Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu

Vabariigi Valitsus .01.2022 nr 1-1/14-514/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 13. jaanuaril algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust, andes lisapuhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. II Seaduse eesmärk ja eelnõu sisu Eelnõuga muudetakse pühade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha (edaspidi riigipüha) eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval: ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha ei kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval. Riigipühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10, Euroopa Liidu riikides keskmiselt aga 12. Naaberriikidest Soomes on 13 liikuvat püha ja Lätis 12 liikuvat püha. Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele 5 liikuvat riigipüha: 1. jaanuar – uusaasta, 1. mai – kevadpüha, 20. august – taasiseseisvumispäev, 24. detsember – jõululaupäev ning 25. detsember – esimene jõulupüha. 2023. aastal satub puhkepäevadele 4 riigipüha: 1. jaanuar – uusaasta, 24. juuni – jaanipäev, 20. august – taasiseseisvumispäev ning 24. detsember – jõululaupäev. Aastase perioodi töötundide arvestuses töötatakse Euroopa Liidus enim Eestis, Kreekas, Leedus, Ungaris, Poolas ja vähim Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, Saksamaal ja Norras. OECD andmetel töötati Eestis 2018 aastal keskmiselt 1748 tundi töötaja kohta, samal ajal kui Soomes 1555 tundi ja Lätis 1699 tundi. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel Eestis töötaja poolt aastas keskmiselt töötatud tundide arv väheneks, kuid jääks ikkagi oluliselt kõrgemaks, kui see on meie naaberriikides. Nädalavahetusele sattunud riigipüha asendamine täiendava puhkepäevaga võtab ära põhjuse tunda pahameelt saamata jäänud vaba päeva pärast. See võimaldab veeta kvaliteetaega perega: külastada kultuuriüritusi, teha sporti, võtta ette päevareise. See aitaks kaasa inimeste töömotivatsioonile ja üldisele eluga rahulolule. Varasemalt on mõttele anda nädalavahetusele sattunud riigipüha eest lisapuhkepäeva väljendanud toetust Keskerakonna, EKRE ja Sotsiaaldemokraatide esindajad. Lisapuhkepäevi nädalavahetusele sattunud riigipüha eest antakse ka Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Iirimaal ja Luksemburgis. Maltal kompenseeritakse nädalavahetusele sattunud riigipühasid osaliselt. 1 2017 aastal kogus ettepanek „Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele“ keskkonnas rahvaalgatus.ee nelja päevaga 1065 allkirja ning seda menetleti kollektiivse pöördumisena. Sarnase regulatsiooniga eelnõu arutati Riigikogus ka 2004. ja 2020. aastal. III Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. V Seaduse mõjud Seaduse jõustumine parandab töötajate töö- ja pereelu tasakaalu andes neile lisapäevi, mis aitavad puhata tööpingest ning veeta aega perega koos – külastada kultuuriüritusi, teha sporti, reisida. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Eelnõu rakendamine ei too riigieelarvesse ega kohalike omavalitsuste eelarvetesse tulusid. Seaduse jõustumine Käesolev seadus on kavandatud jõustuma 01.01.2023, et vältida segadusi töö- ja puhkepäevadega, mida võivad põhjustada juba valmis trükitud kalendrid. (allkirjastatud digitaalselt) Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees 2  EELNÕU Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus § 1. Pühade ja tähtpäevade seaduses tehakse järgnevad muudatused: 1) § 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvuspüha langemise korral iganädalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspühale järgnev tööpäev.“; 2) § 2 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 6-10 nimetatud riigipüha langemise korral iganädalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks riigipühale järgnev tööpäev.“; § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 13.01.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees  Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga täiendataks e pühade ja tähtpäevade seadust, andes lisapuhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. II Seaduse eesmärk ja eelnõu sisu Eelnõuga muudetakse pühade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha (edaspidi riigi püha) eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval: ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha ei kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval. Riigipühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10 , Euroopa L iidu riikides keskmiselt aga 12. Naaberriiki dest Soomes on 13 liikuvat püha ja Lätis 12 liikuvat püha. Käesoleval aastal langeb puhkepäevadele 5 liikuv at riigipüha : 1. jaanuar – uusaasta, 1. mai – kevadpüha , 20. august – taasiseseisvumispäev , 24. detsember – jõululaupäev ning 25. detsember – esimene jõulupüha . 2023. aastal satub puhkepäevadele 4 riigipüha: 1. jaanuar – uusaasta , 24. juuni – jaanipäev , 20. august – taasiseseisvumispäev ning 24. detsember – jõululaupäev . Aastase perioodi töötundide arvestuses töötatakse Euroopa Liidus enim Eestis, Kreekas, Leedus, Ungaris, Poolas ja vähim Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, Saksamaal ja Norras. OECD andmetel töötati Eestis 2018 aastal keskmiselt 1748 tundi töötaja kohta, samal ajal kui Soomes 1555 tundi ja Lätis 1699 tundi. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel Eestis töötaja poolt aastas keskmiselt töötatud tundide arv väheneks, kuid jääks ikkagi oluliselt kõrgemaks, kui see on meie naaberriikides. Nädalavahetusele sattunud riigipüha asendamine täiendava puhkepäevaga võtab ära põhjuse tunda pahameelt saamata jäänud vaba päeva pärast. See võimaldab veeta kvaliteetaega perega: külastada kultuuri üritusi, teha sporti, võtta ette päevareise. See aitaks kaasa inimeste töömotivatsioonile ja üldisele eluga rahulolule . Varasemalt on mõttele anda nädalavahetusele sattunud riigipüha eest lisapuhkepäeva väljendanud toetust Keskerakon na , EKRE ja Sotsiaaldemokraa tide esindajad . Lisapuhkepäevi nädalavahetusele sattunud riigipüha eest antakse ka Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Iirimaal ja Luksemburgis. Maltal kompenseeritakse nädalavahetusele sattunud riigipühasid osaliselt. 20 17 aastal kogus ettepanek „Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele“ keskkonnas rahvaalgatus.ee nelja päevaga 1065 allkirja ning seda menetleti kollektiivse pöördumisena. Sarnase regulatsiooniga eelnõu arutati Riigikogus ka 2004. ja 2020. aastal. III Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. V Seaduse mõjud Seaduse jõustumine parandab töötajate töö- ja pereelu tasakaalu andes neile lisapäevi, mis aitavad puhata tööpingest ning veeta aega perega koos – külastada kultuuriüritusi, teha sporti, reisida. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Eelnõu rakendamine ei too riigieelarvesse ega kohalike omav alitsuste eelarvetesse tulusid. Seaduse jõustumine Käesolev seadus on kavandatud jõustuma 01.01.202 3 , et vältida segadusi töö- ja puhkepäevadega, mida võivad põhjustada juba valmis trükitud kalendrid. (allkirjastatud digitaalselt) Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees EELNÕU Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus § 1. Pühade ja tähtpäevade seaduse s tehakse järgnevad muudatused: 1) § 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvuspüha langemise korral igan ä dalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspühale järgne v tööpäev.“; 2) § 2 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 6-10 nimetatud riigi püha langemise korral igan ä dalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks riigipühale järgne v tööpäev.“; § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 3 . aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 2 2 Algata b Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 13 .0 1 .20 2 2 . (allkirjastatud digitaalselt) Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ase esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 17.01.2022/1-1/14-514; Riigikantselei / 17.01.2022 / 2-5/22-00141 Resolutsiooni teema: Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE) Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 10.02.2022 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 03.02.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.2.2022 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0043. Kontroll: Andres Kruus Teadmiseks riigiasutustes: Kultuuriministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 17.01.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0043 - Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 17.1.2022 resolutsioonile. Osapooled: Justiitsministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 10.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f2b6c56-970f-4704-8f3c-e49ee73f53b0 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f2b6c56-970f-4704-8f3c-e49ee73f53b0?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main