% 71,5% 71,6% (2020) 18,4% Mehed 16,9% 15,5% 14,1% 12,7% Noorte töötuse määr 15–24- (2020) aastaste vanuserühmas, %10 18,3% Naised 16,2% 14,8% 13,4% 12,0% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2020) tööjõu-uuring 18,3% Kokku 16,5% 15,1% 13,7% 12,3% (2020) 1,4% Mehed 1,3% 1,3% 1,2% 1,1,0% Pikaajalise töötuse määr, (2020) %11 1,0% Naised 1,0% 1,0% 0,9% 0,8% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2020) tööjõu-uuring 1,2% Kokku 1,2% 1,2% 1,1% 1,0% (2020) Tööhõive määr eesti ja 68,8% Eestlased 68,7% 69,2% 69,6% 69,8% teisest rahvusest elanike (2020) 12 seas, % Teisest 63,6% Allikas: Eesti tööjõu-uuring, rahvusest 64,2% 64,7% 65,1% 65,5% (2020) Statistikaamet elanikud Töötuse määrade erinevus kordades eesti ja teisest rahvusest elanike vahel13 1,6 1,4 1,4 1,3 1,3 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, (2020) Sotsiaalministeeriumi arvutused 9 Mõõdik näitab tööga hõivatud inimeste osatähtsust 55–64-aastaste vanuserühmas. 10 Mõõdik näitab töötute osatähtsust tööjõus 15–24-aastaste vanuserühmas. 11 Mõõdik näitab pikaajaliste töötute osatähtsust tööjõus (15–74-aastased). Pikaajalisteks töötuteks loetakse töötuid, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem. 12 Mõõdik näitab tööga hõivatute osatähtsust rahvuseti 15–74-aastaste seas. 13 Mõõdik näitab mitu korda on teisest rahvusest elanike töötuse määr kõrgem eesti rahvusest elanike töötuse määrast. 5  16–64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr, %14 50,3% 51,5% 51,6% 51,7% 51,7% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, (2020. a) Sotsiaalministeeriumi arvutused Tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv ühe õnnetuse kohta, päevade arv15 40,0 40,0 39,8 39,6 39,4 Allikas: Eesti Haigekassa aastaaruanne, (2020) Tööinspektsiooni register Tegevus 1.1.1. Tööturu valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget taset ja pikaajalist tööelus osalemist jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 60 Tööturupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on tööturupoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tööandjatele tarviliku tööjõu olemasolu. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Tööhõive edendamiseks:  lepitakse koostöös sotsiaalpartneritega kokku töötuskindlustushüvitise pikendamise mehhanism ning valmistatakse ette õigusloome muudatused, mille tulemusel hakkab töötushüvitiste süsteem arvesse võtma majandustsüklite mõju töötusele;  räägitakse partneritega läbi ja valmistatakse ette õigusloome muudatused tööturuteenuste korraldamise tõhustamiseks;  tõhustatakse meetmeid NEET-noorte tööhõives ja hariduses osalemise toetamiseks;  analüüsitakse ja kujundatakse tööturuteenuseid ja -toetusi, et soodustada tööturuvajadustele vastavate oskuste arendamist. Töövõime toetamise süsteemi tulemuslikuks elluviimiseks ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks:  tehakse töövõime toetamise süsteemi järelhindamine;  tõhustatakse meetmeid vähenenud töövõimega inimestele tööjõus ja tööhõives osalemise toetamiseks;  seiratakse töövõime hindamise metoodika toimimist ning vajaduse korral muudetakse ja täiendatakse metoodikat;  arendatakse ajutise töövõimetuse korral varajase sekkumise mudelit, mis sisaldab töövõimet toetavate teenuste pakkumist ja võimaldab osaliselt töötamisega jätkata. Tööelu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas töötajate töötingimuste parandamiseks: 14 Mõõdik näitab tööga hõivatute osatähtsust vähenenud töövõimega inimeste vastavas vanuserühmas. Vähenenud töövõimega inimesteks loetakse püsiva töövõimekaoga 10–100% ning osalise või puuduva töövõimega inimesi. 15 Mõõdik näitab töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust. Kui tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv väheneb, viitab see raskete tööõnnetuste arvu vähenemisele ning kaudselt töökeskkonna paranemisele. Sihttasemeid on korrigeeritud, kuna alates 2019. aastast Tööinspektsioon registreerib ainult neid tööõnnetusi, mis on seotud vähemalt ühe haiguspäevaga. 6  analüüsitakse töösuhete raamistikku ning muudetakse see töötegijate ja ettevõtete majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi ning uusi võimalusi arvestavaks;  kujundatakse tõhusad töötervishoiu ja -ohutuse teenused, et edendada ohutuskultuuri ning suunata töötajaid ja tööandjaid ohutusnõudeid täitma;  muudetakse töökeskkonda kujundav raamistik muutuvat tööturu olukorda ja uusi töökeskkonna riske arvestavaks, sealhulgas pööratakse tähelepanu bioloogilistele ning keemilistele ohuteguritele ning kaugtööga kaasnevate riskide maandamisele;  uuendatakse töötervishoiuteenuse korraldust, et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada teenuse jätkusuutlikkus;  tagatakse tööelu infosüsteemi toetav õiguslik raamistik;  arendatakse töövaidluste lahendamise menetlust töövaidluskomisjonis ning rakendatakse kaasajastatud töövaidluste lahendamise õigusraamistikku. Tegevus 1.1.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused Tegevuse eesmärk: aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamise korraldamine, et inimesed püsiksid tööhõives ning ei langeks vaesusesse tööotsingute ajal. Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Tööpoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööpoliitika seisneb töötuse ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle liiguksid või kestlikult tööhõives püsiksid. Passiivse tööpoliitika mõte on kompenseerida inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et nad ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse, ning tagada piisav motivatsioon leida sobiv töö. Aktiivsete tööturuteenuste osutamise ja hüvitiste maksmise eesmärk on saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive tase, tagada tarvilik tööjõu olemasolu tööandjatele ning ennetada töötust ja tööturult väljalangemist. Selleks pakutakse teenuseid nii töötutele, tööotsijatele, töötavatele inimestele kui tööandjatele. Hüvitisi makstakse töötutele ja töö kaotuse korral töötajatele, et kompenseerida neile tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetulek ja et inimesed ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse ega loobuks töö otsimisest. 2016. aastal käivitunud töövõime toetamise süsteemi eesmärk oli toetada vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Hinnatakse inimese töövõimet, mitte töövõimetust, uuenes toetuste süsteem ja teenuste valik. Süsteemi haldab Eesti Töötukassa, kes hindab inimese töövõimet, pakub tööturuteenuseid ning maksab töövõimetoetust. Teenuste osutamist ja hüvitiste maksmist reguleerivad tööturuteenuste ja -toetuste seadus, töövõimetoetuse seadus ning töötuskindlustuse seadus. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Aktiivsete tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine on korraldatud peamiselt Eesti Töötukassa kaudu, kuid teenuste osutamiseks saavad avatud taotlusvoorudest toetust taotleda ka erasektori organisatsioonid. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2022 2023 2024 202516 Tööle liikunud töötute (v.a vähenenud 53,8% töövõimega töötud) osakaal registreeritud 56,0% 60,0% 62,0% (2020. a) töötutest 16 2025. aasta sihttasemed seab Eesti Töötukassa 2021. aasta lõpus 7  Allikas: Eesti Töötukassa Tööle liikunud vähenenud töövõimega töötute osakaal vähenenud töövõimega 43,2% 45,0% 48,0% 50,0% registreeritud töötutest (2020. a) Allikas: Eesti Töötukassa Tööle rakendunute (v.a vähenenud töövõimega rakendunud) hõives 80,7% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% püsimine, (%) (2020. a) Allikas: Eesti Töötukassa Vähenenud töövõimega tööle 80,8% rakendunute hõives püsimine, (%) ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% (2020. a) Allikas: Eesti Töötukassa Registreeritud töötute (v.a vähenenud töövõimega töötud) töötuse 134 160 156 152 mediaankestus, päevade arv (2020. a) Allikas: Eesti Töötukassa Vähenenud töövõimega registreeritud töötute töötuse mediaankestus, päevade 185 197 195 193 arv (2020. a) Allikas: Eesti Töötukassa Uute töötuskindlustushüvitise saajate osakaal uutest registreeritud töötutest, % 44% Allikas: Eesti Töötukassa/ (2020. a) 35,3% 35,1% 35,3% 35,4% Sotsiaalministeerium 284 Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Eesti Töötukassa saab ministeeriumilt sihtotstarbelise eraldise järgmiste aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks ning hüvitiste ja toetuste maksmiseks:  Eesti Töötukassa maksab töötutoetust isikule, kes on Eesti Töötukassas töötuna arvel ja kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva.  Töövõimetoetuse seaduse alusel maksab Eesti Töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust.  Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 5 alusel hüvitab Eesti Töötukassa kehtestatud kuumääralt sotsiaalmaksu äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni või töövõimetoetust.  Sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel maksab riik Eesti Töötukassale erijuhtudel sotsiaalmaksu töötuna arvele võetud isikute eest.  Vastavalt töötuskindlustuse seadusele kantakse Eesti Töötukassale edasiantava töötuskindlustusmakse vahendeid töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali. Sihtfondidest makstakse töötuskindlustushüvitist ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral makstavat hüvitist. Sihtkapitali vahendeid kasutatakse aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (v.a töötutoetus) maksmiseks. 104 Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Pakutakse karjääriinfot ja -nõustamist kõigile soovijatele, sealhulgas töötavatele, mitteaktiivsetele (sh koolinoortele) ja töötutele, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. Teenuse raames nõustatakse inimest töö, kutse või haridustee valikul, töö otsimisel, karjääri ja tööelu kujundamisel. Karjäärinõustaja aitab inimesel end paremini tundma õppida, kohaneda muutustega ning teha läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Lisaks hindavad karjäärinõustajad töötavate inimeste koolitusvajadust Eesti Töötukassa toetusel tasemeõppes või tööalasel täienduskoolitusel osalemiseks. Samuti toimub teenuse raames karjääriteenuste arendamine, mille eesmärk on tagada karjääriteenuste osutamise ühtlane kvaliteet kõigile Eesti 8 Töötukassa kliendigruppidele ning vajalike metoodiliste materjalide olemasolu. Karjääriteenuste ümberkorraldamisest tulenevalt lõpetas SA Innove tugiteenuste agentuur programmi „Karjääri- ja õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ raames Rajaleidja keskustes karjääriteenuste osutamise seisuga 31.12.2018. Eesti Töötukassa kujundas oma karjääriteenused ümber ning integreeris varem Rajaleidja keskustes noortele pakutud teenused olemasolevate karjääriteenustega. Alates 01.01.2019 pakub Eesti Töötukassa karjäärinõustamist ning karjääriinfo vahendamise teenust kõigile soovijatele, sealhulgas noortele, tööealistele ja vanaduspensioniealistele. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ vahenditest. 105 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Teenusega suurendatakse tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas:  noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse suurendamine;  vanaduspensioniealiste ja ennetähtaegset vanaduspensioni saavate isikute tööhõive suurendamine;  rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamine;  töötuse ennetamine vähem konkurentsivõimeliste hõivatute seas, sh väheste või aegunud oskuste tõttu;  vananenud või aegunud oskustega või tervise tõttu töötusriskis olevate inimeste tööalase konkurentsivõime suurendamine;  tööandjate motiveerimine, et luua töökohti suurema tööpuudusega piirkondadesse (Ida-Viru, Põlva, Valga, Võru maakond). Teenuseid rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ ja REACT-EU ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks” vahenditest. 107 Toetuse taotlemine uutele sihtrühmadele uute tööturuteenuste pakkumise laiendamiseks (SoM) Avatud taotlusvoorude kaudu toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturuteenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele (nt noored, kõrgemas keskeas olevad inimesed, pikka aega tööturult eemal olnud inimesed ja vähese või puuduva kvalifikatsiooniga inimesed). Toetatakse teenuste osutamist lähtuvalt sihtrühma tööle asumise takistustest. Toetuse andmise tulemusel on tööle rakendunud vähemalt 30% projektides osalenutest. Teenust rahastatakse ESF-i avatud taotlusvoorudest. 226 Noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamine (SoM) Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on suurendada mitteaktiivsete 16–29-aastaste noorte tööturul osalemist ja tööalaseid võimalusi. Süsteem võimaldab KOV-idel välja selgitada enda piirkonnas elavad 16–29-aastased abivajavad noored ning pakkuda neile vajalikku tuge tööturul osalemiseks ja suurendada nende tööalaseid võimalusi. Eesmärk on tuua noored püsivalt tagasi haridusse ja tööellu, kasutades selleks juba olemasolevaid riiklikke ja KOV-i teenuseid. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ vahenditest. 177 Kaitstud töötamise, erihoolekande teenuste arendamine ja rehabilitatsiooniteenuse osutamine (SKA) Teenuse eesmärk on suurendada vähenenud töövõimega tööealiste inimeste tööturul osalemise võimalusi. 9 Tegevused, mida TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ raames aastatel 2015–2023 ellu viiakse, on:  kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine;  kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine;  integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine;  toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine. Tegevuste üldiseks sihtrühmaks on vähenenud töövõimega inimesed, sh psüühilise erivajadusega inimesed (kaitstud töö teenus; isikukeskse erihoolekande teenusemudeli katsetamine), nägemispuudega inimesed (kaitstud töö teenus), kuulmispuudega isikud (tõlketeenused). Sotsiaalkindlustusameti korraldatavat pikaajalist kaitstud töö teenust osutatakse vähenenud töövõimega tööealisele inimesele (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:  on diagnoositud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;  on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamise ja pakkumise raames tagatakse tööealistele kuulmispuudega ja vähenenud töövõimega inimestele võimalus kasutada kaug- ja kirjutustõlget. Tegeletakse järjepidevalt teenuse arendamisega (sh uue teenuse pakkumise platvormi väljatöötamine) ja teenuse hea kvaliteedi tagamisega (koolitused kirjutus- ja viipekeeletõlkidele, infopäevad ja teenuse kasutamise koolitused kuulmispuudega inimestele). Teenus on 2021. aasta alguses laienenud ka lastele ja vanaduspensioniealistele, nende sihtrühmade rahastus on tagatud teistest ESF-i programmidest. Tööealiste sihtrühmale suunatud tõlketeenused on ESF-i rahastusega tagatud 2023. aasta lõpuni. Pikaajalise kaitstud töö teenuse eesmärk on pakkuda vähenenud töövõimega inimestele jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti vajaduse korral tuge suundumisel tööle avatud tööturul või tööturuteenuseid saama. Kaitstud tingimustes töötamise korral saavad suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid oskusi nende vajadusi arvestavas keskkonnas ja jõukohases töötempos, seejuures tagatakse neile vajalikus ulatuses juhendamine ja abi. Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul. Pikaajalise kaitstud töö teenust katsetatakse 2022. aasta lõpuni ja selle jooksul selgitatakse välja teenusemudeli rakendamise takistused, hea praktika ja mõju, teenuste osutamisega seotud tegelikud kulud ja kulukomponendid. Täpsustatakse teenusekirjeldust ning selgitatakse välja sobiv kaitstud töö teenust saama õigustatud inimeste teenusevajaduse hindamise ja teenust saama suunamise süsteem. Teenuse raames katsetatakse isikukeskset erihoolekande teenusemudelit. Projekti käigus selgitatakse välja teenusemudeli rakendamisel tekkivad takistused, teenuste osutamisega seotud tegelikud kulud, inimese isikliku eelarve kujunemine ja kulukomponendid ning esmase toetusvajaduse hindamise instrumendi sobivus, et selgitada välja sihtrühma toetusvajadus ja teha edasised otsused. Katsetamise tulemuste põhjal täiendatakse erihoolekande teenusemudelit. Aastatel 2020–2022 toimuvad täiendkoolitused erihoolekandeasutustes töötavatele tegevusjuhendajatele, et anda neile lisateadmisi tööks keeruliste sihtrühmadega (raskesti mõistetava käitumise juhendamise koolitus, Verge koolitus, alkoholisõltlastega tegelemise koolitus). 10 Teenust rahastatakse ESF-i TAT-de „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ja „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ vahenditest. 62 Töövõime toetamise süsteemi elluviimine (SoM) Teenuse eesmärk on viia ellu töövõime toetamise süsteem, sealhulgas koolitada spetsialiste vähenenud töövõimega inimestega töötamiseks, arendada tegevusi toetavat institutsioonidevahelist koostööd ja vajalikku andmevahetust ning teavitada avalikkust. Samuti tegeletakse teenuse raames tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisega, et edendada töötingimusi. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest. 40 Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine (SoM) Teenuse eesmärk on töövõimereformi sihtrühmale abivahenditeenuse ja tõlketeenuse arendamine ning teenuse korraldamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest. 108 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Vähenenud töövõimega inimestele pakutakse tööturuteenuseid, mille eesmärk on aidata vähenenud töövõimega inimesed tööturule ja toetada seal püsimist ning säilitada ja parandada inimeste olemasolevat töövõimet. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ vahenditest. Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteet Tegevuse eesmärk: tööturu osapoolte teadlikkuse suurendamine nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest, luues seeläbi töötaja ja tööandja vajadusi arvestavad töötingimused. Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja Tööinspektsioon. Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Tööinspektsioon teeb töösuhete ja töökeskkonna üle järelevalvet, pakub tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab töösuhteid ja töökeskkonda puudutavates rakenduslikes küsimustes. Tööelus tekkinud erimeelsuste lahendamiseks on töötajatel ja tööandjatel võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kollektiivsete töötülide ennetamisega ja töötüli osapooltele lahenduste pakkumisega tegeleb riiklik lepitaja. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Üle 3 töövõimetuspäevaga tööõnnetuste 480,6 arv 100 000 hõivatu kohta17 < 500 < 500 < 500 < 500 (2020) Allikas: Tööinspektsioon, Statistikaamet 17 Mõõdik näitab töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust. Tööõnnetuste arvu vähenemine viitab töökeskkonna paranemisele. 11  Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud 22,2 tööpäevade arv 100 hõivatu kohta < 20 < 20 < 20 < 20 (2020) Allikas: Tööinspektsioon, Eesti Haigekassa 283 Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine (TI) Nõustamisteenuse eesmärk on aidata töösuhte poolel käituda töösuhtes teadlikult kooskõlas töösuhteid ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide ja hea usu põhimõttega, soodustada töösuhtes õiguskuulekat käitumist ning seeläbi vältida õigusaktide rikkumist, tervisekahjustusi ja töövaidlusi. Lisaks on eesmärk säilitada ja parandada tööealiste töötajate töövõimet, sealhulgas toetada tööandjat töökeskkonna edendamisel, suurendada vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemist ja hoida ära varast pensionile jäämist. Teenusega viiakse ellu tegevusi, et suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest. Arendatakse tööelu käsitlevaid infotehnoloogilisi lahendusi, et parandada tööelu puudutava teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust. Tõhustamaks järelevalvet töökeskkonna ja töösuhete üle, töötatakse välja ja arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena. Teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu toetatakse tööandjaid töökeskkonna edendamisel. Viiakse ellu Tööinspektsiooni teenistujate arendamise ja koolitamise tegevusi, mis toetavad Tööinspektsiooni institutsionaalse suutlikkuse parandamist ja võimekuse suurendamist. Teenust rahastatakse osaliselt ESF-i TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ vahenditest. 61 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks (SoM) Sotsiaalministeerium viib ellu teavitustegevusi, et suurendada töötajate ja tööandjate teadlikkust töötingimustest ja tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Samuti viiakse ellu tegevusi, et arendada teadmispõhise tööpoliitika kujundamise ja rakendamise eeldusi. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest. 176 Riikliku järelevalve tegemine (TI) Tööinspektorid teevad töökeskkonnaalast (töötervishoid, tööohutus ja töösuhted) järelevalvet, renditöö ja eratööbüroode tegevusega seotud järelevalvet ning uurivad tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste põhjuseid. Teenusega ennetatakse töövaidluste tekkimist, tööõnnetustesse sattumist ja kutsehaigestumisi ning aidatakse tagada töötajate pikaajaline töövõime säilimine. Eesti ja Norra tööinspektsioonide vahel on sõlmitud tähtajatu koostöölepe. Tegevuste eesmärk on luua tugevad ja usaldusväärsed suhted kahe riigi asutuste vahel, vahetada kogemusi ja praktikat ning korraldada ühiselt teavitustegevusi. Koostöötegevusi rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondist. 171 Töövaidluste lahendamine (TI) Töövaidluste lahendamine toimub töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Töövaidluskomisjon on sõltumatu ning lähtub otsuste tegemisel seadustest ja muudest õigusaktidest, Eestile siduvatest välislepingutest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, sealhulgas kollektiiv- ja töölepingutest. Töövaidluse kohtuvälise lahendamise kaudu panustatakse tööturu osapoolte heaolu ja õiguskindluse tagamisse. 35 Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine (Riikliku Lepitaja Kantselei) Teenuse sisu on ennetada kollektiivseid töötülisid ja pakkuda lahendusi töötüli osapooltele. 326 Lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest 12 Töölepingu seaduse kohaselt on osalise või puuduva töövõimega ja alaealise töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Riigi poolt hüvitatakse põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu. Sügava puudega lähedastel on võimalik kasutada lisapuhkust kuni 5 tööpäeva aastas. 321 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine (SoM) Kutsehaiguste ekspertiisi teeb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes diagnoosib aastas umbes 200 kutsehaigestumise juhtu. Vastavalt lihthanke pakkumusele on Sotsiaalministeeriumil sõlmitud leping kolmeks aastaks Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus Tegevuse eesmärk: erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine, et soodustada nende rakendumist tööturul. Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 HEV õppijate rakendamine tööturul või edasiõppes, %* Allikas: Sotsiaalministeerium * SoMi, AKRKi ja HTMi koostöös parandatakse sihttasemete seadmiseks vajalikku andmekorjet 2021–2024 281 Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate õppimise ja töölerakendamise toetamine (Astangu KRK) Teenuse eesmärk on koostöös Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA- ga Innove toetada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide oskuste suurendamist, et pakkuda vajaduspõhiseid ja tulemuslikke teenuseid, samuti selgitada välja inimese soovid, vajadused ja võimed ning toetada inimese erialaste ja sotsiaalsete oskuste arengut, igapäevaelus võimalikult iseseisvat toimetulekut ja töölerakendumist. 282 Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine (Astangu KRK) Teenuse eesmärk on toetada inimese valmisolekut töötada, tööd leida ja säilitada ning suurendada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide ja tööandjate oskusi vajaduspõhiste ja tulemuslike teenuste pakkumiseks ning erivajadusega inimeste värbamiseks, samuti arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, kasutada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi ning toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuse osutajate võimekust tulemuslikumal teenuse osutamisel. Arendatakse hindamis- ja sekkumismetoodikaid vähenenud töövõimega isikutele. Toetatakse Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust saama suunatud inimeste võimalikult iseseisvalt elamist, võimetekohase hariduse või tööks vajalike oskuste omandamist, võimetekohast ühiskonnaelus osalemist ning valmisolekut asuda võimetekohasele tööle. 13 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). Tööturuprogrammi 2022. aasta teenuste olulisemad muudatused Alates 2022. aastast on varem tegevuse 1.1.3 all eraldi teenustena kajastunud teenused nr 179 „Lisapuhkuse hüvitis vähenenud töövõimega inimestele“, nr 180 „Lisapuhkuse hüvitis alaealistele“ ja nr 275 „Lisapuhkuse hüvitis puudega isiku töötavale pereliikmele“ liidetud üheks uueks teenuseks nr 326 „Lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest“. Teenused liideti, kuna tegemist on riiklikult tagatud hüvitistega, mis kõik seostuvad töötamisega ning kus teatud tingimuste kohaldumisel rakendub õigus riiklikult tagatud hüvitisele, eeldusel et on olemas kehtiv töösuhe. 14 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Tööturuprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, programmi elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine ning heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2021. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Tööturuprogrammi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Sotsiaalkindlustuse programm käsitleb ühisosana kindlustushüvitiste miinimumsuuruseid ning vajadust viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad toetused (töötutoetus, toimetulekutoetus, pensionäritoetus, vajaduspõhine peretoetus jne) ühtsetele alustele.  Hoolekandeprogrammis käsitletavad sotsiaalteenused on vajalikud uue töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks, kuna võimaldavad inimestel vaatamata puudele või hoolduskoormusele igapäevaeluga toime tulla ning tööturul osaleda.  Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub muu hulgas soolise segregatsiooni vähendamisele tööturul ning naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh 15  soolise palgalõhe vähendamisele, mis seeläbi seondub tööelu kvaliteedi tagamise ja üldiselt inimeste tööelus osalemise toetamisega. Tööturuprogrammi seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb vanemahüvitise maksmise korda ja lapsehoidu, mis on otseses seoses töö- ja pereelu ühitamise ning paindlike töövormide teemadega.  Lõimuv Eesti 2020 käsitleb eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele võimaluste tagamist täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul ning nende tööhõivevõime parandamist.  Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana võrdse ligipääsu tagamist haridusele, sh puudega inimestele, ning tegevusi erivajadusega noorte liikumiseks kutseõppesse ja kutseõppest tööturule, mis on seotud uue töövõime toetamise süsteemi rakendamisega, samuti kvalifitseeritud tööjõu tagamise, karjääriteenuste ning täiskasvanute koolituse ja ümberõppe teemasid.  Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 üks alaeesmärk on elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, millel on otsene seos tööelu kvaliteedi tagamisega ja töötingimuste parandamisega.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üks eesmärk on tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika. Tööturuprogramm panustab selle saavutamisse rahvusvahelise kaitse saanud inimestele tööturule suundumiseks vajalike teenuste pakkumise kaudu. Seirekorraldus Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava18 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete19 valdkondliku komisjoni20 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks21. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 18 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 19 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 20 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 21 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 16  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} „Sotsiaalministeeriumi 2022–2025 programmide kinnitamine“ Lisa 2 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1 Programmi nimi Sotsiaalkindlustuse programm (HE02) Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja Programmi eesmärk jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud Elluviimise periood 2022–2025 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Kaasvastutajad Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Sotsiaalkindlustuse programm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus inimeste keskmine eeldatav eluiga on küll viimastel aastatel oluliselt pikenenud, kuid kõrvalabi vajavate inimeste hulk kasvab. Samuti kasvavad inimeste ootused saada riigipoolset tuge. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkondi peamiselt kolmel viisil. Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi kolm tööealist elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud 2,6ni. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele. Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu, mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid. Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev programm keskendub sotsiaalsete riskide korral rakendatavate sotsiaalkaitsemeetmete kättesaadavuse, adekvaatsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1  Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: Tööjõu nõudluse ja Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on pakkumise vastavus toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, tagab tööhõive kõrge aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused taseme ning kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused toetavad sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu pikaajalist tööelus paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades osalemist paranenud Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Sotsiaalkindlustuse programm katab rohelisena märgitud alaeesmärki. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2,8% Mehed 3,1% 3,0% 2,9% 2,8% (2020. a) 2,5% 0–17 Naised 3,4% 3,3% 3,2% 3,1% (2020. a) 2,7% Absoluutse vaesuse määr Kokku 3,2% 3,1% 3,0% 2,9% (2020. a) vanuserühmades 0–17, 18–64 ja 3,2% 65+, %2 Mehed 4,1% 4,0% 3,9% 3,8% (2020. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti 2,2% sotsiaaluuring 18–64 Naised 2,9% 2,8% 2,7% 2,6% (2020. a) 2,7% Kokku 3,5% 3,4% 3,3% 3,2% (2020. a) ..4 65+ Kokku3 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% (2020. a) 4,4% Mehed 5,2% 4,6% 4,0% 4,0% Ilmajäetuse määr kogu elanikkonnas, %5 (2021. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 5,3% Naised 6,3% 5,7% 5,1% 5,1% (2021. a) 2 Näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. 3 Soolist jaotust pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua. 4 Vaatluste arv uuringus ei võimalda välja tuua 2020. a 65-aastaste ja vanemate absoluutse vaesuse määra. 5 2019. a toimus metoodika muudatus ning sügava materiaalse ilmajäetuse näitaja asemel on edaspidi kasutusel näitaja “ilmajäetuse määr”. Ilmajäetuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajaduse korral isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist. Näitaja avaldatakse uuringuaasta nime järgi. 2  4,9% Kokku 5,8% 5,2% 4,6% 4,6% (2021. a) Olukorra lühianalüüs Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja inimesed elavad kauem tervena. Arvestades 5–14-aastaste ja 55–64-aastaste inimeste arvu suhet rahvastikus, lahkub eeloleval kümnendil Eesti tööturult hinnanguliselt rohkem inimesi, kui sinna juurde tuleb. Analüüside kohaselt on 2024. aastaks Eestis pea 50 000 tööealist inimest vähem. See tekitab surve hõivatutele, et rahuldada tööjõuturu vajadused ja kindlustada adekvaatne sotsiaalse kaitse tase. Järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse küsimusele, millest lähtuvalt on algatatud mitu reformi, sealhulgas töövõimereform ja pensionireform. Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas kirjeldatakse vaesuse, eeskätt absoluutse vaesuse ning laiemalt materiaalse ilmajäetuse näitajate kaudu. Allpool absoluutse vaesuse piiri (ehk arvestuslikku elatusmiinimumi) elas 2020. aastal 2,2% Eesti elanikest ehk ligi 28 700 inimest.6 Ilmajäetuse määr koguelanikkonnas vähenes 6,5%-lt 2020. aastal 4,9%-le 2021. aastal. Suhtelises vaesuses ehk allpool suhtelise vaesuse piiri elas 2020. aasta andmetel 20,6% Eesti elanikest ehk ligi 270 800 inimest. Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et suhteline vaesus ohustab Eestis enam naisi, puudega inimesi, vanemaealisi ja töötuid. Suurim on sealjuures just töötute vaesusrisk. Vanemaealiste, s.o 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk tervikuna on küll oluliselt suurem võrreldes koguelanikkonnaga, eriti suur on suhtelises vaesuses olevate üksikute üle 65-aastaste inimeste osakaal (78,1%), kuid absoluutses vaesuses elavate vanemaealiste osakaal võrreldes koguelanikkonnaga on väiksem. Aastatel 2019–2022 soovitakse keskenduda absoluutse vaesuse olulisele vähendamisele – leibkonnaliikmetele peaks olema tagatud sissetulek vähemalt arvestusliku elatusmiinimumi ulatuses leibkonnas. Vaesuse ennetamiseks on planeeritud inimeste rahatarkust suurendavad riiklikud nõustamised ning sotsiaalkindlustushüvitised, mis tagavad sissetuleku mittetöötamise perioodidel või arvestavad suurenenud kuludega. Kui inimene siiski vaesusesse satub, on selle leevendamiseks sotsiaalabipõhine miinimumsissetuleku skeem ehk toimetulekutoetus. Eestis on sotsiaalkindlustushüvitiste, sh pensionide ja riiklike toetustega tagatud sotsiaalne kaitse erinevate riskide korral kogu elukaare ulatuses. Samas on olemasolevad sotsiaalkindlustushüvitised ja riiklikud toetused inimese vaesusest väljatoomiseks ebapiisavad. Samuti ei piisa ainult rahalistest toetusmeetmetest, et kindlustada inimeste majanduslik toimetulek ja ennetada vaesust. Materiaalse puuduse korral makstakse inimesele või tema perekonnale toimetulekutoetust. Kuivõrd toimetulekutoetuse puhul on tegemist vajaduspõhise toetusega, on selle maksmine administratiivselt kulukam kui kindlustushüvitiste maksmine. Toimetulekupiiri arvutamise metoodikat ei ole seaduse tasandil kirjeldatud ja seega sõltub toimetulekupiiri suurus vaid poliitilistest otsustest. Viimastel aastatel on toimetulekupiiri suurus siiski katnud elatusmiinimumi kulukomponentide (v.a kulud eluasemele) maksumuse. Eluasemekulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel eraldi arvesse. Sotsiaalkindlustust rahastatakse suures ulatuses sotsiaalkindlustusmaksetest, peamiselt sotsiaalmaksust. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. Näiteks oli 2019. aastal Eurostati andmetel Eesti sotsiaalkaitse hüvitistele7 tehtud kulude osakaal SKP-s 6 Absoluutse vaesuse piir ehk arvestuslik elatusmiinimum oli 2020. aastal 220,48 eurot. 7 EL-is kasutatakse sotsiaalkaitsekulude hindamisel kokkulepitud metoodikat (ESSPROS). Sotsiaalse kaitse kogukulutused moodustuvad sotsiaalhüvitistest ja toetuste jagamise süsteemi ülalpidamise halduskuludest, sotsiaalhüvitised omakorda jagunevad 3 kokku 16,1%, rahalised hüvitised moodustasid SKP-s 11,1% ja mitterahalised hüvitised vaid 5,0%. Võrdlusena, näiteks Belgias oli sotsiaalkaitse hüvitiste osakaal SKP-s kokku 27,5%, rahalised hüvitised moodustasid 18,4% ja mitterahalised 9,1% SKP-s. OECD riikide keskmine sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on 20% ringis8. Seda arvestades tuleb tagada meetmete kuluefektiivsus, mis tähendab ennekõike seda, et skeem annab vaesuse vähendamisel vähimate kuludega parima efekti. Samuti tähendab see skeemide administreerimise efektiivsust (skeemide lihtsus ja vähene arv erandeid). Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel on oluline silmas pidada, et meetmed toetaksid inimeste osalemist tööturul ning ei soodustaks sealt enneaegset lahkumist. See eeldab inimeste teadlikkuse suurendamist pensionieas edasi töötamise võimalustest ning töötamist motiveerivaid hüvitiste ja toetuste skeeme, samuti aktiveerivate teenuste seostatust rahaliste hüvitiste maksmisega. Sotsiaalsed siirded ehk rahalised toetused ja hüvitised (sh pensionid) kokku vähendasid 2020. aastal elanikkonna absoluutset vaesust veidi enam kui 90% ulatuses (20,4 protsendipunkti võrra) ehk ilma rahaliste toetuste ja hüvitisteta oleks absoluutses vaesuses elanud hinnanguliselt 22,6% Eesti elanikest. Ka mõju suhtelise vaesuse vähenemisele on oluline – 2020. aastal vähendasid sotsiaalsed siirded, sh pensionid, elanikkonna suhtelise vaesuse määra 48% võrra (19 protsendipunkti). Erinevatest sotsiaalsete siirete liikidest vähendab elanikkonna vaesust enim vanaduspension. Näiteks 2019. aastal vähendas vanaduspension kogu elanikkonna absoluutset vaesust 13,8 protsendipunkti (86%) võrra ja suhtelist vaesust 9,6 protsendipunkti (32%) võrra. Vanaduspensionil on suurim mõju 65-aastaste ja vanemate elanike vaesuse näitajatele, kuna nende jaoks on vanaduspension üldjuhul peamine sissetulekuallikas. Arvestades Eesti tööealiste inimeste arvu vähenemist ning töötasude suurt erinevust, mis kandub tulevikus pensionitesse, vajab pensioniskeem muudatusi, mille põhisuunad kinnitas valitsus 2017. aastal. Lisaks ei saa pensionisüsteemis lubada arvukalt eriskeeme, mis võimaldavad erialast tulenevat varasemat pensionile jäämist ning tavapensioniga võrreldes kõrgemat pensioni. Nende skeemide reformimine aitab kaasa ebavõrdse kohtlemise vähenemisele pensionide puhul, toetab tööhõive kasvu ning aitab tagada pensionisüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse. Puudega inimestele toetuste maksmine ning neile teenuste osutamine pole hästi integreeritud. Riik maksab puudega inimestele iseseisva toimetuleku, sotsiaalse lõimumise ja võrdsete võimaluste toetamiseks ning õppimise ja töötamise soodustamiseks eri toetusi mitme asutuse kaudu (Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, kohalikud omavalitsused). Tuleb analüüsida, kas konkreetses olukorras tagab selle riski vastu kõige parema kaitse hüvitise maksmine või saavutatakse paremaid tulemusi teenuste pakkumisega. Suureneb inimeste piiriülene liikumine: tööle ja elama siirdutakse nii Euroopa Liitu kui väljapoole. Sotsiaalkindlustuse kontekstis tekitab piiriülene liikumine küsimuse väljateenitud õiguste tagamisest: inimesed peavad saama oma õigusi realiseerida ka siis, kui nad otsustavad teise riiki tööle või elama minna. Õiguste tagamiseks rakendatakse sotsiaalkindlustusalast koordinatsiooni Euroopa Liidu riikidega. Eestis väljateenitud vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni eksporditakse alates 2018. aastast ka kolmandatesse riikidesse. Täiendava meetmena sõlmitakse sotsiaalkindlustusalaseid lepinguid kolmandate riikidega, mis valdavas osas puudutavad pensioneid. rahalisteks hüvitisteks (hüvitiste ja toetustena makstud summad) ja mitterahalisteks hüvitisteks (sotsiaalteenuste osutamiseks kulunud raha). 8 Social spending, OECD https://data.oecd.org/socialexp/social-spending.htm 4 Olulisemad töös olevad tegevused  Pensionireformiga seotult muutus alates 2021. aastast pensionile jäämine paindlikumaks. See annab inimestele suurema võimaluse valida, millal pensionile jääda. Pensionide piisavuse tagamiseks täiendati pensionivalemit, kus edaspidised I samba pensioniõigused sõltuvad 50% ulatuses sotsiaalmaksust ja 50% ulatuses staažist. Ühendosa lisandumine aeglustab I samba pensioni ebavõrdsuse kasvu ning tagab madalapalgalistele vanaduses parema sissetuleku. Alates 2027. aastast on pensioniiga seotud Statistikaameti arvutatava keskmise eeldatava elueaga. See muudatus hoiab pensioniea eluea muutustega automaatses tasakaalus ning võimaldab eluea pikenemise korral maksta tulevastele pensionäridele praegusega samaväärseid pensione.  Tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seadusest analüüsib Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga iga viie aasta tagant pensionide arvutamise aluste mõju pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule vajaduse korral ettepanekud muudatuste tegemiseks. Analüüs käsitleb kõiki pensionisambaid.  Elamisväärsema asendussissetuleku tagamiseks analüüsib Sotsiaalministeerium toitjakaotuspensioni ja üksi elava pensionäri toetuse skeeme ning esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku nende reformimiseks.  Pensionäride õiglasemaks kohtlemiseks on teinud Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku reformida soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse pensionid, kuna pensioni saamise tingimused ei vasta enam algsele eesmärgile. Samal ajal analüüsib Rahandusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga tööandjapensioni soodustamise võimalusi.  Sotsiaalkindlustussüsteem peab senisest enam arvestama inimeste piiriülese liikumisega.  Töövõimetuspensionide reformimine Eestis tõi kaasa vajaduse avada Moldova, Ukraina, Venemaa ja Kanadaga sõlmitud sotsiaalkindlustusalased lepingud. Moldovaga sõlmitud lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seadus on vastu võetud. Venemaaga sõlmitud lepingu muutmise protokolli eelnõu kiideti Vabariigi Valitsuses heaks 9. detsembril. Kanada ja Ukrainaga jätkuvad lepingute muutmise läbirääkimised, edasiminek sõltub teise poole koostöövalmidusest. Samuti liigutakse edasi uute lepingute sõlmimisega, prioriteet on USA, kellega jätkatakse läbirääkimisi.  Riiklikus pensionisüsteemis on arvukalt skeeme, mida Sotsiaalministeerium analüüsib koostöös Sotsiaalkindlustusametiga, et lõpptulemina tagada inimestele lihtne, kättesaadav ja tõhus pensioni kompleksteenus. Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine Meetme eesmärk: hüvitiste, toetuste ja muu abi kaudu inimeste sotsiaalse kaitse tagamine, sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkuse kindlustamine. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2,2% Mehed 1,4% 1,3% 1,2% 1,2% (2020. a) 5  Absoluutse vaesuse määr 0,9% Naised 0,8% 0,7% 0,6% 0,6% töötavate inimeste seas, %9 (2020. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti 1,6% Kokku 1,1% 1,0% 0,9% 0,9% sotsiaaluuring (2020. a) 3,5% Mehed 7,2% 7,1% 7,0% 7,0% Absoluutse vaesuse määr (2020. a) mittetöötavate inimeste seas, %10 2,5% Naised 4,1% 4,0% 3,9% 3,9% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2020. a) sotsiaaluuring 2,9% Kokku 5,3% 5,2% 5,1% 5,1% (2020. a) Absoluutse vaesuse määr puudega inimeste seas, %11 1,2% Kokku 0,3% 0,3% 0,3% 0,3% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a)12 sotsiaaluuring 50–74-aastaste tööhõive määr, %13 58,1% 55,3% 56,5% 57,0% 57,0% Allikas: Eesti tööjõu-uuring, Statistikaamet (2020. a) Mittetöötavate pensionäride ja hõivatute suhtarv14 39,1 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti 41,0 40,5 40,0 40,0 (2019. a) Eesti tööjõu-uuring, Sotsiaalministeeriumi arvutused Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine, et lahendada kehtivate sotsiaalkindlustusskeemide rakendamisega seotud küsimused ja arendada efektiivselt vaesust ennetavaid ning aktiivset tööturul osalemist soodustavaid sotsiaalkindlustusskeeme. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 57 Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamiseks tegeletakse kehtivate sotsiaalkindlustusskeemide rakendamisega seotud küsimuste lahendamisega. Samal ajal arendatakse efektiivselt vaesust ennetavaid ja aktiivset tööturul osalemist soodustavaid sotsiaalkindlustusskeeme, sealhulgas: 9 Mõõdik näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Töötav sisaldab nii palgatöötajaid kui ettevõtjaid. 10 Mõõdik näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid, vanaduspensionäre kui muid mitteaktiivseid. 11 Mõõdik näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid, vanaduspensionäre kui muid mitteaktiivseid. Soolist lõiget pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua. 12 Valimi piirangute tõttu pole võimalik välja tuua 2019. a puudega inimeste absoluutse vaesuse määra. 13 Mõõdik näitab 50–74-aastaste tööga hõivatud inimeste osatähtsust rahvastikus. 14 Mõõdik näitab mittetöötavate pensionäride (vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, soodustingimustel pension, väljateenitud aastate pension ja eripension) suhtarvu hõivatutesse. 6  koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks lahendusteede pakett ning alustatakse selle elluviimiseks vajalike analüüside ja arendustegevustega;  lähtutakse põhimõttest, et sotsiaalkindlustusskeemid peaksid ennetama sotsiaalabi saamise vajadust ning vastama Euroopa sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksi standarditele. Kindlustushüvitiste miinimumsuurus on praegu liiga väike, et ennetada vaesusesse sattumist. Samal ajal oleks otstarbekas viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad toetused (töötutoetus, rahvapension jms) ühtsetele alustele;  tegutsetakse selle nimel, et toimetulekupiir tagaks koos eluasemekulude hüvitamisega majandusliku toimetuleku elatusmiinimumi ulatuses;  selleks, et tagada tulevikus piisava suurusega riiklik pension (I ja II sammas) vähemalt 15 aastat töötanud inimestele, seotakse pensioniiga alates 2027. aastast eeldatava elueaga ning täiendatakse I samba pensionivalemit. Nendest sammudest aga ei piisa eakamatele, eriti üksikutele vanaduspensionäridele elamisväärse pensioni tagamiseks, mistõttu analüüsitakse toitjakaotuspensioni ja üksi elava pensionäri toetuse skeeme ning pakutakse välja lahendused. Ebavõrdse kohtlemise vähendamiseks pensioniskeemis:  töötatakse välja soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muudatuste pakett nende pensionide järkjärguliseks kaotamiseks, kuna pensioni saamise tingimused ei vasta enam algsele eesmärgile;  rakendatakse eriseadustes sätestatud pensionide muudatused nende jõustumisel. Inimeste väljateenitud õiguste realiseerimiseks ja Euroopa Liidu piirides vaba liikumise toetamiseks:  esitatakse Eesti seisukohti Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse muutmise eelnõu läbirääkimistel. Eelnõu vastuvõtmisel on eesmärk seda sujuvalt rakendada;  toetatakse Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel sõlmitud väljaastumislepingu ja 2021. aastal jõustunud uue kaubanduslepingu sujuvat rakendamist;  piiriüleste sotsiaalkindlustusjuhtumite kiiremaks ja tõhusamaks menetlemiseks Euroopa Liidu, Šveitsi ja EMP riikidega võetakse Euroopa Komisjonilt üle Euroopa sotsiaalkindlustusandmete infosüsteemi EESSI kasutajaliidese RINA arendamine ning alustatakse selle funktsioonide integreerimist riigisisestesse infosüsteemidesse;  võimaldatakse Euroopa ühenduste institutsioonides töötavatel ametnikel oma pensioniõigused üle kanda EÜ pensioniskeemi või EÜ pensioniskeemist Eesti pensionisüsteemi;  jätkatakse kehtivate Ukraina, Kanada, Moldova ja Venemaa lepingute muutmist (lepingute läbirääkimised avati seoses töövõimereformiga);  ratifitseeritakse Moldovaga sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingu muutmise leping;  jätkatakse läbirääkimisi Ukraina ja Kanadaga kehtivate lepingute muutmiseks (töövõimereformi rakendamise aspektist);  jätkatakse lepingu sõlmimise ja ratifitseerimise protsessi Venemaa pensionilepingu muutmiseks (läbirääkimised on lõppenud);  jätkatakse pooleliolevaid läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega sotsiaalkindlustuslepingu sõlmimiseks;  kohtutakse (Tallinnas) Kasahstani ekspertidega, et selgitada välja kahepoolse sotsiaalkindlustuslepingu sõlmimise võimalus/vajadus. 7  Tegevus 1.1.2. Pensionid, toetused ja hüvitised Tegevuse eesmärk: õigeaegne ja seadustega kooskõlas pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine ning seeläbi inimeste elukvaliteedi hoidmine või parandamine. Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 65-aastaste ja vanemate elanike jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale suhtelise vaesuse määr, % 41,4% tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või Allikas: Statistikaamet, Eesti (2019. a) väheneb väheneb väheneb väheneb Sotsiaaluuring Puudega inimeste toetuste mõju 18–64-aastaste puudega inimeste absoluutse vaesuse jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale ..15% vähendamisele, % tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või (2019. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti suureneb suureneb suureneb suureneb Sotsiaaluuring, Sotsiaalministeeriumi arvutused Eesti keskmise brutovanaduspensioni suhe keskmisesse brutopalka 36% 34 34 34 34 Allikas: Statistikaamet, (2020. a) Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Rahvapensioni suhe keskmisesse brutopalka 15% Allikas: Statistikaamet, 15 15 15 15 (2020. a) Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Lepingute alusel pensioni saajate 18 148 arv kokku16 19 348 19 948 20 548 20 548 (2020. a) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Välismaal elavad isikud, kes saavad lepingute ja riigisisese 10 878 15 450 15 450 15 450 15 450 õiguse alusel Eesti pensioni17 (2019. a) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 302 Riiklik vanaduspension (SKA) Pension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub tema varasemast panustamisest pensioniskeemi (sotsiaalmaksu tasumine). Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 01.01.2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ning jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale. 01.01.2021 jõustus I samba reform, mille tulemusena loodi ennetähtaegse ja edasilükatud vanaduspensioni asemele paindlik vanaduspension. Pensionil on mitu alaliiki ja palju erinevaid sihtrühmi. 15 2019. a tööealiste puudega inimeste absoluutse vaesuse määra andmeid ei avaldatud valimi piirangute tõttu. 16 Näitab kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute mõju nii Eestis elavatele inimestele, kes saavad välismaalt pensioni, kui ka välismaal elavatele inimestele, kes saavad Eestist pensioni. 17 Näitab Eesti pensioniõiguse (nii kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute kui ka riigisisese õiguse alusel eksporditavate pensionide) kasutamist välisriikides elavate isikute poolt. 8 306 Riikliku vanaduspensioni kogumisosa (RaM / pensionifondi valitsejad / elukindlustusseltsid / pensioniregistri pidaja / SKA) (SoM) Rahvastiku vananemise probleemiga tegelemiseks loodi 2002. aastal riikliku vanaduspensioni kogumisosa ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kelle eest makstakse Eestis sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid kohustuslikku pensionifondi. Tema sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jaguneb kaheks – 16% eest omandab ta jooksvalt rahastatava riikliku pensioni õigusi ja 4% kantakse kohustuslikku pensionifondi. Pensionile minnes koosneb riiklik vanaduspension samuti kahest osast – jooksvalt rahastatavast riiklikust vanaduspensionist ja riikliku vanaduspensioni kogumisosast. Viimati nimetatu sõltub kohustuslikku pensionifondi kogutud summa suurusest ja inimese vanusest pensionile minekul. Pensioni maksavad välja elukindlustusseltsid või pensioniregistri pidaja ja Sotsiaalkindlustusamet. 237 Riiklik töövõimetuspension (SKA) Töövõimetuspensioni saavad inimesed, kellel on ekspertiisiotsus töövõimetuse kohta ehk inimene ei ole võimeline tööga elatist teenima või see on raskendatud. Töövõime kaotus võib olla täielik (100%) või osaline (10–90%). Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise töövõimekaotuse korral. Töövõimereformiga ei lisandu alates 1. juulist 2016 enam uusi töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Töövõimetuspensioni maksmise õiguslik alus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS). 238 Riiklik toitjakaotuspension (SKA) Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapsele, vanemale või lesele määratakse pension sõltumata sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. Õiguse riiklikule toitjakaotuspensionile sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS). Lapsel on õigus toitjakaotuspensionile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 24-aastaseks saamiseni. Lesel on õigus toitjakaotuspensionile üksnes siis, kui ta ei tööta ja kasvatab toitja kuni 3-aastast last, samuti raseduse ajal või kui lesk on püsivalt töövõimetu või pensionieas. 178 Kahjuhüvitis (SKA) Kutsehaiguse või tööõnnetusega seotud kahjuhüvitise maksmine nähakse ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 242 (tööandja õigusjärglaseta likvideerimisel) ning põllumajandusreformi seaduse § 14 lõike 3 (ühismajandi likvideerimisel või reorganiseerimisel) alusel, mille järgi läheb tööandja poolt kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue Sotsiaalkindlustusametile üle, kui tööandja likvideeritakse õigusjärglaseta. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab vähenenud töövõime korral töövõime kaotuse protsendi ning maksab tööandja asemel hüvitist. 185 Puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus (SKA) Puudega inimestele toetuste maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Toetused jagunevad järgmiselt: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuste suurus sõltub puude raskusastmest (tööealistel lisaks ka puudeliigist) ning toetused arvutatakse vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Puudega tööealise isiku igakuine toetus on jätkuvalt vahemikus 16–53 eurot ja puudega vanaduspensioniealise isiku igakuine toetus vahemikus 12–40 eurot kuus. Puudega vanema toetust makstakse 19,18 eurot kuus, õppetoetust 6–25 eurot kuus ja täienduskoolitustoetust kuni 9 631 eurot kolme kalendriaasta kohta. Puudega isikute arv kasvab iga aastaga ning seetõttu kasvab ka toetuste kulu riigieelarves. 186 Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetused (SKA) Represseeritu toetuse maksmise aluseks on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Toetust on õigus saada represseeritu tunnistuse omanikul. Alates 2016. aastast kehtib tervise taastamise toetuse ja sõidusoodustuse asemel represseeritu toetus, mille suurus alates 2018. aastast on 230 eurot kalendriaastas ning mille taotlemiseks ei nõuta kuludokumentide esitamist. Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 140 alusel. 297 Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate sotsiaalkindlustus ja -toetus (sh A1) (SKA) Sotsiaaltoetusi vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel, mis näeb ette sotsiaaltoetuse maksmise rahvapensioni määras, mida iga aasta 1. aprillil indekseeritakse pensioniindeksiga. Alates 2021. aasta 1. aprillist on toetuse suurus 255,18 eurot kuus. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa makstakse välisriigist tagasi pöördunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest inimesele sotsiaalmaksuseaduse alusel. Tõend A1 väljastatakse inimestele, kes viibivad lähetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis. Seda võivad taotleda nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. Tõendiga määratakse kindlaks isiku kindlustajariik. Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ja sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastu võtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Hiljem kasutatakse sotsiaalmaksu infot pensioni maksmise alusena. 189 Üksi elava pensionäri toetus (SKA) Üksi elava pensionäri toetust makstakse alates 2017. aastast sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada tema vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension, s.o 2022. aastal alla 669 euro. 2022. aastal on toetuse suurus 200 eurot. Toetuse maksmise määr ja toetuse suurus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 327 Riigipoolne õppelaenu kustutamine (SKA) Teenuse sisuks on õppelaenu kohustuse hüvitamine riigi poolt. Õppelaen kustutatakse puuduva töövõimega isiku ja raske või sügava puudega last kasvatava vanema eest. Õppelaenu kustutamise aluseks on õppetoetuste ja õppelaenu seadus. 191 Olümpiavõitja toetus (SKA) Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse spordiseaduse alusel. Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Toetuse määr isiku kohta ühes kuus on eelarveaastale eelneva aasta III kvartali Eesti keskmine brutokuupalk (2021. a 1441 eurot, 2020. a 1384 eurot), kuid toetuse uus suurus ei või olla väiksem eelmise aasta olümpiavõitja riikliku toetuse suurusest. Toetuse saamise taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, kes vastavalt seadusele otsustab toetuse määramise ning teeb toetuse väljamakse. 10 Tegevus 1.1.3. Muu materiaalne abi inimestele Tegevuse eesmärk: kõikidele abivajajatele toiduabi võimaldamine ning seeläbi nende elukvaliteedi parandamine. Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Osakaal toiduabi saajatest, kes hindavad, et toiduabi saamine on muutnud nende või nende 76% leibkonnaliikmete elu, % - - - - (2017. a) Allikas: Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks abi saajate uuring 46 Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine (SoM) Abi saajatele toiduainete ostmise ja jagamise kaudu vähendatakse enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetatakse nende toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile rakendatakse sotsiaalset kaasatust suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või Euroopa struktuurivahenditest. Teenust rahastatakse Euroopa abifondi toetuse andmise tingimuste (TAT) „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ raames. 256 Toiduannetuste kogumine ja jagamine (SoM) Teenusega suurendatakse Eestis regulaarselt annetatud toiduabi saavate inimeste arvu ja tagatakse mitmekesisem toiduvalik kõigile annetatud toidu saajatele, et toetada enim puudust kannatavate inimeste toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile rakendatakse sotsiaalset kaasatust suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või Euroopa struktuurivahenditest. Teenust rahastatakse Euroopa abifondi TAT „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“ raames. Tegevusega 1.1.3 „Muu materiaalse abi andmine inimestele“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest. Tegevuse eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarvest toimetulekutoetuse maksmise vahendeid ning sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise vahendeid, sh toimetulekutoetuse administreerimiseks ja matusetoetuse maksmiseks. Toimetulekutoetust eraldatakse riigieelarvest sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksustele. Toimetulekutoetus on mõeldud isikutele või peredele, kelle eelmise kuu netosissetulek pärast jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvestamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2018. aastal muudeti toimetulekutoetuse süsteemi nii, et see motiveeriks senisest enam toetuse saajaid tööle asuma ning ühtlasi suurendati toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkust (laiendati kaalutlusotsuse võimalusi kohalikule omavalitsusele). Toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele on 150 eurot, alaealise liikme puhul on toimetulekupiir 180 eurot. Matusetoetus lisandus kohalike omavalitsuste toetusfondi 2018. aastal sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega. Kehtetuks tunnistati riikliku matusetoetuse seadus, mis varem reguleeris matusetoetuse saamist ja mida seni maksis Sotsiaalkindlustusamet. Alates 2018. aasta algusest 11 otsustab iga kohalik omavalitsus ise matusetoetuse maksmise ja taotlemise tingimused ja korra. Kohalikele omavalitsustele eraldatavad lisavahendid on mõeldud matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks ning need loovad võimaluse (kohustust ei ole) maksta matusetoetust keskmiselt 250 eurot surmajuhtumi kohta. Riigieelarvest eraldatavaid vahendeid võivad kohalikud omavalitsused kasutada nii toetuse maksmiseks lähedase kaotanud inimesele kui ka kohaliku omavalitsuse korraldatavate matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks. 12 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). Sotsiaalkindlustuse programmi 2022. aasta teenuste olulisemad muudatused Alates 2022. aastast on üheks teenuseks nr 327 „Riigipoolne õppelaenu kustutamine“ liidetud teenus nr 190 „Õppelaenu kustutamine vähenenud töövõimega inimeste eest“ ning laste ja perede programmi teenus nr 210 „Õppelaenu kustutamine lapse sünni korral ning raske ja sügava puudega laste vanematele“. Teenused liideti, kuna tegemist on väikesemahuliste hüvitiste teenustega ja nende eristamine ei oma eraldiseisvat eesmärki. 13 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Sotsiaalkindlustuse programmi juhivad Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler ja sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, programmi elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine ning heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmi ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmise tingimuste käskkirjades. Kaasamine Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Tööturuprogramm käsitleb ühisosana mittetöötamise riski ja seeläbi selliseid vaesust ennetavaid teenuseid ja hüvitisi nagu töötuskindlustushüvitis ja töövõimetoetus ning on tervikuna suunatud inimeste tööelus osalemise toetamisele aktiivsete tööturuteenuste pakkumisega, kuna töö on parim viis vaesusesse sattumise vältimiseks.  Hoolekandeprogramm käsitleb ühisosana eakate ja puudega inimeste teenuste ja toetuste integratsiooni ning ohvritele suunatud hüvitisi.  Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb sooliste stereotüüpidega ning naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisega, sh soolise palgalõhe vähendamisega. Sooline palgalõhe mõjutab ka palgast sõltuvaid hüvitisi, nt pensioneid (pensionilõhe). 14  Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne vaesus kui suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, mistõttu on toetuste ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ja arendamisel väga oluline arvestada, kuidas need mõjutavad eri soost inimesi. Seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 hõlmab perehüvitisi, mis aitavad katta laste kasvatamise kulusid, ja puudega lapse toetust, mis on osa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavate toetuste paketist.  Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 käsitleb mittetöötamise riski ja seeläbi vaesust ennetavatest hüvitistest ajutise töövõimetuse hüvitist. Seirekorraldus Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon, mille ülesanneteks on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava18 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete19 valdkondliku komisjoni20 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.21 Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 18 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 19 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 20 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 21 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 15  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} „Sotsiaalministeeriumi 2022–2025 programmide kinnitamine“ Lisa 3 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus Valdkonna Heaolu arengukava 2016–20231 arengukava Programmi nimi Hoolekandeprogramm (HE03) Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning Programmi eesmärk ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud Elluviimise periood 2022–2025 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Kaasvastutajad Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI) Sissejuhatus Hoolekandeprogramm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus inimeste keskmine eeldatav eluiga on viimastel aastatel oluliselt pikenenud ja kõrvalabi vajavate inimeste hulk kasvab. Samuti kasvavad inimeste ootused saada riigipoolset tuge. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkonda peamiselt kolmel viisil. Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi ja kuna noori on vähem, suureneb tööjõus vanemaealiste töötajate osatähtsus. See tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada potentsiaalse tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta 3,6 tööealist elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud 2,3ni. Pensionäride arv suureneb üsna ühtlaselt juba praegu ning on ette näha, et pärast 2026. aastat suureneb pensionäride arv kiiresti. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele. Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu, mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Hoolekandeprogramm keskendub inimeste iseseisva toimetuleku tagamiseks kvaliteetsete hoolekandeteenuste pakkumisele. Lisaks käsitletakse programmis ohvriabi valdkonda ja sellega seotud teenuseid ning võrdse kohtlemise valdkonda ja sellega seotud teenuseid. Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: Tööjõu nõudluse ja Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on pakkumise vastavus toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, tagab tööhõive kõrge aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused taseme ning kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused toetavad sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu pikaajalist tööelus paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades osalemist paranenud Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Hoolekandeprogramm katab rohelisena märgitud alaeesmärki. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse 1,1 hooldusteenuse saajate suhtarv2, 3 1,4 1,4 1,4 1,4 (2020. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Olukorra lühianalüüs Eesti sotsiaalkaitsesüsteem jaguneb sotsiaalkindlustuseks ja sotsiaalhoolekandeks. Sotsiaalhoolekande raames pakutakse inimestele vajaduspõhiselt iseseisvat elamist, toimetulekut ja töötamist toetavaid ning ühiskonda kaasamist parandavaid teenuseid (nt teenused eakatele, psüühikahäiretega inimestele, puudega inimestele, sotsiaalmajanduslike probleemidega inimestele), makstakse toetusi ja osutatakse abi puuduse korral (toimetulekutoetus) ning pakutakse vältimatut abi. Abi andmisel lähtutakse subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt pakuvad ja rahastavad sotsiaalteenuseid ja -toetusi eelistatult inimesele kõige lähemal seisvad 2 Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega, kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenusesaajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud. 3 Mõõdik näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate, tööealiste puudega inimeste ja psüühilise erivajadusega inimeste ning ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv teenust vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu. 2 võimuorganid ehk kohalik omavalitsus. Keerulisemaid teenuseid, näiteks ööpäevaringsed erihoolekandeteenused, pakub riik. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja igapäevaeluks vajalikke abivahendeid korraldab samuti riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel lähtutakse põhimõttest, et need toetaksid inimese iseseisvat toimetulekut, sealhulgas töötamist, ning kodus ehk harjumuspärases keskkonnas elamist nii kaua kui võimalik. Eesti, nagu ka teiste Euroopa Liidu riikide rahvastik vananeb ja väheneb ning puudega inimesed moodustavad märkimisväärselt suure osa elanikkonnast.4 Tööealise elanikkonna vähenemine samal ajal sotsiaalsüsteemist tuge vajavate inimeste arvu suurenemisega seab sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise tugeva surve alla ning nende praegune korraldus ei ole tulevikus jätkusuutlik. Survet võimendavad veelgi Eesti piirkondade rahvastikustruktuuri, puudega inimeste osakaalu ja tulubaasi erinevused. Elanikkonna ja sissetulekute koondumine Tallinna ja suurematesse linnadesse seab Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa, aga ka muude äärealade kohalikud omavalitsused olukorda, kus nad ei suuda oma elanikkonnale iseseisvaks toimetulemiseks vajalikke sotsiaalteenuseid pakkuda. Eesti rahvastikuprognooside kohaselt suureneb väga eakate inimeste (80-aastased ja vanemad) osakaal elanikkonnas perioodil 2021–2030 praeguselt 5,9%-lt 6,7%-le. 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus moodustab 2030. aastaks 23,1% ning 2080. aastaks 28,4% (võrreldes 20,3%-ga 2021. aastal)5. Ehkki keskmine oodatav eluiga on aastate jooksul oluliselt pikenenud6, on tervena elada jäänud eluiga Eesti 2020. aasta andmetel üle 65-aastastel naistel (7,7 aastat) ja meestel (6,2 aastat) võrreldes Põhjamaade (2019. aastal naistel Rootsis 16,6 ja Taanis 11,8 ning meestel vastavalt 15,9 ja 10,7) ja Euroopa Liidu keskmisega (naistel 10,4 aastat ja meestel 10,2) väga lühike7 ning üle 65-aastased inimesed vajavad Euroopa Liidu keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses ning neil on liikumispiirangud8. 2021. aasta andmetel hindas 25% (2020. a oli vastav näitaja ligi 21%) 65- aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevategevus on terviseprobleemidest tulenevalt suurel määral piiratud9. Eesti sotsiaaluuringu (ESU) 2020. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 53 513 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 4900 olid kuni 18- aastased ning 48 613 inimest 18-aastased ja vanemad. Alla kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 22 330 inimest, 10–19 tundi nädalas umbes 11 713 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas umbes 19 417 inimest10. 2020. aastal ei töötanud 2755 meest ja 11 894 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest11. Kuigi ajapikku on meeste osakaal nimetatud põhjusel tööturult eemal olijate seas suurenenud (2014. a 14%, 2020. a 4 Puudega inimeste osatähtsus rahvastikus on kasvanud 7,1%-lt 2004. aastal 12,0%-le 2019. aastal. 2021. aastal on puudega inimeste osatähtsus veidi vähenenud, olles 11,0% 5 Allikas: Statistikaamet, 2020 6 Statistikaameti andmetel ulatub keskmine eluiga 2020. aasta andmetel meestel 74,36 ja naistel 82,77 eluaastani. Allikas: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV045&ti=OODATAV+ELUIGA+S%DCNNIMOMENDIL+JA+ELADA+J%C4%C4NUD+AASTAD+S OO+JA+VANUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&lan g=2 7 Eurostat, 2020. Kättesaadav (viimati kuvatud 17.12.20): https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tepsr_sp320&language=en 8 Eurostat, 2020. Kättesaadav (viimati kuvatud 17.12.20): https://ec.europa.eu/eurostat/statistics- explained/index.php?title=Disability_statistics_- _elderly_needs_for_help_or_assistance#Need_for_help_with_personal_care_or_household_activities 9 Statistikaamet, 2021. 16-aastaste ja vanemate tervisest tingitud igapäevategevuse piiratus. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/05Tervislik_seisund/05Tervislik_seisund.asp Viimati kuvatud: 20.12.21. 10 Statistikaamet, 2021. Eesti sotsiaaluuring 2020. 11 Statistikaamet, 2021. Eesti tööjõu-uuring 2020. 3 19%), on sageli siiski naised need, kes lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise tõttu tööle asumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Enam kui 8200 hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivset meest ja naist ei otsinud 2020. aastal tööd, kuna neil oli vaja hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, samas kui ligi 3300 nimetatud põhjusel tööd mitteotsinud inimest oleksid tahtnud siiski tööle asuda. Hoolduskoormus võimaldab tihti töötada vaid osaajaga, nii oli veidi üle 7250 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest12. See on tingitud peamiselt hoolduskoormust ennetavate ja leevendavate teenuste ebapiisavast ja ebaühtlasest kättesaadavusest ning tähendab riigile eelkõige saamata jäänud tulusid, mis erinevatel hinnangutel ulatuvad 23,9 miljonist eurost (ehk 0,12% SKT-st) kuni 130 miljoni euroni (ehk 0,64% SKT-st). Seega kujuneb tuleviku suurimaks ülesandeks arendada välja selline pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks hoolduskoormust ennetada ja vastaks elanikkonna vajadustele, arvestades et pikaajalise hoolduse peamine sihtrühm on eakad. Meie eesmärk on vähendada lähedaste hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele kogu elukaare jooksul ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus üle Eesti. Selleks otsustati Vabariigi Valitsuse 30.01.2020 kabinetiistungil toetada pikaajalise hoolduse süsteemi reformimist kohalike omavalitsuste ja riigi partnerlusmudeli baasil. Maailmapanga koostatud Eesti pikaajalise hoolduse analüüs13 viitab, et pikaajalise hoolduse korralduse minimaalseks parandamiseks (sh teenuste kvaliteedi parandamiseks, toimivate tugisüsteemide ning lihtsama sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni loomiseks) on pikaajalisse hooldusesse vaja investeerida 0,6–0,8% SKP-st ehk 2016. aasta SKP andmetele14 tuginedes täiendavalt vähemalt 40 miljonit eurot. Aastal 2021 esitas Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele pikaajalise hoolduse korralduse ja rahastamise ning hoolduskoormusega inimeste tugisüsteemi loomisega seotud ettepanekud. Samuti valmistati ette esmased seadusemuudatused, mis on planeeritud jõustuma 2022. aastal. Kohalike omavalitsuste panus hoolekandelise abi tagamisel on ebaühtlane ning ehkki erinevaid sotsiaalteenuseid osutavate kohaliku omavalitsuse üksuste arv haldusreformieelsetel viimastel aastatel kasvas, võib eeldada, et uutel ühinenud kohalikel omavalitsustel on suurem haldussuutlikkus ning nad suudavad pakkuda teenuseid suuremale hulgale abivajajatele15. Teenuste ebapiisava kättesaadavuse tõttu (nt rahastatakse koduteenuseid üksnes 15% ulatuses koguvajadusest ning tegelik nõudlus koduteenuste järele on seitse korda suurem16) on sotsiaalhoolekande arendamisel võetud eesmärgiks suurendada just koduses keskkonnas pakutavate teenuste mahtusid. Kui varem on kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste seas suurenenud just institutsionaalsete teenuste mahud, siis viimastel aastatel on kasvanud ka avahooldusteenuse saajate arv17. Siiski on praegune sotsiaalsüsteem jätkuvalt asutusepõhise hoolduse poole kaldu, kuid pikaajalise hoolduse teenuste arendamisel on suund pakkuda teenuseid deinstitutsionaliseerimise põhimõttest lähtuvalt. Hooldust vajavad inimesed peavad saama elada võimalikult kaua oma 12 Statistikaamet, 2021. Eesti tööjõu-uuring 2020. 13 Maailmapanga tehtud uuring „Reducing the burden of care in Estonia“ (2017) on avaldatud Riigikantselei kodulehel: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf 14 SKP oli 2016. aastal 21 miljardit eurot. Allikas: Eesti Statistikaamet 15 13 teenust tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest. Samas tuleb arvestada, et teenuse osutamist mõjutab vajadus teenuse järele ning teenuse osutamisel arvestatakse abivajaja soovi või abivajavale isikule parimat olukorda. 16 Maailmapanga pikaajalise hoolduse uuringu lõpparuanne. 17 Näiteks, 2020. aasta jooksul sai ööpäevaringset üldhooldusteenust 11 790 65-aastast ja vanemat inimest ning avahooldusteenuseid 7495 65-aastast ja vanemat inimest. Võrreldes aastaid 2019 ja 2020, kasvas 65-aastaste ja vanemate ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arv 1,9% ning avahooldusteenuse saajate arv 11,5%, mis tähendab, et ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arvu kasv oli 2018. ja 2019. aasta võrdlust arvestades aeglasem, kuid avahooldusteenuse saajate arv kasvas sarnases suurusjärgus. 4 kodus (sh toimuks hooldus- ja tugiteenuste pakkumine kodus) või saama teenuseid kodusarnases kogukondlikus hoolekandeasutuses, teenuste fookus peab olema suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja suurendamisele. Seetõttu peab riik pikaajalise hoolduse süsteemi arendamisel suunama avalikku raha senisest enam kodus elamist toetavate teenuste, kogukonnapõhiste teenuste ja teenusemajade mahtude suurendamisse. Eesti hoolekandeasutuste infrastruktuur on vananenud, samuti ei ole piisavalt kohti keerulisema hooldusvajadusega inimestele (nt dementsetele), mistõttu tuleb investeerida ka olemasolevasse hoolekande infrastruktuuri, st kaasajastada hoolekandeasutusi ning luua spetsiaalseid teenusekohti (nt dementsetele), et võimaldada kvaliteetsete teenuste pakkumist nendele inimestele, kelle kodus elamist ei ole võimalik enam toetada. Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud ning lisandunud on teenuseid spetsiifilistele, suure toetus- ja kõrvalabi vajadusega sihtrühmadele, millest näiteks nädala- ja päevahoiuteenus toetab kodus elamise jätkamist ja paindlikku teenuse kasutamist. Siiski ei ole see teenuste mahtude suurendamiseks ja järjekordade lühendamiseks olnud piisav. Kui 2018. aasta lõpus oli järjekorras veidi üle 1500 inimese, siis 2020. aasta lõpu seisuga oli järjekorras 1662 inimest.18 Peale erihoolekandeteenuste on psüühilise erivajadusega inimestel võimalik kasutada riiklikult korraldatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ning kohalike omavalitsuste pakutavaid sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Praegune psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihoolekandeteenuste rahastamine ei arvesta iga teenusekasutaja spetsiifilise toetusvajadusega – teenusel on fikseeritud kuuhind. Riigi poolt teenuseosutajale kompenseeritav ühikuhind ei ole veel kõigi teenuste puhul vastavuses teenuseosutaja tegelike kuludega. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahastamine paindlikumaks ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi, on alustatud isikukeskse erihoolekandeteenuste süsteemi loomist nii, et vastavalt inimese hinnatud toetusvajaduse tasemele on teenuseid edaspidi võimalik valida komponentide kaupa ning teenuste hinnakujundus on kulupõhine. Aastatel 2016–2017 töötati Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel välja isikukeskne ja komponendipõhine erihoolekandeteenuste teenusemudeli prototüüp, kus psüühikahäirega ja intellektipuudega inimestele ning nende lähedastele korraldab vajalikku abi kohalik omavalitsus. Isikukeskse teenusemudeli katsetamine aastatel 2017–2018 kaheksas omavalitsuses (teenusemudeli tegevustest sai osa 43 inimest) kinnitas, et kõige otstarbekam on hoida toetavate erihoolekandeteenuste korraldaja ja vastutaja roll kohaliku omavalitsuse tasandil. Isikukeskse erihoolekande teenusemudeli katsetamine toimub 2022. aasta lõpuni ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest, mudelit katsetatakse 20 Eesti omavalitsuses ja katsetamisse kaasatakse kuni 700 inimest. Asutuses ööpäev läbi elavatele psüühilise erivajadusega inimestele võimalikult kodu- ja perelähedase keskkonna loomiseks reorganiseeritakse suured, rohkem kui 30 kohaga hooldekodud väiksemateks teenuseüksusteks ning neile ehitatakse või soetatakse eluruumid asulatesse, kogukonna keskele. See võimaldab psüühilise erivajadusega inimestel elada võimalikult tavapärases elukeskkonnas, olla kogukonna osa, kasutada kogukonna ressursse ja anda oma panus kogukonna ellu, samuti leida tööd, saavutada suurem iseseisvus ja parem toimetulek. 2023. aastaks peaks kogukonnapõhistel teenusekohtadel olema kokku ca 2300 inimest. 18 Sotsiaalkindlustusamet, 2021. Siia loetakse nii eelis- kui ka tavajärjekorras olevad inimesed. 5 Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus võib jätta inimese talle vajaliku abita ning see vajab süsteemseid muudatusi. Senised muudatused on olukorda parandanud, kuid senisest enam tuleb vaadata inimese terviklikku abivajadust valdkondade üleselt. Näiteks 2016. aastal muutus nii rehabilitatsiooniteenuste korraldus (rakendus eelhindamise süsteem) kui ka järjekorra tähendus, mis on vähendanud teenuse järjekorras olevate inimeste arvu. Varem olid kliendid järjekorras Sotsiaalkindlustusameti juures, kuid nüüd eristatakse kahte järjekorda: isikud, kelle jaoks on teenuse osutamiseks eelarvevahendid olemas ja kes ootavad teenuseosutaja poolt teenuse osutamist, ning isikud, kelle jaoks teenuse osutamiseks vahendeid ei jätku ja kes ootavad teenuseosutaja juurde suunamist. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2020. aasta lõpus teenuseosutajate juures järjekorras 440 isikut ja neile lisandus veel 50 isikut, kes ootasid teenuseosutaja juurde järjekorda võtmist19. Teenuste killustunud osutamine, ootejärjekorrad ja ebakindlus rahastamise järjepidevuses viivad tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased. Lisaks halveneb inimeste terviseseisund, inimesed saavad sotsiaalsüsteemist abi liiga hilja ning seetõttu on süsteemi kulutused suured. Seega on lisaks teenusekorralduslikele muudatustele vaja kogu taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi järjepidevalt arendada nii, et see võimaldaks maksimeerida inimeste võimeid nende vajadusest lähtuvate, õigeaegsete, sujuvalt toimivate ja kättesaadavate teenuste toel. Sotsiaalteenuste vajadust ja tulemuslikkust ei hinnata terviklikult, mistõttu ei saa inimesed alati õigeaegset ja vajalikku abi. Teenuste rahastamise põhimõtted ei anna asjakohast ülevaadet ressursside kasutamise otstarbekusest. Ka sotsiaalteenuste kvaliteet on üle Eesti varieeruv. 2016. aastal jõustunud uus sotsiaalteenustele miinimumnõudeid kehtestav sotsiaalhoolekande seadus on loonud eeldused sotsiaalteenuste kvaliteedi ühtlustamisele. Sama eesmärgi saavutamisse panustab ka 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, milles esimest korda nimetatakse seaduse tasandil need üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtted, millele iga osutatav sotsiaalteenus peab vastama. Endiselt vajab ühtlustamist kvaliteetse teenuse mõiste sisustamine, samuti vajab tugevdamist sotsiaalteenuste järelevalve korraldus. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse, eriti koduses keskkonnas elamist toetavate kulutõhusate hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline jätkata kohalike omavalitsuste kompetentsi ja koostöö toetamist eelkõige hoolduskoormust ja toimetulekuraskuste tekkimist või süvenemist ennetavate ja leevendavate uuenduslike teenuste arendamisel. Kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna arengu toetamiseks tegutsevad alates 2019. aastast Sotsiaalkindlustusameti juures nõustajad, kes koostöös kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatega aitavad välja selgitada konkreetse piirkonna arenguvajadused ning välja töötada piirkonnale sobilikud abimeetmed. Ohvriabi puhul on lähiaastate olulised vajadused seotud nii üldisemalt ohvriabisüsteemi ja ohvriabiteenuse arendamisega kui uutele sihtrühmadele suunatud tegevuste loomise ja arendamisega. Mitmed teenused, millega varem ei ole töötatud, millega seotud töö on olnud projektipõhine või mida on tehtud näiteks Norra finantsmehhanismi projekti kaudu, on nüüd Sotsiaalkindlustusameti vastutusel (inimkaubanduse ohvrite, prostitutsiooni kaasatud isikute ja laiemalt naistevastase vägivalla ohvrite abistamine, seksuaalvägivalla ohvritele suunatud teenuste koordineerimine, psühhosotsiaalse kriisiabi korraldus). Muutused on olnud suured ja kiireloomulised ning on kaasa toonud vajaduse kogu ohvritele mõeldud teenuste süsteem ümber hinnata ja seda terviklikult arendada. Toimiva tulemuse saavutamiseks on vajalik ministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti tihe koostöö. Tuleb tagada ohvriabi piisav ja võrdväärne kättesaadavus Eesti eri piirkondades. Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuringust selgub, et ohvriabist ei olda 19 Sotsiaalkindlustusamet, 2021. 6 Eestis teadlikud ning paljud, kes ohvriabiteenust vajaks, ei saa seda20. Enamik ohvreid ei jõua ohvriabiteenust saama, näiteks lähisuhtevägivalla juhtumite puhul jõuab Sotsiaalkindlustusameti hinnangul kontaktini ohvriabitöötajaga olenevalt maakonnast 10–70% ohvritest. Lisaks on hulk katmata vägivalla- ja kuriteoohvritest sihtrühmi, kes vajaksid ohvriabiteenust, kuid kes seda kehtiva seaduse alusel ei saa. Uute sihtrühmade tekkimine ja uute probleemide teadvustamine toob kaasa vajaduse muuta ohvriabi seadust, et luua asjakohased õigusaktid ning kehtestada ohvriabiteenuse osutamise põhimõtted. Ohvriabiteenuse eesmärk on aidata kannatanul peale traumaatilist sündmust taastuda. Selleks rakendatakse traumateadliku kohtlemise ja traumast taastumise mudeleid. See eeldab spetsialistidelt laiaulatuslikke teadmisi, oskusi ja võimekust, st head hariduslikku ettevalmistust. Ohvriabitöötaja roll on muutumas teenust saama suunajast aktiivseks võrgustikutöö ja piirkondliku koostöö juhiks, et tagada ohvrite terviklik abistamine ja senisest sagedasem ohvriabini jõudmine. Ohvriabiteenuse kvaliteedi tagamise eesmärgil on kavas kindlaks määrata ohvriga tegelevatele spetsialistidele esitatavad nõuded ja nende pädevus. Ühtlustamist ja korrastamist vajab ohvriabi vabatahtlikele esitatavate nõuete ja kaasamise süsteem vastavalt nende töölõikudele. Kuriteo- ja vägivallaohvrite abistamiseks on oluline muuta ja täiendada ohvriabi seadust ka psühholoogilise abi ja kuriteoohvritele mõeldud hüvitiste seisukohast. Samuti vajavad kaasajastamist ametiasutuste vahel andmete edastamist puudutavad seadusesätted. Paraku jäävad täiskasvanud vägivallaohvrid sageli abita, kuna info nendest ei jõua ohvriabini, uue ohvriabi seaduse loomisel seda probleemi ka käsitletakse. Poliitika rakendamisel saab ohvriabi keskse rolli perevägivallavastases ja kannatanuid võimestavas tegevuses. Toimuvad mitmed arendustegevused perevägivalla tõkestamise tõhustamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavale 2019– 2023. Jätkub naiste tugikeskuse teenuse kujundamine selliseks, et see oleks professionaalne, jätkusuutlik, kliendi vajadustel põhinev, mõjus ja kättesaadav kõikidele naistevastase vägivalla ohvritele. Vajalik on suurendada tugikeskuste võimekust aidata kompleksvajadustega (nt puue, sõltuvus) vägivallas kannatanuid. Inimkaubanduse ohvrite abistamiseks tuleb tihendada koostööd eri ametiasutuste ja kodanikuühenduste vahel, et tagada ohvrite tuvastamine ja teenust saama suunamine 2019. aastal uuendatud juhise abil. Uue teemana on lisandunud psühhosotsiaalse kriisabi korraldus. Eestis on olnud mitmeid kriisiolukordi (nt parvlaev Estonia uppumine, Haapsalu lastekodu põleng, avarii koolilaste bussiga Palal), mis on nõudnud asutuste koordineeritud tegevust olukorrast puudutatud inimeste abistamiseks. Eelneval kahel aastal COVID-19 viiruse levikust tingitud olukord on samuti seadnud keerulisse olukorda nii eesliini spetsialistid, riskirühmad kui Eesti inimesed laiemalt. Psühhosotsiaalse kriisiabi näol on tegemist inimliku, toetava ja praktilise abiga õnnetustes või kriisiolukorras või nende järel. Selle eesmärk on toetada inimeste, sealhulgas kriisi haldavate eesliiniasutuste spetsialistide heaolu- ja turvatunnet ning ratsionaalset otsustamist ja käitumist. Psühhosotsiaalne abi kannatanutele on olnud juhtumipõhine, riiklik struktuur kannatanute abistamiseks puudub. Vajalik on tugevdada koostöökokkuleppeid ja sõnastada suunised psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamiseks õnnetustes ja kriisiolukordades eri asutuste koostöös. Kriisiabi korraldamise süsteemi väljatöötamiseks ja koostöökokkulepete sõnastamiseks on vajalik ministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti tihe koostöö. Rasketele pere- ja naistevastase vägivalla juhtumitele keskendunud eksperdirühmade (MARAC meeskonnad) töö on käivitunud kõikides maakondades, et tagada kannatanute vajaduste ja riskide hindamine ning asjakohane tegutsemine. Tugevdada tuleb eri asutuste vahelist koostööd ning juurutada hindamismetoodika kasutamist nii, et vajaduste ja riskide hindamist osatakse teha võimalike kannatanutega kokkupuutuvates ametites üle Eesti. Seksuaalvägivalla ohvritele suunatud kompleksteenused on praegu kättesaadavad neljas Eesti piirkonnas, kuid töökorraldust tuleb tugevdada, et tagatud oleksid kõik standardiseeritud abi 20 Espenberg, K., Kiisel, M., Lukk, M., Soo, A., Themas, A., Themas, E., & Villenthal, A. (2017). Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu Ülikool 7 komponendid, sealhulgas järelravi ja psühhosotsiaalne tugi, teenuse kvaliteet ja võrgustiku koostöö, ning et paraneks elanikkonna informeeritus teenustest. Prostitutsiooniga tegelemise lõpetamise toetamiseks on vajalik süsteemsem ning ohvriabiteenusega rohkem seotud tegevus kui siiani. Prostitutsiooni leviku tõkestamiseks tuleb hakata tegelema hoiakute muutmisega, et tekiks laiem arusaam prostitutsioonist kui naistevastasest vägivallast ja nii üksikisikut kui ühiskonda tervikuna kahjustavast süsteemist, mis on seotud ebavõrdsuse, vägivalla ja kuritegevuse levikuga. Prostitutsiooni kaasatud isikutele suunatud teenuste paketti on lisandunud mitmed uued meetmed, kuid vajalik on nende süsteemne ja tõhus rakendamine. Vägivallatsejatele ei rakendata praegu piisavalt sotsiaalprogramme, mis aitaks neil oma käitumist muuta ja seega vägivalda ennetada. Abi kättesaadavuse parandamiseks on alates 2020. aasta maikuust avatud vägivallast loobumise tugiliin, tehakse ka kontaktnõustamisi ja võrgustikutööd. Puudub tagasiside kogumine ning selle põhjal teenuste kvaliteedi ja vajalikkuse analüüsimine ohvriabi klientide seisukohast. Alates 01.01.2019 on ohvriabi kriisitelefon 116 006 kättesaadav ööpäev läbi. Tuleb jätkata selle teenuse arendamist ja avalikkusele tutvustamist, et tagada senisest enamate kuriteo- ja vägivallaohvrite pöördumine nõustamisele. Järgmistel aastatel tuleb varasemast enam pöörata tähelepanu alaealistele vägivallaohvritele ning arendada edasi ja laiendada lastemaja teenust. Vajalik on tihendada koostööd lastemaja ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse vahel, et tagada standardiseeritud abi komponendid alaealistele kannatanutele sarnaselt täiskasvanud kannatanutega. Tähelepanuta on seni ka laste vanemad, kellega töötamiseks puuduvad spetsialistidel oskused. Nii lastele kui lastevanematele suunatud tegevusi käsitletakse detailsemalt laste ja perede programmis. Võrdse kohtlemise valdkonna peamised probleemid on tingitud Eesti ühiskonnas levinud negatiivsetest eelarvamustest ja stereotüüpidel põhinevatest hoiakutest vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste suhtes. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes. Eelarvamused ja stereotüübid mõjutavad ka puudega inimeste võimalusi teistega võrdselt ühiskonnaelus osaleda. Ka üldine suhtumine võrdse kohtlemisega seotud küsimustesse on pigem negatiivne või ükskõikne kui osavõtlik. Teadlikkus inimõigustest ja võrdse kohtlemise põhimõttest on vähene ning võrdse kohtlemise seadus ei rakendu täiel määral. Tõrjumine ja ebavõrdne kohtlemine põhjustab ühelt poolt kahju inimestele, kelle õigusi rikutakse, teisalt aga tähendab see kahju kogu ühiskonnale, kuna teatud osa ühiskonnaliikmete oskustest ja võimetest leiab vaid osalist kasutamist või jääb üldse kasutamata. Suur probleem on ka see, et võrdse kohtlemisega seotud õiguste kaitse ei ole piisav ega tõhus. Kehtiva võrdse kohtlemise seaduse järgi on seaduse kohaldamisala ulatus vähemusgruppide suhtes erinev, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Võrdse kohtlemise seaduse rakendamisel on olnud probleemiks ka järelevalve puudulikkus ning inimeste vähene teadlikkus oma õigustest ja nende kaitse võimalustest, samuti reaalsete kohtulahendite nappus, mis aitaks suurendada teadlikkust ja arusaama diskrimineerimisest kui nähtusest ning parandaks võrdse kohtlemise seaduse rakendumist. Võrdse kohtlemise olukorra ja muutuste hindamiseks, samuti vähemusgruppide võrdse kohtlemisega seotud poliitika ja meetmete arendamiseks on vaja asjakohast ja regulaarset teavet. Probleemiks on aga usaldusväärsete ja ülevaatlike andmete ning analüüside puudumine. Eri vähemusi puudutavad andmed on väga ebaühtlaselt kättesaadavad ning info hulk vähemuste kohta ja eri eluvaldkondade olukorra hindamiseks on varieeruv. See muudab eri ühiskonnagruppide ja valdkondade olukorra ning sekkumisvajaduse hindamise võrdse kohtlemise aspektist keeruliseks. Võrdse kohtlemise edendamine hõlmab ka ligipääsetavuse parandamist ja tagamist. Kui ühiskonna kujundamisel ja korraldamisel ei võeta arvesse inimese elukaart ja seda, et suure osa 8 ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadusega inimesed ja paljud teised (nt lapsevanemad või ajutise vigastusega inimesed), siis ei ole keskkond nende inimeste jaoks ligipääsetav või on seda puudulikult. Toodete, teenuste ja avaliku ruumi kaasav ja kasutajakeskne disain tagab selle, et igaühel on võimalik võrdselt teistega ühiskonnaelus osaleda ning pääseda ligi erinevatele toodetele ja teenustele. Veel enam, ligipääsetavuse edendamine vananevas ühiskonnas aitab vältida olukorda, kus mitteligipääsetava ühiskonna kompenseerimine muutub riigieelarvele koormavaks. Olulisemad töös olevad tegevused • Jätkatakse kohalike omavalitsuste ja riigi partnerlusmudelile tugineva pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamist. Pikaajalise hoolduse korraldusega seotud plaane ja hoolduskoormusega inimeste tugisüsteemi loomisega seotud ettepanekuid tutvustati Vabariigi Valitsusele 2021. aasta märtsis. Välja on töötatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muudatused, mis on planeeritud jõustuma 2022. aastal. Muudatused hõlmavad muu hulgas abimeetmete pakkumisel kodus elamist toetavate teenuste osutamise eelistamist, pikaajalise hoolduse mõiste legaliseerimist, hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse hindamise kohustust, teise astme ülalpidajate ülalpidamiskohustusest vabastamist jne. Lähiaastate suurim ülesanne on arendada välja toimiv pikaajalise hoolduse süsteem, mille peamine eesmärk on vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust ja tagada teenuste kättesaadavus. Pikaajalise hoolduse süsteemi toimimise ja inimestele vajaduspõhise abi tagamise eelduseks on see, et pikaajalise hoolduse süsteemi ressursid on planeeritud mõistlikult, jätkusuutlikult ja säästlikult ning teenuste jätkusuutlikuks ja kvaliteetseks osutamiseks on olemas tööjõud, õppevõimalused, motiveeriv töötasu ja kaasaegsed töötingimused. Plaanis on suurendada pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, sealhulgas korrastada abivajaduse hindamise korraldus, pakkuda senisest suuremat tuge hoolduskoormusega inimestele nii teenuste kui koolituste näol jms. Jätkuvalt on eesmärk vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende perede omaosalust hooldusteenuste eest tasumisel. Pikaajalise hoolduse reformi õnnestumise eelduseks on oluline lähiaastatel senisest paremini tööle saada ka valdkondadeülene hooldusteenuste koordinatsioon. Oluline on koostöö kohalike omavalitsustega ja nende võimestamine ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine. Pikaajalise hoolduse ressursid hõlmavad nii inimesi kui rahalisi vahendeid. Tööjõudu puudutavate teemade all vajavad pikaajalisi lahendusi nii töötajate palga- kui kvalifikatsiooniküsimused. Samuti tuleb reformide õnnestumiseks tagada kvalifitseeritud sotsiaaltööd tegevate spetsialistide ettevalmistus ja olemasolu. Analüüs ja ettepanekud pikaajalise hoolduse teenuste inimesekeskse korraldamise kohta sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerimise kaudu tuleb esitada Vabariigi Valitsusele 2022. aasta juunis. Samuti on Sotsiaalministeeriumil koostöös Rahandusministeeriumiga plaanis töötada välja Eesti oludesse sobivate rahastusmudelite ja finantseerimisallikate alternatiivid, mille toel tagada pikaajalise hoolduse teenuste osutamise jätkusuutlikkus 2022. aasta märtsiks. • Rehabilitatsiooniteenust osutatakse juhul, kui see on vajalik iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks. Peale teenuse osutamise eakatele ja täisealistele puudega inimestele jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist uudsetel alustel (alates 2021. aastast keskendutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse juhiste loomisele, mis on laiemad kui senised programmid, keskendudes laiemale sihtrühmale), teenuste hindade korrigeerimist koostatud kulumudelitest lähtuvalt, arendatakse rahvusvahelisel 9  funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevaid hindamismetoodikaid ning koolitatakse teenuseosutajaid. Inimese teenust saama suunamisel jätkatakse konsultantide süsteemiga, et vajaduse korral suunata inimesi rehabilitatsioonisüsteemist välja neile sobivaid teenuseid saama (mis tagavad paremini nende iseseisva koduse toimetuleku). • Pärast pikaajalise kaitstud töö kuueaastast katsetamist ESF-ist liigutakse edasi kas teenuse arendamisega hoolekandeteenuseks või integreeritakse tegevus mõne olemasoleva teenuse sisse. Valmistatakse ette eelnõu, et määrata kindlaks kaitstud töö korraldus, rahastus ja sihtrühm ning taotletakse vahendeid riigieelarvest. • Jätkatakse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi integreerimist. Jätkuvad tegevused riskihindamismudeli sihtrühmade teekondade väljaselgitamise ja eri valdkondade rollide täpsustamisega ning tehakse ettevalmistusi integreeritud poliitikakujundamise andmestiku loomiseks. • Abivahendite süsteemi lihtsustamine jätkub, süsteemi korrastatakse tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi üleselt ning see muudetakse kliendisõbralikumaks ja tõhusamaks. • Ülesanne on pakkuda nii riiklikke kui kohalike omavalitsuste korraldatavaid teenuseid lähtuvalt inimese abivajadusest, ilma eelneva puude raskusastme tuvastamise otsuseta, lihtsustades seeläbi inimese jõudmist talle vajaliku abini. Ülesanne puudutab kõiki kohaliku omavalitsuse korraldatavaid teenuseid, abivahendeid, erihoolekandeteenuseid ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. 2022–2025 RES ja RE eelarveläbirääkimistel ELVL-iga tegi Sotsiaalministeerium ettepaneku viia teenuste osutamise korrad kooskõlla sotsiaalhoolekande seadusega, siduda teenuste ja muu abi saamine lahti puude raskusastme tuvastamise nõudest ning asendada see abivajaduse hindamisega. • Toimub puude raskusastme tuvastamise metoodika kirjeldamine, mille eesmärk on selgitada, millistel alustel ekspertarst puude raskusastet tuvastab. Seeläbi muutub puude raskusastme tuvastamise protsess nii taotlejale kui spetsialistile paremini mõistetavaks. • Jätkatakse kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste korraldamisel. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse, eriti koduses keskkonnas elamist toetavate hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline jätkata kohalike omavalitsuste toetamist eelkõige hoolduskoormust ja toimetulekuraskuste tekkimist või süvenemist ennetavate ja leevendavate uuenduslike teenuste arendamisel. Erilise tähelepanu all olid aastatel 2020–2021 Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused, kellega koostöös viidi ellu arendusprogramm, millega toetati kohalikke omavalitsusi sotsiaal- ja hoolekandeteenuste arendamisel. Arendusprogrammiga pakuti riigipoolset tuge Ida-Virumaa KOV-idele sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-i võimekuse kasvu. Tegemist oli riigi esmase katseprojektiga, mis keskendus ühe piirkonna sotsiaalteenuste strateegilise planeerimise ja teenuste kättesaadavuse parandamisele. Piirkondade võimestamist on kavas jätkata ka järgnevatel aastatel, sealhulgas on alates 2022. aastast planeeritud sarnane programm ellu viia Kagu-Eesti piirkonnas. 2022. aastal jätkatakse Ida-Virumaa piirkonna tegevuste toetamist õiglase ülemineku fondi kaudu. • 2020. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus rohelise raamatu „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“, mille eesmärk on sõnastada arengusuundi ja lahendusettepanekuid uudsete lahenduste rakendamiseks sotsiaalsektoris, pakkudes võimalusi edasiseks poliitikakujunduseks. Ennekõike on plaanis rohelises raamatus esitatud ettepanekuid arvesse võtta pikaajalise hoolduse reformi käigus, et toetada inimeste igapäevast toimetulekut ning rakendada innovaatilisi abinõusid teenuste korraldamisel. 10 • Aastatel 2018–2020 töötas Sotsiaalministeerium koostöös MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant välja üle-eestiliseks rakendamiseks sobiva koostöömudeli vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandes. Koostöömudeli väljatöötamiseks ellu viidud katseprojekt kinnitas, et vabatahtliku tegevuse pakkumine eakatele on üks lihtsamaid viise hoida inimesi aktiivsena. Vabatahtlike pakutav paindlik tugi parandab abivajajate elukvaliteeti, täiendab ametlikke teenuseid ja aitab edasi lükata abivajaduse süvenemist ja/või ennetada hoolekandeasutusse paigutamist. Siiski on vabatahtlike süsteemne kaasamine hoolekandevaldkonnas praegu veel uudne lähenemisviis, mis vajab koordineerimist ja riigipoolset nn nügimist. Seetõttu jätkati 2021. aastal välja töötatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise mudeli üle-eestilist rakendamist. Aastatel 2021–2023 on kavas laiendada koostöömudeli kasutamist vähemalt 60 kohalikku omavalitsusse, pakkudes tuge vähemalt 1800 eakale ja erivajadusega inimesele. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel koostati 2016. aastal tõlketeenuste kontseptsioon, mille tulemina töötati välja kaug- ja kirjutustõlketeenus. Tõlketeenuste kättesaadavuse parandamiseks võimaldatakse alates 2018. aastast Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa Sotsiaalfondi toel kuulmislangusega (peamiselt kurtidele) viipekeele kaugtõlketeenust ja vaegkuuljatele kirjutustõlketeenust. Alates 2021. aastast võimaldatakse viipekeele kaugtõlketeenust lisaks vähenenud töövõimega tööealistele ka lastele ning vanaduspensioniealistele kuulmislangusega inimestele. Kaugtõlketeenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, mis on eraldatud järgmiste ESF-i meetme alampunktide: „Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine“, „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ ja „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames. Sotsiaalkindlustusameti kaudu osutatava kaugtõlketeenuse eesmärk on parandada teenuse kättesaadavust kuulmispuudega inimestele ning tagada tõlke ja tõlkide kättesaadavus kaugtõlke kaudu ka äärealadel. Seeläbi toetatakse ka kohalikke omavalitsusi järjepideva ja kvaliteetse teenuse pakkumisel. Kaugtõlketeenuse puhul on võetud sihiks, et teenust korraldab ka pärast katseprojekti lõppemist jätkuvalt Sotsiaalkindlustusamet ning alates 2024. aastast on teenuse rahastamine tagatud riigieelarvest ja teenuse korraldamine on reguleeritud ka sotsiaalhoolekande seaduses. Viipekeele kontakttõlketeenuse korraldamise kohustus on plaanis ka tulevikus jättasotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 3 kohaselt eelkõige kohaliku omavalitsuse korraldada. • Arendatakse ohvriabisüsteemi, et tagada kõikidele süüteo, vägivalla või muu traumeeriva mõjuga sündmust kogenud inimestele asjakohane abi ja toetus. Valmistatakse ette ohvriabi seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamiseks. • Ohvriabisüsteemi osana jätkub ööpäevaringse kriisinõustamistelefoni 116 006 töös hoidmine ning nõustamisvõimekuse suurendamine nii telefonile vastamise kui www.palunabi.ee lehel vestlusakna kaudu, sealhulgas inimkaubanduse juhtumite ja psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamise keskpunktiks olemiseks. Perevägivalla juhtumite puhul on oluline tagada sisuline kriisinõustamine 24/7 juba sündmuskohal. • Jätkub kriisiabi võimekuse suurendamine, et tagada hädaolukordade, õnnetuste ja raskete kuritegude korral ohvriabi õigeaegne reageerimine. • Ohvriabi juures arendatakse psühhosotsiaalse kriisiabi meeskondade võimekust, et korraldada ja pakkuda lihtsasti kättesaadavat esmatasandi abi traumeeriva ja ulatusliku mõjuga sündmuse puhul. • Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes (SAK) osutatakse standardiseeritud abi kõikidele pöördujatele akuutsete juhtumite korral. Psühholoogiline abi tagatakse ka juhtudel, mille puhul 11  aegumisest tingituna vm põhjusel ei ole algatatud kriminaalmenetlust. SAK-d töötavad koos ohvriabiga. Samuti toetatakse läbi tugigruppide seksuaalvägivalda kogenud inimeste toimetulekuvõime taastumist. • Perevägivalla juhtumite puhul jätkub kannatanu kaitse ja võimestamise tagamise, toimepanijate adekvaatse kohtlemise ning ametkondade koostöö tugevdamise praktika juurutamine, muu hulgas viiakse ellu ennetus- ja teavitustegevused hoiakute kujundamiseks ning ohvriabi kättesaadavuse ja teenuste kohta. • Arendatakse vägivalla toimepanijatele suunatud tegevusi ning suurendatakse vägivallast loobumise tugiliini võimekust. • Võrdse kohtlemise valdkonnas jätkuvad tegevused mitmekesisuse edendamise suunal (mitmekesise töökoha märgis, mitmekesisuse kokkulepe, mitmekesisuse päev). Tehakse koostööd võrdse kohtlemise strateegiliste partneritega, et edendada võrdse kohtlemise põhimõtte rakendumist ühiskonnas ja kaitsta vähemusgruppide õigusi võrdse kohtlemise küsimustes. Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele 2022. aasta esimeses kvartalis. • Koordineeritakse ligipääsetavuse edendamist, sealhulgas ministeeriumite üleselt toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi riigisisest ülevõtmist, rahastatakse puudega inimeste esindusorganisatsioone ning tehakse koostööd puudega inimeste võrdse kohtlemise küsimustes. Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamine Meetme eesmärk: inimestele on tagatud iseseisvat toimetulekut toetavad kvaliteetsed sotsiaalteenused ja vajadustele vastavad hooldusvõimalused. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust 0,71 saavate eakate suhtarv21, 22 0,81 0,82 0,84 0,84 (2020. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust 1,7 saavate tööealiste puudega inimeste suhtarv23, 24 1,9 1,9 1,9 1,9 (2020. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet 21 Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega, kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenusesaajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud. 22 Mõõdik näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi nimetatud sihtrühmades. 23 Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega, kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenusesaajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud. 24 Mõõdik näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi nimetatud sihtrühmades. 12 Tegevus 1.1.1. Hoolekande valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: pikaajalise hoolduse arendamise ning sotsiaalset kaasatust puudutava poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Hoolekandepoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 38 Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse eesmärk on hoolekandeteenuseid ja -toetusi, erivajadusega inimesi, Sotsiaalministeeriumi valdkonda kuuluva rahvusvahelist kaitset ja sotsiaalset kaasatust puudutava poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, samuti ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja rakendamine ning EL-i otsustusprotsessis osalemine. Lähiaastate hoolekandepoliitika kujundamise peamised eesmärgid on järgmised:  hoolduskoormuse ennetamine, vähendamine ja mitteformaalsete hooldajate tööturul osalemise toetamine;  sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse süsteem;  kohalike omavalitsuste võimestamine sotsiaalhoolekande pakkumisel;  jätkusuutliku riigiteenuste süsteemi loomine;  sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori teenusepakkujate ergutamine ja innovaatiliste lahenduste toomine sotsiaalvaldkonda;  hoolduskoormuse tasemete metoodika ja hindamisvahendi ning juhendmaterjali väljatöötamine kohalikele omavalitsustele. Hoolduskoormuse ennetamine ja vähendamine ning mitteformaalsete hooldajate tööturul osalemise toetamine Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist aastateks 2016–2019 esitas Sotsiaalministeerium 2017. aastal valitsuskabinetile ettepanekud hoolduskoormuse vähendamiseks aastatel 2018–2021. Esmaste abinõudena rahastatakse riigieelarvest alates 2018. aastast uut riigiteenust – igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoid inimestele, kellel on diagnoositud raske või sügav, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäire. Parandatakse dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Katsetatakse esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi ning võimaldatakse sügava puudega inimese töötavale pereliikmele, lähedasele või hooldajale täiendavat hoolduspuhkust. 2017. aasta lõpus otsustas valitsuskabinet, et Sotsiaalministeerium koostab 2018. aastal kontseptsiooni pikaajalise hoolduse süsteemis plaanitavatest muudatustest. 06.12.2018 kinnitas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel Sotsiaalministeeriumis valminud pikaajalise hoolduse lahendusettepanekud, millega plaanitakse arendada edasi kogukonnapõhiseid kodus elamist toetavaid teenuseid, pakkuda hoolduskoormusega inimestele senisest enam tuge ja vaadata üle omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus, sealhulgas inimeste omaosalus sotsiaalteenuste eest tasumisel. Loodav pikaajalise hoolduse süsteem hõlmab nii lapsi, tööealisi kui eakaid. 2019. aastal alustas Sotsiaalministeerium tegevusi vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pikaajalise hoolduse lahendusettepanekutele. Pikaajalise hoolduse korralduse muutmise projekti juurde liideti ka erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamisega seotud tegevused, sest nii 13 sihtrühmad kui teenused nendes kahes süsteemis kattuvad. Sellega seoses töötati välja projekti „Pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamine“ kaasamis- ja juhtimismudel. Loodi valdkondadeülene nõuandev kogu ja seitse teemapõhist alatöörühma, kus koostöös sotsiaalpartnerite ja huvirühmade esindajatega töötati välja konkreetsed pikaajalise hoolduse korraldusmudelid. Töörühmade antud infost lähtuvalt pandi kokku pikaajalise hoolduse kontseptsioon, mis esitati Vabariigi Valitsusele 2019. aasta novembris. Lähtudes Vabariigi Valitsuse otsusest töötatakse järgnevatel aastatel edasi pikaajalise hoolduse süsteemi edendamisega. Muu hulgas tuleb lähiaastatel leevendada pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormust, pakkudes omastehooldajatele suuremat tuge, kaasates vabatahtlikke ja kogukonda ning soodustades hoolduskoormusega inimeste töö ja pereelu ühitamist. Sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse raamistik Hoolekandepoliitika kujundamise suurim ülesanne on luua jätkusuutlik pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks ühelt poolt ennetada hoolduskoormuse teket ning teiselt poolt vastaks vananeva rahvastiku vajadustele. Selleks tuleb hoolduse korraldamisel, vajaduste hindamisel ja teenuste pakkumisel tagada inimese terviklikest vajadustest lähtuv lähenemine. Ühtse raamistiku loomiseks on oluline arendada ja rakendada inimesekeskset pikaajalise hoolduse ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste koordinatsiooni mudelit ning luua tervise- ja sotsiaalvaldkonna ühine hooldusvajaduste hindamise raamistik ja protsess. Hoolduse koordinatsiooni parandamiseks esmatasandil viidi aastatel 2018–2019 ellu hoolduse koordinatsiooni katseprojekt, mille käigus testiti koordineeritud lähenemise sobivust kuues Eesti piirkonnas. Valdkonna spetsialistidest, sihtrühma esindajatest ja erinevatest (rahvusvahelistest) ekspertidest koosnevas töörühmas töötati projekti kogemusi ja tulemusi arvesse võttes välja üle riigi rakendatava koordinatsioonimudeli alternatiivsed lahendused. Eesti oludesse sobivaimaks peeti selgelt defineeritud ülesannetega, ent paindlikult rakendatavat mudelit. Kohalike omavalitsuste võimestamine sotsiaalhoolekande pakkumisel Kohalike omavalitsuste erinevused hoolekandelise abi tagamisel on endiselt suured ning teenuste kättesaadavus ja kvaliteet on üle Eesti ebaühtlane. Haldusreform ja kohalike omavalitsuste liitmine loob küll eeldused senisest võimekamate kohalike omavalitsuste tekkeks, kuid endiselt tuleb kohalikke omavalitsusi neile pandud ülesannete täitmisel võimestada ning toetada sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamist. Nii on järgnevatel aastatel kohalike omavalitsuste suunalise hoolekandepoliitika peamine eesmärk suurendada kohaliku tasandi võimekust sotsiaalkaitselise abi osutamisel. Sotsiaalkindlustusameti juures jätkab tegevust 2019. aastal loodud sotsiaalhoolekandeüksus (KOV-i nõustamistalitus), mille eesmärk on suurendada riigi poolt korraldatud tuge kohalikele omavalitsustele sotsiaalhoolekandeülesannete täitmisel, ühtlustada ja parandada abimeetmete kvaliteeti ning aidata kaasa tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisele. KOV-i nõustamistalituse töö aitab hoolekandevaldkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekandevaldkonnas kohaliku omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd (teenus nr 242 „Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus“). Riigi lähiaastate eesmärk on viia tegevuse rahastamine üle riigieelarvesse. Jätkusuutliku riigiteenuste süsteemi loomine Riiklike hoolekandeteenuste (sotsiaalne rehabilitatsioon, abivahendid, erihoolekandeteenused) süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks vananeva rahvastiku kontekstis, kus samal ajal esineb ka aina rohkem psüühikahäireid, on oluline korrastada riigiteenuste korraldus ja baaseelarved. Sealjuures tuleb edendada teenuste kättesaadavust, parandada kvaliteeti ja tagada nende 14 jätkusuutlikkus ning tõsta töötajate palgad ja teenuste hinnad konkurentsivõimelisele tasemele. Lisaks Sotsiaalkindlustusameti teenusekorralduse sisulisele läbivaatamisele (milliseid teenuseid, tooteid ja kellele riigi poolt kompenseeritakse) ja sellele tuginevate muudatusettepanekute ettevalmistamisele ning õigusloomemuudatuste rakendamisele tehakse baaseelarve vajalikule tasemele tõstmiseks lisataotlused riigieelarvesse, võttes aluseks Sotsiaalkindlustusameti prognoosid ja kulumudelid. Sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori teenusepakkujate ergutamine 2020. aasta alguses avaldati Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna eestvedamisel roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“25. Rohelise raamatu kesksed küsimused, mille puhul sõnastati arengusuunad ja tehti lahendusettepanekud, olid järgmised:  Mis on vajalik selleks, et uudsed lahendused toetaksid inimese iseseisvat toimetulekut ja heaolu tema kodus?  Kuidas toetada uudsete lahenduste kasutuselevõttu ja järjepidevat rakendamist sotsiaalvaldkonnas? Rohelise raamatu fookusvaldkondade piiritlemisel lähtutakse lähiaastate hoolekandepoliitika kujundamise eesmärkidest ning laiema käsitlusala määravad vananeva ühiskonna ja tööturumuutuste megatrendid. Samuti lähtutakse hoolekandevaldkonna olulistest põhimõtetest: universaalne ligipääsetavus, teenuste kvaliteet (tõenduspõhisus), tulemuslikkus ja inimesekesksus ning nende pakkumine omavahel lõimitult (koordineeritult ja integreeritult). Rohelise raamatu koostamise raames tehtud töö oli aluseks ühtse inforuumi tekkimisel ja sellest lähtuval tulemuslikul koostööl. Hoolekandepoliitika kujundamise üks eesmärk on senisest enam soodustada erasektori investeeringute kasvu sotsiaalvaldkonnas. Selleks toetati perioodil 2018–2020 ESFi meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ selliste uuenduslike lahenduste (toodete, teenuste) väljatöötamist ja katsetamist sotsiaalvaldkonnas, mis võimaldavad vähendada hoolduskoormust ja toetavad tööturule suundumist või tööturul jätkamist ning toetavad erivajadusega inimeste toimetulekut. Oluline on luua samalaadse eesmärgiga rahastusvõimalusi ka lähitulevikus. Süsteemsemalt ja koordineeritumalt tuleb toetada ka kogukonnast lähtuvaid lahendusi hoolduskoormuse vähendamiseks, st toetada kogukonnapõhiseid inimeselt inimesele lahendusi, mis tagavad omastehooldajate aktiivse osaluse kogukonnaelus, samuti toetada kohalike omavalitsuste ja vabatahtlike võrgustike koostöövormide kujunemist ja kujundamist. Seetõttu on piirkondlikul tasandil oluline panustada kohalike omavalitsuste ning vabatahtlikke kaasavate ja vahendavate vabaühenduste jt organisatsioonide/ettevõtete jätkusuutlike koostöösuhete edendamisse. Samuti on oluline edendada koostööd sama valdkonna vabaühenduste vahel, et aidata kaasa eesmärgistatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise praktika kujunemisele hoolekandesüsteemis. Katsetamaks vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning eakate ja erivajadusega inimeste abistamisel, viidi aastatel 2018–2020 Eesti eri piirkondades ellu katseprojekt. Projekti tulemusel töötati välja Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis, mida rakendatakse aastatel 2021–2023 üle Eesti. 25 Allikas: https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related- files/roheline_raamat_tehnoloogiakasutuse_suurendamine_inimese_igapaevase_toimetuleku_ja_heaolu_toetamiseks_kodus.pdf 15 45 Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamine (SoM) Hasartmängumaksu eelarvest ja riigieelarve III lugemisel täiendavate eraldiste vahenditest toetatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu projekte, mis on seotud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puudega inimestega. Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekandeteenused Tegevuse eesmärk: sotsiaalhoolekandeteenuste ja -toetuste ning Sotsiaalministeeriumi valdkonda kuuluva rahvusvahelise kaitse elluviimise tagamine. Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse erihooldusteenuse täidetud teenusekohtade 2,4 2,9 2,9 2,9 2,9 suhtarv26 (2020. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Enam kui 30 inimesega teenuseüksuses elavate ööpäevaringset erihooldusteenust saavate psüühilise erivajadusega inimeste osakaal 37 32 26 26 26 ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatest, %27 (2020. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet KOVi korraldatavaid toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset hooldusteenust saavate inimeste 0,7 0,8 0,8 0,8 0,9 suhtarv28 (2020. a) Allikas: Sotsiaalministeerium 42 Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine (SoM) Teenuse eesmärk on ehitada puudega inimese eluruum ümber selliselt, et ta saaks oma kodus võimalikult iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama või väheneks puudega inimese hooldaja hoolduskoormus. Teenuse raames töötati välja tingimused, et korraldada erivajadusega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise avatud taotlusvoor. Avatud taotlusvooru kaudu toetatakse kohalikke omavalitsusi, et arendada eluruumide kohandamise teenust ja selle pakkumist. Eluasemete kohandamist rahastatakse ERF-i meetmest „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“. 39 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused (SoM) 26 Näitab, kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi nimetatud sihtrühmades. 27 Näitab erihoolekandeteenuste osutamise keskkonna muutumist kodusarnasemaks ja teenuste korralduse muutumist inimesekesksemaks. 28 Näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate ja tööealiste puudega inimeste ning ööpäevaringseid institutsionaalseid hooldusteenuseid (üldhooldusteenus) saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv teenust vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu. 16 Teenuse eesmärk on toetada selliste sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, mille põhieesmärk on tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule suundumise või tööturul jätkamise toetamine, samuti tööealise erivajadusega inimese toimetuleku toetamine tööturule suundumise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. Sotsiaalvaldkonna töötajate (sh kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate) kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid ja juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Lisaks korraldatakse kõrgemaid sotsiaalkaitse kursusi kohalike omavalitsuste, riigi ja erasektori koostöö edendamiseks sotsiaalteenuste arendamisel ja osutamisel. Eesmärk on anda põhjalikud teadmised sotsiaalhoolekandepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning nii olemasolevatest kui tulevikulahendustest. Koostöös kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenust pakkuvate asutustega rakendatakse vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning eakate ja erivajadusega inimeste abistamisel. Sotsiaalministeerium on töötanud välja inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsiooni mudeli kontseptsiooni ning katsetab seda koostöös kohalike omavalitsuste ja teiste asjaomaste osapooltega. TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest tehakse uuringud, et saada teavet sotsiaalvaldkonna teenuste edasiseks korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused annavad ülevaate puudega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise mõjust ja tulemuslikkusest eelkõige puudega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele. Uuringutulemused aitavad kujundada puudega inimeste poliitikat edaspidi. Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostöös ühistranspordikeskustega testitakse ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenust. Teenuse pakkumise tulemusena suureneb erivajadusega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine igapäevaelus ja tööturul. Teenust rahastatakse ESFi TAT „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine” vahenditest. Ühistranspordikeskused on kompetentsikeskused, mille kaudu saab efektiivselt ja professionaalsel tasemel osutada transporditeenust. TAT koostööpartnerite ülesanne on korraldada erivajadusega inimestele sobivate vedude planeerimiseks veoteenusehankeid (sh kohandatud autod või bussid) ning integreerida võimalikult palju sõite omavahel ja juba toimiva ühistranspordiga. Samuti on TAT koostööpartnerite ülesanne korraldada inimesele võimalikult lihtne sotsiaaltransporditeenuse tellimise võimalus. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel jääb teenuse saamise vajaduse ja õiguse ning teenuse mahu hindamise kohustus KOV-ile. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. 235 Toetus tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks ja pakkumiseks (SoM) Toetatakse kohaliku omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist. Avatud taotlusvoorude raames toetatakse koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiu- või intervallhooldusteenuse, nõustamisteenuste ja tugigruppide teenuse osutamist hoolduskoormusega või erivajadusega inimestele. Samuti toetatakse inimese individuaalsest vajadusest lähtuvalt eespool nimetatud teenuste või teenuse osade ühendamisel uute teenuste loomist ja osutamist. Hoolduskoormuse leevendamiseks ja omastehooldajatele senisest suurema toe pakkumiseks alustatakse meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” vahenditest omastehooldajaid võimestavate teenuste ja koolituste väljaarendamist. 17 Teenust rahastatakse struktuurivahenditest (ESF) avatud taotlusvooru määruse „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ kaudu. 137 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks (TAI) Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust teenuste pakkumisel ning seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh tööks erivajadusega inimestega, k.a dementsuse diagnoosiga inimesed). Dementsussündroomi teemal korraldatavate koolituste raames on planeeritud koolitada esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes oleksid edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Teenust rahastatakse kuni 2023. aasta lõpuni ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. Valdkonna töötajate pädevuse suurendamist toetab ka ajakirja Sotsiaaltöö väljaandmine. 194 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamine ja arendamine (SKA) Teenuse eesmärk on tagada kvaliteetsed ja integreeritud hoolekandeteenused, mis toetavad erivajadusega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimeste osalemist tööturul. Teenuse raames arendatakse rehabilitatsiooniprogramme erivajadusega lastele, tööealistele ja eakatele ning korraldatakse rehabilitatsioonispetsialistide koolitusi ja muid vajaduspõhiseid koolitusi. Samuti korraldatakse kogemusnõustajatele baas- ja täiendkoolitusi, et suurendada rehabilitatsiooniteenuse osutajate ja koostööpartnerite teadlikkust rehabilitatsiooniprogrammidest ja arendustegevustest. 195 Abivahenditeenus (SKA) Teenuse sisuks on toetada erivajadusega tööealiste ja vanaduspensioniealiste inimeste abivahendi ostmist või rentimist. Teenuse eesmärk on kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, ennetada selle süvenemist, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Abivahendeid võimaldatakse vastavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud abivahendite loetelule. Samuti võimaldatakse teenuse raames taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis eelnimetatud määruse loetellu ei kuulu või ületavad loetelus kehtestatud tingimusi. Lisaks pakutakse abivahendialast nõustamist, et toetada igapäeva- ja tööeluga toimetulekut. Abivahendite kompenseerimise kohustus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest. 242 Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus (SKA) Ühtlase ja kvaliteetse täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks loodi Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekandeüksus. Üksus aitab hoolekandevaldkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekandevaldkonnas kohaliku omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest täisealiste sotsiaalkaitsealast koostööd. Üksuse eesmärk on suurendada riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) KOVidele nende sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekandeteenuste ja nende korralduse kvaliteeti KOVi tasandil, toetada tugeva esmatasandil (st KOVi tasandil) toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist, koondada riigi tasandil ühte ametkonda sotsiaalhoolekandevaldkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOVide tasandil sotsiaalhoolekandevaldkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel. Teenust rahastatakse ESFi TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenused“ vahenditest. 2021. aastast alates hakkas Sotsiaalkindlustusamet keskselt koordineerima füüsilist ligipääsu sotsiaalteenustele. Eesmärk on hinnata Sotsiaalkindlustusameti lepinguliste partnerite 18 osutatavate teenuste (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, abivahendite teenus, erihoolekandeteenus) füüsiliste asukohtade ligipääsetavust. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lõike 1 punkti 6 järgi tuleb sotsiaalhoolekandeline abi tagada inimesele võimalikult kättesaadaval moel. Üheks eelduseks on muu hulgas füüsiline ligipääs teenustele. See tähendab, et SHS-i alusel osutatavate teenuste osutamise ruumid peavad olema kohandatud erivajadusega inimestele füüsiliselt ligipääsetavaks. Teenust rahastatakse kuni 2022. aasta lõpuni ESFi TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. 276 Dementsuse kompetentsikeskuse loomine ja teenusekohtade kohandamine (SoM) Teenuse eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust ja parandada dementsuse diagnoosiga inimestele kvaliteetse toe kättesaadavust. 2018. aastal loodi dementsuse kompetentsikeskus, mis koordineerib valdkonna võrgustikutööd, koondab tõenduspõhiseid metoodikaid, head praktikat ja ekspertiisi, töötab välja juhendmaterjale, arendab tugiteenuseid ning nõustab teenuseosutajaid teenuste arendamisel ja osutamisel nii füüsilise kui sotsiaalse keskkonna kohandamisel ja keerulisemate juhtumite lahendamisel. Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada lisaks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandespetsialistidele ka hoolekandeasutuste töötajaid, samuti pakkuda infoliini, nõustamise ja tugigruppide vahendusel nõu dementsuse diagnoosiga inimestele ja nende lähedastele. Ka järgnevatel aastatel on plaanis dementsuse kompetentsikeskuse tegevustega jätkata. 2019. aastal toetas riik kokku 806 hooldekodukoha kohandamist dementsetele inimestele. Oluline on jätkata samalaadsete rahastusvõimaluste pakkumist ka lähitulevikus. 41 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (SoM) Teenuse sisuks on toetada erihoolekandeasutuste reorganiseerimist. Reorganiseerimise eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel, ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Ööpäevaringsete teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste taristusse, et ennetada inimeste sattumist ööpäevaringset teenust saama ning toetada liikumist peremajadest iseseisvamalt elama. Tegevused aitavad tagada parema piirkondliku kaetuse ja teenuste mitmekesisuse. Reorganiseerimist toetab erihoolekandeteenuste disain, millega kujundatakse erihoolekandeteenused isikukeskseteks ja vajaduspõhiseks ning võimaldatakse teenuse komponente omavahel paindlikumalt kombineerida. Reorganiseerimine toimub kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel.29 Esimese taotlusvooru tulemusel reorganiseeritakse seitse hooldekodu kokku 1111 kohaga. Reorganiseeritavast 1111 teenusekohast 370 muutub praegusest ööpäevaringsest teenusekohast kogukonnas elamise teenusekohaks. Lisaks luuakse esimese taotlusvooruga kokku 198 uut teenusekohta: 80 kogukonnas elamise ja 74 toetatud elamise ning 44 igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenusekohta. Teise taotlusvooru tulemusel luuakse lisaks 319 uut teenusekohta: 17 ööpäevaringset, 111 kogukonnas elamise, 20 toetatud elamise, 130 igapäevaelu toetamise, 25 töötamise toetamise, 13 nädalahoiu ja 3 päevahoiu intervallhoolduse teenusekohta. Reorganiseeritakse 60 ebastabiilse remissiooniga inimese ja 94 kohtumääruse alusel teenust saava isiku ööpäevaringse hoolduse teenusekohta. TAT „Võisiku Kodu reorganiseerimine” tulemusena reorganiseeritakse 144 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta (sh vähemalt 24 teenusekohta on liitpuudega klientidele) ja kuus 29 Esimene taotlusvoor (https://www.riigiteataja.ee/akt/115092015022) ja teine taotlusvoor: (https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017019) 19 autismispektri häiretega täiskasvanutele mõeldud ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta. 2023. aastaks on plaanis sulgeda kaheksa suurt hooldekodu, reorganiseerida seal elanud 1205 inimese teenusekohad väikeste gruppidena kogukondade keskele ning luua juurde 517 kogukonnapõhist teenusekohta. Erihoolekande arengukavas on seatud eesmärgiks, et 2020. aasta lõpuks väheneb enam kui 30 inimesega majutusüksuses elavate ööpäevaringset erihooldusteenust saavate psüühilise erivajadusega inimeste osakaal 65%-lt 30%-le, see eesmärk on täidetud. Teenusekohtade loomist rahastatakse ERF-i meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. 303 Erihoolekandeteenus (SKA) Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimesi, kes oma vaimse tervise olukorra tõttu vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet vastava eriala spetsialistilt. Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid, elades oma kodus, ning kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust teenuseosutaja pakutud elupinnal. Suurem osa ööpäevaringsest hooldusest toimub AS Hoolekandeteenused vahendusel. Mais 2021 kasutas erihoolekandeteenuseid 5846 inimest, neist ööpäevaringseid teenuseid 2210 inimest. Samal ajal ootas ööpäevaringse teenuse koha saamise järjekorras 887 inimest (neist 138 liitpuudega inimeste teenuse koha järjekorras). Pikaajalise kaitstud töö teenust on aastatel 2016–2021 katsetatud ESFi rahastusel, keskmiselt on igal aastal teenust saanud ca 650 inimest. Aastatel 2022–2023 redisainitakse teenus ja katseperioodi lõppemisel integreeritakse kaitstud töötamise teenus riiklike erihoolekandeteenustega. 328 Riiklik ja haldusjärelevalve (sh tegevuslubade menetlemine) (SKA) Tegevusluba on vajalik järgmiste teenuste ja sotsiaalteenuste osutamiseks: rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenused, lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ja turvakoduteenus. Teenuseosutajad taotlevad tegevusluba või selle muutmist, registriandmete parandamist, peatamist ja kehtetuks tunnistamist reeglina elektroonselt majandustegevuse registri (MTR) kaudu. Tegevuslubade menetlejad nõustavad taotlejaid, menetlevad MTR-is esitatud taotlusi, teevad otsuseid uute tegevuslubade väljastamiseks, peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning olemasolevate muutmiseks ja parandavad registriandmeid. Menetluse tulemusel vastab teenuseosutaja taotlus nõuetele ja sellele on juurde lisatud vajalikud dokumendid, et menetleja saaks MTR-is teha taotluses soovitud toimingu. Jooksvalt tehakse tegevuslubade riiklikku järelevalvet, veendumaks, et tegevusloa aluseks olevad majandustegevuse nõuded on jätkuvalt täidetud. Järelevalve planeerimiseks koostab SKA teenusepõhised ohuprognoosid, millest tulenevalt valitakse välja KOVid ja teenuseosutajad, kelle üle järelevalve algatatakse. Järelevalvemenetluses kasutatakse järgmisi meetmeid: dokumentide vaatlus ja analüüs, tegevuskoha vaatlus, vestlused töötajate ja teenusesaajatega ning omanike ja partneritega. Järelevalve käigus kogutud teabe põhjal annab SKA õiguspärasuse hinnangu teenuse osutamisele. Kogutud tõendite alusel tuvastab SKA rikkumisi ja juhib nende kõrvaldamise vajadusele tähelepanu ning annab soovitusi õigusvastasuse või puuduste kõrvaldamiseks, vajaduse korral teeb ettekirjutuse ning määrab sunniraha. Järelevalve eesmärk on kontrollida teenuse osutamise vastavust seadustes sätestatud nõuetele ning aidata kaasa teenuse kvaliteedi ühtlustamisele. SKA korraldab järelevalve käigus tuvastatud rikkumistele tuginedes teenuseosutajatele regulaarseid teemapäevi, et ennetada süsteemseid rikkumisi kõikide teenuseosutajate hulgas. 20 299 Rahvusvahelise kaitse teenus (SKA) Teenuse raames toetatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse ja tugiisikuteenuse pakkumisega, sihtrühmaga töötavate spetsialistide teadmiste suurendamisega, omavahelise koostöö parandamisega ning teenuste vahendamisega. 315 Hingehoiuteenus üldhoolekandeasutustes (SoM) Üldhoolekandeasutuste klientide, nende lähedaste ja ka personali hingehoiuteenuse vajadus on aktuaalne nii kriisi- kui tavaolukorras. Hingehoiuteenust kui üht psühhosotsiaalset tuge pakkuvat teenust ei võimaldata enamikus üldhooldusteenust pakkuvates asutustes. Asutustes puudub ka psühholoogi teenus. Hingehoiuteenuse eesmärk on pakkuda järjepidevat emotsionaalset ja hingelist tuge klientidele ja nende lähedastele, pakkuda tuge leinas, nõustada lähedasi matuste korraldamise küsimustes, mälestusteenistuste ja -talituste korraldamisel, samuti toetada ja nõustada hoolekandeasutuste personali elu lõpu, surma ja leinaga seotud probleemide puhul. Hingehoid pakub klientidele ja lähedastele tuge lähtuvalt abivajaja vaimsetest, usulistest ja kultuurilistest vajadustest ja veendumustest. 316 Hingehoiutelefoni teenus (SoM) Seoses COVID-19 põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 puhanguga on ühiskonnas kasvanud ebastabiilsus ja hirm tuleviku ees. Piiratud suhtlusvõimaluste tõttu jäävad paljud inimesed oma probleemidega üksi. Lisaks on kriisiolukorra puhul reaalseks ohuks haigus, mis võib lõppeda surmaga ning see tekitab surmahirmu ja eksistentsiaalseid küsimusi. Paljud inimesed on kaotanud lähedase ja vajavad tuge leinas. Suurenenud on suitsidaalse käitumise risk ja psühholoogilised probleemid. Hingehoiutelefoni teel pakutakse psühhosotsiaalset ja emotsionaalset tuge inimeste turvatunde tugevdamisel ja pingete maandamisel. Samuti on hingehoiutelefon ennetav meede kriisisituatsioonis tekkivate probleemide ja nendest tulenevate raskuste korral. Hingehoiutelefoni näol on tegemist 24/7 kättesaadava, eelneva registreerimise nõudeta ja ajalise piiranguta tasuta teenusega. Sihtrühmaks on eelkõige inimesed, kes vajavad hingehoidlikku abi ja lähedust või on kriisis ning ei oska oma eluga edasi minna. 325 Üldhooldusteenuse toimepidevuse tõstmine (SoM) Teenuse eesmärk on kohandada ööpäev läbi väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse teenusekohti, et suurendada nende toimepidevust, sealhulgas tõkestada nakkushaiguste levikut. Toetuse andmise tulemusel on tagatud võimalikult nakkusohutud tööolud hooldekodu personalile, elamistingimused hooldekodu klientidele ja klientidega vahetult kokkupuutuvatele külastajatele. Eestis on 15.02.2021 seisuga majandustegevuse registris 156 väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tegevusloaga ettevõtjat maksimaalse teenusekohtade arvuga 10 108. Enamikus hooldekodudes ei ole arvestatud nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajalike meetmetega. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks on vajalik hoonetesse paigaldada ja uuendada tehnovõrke, sh ventilatsioonisüsteeme; ehitada ümber ja juurde ning sisustada personali, klientide ja külastajate ruume; soetada ja paigaldada tehnoloogilisi seadmeid. Toetatavateks tegevusteks on tehnovõrkude ja seadmete, sh ventilatsiooni-, kütte-, veevarustusseadmete, kanalisatsioonitorustiku, infotehnoloogia, side- või elektrivõrgu uuendamine; personali, klientide ja külastajate ruumide ümberehitamine ja sisustamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks; abitehnoloogiate soetamine, paigaldamine ja seadistamine. Tegevusi rahastatakse REACT-EU ERFi meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine” 21 tegevusest 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks” avatud taotlemisel. 330 Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal (SoM) Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Eestis tervikuna vajab ümberkorraldusi ja tõhustamist ning paremat tervishoiuteenustega integreerimist. Ida-Virumaa probleemid on veelgi teravamad nii sealse sotsiaal-majandusliku olukorra, rahvastiku koosseisu, kohalike omavalitsuste võimekuse ja muude kultuurilis- ajalooliste põhjuste tõttu. Teenuse eesmärk on ühtlustada Ida-Viru maakonnas pakutavate sotsiaalhoolekande ja tervishoiu abimeetmete korraldust ning parandada teenuste osutamise kvaliteeti. Sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi puhul on oluline võtta Ida-Virumaa eritähelepanu alla ning tagada nende valdkondade arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik, areneks valdkondadevaheline koostöö, mis toetaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket ning panustada seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal.  Toetatakse integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamist ja pakkumist ning nende kättesaadavuse parandamist Ida-Viru piirkonnas. See tähendab, et inimene saab temale vajalikke teenuseid ühest kohast ning eri valdkondadest saadavate teenuste osutamisel ei teki katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada (nt kui inimesel on terviserike, pakutakse talle pärast meditsiinilist sekkumist kohe sobivat sotsiaalteenust, mitte ta ei pea ise seda otsima hakkama);  Luuakse tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, mis aitaks valida oma karjäärikohaks Ida-Viru piirkond, kuhu kvalifitseeritud töötajate leidmine on praktikas osutunud keeruliseks;  Luuakse innovatsiooni- ja arendusfond Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamiseks ning pakkumiseks. See tähendab nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja katsetamist kui ka uute tehnoloogiate rakendamist (nt abivahendid, inimese tervislikke valikuid toetavad lahendused vms). Teenust rahastatakse õiglase ülemineku fondi vahenditest. Tegevusega 1.1.2 „Sotsiaalhoolekandeteenused“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused Tegevuse 1.1.2 „Sotsiaalhoolekandeteenused“ eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused sotsiaaltoetuste ning sotsiaalteenuste osutamise toetuse vahendeid, mis sisaldavad sotsiaaltoetuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetuse eelarvet. Meede 1.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine Meetme eesmärk: vägivallatsejatele ja vägivallaohvritele suunatud teenused on osutatud ja ohvritele hüvitis tagatud. 22 Tegevus 1.2.1. Ohvriabi arendamine Tegevuse eesmärk: kuriteo, hooletuse, halva kohtlemise või füüsilise, vaimse, seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine ning korduva ohvrikslangemise riski vähendamine. Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. Riikliku ohvriabi poliitikat kujundab Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Teenuseid korraldab peamiselt Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond. Riikliku ohvriabi korralduse alused, lepitusteenuse ja naiste tugikeskuse teenuse korralduse, inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele ohvriabiteenuse korralduse, ohvriabiteenuse raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ning vägivallakuritegude ohvritele riikliku hüvitise maksmise korralduse sätestab ohvriabi seadus (OAS). Ohvriabiteenuse eesmärk on säilitada või parandada kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõimet ning vähendada korduva ohvriks langemise riski. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 240 Ohvriabipoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on ohvriabi puudutava poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Programmi elluviimise perioodil on oodatavad tulemused järgmised:  Perevägivalla juhtumite puhul on koostöös Sotsiaalkindlustusametiga üle Eesti juurutatud kannatanu kaitse ja võimestamise tagamise, toimepanijate adekvaatse kohtlemise ning ametkondade koostöö tugevdamise praktika vastavalt Vabariigi Valitsuse lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavale 2019–2023 (läbi on viidud koolitused, loodud on juhendmaterjalid KOVidele ja täienduskoolitusprogramm lastekaitsjatele, kättesaadavad on sotsiaalprogrammid vägivallatsejatele).  Seksuaalvägivalla ohvritele on tagatud standardiseeritud heatasemeline abi ning loodud on eeldused tugevdatud erialade koostööks ohvrite abistamisel ja kaitsel.  Loodud on psühhosotsiaalse kriisisekkumise süsteem, et tagada õnnetusjuhtumite, terrorirünnakute, lennukatastroofide jms puhul ametkondade rolliteadlik koostöö ning ohvritele ja nende peredele vajaliku heatasemelise abi kättesaadavus.  Inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise valdkond on tugevdatud Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste kommunikatsiooni on tõhustatud, rollid on jaotatud, asjakohased juhendmaterjalid on loodud ja pädevad spetsialistid on koolitatud.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga on arendatud ohvriabi tagasiside kogumise süsteemi, mis annab võimaluse analüüsida teenuste mõju ja arendada kliendi vajadustele vastavaid teenuseid. 23  Ohvriabi seadus on terviklikult kaasajastatud. See sisaldab psühholoogilise abi ja kuriteoohvrite riikliku hüvitise andmise reeglite muutmist, Sotsiaalkindlustusameti korraldatavatele teenustele seadusliku aluse andmist ning õiguslike ebaselguste lahendamist vägivalla- ja kuriteoohvritele osutatavate teenuste puhul. Lisaks on koostöös Justiitsministeeriumiga loodud ohvriabi fondi loomise ja korraldamise kavand. Ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus läks kooskõlastusele 2020. aasta juunis, eelnõu koostamine algab sügisel, eelnõu peaks valmima 2022. aasta maikuus.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga planeeritakse uue ohvriabi seaduse rakendamiseks vajalikke IT-arendusi. Eesmärk on tagada muudatusi toetav menetluse infosüsteem ja ametkondadevahelise teabevahetuse kaudu ohvrite õigeaegne abistamine.  Sotsiaalkindlustusameti eesmärk on rakendada raskete lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamiseks riskihindamise metoodikat üle Eesti ning planeerida hindamise jätkumine peale MARAC projekti lõppu 2023. aastal.  Avatud projektitaotlusvoore valmistatakse ette Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest toetatava programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Perevägivald ja sooline vägivald“ raames kahel teemal: „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ ning „Spetsialistide koolitamine perevägivalla teemal ning sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“. Tegevus 1.2.2. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Tegevuse eesmärk: ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamise korraldamine ning ohvritele hüvitiste tagamine. Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Klientide rahulolu ohvriabi nõustamisteenusega vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 80% 85% 85% 85% 85% soovitaks soovitaks soovitaks soovitaks soovitaks 199 Seksuaalvägivalla ohvrite tugiteenus (SKA) Teenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud kompleksteenus. Esmasele abile haiglas (meditsiiniline läbivaatus koos bioloogilise materjali kogumisega ja psühhosotsiaalne kriisiabi) järgneb aktiivne meditsiinilis-sotsiaalpsühholoogiline järelravi. Seksuaalvägivalla all kannatanute kriisiabikeskused tegutsevad neljas Eesti piirkonnas: Lääne- Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas. Teenuse tagamiseks vastavalt kannatanute vajadustele on vajalik spetsialistide koolitamine, teenuse järjepidev arendamine ja pidev teavitustegevus, et kannatanud pöörduksid abi saama. Teenusest pidev teavitamine ja teenuse arendamine võimaldavad senisest enamatel ohvritel asjakohast abi saada. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist 25. Alates 2021. aastast integreeritakse teenusesaajate juhtumikorraldus ohvriabi juhtumikorraldusega ning jätkatakse abi pakkumist ka lapsepõves seksuaalvägivalla ohvriks langenud täisealistele tugigruppide kaudu. Teenust toetatakse ka REACT-EU ESFi meetme 16.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“ vahenditest, millest arendatakse 24 seksuaalvägivalla ohvritele abi kättesaadavust ning võimalusi selleks. Toetatakse teenuste pakkumist, mis pole kaetud ohvriabi seaduse tingimustel makstavate hüvitistega (nt psühholoogiline abi ja tugigrupi teenused). 200 Kuriteoohvri hüvitis (SKA) Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Lisaks võimaldab ohvriabi seadus taotleda ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste hüvitamist inimestele, kes on neid kulutusi faktiliselt kandnud. Hüvitist makstakse juhul, kui kuriteo tagajärjel on ohvril tekkinud raske tervisekahjustus, vähemalt neli kuud kestev tervisehäire või kui ohver on saanud kuriteo tagajärjel surma. Hüvitisele on õigus: Eesti kodanikul; inimesel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel; Euroopa Liidu kodanikul; vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanikul; Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal ja inimkaubanduse ohvril või seksuaalselt väärkoheldud alaealisel, sõltumata sellest, kas tal on Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. Kuriteoohvrite hüvitise süsteem on ajale jalgu jäänud ega täida oma eesmärki. Sotsiaalkindlustusamet lahendab koostöös Sotsiaalministeeriumiga probleemi, mis on seotud sellega, et kuriteoohvri hüvitis ei jõua kõikide abivajajateni (20 aasta jooksul on hüvitist saanud 213 ohvrit, aga aastas registreeritakse ligi 8000 vägivallakuritegu). Teenuse arendamise käigus on jõutud vajaduseni muuta kulupõhine hüvitise süsteem väärtuspõhiseks ja kuriteoohvritele kättesaadavamaks. Eeskujuks on võetud Hollandi mudel kuriteoohvri hüvitise maksmisel, mida kohandatakse Eesti õigusruumile sobivaks. Pooleli on teenuse sisuline arendus ning mõjude ja prognooside analüüs. Teenuse sisuline muudatus toob kaasa nii vajaduse muuta õigusakte kui ka teha IT-arendusi. Prognoositavalt on uuendatud teenus kuriteoohvritele kättesaadav 2024. aasta algul. 201 Psühholoogilise abi teenus (SKA) Sellise süüteo ohvril, mis ei ole vägivallakuritegu ohvriabi seaduse § 8 tähenduses, on õigus vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitist. Hüvitist on õigus saada ka mis tahes süüteo ohvri lapsel, vanemal ja vanavanemal ning muul sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmel, kui tema toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu vähenenud. Hüvitist makstakse ühe kuupalga alammäära ulatuses perekonnaliikme kohta, kuid kõige rohkem kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb ohvriabi seadusest. Psühholoogilise abi süsteemi ootavad lähiaastatel ees olulised arendustööd ohvrite erivajadusi arvesse võtva nõustamiskompetentsi parandamiseks ning tagasiside kogumiseks. Järgnevatel aastatel on oodata jätkuvalt klientide arvu kasvu seoses ohvriabini jõudvate kannatanute arvu kasvuga ning seotud teenuste laienemisega (seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, lastemaja, uue ohvriabi seadusega kaasnev teenust saama õigustatud isikute ringi laienemine). 202 Taastava õiguse teenus (SKA) Prokuratuur või kohus suunab II astme kuriteo osapoolte nõudmisel menetluse lepitamiseks SKAsse. Lepitaja kohtub osapooltega, selgitades välja ühe või teise pole vajadused ja võimalused, valib ühiskohtumiseks sobiva meetodi ning korraldab ühise kohtumise, mille tulemus on lepituskokkulepe, mille täitmise osas tuleb lepitajal teha ka järelevalvet. 273 Vägivallast loobumise toetamise teenus (SKA) 25 Tõenduspõhise rehabilitatsiooniprogrammi „Sisemine kindlus“ eesmärk on pakkuda lähisuhtes vägivalda kasutanud meestele grupiteraapiat, mis võimaldab muuta oma käitumist ning ennetada vägivalla kordumist. Programmide pakkumine on tagatud suuremates asulates eesti- ja venekeelsetes gruppides. Muu hulgas antakse oskused, kuidas juhtida viha ja stressi ning arendada suhtlemisoskust. Samal ajal tehakse ettevalmistusi katmata sihtrühmadele mõeldud programmi rakendamiseks Eestis. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest rahastatud programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames arendatakse ja katsetatakse aastatel 2020–2023 vägivalla toimepanijate sotsiaalprogrammi. Eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine, mis ennetaks korduvrikkumisi. Teenuse sisuks on programmi valik, koolitamine, teenuse pakkumine ja hindamine. 2020. aastal avas Sotsiaalkindlustusamet enamate klientideni jõudmiseks ning tõhusamaks sekkumiseks vägivallast loobumise tugiliini, mis integreerib sihtrühmale pakutavaid sekkumisi ning toetab koostööd ohvrite kaitseks ohvriabiga. 292 Ohvriabi baasteenus (SKA) Ohvriabiteenus on seaduse tähenduses avalik teenus, mille eesmärk on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. Teenus seisneb ohvritele toe ja abi pakkumises 24/7 kättesaadava kriisitelefoni kaudu, traumasurmadele reageerimises, ohvriabitöötajate pakutavas nõustamises ja abistamises (sh suhtlemine riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning juriidiliste isikutega, teenuseid, sh psühholoogilise abi teenust saama suunamine, riikliku hüvitise määramine), juhtumipõhise võrgustikutöö korraldamises ja võrgustikutöö juhtimises ning ohvriabi vabatahtlike kaasamises. REACT-EU ESFi meetme 16.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“ vahenditest suunatakse ohvriabi baasteenusesse täiendavat rahastust, et laiendada teenuse mahtu ja ulatust. 294 Psühhosotsiaalse kriisiabi teenus (SKA) Psühhosotsiaalse kriisiabi eesmärk on pakkuda koostöös teiste asutustega kriisist mõjutatud inimestele pikaajalist ja vajaduspõhist psühhosotsiaalset tuge. Selle tulemusena toetatakse inimese heaolu, tagasipöördumist igapäevaellu ja tema iseseisvat toimetulekut kriisi järel.. REACT-EU ESFi meetme 16.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“ vahendite toel koolitatakse ohvriabis töötavaid spetsialiste ja vabatahtlikke psühholoogilise esmaabi oskuste vallas, et nad saaksid töötada kriisiolukorras ja traumat kogenud inimestega. 317 Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus (SKA) Teenuse eesmärk on kaitsta naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvrite või selle ohus olevate naiste ja nendega kaasas olevate laste elu ja tervist, toetada taastumist vägivallast ning vähendada vägivalla jätkumise riski. Selleks pakutakse üle Eesti teenuseid peamiselt naiste tugikeskuste kaudu, kus on tagatud turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus. Lisaks pakutakse tugikeskustes naistele ja nende lastele esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist, vajaduse ja võimaluse korral pakutakse ka psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ja juriidilist nõustamist. Traumateadlikkuse, koordineeritud võrgustikutöö, ühtlustatud tööpraktika, nõustajate ajakohase väljaõppe ja enesehoiu abil kasvab abivajajate toimetulek, heaolu ja turvatunne. Tugikeskused on olemas igas maakonnas üle Eesti. Teenused (kriisinõustamine, juhtumipõhine nõustamine, psühholoogiline nõustamine, juriidiline nõustamine, turvaline majutus) on standardiseeritud ühtselt üle Eesti naiste tugikeskuse teenusekirjelduse alusel. Suuremates 26 maakondades, nagu Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Pärnumaa, on varjupaigateenus võimaldatud ulatuslikumalt. 2021. aastal tehti naiste tugikeskuse teenuse kogemusuuring, mille tulemused on olulised teenuse edasiarendamiseks. Norra vahendite toel toimuvad teenuse arendamise raames erinevad tegevused. Loomisel on naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedijuhis, mis pöörab veelgi enam tähelepanu ühtsele teenuse kvaliteedile ning võimaldab seda hinnata nii teenuseosutajal kui teenuse korraldajal. Koostöökohtade arendamiseks ning teenust saama pöördumise/suunamise suurendamiseks toimuvad erinevad koolitus- ja teavitustegevused. Olulisel kohal on töötajate tööalase heaolu parandamine ja läbipõlemise ennetamine. Samuti korraldab SKA üks kord aastas teenuse raames ohvriabi seaduses ette nähtud naistevastase vägivalla ohvritega töötavate spetsialistide baaskoolitust. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist 24. Spetsiifiline lähenemine on teenuste tagamisel prostitutsiooni kaasatud isikutele (alus CEDAW konventsiooni artikkel 618), mis on samuti üks naistevastase vägivalla liike. Sellele sihtrühmale tagatakse asjakohased nõustamisteenused, et aidata kaasa prostitutsiooniga tegelemise lõpetamisele ning sellega seoses ka vägivallariski vähenemisele ja turvalisele taastumisele. Lisaks eespool nimetatud teenustele toimub proaktiivne abivajajate otsimine ja neile abivõimaluste pakkumine, samuti toetatakse neid rehabiliteerivate ja tööturule naasmist toetavate tegevustega. Olulisel kohal on prostitutsiooni kaasatutele mõeldud teenused sidustada pidevalt areneva ohvriabisüsteemi teenustega, et jõutaks kõigi abivajajateni ning teenuse osutamise kättesaadavus ja kvaliteet oleks ühtne. 318 Inimkaubandusohvrite tugiteenus (SKA) Inimkaubanduse tunnustega inimesi märgatakse ja ohvreid osatakse tuvastada, neid koheldakse traumateadlikult ning neile on kättesaadav vajaduspõhine nõustamine ja abi erinevate teenuste näol, arvestades ohvrite tausta (sh kultuurilist) ja ekspluateerimise liiki. Nendeks teenusteks on: inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin (ennetus ja inimkaubandusele viitavate tunnustega inimesed) ning inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise teenus (tuvastatud eeldatavad inimkaubanduse ohvrid ja inimkaubanduse ohvrid). Teenuse raames soovitakse suurendada üldist teadlikkust inimkaubandusest ning toetada eeldatavate ja tuvastatud inimkaubanduse ohvrite füüsilist ja psühhosotsiaalset taastumist, lähtudes eelnevast traumakogemusest ja vajaduspõhisusest, samuti julgustada osalema kriminaalmenetluses nende suhtes toimepandud kuriteo täideviijate vastu. Teenuse eesmärk on pakkuda inimkaubanduse ohvritele abi ja toetust enne kriminaalmenetlust, selle ajal ning asjakohase aja jooksul pärast seda. Pakutav abi ja toetus hõlmavad meetmeid, mis on vajalikud, et anda ohvrile võimalus taastuda. Isikutele pakutakse abi ja toetust kohe, kui on alust arvata, et ta võib olla inimkaubanduse ohver, hoolimata sellest, kas on alust ja kas ta soovib osaleda kriminaalmenetluses. Juhul kui ohver ei ela seaduslikult asjaomases liikmesriigis, osutatakse tingimusteta abi ja toetust vähemalt järelemõtlemisaja jooksul. Inimkaubanduse ohvrid, kes on juba kannatanud inimkaubandusega kaasneva kuritarvitamise ning alandava kohtlemise, nagu seksuaalse ärakasutamise, seksuaalse kuritarvitamise, vägistamise, orjusega samalaadsete tingimuste või elundite eemaldamise all, on kriminaalmenetluse ajal kaitstud uue ohvriks langemise ja lisatraumade eest. Inimkaubanduse ohvreid koheldakse kriminaaluurimise ja -menetluse ajal viisil, mis arvestab nende konkreetseid vajadusi. Konkreetsete vajaduste hindamisel tuleb arvesse võtta selliseid asjaolusid nagu ohvri vanus, võimalik rasedus, tervislik seisund, võimalik puue ja muud seotud asjaolud ning ohvri suhtes toimepandud kuriteo füüsilised ja psüühilised tagajärjed. Erikohtlemise ja selle viisi üle otsustatakse igal üksikjuhul eraldi vastavalt riigisisestes õigusaktides kindlaksmääratud tingimustele, kohtu kaalutlusõigusele, praktikale ja juhistele. Abi- ja toetusmeetmeid pakutakse ohvrile teadlikult ja konsensuse alusel. Ohvreid teavitatakse selliste meetmete olulistest aspektidest ning neid meetmeid ei tohi ohvritele peale sundida. 27 Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine Meetme eesmärk: inimeste teadlikkus võrdsest kohtlemisest on suurenenud, võrdse kohtlemisega seotud õigused tõhustatud ja diskrimineerimine vähenenud. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Inimeste osakaal, kes tunnetavad, et Eesti ühiskond on vähemusgruppide suhtes salliv, %* Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse monitooring * Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal. Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste arendamine Tegevuse eesmärk: võrdse kohtlemise seaduses nimetatud vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamine ning kaitse diskrimineerimise eest. Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuse kaudu saavutada Sotsiaalministeerium. Eestis lähtub võrdse kohtlemise alane tegevus eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse/veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega tegelevad ministeeriumid: Kultuuriministeerium tegeleb kultuurilise mitmekesisuse ja rahvusvähemuste teemadega, Siseministeerium tegeleb kodakondsuse, rände ja usu teemadega, Sotsiaalministeerium tegeleb üleüldise võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega, keskendudes eraldi puudega inimeste, seksuaalvähemuste ja mitmekesisuse teemadele. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik jälgib võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist ning nõustab diskrimineerimist kahtlustavate kaebuste puhul ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise aset leidmise kohta. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Mitmekesise töökoha märgise saanud 17 organisatsioonide arv suureneb suureneb suureneb suureneb (2018. a) Allikas: Sotsiaalministeerium Inimeste osakaal, kes tunneksid end mugavalt, töötades koos inimesega, kes kuulub seksuaalvähemuste hulka* Allikas: Sotsiaalministeerium Inimeste osakaal, keda häiriks, kui kõrgel poliitilisel ametikohal on inimene, kes kuulub seksuaalvähemuste hulka* Allikas: Sotsiaalministeerium * Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal. 58 Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM) Teenuse sisuks on võrdse kohtlemise poliitika väljatöötamine ja rakendamine, et tagada vähemusgruppide võrdne kohtlemine ühiskonnas. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse 28 valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist. Perioodil 2020–2022 tegeletakse võrdse kohtlemisega seotud õiguste tõhustamisega ja teadlikkuse suurendamisega võrdse kohtlemise põhimõttest. Eesmärk on vähendada diskrimineerimist, suurendada sallivust erinevuste suhtes ja mitmekesisuse väärtustamist ühiskonnas ning inimeste teadmisi oma õiguste kaitse võimalustest. Toimub võrdse kohtlemise seaduse eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus. Teavitustegevuste kaudu suurendatakse teadlikkust inimõigustest, võrdse kohtlemise põhimõttest, ebavõrdse kohtlemise tagajärgedest, samuti mitmekesisuse väärtustamise ja ligipääsetavuse parandamise vajalikkusest ja võimalustest. Ühiskonnas mitmekesisuse väärtustamiseks ning sallivuse ja kaasatuse suurendamiseks tähistatakse mitmekesisuse päeva ja toetatakse mitmekesise töökoha märgise mudeli rakendamist, mille raames pakutakse märgist soovivatele organisatsioonidele koolitusi ja konsultatsioone, abi mitmekesisuse plaanide koostamisel ning võrgustikutegevusi hea praktika vahetamiseks. Ligipääsetavuse nõukoguga koostöös planeeritakse ja viiakse ellu tegevusi ligipääsetavuse parandamise vajaduse ja võimaluste teadvustamiseks ühiskonnas ning siht- ja sidusgruppide tegevuste julgustamiseks ja toetamiseks. Lisaks panustatakse Riigikantselei juurde loodud ligipääsetavuse rakkerühma töösse ning toodete ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi riiklikku ülevõtmise protsessi. Avaliku sektori institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks tegeletakse valdkondlike andmekogumis- ja analüüsitegevustega ning suurendatakse poliitikakujundajate kompetentsi, et arvestada oma tegevuses võrdse kohtlemise põhimõtetega. Tugevdatakse võrdse kohtlemise küsimustega tegelevaid kodanikuühendusi ning luuakse asjaomaste riigiasutuste ja kodanikuühenduste võrgustik, mis suurendab osapoolte võimet koguda ja analüüsida inimõigusi puudutavat infot ning seeläbi parandada inimõiguste kaitset. Toetatakse vähemusgruppide eneseesindamise võimalusi oma õiguste kaitsel. Parandatakse õigusabi kvaliteeti eeskätt juristidele ja õigusspetsialistidele suunatud koolitustegevuste kaudu. 29 Programmi eelarve 30 Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). Hoolekandeprogrammi 2022. aasta teenuste olulisemad muudatused Alates 2022. aastast on hoolekandeprogrammi tegevuse 1.1.2 „Sotsiaalhoolekandeteenused“ all uus teenus nr 325 „Üldhooldusteenuse toimepidevuse tõstmine“. ESFi vahendite lõppemise tõttu ei ole enam programmi tegevuse 1.1.2 „Sotsiaalhoolekandeteenused“ all teenust nr 286 „Keskkonna ja abivahendialane nõustamine ja abivahendispetsialistide pädevuse suurendamine“. Alates 2022. aastast ühendati varem eraldi olnud teenused nr 304 „Tegevuslubade menetlemine“ ja nr 305 „Riiklik ja haldusjärelevalve“ üheks teenuseks nr 328 „Riiklik ja haldusjärelevalve (sh tegevuslubade menetlemine)“, kuna tegemist on kompleksteenusega ehk SKA menetleb ja väljastab tegevuslubasid ning vajaduse korral teeb ka riiklikku haldusjärelevalvet. 31 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Hoolekandeprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, programmi elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine ning heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmi ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2021. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Hoolekandeprogrammi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parandamiseks hüvitiste ja toetuste maksmisele, mis koos sotsiaalteenustega moodustavad tervikliku sotsiaalkaitsesüsteemi. Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel tuleb nii teenuseid kui ka rahalisi toetusi ja hüvitisi vaadata terviklikult.  Tööturuprogramm keskendub tööturuteenuste pakkumisele, mille eesmärk on tagada inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse suundumine. Hoolekandeprogrammist pakutavad teenused toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut ja võimalusi suunduda tööturule või püsida tööturul.  Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb soolise võrdõiguslikkuse edendamisega kõigil tasanditel, sealhulgas hoolduskoormuse küsimusega, toetades meeste ja naiste töödesse stereotüüpse suhtumise muutmist. Hoolekandeprogrammi seos teiste arengukavadega: 32  Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb hoolduskoormuse teemasid ning alaealiste vägivallaohvrite teenuseid.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 käsitleb kogukondade ja paikkondade võimestamist ning rahvastiku tervise valdkonna arendamist toetavaid tegevusi, samuti tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti parandavaid tegevusi, mis on otseselt seotud inimeste iseseisva toimetuleku toetamisega, kogukonnapõhiste teenuste arendamisega ning hoolduskoormuse leevendamisega.  Lõimuv Eesti 2020 keskendub kitsamalt kultuurilisele mitmekesisusele ning inimeste võrdsele kohtlemisele olenemata rahvusest, etnilisusest ja rassist.  Elukestva õppe strateegia 2020 keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele, sealhulgas puudega inimestele.  Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 rõhutab vajadust parandada sotsiaalkaitse- ja tervisevaldkonna integreeritust.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 seab muu hulgas eesmärgiks vägivallaohvrite abistamise süsteemi (sh ohvriabi) arendamise, et tagada vägivallaohvritele nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 tegeleb muu hulgas tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitikaga, kus on oluline roll ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele osutatavatel sotsiaalteenustel. Seirekorraldus Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava30 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete31 valdkondliku komisjoni32 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks33. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 30 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 31 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 32 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 33 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 33  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} „Sotsiaalministeeriumi 2022–2025 programmide kinnitamine“ Lisa 4 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–20231 Programmi nimi Soolise võrdõiguslikkuse programm (HE04) Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed Programmi eesmärk õigused, kohustused, võimalused ja vastutus Elluviimise periood 2022–2025 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Kaasvastutajad (SVVK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Soolise võrdõiguslikkuse programm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab otseselt arengukava neljanda alaeesmärgi saavutamisse. Sooline võrdõiguslikkus tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Ühtlasi on see hüve, mis võimaldab meestel ja naistel teostada end võrdselt hariduselus, tööl, pere- ja isiklikus elus ning teistel elualadel. Sooline võrdõiguslikkus näitab riigi heaolu taset nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes. Sooliselt kihistunud ühiskond, kus võim ja ressursid jagunevad kahe kõige suurema sotsiaalse grupi vahel ebavõrdselt ning eri eluvaldkondades väärtustatakse naisi ja mehi erinevalt, on takistuseks nii inimeste põhiõiguste realiseerimisele kui ka ühiskonna jätkusuutlikkusele. Sooline ebavõrdsus ja kihistumine takistavad elanike elukvaliteedi paranemist, majandusliku ja sotsiaalse heaolu suurenemist ja sotsiaalset sidusust. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab paralleelselt kahe teineteist täiendava strateegilise lähenemisviisi – otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete rakendamine ning soolõime, st soolise aspekti arvestamine iga valdkonna poliitikas – kasutamist. Käesoleva programmi raames keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise erimeetmetele, mis hõlmavad muu hulgas ka soolõime rakendamist toetavaid tegevusi. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, selle taastekke tõkestamiseks ja soolise võrdsuse saavutamiseks kõigis ühiskonnaelu valdkondades keskendutakse: 1) soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamisele, 2) soolise segregatsiooni vähendamisele hariduses ja tööturul, 3) naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise palgalõhe vähendamisele, 4) soolise tasakaalu saavutamisele eri otsustustasanditel, 5) õiguste kaitse tõhustamisele ning 6) soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku institutsionaalse võimekuse toetamisele. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1  Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 3: Tööjõu nõudluse ja Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: pakkumise vastavus Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on tagab tööhõive kõrge toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, taseme ning aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu toetavad pikaajalist paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades tööelus osalemist paranenud Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Soolise võrdõiguslikkuse programm katab rohelisena märgitud alaeesmärki. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala lõpetanud naiste arv tuhande 20– 15,2 14,5 14,8 15,1 15,1 29-aastase naise kohta2 (2019/2020. a) Allikas: Statistikaamet Nende elanike osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem suureks või 64% - - - - väga suureks probleemiks, %3 (2016. a) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring Soolise võrdõiguslikkuse indeks4 61,6 Allikas: Euroopa Liidu soolise - 63,3 - - (2021. a5) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) 2 Mõõdik võrdleb vaadeldud õppeaastal riiklikes või eraõppeasutustes kolmanda taseme hariduse omandanud naiste ehk kõrghariduse esimese ja järgmiste astmete (ISCED 2011 tasemed 6–8) õppekava täitnud naiste arvu vastavas vanuses naiste aastakeskmise rahvastiku andmetega 3 Mõõdik näitab palgalõhe temaatikast teadlike inimeste hoiakuid soolise palgalõhe tähtsustamisel. 4 Mõõdik näitab üldist soolise võrdsuse taset ühiskonnas. Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab sugude võrdsust järgmistes valdkondades: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis. 5 Tegemist on 2021. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajaga, mis põhineb valdavalt 2019. aasta andmetel. 2 Olukorra lühianalüüs Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis-kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem mõjutavad inimeste valikuid ning soodustavad naiste ja meeste sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, sh soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes valikutes, palgalõhet, tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse ebavõrdset jaotust, soolist vägivalda, samuti mõjutavad tervisekäitumist, tervist ja eluiga. Inimese identiteet, väärtused, tõekspidamised, hoiakud ja arusaamad ühiskonna sotsiaalsest toimimisest, sh soorollidest, kujunevad välja hariduse ja kasvatuse käigus. Seetõttu on soolist ebavõrdsust süvendavate sooliste stereotüüpide taastootmisel ja levitamisel, kuid ka leviku tõkestamisel võtmeroll haridusel ja meedial. On tehtud mitmeid uuringuid soolist võrdõiguslikkust puudutavate hoiakute ja teadmiste väljaselgitamiseks õpetajate, üliõpilaste ja koolilaste seas ning nimetatud uuringute tulemusi on kasutatud tegevõpetajatele, õppejõududele, üliõpilastele, kooliõpilastele ja lapsevanematele suunatud tegevusteks, sh koolituste ja õppematerjalide väljatöötamiseks. Tagasiside nendele tegevustele on olnud positiivne ning näidanud, et üldiselt on olemas tahe soolist võrdõiguslikkust edendada, aga teadmisi, kuidas seda teha, on vähe. Heaolu arengukava näeb ette soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ja sellekohaste teadmiste lõimimise kõigi tasandite õppekavadesse ja -materjalidesse, samuti haridustöötajate teadlikkuse suurendamise soolisest võrdõiguslikkusest. Aegunud soolised stereotüübid mõjutavad pahatihti noorte naiste ja meeste haridusvalikuid. Näiteks, naised õpivad rohkem sotsiaal- ja humanitaarerialasid ning mehed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialasid. Majanduse, tehnika ja tööturu arengut silmas pidades on selge, et taolised väga erinevad valikud toovad jätkuvalt ka tulevikus kaasa erinevuse naiste ja meeste tööalastes võimalustes. Eesmärgiga vähendada segregatsiooni on varem korraldatud nn karjääripäevi, kus poistele ja tüdrukutele tutvustati nende soole pigem ebatraditsioonilisi erialasid. Tehti rakenduslik uuring, mille raames katsetati sekkumisi, mis suunaksid tüdrukuid valima õppimiseks ja töötamiseks IKT valdkonna. Sooline ebavõrdsus tööturul avaldub nii naiste ja meeste erinevates hõivenäitajates ja töötasus kui ka kohati väga erinevas hõivatuses tegevus- ja ametialati, mis peegeldab segregatsiooni haridusvalikutes. Meestega võrreldes on naiste tööhõive määr Eestis madalam. Naiste tööhõive määr oli 2020. aastal 75,7%, samas kui meeste puhul oli see 81,5%. Sooline hõivelõhe ehk erinevus naiste ja meeste hõivenäitajates on suurim väikelastega vanemate seas. Alla 3-aastase lapsega naiste tööhõive määr oli 2020. aastal 31,8% ja alla 3-aastase lapsega meeste tööhõive määr 91,8%. Naised on ülekaalus tegevusaladel, mis on ühiskonna toimimiseks küll olulised, kuid ei ole väga kõrgelt väärtustatud (sh tasustatud), nt sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Samas õpivad ja töötavad mehed rohkem suure kasvupotentsiaaliga ja paremini tasustatud valdkondades, nt IKT-alad. Naised ja mehed töötavad ka erinevatel ametikohtadel. 2019. aasta andmeid arvestades peaks üle kolmandiku mehi või naisi vahetama ametikohta ja tegevusala selleks, et taoline tööturu sooline segregatsioon kaoks. Kuigi ametialapõhine sooline segregatsioon on viimase kümnendi jooksul mõnevõrra vähenenud, oli see 2020. aastal jätkuvalt 34,2%. Juhtivtöötajate seas on mehi endiselt märkimisväärselt rohkem kui naisi – 2020. aasta andmetel 63,4%. Tegevusalapõhine sooline segregatsioon pole võrreldes kümne aasta taguse ajaga muutunud, ulatudes 2020. aastal 36,4%-ni. Naiste keskmine palk on Eestis meestega võrreldes oluliselt madalam. Statistikaameti andmetel oli sooline palgalõhe Eestis 2019. aastal 17,1% ja 2020. aastal 15,6%. 3 Vaatamata jätkuvale vähenemistendentsile on sooline palgalõhe Eestis endiselt oluliselt suurem kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, olles Eurostati 2019. aasta esialgsetel andmetel 21,7%6. Sooline ebavõrdsus tööturul ja -elus süvendab naiste ja meeste ebavõrdsust ka teistes eluvaldkondades. Kui palgalõhe iseloomustab soolist ebavõrdsust praeguse hetke seisuga, siis varade lõhe kajastab pikema aja jooksul tekkinud ebavõrdsust. 2019. aastal avaldatud uurimistööst selgus, et Eesti meestel on vara keskmiselt 45% rohkem kui naistel. Kui keskmine varade lõhe tuleneb suurest varade ebavõrdsusest kõige rikkamate meeste ja naiste seas, siis abielus paaride seas on sooline varade lõhe peaaegu kogu jaotuse ulatuses tugevalt meeste kasuks7. Soolist ebavõrdsust ühiskonnas peegeldab ka otsustustasand, näiteks naiste ja meeste ebavõrdne esindatus poliitikas ning muudel avaliku ja erasektori otsustustasanditel. 2021. aasta märtsikuu seisuga oli Riigikogu liikmete seas 75 meest ja 26 naist. Vabariigi Valitsuse 51. koosseisus on koos peaministriga kaheksa meest ja seitse naist, mis on ajaloo jooksul kõige suurema naiste osakaaluga valitsus. Naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslik kaitse ei ole Eestis siiani olnud piisavalt tõhus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse jõustumine 2004. aastal oli oluline edasiminek, et tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev naiste ja meeste võrdne kohtlemine, kuid on jäänud praktikas poolikuks. Eri valdkondade institutsioonidel on piiratud arusaam soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest ning oma rollist ja kohustustest soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Praxise 2015. aastal tööandjate seas tehtud uuring näitas, et tööandjad ei ole sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist alati oluliseks.8 Sellest lähtuvalt näeb heaolu arengukava ette meetmeid, mis on seotud tööandjate teadlikkuse suurendamisega ja seaduse rakendamise tõhustamisega. Riigi kui terviku suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega nii ministeeriumide kui kohalike omavalitsuste tasandil süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on vähene ja ebaühtlane – puudub ühtne soolõime rakendamise süsteem ja tõhus kontrollimehhanism soolise võrdõiguslikkuse edendamise nõuete täitmise ning soolise mõju hindamise kvaliteedi üle. Heaolu arengukava näeb ette meetmed sootundliku ja teadmistepõhise poliitika kujundamise ja rakendamise toetamiseks kõigis valdkondades. Olulisemad töös olevad tegevused  Soolise palgalõhe vähendamiseks soodustatakse läbipaistvate ning objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu. RITA programmi toetusel viiakse lõpule laiapõhjaline soolise palgalõhe uuring, mille raames valmib tööriista prototüüp, mille eesmärk on pakkuda tööandjatele kasutajasõbralikku ja registriandmetel põhinevat võimalust saada infot oma organisatsiooni soolise palgalõhe ja selle võimalike põhjuste ning vähendamise võimaluste kohta. 6 Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel erinevad. Meeste ja naiste palgalõhes, mida avaldab Eurostat, ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid. Samas võimaldavad Eurostati andmed võrrelda Eesti olukorda teiste ELi liikmesriikidega. 7 Eesti Panga Toimetised 4/2019 „Millega selgitada naiste ja meeste varalist ebavõrdsust? Administratiivandmetel põhinev analüüs” https://www.eestipank.ee/publikatsioon/toimetised/2019/42019-jaanika-merikull-merike-kukk-tairi-room-millega-selgitada-naiste-ja- meeste-varalist 8 Uuring „Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamine Eesti tööandjate seas“ http://www.praxis.ee/tood/vordoiguslikkuse-seaduse- rakendamine/ 4  Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks tehakse osaliselt RITA programmist toetatav rakenduslik uuring, mille käigus töötatakse välja ja testitakse nügimise põhimõttel soolise võrdõiguslikkuse edendamist toetavad sekkumised tööandjatele ning noorte valikuid mõjutavatele ja toetavatele haridustöötajatele.  Eraldi pööratakse tähelepanu soolist võrdõiguslikkust puudutava teadlikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele noorte ning kohaliku omavalitsuse poliitikakujundajate ja otsustajate seas.  Viiakse ellu tegevusi, et toetada soopõhise statistika ja andmete kättesaadavust kõigi ministeeriumide vastutusvaldkondades ning avaldatakse kuuenda soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemused. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames arendatakse välja soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus (võrdsuskeskus), mis ühendab endas soolise võrdõiguslikkusega seotud statistikat, uuringuid, koolitusmaterjale jm. Soodustatakse ja toetatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondidest rahastatavate tegevuste puhul soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel. Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel Meetme eesmärk: naiste ja meeste sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamine, sh haridusvalikute ja tööturu soolise segregatsiooni, soolise palgalõhe ning tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse sooliselt ebavõrdse jaotuse vähendamise kaudu. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „raha“9 73,2 - 68,3 - - Allikas: Euroopa Liidu soolise (2021. a10) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „töö“11 72,5 - 73,9 - - Allikas: Euroopa Liidu soolise (2020 a12) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „võim“13 36,6 - 40,8 - - Allikas: Euroopa Liidu soolise (2020. a14) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) 9 Raha alavaldkonnaga hinnatakse soolist ebavõrdsust rahaliste vahendite jaotumisel ning naiste ja meeste majanduslikku olukorda. Soolisi erinevusi mõõdetakse sissetulekute ja vaesusriski kaudu. 10 Tegemist on 2021. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajaga, mis põhineb valdavalt 2019. aasta andmetel. 11 Töö alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste võrdset juurdepääsu tööturule ning sobivatele töötingimustele. Soolisi erinevusi mõõdetakse tööturul osalemise, tööelu kestuse, tegevusalade valiku, tööaja paindlikkuse, tööalasele koolitusele juurdepääsu ning töötervishoiuga seotud riskide kaudu. 12 Tegemist on 2021. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajaga, mis põhineb valdavalt 2019. aasta andmetel. 13 Võimu alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste esindatust poliitilistel ja majanduslikel võimupositsioonidel. Seda mõõdetakse meeste ja naiste esindatuse kaudu valitsuses, parlamendis, kohalikus omavalitsuses, äriühingu nõukogus ja juhatuses ning keskpanga otsustuskogus. 14 Tegemist on 2021. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajaga, mis põhineb valdavalt 2019. aasta andmetel. 5 Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: soolise võrdsuse edendamine ja selle toetamine tagamaks naistele ja meestele kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Oodatav tulemus Sooline võrdõiguslikkus tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on toetada inimkapitali arengut ning majanduse, konkurentsivõime ja heaolu kasvu Eestis, kasutades ühiskonna arengu huvides võrdselt meeste ja naiste teadmisi, oskusi ja võimeid ning suurendades soolist võrdsust. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab paralleelselt kahe teineteist täiendava strateegilise lähenemisviisi – otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete rakendamine ning soolõime, st soolise aspekti arvestamine iga valdkonna poliitikas – kasutamist. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus on kõigil riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel, haridus- ja teadusinstitutsioonidel ning tööandjatel. Samas on ühiskonnas soolise võrdsuse saavutamise eelduseks ka laiem ühiskondlik arusaam soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest ning neile pühendumine ja nende üleüldine väärtustamine. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium Nende naiste ja meeste mees pere 46% (2016. - - - - osakaal, kelle arvates mees peamine toitja a) peaks olema pere peamine toitja, naine peamine koduste naine peamine 28% (2016. tööde eest vastutaja, %15 koduste tööde - - - - a) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse eest vastutaja monitooring mehed saavad Nende 15–19-aastaste naiste ja hooldamisega meeste osakaal, kelle arvates seotud 66% (2016. - - - - mehed saavad hooldamisega töökohtadel sama a) seotud töökohtadel sama hästi hästi hakkama kui hakkama kui naised ning naised naised saavad tehnilisi oskusi naised saavad nõudvatel töökohtadel sama tehnilisi oskusi hästi hakkama kui mehed, %16 nõudvatel 58% (2016. - - - - Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse töökohtadel sama a) monitooring hästi hakkama kui mehed 59 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM) Perioodil 2022–2025 viiakse ellu teavitus- ja analüüsitegevusi eesmärgiga suurendada teadlikkust soolisest palgalõhest, selle põhjustest ja mõjudest. Soodustatakse läbipaistvate ning objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu. Korraldatakse teavitustegevusi, et suurendada tööandjate teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse edendamisest. 15 Näitab naiste ja meeste igapäevaeluga seotud soostereotüüpide levikut ning nende muutust ühiskonnas. 16 Näitab noorte soostereotüüpseid hoiakuid meeste ja naiste tööde kohta ning nende hoiakute muutust ühiskonnas. 6 RITA programmi tegevuse 1 (valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond) raames viiakse lõpule laiapõhjaline uuring, mille eesmärk on vähendada soolise palgalõhe selgitamata osa, ning töötatakse välja tööriista prototüüp, mille eesmärk on pakkuda tööandjatele kasutajasõbralikku ja registriandmetel põhinevat võimalust saada infot oma organisatsiooni soolise palgalõhe, selle võimalike põhjuste ja vähendamise võimaluste kohta. Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks viiakse lõpule rakenduslik uuring, mille käigus töötatakse välja nügimise põhimõttel sekkumised tööandjatele ning noorte valikuid mõjutavatele ja toetavatele haridustöötajatele, et vähendada soolistest stereotüüpidest kantud tegutsemist, soopõhist diskrimineerimist ja soolist segregatsiooni. Projekti toetatakse osaliselt RITA programmi tegevusest 2 (teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine, rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond). Soolise segregatsiooni vähendamiseks haridusvalikutes ja tööturul loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (nn STEM) ning hariduse, tervishoiu ja hoolekande (nn EHW) valdkondades toetatakse perioodi 2021–2027 struktuurivahenditest haridusasutuste, personaliotsingufirmade ja tööandjate teadmispõhiseid ühistegevusi, suurendatakse ühiskonna ning spetsiifiliste siht- ja sidusrühmade teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest ning töötatakse välja sooliste stereotüüpide leviku ja segregatsiooni vähenemist toetavad tööriistad. Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtorganites naiste osakaalu järkjärguliseks suurendamiseks tehakse muu hulgas isikute pädevust väärtustavaid ja valikuprotsesside läbipaistvust suurendavaid tegevusi. Rakendatakse teavitusmeetmeid, et toetada Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimistel valimisnimekirjades nn tõmblukumeetodi rakendamist. Viiakse ellu teavitustegevusi, et suurendada ühiskonna teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest. Eraldi pööratakse tähelepanu soolisest võrdõiguslikkusest teadlikkuse suurendamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele noorte ning riigi ja kohaliku omavalitsuse poliitikakujundajate ja otsustajate seas. Soodustatakse ka teadlikkuse kasvu ja ühiskondlikke arutelusid tehnoloogia, sh digitehnoloogia arengu mõjust naistele ja meestele ning soolisele võrdõiguslikkusele. Eri siht- ja sidusrühmade teadlikkuse parandamiseks ja toetamiseks soolisest võrdõiguslikkusest ja selle edendamisest jätkatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames soolist võrdõiguslikkust puudutavat teavet, sh uuringuid ja koolitusmaterjale koondava soolise võrdõiguslikkuse virtuaalse kompetentsikeskuse (võrdsuskeskus) arendamist. Toetatakse soopõhise statistika ja andmete kättesaadavuse parandamist kõigi ministeeriumide vastutusvaldkondades. 2022. aastal avaldatakse kuuenda elanikkonnauuringu „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“ tulemused. Jätkuvalt toetatakse soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kui soolise võrdõiguslikkuse küsimustes Vabariigi Valitsusele nõuandva kogu tööd. 308 Poliitikarakendamise toetamine ÜKP fondide meetmetes (SoM) Soodustatakse ja toetatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondidest rahastatavate tegevuste puhul soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sealhulgas ligipääsetavuse põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel. 7 Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Tegevuse eesmärk: soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutava nõustamise teostamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine. Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuse kaudu saavutada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) ja võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) nõuete täitmist jälgiv ning muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Volinikku teenindab kantselei. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Nende elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral 28% võrdõigusvoliniku poole, % - - - - (2016. a) Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse monitooring 36 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine (SVVK) Teenuse sisuks on soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenev õiguskaitsealane nõustamine ja koolitamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimiskahtlusega juhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine ning diskrimineerimise ennetamine. Lisaks keskendutakse temaatiliste õigusteatmike väljaandmisele, teenuste digiteerimisele, tehisintellekti kasutuse laienemisest tingitud kaudse diskrimineerimise ennetamisele ning ühiskonna muutumisest tingitud uute olukordadega seotud lahenduste pakkumisele. 8 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). 9 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016– 2023 juhtkomisjon. Soolise võrdõiguslikkuse programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmi ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2021. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmise tingimuste käskkirjades. Kaasamine Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016– 2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 teiste programmidega:  Tööturuprogramm keskendub tööturupoliitika kujundamisele ja tööturuteenuste pakkumisele, mille eesmärk on tagada inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse suundumine. Need omakorda on tihedalt seotud käesoleva programmi eesmärkidega vähendada soolist segregatsiooni tööturul, toetada naiste ja meeste majanduslikku sõltumatust ning vähendada soolist palgalõhet.  Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parandamiseks hüvitiste ja toetuste maksmisele ning muu materiaalse abi andmisele. Hüvitised, mis on seotud sissetulekuga, on väga otseselt mõjutatud ka palgalõhest, nt pensionite kontekstis. Toetuste ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ja arendamisel on väga oluline arvestada, kuidas need mõjutavad nii naisi kui mehi ning kuidas need tagavad neile võrdsed võimalused. 10  Hoolekandeprogramm käsitleb muu hulgas ka hoolduskoormust, vägivalla vähendamise poliitika kujundamist ning ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuse osutamist, samuti võrdse kohtlemisega seotud tegevusi, mis on kõik väga tihedalt seotud sooliste stereotüüpidega. Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 üks eesmärk on luua meestele ja naistele võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks.  Elukestva õppe strateegia 2020 keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele ja soolise tasakaalu tagamine elukestvas õppes osalemiseks. Samuti pöörab elukestva õppe strateegia tähelepanu õpetajate soolise struktuuri parandamisele. Sooliste stereotüüpide mõju vähendamine hariduskäsitluses tagab nii meestele kui naistele paremad võimalused eneseteostuseks.  Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärk on aidata kaasa meeste ja naiste eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemisele, käsitledes muu hulgas ka tervislike eluviiside teemasid. Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis- kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem kujundavad inimeste suhtumist ka tervisesse ning põhjustavad naiste ja meeste erinevat tervisekäitumist, selle kaudu ka tervist ja eluiga.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 keskendub isikutevahelisele vägivallale, sh perevägivallale (lähisuhtevägivallale), seksuaalvägivallale ja inimkaubandusele. Kuigi vägivalla ohvriks võivad sattuda inimesed sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast, vanusest ja soost hoolimata, tuleb tõdeda, et registreeritud perevägivallakuritegude puhul on suur osa ohvritest naised ning perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse korral on naistele osaks saanud vägivald sageli raskem ja selle tagajärjed rängemad. Seetõttu pööratakse vägivalla ennetamise strateegias olulist tähelepanu naistevastasele vägivallale. Seirekorraldus Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016– 2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava17 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete18 valdkondliku komisjoni19 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks20. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja 17 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 18 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 19 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 20 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 11 Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 12  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} „Sotsiaalministeeriumi 2022–2025 programmide kinnitamine“ Lisa 5 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja eesmärk elukvaliteet on paranenud Laste ja perede arengukava 2012–2020 (LPA)1 Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–20232 Programmi nimi Laste ja perede programm (HE05) Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi Programmi eesmärk parandamine, soodustades seeläbi laste sünde Elluviimise periood 2022–2025 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI) Sissejuhatus Perepoliitika tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud laste ja perede arengukava 2012–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm keskendub laste ja perede heaolu suurendavate meetmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja adekvaatsuse tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et tagada laste õigused ja heaolu, toetada perede igapäevast toimetulekut ning luua eeldused ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks ja elanikkonna kestmiseks. Lapse õiguste ja heaolu tagamine on valdkondadeülene ülesanne. Tulenevalt lastekaitseseadusest on ministeeriumidel, riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ja kolmandatel osapooltel (sh eraisikutel) kohustus oma tegevustega silmas pidada nende mõju lastele ning hoiduda lastele kahjulikult mõjuvatest tegevustest. 1 Laste ja perede arengukava http://sm.ee/et/laste-ja-perede-arengukava-2012-2020 2 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1  Laste ja perede arengukava 2012–2020 Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk 2: 3: 4: 5: Strateegiline eesmärk 1: Eesti on positiivset Lapse õigused on Eestis on perede Meestel ja naistel on vanemlust toetav riik, tagatud ja loodud on adekvaatset võrdsed võimalused Eesti laste- ja kus pakutakse toimiv majanduslikku töö-, pere- ja eraelu perepoliitika on vajalikku tuge laste lastekaitsesüsteem, toimetulekut toetav ühitamiseks, et teadmistepõhine ja kasvatamisel ja et väärtustada kombineeritud soodustada ühtne, et toetada vanemaks olemisel, ühiskonnas iga last ja toetuste ja teenuste kvaliteetset ja iga ühiskonna et parandada laste tema arengut ning süsteem, et pakkuda pereliikme jätkusuutlikkust elukvaliteeti ja heaolu toetavat perele püsivat vajadustele vastavat tulevikuväljavaateid turvalist keskkonda kindlustunnet igapäevaelu Alates 2021. aastast on perepoliitika tulemusvaldkond liidetud heaolu tulemusvaldkonna alla, mistõttu on laste ja perede programmi strateegilised eesmärgid seostatavad heaolu arengukavaga 2016–2023. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Soovitud laste arv ja naistel soovitud ja soovitud ja soovitud ja soovitud ja tegelik laste arv3 0,88 ja tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste Allikad: Special meestel arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus Eurobarometer, Euroopa 1,55 väheneb väheneb väheneb väheneb Komisjon (2011. a) Osakaal lastest (4.–11. klass), kes on eluga jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale üldiselt rahul 82% tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või Allikas: Lapse õiguste ja (2018. a) tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb vanemluse uuring 2018, Praxis 0–2-aastaste lastega 20– 49-aastaste meeste ja naiste tööhõivemäära 60 pp 59 pp 58 pp 57 pp 56 pp erinevus ehk hõivelõhe (2020. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Olukorra lühianalüüs Lapsepõlv, pereloomis- ja lastekasvatamisaeg moodustavad suure osa inimese elust. Seetõttu mõjutavad riigi perepoliitilised valikud väga suurt hulka Eestis elavaid inimesi ja olulisi etappe 3 Mõõdik näitab vahet küsitlusuuringu kaudu mõõdetava soovitud ja registriandmetel põhineva tegeliku laste arvu vahel. Regulaarselt avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustati tegevusi 2017. aastal, et koostöös Statistikaametiga töötada välja näitaja metoodika ja regulaarne andmeallikas. 2 igaühe elust. Laste- ja perepoliitika hõlmab tegevusi laste õiguste ja kaitse tagamiseks, perede majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks ning sündide soodustamiseks. Valdkonna peamine eesmärk on väärtustada ja tagada iga lapse heaolu vananeva rahvastikuga ühiskonnas, kus 0–17-aastaste laste arv ja osakaal rahvastikus väheneb. Statistikaameti andmetel elas 2021. aasta alguses Eestis 258 227 alla 18-aastast last, mis moodustas kogu elanikkonnast 19,4%. 2000. aasta algusega võrreldes on alaealiste laste arv vähenenud enam kui 54 100 võrra ja osakaal elanikkonnas vähenenud 3 protsendipunkti (alaealiste osakaal elanikkonnas oli 2000. aasta alguse seisuga 22%). Statistikaameti andmetel registreeriti 2020. aastal Eestis 13 209 elussündi ja 15 811 surma ehk aasta jooksul suri 2602 inimest enam kui sündis ning loomulik iive oli seega negatiivne. 2020. aastal sündis 890 last vähem kui 2019. aastal. Rahvastik küll vananeb, kuid surmade arv on olnud stabiilne ja seetõttu mõjutab negatiivset iivet peamiselt väike sündide arv. Sündide arv väheneb, sest sünnituseas naiste põlvkond väheneb. 2018. aastal sündide arv kasvas ja seda peamiselt just kolmanda lapse sündide arvu suurenemise tõttu – kolmandaid lapsi sündis 2018. aastal kokku 2818, ca 23% rohkem kui varasemal aastal. Kuid 2019. aastal sündide arv vähenes taas (268 lapse võrra) ja see jätkus 2020. aastal. Kolmandaid lapsi sündis 2019. aastal 2773 (45 lapse võrra vähem kui 2018. aastal) ja 2020. aastal vaid 2427. See-eest kasvas 2020. aastal neljanda lapse sündide arv, kui peredesse sündis 776 neljandat last, mis on 96 rohkem kui aasta varem. Kolmandate laste sündide arv on kasvanud alates 2016. aastast ja 30–34-aastaste naiste seas algas kasv juba aastast 2015. Põhjuseks on tõenäoliselt riigi majanduslik stabiilsus, kuna laste arv peredes suurenes ka eelmise majanduskasvu ajal. Taasiseseisvuse ajal sündis kõige rohkem lapsi 2008. aastal (16 028 sündi aastas) ja kõige vähem 1998. aastal (12 167). Kui rahvastikutaasteks vajalik tase on ca 2,1 last naise kohta, siis 2019. aastal oli summaarne sündimuskordaja 1,58. Kui veel mõne aasta eest oli sündimuskordaja tõusutrendis ning tekkis lootus, et see võib jõuda iseseisvusaja kõrgema taastetasemeni, milleks oli 2010. aastal 1,72, siis 2020. aastal see kordaja langes. Eesti puhul on kaks kõige olulisemat tegurit, mis mõjutavad aastapõhiseid sündide arve eelseisval 15–20 aastal: sünnitusea jätkuv tõus ja pereloomeeas rahvastiku suuruse vähenemine.4 2016. aastal ületas Eesti naiste keskmine lapsesaamise vanus esimest korda 30. eluaasta piiri ning jätkas kasvu. 2020. aastal oli ema keskmine vanus lapse sünnil 30,75 aastat. Esimese lapse sünnitamise iga on 28,24 ja see on kasvanud viimase viie aastaga ühe aasta võrra. Sündide üldise võimaliku saavutatava taseme määrab tänapäeva ühiskonnas soovitud laste arv. Perepoliitika olulist rolli sündimuse suurendamises nähakse sobiva, st lapse kasvatamist toetava keskkonna loojana, mis aitab seeläbi realiseerida soovitud laste sündi. 2011. aasta Eurobaromeetri tulemuse kohaselt soovivad Eesti naised endale keskmiselt 2,46 last ning mehed 2,42 last. Tegelik laste arv oli samal ajal 1,58 last naistel ja 1,27 last meestel. Võrreldes varasemate andmetega ei ole Eesti elanike hinnangud soovitud laste arvu kohta muutunud. Uuemaid andmeid soovitud ja tegeliku laste arvu kohta pole, mistõttu on vaja näitaja järjepidevaks avaldamiseks, aga ka sündimust soodustava poliitika tõenduspõhiseks arendamiseks teha perioodilisi küsitlusuuringuid. Laste ja perede heaolu ning laste tulevikuväljavaateid mõjutab olulisel määral perede materiaalne kindlustatus. 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr on majanduskriisi järel näidanud vähenemise trendi ning 2020. aastal oli laste absoluutse vaesuse määr 2,7% (2019. a 4 Puur, A., Põldma, A. (2014). Eesti sündimusareng ja sündimuse mõjutamise võimalused: lühianalüüs. Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Perehuvitised/puur_poldma_sundimus_ja_selle_mojutamise_voimalused_28022014.pdf 3 2,5%). Võrreldes teiste lastega leibkondadega on vaesusrisk suurem ühe täiskasvanuga lastega leibkondades, kellest 6,4% elasid absoluutses vaesuses. Kui aastal 2014 oli ka vähemalt kolme lapsega paaride absoluutse vaesuse määr leibkondade võrdluses tunduvalt suurem, siis aastaks 2017 oli see langenud kõikide lastega leibkondadega võrreldes sarnasele tasemele ning oli kõikide lastega leibkondadega võrreldaval tasemel ka 2020. aastal (2,0%). Alates 2015. aastast on laste vaesuse vähenemise põhjuseks olnud perehüvitiste suurendamine, samuti on suurendatud laste tarbimiskaalu toimetulekutoetuse määramisel. Kolme ja enama lapsega perede vaesust on vähendanud lasterikka pere toetuse rakendumine 2017. aasta 1. juulist. Perehüvitiste olulist mõju vaesusele ilmestavad vaesuse näitajad enne ja pärast rahalisi toetusi (sotsiaalseid siirdeid). Täpsemalt öeldes vähendasid 2019. aastal peretoetused ja vanemahüvitis kokku laste absoluutset vaesust 4,4 protsendipunkti ehk hinnanguliselt 64% võrra. Peretoetused (sh lapsetoetused) eraldi võttes vähendasid 2019. aastal laste absoluutset vaesust 2,8 protsendipunkti ehk 53% võrra. 1. märtsist 2018 makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral ka täiendavat toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18- kuuseks saamiseni. Lisaks on alates 2017. aasta algusest võimalus saada täitemenetlusaegset elatisabi. Laste heaolu mõjutab olulisel määral see, millised on suhted pereliikmete vahel, milline on lapsevanemate vanemlik kompetents ning kuidas on tagatud abivajaduse märkamine ja sellele reageerimine. Vanemate puudulikud teadmised lapse arengust ja kehvad kasvatusalased oskused võivad olla üheks põhjuseks, miks peredes probleeme tekib. Näiteks ei pea 36% lapsevanematest füüsilist karistamist lastevastaseks vägivallaks ning lausa 42% lapsevanematest peab kehalist karistamist teatud hetkel vajalikuks.5 Heade vanemlike oskustega vanemad suudavad pakkuda oma lastele parimat kasvukeskkonda, nende lastel on suurem kognitiivne võimekus, paremad sotsiaalsed oskused ja vähem käitumisprobleeme.6, 7, 8, 9 Eestis tehtud uuringud10 näitavad, et vanemad soovivad laste kasvatamisel enam nõu ja tuge, samas on vanemlike oskuste koolitustel osalemine paljude jaoks harjumatu ega ole vastupidi paljudele teistele Euroopa riikidele saanud tavapäraseks praktikaks. SKA lastekaitse osakonna poole tehtud pöördumistest moodustasid 2020. aastal 19% lapse suhtluskorraga, elatisega ja hooldusõigusega seonduvad pöördumised (kokku oli erinevaid pöördumisi 1553, neist hooldusõiguse küsimustega seonduvaid 293, kohtuväliseid 105 ja kohtumenetlusaegseid 188). SKA lastekaitse osakond tegeleb ka rahvusvaheliste lastekaitsealaste üksikjuhtumitega. 2020. aastal olid nende puhul peamisteks probleemideks lapse hooldusõigusega seonduvad küsimused (67; 35%), sealhulgas nii kohtumenetlusega seotud (44; 23%) kui kohtuvälised (23; 12%). Järgnesid muud perekonnaõigusega seotud küsimused (10%), lapse kasvatamise küsimused (9%) ja lapserööviga seonduvad küsimused (7%). 2020. aastal esitati maakohtutele 2472 hagiavaldust elatise asjades, lapse suhtes vanema õiguste ja lapsega suhtlemise reguleerimise küsimustes esitati maakohtule 1098 avaldust. 2020. aasta märtsi seisuga on sundtäitmisel olevates asjades kokku u 8000 vanemat, kes on elatisraha võlgu kogusummas enam kui 33 miljonit eurot. Kasvanud on ka elatisabi määramised. Kui 2017. aastal oli 586 last, kelle puhul määrati elatisabi kohtumenetluse ajal, ja 3713 last, kelle 5 Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2018, Praxis 6 Benasich AA, Brooks-Gunn J. Maternal attitudes and knowledge of child-rearing: Associations with family and child outcomes. Child Development 1996;67(3):1186-1205 7 Huang KY, Caughy MOB, Genevro JL, Miller TL. Maternal knowledge of child development and quality of parenting among White, African-American and Hispanic mothers. Journal of Applied Developmental Psychology 2005;26(2):149-170. 8 Stevens JH. Child development knowledge and parenting skills. Family Relations 1984;33(2):237-244 9 Family Strengthening Policy Center. (2007). The parenting imperative: Investing in parents so children and youth can succeed (Policy Brief No. 22) 10 Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2012 ja lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018, Praxis 4 puhul määrati elatisabi täitemenetluse ajal, siis 2020. aastal määrati elatisabi 518 lapse puhul kohtumenetluse ajal ja 5503 lapse puhul täitemenetluse ajal. Aasta-aastalt on lastekaitsetöötajateni jõudnud üha enam lapsi, kes abi vajavad. Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad registreerisid 2020. aastal ligikaudu 7000 lastega seotud pöördumist, millest suurem osa oli seotud eri põhjustel abi vajanud lastega (nt ülalpidamisküsimused, peresisene väärkohtlemine ja vägivald, hooldusõiguse küsimused, hariduslik erivajadus, käitumisprobleemid, tervisest või puudest tulenev abivajadus, õigusrikkumistega seotud probleemid, enesehävituslik käitumine, hädaohus laps). Pöördumiste registreerimine on kasvanud, kuid lastekaitse- ja hoolekandeteemaliste juhtumimenetluste algatamine on viimasel aastal vähenenud 15%: 2020. aastal algatati neid 2001, kuid 2019. aastal 2347. Abivajavate laste jm lastekaitseteemaliste pöördumiste suure arvu taga ei tule näha mitte suurt abivajaduse kasvu, vaid ka abivajavate laste paremat märkamist ning pöördumistele tõhusamat registreerimist, mis on mõjutatud ka spetsialistide arvu kasvust (2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis ühe täiskoormusega töötava lastekaitsespetsialisti kohta arvestuslikult keskmiselt 965 last) ja muutunud tööpraktikast (nt juhtumimenetluse algatamise kohustuslikkus, lastekaitsetöötajate täiendkoolitused). Abivajaduse õigeaegne märkamine ja vajaduse korral asjakohane sekkumine on lastekaitsevaldkonnas võtmeküsimus. Probleemide süvenedes on abistamine keerulisem ja sageli ka kulukam. Kui üldjuhul toetatakse probleemide ilmnemise korral kogu peret, tagades seeläbi abivajava lapse vajaduste kaetuse ja õiguste kaitstuse, siis probleemide liialt hiline märkamine või neile asjakohaselt reageerimata jätmine on üks olulisemaid põhjusi, miks osutuvad vajalikuks ka erandlikud ja äärmuslikumad meetmed, nagu lapse perest eraldamine ja asendushooldusele paigutamine. Eestis on positiivse trendina perest eraldatud laste arv vähenenud, samal ajal kui abi vajanud laste pöördumiste registreerimine on kasvanud. See näitab tõhusamat lastekaitsetööd ehk kuigi lastekaitsetöötaja vaatevälja ilmub enam lapsi, kes vajavad tuge, on vähem äärmuslikke juhtumeid, kus perest eraldamine on vajalik lapse elu, arengu või heaolu kaitsmiseks. 2020. aastal eraldati perest 284 last, see on sarnane eelnevate aastatega, kuid siiski kaheksa last vähem kui aasta varem ning enam kui 150 last vähem kui kümme aastat varem. Perest eraldatud laste arv on järjepidevalt vähenenud ja viimastel aastatel stabiliseerunud: 2010. aastal oli perest eraldatud lapsi 460, 2013. aastal 436, 2016. aastal 353 ja 2019. aastal 292. Perest eraldatud laste osakaal kõikidest lastest on samuti veidi vähenenud: 0,19%-lt (2010) 0,14%-ni (2016) ja 0,11%-ni (2017–2020). Laste perest eraldamise korral on oluline pakkuda neile võimalikult peresarnast kasvukeskkonda. Eesmärk on suurendada perepõhisele asendushooldusele suunamiste osakaalu ning pikemas perspektiivis jõuda sellise olukorrani, kus laste asutusse paigutamine oleks erandlik. 2020. aasta lõpu seisuga jagunevad lapsed asendushoolduse vormide järgi järgmiselt: perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel on 65% (hooldusperes 145 ja eestkosteperes 1332 last) ning institutsionaalsel asendushooldusel 35% (asendus- ja perekodus 800 last) lastest. Aastate kaupa on laste perest eraldamine ja ka asendushooldusel olevate laste arv järk-järgult vähenenud. Asendushoolduse vormide järgi on osakaal tasapisi kasvanud perepõhise hoolduse kasuks. Kui 2020. aasta lõpu seisuga on perepõhisel hooldusel 65%, siis 2010. aasta lõpu seisuga oli 60% lastest mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel (perekonnas hooldamisel 353 ja eestkosteperes 1348 last) ja 40% institutsionaalsel asendushooldusel (asenduskodus 1151 last). Asendushooldusel olevate laste arv on väikses langustrendis, asendushooldusel kokku viibis 2010. aasta lõpus 1,17% ja 2020. aasta lõpus 0,81% lastest (0–17-aastased). Kui kuni eelmise aastani proportsionaalselt veidi enam vähenes perekonnas hooldamisel olevate laste arv, siis nüüd on hakanud tasapisi taas kasvama hooldusperes olevate laste arv: 2018. aastal oli hooldusperedes kõigest 124 last ja 2020. aasta lõpus juba 145 last. Asenduskodus ja perekodus teenust saavate isikute arv on aasta varasemaga võrreldes sarnane: 2019. aastal vähenes asutustes olevate isikute arv 100 võrra, mõjutatuna asendushoolduse ümberkorraldusest, mille kohaselt on võimalik alates 2018. aastast pakkuda täisealistele asendushooldusel viibinud 5 isikutele järelhooldusteenust. Seda teenust sai 2018. aasta lõpu seisuga 46 noort, 2019. aasta lõpu seisuga 94 noort ja 2020. aasta lõpuks juba 151 noort. Üks lastekaitsevaldkonna prioriteete on laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamine ning väärkoheldud laste parem tuvastamine ja abistamine. Laste vastu suunatud registreeritud seksuaalkuritegude arv on tõusutrendis, st üha rohkem juhtumeid tuleb avalikuks, kuid tegelikke ohvreid on arvatavasti kordades rohkem. Uuringute järgi on seksuaalvägivalda kogenud iga kümnes noor ja iga kahekümnendat on sunnitud seksuaalvahekorrale. Veidi enam kui pool väärkohtlemise ohvritest räägib juhtunust kellelegi – enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale, vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel nõustajat, arsti või lastekaitsetöötajat, veelgi harvem politseid.11 Väga paljud lapsed aga õiguskaitseorganiteni ja vajaliku abi saamiseni ei jõua. Suure murekohana joonistub välja ka see, et kompleksprobleemidega ja traumakogemusega lastele puuduvad vajaduspõhised sekkumised ja teraapiad. Lisaks ei ole laste ja pere abistamine terviklik, st tööd tehakse peamiselt lapsega, kuid lapse abivajaduse vähendamiseks on oluline toetada ka peret. Probleemiks on ka tõenduspõhise lapse riskide ja vajaduste hindamise vahendi puudumine, teenuste saamise järjekorrad (nt MDFT ja KLAT) ning kinnise lasteasutuse teenuse ebapiisav kättesaadavus konkreetsetele sihtrühmadele (nt põhihariduse omandanud noored). Lisaks puuduvad teadmised ja oskused teatud sihtrühmaga töötamiseks (nt seksuaalhälbelise käitumisega ja psühhopaatilise käitumisega noored). Kinniste asutuste kvaliteedi parandamise kõrval vajab väljaarendamist ka nn avatud asutuste võrgustik ja kompleksprobleemidega lastele vajalik rehabilitatsioon. Süvenev probleem on lapse elukoha, suhtluskorra ja ülalpidamisega seotud vanemate vaidlused. Kohtustatistika ja SKA lastekaitse osakonna poole tehtud pöördumised näitavad, et vanemad ei suuda sageli kooselu või abielu lõppedes lapse edasist kasvukeskkonda ja heaolu puudutavates küsimustes kokku leppida ning vajavad selles ametnike sekkumist. Abivajaduse õigeaegne märkamine ja vajaduse korral asjakohase toe pakkumine on väga oluline kõigi erivajadusega, sh puudega laste puhul. 2021. aastal Vabariigi Valitsusele esitatud ettepanekud erivajadusega laste tugisüsteemi korrastamiseks, selle tarbeks algatatud teenusedisaini protsess ja intervjuud erivajadusega laste vanemate ja valdkonna spetsialistidega ning kohtumised huvikaitseorganisatsioonidega näitasid, et olemasolevas erivajadusega laste tugisüsteemis on abi saamine lapse ja vanema jaoks enamasti keeruline ja aeganõudev. Segadust tekitab eri valdkondade ja asutuste vahel killustunud abivajaduse hindamine ja abi osutamine. Osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Eestis on piirkondi, kus on puudu vajalikest tugispetsialistidest (sotsiaaltöötaja, psühholoog, eripedagoog, logopeed) ning samas on spetsialistide tegevused hindamistel sageli dubleerivad, mis omakorda vähendab ressurssi, mida kasutada teenuste osutamiseks. Lisaks sellele pole olemasolevate teenuste mahud alati piisavad, need on killustunud eri valdkondade vahel ning puudu on ennetavatest ja kompleksprobleemidega lastele vajalikest teenustest. Mitmed riigi ja kohaliku omavalitsuse teenused on seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Vaja on jõuda olukorrani, kus teenuste saamine lähtub hinnatud abivajadusest, mitte puude raskusastme olemasolust. Seetõttu vajab praegune tugisüsteem lihtsustamist, et pere jõuaks kiire abini ning vabastada spetsialistide ressurssi reaalseks teenuste osutamiseks. Lisaks tuleb saavutada tervikpilt laste vajadustest, mis võimaldaks pakkuda sama raha eest rohkem tuge seal, kus laps seda vajab. Täiendavalt pööratakse tähelepanu imiku- ja väikelapseeas laste abivajaduse varajasele märkamisele, et õigel ajal märgata arengu mahajäämust ning ennetada abivajaduse süvenemist. 11 Tartu Ülikool. Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuring, 2015. Internetis kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf 6 Olulisemad töös olevad tegevused  Erivajadusega laste tugisüsteemide korrastamiseks ja probleemide lahendamiseks esitati 2021. aasta aprillis Vabariigi Valitsusele memorandum ja ettepanekud, mis on seotud valitsuse tegevusprogrammi aluspõhimõtetega 2.21 ja 5.15. Olulisemad tegevused murekohtade lahendamiseks perioodil 2021–2024 on kohaliku omavalitsuse kui esmase kontaktpunkti ja juhtumikorraldusliku rolli selgem määramine ning seda toetava andmevahetuse algatamine. Sel eesmärgil on välja töötatud esmased õiguslikud muudatused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel saada andmeid laste kohta, kellele on taotletud puude raskusastet, et KOVil tekiks õigus potentsiaalselt abivajavaid peresid proaktiivselt abistada, ennetades seeläbi abivajaduse süvenemist. Valitsus kiitis heaks ettepaneku konsolideerida koolivälise nõustamismeeskonna, rehabilitatsioonimeeskonna ja Sotsiaalkindlustusameti abivajaduse hindamisi ja otsuseid puudutavad funktsioonid, et vabastada spetsialistide ressurssi reaalseks teenuste osutamiseks. Seejuures tuleb uuendada lastekaitse tööprotsesse ja töövahendeid ning rakendada ühe plaani põhimõtet, mille alusel tekib lapsele ja perele üks tegevuskava, mis hõlmab kõiki vajalikke tugimeetmeid ja võimaldab hinnata sekkumiste terviklikku mõju. Vajalik on riigi ja KOVi rollide täpsustamine ning sotsiaal- ja haridusvaldkonna tugispetsialistide poolt pakutavate teenuste selgem piiritlemine, samuti teenusestandardite ja kvaliteedijuhiste väljatöötamine. Selleks, et tugiteenuste saamine ei sõltuks mitte puude raskusastme olemasolust, vaid reaalsest abivajadusest, on vaja muuta riigi poolt KOVidele suunatud toetusfondi loogikat. Praegu on riigi poolt suunatud lisaraha kasutamine seotud puude raskusastmega ning ei luba vahendeid planeerida kõigile abi vajavatele lastele. Reformi õnnestumiseks on vajalik ka uue lastekaitsealase järelevalvemudeli väljatöötamine ning rakendamine. Mitmetes eeltoodud tegevustes on esmased õiguslikud muudatused valminud ning riik võimaldab alates 2023. aastast KOVidel riigieelarvest eraldatavat toetust kasutada senise raske ja sügava puudega laste sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Lisaks võimaldatakse KOVidel kasutada toetust seniste sotsiaalteenuste (lapsehoid, tugiisik, sotsiaaltransport) asemel sellise toe osutamiseks, mis toetavad abivajava lapse toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist ja aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust. Uue perioodi struktuurivahendite raames on kavas luua suure hooldusvajadusega lastele kombineeritud hoiu- ja õendusteenus, mille abil leevendada vanemate suurt hoolduskoormust, tagades samal ajal lapsele vajaliku toe. Samuti on kavas erivajadusega ja komplekssete muredega lastele välja töötada uued rehabilitatsiooniprogrammid, mis oleksid senisest paremini sihitatud ja tulemuslikumad. Alates 2021. aastast on ESFi vahenditest raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste (tugiisikuteenus, lapsehoiuteenus ja toetava teenusena transporditeenus) korraldamine ainult kohaliku omavalitsuse ülesanne. Selleks, et teenuste osutamiseks oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja KOVide võimekus paraneks, jätkab SKA aastatel 2021–2022 ESFi vahenditest kohalike omavalitsuste toetamist.  2017. aastal käivitati laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ning väärkoheldud laste paremaks tuvastamiseks ja abistamiseks lastemajateenus, mis tugineb Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Riigiprokuratuuri koostööle. 2020. aastal avati lisaks Tallinna ja Tartu lastemajadele kolmas lastemaja Jõhvis. Valitsuse tegevusprogrammis on seatud eesmärk laiendada teenust 2022. aastaks ka Lääne-Eestisse, mis tagaks nelja Eesti regiooni kaetuse teenusega. Samal ajal jätkub lastemaja mudeli edasiarendamine ja ühtse praktika kujundamine asutustevahelises koostöös. 2022. aasta II pooles jõustuvad ka lastekaitseseaduse muudatused, et paremini reguleerida lastemajade tegevust ja Sotsiaalkindlustusameti ülesandeid väärkoheldud laste abistamisel. 7  2020. aastal koostatud lastekaitsevaldkonna analüüsi raames tehti ettepanekud, mis puudutasid lapse abivajaduse ühtlustatud hindamist ja valdkondadeülest juhtumikorraldust, lastekaitsevaldkonna juhtimis- ja korraldussüsteemi tõhustamist ja lastekaitsetöötajate toetamist. Täiendavalt tehti analüüs ja esitati ettepanekud lastekaitse järelevalvesüsteemi arendamiseks, et tagada lastekaitsetöö ja lastele mõeldud sotsiaalteenuste hea kvaliteet. Ettepanekute tulemusena on 2021. aastal alustatud lastekaitseseaduse VTK väljatöötamisega, mille raames täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid lapse abistamisel, reguleeritakse selgemalt ja ühtsemalt abivajava lapse juhtumikorralduse protsessi, luuakse paremad õiguslikud alused abivajavat last puudutavaks infovahetuseks ning täiendatakse lastekaitsetöö ja lastele mõeldud sotsiaalteenuste kvaliteedi tagamise ja järelevalve korraldust. Ettepanekud on aluseks ka uue struktuurivahendite perioodi tegevustele, mille raames on kavas uuendada lastekaitsetöötajate baas- ja täiendõppesüsteemi, luua võimalused lisateadmiste ja oskuste saamiseks tööks spetsiifiliste ja komplekssete vajadustega lastega ning arendada välja lastekaitsetöötajate tööriistapakett koos vajalike IT-lahendustega.  Traumakogemusega ja kompleksprobleemidega lastele on oluline välja töötada sekkumised, mis vastavad lapse vajadustele. Eesmärk on pakkuda teenuseid, kus oleks integreeritud ravi, rehabilitatsioon, haridus ja vajaduse korral ka mõjutusvahend. Laste sihtrühm on väga erinev (õigusrikkumisi toime pannud noored, psüühikahäirega noored, ennast kahjustava käitumisega noored jne), mistõttu on ka nende vajadused erinevad. Kõik lapsed ei vaja kinnise lasteasutuse teenust, mistõttu tuleb arendada nii ennetavaid sekkumisi neile lastele, kelle probleemid ei ole veel nii tugevalt eskaleerunud, et neid tuleks kinnisesse asutusse paigutada, kui ka selliseid statsionaarseid teenuseid, kus uksed jäävad avatuks (nn ravikoduteenus). Lisaks on oluline panna rõhku jätkutoele, et toetada lapsi ka pärast teenuse lõppemist. Jätkutoe eesmärk on pakkuda sujuvamat üleminekut teenuse lõppemisel ning ennetada varasemate probleemide kordumist. 2022. aasta septembriks töötatakse välja suure abivajadusega lastele suunatud statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse ja jätkutoe korraldusmudel (VVTP p 2.20). Lisaks on uue struktuurivahendite perioodi raames planeeritud erinevaid tegevusi kompleksprobleemidega ja traumakogemusega laste abistamiseks, sh kinnise lasteasutuse teenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine, riskikäitumist ennetavate sotsiaalprogrammide arendamine ja rakendamine ning jätkutoe süsteemi arendamine.  Asendus- ja järelhoolduse valdkonnas jätkatakse perepõhist asendushooldust soodustavate ning teenuse kvaliteedi arendamisse panustavate tegevustega – arendatakse nii valdkonna koolitusi kui tugimeetmeid, samuti perepõhist teenust ajutises kriisiolukorras olevatele ning käitumisprobleemidega lastele. Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste koostöös jätkatakse hooldusperede baasi kasvatamist jms. Samuti valmistutakse ESF-ist väljumiseks, sh toetatakse nt kohalikke omavalitsusi, kes alates 2022. aastast korraldavad tugiisikuteenuse osutamist asendushoolduselt lahkuvatele noortele. 2021. aasta aprillis jõustusid sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis parandavad perevanemate sotsiaalseid garantiisid ning võimaldavad järelhooldust vajavate noorte paindlikumat toetamist. 2021.– 2022. aastal analüüsitakse 2018. aastal jõustunud asendus- ja järelhoolduse korraldamise ja rahastamise muudatusi ning asendushoolduselt elluastuvate noorte toimetulekut ja vajadusi. 2022. aasta aprillis esitatakse analüüs ja ettepanekud asendus- ja järelhoolduse vahendite toetusfondist KOV-i tulubaasi andmise kohta (VVTP p 2.18) ning väljatöötamiskavatsus perepõhise asendushoolduse soodustamiseks (VVTP p 2.20). Aastatel 2021–2022 viiakse ellu katseprojekt, mis on seotud eestkosteperedega Pärnu Maakohtu piirkonnas, et parandada ja ühtlustada eestkostjate ettevalmistust, hindamist, toetamist ja järelevalvet seoses eestkosteperes kasvavate laste heaoluga. Peale projekti lõppu tehakse edasised ettepanekud valdkonna korrastamiseks. 8  Aastal 2022 jõustuvad vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused, millega võimaldatakse vanemahüvitise maksmist peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile ka ühe päeva kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, võimaldatakse vanematel viibida 60 päeva vältel ühel ajal vanemapuhkusel ja saada samal ajal ka vanemahüvitist, tehakse erisused surnult sündinud laste, enneaegselt sündinud laste ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele, täiendatakse lapsepuhkuse ja lapsendajapuhkuse ja hüvitise tingimusi ning luuakse emapuhkus ja ema vanemahüvitis. Meede 1.1. Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu Meetme eesmärk: laste õiguste ja lastekaitsesüsteemi toimimine on tagatud. Tegevus 1.1.1. Laste ja perede valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: kvaliteetne laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning soodustada laste sünde. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Laste- ja perepoliitika arendamiseks kavandatud tegevused on ellu viidud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 54 Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning soodustada laste sünde. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja poliitika rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist laste- ja perepoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Laste ja perede toetamiseks:  on välja töötatud lahendused pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmiseks;  hakatakse alates 2022. aasta 1. septembrist pakkuma riiklikku perelepitusteenust;  töötatakse välja sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuteenuste integreeritud mudel, korrastades seejuures nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandi teenuste pakkumist;  töötatakse välja mitmekülgsete probleemidega lastele mõeldud kompleksteenus;  töötatakse välja lahendused seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud laste abistamise süsteemi arendamiseks ning lastekaitsekorralduse tõhustamiseks;  töötatakse välja ühe vanemaga peredele mõeldud toetuste paketi ühtsed põhimõtted ning muudetakse toitjakaotuspensioni regulatsiooni;  uuendatakse lastekaitsesüsteemi, et tagada abivajaduse kiirem märkamine ja tõhusam abi, sh lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine ja käivitamine, tööprotsesside digiteerimine ja andmevahetuse parandamine;  töötatakse välja abivajava lapse ja tema pere toetamiseks valdkondadeülene juhtumikorralduse terviklik protsess, mille käigus pööratakse rõhku ühtsetele tööprotsessidele, hindamisinstrumentide kasutamisele ja toimingute dokumenteerimisele; 9  täpsustatakse õigusaktides kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi ülesandeid lapse abistamisel. Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem Tegevuse eesmärk: hästi toimiva lastekaitsesüsteemi väljaarendamine, et ennetada laste väärkohtlemist ning tagada kiired ja tulemuslikud tugimeetmed abivajavatele lastele ja peredele. Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Hädaohus ja väärkoheldud lastega seotud 569 pöördumiste arv väheneb väheneb väheneb väheneb (2020. a) Allikas: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest 0,11% lastest12 langeb langeb langeb langeb (2020. a) Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet 133 Lastekaitsetöötajate pädevuse suurendamine (TAI) Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 14 lõike 1 punkti 7 kohaselt on Sotsiaalministeeriumi ülesanne lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine. Kooskõlas sama paragrahvi lõikega 3 on täienduskoolituste korraldamise ülesanne antud üle Tervise Arengu Instituudile, kes teeb selleks koolitusvajaduse analüüse. 213 Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimine (SKA) Teenuse eesmärk on parandada lastekaitsealase ennetustöö kvaliteeti. Teenus sisaldab eeskätt laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamist perekondades, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Tulemuste saavutamiseks ennetuses on oluline, et osapooled (riigiasutused, kohalikud omavalitsused, kolmas sektor ja teised ennetusega seotud organisatsioonid) järgiksid ennetustegevustes sarnaseid põhimõtteid nii kitsalt oma valdkonnas kui ka partneritega koostöös. LasteKS § 15 lõike 1 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine ning sama paragrahvi lõike punkti 1 alusel kohalike omavalitsuste nõustamine lapse heaolu toetavate arengukavade koostamisel, mida viiakse ellu strateegilise nõustamise kaudu ning mille abil tagatakse toimiv lastekaitsesüsteem, mille tulemusena paraneb laste ja perede elukvaliteet. Teenuse tulemusena sisaldavad kohalike omavalitsuste arengukavad laste ja perede heaolu temaatikat ning koostatud on valdkonna analüüs ja tegevuskava, mis sisaldavad ennetustööd toetavaid tõendus- ja teaduspõhiseid tegevusi ning sekkumisi. 214 KOVi lastekaitsealase nõustamise teenus (SKA) 12 Mõõdik näitab 0–17-aastaste laste arvust aasta jooksul perest eraldatud laste osakaalu, võimaldades hinnata kohaliku tasandi lastekaitsetöö tõhusust, sh varast abivajaduse märkamist ja perest eraldamist ennetavate meetmete tõhusust (mida vähem lapsi tuleb peredest eraldada, seda tõhusamaks saab lugeda sellekohast lastekaitsetööd). 10 KOVi lastekaitsealase nõustamise kaudu pakutakse KOVidele terviklikku ning analüüsi- ja vajaduspõhist teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste osutamise edukust. Eesmärkide täitmiseks on oluline pakkuda KOVidele järjepidevat ja sihipärast nõustamist, mis hõlmab kõiki KOVi lastekaitsealase nõustamise teenuse osi. LasteKS §15 lõikes 2 nimetatud Sotsiaalkindlustusameti ülesanded:  rahvusvaheliste üksikjuhtumite vahendamine ning sellealane KOVide nõustamine;  abistamine lastekaitsejuhtumite lahendamisel ning lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel olemasolevate riiklike meetmete seast;  LasteKS § 15 lõike 3 punktis 5 nimetatud töönõustamise korraldamine KOVi lastekaitsetöötajatele;  sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) 130 lõike 3 punktis 5 nimetatud arvamuse andmine lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta. Oluline osa lastekaitsealasest nõustamisest on ka lastekaitse juhtumikorralduse toetamine ja arendamine ning selleks vajalike tööprotsesside digiteerimine, mida toetatakse ESF2021+ raames. 215 Lastekaitse telefoniteenus (116111) (SKA) Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas kompleksteenusena lasteabitelefoni 116111, kadunud laste telefoni 116000 ja spetsialistide ööpäevaringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja teavitustegevust. LasteKS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb abivajavast lapsest viivitamata teavitada kohaliku omavalitsuse üksust või helistada lasteabitelefonile 116111. Sama seaduse § 15 lõike 3 punkti 6 kohaselt rakendab Sotsiaalkindlustusamet lapsi ja peresid toetava riikliku meetmena lasteabitelefoni pidamise. Varajase märkamise ja abipakkumise eesmärk on toetada ning abistada last ja perekonda, mis hoiab ära probleemide süvenemise ja kuhjumise, muutes nende lahendamise kokkuvõttes aja- ja ressursisäästlikumaks. Lasteabitelefon on üle-eestiline ööpäevaringne tasuta telefoni ja interneti teel pakutav nõustamisteenus, kuhu saavad pöörduda nii lapsed kui täiskasvanud ning anda teada abivajavast lapsest. Pöördumise käigus jagatakse nõuandeid ja juhiseid, kuidas olukorras toimida ning kontakte erinevate teenuste ja abi saamise võimaluste kohta. Kui pöördumisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, tehakse koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, politsei, häirekeskuse ja teiste seotud organisatsioonide spetsialistidega. Lasteabitelefon on üks väheseid teenuseid Eestis, kuhu laps saab iseseisvalt pöörduda sõltumata vanemast, asukohast ja ajast. Sotsiaalkindlustusamet rakendab lasteabitelefoni kaudu ka LasteKS § 15 lõike 3 punktis 3 kehtestatud meetmena spetsialistidele ööpäevaringset nõustamist abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks töövälisel ajal, pakkudes lastekaitsealast nõustamist ja tuge. Lasteabitelefon korraldab hädaohus oleva lapse juhtumit seni, kuni kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ei ole kättesaadav, kuid on vajalik kiire lastekaitsetöötaja sekkumine lapse abistamiseks, sh vajaduse korral lapse ajutiselt perest eraldamiseks. Otsuse alusel võib laps jääda perekonnast eraldatuks ning talle määratakse ajutine viibimiskoht, vajaduse korral täpsustatakse suhtluskorda kuni asjaolude äralangemiseni või kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest. Ennetus- ja teavitustegevuse eesmärk on suurendada elanikkonna hulgas varajase märkamise ja reageerimise osakaalu, teadlikkust lasteabitelefonist kui teenusest, aga ka lastega seotud teemadest üldisemalt. Lasteabitelefoni pöördumiste arv on viimastel aastatel olnud kasvutrendis ning üks teenuse osutamisega seotud eesmärk on pöördumiste arvu jätkuv kasv, et tagada ööpäevaringne nõustamine lastega seotud küsimustes ning tugi ja sekkumine abi vajavatele lastele ja peredele. 11 216 Saatjata alaealise välismaalase, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo lapsohvri vastuvõtu, majutamise ja heaolu korraldamise teenus (SKA) Saatjata alaealiseks välismaalaseks loetakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 2 lõike 1 ja § 6 lõike 1 tähenduses alla 18-aastast mitte Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikku või alla 18-aastast kodakondsuseta isikut, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust vastutavast täisealisest isikust. Teenuse sisuks on saatjata alaealisele välismaalasele asendushooldusteenuse osutamine vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusele ja sotsiaalhoolekande seadusele (majutus, toitlustus, tervishoiuteenused, materiaalne abi, psühholoogiline abi, tõlketeenus, muud füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikud teenused). 217 Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele (SKA) 2017. aasta jaanuaris käivitus Eestis lastemajateenus, mille raames seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapsed saavad ühest kohast ja integreerituna abi ning sotsiaal- ja õiguskaitset. Lastemajateenus on Põhjamaade lastemaja mudeli (Barnahus) ja Barnahusi kvaliteedinõuete alusel loodud riiklik teenus seksuaalselt väärkoheldud ja selle kahtlusega lastele, mille käigus ohvriks langenud lapsed saavad lapsesõbralikku, integreeritud tuge ning kus lapse heaolu nimel töötavad ühise multidistsiplinaarse meeskonnana lastekaitsetöötaja, psühholoog, politseiametnik, kohtuarst ja teised lastega töötavad spetsialistid. Lastemaja mudeli mõte on pakkuda lastele koordineeritud ja tõhusat abi ühe katuse all ning hoida ära lapse taasohvristumist kriminaalmenetluse käigus. Meede 1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele Meetme eesmärk: puudega laste vanemate hoolduskoormus väheneb ja võimalused tööturul osaleda paranevad. Asendushoolduse kvaliteet on paranenud ning laste ja teenuseosutajate heaolu ja toimetulek on tagatud. Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamine Tegevuse eesmärk: laste kasvatamisel nõu ja abi vajavatele lapsevanematele vanemlike oskuste arendamiseks suunatud teenuste kättesaadavuse tagamine ja pakkumise korraldamine. Oodatav tulemus Lapsevanemad, kes vajavad laste kasvatamisel nõu ja abi, saavad õigel ajal vajalikku tuge vanemluskoolituste või muude vanemlust toetavate teenuste näol. Lahku läinud vanematel on lapse elukorraldust puudutavates küsimustes võimalik kokkuleppele jõuda perelepitaja abiga. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole 53% langeb langeb langeb langeb pöörduda või ei söanda kellegi poole (2018. a) pöörduda 12  Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis Laste kehalise karistamise aktsepteerimine vanemate poolt 42% langeb langeb langeb langeb Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, (2018. a) Praxis 134 Vanemlike oskuste arendamine (TAI) Lapsevanematele pakutakse tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi, mis hõlmavad 2–8-aastaste laste vanematele suunatud põhiprogrammi (Parent Basic Preschool) ja 4–12-aastaste laste vanematele suunatud jätkuprogrammi (Advanced Parent). Vanemlusprogramm kohandati Eesti oludele Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ projekti raames. Selle eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Programmi pakutakse nii eesti kui vene keeles. TAI toetab kohalikke omavalitsusi koolituste läbiviimise kulude katmisel. Lisaks kaetakse grupijuhtide väljaõppe ja programmi arendaja poolt ette nähtud supervisioonide korraldamise, materjalide trükkimise, andmete kogumise ja analüüsi tegemise kulud ning TAI poolt programmi haldamise ja kvaliteedi kontrollimisega seotud tööjõukulud. 2021. aasta sügiseks on vanemlusprogrammi rakendanud 68 kohalikku omavalitsust, kellest enamik rakendab programmi vähemalt üks kord aastas. Huvi programmi koolituste vastu on iga aastaga kasvanud nii kohalike omavalitsuste kui sihtrühma lapsevanemate seas. Programmi viivad ellu 96 grupijuhti, kes on läbinud vanemlusprogrammi väljaõppe. Nendest viis grupijuhti on tunnustatud grupijuhi sertifikaadiga ja neist neli on läbinud peer-coach’i väljaõppe, mis võimaldab neil pakkuda supervisiooni alustavatele ja väiksema kogemusega grupijuhtidele. Alates 2022. aastast on plaanis peer-coach’ide väljaõpe läbida veel 2–3 grupijuhil. Lisaks on ajavahemikus 2022–2025 üks grupijuht läbimas programmi mentori väljaõpet, et seejärel oleks Eestis võimalik korraldada uute grupijuhtide väljaõpet ja supervisiooni kohaliku mentori poolt. Sihtrühma laiemaks teavitamiseks vanemahariduse olulisusest on ajavahemikus 2016–2020 korraldatud kolm sotsiaalkampaaniat positiivse vanemluse teemal. Teavitustöö vanemaharidusest ja positiivset vanemlust järgivatest kasvatusmeetoditest on jätkuv protsess, et suurendada lapsevanemate teadlikkust lapsevanema rollist laste arengu toetamisel ja oskusi positiivse vanemluse kasvatusmeetodite kasutamisel. Olulisemad tegevuseesmärgid programmiperioodiks on: jätkata ja ühtlustada programmi „Imelised aastad“ rakendamist kohalikes omavalitsustes üle Eesti fookusega regulaarsusel ja jätkusuutlikkusel (koostöös Sotsiaalkindlustusametiga); jätkata teavitustööd, et vanemlusprogramm oleks regulaarselt kättesaadav lapsevanematele kõikjal üle Eesti ja lapsevanemad oleksid motiveeritud oma vanemlikke oskusi arendama; jätkata koostöös laste ja noorte vaimse tervise keskustega vanemlusprogrammi pakkumist keskustes ravil olevate laste vanematele; alustada ja laiendada programmi „Imelised aastad“ jätkuprogrammi kohalikes omavalitsustes; teha alusanalüüs sobiva teenuse/programmi valikuks 0–2-aastaste laste vanematele; töötada välja vanemahariduse täiendkoolituse kava lastega ja/või peredega töötavatele spetsialistidele (nt lastekaitse- ja noorsootööspetsialistid, õpetajad, tervisedendajad), mida rakendada kõrgkoolides ja täiendkoolituse programmides. 291 Perelepituse süsteemi arendamine (SKA) Perelepitusseadus, millega reguleeritakse riikliku perelepitusteenuse ja lepitusmenetluse korraldamise aluseid, on planeeritud jõustuma 1. septembril 2022. Laste heaolu tagamiseks on oluline, et vanemate lahkumineku korral oleks lapsevanematel võimalik lapse elukorraldusega seotud küsimustes sõlmida kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluses. Perelepitusseaduse eesmärk on luua riiklik perelepitusteenus, mis võimaldaks 13 vanematel selliseid kokkuleppeid sõlmida. Perelepitus aitab lapsevanematel teha parimad võimalikud kokkulepped nende laste arenguvajadustest lähtuvalt. Lisaks aitab perelepitus lastel vanemate lahkuminekuga kergemini toime tulla. Perelepitus toimub kõigile osapooltele emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalises keskkonnas. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi raames viiakse ellu toetavaid tegevusi riikliku perelepitusteenuse rakendamiseks. 2021. aastal alustati perelepitajate koolitamisega. 2021. aasta septembris algas katseprojekt, mille raames pakutakse peredele tasuta perelepitusteenust 15 kohalikus omavalitsuses. Olulisemad tegevuseesmärgid 2022. aastaks on perelepituskoolituste täiendusmoodulite väljatöötamine ja rakendamine, lähisuhtevägivalla ohvritest teenusevajajatele lisateenuse kujundamine, teise ja kolmanda koolitusgrupi elluviimine ning perelepitusseaduse rakendamisel teenuse täiemahuline käivitamine. Tegevus 1.2.2. Riskikäitumisega noorte toetamine Tegevuse eesmärk: suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele teenuste kättesaadavuse tagamine ja pakkumise korraldamine. Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 14–17-aastaste kuriteos kahtlustatavate 126 suhtarv 10 000 samaealise inimese kohta väheneb Väheneb väheneb väheneb (2019. a) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, Statistikaamet 223 Kinnise lasteasutuse teenus (SKA) Kinnine lasteasutus pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. Kuivõrd kinnise lasteasutuse teenuse raames piiratakse lapse liikumisvabadust, on tegu ühe intensiivsema ja vabadust piiravama abinõuga, mille kohta saab otsuse teha ainult kohus. Järgnevatel aastatel on plaanis rakendada ühtne riskide ja vajaduste hindamise süsteem riskikäitumisega lastele ja noortele, töötada välja suure abivajadusega lastele suunatud statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse ja jätkutoe korraldusmudel. 224 Taastava õiguse teenus lastele ja noortele (SKA) Taastaval õigusel põhinevad sekkumised on kättesaadavad konfliktidesse ja õigusrikkumistesse sattunud lastele ja noortele ning traumeerivatest sündmustest puudutatud kogukondadele. Taastava õiguse protsessis osalenute hinnangul on kogetu nende jaoks turvaline, õiglane ja positiivseid muutusi toov. Taastava õiguse rakendamine suurendab kannatanute heaolu ja vähendab vajadust karistava õiguse kasutamiseks. Laste ja noortega töötavad spetsialistid on teadlikud taastava õiguse teenustest ning kasutavad taastava õiguse põhimõtteid oma töös. Ohvriabi on taastava õiguse kompetentsikeskus, mis vastutab vabatahtlike ja teiste taastavat õigust rakendavate spetsialistide väljaõppe eest ning toetab teenuste kvaliteedi tagamist. 232 Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) (SKA) Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT – Multidimensional Family Therapy) on tõenduspõhine perekeskne programm tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende 14 peredele. Teenust pakutakse aastas kuni 250 lapsele. Tegemist on mitmetasandilise intensiivse sekkumisega, teraapias tegeletakse lisaks lapsele ka vanemate ja pereväliste osapooltega, kes lapsega tihedalt kokku puutuvad (nt kool, sõbrad). MDFT programm on mõeldud 11–18-aastastele noortele, kelle puhul esineb õigusrikkumisi, sõltuvusainete kuritarvitamist, hälbivat käitumist, koolikohustuse mittetäitmist, pereprobleeme. MDFT programmi pakuvad noortele ja nende peredele Sotsiaalkindlustusameti terapeudid. Teraapias tegeletakse korraga nelja sihtrühmaga: laps/nooruk, vanem, pere ja pereväline keskkond (nt kool, sõbrad). Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4–6 kuud, kohtumised toimuvad igal nädalal perele sobivas kohas (sh kodus). Tegevus 1.2.3. Puudega laste toetamine Tegevuse eesmärk: suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele kvaliteetsete tugiteenuste kättesaadavuse tagamine. Oodatav tulemus Tagatud on suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste kättesaadavus. Teenuste kättesaadavuse paranemine ja ühtse tugisüsteemi loomine vähendab puudega laste vanemate hoolduskoormust ning tagab paremad võimalused osaleda tööturul. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Nende puudega laste vanemate või peamiste hooldajate osakaal, kes ütlevad, et pole saanud kasutada üldse või piisavalt sotsiaalteenust või 30% sotsiaalteenuseid, kuid vajaksid neid oma langeb langeb langeb langeb (2017. a) puudega lapse jaoks või vajaksid enam13 Allikas: Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring Nende lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või puudega jääb jääb jääb jääb laste tugiteenuse saamise algust on 74,65% samale samale samale samale tööturul (2018. a) tasemele tasemele tasemele tasemele või tõuseb või tõuseb või tõuseb või tõuseb Allikas: Sotsiaalministeerium 55 Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühitamise soodustamine (SoM) Puudega laste tugiteenuste pakkumine võimaldab lapsevanematel suunduda tööturule või seal osaleda. Puudega laste tugiteenuste pakkumist ja arendamist koordineerib Sotsiaalministeerium, puudega laste tugiteenuste pakkumist suunab Sotsiaalkindlustusamet. Toetuse andmise tingimuste (TAT) perioodi lõpus plaanitakse tugiteenuste mõju ja tulemuslikkuse väljaselgitamiseks teha puudega laste tugisüsteemi kohta järelanalüüs. Töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist soodustab ka tööandjate kaasamine peresõbraliku tööandja märgise programmi. Peresõbraliku tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on 13 Mõõdik näitab nende puudega laste vanemate (peamiste hooldajate) osakaalu, kelle hinnangul on nad viimase aasta jooksul vajanud teatud sotsiaalteenuseid oma puudega lapse jaoks, kuid pole neid saanud üldse või piisaval määral. Indikaator näitab seega katmata vajadust sotsiaalteenuste osas puudega lastele ja nende peredele. 15 edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ vahenditest. 218 Puudega laste tugiteenuste arendamise ja pakkumise teenus (SKA) Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ ) tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega, võimaldades seeläbi vähendada vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osaleda. Sotsiaalkindlustusamet koordineerib tugiteenuste üle-eestilist pakkumist ja töötab ühtse teenusesüsteemi väljaarendamiseks, et teenuste kättesaadavust pakkuda ja parandada. Sotsiaalkindlustusameti regionaalsed koordinaatorid tegelevad kohaliku omavalitsuse ja lapsevanemate nõustamise, info jagamise ja võrgustikutööga. ESFi TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ raames tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17- aastastele lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega, võimaldades seeläbi vähendada vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osaleda. Alates 2021. aastast mindi üle kohalike omavalitsuste rolli suurendavale tugiteenuste korraldamise süsteemile. Sotsiaalteenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Kohalike omavalitsuste võimekus tagada teenuseid vajalikus mahus on aga piirkonniti erinev. Rahastuse suurendamisele lisaks nõustab ja võimestab SKA kohalikke omavalitsusi, et puudega lapsed saaksid kõik vajalikud teenused elukohajärgselt ning neid ei peaks taotlema korraga mitmest asutusest. SKA jääb teenuste osutamist koordineerima, kuid SKA koordinaatorid ei hinda ise laste abi- ja teenusevajadust ega otsusta, mis teenuseid peaks laps saama, vaid seda teevad ainult KOVide spetsialistid. Vajaduse korral osalevad koordinaatorid võrgustiku kohtumistel või aitavad neid korraldada. 219 Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus (SKA) Lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada laste eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ning suhtlemist oma eakaaslastega. Abivajava lapse puhul on eesmärgiks ka ennetada riski- ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist. Praegu ei ole kahjuks võimalik pakkuda sihtrühmale igas maakonnas kõiki vajalikke rehabilitatsiooniteenuseid, kuna puuduvad vajalikud ressursid. Sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõige 1 näeb ette, et teenust on õigus saada lapsel, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, ning alla 18-aastasel lapsel, kelle KOV on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus (abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet). 2020. aastal suunati rehabilitatsiooniteenust saama kokku 3385 puudega või puuet taotlevat 0– 15-aastast last ja 245 KOVi poolt abivajavaks lapseks tunnistatud alla 18-aastast last. Riik võimaldab kuni 16-aastastele puudega lastele ja suure abivajadusega kuni 18-aastastele lastele kalendriaastas kuni 2580 euro ulatuses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Samuti pakutakse teenuse raames raske ja sügava puudega lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ning viiakse ellu nende hooldajatega seotud tegevusi. Teenuseid osutatakse nii individuaalselt kui grupis (v.a arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt). Teenust rahastatakse osaliselt ESFi TAT „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ vahenditest. TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust lastele, kellel esineb raske nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue, sügav kuulmispuue, liikumispuue, liitpuue või mõni muu puue. 16 220 Erivajadustega laste abivahenditeenus (SKA) Teenuse sisu on toetada erivajadusega lastele abivahendi soetamist ja kaugtõlketeenuse osutamist kuulmispuudega lastele. Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada lapse füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Abivahendeid võimaldatakse vastavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud abivahendite loetelule. Samuti võimaldatakse teenuse raames taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis eelnimetatud määruse loetellu ei kuulu või ületavad loetelus kehtestatud tingimusi. Abivahendite teenust korraldab (sh lastele) Sotsiaalkindlustusamet. Kaugtõlketeenus on kuni 2022. aasta lõpuni rahastatud täies mahus ESFi vahenditest. Kaugtõlketeenusega tagatakse 7–15-aastastele lastele võrdsemad võimalused igapäevaelus osaleda ning laste teenuse kasutamine (ja seeläbi iseseisvuse arenemine) aitab lapsevanematel tööelus aktiivsemana püsida. Lisaks teenuse osutamisele tegeleb Sotsiaalkindlustusamet ka teenuse arendamisega (teenuse tagamine ja uue teenuseplatvormi väljatöötamine) ja teenuse kvaliteedi parandamisega (koolitused tõlkidele ja infotunnid sihtrühmale). Tegevusega 1.2.3 „Puudega laste toetamine“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest. Eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarvest vahendeid raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuseks. Raske ja sügava puudega laste tugiteenuseid korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohalikud omavalitsused, kes saavad selle ülesande täitmiseks riigieelarvest toetust. Riik eraldab kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu raske ja sügava puudega laste tugiteenusteks igal aastal 2 650 000 eurot. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust kasutada raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. Lisaks toetusfondi vahenditele on kohalikel omavalitsustel raske ja sügava puudega laste tugiteenuste (tugiisikuteenus, lapsehoiuteenus ja toetava teenusena transporditeenus) tagamiseks kasutada ka ESFi vahendid (TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“). ESFi vahenditest on kohalikele omavalitsustele eraldatud aastateks 2021–2022 toetust kogumahus 13 600 000 eurot. Tegevus 1.2.4. Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus Tegevuse eesmärk: asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine. Oodatav tulemus Asendushoolduse pakkujad on asjakohaselt ette valmistatud ja toetatud, et pakkuda vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele nende vajadustele vastavat kvaliteetset hooldust eelkõige perepõhistel asendushoolduse vormidel. Elluastuvad noored on ette valmistatud ja toetatud iseseisvasse ellu astumisel. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaaliministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. 17  Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele paigutatud laste osakaal kõigist 65% 68% 69% 70% 70% asendushooldusele paigutatud lastest14 (2020. a) Allikas: Sotsiaalministeerium 56 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine (SoM) Teenuse raames suunab ja koordineerib Sotsiaalministeerium asendushoolduse tugiteenuste ja koolituste pakkumist, võttes arvesse asendushoolduses toimuvaid muutusi. Tegevuste tulemuslikkuse väljaselgitamiseks ning tegevuste jätkamise planeerimiseks peale TAT lõppu tehakse tegevuste lõpphindamised. Asendushooldusteenuseid arendatakse ja osutatakse ESFi TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest. 295 Asendushoolduse korraldamise ja arendamise teenus (SKA) Lastekaitse korraldamise rakenduslikud ülesanded on LasteKS §-ga 15 antud Sotsiaalkindlustusametile. LasteKS § 15 lõike 3 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks: riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine ning rahvusvahelise lapsendamise komisjoni teenindamine; hooldusperede sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud toimingute tegemine; lastekaitsealase teavitustegevuse korraldamine ning lõike 1 punkti 4 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse toetamine lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel olemasolevate riiklike meetmete hulgast. Teenuse raames tagatakse muu hulgas lapsendajate ja hooldusperede ettevalmistamine ja hindamine ning registri pidamine. Samuti tagatakse riigisisese ja piiriülese lapsendamise korraldamine. Lisaks seadusest tulenevatele ülesannetele on teenuse eesmärk arendada asendus- ja järelhooldust ning parandada teenuse kvaliteeti. Teenust viiakse ellu ESFi TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ raames. Tegevuse raames tagatakse teavitustöö uute perede leidmiseks ning teadlikkuse suurendamiseks valdkonnast, pere- ja asutusepõhise teenuse osutajatele tugiteenuste pakkumine ja arendamine ning asendushoolduselt elluastuvate noorte toetamise planeerimine. Samuti arendatakse ja katsetatakse kutselise erihoolduspere teenust. 136 Asendushooldusspetsialistide ja -perede pädevuse suurendamine (TAI) Tervise Arengu Instituut korraldab täiendkoolitusi last vahetult kasvatavatele isikutele, st kasvatajatele, perevanematele, hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele ning pakub ja töötab välja koolitusi asenduskodude juhtidele ja võrgustikuliikmetele. Täienduskoolituste pakkumiseks teeb TAI koolitusvajaduse analüüse. Tegevusi rahastatakse nii riigieelarvest kui ESF-i vahenditest, et tagada ühetaoline ettevalmistus ja tugi last vahetult kasvatavatele isikutele. Tegevusega 1.2.4 „Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest. Eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarve toetusfondist asendus- ja järelhooldusteenuse toetust, mida nad saavad kasutada asendus- ja järelhooldusteenuste osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks. 14 Mõõdik näitab kui suur osakaal asendushooldusel viibivatest lastest on perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel (perekonnas hooldamisel ja eestkosteperes), perepõhist asendushooldust loetakse lapse heaolu ja arengut paremini toetavaks kui asutusepõhist institutsionaalset hooldust (asenduskoduteenust). Kavandatavatest poliitikamuudatustest lähtuvalt on ette näha indikaatori muutust, kuivõrd asendushooldusvormid alates 2018. aastast muutuvad (tekib juurde perepõhine asendushooldusvorm perekodu, mis kasvab välja peresarnasest asenduskoduteenusest). 18 Asendus- ja järelhooldusteenus on 2018. aastast kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused, mille eesmärk on pika- või lühiajaline lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine, lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena ning täisealiste asendushooldusel viibinud isikute iseseisva toimetuleku ja õpingute toetamine. 01.01.2018 jõustusid sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis puudutavad asendus- ja järelhooldusteenust ning selle korraldamise ja rahastamise süsteemi. Muudatused lähtusid vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika rohelises raamatus käsitletud probleemidest ja väljapakutud lahendustest. Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika roheline raamat nägi ette kolm eesmärki, mida muudatusega saavutada püütakse: suurendada perepõhise asendushoolduse osatähtsust, parandada asendushoolduse kvaliteeti tervikuna ning tõhustada asendushoolduselt elluastumise ettevalmistust ja järelhooldust. Perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurendamiseks loodi asendushoolduse rahastamise skeem, mis motiveerib laste paigutamist pigem hooldusperre kui asutusse. Seadusemuudatusega sätestati kvaliteedipõhimõtted, mida iga teenuseosutaja peab sotsiaalteenust osutades järgima. Samuti parandab teenuse kvaliteeti ja lihtsustab kohalike omavalitsuste tööd lapsele sobiva pere leidmisel 2018. aastal loodud hooldusperede register, kuhu SKA kannab ühetaoliselt ettevalmistatud ja hinnatud hoolduspered. Asendushoolduselt elluastujatele loodi alates 2018. aastast uus järelhooldusteenus, mida on õigus saada eelnevalt asendushooldusel viibinud õppivatel noortel kuni 25-aastaseks saamiseni. Uus regulatsioon kohtleb võrdselt noori, kes on saanud asendushooldusteenust erinevatel viisidel ning aitab luua noorele soodsad ja paindlikud tingimused edasi õppimiseks, pannes kohalikele omavalitsustele kohustuse pakkuda noorele eluaset, isiklike kulude katmist ja vajaduspõhiseid tugiteenuseid või toetusi. Nimetatud teenuse puhul on oluline arvestada iga noore individuaalsete vajadustega ja seeläbi pakkuda talle parimat teenust. Asendus- ja järelhooldusteenuse finantseerimise aluseks on sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõige 3⁴. Vahendid jaotatakse kohalike omavalitsuste vahel asendus- ja järelhooldusel olevate laste arvu alusel. Teenuse kvaliteedi ja asendushooldusel viibivate laste heaolu parandamiseks jõustus 2020. aastal muudatus, millega vähendati asendus- ja perekodus asendushooldusel olevate laste maksimaalset arvu ühes peres kaheksalt lapselt kuuele lapsele. 2020. aasta juulikuust kahekordistati hooldusperede minimaalse toetamise kohustust – ühe lapse hooldamisel tuleb kohalikel omavalitsustel hooldusperet toetada iga kuu vähemalt poole töötasu alammäära ulatuses. 01.04.2021 jõustusid sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega parandati perevanemate sotsiaalseid garantiisid ning muudeti paindlikumaks järelhooldusteenust vajavate noorte abistamine. Alates 2022. aastast lõpetab Sotsiaalkindlustusamet varem ESFi vahendite toel pakutud tugiisikuteenuse korraldamise asendushoolduselt lahkuvatele noortele ning teenust pakuvad edasi kohalikud omavalitsused kas eraldi või osana järelhooldusteenusest, vastavalt noore hinnatud vajadustele. Meede 1.3. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Meetme eesmärk: tagatud on perede materiaalne kindlustatus ning töö- ja pereelu ühitamine, misläbi paranevad laste ja perede heaolu ning laste tulevikuväljavaated. 19 Tegevus 1.3.1. Hüvitised ja toetused lastele ja peredele Tegevuse eesmärk: õigeaegne ja seadustega kooskõlas hüvitiste ja toetuste väljamaksmine lastele ja peredele elukvaliteedi säilitamiseks või parandamiseks. Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 Peretoetuste ja vanemahüvitise mõju 0–17- aastaste laste absoluutse vaesuse 64% väheneb väheneb väheneb väheneb vähendamisele, %15 (2019. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitis 17,2 21,9% 23,9% 24,9% 24,9% (esmakordsed määramised), %16 (2020) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 203 Elatisabi (SKA) Elatisabi on toetus lapse eest üksi last kasvatavale vanemale juhul, kui lapse teine vanem ei osale lapse kasvatamise protsessis. Elatisabi maksmise aluseks on perehüvitiste seaduse (PHS) 4. peatükk. Alates 01.01.2017 kehtiva PHS-i alusel on õigus elatisabile alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda nõutavas ulatuses. Elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist. Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 100 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse elatist väljamõistva kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. 204 Vanemahüvitis (SKA) Vanemahüvitis on rahaline hüvitis lapse sündimisel. Hüvitise maksmise aluseks on perehüvitiste seadus (PHS). Kulud vanemahüvitisele suurenevad keskmise hüvitise tõusu ja uute hüvitise liikide tõttu. Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last ning soodustada töö ja pereelu ühitamist. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse seadusega fikseeritud hüvitise määra suurune sissetulek. Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitatakse üks kord koos vanemahüvitise väljamaksega. Alates 01.07.2020 lisandus uue vanemahüvitise liigina isa täiendav vanemahüvitis. Vanemahüvitise liigid alates 01.04.2022 on: ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis. 205 Lapsevanema pensioni- ja ravikindlustuskaitse (SKA) Teenus hõlmab sotsiaalmaksu makset alla 3-aastast last hooldavale vanemale ning eraldisi kogumispensioni fondi alla 3-aastast last kasvatava vanema eest. Täiendava sissemakse tegemine II pensionisambasse (KOPS) kuni 3-aastast last kasvatava vanema eest toimub kogumispensionide seaduse alusel. Sissemakse suuruseks on 4% Eesti keskmisest 15 Mõõdik näitab osakaalu, mille võrra on 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr väiksem siireteta (peretoetused ja vanemahüvitis) absoluutse vaesuse määrast. 16 Mõõdik näitab meeste osakaalu isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitist (esmakordsed määramised). 20 sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu arvutab ning sissemakseid teeb Sotsiaalkindlustusamet. Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine toimub sotsiaalmaksu seaduse alusel. Alla 3-aastase lapse kasvatamisega seoses makstakse sotsiaalmaksu kuumääralt, mis kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. 206 Peretoetused (SKA) Peretoetused on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Peretoetused on rahalised hüvitised, mis jagunevad ühekordseteks hüvitisteks ja perioodilisteks hüvitisteks. Ühekordsed hüvitised on:  sünnitoetus;  lapsendamistoetus. Perioodiliselt makstavaid hüvitisi on seitse ning neid makstakse üks kord kuus jooksva kalendrikuu eest (hüvitisele õiguse lõppemisel makstakse seda kalendrikuu lõpuni):  lapsetoetus;  lapsehooldustasu (uusi ei määrata enam alates 01.09.2019, üleminekusätte alusel varem määratud hüvitist makstakse kuni 31.08.2024);  üksikvanema lapse toetus;  eestkostetava lapse toetus;  lasterikka pere toetus;  ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus;  kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus (alates 01.03.2018). Peretoetuste maksmise aluseks on perehüvitiste seadus (PHS). Hüvitise suurused on seadusega kindlaks määratud summad. Makstava peretoetuse suurus sõltub perekonnas kasvavate laste arvust, laste vanusest ning teatud vanuses lastel õppimisest. Oluline on see, et inimesed ei kaotaks oma õigusi perehüvitisele Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides elades, töötades või sinna Eestist elama või tööle asudes. Riik, kes vastutab sotsiaalkindlustuskaitse, sealhulgas ka perehüvitiste maksmise eest, sõltub sellest, kus riigis isik või pereliige töötab/elab, kuid ei sõltu isiku või pereliikme kodakondsusest. Eestis makstavaid perehüvitisi võrreldakse teiste riikide samaliigiliste hüvitistega. Samal ajal ei ole lubatud maksta ühe ja sama lapse eest kahe riigi perehüvitisi täies mahus 207 Lapsepuhkuste tasu (SKA) Lapsepuhkuse tasu hõlmab lapse toitmise vaheaja tasu, isapuhkuse tasu, täiendavaid lapsepuhkuse päevi. Lapsepuhkuse tasu maksmise aluseks on töölepingu seadus. Riik maksab vastavalt taotlusele emale, isale, hoolduspere vanemale või eestkostjale puhkusetasu 3–6 tööpäeva sõltuvalt kuni 14-aastaste laste arvust peres. Alates 2013. aastast hüvitatakse täiendavad lapsepuhkuse päevad alampalga alusel. Prognoositav saajate arv 2022. aastal on 53 550. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 5 alusel tasutakse riigieelarvest vaheajad töös kuni 1,5-aastase lapse toitmiseks keskmise töötasu ulatuses. 21 Alates 01.04.2022 on lapsepuhkusele õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on 50% protsenti perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest. 211 Puudega lapse sotsiaaltoetus (SKA) Toetuse maksmise aluseks on puudega inimeste sotsiaaltoetusete seadus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ning see arvutatakse puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Puudega lapse igakuine toetus on vahemikus 138–241 eurot. 212 Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu (SKA) Lisapuhkepäevade tasu maksmise aluseks on töölepingu seaduse § 63, mille alusel tasutakse puudega lapse vanema, hooldaja või eestkostja igakuise tasulise puhkepäeva kulud keskmise töötasu ulatuses. 22 Programmi eelarve 23 Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). Laste ja perede programmi 2022. aasta teenuste olulisemad muudatused Alates 2022. aastast on kaotatud programmi tegevus 1.2.5 „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele“ ning selle alla kuulunud teenus nr 109 „Toetus lapsehoiukohtade loomiseks ja teenusepakkumise toetamiseks 0–7-aastastele lastele“. Alates 2022. aastast kaotati programmi alt teenus teenus nr 210 „Õppelaenu kustutamine lapse sünni korral ning raske ja sügava puudega laste vanematele“ ning see liideti üheks teenuseks sotsiaalkindlustuse programmi teenusega nr 190 „Õppelaenu kustutamine vähenenud töövõimega inimeste eest“. Teenused liideti, kuna tegemist on väikesemahuliste teenustega ja nende eristamine ei oma eraldiseisvat eesmärki. Uus teenus nr 327 „Riigipoolne õppelaenu kustutamine“ kuulub sotsiaalkindlustuse programmi alla. 24 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu. Laste ja perede programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, programmi elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine. Juhtkomisjoni teenindab Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril lastekaitse nõukogule arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2021. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu. Lastekaitse nõukogu tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad Sotsiaalmisteeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist, Justiitsministeeriumist, Siseministeeriumist ja Rahandusministeeriumist. Lisaks osalevad lastekaitse nõukogu töös üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindaja ning vabaühenduste esindajad. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Laste ja perede programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Tööturuprogramm käsitleb ühisosana tööõiguse regulatsiooni ning paindlike töövormide teemat, mis on otseses seoses töö ja pereelu ühitamise ning lapsehoiu- ja vanemahüvitise korraldusega.  Sotsiaalkindlustuse programm hõlmab riiklikke sotsiaalkindlustushüvitisi, mis aitavad katta laste kasvatamise kulusid, ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavate toetuste paketti, mille osaks on puudega lapse toetus.  Hoolekandeprogramm käsitleb rehabilitatsiooni- ja abivahenditeenuseid, mille osaks on ka laste teenuste vastav korraldus.  Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub töö-, era- ja pereelus osalemiseks kõigile ühiskonnagruppidele võrdsete võimaluste loomisele. Laste ja perede programmi seos teiste arengukavadega: 25  Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 käsitleb nii tervist toetava keskkonna kujundamist kui tervislike eluviiside soodustamist laste ja noorte seas.  Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni ning kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni elluviimist.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb universaalse ennetuse vaatenurgast lastele ja peredele suunatud tõenduspõhiseid programme, nt käitumisoskuste mäng VEPA, aktiivseid eluhoiakuid kujundav programm SPIN, lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede juhtumikorralduse mudel MARAC, samuti alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise põhimõtete juurutamist õigussüsteemis ning õigus- ja lastekaitsesüsteemi koostöö tugevdamist.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 eesmärk on vähendada ja ennetada alaealistega seotud vägivalda, perevägivalda ja inimkaubandust.  Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 käsitleb lapsehoiuteenuse kättesaadavuse tagamist suuremates linnapiirkondades. Seirekorraldus Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava17 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete18 valdkondliku komisjoni19 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.20 Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele teadmiseks võtmiseks ning Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 30. aprilliks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 17 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 18 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 19 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 20 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 26  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} „Sotsiaalministeeriumi 2022–2025 programmide kinnitamine“ Lisa 6 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)1 arengukava Programmi nimi Tervist toetavate valikute programm (TE02) Programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Elluviimise periood 2022–2025 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Põhilised Tervise Arengu Instituut (TAI) kaasvastutajad Eesti Haigekassa (EHK) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Kultuuriministeerium (KUM) Maaeluministeerium (MeM) Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) 1 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf. 1 Programmi eesmärk ja seosed teiste programmidega Tervist toetavate valikute programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide saavutamiseks. Kõikidele programmidele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidest lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk. Igale programmile on sõnastatud ka programmi eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik programmid koosnevad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi eesmärgi saavutamiseks. Tervist toetavate valikute programm toetab tulemusvaldkonna arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist (tabel 1). Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tuginev tulemusvaldkonna eesmärk ja nende saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis on sõnastatud lähtuvalt arengukava eesmärkidest Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb. Tervist toetavad valikud Tervist toetav keskkond Inimkeskne tervishoid Programmi eesmärk ehk rahvastiku Programmi eesmärk ehk Programmi eesmärk ehk tervise arengukava 2020–2030 rahvastiku tervise rahvastiku tervise arengukava alaeesmärk 1: arengukava 2020–2030 2020–2030 alaeesmärk 3: alaeesmärk 2: Tervise edendamiseks, Inimeste vajadustele ja riskikäitumise vähendamiseks ja Kõikide Eesti elanike ootustele vastavad, ohutud, elukaare üleselt tervisenäitajate elukeskkond on muutunud kvaliteetsed tervise- ja parandamiseks on inimestel tervist toetavamaks ning sotsiaalteenused, mis aitavad vajalikud toetavad võrgustikud, teave võimalikest vähendada enneaegset võimalused ja oskused teha tervist keskkonnast tulenevatest suremust, lisada tervena elatud toetavaid valikuid olenemata terviseriskidest ja nende eluaastaid, vähendada tervise vanusest, sissetulekust, vähendamise viisidest on ebavõrdsust, toetavad haridustasemest või elukohast. õigel ajal kergelt krooniliste haigustega elamist Lihtsalt mõistetav tervisealane kättesaadav. ning on elanikkonnale võrdselt teave, vajalikud teenused ja tooted kättesaadavad. on kõigile kättesaadavad. 2 Olukorra lühianalüüs Keskmine eluiga pikeneb ning läheneb Euroopa Liidu keskmisele elueale, kuid erinevused on märkimisväärsed, kui võrrelda näitajat eri piirkondade, sugude, sissetulekute suuruse või haridustasemete vahel2. Erinevalt keskmisest elueast on tervena elatud eluea tõus pidurdunud, oleme jäänud umbes samale tasemele, nagu olime aastal 2009. Enneaegse haigestumuse ja suremuse peamised riskifaktorid on alkoholi liigtarvitamine, nikotiini tarbimine, tasakaalustamata toitumine ja vähene füüsiline liikumine. Oma panuse annavad näitajatesse ka vaimse tervise probleemid, vigastused ja nakkushaigused. Enneaegse haigestumuse ja suremuse vähendamiseks tuleb elukeskkond ja eluviis muuta tervist toetavamaks. Alates 2018. aastast on kerkinud esile vaimse tervise probleemide ennetus ja ravi. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoosisid psühhiaatrid 2020. aastal kokku 21 045 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu, millest 35,3% moodustasid neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired, nt ärevushäired ja rasked stressireaktsioonid. Kokku käis psühhiaatri vastuvõtul 2020. aastal 87 996 inimest, kellest 9,4% moodustasid 0–14-aastased lapsed. Ka suitsiidsus on Eestis jätkuvalt suur. 2020. aastal hukkus suitsiidi tagajärjel 210 inimest, kellest 164 olid mehed.3 Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2017/2018. õppeaasta uuringu andmete järgi on iga viies 15- aastane aasta jooksul mõelnud enesetapule4. Tahtlike enesekahjustuste registreeritud juhtumeid oli 2019. aastal kokku 1582, enim oli haigestumisi enesevigastamise tõttu vanuserühmades 15– 24 eluaastat (398 juhtu), aga sagedasti ka vanuses 25–34 (271 juhtu) ja 35–44 eluaastat (270 juhtu)5. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta on aastatega vähenenud – kui 2008. aastal oli 102,4 juhtu 100 000 elaniku kohta, siis 2019. aastal oli see näitaja 59,2. 2020. aastal langustrend ei jätkunud, nimetatud suremuse üldkordaja oli 716. Kuigi meeste vigastussuremus on aastate jooksul kiiremini vähenenud, on see endiselt 2,6 korda suurem kui naistel. Hoolimata näitaja paranemisest oli Eesti vigastussuremuse kordaja 2015. aastal EL-i keskmisest näitajast ligi 1,8 korda kõrgem. Kõigist vigastussurmadest moodustasid 2020. aastal 21,9% enesetapud, 15,3% juhuslikud mürgistused, 10,3% alkoholimürgistused ning 19,2% juhuslikud kukkumised. Viimati nimetatute ennetamisega riigi tasandil süsteemselt ei tegeleta. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi on praeguseks rohkem kui pool Eesti rahvastikust ülemäärase kehakaaluga (ülekaalulised ja rasvunud isikud, kelle KMI on vähemalt 25)7, üheks oluliseks põhjuseks on tasakaalustamata toitumine8, 9. Kui 2004. aastal oli Eesti täiskasvanud elanikest ülemäärase kehakaaluga veel 43,2% (meeste ja naiste näitajad olid vastavalt 45,9% ja 41,1%)10, siis 2020. aastal oli selliste isikute osakaal 51,6% (meestel ja naistel vastavalt 62,6% ja 44,2%)11. Meeste hulgas on ülemäärase kehakaalu kasv sagedasem kui naiste 2 OECD/European Observatory on Health Systems and Policies (2019), Eesti: riigi terviseprofiil 2019, State of Health in the EU, OECD Publishing, Paris/European Observatory on Health Systems and Policies, Brussels. 3 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 4 Oja L, Piksööt J, Aasvee K, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. 5 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 6 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 7 Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. 8 Pitsi T, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. 9 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 10 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 11 Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. 3 hulgas. Probleem ei ole üksnes täiskasvanute kehakaaluga. Iga neljas 1. klassi õpilane on Eestis ülekaaluline või rasvunud12. Rahvastiku toitumise uuringu 2014. aasta andmetel algab kiire kaalutõus vahetult enne kooli: kui 2–5-aastaste hulgas on ülemäärase kehakaaluga lapsi 7%, siis 6–9-aastaste seas juba 31%. Tõus jätkub 10–13-aastaste seas (34%), kuid taandub pisut puberteedieas (24% 14–17-aastastel)13. Liigne kehakaal on muu hulgas oluline riskitegur ka südame-veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähkkasvajate vormide ning teist tüüpi diabeedi tekkel14. Kehaline aktiivsus on oluline kogu elukaare jooksul, toetades nii vaimset kui füüsilist tervist ning aidates ennetada mitmeid kroonilisi haigusi, samuti ülekaalulisuse ja rasvumise teket. Lapseeas aitab kehaline aktiivsus kaasa organismi normaalsele arengule ja akadeemilisele võimekusele ning vanemas eas aitab muu hulgas säilitada lihastoonust ja liigeste liikuvust. Eesti toitumis- ja liikumissoovituste kohaselt peaksid täiskasvanud vanuses 18–64 eluaastat tegelema vähemalt 150 minutit nädalas keskmise intensiivsusega või vähemalt 75 minutit nädalas suure intensiivsusega liikumisega, et vähendada mittenakkushaigustesse haigestumise riski15. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal olid 2018. aastal vähemalt neljal korral nädalas kehaliselt aktiivsed 14,3% täiskasvanutest, sh 11,9% naistest ja 17,9% meestest.16 Laste puhul on trendiks ealiselt vanemaks saades kehalise aktiivsuse vähenemine. Liikumissoovituste järgi peaksid kooliealised lapsed aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2017/2018. õppeaasta uuringu andmetel liikus piisavalt (vähemalt 60 minutit päevas) aga vaid 16% 11−15-aastastest lastest (sh 17% poistest ja 14% tüdrukutest)17. Alkoholi kogutarbimine Eestis on peatunud. Kui 2007. aastal tarbiti Eestis 14,8 liitrit absoluutalkoholi iga 15-aastase ja vanema elaniku kohta, siis aastaks 2016 oli see vähenenud 10,2 liitrini. Viimastel aastatel on alkoholi kogutarbimine väikese tõusutrendiga. 2019. aastal oli see näitaja 10,4 liitrit ja 2020. aastal 10,5 liitrit18. Alkoholitarbimine on Eestis tasemel, kus sellest tulenevad tervise- ja sotsiaalmajanduslikud kahjud on suured ning nendega kaasnevad kulud ületavad alkoholitööstuse toodetud tulu19. Otseselt alkoholist tingitud haiguste tõttu kaotatakse Eestis igal aastal üle 50 000 eluaasta, neli viiendikku sellest tervisekaost langeb meestele20. Ka regionaalselt on alkoholikahjud Eestis väga erinevalt jaotunud – näiteks suremus otseselt alkoholist tingitud haigustesse on Võrumaal kuus korda suurem kui Hiiumaal ja kaks korda suurem kui Harjumaal. Väga suure suremusega paistab silma ka Põlvamaa ning keskmisest suurem on suremus alkoholi tõttu Valgamaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal21. 40% 11–15-aastastest kooliõpilastest on elu jooksul tarvitanud alkoholi, viimase 30 päeva jooksul tarvitas alkoholi 16% 11–15-aastastest õpilastest. 18% 11–15-aastastest kooliõpilastest on olnud purjus vähemalt üks kord elu jooksul (sh 11-aastastest 3%, 13-aastastest 12% ja 15-aastastest 40%). Ligi kolmandikule (29%) õpilastest oli alkoholi pakkunud tema vanem. 11-aastastest mõnevõrra vähem (16%), 13-aastastest ligi veerandile (26%) ja 15-aastastest peaaegu poolele (45%) olid vanemad pakkunud kunagi alkoholi22. 12 Gluškova N, Nelis L, Nurk E. Eesti õpilaste kasvu seire: 2018/19. õppeaasta uuringu raport WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Eesti 2018/2019 õa raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. 13 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 14 Euroopa Liidu Nõukogu järeldused „Laste tervislik toitumine: Euroopa tervise tulevik“ juuni 2018. Euroopa Liidu Teataja, C 232/2018, lk 1-18. 15 Pitsi, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut. Tallinn, 2017. 16 Reile R, Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. 17 Oja L, Piksööt J, Aasvee K, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. 18 Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2020. aastal. Eesti Konjuktuuriinstituut; Tallinn 2021. 19 Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2019. Eesti Konjuktuuriinstituut; Tallinn 2019. 20 The Institute for Health Metrics and Evaluation, The Global Health Data Exchange, 2020. 21 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 22 Oja L, Piksööt J, Aasvee K, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. 4 Nikotiini, sh tubaka tarbimine on oluliseks tervisekahjude põhjustajaks, mille tulemusena võivad muu hulgas kujuneda südame-veresoonkonnahaigused ja kopsuvähk. Nikotiin tekitab tugevat füüsilist ja vaimset sõltuvust, millest on raske vabaneda. 2020. aastal oli 17,9% elanikest igapäevasuitsetajad (2018. aastal 17,2%), sealhulgas 25,7% meestest (2018. aastal 23,4%) ja 12,6% naistest (2018. aastal 12,9%). Kõige rohkem suitsetajaid on alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas 33,4% (2018. aastal 29,9%). Peale traditsioonilise suitsetamise on Eestis levinud ka alternatiivsete tubakatoodete tarvitamine. 2020. aastal oli 16–64-aastastest elanikest vähemalt mõnel korral aastas kasutanud vesipiipu 12,3% (2018. aastal oli see näitaja 12,6%). Regulaarselt (vähemalt mõnel korral kuus) e-sigarette tarvitavate isikute arv on Eestis püsinud suhteliselt stabiilne (2020. aastal tegi seda 16–64-aastastest Eesi elanikest 3,8%, 2018. aastal 3,7%). Kõige rohkem oli regulaarseid e-sigareti tarvitajaid 16–24-aastaste hulgas, 19,2% mehi ja 7,3% naisi (2018. aastal 16,5% mehi ja 7,3% naisi). Iga päev e-sigareti tarvitajate hulk on püsinud stabiilsena (2020. aastal 1,6% ja 2018. aastal 1,5%)23. Kui vaadata 2018. aasta e-sigarettide tarbimist teismeliste hulgas, on seda elu jooksul proovinud 36% 11–15-aastastest poistest ja 24% sama vanadest tüdrukutest, mis on veidi vähem kui 2014. aastal (vastavalt 37% ja 28%). E-sigaretti on korduvalt tarvitanud 1% 11-aastastest, 6% 13-aastastest ja 10% 15-aastastest. Neist 47% praegu ei suitseta ning 53% tarbib paralleelselt ka tavalisi sigarette. Mõlemat tarvitavatest 11-aastastest proovis esimesena e-sigaretti 73%, 13-aastastest 61% ja 15-aastastest 42%24. Narkootikumidest on 15–16-aastaste kooliõpilaste hulgas levinumad ained kanep, inhalandid, rahustid ja uinutid (arsti poolt kirjutamata retsepti või nõustamiseta tarbitavad) ning stimulandid. 2019. aasta uuringu järgi oli elu jooksul vähemalt üks kord tarvitanud kanepit 21% (viimase 30 päeva jooksul 7%), uinuteid ja/või rahusteid 15% ning ecstasy’t 5% kooliõpilastest. Eesti paistab EL-is silma keskmisest suurema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15–16-aastaste kooliõpilaste hulgas25. Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% 15−16- aastastest, siis 2019. aastaks oli selliste õpilaste osakaal 38%. Võrreldes teiste ESPADi uuringus osalenud riikidega on Eesti koolinoored esikohal n-ö uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamises, mille hulka kuuluvad sünteetilised stimulandid, hallutsinogeenid ja kannabinoidid. Selliste ainete tugevus ja koostis on sageli teadmata, mistõttu on nende tarvitamine suur terviserisk. 2018. aastal avaldatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal on Eesti täiskasvanud elanikkonnast (16–64-aastased) vähemalt üks kord elu jooksul meelelahutuslikul eesmärgil kanepit tarvitanud 33% meestest ja 18,2% naistest.26 Aastatel 1999–2018 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud 1678 inimest. Aastatega on narkootikumide üledoosi tõttu surnud isikute keskmine vanus järjepidevalt kasvanud. Kui 2002. aastal oli keskmine narkootikumi üledoosi tõttu surnud isik 24-aastane, siis 2018. aastal 37-aastane. 2018. aastal vähenesid narkootikumide üledoosiga seotud surmad järsult 110 juhult 39 juhuni ning 2020. aastaks 31 juhuni. Selle oluliseks põhjuseks oli fentanüüli kättesaadavuse vähenemine illegaalsel turul ning teenuste kättesaadavuse paranemine. Näiteks on alates 2013. aastast naloksoon kättesaadav ka üledoosist tingitud surmade ennetamise programmi osana. Kui 2017. aastal sai naloksooni umbes 350 inimest, siis järgnevatel aastatel on see number kahekordistunud. Positiivseks trendiks võib pidada seda, et hinnanguline narkootikume süstivate inimeste arv on viimastel aastatel vähenenud ning keskmine vanus kasvanud27. See näitab muu hulgas seda, et narkootikumide süstimist alustavate noorte arv on vähenenud. Aastatel 2012–2018 oli peamiseks süstitavaks 23 Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. 24 Oja L, Piksööt J, Aasvee K, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. 25 Vorobjov S, Tamson M. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15– 16-aastaste õpilaste seas. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020. 26 Reile R, Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. 27 Narkomaania olukord Eestis 2018. Tervise Arengu Insituut. 5 narkootikumiks olenevalt piirkonnast fentanüül (ja fentanüüli derivaadid) või amfetamiin27. Üle poole narkootikume süstivatest inimestest elab HIV-ga28. Uute registreeritud HIV-juhtude arv Eestis oli 2018. aastal 100 000 elaniku kohta EL-is üks suuremaid, jäädes maha vaid Lätile ja Maltale: EL-is oli keskmiselt 5,1, Eestis 14,4 juhtu29. Aastast 2010 on uute juhtude arv aastas vähenenud kaks korda. 2019. aastal registreeriti 13,5 uut HIV-juhtu 100 000 elaniku kohta. 2020. aastal registreeriti 11,1 juhtu 100 000 elaniku kohta. Naiste osakaal oli 2020. aasta uute juhtude seas 40%. Uutest juhtudest 52% avastati Tallinnas ja 27% Ida-Virumaal. Ligi pooltel juhtudel oli nakkus levinud heteroseksuaalsel teel, 7%-l juhtudest narkootikumide süstimisel ja 5%-l juhtudest homoseksuaalsel teel. Tõhusad tervishoiuteenused on võimaldanud üldjuhul vältida HIV-nakkuse levikut emalt lapsele, kuid üle kuue aasta registreeriti 2020. aastal kolm emalt lapsele nakkuse leviku juhtu. Hinnanguliselt on veel 13% selliseid HIViga nakatunuid, kellel ei ole seda diagnoositud. Probleemiks on HIV-nakkuse hiline diagnoosimine (2019. aastal diagnoositi sisuliselt AIDSi staadiumis 10% uutest HIVi juhtudest) ja raviga hõlmatus (hinnanguliselt ei saa ravi kolmandik kõigist HIViga nakatunutest)30. Paremat ülevaadet oleks vaja ka levikuteedest – aastatel 2017–2020 jäi levikutee teadmata umbes 40% juhtudel. Terviseameti andmetel on AIDSi läbi aastate diagnoositud 593 juhul, seejuures 2020. aastal 26 juhul. AIDSi suri 2020. aastal 32 inimest. Kokku on AIDSi surnud 737 inimest. Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumine on Eestis langustrendis (2019. aastal oli 100 000 inimese kohta 0,2 juhtu, 2018. aastal ja 2017. aastal 0,3 juhtu ning 2016. aastal 0,6 juhtu)31. B-viirushepatiiti nakatumine toimub valdavalt seksuaalsel teel, aga ka süstitavate narkootikumide kasutamisel. Kui varem oli peamine riskirühm noored, siis viimastel aastatel on haigestunuid peamiselt 30–49-aastaste ja üle 60-aastaste hulgas. Kroonilisse B-viirushepatiiti haigestumise juhte oli 2019. aastal 100 000 inimese kohta 1,1, 2018. aastal oli sama näitaja 1,2 ja 2017. aastal 0,8. Enamik kroonilisse B-viirushepatiiti haigestunutest on üle 50-aastased. Terviseameti hinnangul kuulub Eesti keskmise või väikese B-viirushepatiidi levimusega piirkonda. Viimasel kolmel aastal esines regionaalne suurem haigestumus Tallinnas ja Pärnus. Alates 2010. aastast ei ole B-viirushepatiidi haigusjuhte laste hulgas registreeritud. Ägeda C-viirushepatiidi juhte on registreeritud suhteliselt vähe. 2019. aastal oli 100 000 inimese kohta 0,6 juhtu, 2016. aastal oli sama näitaja 1,1. C-viirushepatiiti nakatumine toimub tavaliselt verega kokkupuutel, kõige enam narkootikumide süstimisel, harva seksuaalsel teel. Enamik haigetest on vanuserühmas 20–49 eluaastat. Kroonilise C-viirushepatiidi juhtude arv on oluliselt suurem: 2019. aastal oli 100 000 elaniku kohta 10,0 juhtu ning enamik haigetest oli vanuses 30– 59 eluaastat. Suure haigestumise peamiseks põhjuseks peetakse kroonilise C-viirushepatiidi arenemist ja diagnoosimist isikutel, kes on 90ndate lõpus põdenud ägedat C-viirushepatiiti. Eesti Gastroenteroloogide Seltsi ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi eksperdihinnangul on C-hepatiidi levimus rahvastikus 1–2% ehk kuni paarkümmend tuhat C-viirusega nakatunud patsienti32. Tuberkuloos on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt Eestis kuulutatud eriti ohtlikuks nakkushaiguseks. Alates 2001. aastast on tuberkuloosi haigestumine Eestis vähenenud 6,5 korda ja tuberkuloosihaigete üldarv on tuberkuloosiregistri andmetel vähenenud 810 juhult 2001. aastal 124 juhule 2020. aastal, haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta on vastavalt 58,4 ja 9,3. Eesti on oma tuberkuloosiolukorra tõttu üks 18-st suurt tähelepanu vajavast riigist Euroopa regioonis. Ligi 20% esmastest ja üle 50% korduvatest nakkuslikest kopsutuberkuloosi 28 HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2010–2018. Tervise Arengu Instituut, Terviseamet; Tallinn 2019. 29 HIV/AIDS surveillance in Europe 2019 – 2018 data. ECDC, WHO; 2019. 30 Rüütel K, Epštein J, Kaur E. HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis viimase 10 aasta jooksul, 2010–2019. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Terviseamet; 2020. 31 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 32 E. Piibeman. Viirushepatiidi levimusest, levikuteedest ja riskirühmadest Eestis. Lege Artis. 2018. 6 juhtudest on multiravimresistentsed, samas kui Euroopa keskmine ravimresistentsete tuberkuloosijuhtude osakaal on 4%. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel rahvastikus kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemest (95%) allapoole on Eesti jätkuvalt jäänud 2-aastaste laste leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vastu vaktsineerimisega, 2019. aastal oli see näitaja 91,9% (2018. aastal 92,9%). 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatustõve ja hemofiilusnakkuse vastu oli 2019. aastal 92,1%, B-viirushepatiidi vastu 91,0% (2018. aastal vastavalt 93,3% ja 92,4%). Alates 2006. aastast on 2-aastaste laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimistega ca 5% võrra vähenenud. Samuti on suurenenud vaktsineerimisest keeldujate arv. 31.12.2019 seisuga jäi immuniseerimiskava vaktsiinidega vaktsineerimata umbes 10 000 last vanuses 1–14 aastat. 2018. aastast lisandus immuniseerimiskavasse 12- ja 14-aastaste tütarlaste vaktsineerimine inimese papilloomviiruse (HPV) vastu. Hõlmatus HPV-vastase vaktsineerimisega suurenes 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga kõikides vanuserühmades. Kui 2018. aastal oli hõlmatus 1. doosiga 56,1% ja 2. doosiga 36,7% sihtrühmast, siis 2019. aastal oli hõlmatus vastavalt 61,6% ja 47%. Nii 2018. kui 2019. aastal oli suurim hõlmatus HPV-vastase vaktsineerimisega Ida-Virumaal (sh Narvas), Jõgevamaal ja Saaremaal. Sellegipoolest suurenes ka vaktsineerimisest keeldujate osakaal sihtrühma hulgas 2019. aastal 0,7% võrra. Kõige suuremad erinevused hõlmatuses ilmnevad koolide vahel – eristuvad n-ö väikese ja suure hõlmatusega koolid. Alates 2020. aastast on kogu maailma oluliselt mõjutanud COVID-19 pandeemia. COVID-19 pandeemia on tervise valdkonna kõrval tugevalt mõjutanud ka kõiki teisi sektoreid. COVID-19 haiguse leviku pidurdamisel on olnud võtmerolliga elanikkonna vaktsineerimine COVID-19 vastu. COVID-19-vastasel vaktsineerimisel on seatud üldiseks eesmärgiks üle 12-aastaste elanike lõpetatud vaktsineerimisega hõlmatus 80%.33 COVID-19 pandeemia kogu mõju Eesti elanike tervisenäitajatele on võimalik hinnata terviklikult alles pandeemia vaibumise järgselt. Eestis puudub süsteemne ülevaade antimikroobse resistentsuse (AMR) trendidest ja levikust inimtervishoius. Kuigi tervishoiuteenuse osutajad ja laborid teatavad teatud nakkustekitajate tuvastamisest nakkushaiguste registrit, on tehniliste lahenduste probleemide tõttu olnud andmete edastamine Terviseametile lünklik. Tervishoiutekkelistest nakkustest teavitavad haiglad otse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust (ECDC). Ka AMR referentteenus ei ole Terviseameti laboril ressursipuuduse tõttu veel täismahus käivitunud. 2017. aastal ECDC poolt avaldatud andmete põhjal on muret tekitav kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide, reservrea antibiootikumide ning laia toimespektriga antibiootikumide kasutuse tõusev trend. Seksuaal- ja reproduktiivtervise (SRT) edendamisel ja probleemide ennetamisel on väga olulisel kohal seksuaalharidus ning kättesaadavad integreeritud SRT-teenused. SRT-alase teadlikkuse suurenemisega ning kvaliteetsete SRT-teenuste ja tänapäevaste rasestumisvastaste vahendite hea kättesaadavusega kaasneb soovimatute raseduste ja abortide arvu vähenemine. Abordimäär (indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta) on Eestis nelja aastaga vähenenud 35,2-lt (2015. aastal) 26,7-le (2018. aastal)34. Oluline näitaja on ka teismeliste sünnituste vähenemine: 2014. aastal oli 1000 teismelise (10–19-aastased) kohta 7,7 sünnitajat, 2019. aastal aga 3,935. Arenenud ühiskonnale omaselt on esmasünnitajate vanus Eestis aasta-aastalt tõusnud. Kui 2012. aastal oli Eestis esmassünnitaja keskmiselt 26,8-aastane, siis 2018. aastal juba 28,4- aastane. See omakorda omab suurt rolli sündimuskordaja näitaja kujunemisel. Sündimuskordaja 33 https://www.sm.ee/sites/default/files/20211116_covid19_vaktsineerimise_rakenduskava.pdf. 34 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 35 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 7 on Eestis püsinud viimastel aastatel üsna stabiilsena (2019. aastal oli see 1,7)35 ning panustada tuleks selle säilitamisse ja suurendamisse. Terviseseisundi jälgimine rasedusaegsel ja -järgsel perioodil on kesksel kohal vastsündinute ja emade heaolu tagamisel. Raseduse vältel suitsetanud sünnitajate osakaal on Eestis viimaste aastate jooksul mõõdukalt vähenenud (2014. aastal 5,9% ja 2019. aastal 5,0%)35. Jõudsalt on vähenenud imikusuremuskordaja (1000 elussünni kohta): 2015. aastal 2,5 ja 2018. aastal 1,736. Seksuaalsel teel levivate haiguste tõkestamisel ja soovimatute raseduste ärahoidmisel on oluliseks meetmeks kondoomi kasutamine. 2018. aastal kasutas alla 35-aastaste hulgas juhupartneriga alati kondoomi üle poole inimestest, 35–44-aastaste hulgas tegi seda vaid kolmandik (38,6% meestest ja 27,9% naistest). Vanemates vanuserühmades kasutatakse kondoomi juhusuhetes aga veelgi harvem7. Programmi mõõdikud Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja valitud programmiülesed, meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Programmiüleselt mõõdetakse tulemuslikkust järgmise mõõdikuga: Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Standarditud enneaegse suremuse kordaja (30–69-aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 sama vana elaniku kohta)37 on vähenenud Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon 367,0 316,0 308,0 301,0 294,0 257,0 (2015) Programmi meetmed, tegevused ja teenused Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul konkreetseid teenuseid, mille elluviimiseks on leitud vajalikud finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid, kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud. Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Meede koosneb seitsmest tegevust. Nendest esimesse on koondatud teenused, mis on vajalikud terviseriskide ja riskikäitumise poliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks eri valdkondades, sektorites ja tasanditel, samuti innovatsiooni edendamiseks tervisevaldkonnas. Ülejäänud kuus tegevust aitavad vähendada terviseriske ja riskikäitumist ning aitavad võimestada kogukondi ja paikkondi tervise edendamisel. 36 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tervise Arengu Instituut. 37 Mõõdik kajastab 30–69-aastaste surmajuhtude arvu 100 000 sama vana elaniku kohta järgmiste põhjuste tõttu: vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad, diabeet ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Tegemist on standarditud näitajaga. 8  Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb38 Allikas: Eurostat 253,0 222,1 214,4 206,6 198,9 160,2 (2018) Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine Tegevuse eesmärk: tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ning tasandeid kaasava terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Oodatav tulemus Tõendusel ja teadmistel põhineva tervikliku terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise ning tervisedenduse poliitika on kokku lepitud, kõik osapooled (üle riigi ja kohalikul tasandil; avalik, era- ja kolmas sektor; eri valdkonnad) on teadlikud valdkonna arengusuundadest ja oma rollist ning kokkulepitud tegevusi viiakse eesmärgipäraselt ellu. Tervisepoliitika probleemide lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja arengusuundadele ning võimalustele rakendada eri valdkondade innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas. Otsitakse kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja tervisevaldkonna eripärasid arvestavaid lahendusi. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on:  COVID-19 leviku ohjamine. Eesmärk on vähendada COVID-19 epideemiast tingitud tervishoiusüsteemi koormust, hoida ühiskond lahti ja tagada valmisolek järgmisteks analoogseteks uudsete ohtlike nakkushaiguste puhanguteks.  Rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine. Eelnõu eesmärk on luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiu valdkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  nüüdisajastada õigusruumi. Õigusruum peab soodustama tervise hoidmist, tervislikke valikuid ja innovatsiooni;  parandada tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike andmete koostoimet ja kvaliteeti ning tulemuste kerget kättesaadavust ja mõistetavat visualiseerimist. Kvaliteetsete ja kergelt kättesaadavate andmete analüüs ja nende mõistetav visualiseerimine loob paremad tingimused igal tasandil ja sektoris tervist toetavate tulemuslike tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks;  edendada innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist ja kasutamist. Kõikide uute teenuste väljatöötamisel või olemasolevate arendamisel tuleb vähendada teenuste ligipääsetavuse takistusi ja halduskoormust ning lähtuda nende kasutajamugavusest ja osapoolte vajadustest;  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi ja oskusi tervisedendamisest, tervist toetava keskkonna loomise ja arendamise ning tervislike valikute 38 Välditava suremuse kontseptsioon põhineb sellel, et teatavaid surmajuhtumeid (konkreetsete vanuserühmade ja RHK klassifikatsioonis määratletud haiguste puhul) saaks vältida selliste sekkumiste abil, mis keskenduvad tervisemõjuritele, sh käitumine ja elustiil, ning arvestatud on sotsiaalmajanduslikku seisundit ja keskkonnategureid. Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 000 elaniku kohta. 9  lihtsaks ja kättesaadavaks tegemise võimalustest. Seejuures on oluline jõuda põhimõtte „tervis igas poliitikas“ rakendamiseni;  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite esindajate teadlikkust rahvastiku tervise arengukava ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist. Tõhusa koostööga panustavad tegevuste tulemuste saavutamisse programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja vastavad huvigrupid. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad on esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Jah Jah Jah Jah Jah Jah (2020) Teenused ja nende sisu kirjeldus39 98 Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) Eestis on ligi pool kõikidest surmadest tingitud riskikäitumisest40, tervena elatud aastaid vähendavad märkimisväärselt harjumused ja valikud eluviisi kujundamisel. Selleks, et enneaegsed surmad väheneksid ja tervena elatud aastaid oleks rohkem, tuleb luua keskkond ja võimalused tervislikeks valikuteks, suurendada elanike teadlikkust tervislikest valikutest ning muuta ühiskonna hoiakud tervist toetavaid valikuid toetavamaks. Vajalike muudatuste elluviimiseks on oluline kaasajastada valdkonna õigusaktid, kokku leppida pikemaajalised eesmärgid, välja töötada strateegiadokumendid ning tõenduspõhised ja innovaatilised inimeste vajadusi arvestavad sekkumised. Valdkonna kujundamisel on oluline koostöö eri osapooltega nii rahvusvahelisel, riiklikul kui kohalikul tasandil, pöörates seejuures tähelepanu arendus- ja teadustegevuse potentsiaalile, parimale praktikale ja sekkumiste tulemuslikkuse hindamisele. Järgnevatel aastatel on oluline jätkata ja edasi arendada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute nõustamist, et vähendada ja ohjata riskitegureid, ennetada ja ohjata nende toimet ning suurendada kaitsetegureid. Kuna tervist mõjutavad oluliselt tegurid väljaspool tervisevaldkonda, on oluline osaleda rahvatervishoiuga tihedalt seotud valdkondade poliitikadokumentide, õigusakti eelnõude ja strateegiadokumentide ettevalmistamises eesmärgiga tagada tervisemõju hindamine ja sellega arvestamine valdkondade arendamisel. Pikemas perspektiivis on vajalik jõuda selleni, et iga valdkonna arendamisel arvestataks nende mõjuga inimeste tervisele ja heaolule. Programmiperioodi olulisemateks tervisepoliitika elluviimisega seotud tegevusteks on rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine ja rakendamine, alkoholipoliitika rohelise raamatu ja tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise tulemuslikkuse analüüsimine, vajaduse korral nende uuendamine, elluviimise jätkamine ja koordineerimine, toitumise ja liikumise rohelise raamatu uuendamine ja kinnitamine, uimastitarvitamise vähendamise poliitika valges raamatus Sotsiaalministeeriumi vastutusel olevate ülesannete täitmise korraldamine, riikliku HIV-i tegevuskava elluviimise koordineerimine, paikkondliku tervisedenduse arendustegevuste koordineerimine ja elluviimine. Oluline on ka nakkushaiguste valdkonna (sh vaktsineerimise ja antimikroobse resistentsuse) poliitika kujundamine. Nakkushaiguste valdkonna tegevused on 39 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 40 OECD/European Observatory on Health Systems and Policies (2019), Eesti: riigi terviseprofiil 2019, State of Health in the EU, OECD Publishing, Paris/European Observatory on Health Systems and Policies, Brussels. 10 jaotunud kahe programmi vahel, olles seotud nii tervislike valikute kui ka inimkeskse tervishoiu programmiga. Järgmiste aastate jooksul on üheks oluliseks ülesandeks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje valdkonna kaasajastamine ja võimestamine (laboratoorne võimekus, koostöö asutuste vahel, operatiivne reageerimine sündmustele, järelevalve, elanikkonna teadlikkuse ja oskuste suurendamine nakkushaiguste leviku pidurdamise võimalustest). Uudsete ohtlike nakkushaiguste leviku viisidest ja ulatusest arusaamiseks on vaja teha alus- ja rakendusuuringuid ning arendada olemasolevat seiresüsteemi. 139 Tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamine ja arendamine (TAI) Tervisealaseid ennetustegevusi, riskikäitumise mõjude vähendamist ja vastavat ravi juhitakse tõenduspõhiselt, kujundatakse valdkonna poliitikat ning koostatakse ja arendatakse tegevusplaane. 140 Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine (TAI) Tervisestatistika ja -registrite ülesanne on koguda, kontrollida ja avaldada usaldusväärseid ja võrreldavaid rahvastikupõhiseid andmeid. Kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete kaudu saab jälgida rahvastiku terviseseisundit ja rahvastikus toimuvaid trende. Seeläbi saadav teave on vajalik tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike uurimistööde tegemiseks ning riikliku tervisepoliitika väljatöötamiseks. Teabe analüüsile tuginedes on võimalik välja valida või töötada sekkumised, mis vähendavad ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning aitavad parandada tervisenäitajaid. Kvaliteetsema tervisestatistika tagamiseks on vajalik töödelda isikustatud terviseandmeid ja linkida erinevaid andmebaase, vähendades seeläbi andmeedastajate aruandluskoormust. Oluline on vähendada ettevõtjate halduskoormust riigiga suhtlemisel, jätkata tervisestatistika tegemiseks olemasolevate riiklike andmeallikate sobivusanalüüse nende püsivaks kasutusele võtmiseks. Andmeallikate sobivuse tuvastamisel algatatakse vastavad seaduse muutmise ettepanekud. TAI on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vastutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud töötleja. Vastavalt registrite põhimäärustele koguvad seitse TAI hallatavat rahvastikupõhist registrit kokku kõik valdkonna registreerimisele kuuluvad juhud, tagades andmestiku, mis näitab riigi kogurahvastikus ja selle alarühmades haigestumust, sündimust, suremust, ravi, ravitulemust jne. Andmete kvaliteetsemaks kogumiseks ja kiiremaks avaldamiseks on vajalik kõigi registrite arenduste jätkamine ning järkjärguline üleminek elektroonsele andmekogumisele. Teenusega tagatakse kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete avaldamine riiklike tervisepoliitika otsuste tegemiseks ning rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamiseks (sh Eurostat, OECD, WHO, ECDC jt). 142 Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks (TAI) Viiakse ellu evalveeritud teadusvaldkondade projekte ning avaldatakse ja jagatakse nende tulemused. Tervise Arengu Instituudi uurimissuunad:  zoonootilised ja hepatotroopsed patogeenid Eestis: uued ja vanemad emergeeruvad nakkused ning nende mõju rahvastiku tervisele; 11  perekondlik agregatsioon, toitumisharjumused ja krooniliste haiguste longituudsed riskitegurite muutused ning riskeeriva tervisekäitumise mõjud;  makromajanduslikud muutused ja nende mõju suremuse ebavõrdsusele: registripõhine suremusuuring Läänemere riikides;  teadus ja tehnoloogia lapseea ülekaalulisuse poliitikas;  vähiravi ja -tulemite parandamine: reaalandmetele tuginev rahvastikupõhine uuring;  narkootikumide tarvitamine, HIV-nakkuse ja teiste vere teel levivate infektsioonide ning nendega seotud riskikäitumise levimus eri rahvastikurühmades. 127 Tervisesuutlikkuse arendamine ja uurimistöö (TAI) Teenusega suurendatakse kohaliku tasandi võimekust inimeste tervise ja heaolu edendamisel, sh tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel. Selleks:  suurendatakse rahvatervishoiuspetsialistide pädevust;  kujundatakse spetsialistide ja elanikkonna tervist toetavaid hoiakuid ning arendatakse nende oskusi;  tehakse rahvatervishoiu valdkonna uuringuid, sh üle aasta täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut;  toetatakse maakondade, kohalike omavalitsuste ja kogukondade tervisesuutlikkuse arengut ning arendatakse tegevuskohapõhist tervisedendust;  töötatakse välja juhend- ja metoodilisi materjale ning pakutakse asutustele ja tööandjatele vajaduspõhist juhendamist ja koolitusi tervise ja heaolu valdkonnas;  koordineeritakse paikkondades, sh suuremates omavalitsustes, tervist edendavate lasteaedade ja koolide võrgustikke;  viiakse ellu Norra ja EMP finantsmehhanismide projekt „Rahvatervise alase võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“. Eelnimetatud Norra ja EMP finantsmehhanismi projekti elluviimisega parandatakse andmete kättesaadavust ning koostatakse analüüsimist ja rakendamist toetavaid töövahendeid paikkondadele. Samuti võimestatakse 20 KOV-i vastavalt vajadustele ja kohalike eripäradega arvestavalt planeerima ja ellu viima süsteemset jätkusuutlikku tõendus- ja teaduspõhist tulemustele orienteeritud ennetustööd. Lisaks kohandatakse Eesti oludele ja testitakse lasteaedadele suunatud vanemaid kaasav sekkumine (Toybox ehk „Seikluste laegas“), mis on suunatud 4–6-aastaste laste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele. 129 Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine (TAI) Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamise teenuse elluviimisega suurendatakse koolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekust laste ja noorte tervise ning heaolu edendamisel, sh tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel. Samuti tehakse laste ja noorte terviseuuringuid, sh kooliõpilaste tervisekäitumise uuringut, juhendatakse, nõustatakse ja koolitatakse paikkondlikke haridusasutuste tervisedenduse koordinaatoreid. Lisaks eeltoodule teenuse elluviimisel:  suurendatakse laste ja noortega töötavate spetsialistide, sh haridusasutuste töötajate teadmisi ja oskusi tervise ja heaolu valdkonnas;  toetatakse diabeeti põdevate laste toimetulekut haridusasutustes;  töötatakse välja juhend- ja metoodilisi materjale, tõlgitakse ja kohandatakse rahvusvahelisi materjale Eesti oludele (materjalide süsteemseks kasutamiseks pakutakse asutustele ka koolitusi ja nõustamist ning hinnatakse rakendamist); 12  arendatakse või kohandatakse eri sihtrühmadele ja eri keskkondadele suunatud sekkumisi, mille elluviimise osaks on tulemuslikkuse, kvaliteedi ja ulatuse regulaarne mõõtmine (näiteks käitumisoskuste mäng VEPA);  luuakse tervikülevaade sellest, millised sekkumised on laste ja perede heaolu suurendamiseks eri ennetustasanditel olemas ja milliseid veel oleks vaja Eesti oludele kohandada;  keskendutakse otsusetegijate ja poliitikakujundajate teadmiste ja hoiakute kujundamisele, kes otsustavad kuhu ressursid suunata ja milliseid tegevusi rahvatervishoiu valdkonnas ellu viia. 132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud (TAI) Vähi sõeluuringutega hõlmatuse suurendamiseks jätkatakse kutsete saatmist sihtrühmadele. Kutsed (sh e-kutsed ja postikutsed) ja korduskutsed saadetakse kõigile kutsutavatele. Sõeluuringukutsete saatmise kõrval uuritakse ka hõlmatuse suurendamise lisameetmeid. Sõeluuringute tõhususe analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks jätkatakse andmekogumist tervise infosüsteemi kaudu. Andmete kvaliteedi ja andmehõive otsustavaks parandamiseks võetakse koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega kasutusele uudne IT-lahendus – andmeait. Nimetatud teenuse raames toetab TAI vähihaigete esindusorganisatsioonide koolitustegevust, vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi ning mammograafiabusside tööd. 131 Personaalmeditsiini arendamine (TAI) Personaalmeditsiini arendamiseks ning seeläbi haiguste ennetuse ja ravi tõhustamiseks jätkatakse geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist. Teenuse raames:  kogutakse geeniproovid ja geenidoonorite DNA genotüpiseeritakse mikrokiibil ning koostatakse geenikaardid, mis on aluseks personaalsete geneetiliste riskide raportite koostamiseks;  arendatakse informaatika- ja andmehaldustaristu personaliseeritud, s.o individuaalsetel tervise-, käitumis-, geneetilistel jm andmetel põhinevat haiguste ennetamist ja ravi;  teavitatakse Eesti elanikkonda geenidoonorlusest, sealhulgas projektist tulenevast kasust teadusele, tervishoiule ja geenidoonorile endale;  töötatakse välja koolituskava ja viiakse läbi koolitused tervisehoiutöötajatele, et kasutada geneetilist informatsiooni ravi- ja ennetustöös Teenuste väljatöötamist rahastatakse ERF-i vahenditest. Teenuste väljatöötamisega paralleelselt muudetakse kehtivat õigusruumi, et oleks võimalik personaalmeditsiiniteenuseid osutada. Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine Tegevuse eesmärk: valdkondadeülene vaimse tervise teenuste ja võrgustike terviklik arendamine nii riigi kui kogukonna tasandil. Selle tulemusena muutub elukeskkond vaimset tervist toetavamaks, vaimse tervise teenused muutuvad kättesaadavamaks ning suureneb inimeste oskus ise toime tulla ja toetada teiste toimetulekut erinevate eluetappide ja keskkondade muutustega. Oodatav tulemus Inimeste oskused tulla ise toime ja toetada teiste toimetulekut erinevate eluetappide ja keskkondade muutustega on paranenud, inimesi ümbritsev keskkond toetab nende vaimset tervist, vaimse tervise probleemide korral on vajalikud teenused piirkondlikult võrdselt kättesaadavad ja vaimse tervise probleemid on vähenenud. Tööandjatele on tutvustatud vaimse tervise esmaabi võimalusi ning töökohtadel on koolitatud vaimse tervise esmaabi andjaid. 13 Vaimse tervise edendamise aluseks on vaimse tervise roheline raamat ja suitsiidiennetuse kava. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on:  Vaimse tervise rohelise raamatu elluviimine.  Vaimse tervise sekkumiste (sh teenused) kvaliteedi ning kõigile elanikele piirkondliku kättesaadavuse parandamine ja ühtlustamine.  Suitsiidiennetuse kava koostamine. Selge arusaam sihtrühmadest ja nende puhul vajalikest tegevustest võimaldab järgnevatel aastatel süsteemsemalt probleemiga tegeleda.  Valdkonna kvalifitseeritud spetsialistide (koolipsühholoogid, vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid jt) hulga suurendamine. Vajalik on suurendada ka laste ja peredega töötavate spetsialistide ning teiste valdkondade töötajate vaimse tervise toetamise oskusi, pakkudes vajalikku kvaliteetset välja- ja täiendusõpet.  Ühiskonnas eri osapoolte teadlikkuse suurendamine. Oluline on suurendada kogu elanikkonna teadlikkust vaimsest tervisest ning edendada oskusi, kuidas toetada head vaimset tervist, kujundada vaimset tervist toetavat keskkonda, tunda ära vaimse tervise häirete tunnuseid ning pakkuda abi. Seeläbi väheneks muu hulgas häbimärgistav suhtumine vaimse tervise probleemide esinemise korral. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  välja töötada ühtne metoodiline lähenemine laste vaimse tervise keskustes ja vaimse tervise spetsialistide koolitamises. Sellega luuakse eeldused, et tagada kvaliteetse teenuse kättesaadavus kõigis piirkondades;  rakendada haridusasutustes ja kogukondades sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamise sekkumisi (näiteks programmid „Imelised aastad“, VEPA). Sellega hoitakse ja edendatakse positiivset vaimset tervist. Ühtlasi suurendatakse laste turvalist ja toetavat kasvukeskkonda;  hinnata erinevate sekkumiste kohandamisel, rakendamisel ja laiendamisel nende tulemuslikkust ja kvaliteeti. Selleks on vaja kokku leppida üheselt mõistetavad põhiprintsiibid ja põhinäitajad sekkumise tõenduspõhisuse mõõtmiseks ja hindamiseks Eestis, lähtudes mujal maailmas koostatud andmebaasidest ja hindamismetoodikatest;  kokku leppida laste ja perede heaolu valdkonnas standardiseeritud hindamisvahendite haldaja. Muu hulgas on vajalik analüüsida, milliseid hindamisvahendeid on veel vaja Eestile kohandada, koguda Eesti oludele vastavaid eakohaseid norme ning korraldada koolitusi hindamisvahendite kasutamiseks ja tulemuste tõlgendamiseks. Vaimse tervise süsteemi väljaarendamisel on oluline Haridus- ja Teadusministeeriumi aktiivne osalus. Oodatava tulemuse saavutamisel on olulisteks partneriteks Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner VATEK, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Väheneb 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 11,7% 10,8% 10,3% 9,8% 9,4% 7,0% (2020) Väheneb 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, kellel on viimasel 12 kuul esinenud depressiivseid episoode Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 32,8% 28,5% 27,5% 26,4% 25,3% 20,0% (2017/2018) Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 15,6 14,6 14,0 13,5 13,0 10,5 14  (2020) 0–19-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Statistikaamet 5,3 4,6 4,2 3,8 3,4 1,5 (2020) 20–64-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Statistikaamet 17,2 15,6 14,7 13,9 13,1 9,0 (2020) 65-aastaste ja vanemate enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Statistikaamet 22,7 22,5 22,3 22,2 22,1 21,4 (2020) 15–34-aastaste tahtlike enesevigastuste arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Statistikaamet 214,9 213,6 213,1 212,7 212,2 210,0 (2019) Teenused ja nende sisu kirjeldus41 323 Elanikkonna vaimse tervise toetamine seoses COVID-19 olukorraga (SoM) Teenus lisandus programmi 2021. aastal. COVID-19 epideemia leviku tingimustes on vaimse tervisega seotud küsimused muutunud Eesti ühiskonnas senisest veelgi teravamaks. Vajalik on ellu viia tegevusi, mis soodustaksid vaimse tervisega seotud probleemide varajast märkamist, tervishoiuteenuste ja tervisealase nõustamise kvaliteedi edendamist, õigeaegset ja lihtsat kättesaadavust ning elukeskkonna muutmist nii vaimset kui füüsilist tervist hoidvaks. 41 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 15 Tegevus 1.1.3. Vigastuste ennetamine Oodatav tulemus Inimeste oskused vigastusi ennetada on paranenud, riskeeriv käitumine ja vigastustest tingitud surmajuhtude arv on vähenenud. Vigastuste ennetust käsitlevad eri valdkonnad, lähtudes valdkonna eesmärkidest. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on:  Vigastuste tekkepõhjuste ja tõenduspõhise ennetuse võimaluste analüüs. Analüüs on vajalik, et järgnevateks aastateks sihitatult tegevusi planeerida ja ressursse suunata.  Tõenduspõhiste sekkumiste väljatöötamine ja rakendamine. Seda on vajalik teha koostöös teiste sektorite ja valdkondadega ning kohaliku tasandiga. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite vahelist koostööd vigastuste vähendamisel;  suurendada elanikkonna teadlikkust vigastustest ja nende ennetamise võimalustest. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 13 477 13 347 13 304 13 260 13 217 13 000 (2019) 0–19-aastaste esmashaigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 20 942 18 396 17 971 17 547 17 122 15 000 (2016) Üle 65-aastaste haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 10 380 10 339 10 325 10 312 10 298 10 230 (2019) Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 71,0 65,0 62,0 59,0 56,0 41,0 (2020) 0–19-aastaste vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 10,3 9,5 9,1 8,7 8,3 6,4 (2020) Juhuslike kukkumiste tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 13,6 12,1 11,4 10,7 9,9 6,2 (2020) 16 Tegevus 1.1.4. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Tegevuse eesmärk: tasakaalustatult toituvate ja füüsiliselt aktiivsete inimeste osakaalu kasvatamine kõikides vanusrühmades, et vähendada ülekaalulisust ja sellega seotud haigusi. Oodatav tulemus Tasakaalustatult toituvate laste ja täiskasvanute osakaal on suurenenud ning üleliigse kehamassiga inimeste hulk on langustrendis. Eesti rahvastiku hulgas on füüsiline aktiivsus suurenenud kõikides vanusrühmades. Paranenud toitumis- ja liikumisharjumused toovad kaasa südame- ja veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähkkasvajate vormide ning teist tüüpi diabeedi selge langustrendi. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on:  Toitumise ja liikumise rohelise raamatu nüüdisajastamine ja kinnitamine. Valdkonna juhtimisel on lähtutud varem koostatud rohelisest raamatust, kuid see vajab nüüdisajastamist, võttes arvesse viimaseid teadmisi Eesti elanike ülekaalulisuse näitajatest, rahvusvahelisi kogemusi ja suundi ning tõenduspõhist teaduskirjandust.  Inimeste teadlikkuse ja oskuste suurendamine. Teadlikkust on vaja suurendada tasakaalustatud toitumisest ja selle põhimõtetest ning istuva eluviisi kahjulikkusest. Teadlikkuse kõrval on oluline suurendada ka inimeste oskusi toitu valida, säilitada ja valmistada, aga ka teadlikumalt treenida ja füüsilist aktiivsust suurendada. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  jätkata toidu ohutust ja tervist toetavaid valikuid silmas pidades toidu reformuleerimise (soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisalduse vähendamine) plaani väljatöötamist ja selle elluviimist;  välja töötada tegevusjuhis lastele suunatud suure rasva, soola ja lisatud suhkrute sisaldusega toodete turundamise vähendamiseks. Juhendi järgimine aitab kaitsta lapsi toidu valiku mõjutamise eest;  rakendada ülekaalulise või rasvunud patsiendi käsitlusjuhend esmatasandil;  analüüsida esmatasandil toimuvat toitumisalast nõustamist ja selle laiendamise võimalusi. Analüüsiga on oluline hõlmata inimeste ootused selliseks nõustamiseks, võimalikud lahendused koostöös tervise-, sotsiaal- ja haridussektoriga;  toetada ja nõustada tööandjaid töötajate liikumisharrastuste toetamisel ja tasakaalustatud toiduvalikute kättesaadavaks tegemisel;  jätkata liikumist edendavate koolide võrgustiku laiendamist ja selle koolisüsteemiga integreerimist;  jätkata tehtud valdkondade- ja sektoriteülest süstemaatilist koostööd tasakaalustatud toitumise ja liikumise edendamisel. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Vabal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni vältel (või kauem) tervisesporti harrastavate 16–64- aastaste osakaal kasvab Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 14,4% 15,3% 15,8% 16,3% 16,8% 19,1% (2020) 17  Iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsete 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal kasvab Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 15,5% 20,3% 21,6% 22,8% 24,0% 30,0% (2017/2018) Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste osakaal väheneb Allikas: Euroopa laste rasvumise seire (COSI) Tervise Arengu Instituut 26,5% 25,0% 24,5% 24,0% 23,5% 21,0% (2018/2019) Ülekaaluliste või rasvunud 1–4-aastaste laste osakaal väheneb Allikas: Tervise infosüsteem 28,8% 28,0% 27,6% 27,2% 26,9% 25,0% (2020) Ülekaaluliste või rasvunud 10–14-aastaste laste osakaal väheneb Allikas: Tervise infosüsteem 32,3% 30,9% 30,,% 29,4% 28,7% 25,0% (2020) Ülekaaluliste või rasvunud 16–64-aastaste osakaal rahvastikus väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 51,6% 51,3% 51,1% 51,0% 50,8% 50,0% (2020) Teenused ja nende sisu kirjeldus42 87 Laste kehalise aktiivsuse suurendamise edendamine (SoM) Eestis on alates 2016. aastast edendatud liikuma kutsuva kooli võrgustikku. Tegemist on võrgustikuga, kus kooli keskkond ja õppekorraldus muudetakse selliseks, et see soodustab laste kehalist aktiivsust koolipäeva jooksul ja vähendab istumise aega. 2021. aastal on võrgustikuga liitunud juba 148 kooli. Aastatel 2021–2023 on seatud eesmärgiks võrgustikku laiendada. Lisaks on plaanis liikumist toetava kooli senist mudelit edasi arendada, pidades silmas eesmärki, et võrgustik oleks jätkusuutlik. Võrgustikku kuuluvates koolides toimub ka personali koolitamine ja sekkumiste elluviimine. Edendatakse liikumist soodustavat koolikeskkonda, sh arendatakse füüsilist keskkonda ja kujundatakse sotsiaalseid norme. 112 Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu (TAI) Teenuse elluviimisel suurendatakse inimeste teadlikkust tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest, korraldatakse toitumisalaseid koolitusi õpetajatele jt. Samuti soodustatakse tervist toetavaid toitumisvalikuid, seejuures on oluliseks tegevuseks toidu koostise muutmise (reformuleerimise) plaani väljatöötamine soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete vähendamiseks toitudes, aga ka lasteasutuste toitlustajate teadmiste ja oskuste täiendamine. Toitumisalaste teadmiste ja oskuste suurendamiseks jätkatakse toitumise infosüsteemi (ToIS, Nutridata) haldamist ja arendamist, koolituste väljatöötamist ja läbiviimist, samuti osaletakse nõustamisteenuste väljaarendamise protsessis. Kavandatud on ka toitumisvaldkonna uuringuid, prioriteediks on kolmanda rahvastiku toitumise uuringu ettevalmistamine ja tegemine ca 10- aastase intervalliga (viimane uuring toimus 2014. a). Paralleelselt toitumisuuringuga on vajalik alavalimil määrata soola tarbimine biomonitooringuna. Jätkub WHO laste rasvumise seirealgatuse (European Childhood Obesity Surveillance Initiative – COSI) raames I klasside kasvu uuring, mis toimub iga kolme aasta järel alates 2016. aastast. Eesti plaanib liituda ka mini-COSI-ga (2–5- 42 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 18 aastased lapsed). Tegemisel on ka katseuuring, et hinnata laste kokkupuudet toidu digiturundusega. Tegevus 1.1.5. Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Tegevuse eesmärk: ühiskonna hoiakute muutmine tervist säästvat käitumist toetavaks, et vähendada uimastite tarvitamist ja nendest tingitud kahju. Oodatav tulemus Uimastite (alkohol, nikotiin, narkootikumid) tarvitamine ja uimastite tarvitamisest tingitud kahju on kõikides elanikkonnagruppides vähenenud. Ühiskonna hoiakud on muutunud tervist säästvat käitumist toetavaks. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on:  noorte uimastitarvitamise ennetamise ümberkorraldamine, mille tulemusena muutuks uimastitarvitamise ennetus valdkondadeüleseks, arvestades seejuures tõenduspõhisust;  legaalsete ja illegaalsete uimastite sõltuvuse varane avastamine, nõustamine ja raviteenuste arendamine, seejuures vajaliku teenusemahu tagamiseks lisavahendite taotlemine. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  rakendada noorte uimastitarvitamise ennetamiseks tõenduspõhist praktikat ning tagada sotsiaal-, õigus-, haridus- ja tervisesektori koostöös eri sihtrühmadele erinevates keskkondades sekkumiste, sh teenuste kättesaadavus olenemata elukohast, emakeelest, sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja erivajadustest;  toetada ja nõustada tööandjaid uimastivaba töökeskkonna kujundamisel;  suurendada elanikkonna teadlikkust uudsete tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tervisekahjust, pöörates sealjuures tähelepanu motivatsiooni suurendamisele nii tubaka- kui nikotiinitoodetest loobumisel;  osutada nikotiinisõltuvusest vabanemise toetamiseks tõhusaid nõustamis- ja raviteenuseid ning arendada võimaluse korral selleks innovatiivseid sekkumisi;  nüüdisajastada võimalike tervisekahjude vähendamiseks uudsete tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete regulatsiooni;  integreerida alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenus tervishoiu esmatasandile ja pakkuda seda üle Eesti;  parandada alkoholi tarvitamise häire ravi kättesaadavust ja kvaliteeti tervishoiusüsteemis ning integreerida see teiste ravi- ja sotsiaalteenustega;  teha kättesaadavaks alkoholi liigtarvitamise vähendamisele suunatud tõenduspõhised eneseabi võimalused;  rakendada tõenduspõhiseid sekkumisi joobes õigusrikkumiste toimepanijatele, sh joobes juhtidele;  tagada, et uimastite tarvitamise (sh alkoholi liigtarvitamise) nõustamisel, diagnoosimisel ja ravis kasutatakse Eesti oludele kohandatud ja valideeritud psühhomeetrilisi mõõdikuid;  parandada narkootikumide tarvitajatele mõeldud sekkumiste, sh teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja integreeritust tervishoiu-, sotsiaal- ja haridussüsteemiga; 19  rakendada narkootikumide tarvitamisest tulenevate kahjude, sealhulgas üledoosist tingitud surmade vähendamiseks vajalikud sekkumised, sh teenused;  kujundada karistuspoliitika, mis toetab narkootikumide tarvitamisega seotud kahjude vähenemist. Narkootikume tarvitavatele õigusrikkujatele tehakse alternatiivina karistusmeetmetele kättesaadavaks tervishoiu- ja sotsiaalteenused. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal väheneb Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte hulgas (ESPAD) Tervise Arengu Instituut 38,0% 31,2% 30,0% 28,9% 27,7% 22,0% (2018/2019) Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtude arv 1 000 000 elaniku kohta väheneb (kolme aasta keskmine) Allikas: Tervise Arengu Instituut 24,4 21,543 20,1 18,6 17,2 10,0 (2020) Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja vanemate elanike kohta pidurdub Allikas: Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis 10,5 liitrit 10,3 liitrit 10,2 liitrit 10,1 liitrit 10,0 liitrit 9,5 liitrit (2020) 15-aastaste purjus olnud noorte osakaal väheneb Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 40,1% 30,1% 27,6% 25,0% 22,5% 10,0% (2017/2018) Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse surnute arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 46,6 42,4 40,4 38,3 36,3 26,0 (2020) Alkoholimürgistusest tingitud surmajuhtumite arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 8,0 7,9 7,8 7,7 7,7 7,4 (2020) Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste naiste hulgas väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 12,6% 12,1% 11,8% 11,6% 11,3% 10,0% (2020) Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste meeste hulgas väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 25,7% 23,6% 22,5% 21,4% 20,4% 15,0% (2020) Igapäevasuitsetajate osakaal kuni põhiharidusega 16–64-aastaste hulgas väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 33,4% 30,7% 29,4% 28,0% 26,7% 20,0% (2020) 15-aastaste sigaretti suitsetanud noorte osakaal väheneb Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 44,9% 34,9% 32,5% 30,0% 27,5% 15,0% (2017/2018) 43 Sihttaseme seadmisel on aluseks võetud aastate 2015–2017 keskmine. 20  16–64-aastaste tubakasuitsule eksponeeritus kodus väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 11,2% 9,0% 7,8% 6,7% 5,6% 0,0% (2020) Teenused ja nende sisu kirjeldus44 114 Alkoholitarvitamise ennetamine, vähendamine ja ravi (TAI) Suurendatakse elanikkonna teadlikkust alkoholikahjust, liigtarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest ning edendatakse vähema alkoholitarvitamisega seotud sotsiaalseid norme. Arendatakse ja rakendatakse alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuseid. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:  vähema alkoholiga elustiili propageerimine elanikkonna hulgas, veebilehtede alkoinfo.ee (sh eneseabi programm SELGE) ja tarkvanem.ee sisuline täiendamine ja arendamine;  koole ja lapsevanemaid toetava uimastiennetussüsteemi arendamine (hindamisvahendid, koolitused, nõustamised);  testostlemisega jätkamine alaealiste alkoholi kättesaadavuse seiramiseks ja tõkestamiseks;  uuendatud ravijuhendi „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“ sisust tulenevate muudatuste tegemine seotud teavikutes või uute teavikute koostamine;  alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ning selle üldarstiabisse integreerimise toetamine;  alkoholitarvitamise häire ravi teenuse pakkumine ja selle eriarstiabisse integreerimise toetamine;  sõltuvusravis ja nõustamisel kasutatavate psühhomeetriliste mõõdikute valideerimise toetamine;  tervishoiutöötajatele mõeldud koolituste uuendamine ja läbiviimine alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja raviks (sh teenuseosutajate koolitamine). 117 Tubakatarvitamise ennetamine, vähendamine ja ravi (TAI) Teenuse raames jätkatakse tubaka ja nikotiini tarvitamise ning inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga, sh www.tubakainfo.ee ajakohastamisega. Samuti jätkatakse tubakast loobumise nõustamissüsteemi arendamist ja nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamist koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassaga. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:  tubaka ja nikotiini tarvitamisest loobumise propageerimine, veebilehtede tubakainfo.ee ja tarkvanem.ee sisuline täiendamine ja arendamine;  uute innovatiivsete eneseabi nutirakenduste arendamine tubakast ja nikotiinitoodetest loobumise toetamiseks;  passiivse suitsetamise vähendamine ja mittesuitsetajate kaitseks regulatsioonide väljatöötamise toetamine kortermajade akendel ja rõdudel suitsetamise keelustamiseks koostöös Sotsiaalministeeriumiga;  koole ja lapsevanemaid toetava uimastiennetussüsteemi arendamine (valideeritud hindamisvahendid, koolitused, nõustamised); 44 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 21  uudsete tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete tervisemõju kajastavatest teadusartiklitest olulise info koondamine ja kajastamine;  tubakast loobumise nõustajate koolituste uuendamine ja koolituste läbiviimine tervishoiutöötajatele ja apteekritele. 119 Narkomaania ennetamine, ravi, kahjude vähendamine (TAI) Teenuse elluviimisel suurendatakse narkomaania- ja narkootikumidealast teadlikkust ühiskonnas tervikuna ja riskirühmades. Seejuures on oluline suurendada mõistmist ja suhtumist, et narkootikumide tarvitaja on abi vajav inimene. Jätkatakse ravi-, rehabilitatsiooni- ja järelteenuste ning kahjude vähendamise ja nõustamisteenuse pakkumist, sealhulgas seni puuduvate teenuste väljaarendamist. Seni on Eestis kahjude vähendamise tegevused olnud peamiselt suunatud opioidide süstimisega seotud kahjudele ja üledoosidest põhjustatud surmade ennetamisele. Eesmärkide saavutamiseks on oluline pöörata enam tähelepanu narkootikumide tarvitamisega seotud kahjudele laiemalt, sealhulgas vaimse tervise probleemide ja õnnetuste ennetamisele. Edaspidi pannakse enam rõhku selliste kahjude vähendamisele nagu joobes juhtimine ja liiklusõnnetused, traumad, vaimse tervise probleemid ja peresuhete halvenemine. Rakendatakse sekkumisi peo- ja ööelus narkootikumide tarvitamisega seotud kahjude vähendamiseks. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamisel peetakse silmas teenuste integreerimise ja seeläbi kättesaadavuse parandamise olulisust. Ravi- ja tugiteenused peavad moodustama tervikliku võrgustiku, kus üleminek ühelt teenuselt teisele on lihtne. Selleks leitakse lahendus, kuidas vahetada turvaliselt andmeid tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning teiste poolte vahel. Karistuspoliitika rakendamisel keskendutakse narkootikumide tarvitajate karistamise asemel nende suunamisele vajalike teenusteni. Tegevuste planeerimisel lähtutakse epidemioloogilisest olukorrast ja erinevate sihtrühmade vajadustest. Hinnatakse rakendatavate tegevuste tulemuslikkust, sealhulgas tehakse hindamis-, seire- ja teadusuuringuid, võttes kasutusele uusi metoodikaid (näiteks reoveeuuringud, narkootiliste ainete tuvastamine kasutatud süstaldes jt). Selgitatakse välja koolitusvajadused ning koolitatakse, juhendatakse ja nõustatakse tervise-, sotsiaal-, korrakaitse- ja haridusvaldkonna spetsialiste, sh vangla- ja politseiametnikke, kriminaalhooldajaid jt. Perearstidele ja -õdedele, aga ka apteekide töötajatele pakutakse täiendusõpet sõltuvusteemadel, et nad oskaksid inimesi narkootikumide tarvitamisega seotud teemadel nõustada. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:  sõltuvushäirega lastele raviteenuste ning lastele ja nende peredele nõustamisteenuste osutamine;  uimastite tarvitamise kogemusega noortele suunatud sekkumiste, sh teenuste väljatöötamine ja rakendamine;  narkootikumide tarvitajatele vajaduspõhiselt nõustamis-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumine, sealhulgas arvestades soolisi erinevusi ja erivajadusi (teenused psüühilise erivajadusega patsientidele, emadele jt);  tugiisikuteenuse (programm SÜTIK) arendamine, sealhulgas teenuse piirkondliku kättesaadavuse laiendamine ning koostöös prokuratuuri, vanglate ja kriminaalhooldusega abivajajate suunamine teenust saama;  kanepitarvitajatele mõeldud lühisekkumise VALIK rakendamine ning stimulantide tarvitajatele suunatud sekkumiste väljatöötamine ja rakendamine;  tarvitajate lähedastele mõeldud nõustamisteenuste arendamine;  kahjude vähendamise teenuse osana mitmekülgne nõustamine ning sotsiaalse ja juriidilise abi tagamine;  üledooside ennetamise alase nõustamise pakkumine ning kogukonnapõhise naloksooni programmi rakendamine ja laiendamine; 22  meelelahutusüritustel (ööklubid, festivalid) narkootikumide tarvitamise ning tarvitamisega kaasnevate kahjude vähendamise sekkumiste väljatöötamine ja rakendamine;  uute kahjude vähendamise sekkumiste arendamine, sh ohutuma tarvitamise alane nõustamine, tarvitajate hoiatamine uute ainete ohtlikkust, narkootikumide tarvitamise eelne testimine;  kahjude vähendamise teenuste pakkumine apteekides;  eri sihtrühmadele suunatud teavitustegevuste elluviimine, narkootikumide ja narkomaania alase infoteenuse arendamine;  karistustele alternatiivisete mõjutusvahendite valiku laiendamine ning nende regionaalse kättesaadavuse ja teenuse osutamise kohtade arvu suurendamine. Tegevus 1.1.6. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) Tegevuse eesmärk: nakkushaiguste leviku vähendamine, keskendudes teatud nakkushaigustest teadlikkuse suurendamisele, nende leviku ennetamisele ja ravi kättesaadavuse parandamisele. Oodatav tulemus Inimeste teadlikkus nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest on suurenenud, oskused nakkushaiguste tõkestamiseks kasutatavaid meetmeid rakendada on paranenud. Tervisevaldkonnal on ülevaade nakkushaiguste levikust ning valdkond, sh tervishoiuasutused, on valmis puhanguteks ja epideemiateks. Elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkus ravimite, eriti antibiootikumide ebaõigest kasutamisest on suurenenud ning antimikroobse resistentsuse levik Eestis on ära hoitud. Tegevuse tulemused on tihedalt seotud inimkeskse tervishoiu programmi tegevusega 1.1.9 „Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine ja antimikroobne resistentsus)“, mille alusel viiakse ellu järgmisi teenuseid: teenus 155 „Nakkushaiguste seire korraldamine“, teenus 158 „Immuniseerimiskava korraldamine“, teenus 234 „Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine“, teenus 157 „Epideemiatõrje tegevuste korraldamine“. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on:  tervikliku ja kaasaegse nakkushaiguste ennetamise seire ja tõrje õigusraamistiku väljatöötamine ja rakendamine;  riikliku HIV tegevuskava (aastateks 2017–2025) elluviimise jätkamine ja seatud eesmärkide poole liikumiseks vajalike tegevuste elluviimine. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  jätkata nakkushaiguste, sh HIV, hepatiitide ja tuberkuloosi diagnostika ja ravi kättesaadavuse ning kvaliteedi tagamist ja parandamist. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Terviseamet 11,1 10,3 9,9 9,5 9,1 7,0 (2020) Krooniliste ja ägedate C-hepatiidi juhtude arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 11,5 9,6 8,7 7,7 6,8 2,0 (2020) 23  Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmas-, retsidiiv- ja korduvravijuhud) 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 9,3 8,4 8,0 7,6 7,2 5,0 (2020) Teenused ja nende sisu kirjeldus45 123 HIV ennetamine, ravi ja mõjude vähendamine (TAI) Teenuse elluviimisel suurendatakse elanikkonna teadmisi HIV-nakkusest ja selle levikuteedest, parandatakse turvalist seksuaalkäitumist soodustavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. HIV-nakkuse leviku vähendamiseks pakutakse testimis-, nõustamis- ja tugiteenuseid (sh meestega seksivatele meestele, narkootikume tarvitavatele inimestele, prostitutsiooni kaasatud inimestele, migrantidele, kinnipeetud isikutele), arvestades erinevate sihtrühmade vajadusi ning olenemata elukohast, emakeelest, sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja erivajadustest. Rakendatakse täies mahus HIV-testimise ravijuhendit ja HIV-infektsiooni kokkupuute-eelse ja -järgse profülaktika ning HIV- positiivsete isikute ravi ravijuhendit, sealhulgas korraldatakse HIV-ravi ning kontaktieelset ja kontaktijärgset profülaktikat. Samuti tehakse selle teenuse raames HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide seiret ning hinnatakse rakendatud sekkumiste, sh teenuste tulemuslikkust. Koolitatakse, juhendatakse ja nõustatakse tervise-, sotsiaal-, korrakaitse- ja haridusvaldkonna spetsialiste. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:  HIV-testimine, nõustamine ja HIViga inimeste ravile suunamine vastavalt ravijuhenditele, sealhulgas laiaulatuslikum HIV-testimine esmatasandil;  anonüümse ja vabatahtliku HIV-testimise ning nõustamise teenuse pakkumine, sealhulgas enesetestide võimaldamine olulise riskiga sihtrühmadele;  kontaktieelse profülaktika võimaldamine inimestele, kellel on oluline HIViga nakatumise risk lisaks tavapärastele ennetusmeetmetele (kondoomi kasutamine);  meestega seksivatele meestele HIVi ennetusmeetmete väljatöötamine ja pakkumine;  tasuta STLI, hepatiit B ja C diagnostika ning STLI ravi tagamine HIViga nakatunutele;  juhtumikorraldusteenus HIViga elavatele inimestele (sh psühholoogilise, sotsiaalse ja kogemusnõustamise pakkumine);  HIViga inimeste ja nende lähedaste vaimset tervist ja sotsiaalset toimetulekut toetavate nõustamisteenuste osutamine;  HIViga nakatunute kontaktsete väljaselgitamine, testimine ja nõustamine, samuti HIVi levikuteede väljaselgitamine;  kahjude vähendamise teenuste pakkumine, sealhulgas mobiilselt ja apteekides, ning uute kahjude vähendamise teenuste arendamine (sh ohutuma tarvitamise nõustamine) integreerituna teenuse nr 119 kahjude vähendamise meetmetega;  opioidisõltuvuse asendusravi pakkumine, mis hõlmab lisaks metadoonile ka muude ravimite (buprenorfiin kombineerituna naloksooniga jm) kasutuselevõttu, apteegipõhise teenuse arendamine ning integreeritud ARV-ravi ja opioidisõltuvuse asendusravi pakkumine;  hepatiit B tasuta vaktsineerimine opioidisõltuvuse asendusravi saavate inimeste seas. 126 Tuberkuloosi ennetamine ja ravi (TAI) Teenuse elluviimisel korraldatakse tuberkuloosi (TB) otseselt kontrollitava ravi (OKR) ja ravi kvaliteedi tagamisega seotud tegevusi, sealhulgas regulaarsed ravikonsiiliumid 45 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse seda teenust erinevates dokumentides. 24 ravimresistentsete ja kaksikdiagnoosiga (TB/HIV) ravijuhtude konsulteerimiseks. Samuti koolitatakse, juhendatakse ja nõustatakse tervise- ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Prioriteet on tuberkuloosi kui eriti ohtliku nakkushaiguse varajane avastamine, leviku tõkestamine ning ravimresistentsete vormide leviku peatamine, sealhulgas elanikkonna teavitamine. Tuberkuloosi ravi on pikaajaline ja vajab mitmete ravimite samaaegset igapäevast võtmist, ravimresistentse tuberkuloosi ravi kestab üle aasta. Ravimresistentsuse ohu tõttu tagatakse ravimid riigieelarvest ja ravi viiakse läbi WHO poolt soovitatud otsese kontrollitava ravi strateegiat järgides, mis sisaldab ka patsiendi motiveerimist, kaasuvate haiguste ja sõltuvuste ravi ning patsiendi psühhosotsiaalset toetamist. Kõikidele patsientidele võimaldatakse tasuta ravi, sealhulgas otseselt kontrollitav ravi koos sotsiaalse nõustamise ja vajaduspõhise motiveerimisega ravisoostumuse parandamiseks (motiveeriv nõustamine ning erinevad stiimulid, nagu kinkekaardid ja sõidukulude hüvitamine). Sõltuvushäirega tuberkuloosihaigetele pakutakse integreeritud tuberkuloosi- ja sõltuvusravi (nii alkoholihäire kui ka narkootikumide tarvitamise häire ravi). Tegevus 1.1.7. Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine Oodatav tulemus Elanikkonna seksuaal- ja reproduktiivtervisealane teadlikkus on suurenenud ning nõustamisteenused on kättesaadavad vastavalt sihtrühmade vajadustele. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on:  Tervikliku seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamise tegevusplaani väljatöötamine koostöös erinevate osapooltega.  Seksuaal- ja reproduktiivtervise alase teadlikkuse suurendamine. Selleks on vaja koostada terviklik analüüs hetkeolukorrast, välja töötada ja rakendada sihtrühmapõhised meetmed.  Seksuaal- ja reproduktiivtervise alaste tõenduspõhiste nõustamisprogrammide väljatöötamine ja rakendamine. Seejuures on oluline arvestada eri sihtrühmade vajadusi. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  leida vajalikud finantsvahendid tegevuse elluviimiseks;  luua toimiv ja aktiivne koostöövõrgustik. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles alati kondoomi kasutavate 16–64-aastaste osakaal suureneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 31,5% 35,2% 37,1% 38,9% 40,8% 50,0% (2020) Indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 26,6 25,9 25,5 25,2 24,9 23,2 (2020) Teismeliste (10–19) sünnitajate arv 1000 sama vana tüdruku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 3,6 3,4 3,4 3,3 3,3 3,0 (2020) 25 Summaarne sündimuskordaja ei vähene Allikas: Tervise Arengu Instituut 1,57 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 (2020) Raseduse ajal suitsetanud sünnitajate osakaal väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 5,2% 5,1% 5,1% 5,1% 5,0% 4,8% (2020) 26 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). Tervist toetavate valikute programmi 2022. aasta teenuste olulisemad muudatused Alates 2022. aastast kajastub programmi tegevuse 1.1.2 „Vaimse tervise edendamine“ all uus teenus nr 323 „Elanikkonna vaimse tervise toetamine seoses COVID-19 olukorraga“. 27 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Programmi koostamise eest vastutab Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas programmi ja rahvastiku tervise arengukava 2020– 2030 (edaspidi RTA 2020–2030) eesmärke. Programmi uuendatakse iga aasta esimese kahe kvartali jooksul ning selle tulemusena valminud uue programmi esmane versioon on aluseks järgmise aasta riigieelarve planeerimisel ja riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond esitab järgneva nelja aasta kohta uuendatud programmi esmase versiooni RTA 2020–2030 juhtkomisjonile ja tervisevaldkonna teadus- ja innovatsiooninõukogule hiljemalt eelneva aasta märtsi lõpuks. Programmid kinnitab minister iga aasta algul. Programmi koostamiseks ja uuendamiseks ei moodustata eraldi juhtrühma, kuid vajaduspõhiselt moodustatakse temaatilisi töörühmi vastava RTA 2020–2030 alaeesmärgi lahendusteede arutamiseks. Nimetatud töörühmad koostavad viimaseks kvartaliks ülevaate, tuues välja põhilised saavutused, probleemid, muudatus- ja tegevusettepanekud järgmiseks neljaks aastaks. Vajaduse korral kinnitatakse töörühma koosseis, täpsustatud ülesanded ja töökord Sotsiaalministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Töörühma liikmete valikul lähtutakse põhimõttest, et kaasatud oleksid eri osapooled, kellest sõltub tulemuste saavutamine ja kelle tegevust see oluliselt mõjutab. Programmi koostamise eest vastutav osakond koostab programmi rakendamise kokkuvõtte, RTA 2020–2030 tervikliku ülevaate koostab tervisevaldkond. Kaasamine Eri tasandite (üleriigiline, kohalik) ja osapoolte (eri valdkonnad ja sektorid) kaasamine RTA 2020– 2030 ja selle programmide rakendamisse on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Laiapõhjaline kaasamine toimub peamiselt igal aastal toimuva rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning kohalike omavalitsuste ühise aruteluseminari kaudu. Seminaril esitletakse RTA 2020–2030 rakendamise tulemusi (sh programmide kaupa), arutatakse tekkinud probleeme ja selgitatakse välja eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad tegurid. Regulaarsete aruteluseminaride tulemused on aluseks programmide uuendamisel. Lisaks korraldatakse vastavalt vajadusele töörühma või rahvastiku tervise arengukava juhtrühma initsiatiivil kaasavad arutelud konkreetsete probleemidega tegelemiseks. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Hea tervis on oluline eeldus sotsiaalse heaolu kasvu, Eesti rahva säilimise ja sündimuse kasvu, majanduse arengu, tootlikkuse suurenemise, konkurentsivõime parandamise ja riigi jätkusuutlikkuse tagamisel. RTA 2020–2030 ja selle programmidega seotud teisi riiklikke arengukavasid ja strateegilisi eesmärke on täpsemalt kirjeldatud RTA 2020–2030 dokumendis. Seirekorraldus Iga aasta viimases kvartalis eri osapooltega toimuvaks ühiseks aruteluseminariks koostatakse programmipõhised rakendamise kokkuvõtted ja RTA 2020–2030 terviklik ülevaade. RTA 2020– 2030 eesmärkide ja selle programmide mõõdikute jälgimise võimalus soovitakse viia järgmistel aastatel Statistikaameti juhtimislauale. 28  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} „Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“ Lisa 7 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)1 arengukava Programmi nimi Tervist toetava keskkonna programm (TE01) Programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav Elluviimise periood 2022–2025 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Põhilised Terviseamet (TA) kaasvastutajad Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Keskkonnaministeerium (KKM) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) Maksu- ja Tolliamet (MTA) 1 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf. 1 Programmi eesmärk ja seosed teiste programmidega Tervist toetava keskkonna programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide saavutamiseks. Kõikidele programmidele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidest lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk. Igale programmile on sõnastatud ka programmi eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik programmid koosnevad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi eesmärgi saavutamiseks. Tervist toetava keskkonna programm toetab tulemusvaldkonna arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist (tabel 1). Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tuginev tulemusvaldkonna eesmärk ja nende saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis on sõnastatud lähtuvalt arengukava alaeesmärkidest Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Tervist toetavad valikud Tervist toetav keskkond Inimkeskne tervishoid Programmi eesmärk ehk rahvastiku Programmi eesmärk ehk Programmi eesmärk ehk tervise arengukava 2020–2030 rahvastiku tervise arengukava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärk 1: 2020–2030 alaeesmärk 2: 2020–2030 alaeesmärk 3: Tervise edendamiseks, Kõikide Eesti elanike Inimeste vajadustele ja riskikäitumise vähendamiseks ja elukeskkond on muutunud ootustele vastavad, ohutud, elukaare üleselt tervisenäitajate tervist toetavamaks ning teave kvaliteetsed tervise- ja parandamiseks on inimestel võimalikest keskkonnast sotsiaalteenused, mis aitavad vajalikud toetavad võrgustikud, tulenevatest terviseriskidest ja vähendada enneaegset võimalused ja oskused teha tervist nende vähendamise viisidest suremust, lisada tervena toetavaid valikuid olenemata on õigel ajal kergelt elatud eluaastaid, vähendada vanusest, sissetulekust, kättesaadav. tervise ebavõrdsust, toetavad haridustasemest või elukohast. krooniliste haigustega elamist Lihtsalt mõistetav tervisealane ning on elanikkonnale võrdselt teave, vajalikud teenused ja tooted kättesaadavad. on kõigile kättesaadavad. 2 Olukorra lühianalüüs Inimese terviseseisund kujuneb geenide, inimese tehtavate valikute ja elustiili ning ümbritseva keskkonna koosmõjus. Inimest ümbritsev keskkond mõjutab tehtavaid valikuid, käitumist ja terviseseisundit sageli enam kui seda tajutakse. Elukeskkonda võivad mõjutada nähtavad või nähtamatud, peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest pärinevad (keemilised, füüsikalised, bioloogilised) ohutegurid, kuid ohutegurid võivad pärineda ka looduslikest allikatest (nt päikese UV-kiirgus, radionukliidid joogivees, sinivetikad suplusvees, mürgised seened ja taimed). Eelnimetatud ohuteguritega puutub inimene kokku vahetu kontakti, õhu, vee või toidu kaudu. Samuti võib kokkupuude ohuteguritega toimuda teiste inimeste või loomade kaudu. Rahvusvaheliste hinnangute kohaselt on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elukeskkonnast tulenevate teguritega. Eestis on teatud tegureid uuritud2, 3, kuid puudub terviklik ülevaade elukeskkonna tegurite mõjust ja nendest tingitud tervisekaotusest. Selline olukord on osaliselt tingitud asjaolust, et Eestis pole elukeskkonna erinevate tegurite väärtuste mõõtmisi ajas ja ruumis piisavalt tehtud, aga ka sellest, et metoodiliselt on keeruline hinnata inimese kokkupuudet erinevate teguritega ning seostada elukeskkonna tegureid terviseprobleemidega (nt allergiad, närvikahjustused, kasvajad), mis üldjuhul avalduvad oluliselt hiljem pärast kokkupuudet. Võib siiski eeldada, et see ei erine oluliselt rahvusvahelistest hinnangutest. Tervist toetava keskkonna eesmärkide täitmisel peetakse eelkõige silmas keskkonnatervishoiu tegevuste elluviimist. Keskkonnatervishoid on rahvatervishoiu haru, mis tegeleb inimese tervist otseselt või kaudselt mõjutavate keskkonnategurite ja ohutegurite tervisemõju hindamisega ning terviseriskide vähendamise ja ennetamisega. Suur osa tervist toetava keskkonna eesmärkide saavutamisel on elukeskkonna kujundamisel, mis aitab tervisemõjusid varajases staadiumis ennetada ja vältida. Arukas ruumiline planeerimine ja materjalide kasutamine on üks olulisemaid aspekte elukeskkonna kujundamisel. Inimeste tervist ja heaolu arvestavate planeeringute ja ehitusprojektidega on võimalik luua eeltingimused tervist toetava elukeskkonna loomiseks. Nende abil saab reguleerida õhusaaste, müra, radooni jt ohutegurite ilmnemist. Järjest enam on vaja seejuures arvestada ka kliimamuutustega ja nendest tingitud riskidega (ekstreemsed temperatuurid, üleujutused jt). Euroopa Komisjon võttis 14. oktoobril 2020 vastu „Kestlikkust toetava kemikaalistrateegia“4. Strateegia eesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda paremini kahjulike kemikaalide eest ning suurendada innovatsiooni, edendades ohutumate ja keskkonnasäästlikumate kemikaalide kasutamist. Kemikaaliohutus on keskkonnatervishoiu üks osa, mis hõlmab kemikaale kogu nende elutsükli vältel tootmisest jäätmekäitluseni. Ohtlikud kemikaalid põhjustavad kogu eluea jooksul inimesega kokkupuutel tervisehäireid ja mittenakkuslikke haigusi. Eesmärk on vähendada ohtlike kemikaalide negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale, kasutades kemikaale keskkonnale ja inimestele ohutul viisil5.. Kemikaaliohutusega seotud eesmärkide saavutamine sõltub suuresti just Euroopa Liidu tasandil tehtavatest otsustest. Seetõttu on oluline riigisisene koostöö eri osapoolte vahel ning aktiivne osalus Euroopa Liidu tasandi ja regionaalsetes kemikaaliohutuse poliitika koostööalgatustes. Aastatel 2015–2020 tegi Terviseamet koostöös Tartu Ülikooliga põlevkivi 2 Orru, H et al. 2010. Peened osakesed välisõhus ja neist tuleneva tervisemõju hindamine Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas ja Pärnus. Eesti Arst 2010; 89(4):242−250. 3 Joogivee liigsest fluoriidisialdusest tulenev hambafluoroosi risk Eesti elanikel ja soovitused riski vähendamiseks 4 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:f815479a-0f01-11eb-bc07-01aa75ed71a1.0015.02/DOC_1&format=PDF 5 Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf 3 arengukava rakendusplaani raames viis uuringut, mille käigus hinnati põlevkivisektori mõju sellega kokkupuutuva elanikkonna seas. Kasvav probleem nakkushaiguste leviku tõkestamise kontekstis on resistentsus biotsiidide (nt desinfektsioonivahendite) toimeainetele6, 7. Eestis on üle saja keemiatööstusettevõtte. Keemiatööstusest umbes pool asub Ida-Virumaal, kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal.8 Viimastel aastatel on Eesti SKPst suhteliselt püsivalt umbes 1% tulnud just keemiatööstusest, suur osa toodangust läheb ekspordiks9. Keemiaettevõtted vastutavad kemikaalide käitlemise eest kogu tarneahelas kuni jäätmetena kõrvaldamiseni ja taaskasutamiseni. Eesti ettevõtetele on jätkuvalt keerukas tulla toime turul konkurentsivõime säilitamisega, kohaneda kliimamuutuste eesmärkidega, parandada kemikaalide ja toodete registreerimiseks esitatud teabe kvaliteeti, asendada ohtlikud kemikaalid ohutumate alternatiividega ning maandada tootmisel ja kasutamisel tekkivaid riske. Tööstusettevõtete jaoks on hea kvaliteediga keemiaalane teave võtmetähtsusega, kuna see aitab kaasa kemikaalide ohutule kasutamisele ja suurendab avalike andmete usaldusväärsust. Euroopa Liidu turul olevate kemikaalide omaduste ja riskide hindamist juhib ja koordineerib Euroopa Kemikaaliamet, kuid hindamine tugineb suurel määral liikmesriikide ekspertide hinnangutele. Tootjad ja importijad vastutavad turul olevate kemikaalide kohta tõese ja piisava teabe olemasolu eest, Terviseamet hindab koos teiste liikmesriikide pädevate asutustega teabe nõuetele vastavust ning vajaduse korral soovitab ja töötab välja meetmeid kemikaalide kasutamisel tekkivate riskide vähendamiseks. Terviseamet koostas aastatel 2018–2020 toimiku taimekaitsevahendi toimeaine metribusiin kohta ning esitas Euroopa Kemikaaliametile ettepaneku kehtestada EL-is ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus. 2021. aastal kiideti ECHA riskihindamise komitees heaks Terviseameti ettepanek metribusiini ühtlustatud klassifikatsioon kohta. Terviseamet tegeleb biotsiidide hindamisega ning lubade ja registreerimistunnistuste väljastamisega. Seoses COVID-19 levikuga suurenes 2020. aastal nõudlus desinfektsioonivahendite järele. Biotsiididega seotud menetluste ja nõustamiste arv suurenes 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga üle kahe korra, anti välja 248 uut registreerimistunnistust ja nõustati üle 3000 korra. 2020. aastal kehtestas Terviseamet COVID-19 levikuga väljakuulutatud eriolukorras riigisisesed erandid, mis võimaldasid tööstusel väljastatud lubade alusel suurendada desinfektsioonivahendite tootmist ning lennuliikluse seiskumise tingimustes kasutada kütusepaakides uut biotsiidi mikroorganismide kasvu tõrjumiseks. Desinfektsioonipostide ja desinfektsioonivahendite üle järelevalve korraldamine on jätkuvalt tähelepanu all. Terviseameti jaoks on tõsine katsumus järgnevatel aastatel tagada ohtlike kemikaalide kokkupuute, kasutusala ja riskijuhtimise meetmete hindamiseks pädevate ekspertide ja nõustajate olemasolu. Terviseameti riiklikud kasutajatoed nõustavad kemikaaliohutuses kehtivatest nõuetest erinevaid sihtrühmi, eelkõige Eesti väikeettevõtteid, kuid ka avalikkust. REACH kasutajatoe poole pöördutakse kemikaalide importimist ja ainete registreerimist puudutavates küsimustes. CLP kasutajatoe suurim küsimuste hulk (kuni 2/3) puudutab ohtlikest segudest teavitamist. BPR kasutajatoe poole pöördujad on ettevõtjad (peamiselt biotsiidi tootjad ja levitajad), kes küsivad nõu, millised on seadusest tulenevad nõuded ja kohustused biotsiidi turustamisel ja kasutamisel. 6 Assessment of the Antibiotic Resistance Effects of Biocides, SCENIHR, 2009 7 Confronting the clinical relevance of biocide induced antibiotic resistance 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium. 2018. aasta majandusülevaade. 2019. 9 Statistikaamet. 4 Terviseametil on järelevalve koordineerija ja tegija roll ning ta teeb koostööd kemikaalide ja biotsiidide järelevalvega tegelevate asutustega (nt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet). Näiteks, koostöös TTJA-ga toimub desinfektsioonipostide märgistuse kontrollimine, koostöös MTA-ga kontrollitakse kemikaalide, biotsiidide, kosmeetikatoodete, tubakatoodete jt toodete nõuetele vastavust, sh terviseohutust. Tubakatoodete pädeva asutusena teeb Terviseamet koostööd kõigi teiste liikmesriikide pädevate asutustega, et turule ei satuks nõuetele mittevastavad ja ohtlikke koostisaineid (v.a nikotiin) sisaldavad tubakatooted. Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud 24 h kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui tervishoiutöötajatele, helistamine on anonüümne. Mürgistusinfoliinile pöördumiste arv nii kemikaalidest, ravimitest kui loodusest pärit mürkainetest põhjustatud mürgistuste tõttu kasvab, samas väheneb Eesti Haigekassa andmetel tervishoiuteenuse osutajate poole pöördunud mürgistuspatsientide arv. Iga teine kõne infoliinile on tehtud kuni 4-aastase (k.a) lapsega toimunud mürgistuse tõttu. Igal aastal suureneb alla 1-aastaste laste mürgistuste arv. Mürgistusteabekeskus on alates 2018. aastast pidanud igakuiseid loenguid mürgistuste ennetamisest ASi Ida-Tallinna Keskhaigla perekoolis. 2019. ja 2020. aastal korraldati mürgistusennetusnädal. Ligi 90% mürgistusõnnetustest toimub kodudes, mistõttu said inimesed mürgistusi varasemate aastatega võrreldes sagedamini ka 2020. aasta eriolukorra ajal. Iga teise kõne põhjuseks olev mürgiallikas on kemikaal, iga kolmas kõne tehakse ravimimürgistuse tõttu. COVID-19 leviku piirangute tingimustes sagenesid metsaandidest tingitud mürgistused, näiteks seenemürgistuste arv suurenes 41 juhtumilt 2019. aastal 102 juhtumini 2020. aastal. Samuti suurenes rästikult salvata saanud inimeste arv: 2019. aastal registreeriti 19 juhtumit, 2020. aastal aga 35 juhtumit. Venekeelse elanikkonna jaoks on jätkuvalt murekohaks teenuse vähene kättesaadavus. 25% elanikkonna suhtarvu kohta on venekeelsete inimeste pöördumisi infoliinile üksnes 8–9%. Olukorra parandamiseks on tehtud veebilehel www.16662.ee teave kättesaadavaks ka vene keeles ning 2021. aastal korraldati mürgistusennetuse kampaania Virumaa elanikele. Teenuste valdkonnas on viimastel aastatel fookuses iluteenused. Seoses valdkonna aktiivse arenguga on üha keerulisem eristada iluteenuseid tervishoiuteenustest. Teenuste iseloom muutub intensiivsemaks ning sellega suurenevad ka terviseriskid. Terviseamet on koostanud riskianalüüsid ja ohuprognoosid keskkonnatervishoiu, teenuste ohutuse, kemikaali- ja tooteohutuse valdkonnas. Riskianalüüsid aitavad maandada ohuteguritega seotud riske ja tõhustada järelevalvet. Enam keskendutakse eri sektorite keskkonnatervishoiu probleemide ennetamisele riskihindamise kontekstis. Planeerimise protsessis võetakse inimese tervist ja terviseriske arvesse rohkem kui varem ning rakendatakse vastavaid meetmeid võimalike tervisemõjude vältimiseks ja ohjamiseks. Elanikkonna kindlustamine ohutu joogiveega on üks keskkonnatervishoiu prioriteete. Terviseameti andmetel kasutas 2020. aastal 86,9% elanikest ühisveevärgi vett, ülejäänud osa saab vett individuaalsetest madalamatest puur- ja salvkaevudest. 99,2% ühisveevärgi tarbijatest saab kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Suurem osa mittevastavustest on seotud indikaatornäitajatega (nt raud), mis ei kujuta terviseohtu. Suured investeeringud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ja arendamisse on olnud vajalikud, et tagada inimeste tervisele ohutu ja kvaliteetne joogivesi. Kuna Euroopa Liidu investeeringud veetaristusse ei ole igavesed ning keskkonna saastekoormus kasvab, on järgmise perioodi lahendamist vajav probleem säilitada tervisele ohutu joogivee kvaliteet. Ligikaudu 13,1% elanikkonnast tarbib vett allikatest, mille üle ei tehta riiklikku järelevalvet ja mille kvaliteedi kohta andmed puuduvad. Seetõttu on viimastel aastatel tähelepanu pööratud peale suurte veevärkide ka erakaevude ja eraveevärkide vee kvaliteedile. Uuringud näitavad veekvaliteedi ebastabiilsust ja kasutajate nõustamise vajadust. 2020. aastal lõpetatud uuringu tulemusena on välja töötatud soovitused erakaevude 5 omanike jaoks10. Teatud Eesti piirkondades on looduslik radionukliidide sisaldus suhteliselt suur. Välja on töötatud metoodika joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskide hindamiseks. Metoodika kasutamine annab vastuse selle kohta, kui põhjendatud on joogivee puhastamine radionukliididest. Tulevikus tuleb joogivee ohutuse tagamisel keskenduda kliimamuutustega kaasnevatele mõjudele, tööstuslikku päritolu endokriinsüsteemi kahjustavatele kemikaalidele, ravimijäätmetele ja mikroplastile. Joogivee ohutuse järelevalve peab muutuma riskihindamisel põhinevaks, et veekäitluse kulusid optimeerida ja suunata ressursid joogiveeahela kriitilistele punktidele. Suplusvee kvaliteet on Eestis aastate jooksul olnud stabiilne ja hea, kuid probleemiks on pidevalt vähenevate avalike supluskohtade arv. Supluskohtade arvu vähenemine on tingitud kohalike omavalitsuste ja supluskohtade omanike vähesest huvist supluskohta asutada. Kuigi suplusvee kvaliteet on hea, on ette heidetud liiga rangete nõuete rakendamist randade korrashoiu tagamiseks. Aastast aastasse ametlike suplusrandade osakaal vähenes ning üldsust ei kaasatud piisavalt supluskoha avamise protsessi. 2020. aasta jooksul võttis Terviseamet sihiks koostöös KOV-idega suurendada avalike supluskohtade arvu. Eesmärk on tagada elanikele võimalikult palju avalikke supluskohti, kus suplusvesi vastab nõuetele ja toimub pidev veekvaliteedi seire. Ujulate ja veekeskuste peamine probleem on hoida kloori sisaldus nõutud tasemel. Selle saavutamise peamine pärssiv tegur on vajakajäämine ujujate isiklikus hügieenis. Hügieenialase teadlikkuse suurendamisega on vaja tegeleda ka edaspidi. Välisõhu saaste on olulisim keskkonnatervishoiu risk, mille ohjamisega tuleb tegeleda. Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel sureb Eestis hinnanguliselt 500 inimest enneaegselt õhusaastest (PM 2,5) tingitud mõjude tõttu. Maapinnalähedane osoon põhjustab pikaajalisel kokkupuutel Eestis hinnanguliselt keskmiselt 134 varajast surma aastas, see teeb kokku 1287 kaotatud eluaastat aastas. Maapinnalähedase osooni mõjul tekkivad sotsiaalmajanduslikud väliskulud on hinnanguliselt 240 miljonit eurot aastas varajase suremuse ja 1,2 miljonit eurot hospitaliseerimiste tõttu11. Põlevkivisektori tervisemõjude uuringu tulemused näitavad, et Ida-Virumaa elanike terviseseisund on mitme näitaja poolest halvem kui mujal Eestis ja selle peamine põhjus on põlevkivisektorist lähtuv õhusaaste. Ida-Virumaa vajab selles osas kaalukaid lahendusi, kuidas sotsiaalmajanduslikku olukorda pingestamata välisõhu saastet piirkonnas vähendada. Lisaks vajavad tähelepanu linnade ja kasvavate sadamate (nt Muuga) müra ja õhusaaste (sh ebameeldiv lõhn) probleemid. 2017. aasta seisuga kannatab Eestis kõrgete müratasemete käes üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast. Hinnanguliselt on Eestis 196 400 inimest mõjutatud pikaajalisest suurest (> 50 dB) öisest autoliikluse mürast.12 WHO soovitus öise müra kohta on < 40 dB, et ennetada öise müra ebasoodsaid tervisemõjusid13. Euroopa Keskkonnaagentuuri 2019. aasta raporti kohaselt14 on müra tervisemõjusid varem pigem alahinnatud, mida Terviseameti andmetel kinnitab ka müraga seotud kaebuste ja pöördumiste kasv. Siseõhu kvaliteedi tagamiseks on vaja üle vaadata sisekliima ohutegurid ning kaasajastada õigusruumi, et projekteerimisel ja ehitamisel võetaks meetmeid terviseriskide maandamiseks. Päikesekiirguse (nii UVA- kui UVB-kiirguse) eest kaitsmise vajadus tuleb selgelt välja statistikast. Kui vaadata andmeid alates 1968. aastast, on haigestumus naha mittemelanoomi tüüpi nahavähki 10 Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja -süsteemide uuring: https://old.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/uuringud-ja- aruanded. 11 Maapinnalähedase osooni õhusaaste ekspositsiooni analüüs ja tervisemõjude hinnang: http://www.rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/6284/3/Orru2016.pdf. 12 https://www.eea.europa.eu/themes/human/noise/noise-fact-sheets/noise-country-fact-sheets-2019/estonia 13 http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0017/43316/E92845.pdf 14 https://www.eea.europa.eu/publications/environmental-noise-in-europe 6 Tervise Arengu Instituudi andmetel kasvanud. Haigestumine on kasvanud ka lähiminevikus – 2008. aastal oli elanikkonna suremuskordaja 61,6, 2017. aastal 100,7 ja 2018. aastal 96,6.15 Naha mittemelanoomi haigestumise kohta on tehtud märksa vähem uuringuid võrreldes nahamelanoomiga. Programmi mõõdikud Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja valitud programmiülesed, meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Programmiüleselt mõõdetakse tulemuslikkust järgmise mõõdikuga: Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku kohta16 Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituut 1709 1576 1640 1505 1469 1292 (2019) Programmi meetmed, tegevused ja teenused Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul konkreetseid teenuseid, mille elluviimiseks on leitud vajalikud finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid, kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud. Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine Meede koosneb neljast tegevusest. Nendest esimesse on koondatud teenused, mis on vajalikud tervist toetava keskkonna poliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks eri valdkondades, sektorites ja tasanditel, samuti innovatsiooni edendamiseks tervisevaldkonnas. Ülejäänud kolm tegevust aitavad edendada kemikaaliohutust, vähendada keskkonnast tulenevaid terviseriske ning suurendada toodete ja teenuste ohutust ja vähendada riske. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb17 Allikas: Eurostat 247,1 213,6 206,9 200,2 193,5 160,0 (2017) 15 https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus/ 16 Mõõdik kajastab keskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arvu (ingl disability-adjusted life years – DALY) 100 000 elaniku kohta. Keskkonnana mõeldakse selle näitaja puhul nii seda osa keskkonnast, mida saab mõjutada Sotsiaalministeerium (nt töökeskkond, joogivesi, käte pesemine, koolide, hooldekodude ja lasteaedade nõuded jne), kui ka väliskeskkonda (välisõhk, radoon looduses jne), mida mõjutab pigem Keskkonnaministeerium või nt ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (eluhoonete ehitusnõuded jne). 17 Välditava suremuse kontseptsioon põhineb sellel, et teatavaid surmajuhtumeid (konkreetsete vanuserühmade ja RHK klassifikatsioonis määratletud haiguste puhul) saaks vältida selliste sekkumiste abil, mis keskenduvad tervisemõjuritele, sh käitumine ja elustiil, ning arvestatud on sotsiaalmajanduslikku seisundit ja keskkonnategureid. Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 000 elaniku kohta. 7 Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine Tegevuse eesmärk: tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks. Oodatav tulemus Tõendusel ja teadmistel põhineva tervikliku keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamise ning tervist toetava keskkonna edendamise poliitika on kokku lepitud. Kõik osapooled (üle riigi ja kohalikul tasandil; avalik, era- ja kolmas sektor; eri valdkonnad) on teadlikud valdkonna arengusuundadest ja oma rollist ning kokkulepitud tegevusi viiakse eesmärgipäraselt ellu. Probleemide lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja arengusuundadele ning võimalustele rakendada teiste valdkondade innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas. Otsitakse kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja tervisevaldkonna eripära arvestavaid eelnevalt rakendamata või oluliselt muudetud lahendusi. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on:  COVID-19 leviku ohjamine. Eesmärk on vähendada COVID-19 epideemiast tingitud tervishoiusüsteemi koormust, hoida ühiskond lahti ja tagada parem valmisolek järgmisteks analoogseteks uudsete ohtlike nakkushaiguste puhanguteks.  Rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine. Eelnõu eesmärk on luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiu valdkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks.  Süstemaatilise biomonitooringu eeltingimuste loomine ja võrgustiku käivitamine. Eesmärk on leppida kokku Eesti-sisesed eesmärgid, prioriteedid ja tegevusplaan ning käivitada biomonitooring, et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest erinevate kemikaalidega, kemikaalide jõudmisest inimese organismi ning nende tervisemõjust Eesti elanike tervisele. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  nüüdisajastada õigusruumi. Vajalik on nüüdisajastada eelnevatel aastatel ette valmistatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu rakendusaktid, seejuures tuleb silmas pidada, et uuendused soodustaksid terviseriskide vähendamist, tervist toetava keskkonna edendamist ja innovatsiooni;  võtta üle ja rakendada uus joogivee direktiiv. Selle käigus rakendatakse riskihindamisel põhinevat lähenemist, parandatakse juurdepääsu joogiveele, nüüdisajastatakse vee terviseohutuse infosüsteemi ja suurendatakse referentlabori võimekust uute joogivee parameetrite määramisel;  nüüdisajastada mitteioniseeriva kiirguse elukeskkonna terviseohutuse nõuded. Selleks valmib teadusasutuselt tellitud tervisemõjude uuring ning tehakse ettepanekud, mis võetakse aluseks regulatsiooni muutmisel;  selgitada välja põlevkivisektori tervisemõju. Selleks jätkatakse vajalike projektidega, mille käigus hinnatakse tervisemõju ja töötatakse välja ennetus- ja leevendusmeetmeid;  parandada kemikaaliohutust puudutava teabe kättesaadavust ja selle kasutamise oskusi;  parandada keskkonnast tulenevate terviseriskide tõenduspõhise hindamise ja riskide maandamise sekkumiste väljatöötamiseks vajalike andmete kvaliteeti, kättesaadavust ja koostoimet;  töötada välja innovaatilisi ja kasutajasõbralikke lahendusi, sh visualiseerida andmed, ja parandada andmete kasutamise oskust;  suurendada laborite võimekust hinnata nakkushaiguste levikut keskkonnas; 8   suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi ja oskusi tervist toetava keskkonna loomisest, arendamisest ja kättesaadavaks tegemise võimalustest;  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite esindajate teadlikkust rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist. Tõhusa koostööga panustavad tegevuste tulemuste saavutamisse programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja vastavad huvigrupid. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Tervise säilimist ja paranemist soodustava elukeskkonna poliitika on kujundatud ning elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium Jah Jah Jah Jah Jah Jah (2020) Teenused ja nende sisu kirjeldus18 97 Tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) Tervis sõltub olulisel määral elukeskkonnast. Tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks tuleb välja töötada nüüdisaegsed õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga neid rakendada. Põhiliselt hõlmab see kemikaaliseadust, biotsiidiseadust, veeseadust ja rahvatervishoiu seadust ning nende rakendusakte. Poliitika kujundamisel lähtutakse sellest, et: 1) meid ümbritsev tehislik ja looduslik keskkond on tervist ja tervislikke valikuid toetav; 2) teave keskkonna terviseriskidest on õigel ajal ja võimalikult lihtsalt kättesaadav ja 3) elanikel on vajalikud oskused ja teadmised seda teavet kasutada. Järgmisel paaril aastal keskendutakse rahvatervishoiu seaduse ja selle rakendusaktide uuendamisele ja rakendamisele. Samuti on plaanis välja arendada inimese biomonitooringu võrgustik Eestis, et tulevikus oleks olemas parem teadmine inimeste kokkupuutest kemikaalidega. Uudse ohtliku nakkushaiguse COVID-19 pandeemia on toonud esile elukeskkonna olulisuse nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes. Järgnevatel aastatel on poliitikakujundamisel vaja keskenduda sellele, et avalikes kohtades oleksid kättesaadavad kätepesuvõimalused ja kvaliteetsed desinfitseerimisvahendid, paraneksid inimeste ja tööandjate oskused elukeskkonna muutmisel selliseks, et keskkonnast tingitud haiguste levik oleks viidud miinimumini. Samuti on oluline tõhustada Terviseameti füüsika- ja keemialaboreid, et muu hulgas oleks vajaduse korral võimalus hinnata haigustekitajate stabiilsust ja levikut keskkonnast tulenevalt. Tegevus 1.1.2. Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Tegevuse eesmärk: keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, sh puhtale ja ohutule joogi- ja suplusveele juurdepääsu suurendamine, mitteioniseeriva kiirguse ning sisekliima terviseriskide maandamine ning keskkonnamüra ohjamine. Oodatav tulemus Elanikkonna juurdepääs puhtale joogiveele on suurenenud, oskused ja võimalused joogi- ja suplusveest tulenevaid terviseriske hinnata on paranenud. Mitteioniseeriva kiirguse terviseriskid on maandatud ja neid on elanikkonnale selgitatud. Keskkonnamüra on ohjatud ning pikaajalise suure müra käes viibivate inimeste arv on vähenenud. 18 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 9 Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on:  Tervise jaoks ohutule joogiveele juurdepääsu suurendamine. Seejuures on oluline uuendada riskide hindamise põhimõtteid.  Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskide hindamise metoodika väljatöötamine ja rakendamine. Seejuures on oluline parandada joogivee käitlejate vajalikke hindamisoskusi.  Vee seisundi seire nüüdisajastamine. Saadud tulemuste põhjal tuleb luua kergesti mõistetav teave ja teha see tarbijatele kättesaadavaks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  jätkata õhukvaliteedi juhtimissüsteemi raames saasteainete seirega riiklikes seirejaamades, kuhu lisanduvad ka suuremat saastust põhjustavate ettevõtete seirejaamade andmed, mis on avalikult nähtavad;  parandada eri sihtrühmade terviseriskide hindamise oskusi ja võimalusi;  teha õhku, müra ja kiirgust puudutav teave inimestele kergesti mõistetavaks ja kättesaadavaks;  nüüdisajastada terviseriskide hindamise ja seire süsteemi õhu, müra ja kiirguse vallas, sh rakendada riskihindamisel põhinevat lähenemist (nt hinnatakse terviseriske ja leitakse leevendusmeetmeid varajase planeerimise etappides);  teha vajalikud tõenduspõhised uuringud, mis annaksid selgemad hinnangud ohutegurite seotusest tervisemõjudega. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal on stabiilne Allikas: Terviseamet 99,2% 99,5% 99,5% 99,5% 99,5% 99,5% (2020) Kvaliteetse veega basseinide osakaal suureneb Allikas: Terviseamet 87% 92% 93% 94% 95% 98% (2020) Supluskohtade osakaal, mille suplusvee kvaliteediklass loetakse „väga heaks“ või „heaks“, on stabiilne Allikas: Terviseamet 90% 90% 90% 90% 90% 90% (2020) Teenused ja nende sisu kirjeldus19 143 Vee terviseohutuse edendamine (TA) Terviseamet korraldab elanikkonnale joogivee, loodusliku mineraalvee, ujula- ja suplusvee seiret ning teeb riiklikku järelevalvet, sealhulgas reageerib veega seotud ohuolukordadele, kogub ja avalikustab vee kvaliteedinõuetele vastavuse andmeid, tegeleb nõustamisega ning teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel. Lisaks eelnevale osutab Terviseamet joogiveeuuringute referentteenust. Terviseamet on vee terviseohutuse infosüsteemi volitatud kasutaja. Teenuse aluseks on rahvatervise seadus ja veeseadus ning nendega seotud õigusaktid. Eesti õigusesse tuleb lähiajal üle võtta uus joogivee direktiiv, mis käsitleb elanikkonna joogiveele juurdepääsu tagamise parandamist, joogiveega kokkupuutuvaid kontaktmaterjale, uute joogivee parameetrite määramist ja joogivee ohutuse riskihindamist. Joogivee ohutuse järelevalve läheb samm-sammult üle riskipõhisele lähenemisele, 19 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 10 mis on praeguse süsteemiga võrreldes jätkusuutlikum. Süsteemi rakendamine eeldab kogu joogivee valdkonna osapoolte koostööd. Vee seisundi andmete kvaliteedi parandamiseks on kavandatud revideerida vee terviseohutuse infosüsteemi (VTI). Arendamisel on kaardirakenduse moodul, mis hõlbustab andmete kättesaadavust avalikkusele. Suplusrandade ja ujulate andmed on avalikud Maa-ameti kaardirakendustes ja Terviseameti kodulehel aktiivse kaardina. Suplusrannad kaardil on eraldatavad EL-i kvaliteediklassidena. Kaardil on võimalik näha suplusrandade piire ja seirepunkte. Suplusrandade andmete all on link avaliku VTI viimaste veeproovide tulemustele. Ka järelevalve all olevate ujulate andmete kaardikihil on link avaliku VTI viimaste veeanalüüside tulemustele. Edaspidi on kavas luua joogiveekäitleja jaoks võimalus sisestada joogivee kontrollikava, et kõik andmed oleksid ühes kohas ja VTI võiks saata automaatteavitusi, kui tähtajad saabuvad (nt kui joogivee kontrollkava on kooskõlastatud, siis tähtajad meelde tuletada). Analoogsed lahendused saavad olema ka supluskoha omanikele seirekalendri kooskõlastamisel. Loodusliku mineraalvee valdkonnas on võimalik, et seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust tekib vajadus viia läbi Ühendkuningriigi loodusliku mineraalvee tunnustamismenetlused. Terviseamet on koostanud Tallinna Vesi AS terviseriski hinnangu esimese etapi 2020. aastal ja teise etapi 2021. aastal. Riskihinnang käsitleb kolilaadsete bakterite esinemist joogivees, kloreerimise mõju tervisele ning praktiliste soovituste andmist riskide maandamiseks. 279 Planeeringute ja füüsikalistest teguritest (v.a ioniseeriv kiirgus) tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine (TA) Terviseamet, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab/hindab strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandeid (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel), hindab ja avaldab arvamusi planeeringute vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele (planeerimisseaduse alusel), väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi (elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse alusel) ning korraldab riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle, samuti hindab nii sise- kui väliskeskkonnast tuleneda võivaid terviseriske, nõustab osapooli nendel teemadel ning annab soovitusi rakendada leevendusmeetmeid. Sagedusloaga seonduvate tervisekaitsealaste uuringute ja kooskõlastuste maht on viimase nelja aasta jooksul mitu korda kasvanud, samuti on kasvanud elanikkonna küsimused ja hirmud 5G tehnoloogia juurutamise ning elektromagnetkiirguse mõju suurenemise ees. Seetõttu tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata asjakohastele ennetusmeetmetele, samuti tõenduspõhisele kommunikatsioonile. Lähiaja suuremad tegevused sel suunal eeldavad tervisekaitsealaste tingimuste (kooskõlastuste) väljastamise arvutusliku metoodika ülevaatamist ja valdkonna pädevate teadlaste ja/või teadusorganisatsioone kaasamist. Tegevuste tulemusel on valdkonna terviseriskide hindamise põhimõtted aja- ja asjakohastatud ning tervisekaitset puudutav kommunikatsioon on senisest selgem. Kuna viimastel aastatel on mürakaebuste arv suurenenud, tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata riiklike müranormide ülevaatamisele, arendada müraalast koostööd asjaomaste ametkondade (nt Keskkonnaamet, Maanteeamet) vahel ja suurendada valdkonna teadlikkust kohalikes omavalitsustes (nt mürakaartide koostamine). Samuti tuleb müraprobleeme ennetada ruumilises planeerimises (nt üld- ja detailplaneeringud, keskkonnamõju hinnangud jms) nende eri etappides. Tegevuste tulemusel väheneb nende elanike arv, keda kõrged müratasemed mõjutavad. Viimastel aastatel on Terviseamet põlevkivi kasutamise riikliku arengukava20 raames teostanud suuremahulisi projekte, millest „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva 20 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf# 11 elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“21 ja „Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumitest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas“22 lõppesid 2020 ning perioodiks 2021–2024 on plaanitud projektid „Laste sünniregistri andmete uuring ning nende vanemate küsitlus kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega“ ja „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“. Kliimamuutustega kohanemise arengukava23 raames on plaanitud ellu viia projektid „Parasiitide riski maandamine, eeskätt pinnavett kasutavates veevärkides (eriti tulvaperioodidel) ja sinivetikate toksiinide ohu kindlakstegemine“ ja „Siirutajate kaudu levivate haiguste seire laiendamine kliimamuutuste mõju seisukohast“. Lisaks sellele koostab Terviseamet vastavalt vajadusele ja võimalustele keskkonnatervishoiu valdkonnas (nii sise- kui väliskeskkonna kohta) suuremahulisi terviseriski hinnanguid, mis on põhjendatud riiklikust või suurest avalikust huvist. Riskihindamise järel koostatakse meetmete kava, millel on praktiline tähendus ehk see on suunatud konkreetsele tegevusele riski maandamiseks või elimineerimiseks. Riski hindamise raames antakse kohalikele omavalitsustele, elanikkonnale ja teistele ametiasutustele soovitusi kuidas riskiolukorras käituda. Näiteks, viimastel aastatel on koostatud ravimuda terviseohutuse riskianalüüs, riskianalüüs siseõhu keemiliste ainete piirnormide väljatöötamiseks ning analüüs elavhõbeda ja arseeni mõju kohta inimeste tervisele. Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Tegevuse eesmärk: kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arvu vähendamine ning tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest teabe kättesaadavuse ja mõistetavuse tagamine. Oodatav tulemus Teadlikkus kemikaaliohutusest on suurenenud, kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arv on vähenenud ning teave tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest on kättesaadav. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  Süstemaatilise biomonitooringu eeltingimuste loomine ja võrgustiku käivitamine. Eesmärk on leppida kokku Eesti-sisesed eesmärgid, prioriteedid ja tegevusplaan ning käivitada biomonitoorin, et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest erinevate kemikaalidega, kemikaalide jõudmisest inimese organismi ning nende tervisemõjust Eesti elanike tervisele.  Avalikkusele kemikaalide tervisemõjust kergesti mõistetava teabe pakkumine. Sealjuures tuleb pakkuda teavet ka kahjuliku tervisemõju vältimise tõhusate tegevuste kohta.  Järelevalvepõhimõtete nüüdisajastamine (riskipõhiseks muutmine) ning teiste liikmesriikidega koostöö edendamine. 21https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/Biomonitooringu_l%C3%A4biviimine_p%C3%B5levkivi_sektoriga_k okku_puutuva_elanikkonna_seas.pdf 22https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/ordoviitsiumi_ja_kvaternaari_pohjaveekogumitest_vett_ammutavate _uhisveevarkide_joogivee_uuring_voimalike_polevkivitoostusest_tulenevate_kemikaalide_osas.pdf 23 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 12 Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  edendada koostööd teadusuuringute ja biomonitooringu vallas ning arvestada nende tulemustega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil kemikaaliohutuse valdkonna arendamisel;  nüüdisajastada ohtlike kemikaalide arvestuse põhimõtted ja luua valdkondadeülene terviklik süsteem;  nüüdisajastada ja tugevdada sektorite ja sidusrühmade vahelise partnerluse koostöömudeleid, et suurendada sidusrühmade ja üldsuse kaasatust, huvi ja teadlikkust kemikaalidest ja nendega seotud ohutusest, samuti luua tingimused tootearenduseks ja innovatsiooniks;  luua terviklik mürgistusjuhtumite analüüs, mida regulaarselt uuendatakse ning mis on vajalik kemikaaliohutuse poliitika kujundamiseks ja seiramiseks;  soodustada ohtlike kemikaalide ohutumate alternatiividega asendamist ja parima tehnoloogia kasutamist;  analüüsida tootearendust ja innovatsiooni soodustavaid võimalusi;  nüüdisajastada antidootide halduskorraldust, mis seab tervishoiuteenuse osutajatele selgema vastutuse ning teavitussüsteemi;  hinnata kliimamuutustega kaasnevaid tervisemõjusid ja töötada välja vajalikud leevendusmeetmed. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Suureneb kemikaale, sh detergente turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 86% 70% 75% 80% 80% 85% (2020) Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 78% 70% 75% 80% 80% 85% (2020) Teenused ja nende sisu kirjeldus24 85 Terviseriskide hindamise võimekuse parendamine (SoM) Järgmisel neljal aastal on põhirõhk hea laboritava (good laboratory practice) kvaliteedisüsteemi tagamisel. Seda rakendatakse kemikaalide tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul. Uuritavad kemikaalid võivad kuuluda näiteks ravimite, biotsiidide, veterinaarravimite, kosmeetikatoodete, taimekaitsevahendite või toidu koostisesse. Hea laboritava kvaliteedisüsteemi nõue testidele/analüüsidele on kohustuslik biotsiidide ja nende toimeainete hindamiseks esitatava teabe puhul. Hea laboritava nõuetele vastavust saab hinnata üksnes hea laboritava kontrollasutus. 151 Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade taotlemine, detergendi turustamiseks erandi taotlemine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamist: biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi 24 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 13 turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine. Teenuse aluseks on biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, detergendimäärus EÜ nr 648/2004 ning nendega seotud õigusaktid. Biotsiidi turustamiseks ja kasutamiseks on vaja taotleda Terviseametilt biotsiidi registreerimistunnistust või biotsiidi luba. Registreerimistunnistuse või biotsiidi loa taotluse saab esitada isik, kes vastutab biotsiidi turulelaskmise eest teatavas liikmesriigis või liidus. Enne loa väljastamist hinnatakse biotsiidi ohutust ja tõhusust. Kui detergent sisaldab pindaktiivseid aineid, mille täieliku aeroobse biolagunduvuse tase on madalam kui detergendimääruse III lisas sätestatud, võib taotleda erandi tegemist tingimusel, et müügimahtudest ja kasutusviisidest tulenev oht keskkonnale või tervisele kogu ühenduses on väike võrreldes sotsiaalmajandusliku kasuga, sealhulgas toidu ohutuse ja hügieeninormide valdkonnas. 152 Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine (TA) REACH, CLP, BPR, PIC Eesti pädeva asutusena osaleb Terviseamet koostöös komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega ELi regulatsioonide muutmisettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete väljatöötamises. Koostöös Eesti sidusrühmadega osaletakse Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ning otsuste väljatöötamises. Hinnatakse tööstuse poolt kogutud teabe täielikkust, asjakohasust ja piisavust ning kemikaali kasutamisega seotud riske, vajaduse korral nõutakse lisateavet ja/või tehakse ettepanek rakendada regulatiivset riskiohje meedet. Riikliku kasutajatoe kaudu nõustatakse oma pädevuse piires kemikaalide (sh biotsiidide ja detergentide) käitlejaid ja teisi sidusrühmi. Teenuse korraldamise aluseks on kemikaaliseadus, REACH-määrus EÜ nr 1907/2006, CLP- määrus EÜ nr 1272/2008, biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, PIC-määrus (EL) nr 649/2012 ning nendega seotud õigusaktid, samuti keemiarelvade keelustamise konventsioon. Kemikaaliohutust reguleerivate ELi määruste pädeva asutusena jätkub töö Euroopa Komisjoni ja ECHAt REACH-, CLP- ja BPR-määruste rakendamist puudutavates küsimustes nõustavates ekspertgruppides ja komiteedes. 164 Mürgistusteabealane nõustamine ja teadlikkuse tõstmine (TA) Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaadavuse edendamise eesmärk on vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja erakorralise meditsiini osakonda tehtud visiitide arvu, samuti vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumisi, tervisekahjustusi ja suremust. Teenuse raames tagatakse telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui elanikkonnale (eesti, inglise ja vene keeles), koostatakse teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealase andmebaasi andmeid. Mürgistusteabealase info kättesaadavuse tagamise teenuse kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklist 45, detergentide määruse artikli 9 punktist 3, biotsiidimääruse artiklist 73 ja kosmeetikamääruse artikli 13 lõikest 6. Mürgistusteabe haldamise teenuse osa on ka elanikkonna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine ning tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike antidootide varu moodustamiseks andmete andmine ja põhimõtete väljatöötamises osalemine, antidootide varu ladustamine ja käitlemine, samuti antidootide varu uuendamine, jaotamine ja säilitamine ning väljastamise korraldamine, mida soetatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 57 alusel. Antidootide varu (elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavate vastumürkide kogumi) haldab Terviseamet, kes määrab varu loetelu, kogused ja jaotuse. Eesti Haigekassa osaleb varu hankeprotsessi korraldamises vastavalt mürgistusteabekeskuse hankeplaanile. Loomisel on antidootide nõukoda, kelle hinnata on hankemahud ja jaotused koostöös Eesti Haigekassaga. 14 Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine Tegevuse eesmärk: toodete ja teenuste ohutuse või vale kasutusega seotud vigastuste ja mürgistuste arvu vähendamine. Oodatav tulemus Tootjate ja teenuseosutajate teadlikkus oma kohustustest ohutuse tagamisel on paranenud, info kohustustest on kergelt kättesaadav, elanikkonna teadlikkus toodete ja teenuste ohutusest ning võimalikest terviseriskidest on suurenenud. Vähenenud on vigastused ja mürgistused, mis on seostatavad toodete või teenuste ohutuse või vale kasutusega. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  inimeste tervise kaitseks kehtestatud nõuete ja korralduse nüüdisajastamine;  teenuseosutajatele nõuete järgimist abistava teabe lihtsamalt kättesaadavaks ja mõistetavaks tegemine, kasutades seejuures võimaluse korral ka digitaalseid lahendusi;  järelevalvepõhimõtete nüüdisajastamine, muutes seejuures järelevalve ennetavaks ja riske hindavaks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  suurendada inimeste teadlikkust toodete märgistest, teenustele kehtivatest nõuetest, võimalikest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest;  seirata tarbija tervisele suurema riskiga ilu- ja isikuteenuseid vajaliku regulaarsusega. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Suureneb kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 100% 75,5% 77,3% 79,1% 80,9% 90,0% (2020) Suureneb ilusalongide osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 73% 73,0% 73,0% 73,0% 74,7% 85,0% (2020) Suureneb tervisekaitsenõuetele vastavate haridusasutuste osakaal kontrollitud haridusasutustest Allikas: Terviseamet 64% 79,4% 79,8% 80,3% 80,7% 83,0% (2020) Suureneb tervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaalasutuste osakaal kontrollitud sotsiaalasutustest Allikas: Terviseamet 70% 63,5% 63,7% 63,9% 64,1% 65,0% (2020) 15 Teenused ja nende sisu kirjeldus25 153 Toodete terviseohutuse edendamine (TA) Kosmeetika ja tubakatoodete valdkonna Eesti pädeva asutusena osaleb Terviseamet koostöös Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega ELi regulatsioonide muutmisettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete väljatöötamises, et ohjata teatud kosmeetikatoodetest ja nende komponentidest tekkida võivaid terviseriske. Koostöös Eesti sidusrühmadega osaletakse Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ning otsuste väljatöötamises, kogutakse ja menetletakse kosmeetikatoodetest ilmnenud tõsise soovimatu mõjuga seotud juhtumeid (sh mürgistusjuhtumeid) ning nõustatakse seoses kosmeetika ja selles olevate ainetega ettevõtteid ja tarbijaid. Teenuse korraldamise aluseks on toote nõuetele vastavuse seadus, rahvatervise seadus, kosmeetikamäärus EÜ 1223/2009, kemikaaliseadus, REACH-määrus EÜ nr 1907/2006, CLP- määrus EÜ nr 1272/2008, biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, detergendimäärus EL 648/2004, PIC-määrus EL nr 649/2012, atmosfääriõhu kaitse seadus, tubakaseadus ning nendega seotud õigusaktid. Tubakatoodete pädeva asutuse tegevustena avaldatakse teavituste info, vaadeldakse turul toimuvat, antakse eksperthinnangud ning nõustatakse järelevalveasutusi erinevates tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete küsimuses. Samamoodi nõustatakse pädevuse piires tubakatoodete ja nendega seotud toodete käitlejaid ning eraisikuid. Lähiaastatel on seoses uudsete toodete turule tulekuga plaanis leida põhjalikumaid materjale tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete kohta ning kujundada hinnangud ja seisukohad nende toodete võimalike tervisemõjude kohta, samuti teha sellest lähtuvalt õigusaktide muutmise ettepanekud ja muuta õigusakte. Terviseamet korraldab ja teeb kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis. Teenuse osutamiseks kasutatakse järgmisi infosüsteeme: RAPEX, ICSMS, EU-CEG, CPNP ja Interact portaal. Saadud infot kasutatakse muu hulgas turujärelevalve, turuanalüüsi, hindamise ja toodete nõuetele vastavuse kohta hinnangute andmiseks. Igal aastal avastab ja kõrvaldab järelevalve turult ohtlikke tooteid. Kui järelevalve kosmeetikatoodete, biotsiidide ja kemikaalide üle läheb täies mahus üle Terviseametile, siis on plaanis töötada välja täiendavad meetmed internetikaubanduse üle järelevalve tõhustamiseks. 145 Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine (TA) Terviseamet korraldab järelevalvet haridus- ja sotsiaalasutustes tervisekaitsenõuete täitmise üle, nõustab ja annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks ning väljastab hinnanguid lähtuvalt õigusaktidest (rahvatervise seadus, sotsiaalhoolekande seadus, koolieelsete lasteasutuste seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus). Riske hinnatakse ning järelevalve tervisekaitsenõuete täitmise üle põhineb riskianalüüsil ja ohuprognoosil. Riskide hindamisel arvestatakse asutuste sihtrühmi, esitatud kaebuste arvu ja järelevalve varasemaid tulemusi. Lisaks riskianalüüsil põhinevale järelevalvele tehakse järelevalvet kaebuste põhjal, samuti tehakse järelkontrolle, mille käigus kontrollitakse eelmisel kontrollimisel fikseeritud rikkumiste kõrvaldamist. Jätkub terviseohutuse hinnangute andmine haridus- ja sotsiaalasutuste poolt esitatavate taotluste alusel. Sihtrühmade teadlikkuse suurendamiseks kirjutatakse juhendeid, mida muudetakse vastavalt olukorrale ja vajadusele. Valminud on 2018.–2019. aastal tehtud sihtkontrolli „Koolide ja lasteaedade sisekliima, sealhulgas valgustustiheduse olukorra kaardistamine“ kokkuvõte, mille 25 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 16 alusel antakse soovitusi kohalikele omavalitsustele. Jätkub järelevalvealane koostöö Sotsiaalkindlustusametiga. Institutsionaalse toitlustamise korralduse valdkonnas plaanitakse seirata olukorda sihtrühma küsitluste tegemisega. 154 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse edendamine (TA) Terviseamet korraldab järelevalvet ilu- ja isikuteenuste tervisekaitsenõuete (rahvatervise seaduse alusel), majutusteenuste hügieenitingimuste (turismiseaduse alusel) ja reisirongide tervisekaitsenõuete täitmise üle ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid. Kontrolliprioriteetide määramisel võetakse arvesse ettevõtete eripära ning varasemate kontrollide tulemusi. Eesmärk on hinnata teenustest tulenevaid terviseriske, nõustada teenusepakkujaid ja tarbijaid võimalikest ennetusmeetmetest ning seeläbi vähendada terviseriskide realiseerumist. Iluteenuste valdkonnas pakutakse pidevalt uusi intensiivsemaid esteetilisi protseduure. Paralleelselt kasvab ka avalikkuse huvi ning nõudlus selliste teenuste järele. Seda kinnitab nii iluteenuse pakkujate veebimonitooring kui ka Terviseametile saabuvate pöördumiste analüüs. Aastatel 2016–2018 Terviseametile saabunud päringute analüüs näitas, et iluteenustega seotud päringute arv kolme aastaga kolmekordistus. Nendest pöördumistest pool on seotud intensiivsete esteetiliste iluprotseduuridega. Intensiivsete protseduuride agressiivse iseloomuga on seotud suured terviseriskid. Sellest tulenevalt ning 2019. aasta riskianalüüsile tuginedes on iluteenuste valdkonnas planeeritud lähiaastatel teha suunatud järelevalvet intensiivsete iluteenuste pakkujate üle. 233 Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine (TA) Rahvatervise seaduse alusel tehakse keemilisi, mikrobioloogilisi, viroloogilisi ja parasitoloogilisi uuringuid, mõõdetakse füüsikalisi tegureid ning tehakse muid tervisekaitsetoiminguid laborite võimekuse hoidmiseks ja riikliku järelevalve tagamiseks. 17 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). 18 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Programmi koostamise eest vastutab Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas programmi ja rahvastiku tervise arengukava 2020– 2030 (edaspidi RTA 2020–2030) eesmärke. Programmi uuendatakse iga aasta esimese kahe kvartali jooksul ning selle tulemusena valminud uue programmi esmane versioon on aluseks järgmise aasta riigieelarve planeerimisel ja riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond esitab järgneva nelja aasta kohta uuendatud programmi esmase versiooni RTA 2020–2030 juhtkomisjonile ja tervisevaldkonna teadus- ja innovatsiooninõukogule hiljemalt eelneva aasta märtsi lõpuks. Programmid kinnitab minister iga aasta algul. Programmi koostamiseks ja uuendamiseks ei moodustata eraldi juhtrühma, kuid vajaduspõhiselt moodustatakse temaatilisi töörühmi vastava RTA 2020–2030 alaeesmärgi lahendusteede arutamiseks. Nimetatud töörühmad koostavad viimaseks kvartaliks ülevaate, tuues välja põhilised saavutused, probleemid, muudatus- ja tegevusettepanekud järgmiseks neljaks aastaks. Vajaduse korral kinnitatakse töörühma koosseis, täpsustatud ülesanded ja töökord Sotsiaalministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Töörühma liikmete valikul lähtutakse põhimõttest, et kaasatud oleksid eri osapooled, kellest sõltub tulemuste saavutamine ja kelle tegevust see oluliselt mõjutab. Programmi koostamise eest vastutav osakond koostab programmi rakendamise kokkuvõtte, RTA 2020–2030 tervikliku ülevaate koostab tervisevaldkond. Kaasamine Eri tasandite (üleriigiline, kohalik) ja osapoolte (eri valdkonnad ja sektorid) kaasamine RTA 2020– 2030 ja selle programmide rakendamisse on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Laiapõhjaline kaasamine toimub peamiselt igal aastal toimuva rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning kohalike omavalitsuste ühise aruteluseminari kaudu. Seminaril esitletakse RTA 2020–2030 rakendamise tulemusi (sh programmide kaupa), arutatakse tekkinud probleeme ja selgitatakse välja eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad tegurid. Regulaarsete aruteluseminaride tulemused on aluseks programmide uuendamisel. Lisaks korraldatakse vastavalt vajadusele töörühma või rahvastiku tervise arengukava juhtrühma initsiatiivil kaasavad arutelud konkreetsete probleemidega tegelemiseks. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Hea tervis on oluline eeldus sotsiaalse heaolu kasvu, Eesti rahva säilimise ja sündimuse kasvu, majanduse arengu, tootlikkuse suurenemise, konkurentsivõime parandamise ja riigi jätkusuutlikkuse tagamisel. RTA 2020–2030 ja selle programmidega seotud teisi riiklikke arengukavasid ja strateegilisi eesmärke on täpsemalt kirjeldatud RTA 2020–2030 dokumendis. Seirekorraldus Iga aasta viimases kvartalis eri osapooltega toimuvaks ühiseks aruteluseminariks koostatakse programmipõhised rakendamise kokkuvõtted ja RTA 2020–2030 terviklik ülevaade. RTA 2020– 2030 eesmärkide ja selle programmide mõõdikute jälgimise võimalus soovitakse viia järgmistel aastatel Statistikaameti juhtimislauale. 19  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} „Sotsiaalministeeriumi 2022–2025 programmide kinnitamine“ Lisa 8 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)1 arengukava Programmi nimi Inimkeskse tervishoiu programm (TE03) Programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad Elluviimise periood 2022–2025 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Põhilised Eesti Haigekassa (EHK) kaasvastutajad Terviseamet (TA) Tervise Arengu Instituut (TAI) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Ravimiamet (RA) Sotsiaalkindlustusamet (SKA) 1 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf 1 Programmi eesmärk ja seosed teiste programmidega Inimkeskse tervishoiu programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide saavutamiseks. Kõikidele programmidele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030 lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk. Igale programmile on sõnastatud ka programmi eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik programmid koosnevad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi eesmärgi saavutamiseks. Neid on täpsemalt kirjeldatud eraldi peatükis. Inimkeskse tervishoiu programm toetab tulemusvaldkonna arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist (tabel 1). Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tuginev tulemusvaldkonna eesmärk ja selle saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis on sõnastatud lähtuvalt arengukava alaeesmärkidest Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb. Tervist toetavad valikud Tervist toetav keskkond Inimkeskne tervishoid Programmi eesmärk ehk rahvastiku Programmi eesmärk ehk Programmi eesmärk ehk tervise arengukava 2020–2030 rahvastiku tervise arengukava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärk 1: 2020–2030 alaeesmärk 2: 2020–2030 alaeesmärk 3: Tervise edendamiseks, riskikäitumise Kõikide Eesti elanike Inimeste vajadustele ja vähendamiseks ja tervisenäitajate elukeskkond on muutunud ootustele vastavad ohutud ja parandamiseks kogu elukaare jooksul tervist toetavamaks ning teave kvaliteetsed tervise- ja on inimeste jaoks olemas vajalikud võimalikest keskkonnast sotsiaalteenused, mis aitavad toetavad võrgustikud, võimalused ja tulenevatest terviseriskidest ja vähendada enneaegset oskused, et teha tervist toetavaid nende vähendamise viisidest suremust, lisada tervena valikuid olenemata vanusest, on õigel ajal kergelt elatud eluaastaid, vähendada sissetulekust, haridustasemest ja kättesaadav. tervise ebavõrdsust ja toetada elukohast. Lihtsalt mõistetav krooniliste haigustega elamist, tervisealane teave ning vajalikud on elanikkonnale võrdselt teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad kättesaadavad. 2 Olukorra lühianalüüs Eesti inimeste eluiga on viimastel kümnenditel oluliselt pikenenud, kuid jääb endiselt alla ELi keskmisele (2020. a Eestis 78,8 ja ELis 81,3 eluaastat). Meeste ja naiste oodatava eluea vahe on endiselt suur – kui naised elavad 82,8-aastaseks, siis mehed 8,4 eluaastat vähem, ELis on erinevus oluliselt väiksem (5,5 eluaastat). Krooniliste haigete osakaalu suurenemine elanikkonnas halvendab tervena elada jäänud aastate arvu (2019. a Eesti naistel 57,6 ja meestel 54,1 ning 2019. a ELis vastavalt 65,1 ja 64,2 eluaastat). Endiselt on suur välditavate enneaegsete surmade arv ja riskikäitumisest tulenev tervisekadu.2 Tervena elatud ja oodatava eluea pikendamiseks tuleb tagada toimiv tervisesüsteem ning elanikkonna vajadustele vastavate tervise- ja raviteenuste kättesaadavus, mille nurgakiviks on tervisevajadustele vastavad esmatasandi tervishoiuteenused3. Kui üldarstiabi ei toimi hästi, kasutavad abivajajad rohkem eriarstiabi, kiirabi ja vältimatu abi teenuseid, mis vähendab nimetatud teenuste kättesaadavust ning suurendab tervishoiukulutusi. Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega kindlustamine vajavad lahendusi. Haiglavõrk, sealhulgas kvalifitseeritud tervishoiutöötajad, peavad jätkusuutlikult vastama vananeva elanikkonna vajadustele. Haiglaravi reformimisel on Eestis voodifond 100 000 elaniku kohta vähenenud, kuid üldhaiglates ja kohalikus haiglas saab ressursside kasutamist veel tõhustada. Sarnaselt teiste arenenud riikidega on Eestis koondunud kõrgema etapi eriarstiabi suurematesse keskustesse. Samas võiksid esmatasandi tervishoiuteenused ja sagedamini kasutatavad eriarstiabiteenused olla kättesaadavad inimestele võimalikult kodu lähedal. Väiksemate haiglate võrgustamine ning koostöö piirkondlike ja keskhaiglatega aitab tagada tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse, ravikvaliteedi ja ravi järjepidevuse, mida toetatakse taristu analüüsidega ja nendest lähtuvate otseinvesteeringutega. Tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti aitavad tagada kvalifitseeritud ja pädevad tervishoiutöötajad. Arstide koguarv 1000 elaniku kohta Eestis on ELi keskmisega sarnane. Probleemiks on õdede ja teatud arstlike erialade (psühhiaatrid, perearstid) nappus, samuti arstide, eelkõige perearstide kõrge keskmine vanus. Perearstide keskmine vanuse on aastate jooksul järjest tõusnud – 2015. aastal ligi 55 aastat ja 2020. aastal ligi 56 aastat. Õendustöötajate suhtarv 1000 elaniku kohta on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, kuid on endiselt oluliselt madalam kui ELis (2020. aastal Eestis 6,4 ja 2018. aastal ELis 8,16). Samuti on proviisoreid Eestis vähem (100 000 elaniku kohta 73,9) kui ELis keskmiselt (100 000 elaniku kohta 80,8)4. Farmatseutide arv võrreldes eelnevaga mõnevõrra langes (2019. aastal 100 000 elaniku kohta 59,5 ja 2020. aastal 56,9).5 Tervishoiu tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames tehtud analüüsis hinnati, et perioodil 2017–2025 on täiendavalt vaja 260 proviisorit ja 330 farmatseuti, mis teeb aastas vastavalt ligi 29 proviisorit ja 37 farmatseuti.6 Tervishoiusüsteemi juhtimine tähendab tasakaalu loomist vajaduste ja võimaluste vahel, tagades inimeste vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse ressursside optimaalse kasutamise kaudu. Tervishoiu rahastamise aluseks on solidaarsus, piiratud 2 Tervise Arengu Instituut. Tervisekaotus 3 Esmatasandi tervishoiu teenused on perearsti ja -õe teenused, koduõendusteenus, füsioteraapiateenus, ämmaemandusabiteenus, koolitervishoiuteenus, apteegiteenus, töötervishoiuteenus, hambaraviteenus, psühholoogi või vaimse tervise õe teenus, terviseteenused (sh nende teenuste osutamine perearsti ja -õe poolt), sotsiaaltöötaja teenused. Tervishoiu arengusuunad 2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tervishoiu_arengusuunad_2020.pdf 4 Eurostat 5 Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine 6 Urve Mets, Vootele Veldre, SA Kutsekoda 2017, https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf 3 omaosalus ja ravikindlustushüvitiste võrdne kättesaadavus. Nendest kahte viimast tegurit kasutatakse tervishoiusüsteemi toimivuse kirjeldamiseks. Ravikindlustuskaitseta inimeste osakaal oli alates 2012. aastast pigem langustrendis, kuid viimasel kahel aastal on see uuesti tõusutrendi näidanud ja 2020. aastal langenud alla 5%. Samas on uuringus leitud, et ravikindlustuseta tööealise elanikkonna osakaal võib olla suurem – 2017. aasta novembri seisuga oli neid 14,1% ning hinnanguliselt on see kuni 120 000 tööealist inimest.7 Paindlike töövormide kasutamine on laialt levinud ja kasvav trend nii Eestis kui mujal maailmas. See muudab ravikindlustuseta tööealiste tegeliku osakaalu hindamise kogu elanikkonnas keerulisemaks. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavate töötajate arv ja osakaal kõigist töötajatest on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud.8 Seega võib eeldada, et paindlike töövormide laiema levikuga suureneb ka selliste inimeste hulk, kes ei panusta Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) eelarvesse regulaarselt sotsiaalmaksu maksmise kaudu. Leibkondade omaosaluskoormus võrreldes teiste ELi riikidega on pigem suurem (Eestis 2019. aastal 23,9% ja ELis 2018. aastal keskmiselt 15,5%). Omaosaluskoormusest kõige suurema osa moodustavad kulutused ravimitele, mis on tasemel 32,6%9 (13,6% käsimüügi- ja 17,9% retseptiravimid). Teine suurem kululiik on hambaravi (28%). Tervishoiukulusid mõjutab tervishoiu rahastamise ja korraldamise süsteem, ent seda mõjutavad ka sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Üldise sissetulekute taseme ja selle vahel, kui palju kulutab riik tervishoiuteenustele, on tugev seos. Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse hindamiseks on koostatud prognoosimudel10, 11, millega on analüüsitud erinevate tegurite (demograafia, tööjõud, hinnad, teenuste pakkumise struktuur, maksud, välisriskid) mõju tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkusele. Praeguse rahastamissüsteemi jätkudes ületavad alates 2025. aastast haigekassa kulud tulusid ning süsteem ei ole jätkusuutlik. 2019. aastal moodustasid tervishoiukulud SKPs Eestis 6,7% ja avaliku sektori osa SKPs oli 5%12, ELis olid need näitajad 2019. aastal vastavalt 8,3% ja 7,0%13. Elanike hinnangul on katmata tervishoiuteenuste vajadus rahaliste, geograafiliste ja pikkade ootejärjekordade tõttu suurim ELis (2020. aastal Eesti 13,0% ja EL 1,7%). Samas on see näitaja võrreldes 2019. aastaga (15,5%) vähenenud. Nimetatud põhjustest on peamiseks pikk ooteaeg (2019. aastal 14,5% ja 2020. aastal 12,2%).14 Eesti inimestele tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on astutud samme, et tõhustada haigekassa toimimist ja suurendada tulusid muudest allikatest – alates 2018. aastast on haigekassa tulubaasi laiendatud ja täiendavalt panustatud haigekassa eelarvesse mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Eestil on võimalus osa saada maailmas toimuvatest tehnoloogilistest edusammudest, sealhulgas inimese tervisega seotud uute lahenduste, ravimite, meditsiiniseadmete jm kättesaadavuse 7 Koppel, Piirits, Masso et al. (2018). Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn: Poliitikauuringute Keskus. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/ravikindlustuskaitse_uuring_praxis.pdf 8 Sotsiaalministeeriumi andmetel 9 Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine 10 Poliitikauuringute Keskus Praxis. Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused. Tallinn: Praxis, 2011. http://praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Tervishoid/Eesti_tervishoiu_rahastamise_jatkusuutlikkus/Eesti_sotsiaalkindlustussuesteemi _jaetkusuutliku_rahastamise_voimalused_taeisversioon.pdf 11 Kruus, P., Soe R.-M., Võrk, A., Jüri. L. 2014. Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse prognoos. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/02/Ravikindlustuse-jätkusuutlikkuse-prognoos_lühiversioon-08.04.pdf 12 Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine 13 Eurostat 14 Eurostat 4 tagamist võimaldavast tervisetehnoloogia15 arengust. Kuna Eesti sõltub tervishoius vajalikesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse investeerides suures osas impordist, kandub koos sellega maailmast üle hinnatõusu surve tervise- ja raviteenustele. Seepärast tuleb samal ajal toetada innovatsiooni tervisevaldkonnas, tegeleda tehnoloogiate kasutuselevõtu võimekuse suurendamisega ja leida võimalusi innovaatiliste lahenduste või tervistehnoloogia lahenduste ekspordiks. Selleks on oluline uute tehnoloogiliste läbimurretega kiirelt kaasa minna ning kohalike investeeringutega endale edumaa luua, et seeläbi oma väiksust ja dünaamilisust ära kasutades saada uuenduste katselavaks. Samas eeldab läbimurre innovatsioonile suunatud ökosüsteemi loomist, mis toetaks kohalikku teadus- ja arendustegevust ning tulemite rakendamist tervishoiusüsteemi. Eesti inimesed hindavad tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused kvaliteetsete teenuste suhtes üha kasvavad. Seetõttu on oluline arendada uusi tervishoiuteenuste osutamise mudeleid ning arendada ja kasutusele võtta neid toetavaid digilahendusi, et tervishoiuteenused vastaksid paremini elanikkonna vajadustele. Kaasaegsed digilahendused võimaldavad nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel säästa aega ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust. Digiteenuste arendamisel tuleb arvestada nende mõju elanikkonna võimestamisele ja terviseharitusele. Tervishoiutöötajate võimekuse toetamiseks tuleb arendada ja igapäevatöös laialdaselt kasutusele võtta digitaalseid tööriistu, sealhulgas kliinilisi otsusetugesid ja teisi innovaatilisi lahendusi. Tervishoiusüsteem peab ravi järjepidevuse tagamiseks muutuma inimkesksemaks16. Selle oluline eeldus on inimese vajadustest ja ootustest lähtuva esmatasandi arstiabi, eriarstiabi, iseseisevalt osutatava õendus- ja ämmaemandusabi, sotsiaal- ja hoolekandesüsteemi tõhus koostöö ning teenuste koordineeritus. Oluline aspekt on ka patsiendi võimestatus, mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust ennetusest, oma terviseprobleemidest ja ravivõimalustest ja oskust oma haigusega toime tulla. Elanikkonna terviseharituse parandamiseks on oluline tõhustada tõenduspõhise tervisealase teabe kättesaadavust ja kasutamist. Programmi mõõdikud Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja valitud programmiülesed, meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Katmata tervishoiuteenuste vajadus väheneb 17 Allikas: Eurostat 13,0% 13,4% 12,7% 12,0% 11,3% 7,7% (2020) Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suureneb18 Allikas: Tervise Arengu Instituut 15 Tervisetehnoloogia on arstiabis ja/või rahvatervishoius sekkumine, mille eesmärk on saavutada otseselt või kaudselt muutus tervises ravi-, diagnostikameetodi või organisatsioonilise lahenduse kaudu. Tervisetehnoloogiad on nt ravimid, meditsiiniseadmed, kirurgilised sekkumised, diagnostilised uuringud, raviprotseduurid ja menetlused ning ennetavad programmilised tegevused. 16 Inimkeskse teenuse aspektid: inimese väärtuste austamine ja keskmesse panemine; inimese eelistuste ja väljendatud vajadustega arvestamine; ravi ja hooldus on koordineeritud, järjepidev ja teiste teenustega lõimitud ning inimestel on ligipääs asjakohasele ravile; veendumine heas suhtluses, asjakohases informatsioonis ja nõustamises; inimeste füüsiline mugavus ja ohutus on tagatud; inimeste emotsionaalne toetamine; perekondade ja sõprade kaasamine. 17 Mõõdiku alusel on võimalik hinnata tervisesüsteemi vastavust elanikkonna vajadustele. Mõõdik näitab nende elanike (16–64- aastaste) osakaalu, kelle hinnangul on vajaduse korral perearsti- või eriarstiabi, sealhulgas hambaarstiabi, jäänud kättesaamatuks kõrge hinna, pika ravijärjekorra või kauge vahemaa tõttu. 18 Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna sisemajanduse kogutoodangus (SKP). 5  5,0% 5,1% 5,1% 5,1% 5,1% 5,2% (2019) Programmi meetmed, tegevused ja teenused Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul teenuseid, mille elluviimiseks on leitud vajalikud finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid, kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud. Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine Meede koosneb üheksast tegevusest. Nendest esimese kuue alla on koondatud teenused, mis on vajalikud inimkeskse tervishoiu arendamise poliitika kujundamiseks. Seitsmendas ja kaheksandas tegevuses on teenused, mille abil tagatakse tõhusate, ohutute ja kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ning vastava poliitika kujundamine ja elluviimine. Üheksanda tegevuse all kajastuvad nakkushaiguste ennetamise ja leviku tõkestamisega (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus) seotud teenused. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Raviga välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb19 Allikas: Eurostat 137,5 126,9 124,8 122,7 120,6 110,0 (2017) Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: tõenduspõhise, eri osapooli ja sektoreid ning tasandeid kaasava inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. Oodatav tulemus Tõendusel põhineva, tervikliku, rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) eesmärkidest lähtuva ning teiste RTA programmidega (tervist toetavad valikud ja tervist toetav keskkond) koostoimes eri osapooli, sektoreid ja tasandeid (üleriigiline, kohalik, esmatasand, haigla) kaasava inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika põhimõtted on kokku lepitud. Osapooled on teadlikud valdkonna arengusuundadest ning oma rollist ja vastutusest selle elluviimisel. Inimkeskse tervishoiupoliitika ülesannete lahendamisel kasutatakse teadus- ja arendustegevuse tulemusi, et luua tõenduspõhiseid ja kasutajasõbralikke lahendusi, mis loovad lisaväärtust ja arvestavad tervisevaldkonna eripärasid ning mille abil võimestatakse ettevõtteid uute innovaatiliste lahenduste loomisel ja tervisesüsteemis rakendamisel. 19 Välditava suremuse kontseptsioon põhineb sellel, et teatavaid surmajuhtumeid (konkreetsete vanuserühmade ja RHK klassifikatsioonis määratletud haiguste puhul) saaks vältida, kui rahvatervishoiu ja tervishoiu, sh ravi sekkumised oleksid olnud tõhusamad. Surma võib pidada raviga välditavaks, kui seda oleks saanud optimaalse kvaliteedi ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse abil vältida. Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 000 elaniku kohta. 6 Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  viiakse ellu RTA eesmärke programmi tegevustes 1.1.2–1.1.6 kirjeldatu alusel;  tegeletakse COVID-19 leviku ohjamisega Eestis. Selle mõju hindamine elanikkonna tervisekäitumisele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele on olnud 2020. ja 2021. aastal põhitegevuseks, millesse tuleb panustada ka järgnevatel aastatel. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  kujundada tervisepoliitikat (sh õigusaktide uuendamine) selliselt, et see soodustab inimkeskse tervishoiu ja selleks vajalike teenuste arendamist ning ohutute ja kvaliteetsete tervisetehnoloogiate hindamise tegemist;  edendada inimkeskse tervishoiu arendamist toetavate innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist ja kasutamist;  parandada eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi inimkesksest tervishoiust, selle loomisest ja arendamisest ning ohutute ja kvaliteetsete tervisetehnoloogiate kättesaadavaks tegemise võimalustest;  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite esindajate teadlikkust rahvastiku tervise arengukava ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist;  kaasata programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja huvigrupid tulemuste saavutamisse;  koguda tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalikke andmeid, suurendades seejuures koosvõimet ja parandades andmekvaliteeti;  välja töötada tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks seiremetoodika, toetada tervisesüsteemis kaasaegse analüütika juurutamist ja suurendada andmeanalüüsi võimekust. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Inimkeskne tervishoiupoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Jah Jah Jah Jah Jah Jah (2020) Teenused ja nende sisu kirjeldus20 68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse raames töötatakse välja tervishoiupoliitika ja korraldatakse selle elluviimine, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus tervishoiuteenustest ja nendega rahulolu. Lisaks luuakse eeldused tervisesüsteemi tõenduspõhiseks arendamiseks ning koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning ELi otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. 20 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 7 Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse ning kogukondade võimestamine ja kaasamine Tegevuse eesmärk: inimeste terviseharituse parandamine ning kogukondade toetamine ja kaasamine aktiivsete partneritena inimkeskse tervisesüsteemi arendamisel. Oodatav tulemus Tegevuse elluviimise tulemusel suureneb inimeste terviseharitus tervislike valikute tegemisel ja keskkonnast tulenevate riskide suhtes. Inimesed oskavad teha ja teevad informeeritud otsuseid enda tervise hoidmiseks ja ravi järjepidevuse tagamiseks ning on aktiivsed partnerid tervisega seotud otsustusprotsessides. Kogukonnad ja patsientide esindusorganisatsioonid toetavad ja aitavad aktiivselt kaasa inimkeskse tervisesüsteemi arendamisele. Tugevate esindusorganisatsioonide abil on patsientide põhiõigused ja huvid kaitstud. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  alustatakse terviseharituse parandamise raamistiku koostamisega, et eri osapooltel oleks võimalik ühtsete põhimõtete alusel parandada tervisevaldkonna sekkumiste rakendamisel elanikkonna terviseharitust ning võimestada kogukondi ja patsientide ühendusi;  viiakse veebiportaal digilugu.ee üle uuele visuaalsele kujundusele ja tehnilisele platvormile, et pakkuda inimestele ühtset usaldusväärset tervisealase info saamise allikat kasutajasõbralikus ja usaldusväärses keskkonnas. Alustatakse uute teenuste arendamist portaali lisamiseks;  koostatakse nõusolekute ja tahteavalduste protsessi lähteülesanne, hõlmates nii praegused patsiendiportaalis olevad tahteavaldused kui ka võimalikud uued tahteavaldused tervisesüsteemis21. Eesmärk on inimeste jaoks lihtsustada terviseportaali kaudu tervisesüsteemile suunatud tahteavalduste ja nõusolekute andmist, muutmist ja tagasivõtmist ning tagada vastava info operatiivne jõudmine tervishoiuteenuse osutajateni;  digiteeritakse tervisetõendid (tervisetõendite digiteerimise II etapp), et muuta relva- ja soetamisloa, eriteenistuja ja töötervise tervisekontrollide otsuste (sh tervisedeklaratsioon) tegemine ja infovahetus digitaalseks. Seeläbi väheneb inimeste, tervishoiuteenuse osutajate, tööandjate ja riigiasutuste halduskoormus. Muudatuse tulemusel saab inimene relva- ja soetamisloa, eriteenistuja ja töötervise tervisekontrollide puhul esitada tervisedeklaratsiooni digitaalselt ning otsuse tegemise järel saab digitaalse tervisetõendi. Samuti muutub andmevahetus riiklike andmekogude vahel relva- ja soetamisloa tervisetõendi, eriteenistuja tervisekontrolli ja töötervishoiu tervisekontrolli otsuste kohta digitaalseks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  suurendada inimeste teadlikkust terviseportaalist ja selle kasutusvõimalustest;  välja töötada inimeste vajadustele vastavad terviseharituse tööriistad ja õppeprogrammid;  võimestada inimesi enda terviseseisundi jälgimisel ja parandamisel ning toetada tervisesüsteemis orienteerumisel; 21 Olukordadeks, kus patsient oma tahet avaldada ei saa, on paljudes riikides kasutusel patsienditestament (inglise keeles patient’s will), mida nimetatakse ka elutestamendiks (inglise keeles living will), või üldisemalt patsiendikorralduseks (inglise keeles patient’s directive, saksa keeles patientenverfügung) või tulevikujuhisteks (inglise keeles advance directive, health care directive). 8  suurendada teadlikkust tervisetehnoloogiatest, sealhulgas teenustest, ravimitest ja meditsiiniseadmetest ning muudest sekkumistest, et soodustada tõenduspõhiste ja ohutute valikute tegemist;  välja töötada digitaalsed lahendused, mis tervise infosüsteemis ja tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis võimaldavad tervisetõendite kehtivust peatada, kui inimese terviseseisund muutub või diagnoositakse vastunäidustus;  tõhustada koostööd kogukondade ja patsiendiühendustega, et soodustada mitmekülgse ja täpse terviseharituse teadmuse ja teabe jagamist osapoolte vahel;  tagada inimeste, sealhulgas haavatavate rahvastikurühmade põhiõiguste kaitse tervisesüsteemis;  võimestada patsientide esindusorganisatsioone ja edendada huvikaitset. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Patsiendiportaali kasutatavus suureneb22 Allikas: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 32,5% 34,5% 35,2% 35,9% 36,6% 40,0% (2019) Suureneb osakaal 18-aastastest ja vanematest elanikest, kes on täitnud nõusoleku vormi loovutada surmajärgselt elundeid või kudesid siirdamiseks Allikas: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1,9% 5,1% 6,7% 8,4% 10,0% 20,0% (2020) 0–14-aastaste laste hambaraviga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 71,9% 74,1% 74,9% 75,6% 76,3% 80,0% (2019) 15-aastaste ja vanemate hambaraviga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 49,2% 54,8% 56,7% 58,6% 60,5% 70,0% (2019) 13-aastaste tütarlaste HPV (inimese papilloomiviirusevastane vaktsiin) vaktsineerimisega hõlmatus suureneb Allikas: Terviseamet 52,9% 58,3% 61,0% 63,7% 66,5% 80,0% (2020) Elanikkonna hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega suureneb Allikas: Terviseamet 10,1% 15,6% 17,4% 19,2% 21,0% 30% (2019) Emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 42,1% 47,7% 50,5% 53,3% 56,1% 70,0% (2020) Rinnavähi sõeluuringuga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 53,4% 56,7% 58,4% 60,0% 61,7% 70,0% (2020) Jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 50,5% 54,4% 56,4% 58,3% 60,3% 70,0% (2020) 22 Osakaal (%) 18-aastaste ja vanemate elanike hulgas 9 Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Tegevuse eesmärk: tervishoiusektori töötajate võimekuse kasvatamine ning juhtimise ja vastutuse tugevdamine. Oodatav tulemus Tervishoius töötavad motiveeritud ja kompetentsed töötajad, kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja tervishoiusüsteemi vajadustele ning kes on võimekad juhtima vajalikke muutusi inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamises. Vajaliku inimressursi planeerimine põhineb tõenduspõhisusel, mille tulemusena on tervishoiutöötajate ja teiste vajalike spetsialistide juurdekasv tagatud ja puudus vähendatud. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  motiveeritud tööjõu ning ohutute ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste pakkumiseks tagatakse pikaajaline tervishoiutöötajate olemasolu ja panustatakse nende võimestamisse. Selleks jätkatakse tervishoiutöötajate tervishoidu tagasi toomise projekte ja psühholoogide kutseaastat ning arendatakse residentuurikorraldust;  arendatakse riiklike registrite, mille vastutav töötleja on Terviseamet, funktsionaalsust. Registrisse kogutud andmeid kasutatakse tervishoiutöötajate ning tervishoiuteenuse osutamisel osalejate prognoosisüsteemi väljaarendamiseks. Tulemusi kasutatakse koolituskohtade avamise ja programmide arendamise kaudu, et tagada piisaval hulgal tööjõudu;  leevendatakse regionaalset tööjõupuudust lähtetoetuse eraldamise mahu suurendamisega, et tagada kvaliteetse ja jätkusuutliku tervishoiuteenuse osutamine sõltumata inimese elukohast, samuti töötatakse välja lähtetoetuste maksmise erisused;  jätkatakse perearstide mentorlusprogrammiga, mille eesmärk on toetada arste enesearengul ning suurendada nende juhtimispädevust. See võimaldab parandada ja ühtlustada üldarstiabi kvaliteeti;  töötatakse välja arstlike erialade arengukavade koostamise ühtsed põhimõtted, mille alusel erialaseltsid arengukavasid koostavad ja uuendavad;  tehakse koostööd tervisesüsteemi osapooltega, et rakendada õenduse arendamise rakendusplaanis aastateks 2021–2030 kirjeldatud tegevusi, sealhulgas: o tagatakse kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamiseks piisav arv õdesid ja ämmaemandaid ning lepitakse kokku vastutusvaldkonnad. Õdesid ja ämmaemandaid on rohkem, järjepidev koolitus on tagatud ning nende pädevus ja vastutusvaldkond laieneb. Selle tulemusel on inimesel võimalik saada senisest inimkesksemat, ohutumat ja tema tervisevajadustest tulenevat õendus- ja ämmaemandusabi; o rakendatakse eriõde iseseisva spetsialistina kõikidel tervishoiu tasanditel. Eriõe suurema kliinilise pädevuse kasutamine ja vastutuse laiendamine aitab kaasa patsiendi tervisemurede paremale lahendamisele. Ühtlasi võimaldab see kokku hoida arsti tööaega ja vähendada töökoormust, samuti aitab lühendada ravijärjekordi ja tagada parem ravi järjepidevus. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja: 10  investeerida tervisesüsteemi inimressurssi, lähtudes elanikkonna ja tervisesüsteemi vajadustest, arvestades tööjõu dünaamikat, hariduspoliitikat, tehnoloogia arengut ja ajas toimuvaid üldisi muutusi;  kohandada õppetöö ja praktiseerimisvõimalused vastavalt tervisesüsteemi arengule inimkeskse integreeritud teenusemudeli elluviimist toetavaks;  panustada teenuse osutamist toetavate innovaatiliste IT-lahenduste arendamisse ja laialdasse kasutuselevõttu ning suurendada tervishoiutöötajate võimekust neid kasutada, samuti suurendada teadlikkust infoturbest koolituste abil ja digioskuste lisamisega õppekavadesse;  arendada tervishoiuteenuste kättesaadavust toetavaid teenuseid (sh eriarsti ja apteekrite lähtetoetuste andmise süsteemi) ning soodustada kaugteenuste kasutamist, arvestades hajaasustatud piirkondade vajadusi;  senisest enam pöörata tähelepanu tervishoiutöötajate ja teiste tervishoiusüsteemis töötavate spetsialistide töötingimustele ja läbipõlemise ennetamisele ning töötada välja vastavad tööriistad, mida tervishoiuteenuse osutajad saavad ühtselt kasutusele võtta (nt vaimset tervist toetavate meetmete miinimumnõuded);  töötada koos sidusrühmadega välja õigusaktide uuendamise ja täpsustamise kava, mis hõlmab tervishoiutöötajate registreerimise, kvalifikatsiooni, välisarstide Eestis tööle rakendamise ning tervise infosüsteemi andmetele ligipääsuga seotud tegevusi. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Arstide arv 100 000 elaniku kohta suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 347,8 354,8 358,4 361,9 365,4 383,0 (2020) Perearstide keskmine vanus langeb Allikas: Tervise Arengu Instituut 55,9 54,7 54,1 53,5 53,0 50,0 (2020) Psühhiaatrite arv 100 000 elaniku kohta suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 15,9 17,7 18,6 19,5 20,5 25,0 (2020) Õdede arv 100 000 elaniku kohta suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 637,9 679,3 700,0 720,7 741,5 845,0 (2020) Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 73,9 75,1 75,7 76,3 76,9 80,0 (2020) Tagasi tervishoidu koolituse läbinute arv aastas suureneb Allikas: Sotsiaalministeerium 29 30 30 30 35 35 (2020) Residentide õppeaasta keskmine arv suureneb Allikas: Tartu Ülikool 529 544 551 558 565 600 (2020) 11 Teenused ja nende sisu kirjeldus23 71 Eriarsti lähtetoetuse rahastamine (SoM) Lähtetoetuse eesmärk on mõjutada rahalise motivaatori toel residentuuris eriala omandanud arste valima endale vähemalt viieks aastaks erialane töökoht, mis paikneb väljaspool Tallinna ja Tartut ning nende vahetut lähiümbrust. Eriarsti lähtetoetuse pakkumine toetab üld- ja eriarstiabi kättesaadavust ja teenuse osutamise jätkusuutlikkust väljaspool peamisi tõmbekeskusi. Toetus on planeeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel. 77 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi (SoM) Väljaspool tervishoiusüsteemi tegutsevatele tervishoiutöötajatele pakutakse teadmiste ja oskuste täiendamise koolitust, mille läbimise järel on neil võimalik registreerida end tervishoiutöötajate registris ning asuda tervishoiusüsteemis kutsealasele tööle. Sel moel on võimalik tuua tervishoidu tagasi inimesi, kes tervishoiusüsteemist lahkusid. 79 Residentuurikulude rahastamine (SoM) Tartu Ülikoolile eraldatakse Tartu Ülikooli seaduse alusel vahendid residentuuri korraldamiseks, et koolitada piisaval arvul pädevaid eriarste. Residentuurikulusid rahastatakse Tartu Ülikooli seaduse § 72 lõike 7 alusel. 320 Psühholoogide kutseaasta rahastamine (SoM) Teenuse eesmärk on tagada tasemeharidusjärgse koolituse toel psühholoogide järjepidev spetsialiseerumine ja kutseni jõudmine, et pakkuda elanikkonnale kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid. Lepingupartnerist ülikool korraldab magistriõppe läbinud psühholoogidele tasemeharidusjärgset õpet, mis võimaldab psühholoogil jõuda kutseni ning asuda tööle esmatasandi tervishoius ja eriarstiabis tippspetsialistina või sotsiaal- ja haridusvaldkonnas tugispetsialistina. Tegevus 1.1.4. Teenuste mudelite ümberkujundamine Tegevuse eesmärk: tervishoiuteenustele tervikliku lähenemise kujundamine olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse, koostöös teiste sektoritega. Oodatav tulemus Tervishoiusüsteem tagab teenustele tervikliku lähenemise, mis hõlmab nii tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi järjepidevust, integreeritud ravi ning teenusepakkumise korraldust tervishoiu-, sotsiaal- ja haridussüsteemi koostöös kui ka teenuseosutajate, asutuste ja süsteemide koordineerimist, olenemata nende kuuluvusest avalikku, era- või kolmandasse sektorisse. Teenuste arendamisel ja osutamisel on keskmesse seatud inimene oma eripära, vajaduste ja võimalustega. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  arendatakse esmatasandi mudelit ja panustatakse üldarstiabi tugevdamisse, sealhulgas: o jätkatakse esmatasandi korralduse põhimõtete ja arengusuundade aruteludega; 23 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse. 12  o moodustatakse töörühm, kes alustab esmatasandi arengukava koostamisega; o hinnatakse tervisekeskuste toimivust; o parema kaasamise ja infovahetuse nimel võimestatakse regionaalset koostööd, sest esmatasandi arendamisel tuleb arvesse võtta piirkondlikke eripärasid, et muutused toetaksid arstiabi ühtlast kättesaadavust ja kvaliteeti; o jätkatakse õigusaktide muutmisega, et luua paindlikumad ja inimkesksemad võimalused kvaliteetse perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks;  kaasajastatakse ja laiendatakse õendus- ja ämmaemandusteenuseid (sh eriõe teenus), et need vastaksid tänapäeva vajadustele ning toetaksid inimest tema raviteekonnal;  koostatakse haiglaeelse erakorralise abi tulevikuvisioon, mille raames analüüsitakse erakorralise abi praegust korraldust ja selle muutmise vajadust vastavalt elanikkonna vajadustele ja ootustele, et tagada erakorralise meditsiinilise abi osutamise jätkusuutlikus ja efektiivne ressursikasutus;  koostatakse haiglavõrgu kava, mille eesmärk on luua pikemaajaline plaan kvaliteetsete, inimkesksete ja teiste sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste korraldamiseks. Selle koostamise aluseks on aastatel 2019–2021 Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi (TSI) toel tehtav analüüs „Inimkeskne integreeritud haiglavõrk 2040“;  viiakse ellu haiglavõrgu arengukava haiglates (HVA) taristu ehitamise ja kaasajastamise investeeringud, mis vastavad patsientide ja töötajate ootustele kaasaegsest ravikeskkonnast ning aitavad kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele: o Tallinna Haigla rajamine; o SA Viljandi Haigla (TERVIKUM) uue haiglahoone rajamine; o SA Ida-Viru Keskhaigla rekonstrueerimise lõpetamine; o SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla – psühhiaatriakliiniku uue hoone rajamine, B-korpuse palatiosakondade rekonstrueerimine; verekeskuse rekonstrueerimine; o SA Tartu Ülikooli Kliinikum A-korpuse rekonstrueerimine; o SA Kuressaare Haigla psühhiaatria taristu kaasajastamine; o AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna juurdeehitus; o SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus; o AS Lõuna-Eesti Haigla rekonstrueerimine; o Isolatsioonipalatite, sh ventilatsioonisüsteemide kaasajastamine;  Tallinna linn ja riik rajavad uue Tallinna Haigla, selleks moodustatakse praeguste Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate baasil ühine organisatsioon ja tagatakse vajalik rahastus;  luuakse eeldused personaalmeditsiini rakendamiseks, kus geneetilise info lisamine terviseandmetele võimaldab teha paremaid ennetus- ja raviotsuseid. Selleks arendatakse välja IT-taristu, luuakse geeniandmete infosüsteem vajalike geeniandmete säilitamiseks ning uuendatakse õigusruumi24. Uute teenuste tulemusel suureneb inimese teadlikkus oma terviseriskidest, mis on aluseks terviseteadlikumate otsuste tegemiseks, samuti tehakse tervishoiuteenuse osutajale kättesaadavaks geeniandmetel põhinev informatsioon;  tehakse Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi toel analüüs „E-tervise valitsemisraamistiku projekt“. Selle käigus analüüsitakse e-tervise valitsemise hetkeseisu ning töötatakse Eesti huvipooltega koostöös välja uuendatud e-tervise valitsemisraamistik ja rakendusplaan. Projekti tulemusena muutub e-tervise valitsemine senisest efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks ning kõikide tervisesüsteemi osapoolte jaoks selginevad e-tervisesüsteemi korraldus ja selle peamised valitsemise protsessid ning osapoolte rollid ja vastutus;  viiakse ellu uue põlvkonna tervise infosüsteemi projekt (upTIS), milles uuendatakse terviseandmete vahetusega seonduvat korraldust ja infrastruktuuri. Eesmärk on tagada kiirem, paindlikum, töökindlam ja turvalisem tervisesüsteemi sündmuspõhine andmevahetus ning 24 Lahendus töötatakse välja kolme teenuse – rinnavähi varajase personaliseeritud ennetusteenuse, farmakogeneetiliste soovituste e-teenuse ning südame-veresoonkonnahaiguste personaliseeritud ennetusteenuse näitel. 13  süsteemne kvaliteedihüpe terviseandmete esitajatele ja kasutajatele, samuti võimaldada edaspidi süsteemi efektiivsemalt ja jätkusuutlikumalt arendada;  jätkatakse lapse sünni sündmusteenuse raames analüüsitud ettepanekute elluviimist (lepitakse osapooltega kokku sündmusteenuse sisulised toimereeglid ning selle toimimiseks vajalik andmekoosseis ning uuendatakse kokkulepetest tulenevalt õigusruumi), et tagada asjakohaste andmete digikanalis õigeaegse liikumisega lapseootus nii rasedale kui ka tervishoiutöötajale, kes saab andmeid arvestades planeerida vajalikud sekkumised. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  arendada elukaart kattev inimkeskne integreeritud jätkusuutlik ja optimaalne teenusemudel ning seda rakendada valdkondadeüleselt, luua toetavad strateegilised rahastamisviisid, teenused ja infovahetus ning seda toetav õigusraamistik;  jätkata esmatasandi tervisekeskuste loomisega, et tugevdada kvaliteetse, kättesaadava ja senisest enam haiguste ennetusele ja tervisedendusele suunatud üldarstiabi ja esmatasandi meeskonna rolli;  korrastada raviteekonnad, mille aluseks on koostatud raviteekondade / sündmuspõhise lähenemise raamistik;  luua innovaatilised inimest ja tervishoius töötavaid spetsialiste toetavad teenused ja lahendused ning rakendada neid koos personaalmeditsiini, kaugtervishoiu, inimkeskse ja kasutajasõbraliku tervise infosüsteemi arendamisega;  koostada raviplaani digilahenduse kirjeldus koos digilahenduse arendamise toimereeglitega, mis aitab parandada ravi kvaliteeti, järjepidevust ja ravisoostumust ning toetada selle juurutamist;  luua tervisesüsteemis investeeringuid soodustav keskkond ja tagada tehtud investeeringute tõhusus;  valmistada ette täiendavad investeeringuvajadused HVA haiglate taristu rajamiseks ja kaasajastamiseks: o Põhja-Eesti naiste- ja lastekliiniku rajamine; o SA Viljandi Haigla sundravihoone kaasajastamine, uue hooneosa ehitamine ja teenusekeskuse rajamine; o SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatriakliiniku rajamine; o HVA üldhaiglate taristu ehitamine ja kaasajastamine. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Pereõdede iseseisvate vastuvõttude osakaal perearstiabis tehtud vastuvõttudest suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 42,4% 48,5% 50,6% 52,7% 54,7% 65,0% (2019) Koduõdede koduvisiitide arv 1000 elaniku kohta kasvab Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 293,1 315,4 322,9 330,3 337,8 375,0 (2019) Hospitaliseerimised astma tõttu 100 000 elaniku kohta vähenevad25 Allikas: OECD Statistics 24,1 23,4 23,1 22,9 22,6 21,4 25 Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 000 15-aastaste ja vanemate hospitaliseeritute kohta. 14  (2019) Hospitaliseerimised kõrgvererõhktõve tõttu 100 000 elaniku kohta vähenevad24 Allikas: OECD Statistics 86,7 86,3 86,1 86,0 85,8 85,0 (2019) Hospitaliseerimised diabeedi tõttu 100 000 elaniku kohta vähenevad24 Allikas: OECD Statistics 104,1 103,0 102,6 102,3 101,9 100,0 (2019) Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 71,5% 73,8% 74,6% 75,4% 76,1% 80,0% (2019) Iseseisva statsionaarse õendusabi voodihõive suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 77,6% 79,6% 80,3% 81,0% 81,6% 85,0% (2019) Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda müokardiinfarkti haiglaravi perearsti juurde suurenevad Allikas: Eesti Haigekassa 42% 44,2% 44,9% 45,6% 46,4% 50,0% (2019) Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi haiglaravi perearsti juurde suurenevad Allikas: Eesti Haigekassa 31,8% 35,4% 36,6% 37,8% 39,0% 45,0% (2019) Kõikide vähipaikmete viie aasta suhteline elumus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 63,0% 68,2% 69,0% 69,9% 70,7% 75,0% (2016) Kopsuvähi viie aasta suhteline elumus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 14,0% 16,6% 17,0% 17,4% 17,9% 20,0% (2016) Teenused ja nende sisu kirjeldus26 69 Toetus haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamiseks (SoM) Ajakohastatakse pädevuskeskustena töötavad regionaalhaiglad: SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Investeeringutega regionaalhaiglatesse tugevdatakse haiglavõrgu pädevuskeskusi, töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Pädevuskeskuste taristu väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabiteenuste väljaarendamine ja kättesaadavus, mis on piirkondlike haiglate maakonnahaiglatega võrgustumise eelduseks. TÜKis rajatakse perioodil 2017–2022 üheksa raviüksust (mh lastekliinik, kõrvakliinik, päevaravi üksus). PERHis rajatakse 2023. aasta augustiks 11 raviüksust (mh patoloogia, päevaravi, palatite osakonnad, psühhiaatriakliinik). Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ vahenditest. 70 Toetus tervisekeskuste kaasajastamiseks (SoM) Investeeringutega toetatakse kaasaegsete esmatasandi tervisekeskuste rajamist üle Eesti, mis loob eeldused, et osutada suuremal arvul tervishoiuteenuseid esmatasandi tervisekeskustes. 26 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse. 15 Tervisekeskustes hakkavad tööle perearstid koos neid toetavate tervishoiutöötajatega. Suuremate esmatasandi tervisekeskuste tekkimisel on võimalik pikendada esmatasandi tervisekeskuse vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi ning tagada abi parem kättesaadavus. Esmatasandi tervisekeskustes osutatavate esmatasandi tervishoiuteenuste valikut laiendatakse vastavalt piirkondlikule teenusevajadusele, minimaalselt peab lisaks perearstiabile olema tagatud füsioterapeudi, ämmaemanda ja koduõe teenus. Lisaks luuakse tervisekeskusi, kus on kavandatud ruumid ka vaimse tervise õele, sotsiaaltöötajale jne. Esmatasandi tervisekeskused ehitatakse tõmbekeskustesse, arvestades seejuures juba olemasolevat taristut, elanikkonna paiknemist ja planeeritud tervishoiuteenuste mahu kasvu. Taotlusvoorude tulemusel ehitatakse või rekonstrueeritakse kokku 56 tervisekeskust üle Eesti. Maakondliku tervisekeskuse rajamise eesmärk on parandada koostööd esmatasandi teenuse osutajate ja haigla vahel, et tagada patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena soodustatakse taristu efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumid, meditsiiniseadmed, labor jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on eesmärk parandada koostööd tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi vahel. Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tervisekeskuste kaasajastamine“ vahenditest. Lisaks rahastatakse TAT „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ vahenditest vähemalt ühe peremeditsiinis kasutusel oleva tarkvara kaasajastamist. Toetuse andmise eesmärk on parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust peremeditsiini tarkvaralise võimekuse suurendamise kaudu. Perearsti meeskonna roll ja ülesanded on järjest enam laienenud, ent kasutusel olev peremeditsiini tarkvara põhineb endiselt 10–25 aastat vanal toimeloogikal. TAT „Terviseportaali analüüs ja arendamine“ vahenditest rahastatakse ka terviseportaali uuendamist. Toetuse andmise eesmärk on parandada olemasoleva patsiendiportaali kasutusmugavust ja laiendada pakutavaid funktsionaalsusi, et portaal toetaks maksimaalselt inimesi nii tervise säilitamisel kui ka ravis, arendades selle saavutamiseks välja uuendatud disaini ja identiteediga ning mugavat kasutuskogemust pakkuva üleriigilise terviseportaali. 76 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine (SoM) Sotsiaalministeerium on volitanud Maksu- ja Tolliametit tasuma Eesti Haigekassale sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ning Sotsiaalkindlustusametit mittetöötavate pensionäride eest eraldisena. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi. 80 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (SoM) Tartu Ülikooli geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine tuleneb inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõikest 1. Teenusega toetatakse geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada selle pidamine. Samuti tagatakse kogutud koeproovide säilitamine. 83 Sundraviteenuse rahastamine (SoM) Kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikud saavad ettenähtud ravi. Sundraviteenuse rahastamist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 12. Teenust pakub SA Viljandi Haigla, kellele on statsionaarse psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks 16 väljastatud tegevusluba 80 voodikohale. Tegelikkuses viibib psühhiaatrilisel sundravil pidevalt üle 100 inimese ja osakond töötab pidevas ülekoormuses. Psühhiaatrilise sundravi sihtrühma moodustavad suure ja keskmise ohtlikkuse riskiga inimesed, kes vajavad tugevdatud järelevalvega kontrollitud keskkonnas viibimist. Teenuse pikaajalise alarahastamise ja ülerahvastumise tulemusena ei ole olnud võimalik tegeleda osutatava teenuse kvalitatiivse ja sisulise arendamisega vastavalt tänapäevastele psühhiaatrilise abi nõuetele. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis 2017. aasta jaanuaris psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamise aruanne27, mis tõi välja olulisi puudusi sundravi korralduses. Ühtlasi anti mitmeid soovitusi, kuidas psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamisega edasi minna. Koostöös Justiitsministeeriumiga on ette valmistatud ja Vabariigi Valitsusele esitatud kohtupsühhiaatria memorandum, mille laiem eesmärk on valdkonna juriidiline ja materiaalne korrastamine. 89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine (SoM) Personaalmeditsiini programmi juhtimise kuludeks on 2022. aastal ette nähtud 150 000 eurot. Sellest tehakse personaalmeditsiini tervikliku lahenduse rakendamiseks vajalikud analüüsid, näiteks sellised, mis on seotud 2022. aasta lõpus jõustuvate õigusaktide muudatustega ning personaalmeditsiini pikaajalise programmi väljatöötamisega. Samuti on vahendid osaliselt ette nähtud uute personaalmeditsiiniteenuste tõenduspõhisuse uurimiseks. 159 Kiirabiteenuse korraldamine (TA) Kiirabiteenuse korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab kiirabi korraldamise eest oma pädevuse piires Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti ülesanne on teha järelevalvet kiirabibrigaadi pidajate üle ning juhtida kiirabiteenuse toimimiseks vajalikke korralduslikke tegevusi riiklikul tasandil, sealhulgas kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv ja paiknemine ning kiirabibrigaadide jaotus teeninduspiirkondade kaupa, koguda ja analüüsida kiirabi statistikat, korraldada koostööd teiste operatiivasutustega. 160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve (TA) Üldarstiabi, mida osutab perearst koos temaga töötavate tervishoiutöötajatega, on esmatasandi tervishoiu põhiteenus, mille korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab üldarstiabi korraldamise ja planeerimise eest Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti ülesanne on tagada üle-eestiline üldarstiabi (sh perearstide) kättesaadavus Terviseametile määratud ülesannete piires ning teha toimingud, mis on seotud üldarstiabi korraldamisega – perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine, perearsti nimistu kinnitamine ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määramine või muutmine, samuti vajaduse korral nimistuga perearsti ajutise asendamise korraldamine, isikute nimistusse määramine ja nimistust väljaarvamine. Terviseamet nõustab ka inimesi perearstide leidmisel, vahetamisel ja muude tekkivate probleemide korral ning teeb riiklikku järelevalvet esmatasandi ja töötervishoiuteenuse osutajate üle. Üldarstiabi rahastamine tagatakse Eesti Haigekassa eelarvest. Peremeditsiini residentide tellimuse esitab residentuuritellimuse raames Sotsiaalministeerium, koolituse eest vastutab Tartu Ülikool. Korralduslikud ülesanded on plaanitud seadusemuudatusega liikuma alates 2022. aastast Eesti Haigekassa vastutusele. 167 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (TA) 27 Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamine. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/sundravikliiniliseauditiraport2017.pdf 17 Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal ning riigikaitseks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-des 59 ja 581. Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning vastava ohu korral annab Terviseamet tervishoiuteenuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks ja tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. Terviseamet korraldab ja rahastab mitmeid kriisideks valmisolekut tagavaid meetmeid, sealhulgas rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osaleva Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma (Estonian Disaster Relief Team Medical Unit) tegevust ja valmisolekut, kiirabibrigaadi pidajate ja aktiivravi haiglate toimepidevuse riskianalüüside ja valmisoleku plaanide koostamist ja uuendamist ning kriisireguleerimise õppuste regulaarset läbiviimist. Samuti korraldab ja rahastab Terviseamet kiirabibrigaadi liikmete kriisikoolitusi ning töötab välja terviklahenduse, et tagada haiglapersonalile asjakohane ja jätkusuutlik kriisikoolituste korraldus. Terviseamet korraldab vähemalt ühe riikliku kriisireguleerimise õppuse iga kahe aasta jooksul ning osaleb teiste juhtivate asutuste ja tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise õppustel. Tervishoiusündmust lahendava juhtasutusena tagab Terviseamet ööpäev läbi toimiva valmisoleku ja reageerimise sündmusteks ning tagab selleks vajaliku valveringi koos võimekusega käivitada operatiivselt kriisiaegne juhtimisstruktuur. Lisaks koostab ja esitab Terviseamet Sotsiaalministeeriumile üks kord aastas tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise võimekuse hindamiseks ülevaate hädaolukorra lahendamiseks kasutusele võetavatest ja vajalikest ressurssidest ning küsib selleks vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajatelt. 241 Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi (SoM) Teenuse eesmärk on suunata pädevus- ja tervisekeskuste kõrval täiendavaid investeeringuid Ida- Virumaale kui riskipiirkonda selleks, et lõpule viia eelmisel perioodil alustatud haigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks. Teenuse tulemusena rajatakse diagnostika- ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). Investeeringutega ehitatakse ja rekonstrueeritakse 2023. aasta esimese kvartali lõpuks 11 raviüksust. Teenust rahastatakse ERF-i TAT „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ vahenditest. 272 Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest (SKA) 2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas, et riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Eraldist makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 51 lõike 2 punkti 2 alusel. Riigieelarve eraldise määrad aastatel 2018–2021 on sätestatud TTKS §-s 668. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) arvestab TTKS § 51 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise summa ja kannab selle Eesti Haigekassale üle hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Kuna SKA-l on olemas nii pensionikulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmetele, teeb ka eraldise väljamakse SKA. Eraldise arvestamise ja väljamaksmise korda on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse määruses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse SKA eelarvest Eesti Haigekassale igakuine eraldis SKA andmete alusel mittetöötavatele vanaduspensionäridele ja vanaduspensioniealistele rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. 18 289 Kroonilise vaimse tervise probleemidega inimeste integreeritud teenuse mudeli välja töötamine ja rakendamine (SoM) Töötatakse välja kroonilise vaimse tervise probleemiga, eelkõige psühhiaatrilisel ambulatoorsel sundravil olevate inimeste valdkondadeülene (tervis, hoolekanne ja õigus) integreeritud teenuse korraldamise mudel ja see viiakse ellu. Eesmärk on luua teenused ning kasutada hindamisinstrumente, mis on tõenduspõhised, parandavad teenuste kvaliteeti ja aitavad tagada inimeste põhiõigusi, vähendades sunni rakendamise vajadust. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. 290 Toetus integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks (SoM) Teenuse raames korraldatakse avatud taotlusvoor projektidele, mille eesmärk on välja töötada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas ning teistes valdkondades kasutatavad instrumendid, mis toetavad eri valdkondade teenuste lõimimist. Eesmärk on luua vähemalt kaks instrumenti: 1) koduohutuse hindamisinstrument, mis võimaldab eri valdkondades infot vahetada ja vajaduse korral reageerida; 2) koduvisiitide varajase märkamise teenusemudel koos koolitusega ämmaemandatele ja pereõdedele. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. 322 Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid Investeeringutega toetatakse tervishoiuteenuste osutamise varustuse (isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendid) ja hingamisaparaatide soetamist ning COVID-19 testimist (testide soetamise ja tegemise kulud). Investeeringute tulemusena on tervishoiuteenuste osutamise suurenenud vajadusest tingitud kriisidele reageerimise suutlikkus Eestis paranenud ning tagatakse COVID-19 puhanguga toimetulekuks vajalik varustus ja meditsiiniseadmed ning piisaval hulgal nakkuse tuvastamiseks vajalikke vahendeid. Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme tegevuse 4.6.1 toetuse andmise tingimuste (TAT) „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ vahenditest. Selleks, et suurendada tervishoiusüsteemi suutlikkust kriisidele reageerida ning tagada tervishoiusektori toimepidevus nii nakkuspuhangute ajal kui ka kriisiolukorrast tingitud haiguste korral, tehakse investeeringuid haiglavõrgu kava haiglate infrastruktuuri kaasajastamiseks. Tegevust toetatakse REACT-EU ERFi meetme 15.2 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“ tegevuse 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ TAT „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ raames. Haiglavõrgu haiglate olemasolevate palatite ümberehitamist isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomist, sh hapnikravi võimekuse suurendamist statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt haigla vajadustele, ning valmisoleku ja teenuste jätkamise võimekuse parandamist pikaajalise elektrikatkestuse korral toetatakse REACT-EU ERFi meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ TAT „Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates“ raames. Lisaks tehakse investeeringuid COVID-19-vastase vaktsiini ja vajalike tarvikute soetamiseks ning vaktsineerimise korraldamiseks REACT-EU ERFi meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 15.1.2 „COVID vaktsineerimine“ TAT „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 RT-PCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine“ raames. 329 Tallinna haigla loomine (SoM) 19 Aastaks 2027 on rajatud Lasnamäele kaasaegne Tallinna Haigla, kuhu koondatakse praeguse Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla eriarstiabi tegevused. Selle tulemusel paraneb Põhja- ja Ida- Eestis eriarstiabi kättesaadavus, tagatud on tervishoiutöötajate ja meditsiinitehnoloogia tõhusam kasutamine ning parem valmisolek keerulisteks oludeks. Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Tegevuse eesmärk: tervisesüsteemi kvaliteedi parendamine ja avatud patsiendiohutuse kultuuri väljaarendamine. Oodatav tulemus Tervisesüsteemi kvaliteeti toetavate tõenduspõhiste tegevuste ja poliitikakujundamise arendamine, sh seire. Välja on arendatud avatud patsiendiohutuse kultuur, mis võimaldab tervishoiusüsteemis töötavatel inimestel süüdistamise asemel vigadest õppida ja seda paremaks muuta. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  koostatakse patsiendiohutuse riiklik tegevuskava, et tagada avatud patsiendiohutuse kultuuri koordineeritud ja ühtne arendamine erinevatel tasanditel;  luuakse patsiendikindlustuse süsteem (sh kehtestatakse tervishoiuteenuse osutajate kohustuslik vastutuskindlustus) ja arendatakse patsiendiohutuse süsteemi, mille peamine eesmärk on paranenud patsiendiohutus ja patsientide huvide senisest parem kaitse. Lisaks aitab motiveerida raviasutusi tegelema välditavate ravivigadega, sh neid analüüsima ja nendest õppima;  panustatakse tõenduspõhise poliitika kujundamisse ja teenuse kvaliteedi parandamisse: o Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi (TSI) projekti „Health system performance assessment framework for Estonia“ käigus luuakse tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistik, mis võimaldab tõhustada rakendatud poliitikameetmete asjakohasust ja tervisesüsteemi strateegiliste eesmärkide täitmise seiramist. Projekti käigus lepitakse eri osapooltega kokku tervisesüsteemi seirenäitajad ja eesmärgid ning koostatakse tegevusplaan hindamise tegemiseks; o koostatakse ravi- ja patsiendijuhendid ravijuhendite nõukojas kokku lepitud prioriteetsetel teemadel; o tellitakse ja koostatakse tervisetehnoloogiate hindamise raportid prioriteetsetel teemadel; o arendatakse indikaatoreid, kogutakse andmeid ja tehakse analüüsid järgmistel teemadel: elanikkonna suutervise ja hambaraviteenuse kvaliteet, laste tervise jälgimine, õendusabi, sealhulgas iseseisva statsionaarse õendusabi ja koduõendusteenuste kvaliteet;  tehakse koostööd tervisesüsteemi osapooltega vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 kirjeldatud tegevuste rakendamiseks;  toetatakse koolitervishoiuteenuse kvaliteedijuhendi elluviimist, et motiveerida kooliõdesid aktiivselt ja süsteemselt tegelema haiguste ennetamisega ja nakkushaiguste leviku tõkestamisega, efektiivsemalt jälgima krooniliste haigustega lapsi ning osutama lastele laiapõhjalisemat tervishoiuteenust;  tehakse koostööd tervisesüsteemi osapooltega laste tervise jälgimise juhendi tegevuste rakendamiseks ja nende hindamiseks; 20  inimesele kvaliteetse õendusteenuse osutamiseks tehakse ettevalmistusi õendusdiagnooside, -sekkumiste ja -tulemuste klassifikaatori (3N) riigiüleseks kasutuselevõtuks;  töötatakse välja ja juurutatakse tervisesüsteemi klassifikaatorite ja koodiloendite haldusmudel, milles on defineeritud nende haldusega seotud protsessid ning osapoolte rollid ja vastutus. Selle tulemusena paraneb oluliselt tervisesüsteemi andmevahetuse koostalitlusvõime ning väheneb dubleerimine ja killustatus;  analüüsitakse tegevuslubade väljaandmise uuendamisega seotud arendusvajadusi ja töötatakse välja rakendusmeetmed inimkesksete tervishoiuteenuste järjepidevaks osutamiseks koos teenuste kättesaadavusega ning tehakse regulaarset järelevalvet teenuste kvaliteedi üle. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  arendada patsiendiohutuse kultuuri koordineeritult, lõimides see tervishoiuasutuste kvaliteedijuhtimissüsteemi, tervishoiutöötajate koolitustesse, tervishoiuteenuste mudelikujundamisse, innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu ning patsiente ja nende lähedasi kaasava kultuuri arendamisse;  välja töötada ja rakendada patsiendikindlustuse ja patsiendikahjude hüvitamise ning patsiendiohutusjuhtumite ja vigade registreerimise süsteem;  rakendada tervishoiutekkeliste nakkuste ja patsiendiohutusjuhtumite ennetamisega seotud tegevusi, sealhulgas koostada tervishoiutekkeliste nakkuste ennetamise ja kontrolli ravijuhend ning tervishoiutöötajate ja elanikkonna seas parandada teadlikkust antibiootikumide kasutamisest;  ajakohastada tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste õigusraamistikku ja järelevalvesüsteemi;  süsteemselt investeerida tõhusate ja tõenduspõhiste tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendusse: koostatakse ravi- ja patsiendijuhendeid, teenuse osutamist toetavaid tegevusjuhendeid ja -juhiseid ning hinnatakse tervisetehnoloogiaid, hallatakse klassifikaatoreid, seiratakse ravi- ja organisatsiooni kvaliteeti, arendatakse tervishoiutöötajate pädevust koos proaktiivse järelevalvesüsteemiga;  teha koostatud tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistiku ja tegevuskava põhjal toimivuse analüüs;  osaleda ELi tervisetehnoloogiate hindamise arendamise võrgustikus;  arendada tervisesüsteemis kasutusel olevat terminoloogiat, mis on hallatud ühtsetel alustel;  teha ettevalmistusi rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 11. versioonile (RHK 11) üleminekuks ja see Eesti tervisesüsteemis juurutada;  Arendada aktiivset andmete ja teadmiste vahetust tervisesüsteemi osapoolte vahel ja teiste sektoritega, mida toetavad innovatiivsed digilahendused ning jätkusuutlikult toetatud ja juurutatud kaasaegsed klassifikaatorid;  korrastada andmekogude andmed selliselt, et need oleksid kättesaadavad ja kvaliteetsed nii osutatud teenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks ning tervishoiuteenuste arendamiseks kui ka teadustööks;.  luua hindamisinstrumentide keskkond ja koostada selle kontseptsioon tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonnas kasutusel olevate küsimustike ühtseks haldamiseks ja taaskasutamiseks;  arendada ühtset eestikeelset õendus- ja ämmaemandusterminoloogiat, et õe ja ämmaemanda tegevus oleks mõõdetav ja nähtav;  teha koostööd tervisesüsteemi osapooltega laste tervise jälgimise juhendi tegevuste rakendamiseks ja nende hindamiseks. 21  Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Aasta jooksul heakskiidetud ravijuhendite ja tervisetehnoloogiate hindamise raportite arv suureneb Allikas: Eesti Haigekassa 13 13 14 14 15 18 (2020) Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva järgne suremus väheneb 28 Allikas: OECD Statistics Müokardiinfarktiregister 12,7 11,7 11,3 11,0 10,7 9,0 (2019) 26 Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva järgne suremus väheneb Allikas: OECD Statistics 15,8 15,0 14,8 14,5 14,3 13,0 (2019) 29 Kopsuemboolia määr pärast puusa- või põlveliigese vahetamise operatsiooni väheneb Allikas: OECD Ststistics 147,7 146,6 146,4 146,2 146,0 145,0 (2016) Kõhuõõne operatsioonijärgse sepsise määr väheneb 27 Allikas: OECD Ststistics 3014,5 2733,9 2677,8 2621,7 2565,6 2285,0 (2017) Keisrilõigete osakaal esmassünnitajate ajalise üksiksünnituse korral (Robson 1 + 2) väheneb Allikas: Eesti Haigekassa 16,2 15,9 15,8 15,6 15,5 15,0 (2019) Suitsiidide arv haiglaravis väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut …* 0 0 0 0 0 * Mõõdiku algtase töötatakse välja 2022. aasta jooksul Teenused ja nende sisu kirjeldus30 73 Patsiendikaebuse menetlemine tervishoiuteenuste kvaliteedi osas (SoM) Eksperdikomisjoni tegevust reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 ja töökorda reguleerib sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“. Kui kahtlustatakse, et patsiendi tervisele on tekitatud kahju või teenuse osutamises võisid esineda tõsised kvaliteediprobleemid, on võimalik esitada ametlik kaebus eksperdikomisjonile. Selle teenuse raames analüüsitakse esitatud kaebusi, seejuures tegutseb eksperdikomisjon patsientide sõltumatu nõustajana ja otsustel ei ole juriidilist jõudu. Kaebuste maht on aasta-aastalt suurenenud – kui 2008. aastal analüüsiti 64 kaebust aastas, siis 2020. aastal pöörduti eksperdikomisjoni poole 204 korral. 86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (SoM) Müokardiinfarktiregistrit peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum rahvatervise seaduse § 144 alusel. Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvaliteeti ning 28 Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 45-aastaste ja vanemate patsientide kohta. 29 Mõõdik on esitatud üldise määrana 100 000 15-aastaste ja vanemate hospitaliseeritute kohta 30 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse. 22 koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt registri põhimäärusele edastab müokardiinfarktiregister pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab andmed riiklikus avalikus andmebaasis eesmärgiga suurendada kogutud andmete kasutatavust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi. 100 HIV ravi andmekogu tegevuse toetamine (SoM) Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluv HIV-ravi andmekogu sisaldab kvaliteetseid ja ajakohaseid andmeid ARV-ravi kohta Eestis. Andmekogu tegevust rahastatakse erinevatest allikatest, aga ka Sotsiaalministeeriumi poolt. 156 Labori referentteenuse osutamine (TA) Terviseamet korraldab referentteenuse osutamist nakkushaiguste valdkonnas. Labori referentteenuse osutamine hõlmab haigustekitajate tüvede määramist, nende kogumist ja säilitamist, vajaduse korral kinnitava diagnostika tegemist, ning muude nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sätestatud referentlabori ülesannete täitmist. Teenust osutatakse kaheksas uuringuvaldkonnas, sealhulgas gripp ja muud respiratoorsed viirused, muud viirused, tuberkuloosi ja mükobakterioosi tekitajad, seksuaalsel teel levivate nakkushaiguste tekitajad, invasiivsete bakteriaalsete haiguste tekitajad, muude bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajad (Salmonella, Campylobacter, E. coli, C. diphtheriae), antimikroobne resistentsus. Referentlabor on valdkonna juhtiv kompetentsikeskus, mis juhendab ja nõustab teisi laboreid metoodiliselt. Samuti on referentlabor uuringuvaldkonna keskne laboratoorse seire korraldaja ja tegija ning andmete koguja ning osaleb riiklikus ja rahvusvahelises koostöös asjaomaste laborite ja muude institutsioonidega. 161 Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (TA) Teenuse eesmärk on väljastada tervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule tegevusluba. Tervishoiuteenuse tegevusluba on vajalik perearsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi ja eriarstiabi (haigla, haiglaväline, iseseisvalt osutatav õendusabi ja iseseisvalt osutatav ämmaemandusabi, sh kodusünnitus) osutamiseks. Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloal märgitud tegevuskohas. Terviseameti kohustus on hinnata tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning ohutust patsiendile, samuti teha järelevalvet. Kohustus tuleneb seadustest, sealhulgas tervishoiuteenuste korraldamise seadus, psühhiaatrilise abi seadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus jt. 163 Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine (TA) Teenus hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel), tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemist ja järelevalve tegemist. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on Eestis õigus tervishoiuteenuseid osutada tervishoiutöötajatel omandatud eriala piires, mille kohta on Terviseamet väljastanud tõendi tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui ta on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris, ning ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutav proviisor ja farmatseut, kui ta on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud proviisorite ja farmatseutide registris. Tervishoiutöötajate registreerimisel kontrollib Terviseamet taotlevate isikute kvalifikatsiooni vastavust Eestis nõuetele ning kolmandates riikides (väljaspool Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi) hariduse omandanud isikud suunatakse vastavuseksamile. 287 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine (TEHIK) 23 Projekti eesmärk on luua terviseinfo andmete haldamise ja juhtimise platvorm, misläbi saaksid ettevõtted, tervishoiuteenuse osutajad ning teadus- ja arendusasutused ligipääsu terviseandmetele, et arendada ja katsetada innovaatilisi lahendusi ja teenuseid. Teenust rahastatakse osaliselt Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“. 288 Tervisetehnoloogiate arendamise toetus ettevõtetele (SoM) Ettevõtete toetuse eesmärk on koostöös tervishoiuteenuse osutajatega personaalmeditsiini valdkonnas arendada tarkvaratooteid ja neid Eestis rakendada. Toetatavad teemad on: otsustustoe riskijuhtimise platvormi arendamine esmatasandi arstiabile; väärtuspõhise kliinilise otsustustoe lahendused; raviplaani koostamise automatiseeritud lahendused; patsiendi tervise dünaamilise tervikinfo profiili koondamise lahendused. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“. Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine Tegevuse eesmärk: tervise ebavõrdsuse vähendamine, inimeste ja leibkondade kaitsmine vaesusesse sattumise eest ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine, arvestades nende vajadusi. Oodatav tulemus Ebavõrdsust tervises mõjutavate tegurite (tervisekäitumine, tervishoiuteenuste kättesaadavus, ravikindlustuskaitse puudumine või selle katkendlikkus, sotsiaal-demograafilised ja keskkonnast tulenevad tegurid) mõju vähendamise tulemusena on Eesti elanike tervise ebavõrdsus vähenemas. Väheneb selliste elanike osakaal, kes tervishoiukulude tõttu on sattunud või sattumas finantsriski. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  jätkatakse tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise ja ressursside kasutamise tõhustamise võimaluste arutelusid;  jätkatakse ravikindlustuskaitse laiendamise võimaluste arutelusid eesmärgiga tagada ennetus- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigile Eesti elanikele;  jätkatakse patsientide omaosaluse (sh täiskasvanute hambaravihüvitis, ravimisoodustused) põhimõtete muutmise võimaluste arutelusid eesmärgiga vähendada haavatavamate elanikerühmade omaosaluskoormusest tingitud vajalike tervisesekkumiste edasilükkamist ja ravimite kasutamisest loobumist. Esimese sammuna töötatakse välja omaosaluskoormuse isikupõhine mõõtmise/jälgimise süsteem. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  vähendada elanike rahalisi ja mitterahalisi barjääre tervishoiuteenuste kasutamisel ning tagada kõigile elanikele püsiv üldine kindlustuskaitse; barjääride vähendamiseks töötada välja ja rakendada vajalikud muudatused;  vähendada kõige haavatavamate elanikerühmade omaosaluskoormust ja sellest tingitud vajalikest tervishoiusekkumistest loobumist;  tagada tõenduspõhiste ja tõhusate tervishoiuteenuste, sealhulgas kaugteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus;  tervishoiuteenuste ebaühtlase kättesaadavuse parandamiseks ja sellest tuleneva tervise ebavõrdsuse süvenemise vähendamiseks arendada ja võtta kasutusele innovaatilisi lahendusi, sealhulgas tervishoiu kaugteenuseid toetavad lahendused;  ennetuses, varases avastamises ja ravis ning tervishoiuteenuste planeerimisel ja 24  korraldamisel arvestada inimeste individuaalsete, sotsiaal-demograafiliste, paikkondlike ja etniliste iseärasustega. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus suureneb Allikas: Eesti Haigekassa ja Statistikaamet 95,2% 96,2% 96,6% 97,1% 97,6% 100,0% (2020) Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 23,9% 21,5% 20,7% 19,9% 19,1% 15,0% (2019) Täiskasvanute (19-aastaste ja vanemate) hambaravihüvitise kasutamine suureneb Allikas: Eesti Haigekassa 15,6% 26,5% 31,9% 37,4% 42,8% 70,0% (2020) Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus kõrgeima ja madalaima sissetulekuga inimeste vahel väheneb31 Allikas: Eurostat 46,6 41,1 38,3 35,6 32,8 19,0 (2020) Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel väheneb32 Allikas: Eurostat 27,1 25,7 25,0 24,3 23,6 20,0 (2020) Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Oodatav tulemus Ravimipoliitika kujundamise protsessis on kokku lepitud uues, terviklikus ja tervishoiupõhimõtteist lähtuvas ravimipoliitikas aastani 2030 ning konkreetses tegevuskavas, mis aitab kiirendada uute kliiniliselt efektiivsete ja kulutõhusate ravimite jõudmist patsientideni, vähendada veelgi patsientide omaosalust ravimite eest tasumisel, ennetada ravimite tarneraskusi ja leevendada nende mõju patsientidele ning toetada ravimite ratsionaalset kasutamist. Samuti on ravimipoliitikas olulisel kohal apteegiteenuse kättesaadavus, kvaliteet ja arendamine ning ravimivaldkonna vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu võimestamine. Ravimipoliitika dokumendis on välja toodud ka Eesti peamised prioriteedid Euroopa Liidu ravimipoliitikas. Uus ravimipoliitika dokument hõlmab ka veterinaarravimeid. Lisaks toetab ravimipoliitika innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning seab olulisele kohale digitehnoloogia ja terviseandmete parema kasutamise. IT-arendused toetavad nii arsti kui patsienti ravimitega seotud info leidmisel ja kasutamisel. 31 Mõõdik näitab nende elanike (16–64-aastaste) osakaalu, kes hindavad oma tervist heaks ja väga heaks ja kuuluvad I ja V sissetulekukvintiili 32 Mõõdik näitab nende elanike (16–64-aastaste) osakaalu, kes hindavad oma tervist heaks ja väga heaks ja kuuluvad I ja V sissetulekukvintiili 25 Meditsiiniseadmete valdkonda reguleerivate ELi otsekohalduvate määruste rakendamiseks on riigisisesed õigusaktid ajakohastatud ning täpsustatud on osapoolte ülesanded õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisel ja ülesannete täitmiseks vajaminevad ressursid, sh võimalikud IT- lahenduste vajadused. Olulisel kohal on Euroopa meditsiiniseadmete andmepanga Eudamed kasutuselevõtt, mis peaks integreerima erinevad elektroonilised süsteemid, et võrrelda ja töödelda andmeid turul olevate seadmete ja asjaomaste ettevõtjate, vastavushindamise teatavate aspektide, teavitatud asutuste, sertifikaatide, kliiniliste uuringute, järelevalve ja turujärelevalve kohta. Meditsiinikiirituse kasutamisel on oluline tagada, et protseduurid on õigustatud ning toovad kiirituse saajale otsest kasu. Diagnostilisi referentsväärtusi kasutatakse asutusesiseselt viiteväärtustena patsiendidoosi optimeerimisel, samas võimaldavad üleriigilised referentsväärtused hinnata ka meditsiinikiirituse praktika asutustevahelisi erinevusi ja erisusi. Kehtivas riigisiseses regulatsioonis on kirjeldatud 13 referentsprotseduuri, mille teostamisel kiirgustegevusloa omajad koguvad ning edastavad Terviseametile esitatud kriteeriumitele vastavate patsientide doosiandmed. Kiirgustegevusloa omajatelt saadud andmete põhjal ja koostöös osapooltega hinnatakse vajadust ja võimalust olemasolevaid viite diagnostilist referentsväärtust ajakohastada ning kehtestada referentsväärtused ka muudele meditsiinikiirituse protseduuridele. Ülekantavad verepreparaadid peavad olema patsiendile võimalikult ohutud, tõhusad ja raviks kättesaadavad. Selleks on vajalik rakendada kaasajastatud ja asjakohaseid nõudeid doonorite sobivusele, doonorvere nakkusuuringutele, patsientide ja doonorite immunohematoloogilistele uuringutele, verekomponentide kvaliteedikontrollile, vere käitlemise kvaliteedisüsteemile, jälgitavusele ning verevalvsusele. Verepreparaatide kättesaadavuse tagamiseks on oluline, et edendatud on vabatahtlikku ja tasuta doonorlust. Immunohematoloogiliste uuringute kvaliteedi tagamiseks on oluline toimiv immunohematoloogiliste uuringute referentteenus. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  Ravimipoliitika ja rakendamise tegevuskava aastani 2030 – temaatiliste töögruppide arutelude korraldamine ravimipoliitika ja rakendamise tegevuskava koostamiseks. Ravimipoliitika eesmärk on efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab inimeste tervena elatud eluea pikenemist ning patsientide elukvaliteedi paranemist. Rakendamise tegevuskava kokkuleppimiseks kutsub Sotsiaalministeerium kokku töögrupid, et koostöös huvigruppidega ühiselt üle vaadata, prioriseerida ja kokku leppida konkreetsed tegevused, vastutajad ja kaasatud osapooled, rahastuse vajadus, IT-lahenduse või õigusaktide muutmise vajadus ning täpsustatud eesmärgid aastateks 2025 ja 2030.  Ravimiregulatsiooni ajakohastamine – sh ravimiseaduse jt seaduste ning rakendusaktide muutmine ja uute väljatöötamine nii inimtervishoius kui veterinaarias kasutatavate ravimite ELi otsekohalduvate õigusaktide rakendamiseks: o ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse 205 SE menetlemine; o ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 413 SE menetlemine; Täiendatakse riigisiseseid õigusakte, mis puudutavad inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 536/2014 (milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/6 (milles käsitletakse veterinaarravimeid). Kavandatud muudatused vähendavad halduskoormust ja ühtlustavad ELi õigust. Inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid puudutavad muudatused tagavad patsiendiõiguste ja -ohutuse kõrgetasemelise kaitse 26  ühtlaselt kogu ELis ning kliiniliste uuringute käigus saadud andmete stabiilsuse ja usaldusväärsuse. Lisaks täiendatakse riigisiseseid õigusakte haiglaerandi ravimi regulatsiooniga erandkorras uudse ravimi valmistamiseks ja kasutamiseks Eestis konkreetse patsiendi raviks haiglas; o ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (veterinaarravimid) menetlemine; Veterinaarravimite valdkonnas tehakse täiendavad muudatused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/6 (milles käsitletakse veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ) eesmärgiga vähendada halduskoormust, tugevdada siseturgu ja parandada veterinaarravimite kättesaadavust ning tagada samas rahva- ja loomatervise ning keskkonna parim võimalik kaitse.  Meditsiiniseadmete regulatsiooni ajakohastamine – õigusaktide muudatused in vitro diagnostikameditsiiniseadmete ELi otsekohalduva määruse (EL) 2017/746 (IVDR) rakendamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ moodustas in vitro diagnostikameditsiiniseadmete õigusraamistiku, mille asemel hakatakse alates 2022. aasta 26. maist kohaldama IVDR-i. IVDR-iga luuakse in vitro diagnostikameditsiiniseadmete jaoks kindel, läbipaistev, prognoositav ja jätkusuutlik ELi ülene õigusraamistik, mis tagab ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme, toetades samas innovatsiooni. IVDR-i rakendamiseks on vaja täpsustada meditsiiniseadme seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala ning tunnistada seaduses kehtetuks need sätted, mida edaspidi reguleerib IVDR. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  koostada Eesti Haigekassa hüvitatavate meditsiiniseadmete loeteluga seonduvalt meditsiiniseadmete jaemüügi piirhindade kehtestamise regulatsiooni väljatöötamiskavatsus;  ravimite tarneraskuste ennetamiseks ning nende mõjude vähendamiseks patsiendile töötada koostöös Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Terviseameti, ravimite hulgimüügiettevõtete, ravimitootjate ja ravimi müügiloa hoidjatega välja elanikkonna püsiva ravimivaru hoidmise põhimõtted ning hinnata veterinaarravimite varuvajadust;  arendada apteegiteenust ja võimaldada apteekritele inimeste terviseandmetele teenusepõhine ligipääs – patsiendikeskne ravimikasutuse hindamine ja uue ravimi alane nõustamine eeldab apteekri jaoks terviseandmetele teenusepõhist ligipääsu patsiendi nõusoleku olemasolul;  analüüsida verevalvsuse, vere käitlemise, sealhulgas dokumenteerimise, järelevalve ja hea tava nõudeid, hinnata doonoriks sobivuse kriteeriume ja vere erakorralise kogumisega seotud asjaolusid ning vajaduse korral muuta vereseadust; ELi verekäitlemise regulatsiooni muudatusettepanekute analüüsi alusel kujundada Eesti seisukoht;  meditsiinikiirituse regulatsioonis ajakohastada diagnostilisi referentsväärtusi ja täiendada regulatsiooni uute diagnostiliste referentsväärtustega. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Jah Jah Jah Jah Jah Jah (2020) 27 Teenused ja nende sisu kirjeldus33 91 Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse eesmärk on ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et tagada kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist ning ELi otsustusprotsessis osalemist. Vajaduse korral kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja meditsiinikiiritusega seotud õigusakte. Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteluprotsessi. Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus Tegevuse eesmärk: inimestele ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine. Oodatav tulemus Inimestele on tagatud ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite pidev kättesaadavus ning ravimite tarnehäired ei ohusta patsientide tervist. Geneerilised ja sarnased bioloogilised ravimid on kättesaadavad ning võimaldavad pakkuda paljudele patsientidele kättesaadavat ja taskukohast ravi. Samuti võimaldavad need hinnakonkurentsile avalduva positiivse mõju kaudu tervishoiusüsteemides kulusid kokku hoida34. Eestis on tagatud verekomponentidega varustuskindlus. Tagatud on tõhusate ja nõuetele vastavate meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul ning nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. Tagatud on kvaliteetse apteegiteenuse jätkusuutlikkus. Inimeste teadlikkus ravimitest ja ravimite ratsionaalsest kasutamisest on suurenenud. Inimeste teadlikkus meditsiiniseadme ohutust ja sihtotstarbekohasest kasutamisest ning defektsetest või võimalikest ohtlikest seadmetest teavitamisest on suurenenud. Asjakohane ravimiteave on kiiresti kättesaadav nii raviotsuste tegemiseks (näiteks ravimite väljakirjutamisel ravimile rakenduvate täiendavate riskivähendamise meetmete kuvamine) kui raviminõustamiseks (väljakirjutaja ja apteekri poolt). Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  apteekrite lähtetoetuse rahastamine – muudetakse apteekri lähtetoetuse taotlemise aluseid, et need toetaksid apteegiteenuse osutamist piirkondades, kuhu apteekrit leida on osutunud keeruliseks;  immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamise korraldamine;  veredoonorluse propageerimise toetamine – iga-aastane leping veredoonorluse toetuseks;  ravimite saadavuse (sh kogus) ja hinnainfo koondamine ravimiregistrisse – info apteekides müügil olevate ravimite hinna ja saadavuse (sh koguse) kohta lisatakse ravimiregistri juures olevasse andmebaasi, mis võimaldab leida kogu olulise ravimeid puudutava info ühest kohast ning teeb riigi jaoks võimalikuks arendada proaktiivseid teenuseid erinevatele sihtrühmadele (patsiendid, arstid, apteekrid). 33 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse. 34 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0761&from=EN 28  Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite kogumahust suureneb Allikas: OECD Statistics 38,8% 40,0% 40,7% 41,3% 41,9% 45,0% (2020) Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leibkondade omaosalusest vähenevad Allikas: Tervise Arengu Instituut 17,9% 17,1% 16,9% 16,6% 16,3% 15,0% (2019) Teenused ja nende sisu kirjeldus35 28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine (RA) Teenuse eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite kontrollimine. Ravimiamet väljastab erinevaid lube, annab otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete müügi ja käitlemisega Eestis. Pärast taotluse vastuvõtmist hinnatakse esitatud dokumentatsiooni põhjal ravimi kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust. Nõuetele vastavuse korral väljastatakse luba, tehakse lubav otsus või antakse hinnang. 29 Ravimitealaste tegevuste inspekteerimine (RA) Teenuse eesmärk on tagada ravimite ja verepreparaatide ning rakkude, kudede ja elundite ohutus ja kvaliteet. Selleks teeb Ravimiamet järelevalvet ravimikäitlejate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste uuringute tegijate ning müügiloa hoidjate üle. 30 Ravimitega seotud teatiste esitamine (RA) Ravimiametile esitatakse erinevaid teatisi, näiteks rakkude, kudede ja elundite ohujuhtumite teatisi, verevalvsusjuhtumite teatisi, müügiloaga ravimite piiriülese liikumise teavitusi, ravimite kvaliteediprobleemide teateid, ravimite kõrvaltoimete teatisi, kliiniliste uuringute kõrvalnähtude teatisi ja ravimite tarneraskuste teatisi. Teenuse raames süstematiseerib ja hindab Ravimiamet saabunud teatisi ja ravimitega seotud riske, võtab vajaduse korral tarvitusele meetmeid ning annab tagasisidet teatise esitajale, vajaduse korral edastab andmed rahvusvahelistesse andmekogudesse. 31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (RA) Ravimiametile esitatakse ravimite, rakkude, kudede ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainetega seotud aruandeid ja tehakse analüüsid. Samuti esitatakse aruandeid näiteks apteekide, ravimite hulgimüügi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise, narkootikumide lähteainete käitlemise, rakkude ja kudede ohujuhtumite, verevalvsusjuhtumite, ravimite reklaami jne kohta. Teenuse raames süstematiseerib ja koondab Ravimiamet saabunud aruanded, vajaduse korral edastab koondaruanded riiklikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. 32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (RA) Teenuse raames kontrollitakse ravimite kvaliteedinõuetele vastavust keemiliste analüüside abil. Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis müüdavad või müügile tulevad ravimid vastavad kvaliteedinõuetele, see on oluline ka võltsingute tuvastamiseks. Ravimiameti labor järgib 35 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse. 29 koostatud turujärelevalve plaani, mis valmib koostöös Ravimiameti teiste osakondadega ja selles on arvestatud ravimite kvaliteediprobleemist tingitud riski suurusega. 33 Ravimialase teabe edastamine (RA) Teenuse raames vahendab Ravimiamet asjakohast ravimialast teavet kõikidele huvipooltele ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks (teabenõuded, ajakirjandus, meedia) ning teeb koostööd teiste ravimiametitega, et kaasajastatud ja tõene teave jõuaks sihtrühmadeni. Lisaks peab Ravimiamet mitmeid riiklikke registreid, et ravimialast teavet edastada. 34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine (RA) Teenuse raames lahendatakse ravimitega seotud õigusalaseid küsimusi ja seeläbi tagatakse kõigile inimestele õigusalane nõustamine. Tagatakse ravimitega seotud õigusalaste selgituste andmine ja vastavate juhendite koostamine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutusteks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine ning kohtumenetlustes osalemine. 90 Apteekrite lähtetoetuse rahastamine (SoM) Apteekri lähtetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Apteekri lähtetoetus on planeeritud ravimiseaduse § 621 alusel. Lähtetoetuse suurus on kehtivas seaduses 15 000 eurot. 92 Immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamise korraldamine (SoM) Immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamist reguleerivad vereseaduse §-d 16– 18. Teenus hõlmab halduslepingu sõlmimise ettevalmistamist, täitmise kontrollimist ja teenuse osutamise analüüsimist. Perioodil 2017–2022 osutab teenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. 93 Veredoonorluse propageerimise toetamine (SoM) Teenuse eesmärk on toetada vere vabatahtlikku ja tasuta annetamist soodustavaid meetmeid, et tagada Eestis verekomponentidega varustuskindlus. Lisaks sisaldab teenus verekeskustele suunatud tervisekaitse toetust verepreparaatide kättesaadavuse tagamiseks ja parandamiseks. 300 Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, kliiniliste uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on tagada, et Eestis toimuvad meditsiiniseadmete kliinilised uuringud vastavalt õigusaktidele, tagada meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul ning et ELi turul on tõhusad ja võimalikult ohutud meditsiiniseadmed. Nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. 301 Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine, ohutusvalvsus ja meditsiinikiiritus (TA) Teenuse eesmärk on tagada, et turul olevad meditsiiniseadmed on tõhusad ja nende poolt tekitatud ohud on minimeeritud, Eestis asuvad ettevõtjad tegutsevad õigusaktide kohaselt, rikkumised on sanktsioneeritud, soovimatud juhtumid on registreeritud ja analüüsitud, vastuvõetamatut ohtu kujutavad seadmed on turult kõrvaldatud. Meditsiinikiirituse diagnostilised referentsväärtused on kehtestatud ning patsiendidoose jälgitakse ja ajakohastatakse perioodiliselt. 30 Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) Tegevuse eesmärk: teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest, elanikkonna vaktsineeritusega hõlmatuse suurendamine ning antimikroobse resistentsuse leviku riski vähendamine. Oodatav tulemus Inimeste teadlikkus nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest on suurenenud, oskus nakkushaiguste tõkestamiseks kasutatavaid meetmeid rakendada on paranenud. Tervisevaldkonnal on ülevaade nakkushaiguste levikust ning valdkond, sealhulgas tervishoiuasutused, on valmis nakkushaiguste puhanguteks ja epideemiateks. Elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkus ravimite, eriti antibiootikumide ebaõigest kasutamisest on suurenenud ning antimikroobse resistentsuse leviku risk Eestis on viidud miinimumini. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  COVID-19 leviku ohjamine. Eesmärk on vähendada COVID-19 epideemiast tingitud tervishoiusüsteemi koormust, hoida ühiskond lahti ning tagada parem valmisolek järgmisteks analoogseteks uudsete ohtlike nakkushaiguste puhanguteks;  laiapõhjalise ja pikaajalise immuniseerimise tegevuskava koostamine ja selle rakendamine;  valdkondadeülese antimikroobse resistentsuse ohjamise koostöömudeli ning tegevusplaani koostamine ja rakendamine. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  koostöös teiste osapooltega COVID-19 haiguse pandeemia ohjamisel seatud eesmärkide saavutamiseks rakenduskava nüüdisajastamine ning vajalike meetmete väljatöötamine.  koostada inimtervishoius antimikroobse resistentsuse ohjamise (AMR) tegevusplaan ja seda rakendada;  tuvastada tervishoiutekkeliste nakkuste ennetamise ja kontrolli probleemkohad ning ühtlustada nende käsitlus;  korraldada rahvusvaheliste tervise-eeskirjade auditeerimine ja leida selle käigus tuvastatud probleemkohtadele lahendused;  töötada välja terviklik ja kaasaegne nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje õigusraamistik ning rakendada seda koostöös partneritega;  nüüdisajastada nakkushaiguste andmete kogumise protsess selliselt, et väheneks eri osapoolte töökoormus ja lahendused vastaksid kasutajate vajadustele. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2022 2023 2024 2025 2030 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes suureneb Allikas: Terviseamet 90,8% 91,6% 92,1% 92,5% 92,9% 95,0% (2020) 14-aastaste revaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes suureneb Allikas: Terviseamet 87,7% 88,6% 89,0% 89,4% 89,9% 92,0% (2020) 31  2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes suureneb Allikas: Terviseamet 91,1% 91,9% 92,3% 92,7% 93,1% 95,0% (2020) 7-aastaste hõlmatus revaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi suhtes suureneb Allikas: Terviseamet 78,7% 79,4% 79,7% 80,0% 80,4% 82,0% (2020) 65-aastaste ja vanemate hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega suureneb Allikas: Terviseamet 15,0% 23,2% 25,9% 28,7% 31,4% 45,0% (2019) Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal kõigist esmas- ja retsidiivjuhtudest väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 15,0% 14,0 13,5% 13,0% 12,5% 10,0% (2020) Teenused ja nende sisu kirjeldus36 155 Nakkushaiguste seire korraldamine (TA) Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste levikutrendide hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ja osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Teenuse raames tagatakse, et vajalikud andmed on nakkushaiguste registrisse laekunud ja neid on analüüsitud, nakkushaiguste levikutrendid on määratud ning pädeva asutuse kohustuste täitmine on tagatud õigel ajal ja täies mahus. Nakkushaiguste puhangute, epideemiate ja pandeemiate tingimustes soetatakse teenuse tagamiseks vajalikud tehnilised vahendid, ravimid, tarvikud jms ning arendatakse vajalikke täiendavaid või uusi teenuseid. 157 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on vähendada elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, tõkestada nakkushaiguste levikut õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustamisega ning epideemiate ja pandeemiate puhkemisel ohjata nende levikut elanikkonnas ja vähendada koormust tervishoiusüsteemile. Eesmärgi täitmiseks soetatakse vajalikke ravimeid, vaktsiine ja tarvikuid ning arendatakse uusi või muudetakse olemasolevaid teenuseid. Terviseamet korraldab pädeva asutusena epidemioloogiliste uuringute tegemist nakkushaiguste esinemise korral (sh põhjuslike seoste väljaselgitamine), määrab patogeene nakkushaiguste laboris, korraldab tõrjemeetmeid, teavitab ja nõustab elanikkonda ning teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate epideemiatõrje nõuete täitmise üle. Terviseamet täidab pädeva asutusena Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR 2005) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) varajase teavitamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) ülesandeid. 158 Immuniseerimiskava korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on tagada riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud immuniseerimisega hõlmatuse näitajad kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud tasemel ning tervishoiutöötajate õigeaegne varustatus immuunpreparaatidega. Selle 36 Igat teenust tähistab number, millega tähistatakse seda teenust erinevates dokumentides. 32 tulemusena väheneb vaktsiin-välditavate nakkushaiguste esinemise sagedus või taasesinemise tõenäosus. Terviseamet kogub ja analüüsib immuniseerimisega hõlmatuse näitajaid, teeb järelevalvet immuniseerimisteenust osutavate tervishoiuteenuse osutajate üle, immuniseerimiskava vaktsiinide külmahela nõuete täitmise üle, nõustab ja vajaduse korral osutab erialast ametiabi. Teavet immuniseerimise kohta avaldatakse veebilehel www.vaktsineeri.ee, mida haldab Terviseamet. 234 Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine (TA) Antimikroobse resistentsuse (AMR) valdkonnas rakendatakse „Üks tervis“ (one health) põhimõtet, mille puhul ühendatakse tervikuks inim-, veterinaar- ja keskonnatervishoiu valdkondade teadmised ja praktika ning seatakse valdkondadeülesed eesmärgid. Terviseamet korraldab inimtervishoiu valdkonnas antimikroobse resistentsuse seiret, tegeleb levikutrendide määramise ja hindamisega, samuti tegeletakse sihtrühmade teavitamisega mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. Terviseamet pädeva asutusena täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kohustusi, samuti osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Teenuse eesmärk on tagada toimiv mikroobide resistentsuse seiresüsteem ning andmevahetus mikroobide resistentsuse tekke ja leviku kohta nii Terviseameti ja tervishoiuteenuse osutajate kui ka Veterinaar- ja Toiduameti vahel. 33 Programmi eelarve 34 Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). Inimkeskse tervishoiu programmi 2022. aasta teenuste olulisemad muudatused Alates 2022. aastast ei kajastu eelarvevahendite lõppemise tõttu tegevuse 1.1.2. all enam Sotsiaalministeeriumi teenust nr 72 „Patsientide huvikaitseline toetamine“. Tegevuse 1.1.4. alla on alates 2022. aastast lisandunud uus teenus nr 329 „Tallinna haigla loomine“. 35 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Programmi koostamise eest vastutab Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakond. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas programmi ja rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (edaspidi RTA 2020–2030) eesmärke. Programmi uuendatakse iga aasta esimese kahe kvartali jooksul ning selle tulemusena valminud uue programmi esmane versioon on aluseks järgmise aasta riigieelarve planeerimisel ja riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond esitab järgneva nelja aasta kohta uuendatud programmi esmase versiooni RTA 2020–2030 juhtkomisjonile ja tervisevaldkonna teadus- ja innovatsiooninõukogule hiljemalt eelneva aasta märtsi lõpuks. Programmid kinnitab minister iga aasta algul. Programmi koostamiseks ja uuendamiseks ei moodustata eraldi juhtrühma, kuid vajaduspõhiselt moodustatakse temaatilisi töörühmi vastava RTA 2020–2030 alaeesmärgi lahendusteede arutamiseks. Nimetatud töörühmad koostavad viimaseks kvartaliks ülevaate, tuues välja põhilised saavutused, probleemid, muudatus- ja tegevusettepanekud järgmiseks neljaks aastaks. Vajaduse korral kinnitatakse töörühma koosseis, täpsustatud ülesanded ja töökord Sotsiaalministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Töörühma liikmete valikul lähtutakse põhimõttest, et kaasatud oleksid eri osapooled, kellest sõltub tulemuste saavutamine ja kelle tegevust see oluliselt mõjutab. Programmi koostamise eest vastutav osakond koostab programmi rakendamise kokkuvõtte, RTA 2020–2030 tervikliku ülevaate koostab tervisevaldkond. Kaasamine Eri tasandite (üle riigi ja kohalik) ja osapoolte (eri valdkonnad ja sektorid) kaasamine RTA 2020– 2030 ja selle programmide rakendamisse on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Laiapõhjaline kaasamine toimub peamiselt igal aastal toimuva rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning kohalike omavalitsuste ühise aruteluseminari kaudu. Seminaril esitletakse RTA 2020–2030 rakendamise tulemusi (sh programmide kaupa), arutatakse tekkinud probleeme ja selgitatakse välja eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad tegurid. Regulaarsete aruteluseminaride tulemused on aluseks programmide uuendamisel. Lisaks korraldatakse vastavalt vajadusele töörühma või rahvastiku tervise arengukava juhtrühma initsiatiivil kaasavad arutelud konkreetsete probleemidega tegelemiseks. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Hea tervis on oluline eeldus sotsiaalse heaolu kasvu, Eesti rahva säilimise ja sündimuse kasvu, majanduse arengu, tootlikkuse suurenemise, konkurentsivõime parandamise ja riigi jätkusuutlikkuse tagamisel. RTA 2020–2030 ja selle programmidega seotud teisi riiklikke arengukavasid ja strateegilisi eesmärke on täpsemalt kirjeldatud RTA 2020–2030 dokumendis. Seirekorraldus Iga aasta viimases kvartalis toimuvaks osapoolte ühiseks aruteluseminariks koostatakse programmipõhised rakendamise kokkuvõtted ja RTA 2020–2030 terviklik ülevaade. RTA 2020– 2030 eesmärkide ja selle programmide mõõdikute jälgimise võimalus soovitakse viia järgmistel aastatel Statistikaameti juhtimislauale. 36