Vastus pöördumisele

Hr Tanel Kiik Teie 11.01.2022 nr 1.2-2/5-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 24.01.2022 nr 1-11/14/13142 Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014 käskkirja nr 222 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks muutmise eelnõu kohta arvamuse avaldamine Austatud minister Täname Teid võimaluse eest anda arvamus tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014 käskkirja nr 222 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks muutmise eelnõu kohta. Eesti Töötukassal on järgmised tähelepanekud: 1) Eelnõu punktis 2.8.1. on tegevuse ajaraamiks märgitud 01.01.2022, sellest tulenevalt palume täiendada eelnõu punktiga 15 järgmises sõnastuses: “Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022.” 2) Palume parandada eelnõu punkti 2.7.3 viienda lõigu kohta käivat eelnõu seletuskirja punkti 6 selgitust järgnevalt: “Punktiga 6 täpsustatakse, et tasemeõppes osalemise toetust makstakse ka isikule, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 6 lõike 5 punkti 6 tingimustele mittevastamisega, kui ta taotleb tasemeõppes osalemise toetust 30 päeva jooksul õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis.” 3) Palume kehtivast TAT „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks raamtekstist” välja jätta kehtetu punkt 7.2.4.18 (kehtis kuni 31.12.2020). Sellega seonduvalt tuleks käskkirja eelnõu punktis 10 ning terviktekstis asendada lisatava punkti järjekorranumber „7.2.4.20” järjekorranumbriga „7.2.4.19”. 4) Sõnalised parandused eelnõu teksti ja seletuskirja kohta on lisatud kirjale manustena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Paavel juhatuse esimees Lisa: 1) Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014 käskkirja nr 222 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks muutmise eelnõu; 2) Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014 käskkirja nr 222 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks muutmise eelnõu seletuskiri. Reelika Leetmaa 614 8500 Ira Songisepp 614 8520 Eesti Töötukassa Reg nr 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 15501 [email protected] • www.tootukassa.ee  -864412 -170037 EELNÕU 21.12.2021 MINISTRI KÄSKKIRI nr Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: Asendan avalehel tekstiosa „31.12.2022“ tekstiosaga „31.12.2023“. Täiendan avalehte järgmises sõnastuses: „ Partner Haridus- ja Noorteamet “. Täiendan punkti 1.2 järgmises sõnastuses: „ - tööturukoolituse kvaliteedi parendamine.“. Täiendan punkti 1.2.1 järgmises sõnastuses: „ - T t ööturukoolituste kvaliteet on paranenud.“. Täiendan punkti 1.2.2 pärast 16. lõiku uue lõiguga järgmises sõnastuses: „Toetamaks kliente oskuste arendamisel, saavad kliendid osaleda töötukassa kvalifitseerunud koolitajate (edaspidi koolituskaardi partner ) korraldatud tööturukoolitusel. 2021. aasta novembris oli töötukassal 639 koolituskaardi partnerit, kes pakkusid kokku 6109 koolitust. Kõik töötukassa koolituskaardi partnerid peavad olema täienduskoolitusasutuse pidajad täiskasvanute koolituse seaduse ( TäKS ) tähenduses ja täitma seaduses sätestatud kvaliteedinõudeid. Tööturukoolituse kvaliteet on ebaühtlane. Haridus- ja Noorteameti Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri poolt 2018. aastal tehtud uuringust selgus, et täienduskoolitusasutuse pidajad täidavad TäKS-i nõudeid osaliselt ning õppekavade kvaliteet on kõikuv.“. Sõnastan punkti 2.7.3 viienda lõigu järgmiselt: „Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja töötajale, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis või kelle õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse ka isikule, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 6 lõike 5 punkti 6 tingimustele mittevastamisega, kui ta taotleb tasemeõppes osalemise toetust hiljemalt 30 päeva jooksul õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Toetust ei maksta isikule, kes taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul on katkestanud õpingud kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks.“. Täiendan punkti 2.7.3 peale pärast viiendat lõiku uue lõiguga järgmises sõnastuses: „Õppima asumist või õpingute katkestamist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel.“. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 2.8 järgmises sõnastuses: „ 2.8. Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine Tegevuse eesmärk on parandada töötukassa tööturukoolituse kvaliteeti ning tagada tööturukoolituse vastavus õppija ja tööturu vajadustele. Tegevuse raames Haridus- ja Noorteameti Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur koostöös töötukassaga: 1) arendab täienduskoolituse hindamismudelit, lähtudes töötukassa tööturukoolituse pakkumise spetsiifikast ja vajadusest ning senisest kogemusest; 2) töötab välja tööturukoolituse kvaliteedi par e a ndamist toetavaid materjale; 3) hindab töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitajate pakutavate täienduskoolituste kvaliteeti vastavalt täiendatud hindamismudelile; 4) nõustab tööturukoolituse pakkujaid täienduskoolituste kvaliteedi par e a ndamisega seotud teemadel ning korraldab neile asjakohaseid koolitusi ja seminare. 2.8.1. Sihtrühm Töötukassa töötajad, tööturukoolitusel osalejad, koolituskaardi partnerid 2.8.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2022–31.12.2023 2.8.3. Tegevuse elluviija Haridus- ja Noorteamet “. Asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga: Näitaja Näitaja nimetus (viide TAT punktile, missugusest tegevusest kujuneb) Algtase Sihttase (2018) Täitmine (2020) Sihttase (2022) Sihttase (2023) Selgitus Rakenduskava väljundinäitaja (TAT tulemus- näitaja) Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv 0 6 330 19 415 24 723 Tegevuste 2.1.2, 2.1.3, 2.2, 2.3, 2.4, 2.5 ja 2.6 näitaja Rakenduskava väljundinäitaja (TAT tulemusnäitaja) Osalejad, keda toetati COVID-19 vastases võitluses või selle mõjude tasandamises 0 0 2041 11 220 Tegevuse 2.7 näitaja Rakenduskava väljundinäitaja (TAT tulemusnäitaja) ESF-i meetmete väärtus COVID- 19 tõkestamiseks või selle vastu võitlemiseks 0 0 1 307 502 21 862 840 Tegevuse 2.7 näitaja TAT- spetsiifiline väljundinäitaja Tegevus 2.1.1. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine Väljundinäitaja Noortele karjääriinfo vahendamine, töötubade ja mobiilsete nõustamiste arv 0 6 534 9 787 9 787 Panustab kaudselt rakenduskava väljundinäitajasse TAT- spetsiifiline väljundinäitaja Tegevus 2.1.2. Minu esimene töökoht Väljundinäitaja Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv 0 1075 3 637 4 491 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 kuud pärast tööturuteenuste saamist on hõives 0 70% 70% 70% Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse TAT- spetsiifiline väljundinäitaja Tegevus 2.1.3. Alaealise töötamise toetus Väljundinäitaja Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv 0 3 508 13 541 17 655 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 kuud pärast tööturuteenuste saamist on hõives 0 0% 0% 0% Sihttase on 0, sest tegevuse eesmärk on, et noored saaksid töökogemuse, kuid osaleksid hariduse omandamisel TAT- spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Tegevus 2.2. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamine Väljundinäitaja Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv 0 372 779 1023 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 kuud pärast tööturuteenuste saamist on hõives 0 20% 20% 20% Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse TAT- spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Tegevus 2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine Väljundinäitaja Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv 0 1300 1304 1304 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 kuud pärast tööturuteenuste saamist on hõives 0 50% 50% 50% Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse TAT- spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Tegevus 2.4. Minu esimene töökoht Eestis Väljundinäitaja Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv 0 75 22 32 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse Tulemusnäitaja Tegevuses osalenud töötutest on 6 kuud pärast tegevuse lõppu hõives 0 60% 60% 60% Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse TAT- spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Tegevus 2.5. Piirkondlik töökoha loomise toetus Väljundinäitaja Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv 0 224 438 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse Tulemusnäitaja Osakaal osalejatest, kelle tööalase koolituse kulu on hüvitatud 0 10% 10% Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 kuud pärast tööturuteenuste saamist on hõives 0 60% 60% Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse TAT- spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Tegevus 2.6. Põllumajanduse palgatoetus Väljundinäitaja Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv 0 0 30 30 Tegevus lõppeb aastal 2020. Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 kuud pärast tööturuteenuste 50% 50% Tegevus lõppeb aastal 2020. saamist on hõives TAT- spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Tegevus 2.7. Töötust ennetavad meetmed Väljundinäitaja Osalejad, keda toetati COVID-19 vastases võitluses või selle mõjude tasandamises 0 0 2 041 11 220 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse Väljundinäitaja ESF-i meetmete väärtus COVID- 19 tõkestamiseks või selle vastu võitlemiseks 0 0 1 307 502 21 862 840 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 kuud pärast tööturuteenuste saamist on hõives 60% 60% TAT- spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Tegevus 2.8. Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine Tööturukoolituse kvaliteedi hindamismudel on välja töötatud jah/ei Töötukassa koolituskaardi partnerid on hinnatud 45 75 Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 7.2.4. 20 19 järgmises sõnastuses: „7.2.4. 20 19 TAT tegevuse 2.8 . „Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine“ elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja TAT kaudsed kulud 11% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ja § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud.“. Sõnastan punkti 7.6 järgmiselt: „ 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. TAT tegevustes osalejate aruanne tuleb esitada RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu kõige hiljem 17. jaanuaril 2024. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne ) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.6.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.6.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le . Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 7.6.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb e-toetuse keskkonna aruande vormilt.“. 12. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 7.8 järgmises sõnastuses: „ 7.8. Partneri kohustused Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustustele on partner kohustatud: 1) esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.4.3. nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 2) edastama toetuse saajale aruande koostamiseks vajalikku informatsiooni.“. Asendan punkti 8 tabeli järgmise tabeliga: TAT üldised riskid Tegevus riski maandamiseks Sihtrühmade vähene teadlikkus ja motiveeritus tegevustes osaleda. Aktiivne teavitustöö sihtrühmadele sobivate kanalite kaudu, tegevuste pakkumine lähtuvalt individuaalsetest vajadustest, motiveerimine enne tegevustes osalemist. Esimene töökoht Tööandjad ei ole noorte töölevõtmisest huvitatud. Noored katkestavad töösuhte ja/või koolituse. Aktiivne koostöö tööandjatega (sh teavitusüritused, noortele suunatud messidele kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms). Noorte motiveerimine, sh võimalus pöörduda töötukassa poole ka pärast tööle asumist. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine 2571318 -27338 Koolidel puudub huvi võimaldada Aktiivne teavitustöö, töötubade toimumine töötukassal õpilastele töötubasid lepitakse kokku kooli juhtkonnaga, pakutakse korraldada. võimalust kohandada töötoa korraldamist vastavalt kooli vajadustele ja võimalustele (nt koolides toimuvad karjääripäevad, kus töötukassa võiks korraldada töötoa või infotunni). Töötubade korraldamine ka väljaspool kooli, näiteks kohtades, kus noored käivad pärast koolipäeva lõppu (noortekeskused, huvikeskused), ja noorteüritustel . Alaealise töötamise toetus Tööandjad ei ole huvitatud alaealistega tegelema ega töötamise võimalusi pakkuma. Aktiivne koostöö tööandjatega (sh teavitusüritused, noortele suunatud messidele kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms). Noortel puudub huvi lühiajalise töötamise vastu. Noorte motiveerimine, sh teavitamine tööturgu tutvustavates töötubades. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamine Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste kasutamise võimalusest. Teenust kasutanud ennetähtaegse vanaduspensioni või päästeteenistuja toetuse saaja otsustab siiski tööle mitte minna ja pensionist mitte loobuda. Töölesaanute osakaal jääb prognoositust väiksemaks (nt sihtrühma terviseprobleemide tõttu). Tööandjad ei ole huvitatud vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetuse saajate töölevõtmisest. Aktiivne teavitustöö sihtrühmale sobivate kanalite kaudu. Ennetähtaegse vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetuse saajate teavitamine enne teenuse kasutamise otsustamist sellest, et töötamise korral pensioni ei maksta. Teenuse pakkumisele eelneb töölesaamist soodustavate ja takistavate asjaolude hindamine, et teenuse valik toetaks maksimaalselt konkreetse vanaduspensioniealise inimese rakendumist. Aktiivne koostöö tööandjatega (sh teavitusüritused, messidele kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms). Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine Töötu ootab kauem töö vastuvõtmisega, et saada mobiilsustoetust sõidukulude katmiseks töötukassa kaudu. Töötajatel ei pruugi olla võimalik pärast toetuse saamise lõppemist suurte sõidukulude tõttu töölkäimist jätkata. Elukoha ja/või töökoha kohta valeandmete esitamine, et saada mobiilsustoetust. Aktiivsusnõuete rakendamine: töötu on kohustatud aktiivselt tööd otsima, olema valmis vastu võtma sobiva töö ning kohe tööle asuma. Aktiivsusnõuete rikkumine mõjuva põhjuseta toob kaasa töötushüvitise maksmise lõpetamise, korduv rikkumine töötuna arveloleku lõpetamise. Inimeste teavitamine ja julgustamine võimaluste otsimiseks töösuhte jätkamiseks pärast toetuse saamise lõppemist (nt kokkulepped tööandjaga). Ülempiiri kehtestamine toetusele. Minu esimene töökoht Eestis Tööandjad ei ole huvitatud rahvusvahelise kaitse saajate töölevõtmisest. Aktiivne koostöö tööandjatega (sh teavitusüritused, messidele kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms). Piirkondlik töökoha loomise toetus Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste kasutamise võimalusest. Tööandjad ei ole huvitatud toetuse kasutamisest. Tööandjad ei leia töötute seast sobivaid töötajaid. Inimeste ja tööandjate teavitamine uuest teenusest, aktiivne koostöö ettevõtlust toetavaid meetmeid pakkuvate asutustega (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, RTK). Koolituse hüvitamine võimaldab töötajaid vastavalt vajadusele koolitada. Põllumajanduse palgatoetus Tööandjad ei leia sihtrühma kuuluvate töötute seast kiiresti hooajatööle sobivaid töötajaid. Tööandjad ei ole huvitatud toetuse kasutamisest. Tööotsijate teavitamine uuest teenusest ning motiveerimine hooajatööd vastu võtma (võimalus hoida aktiivsust ja teenida sissetulekut püsivama töökoha leidmiseni). Marjakasvatusettevõtete teavitamine uuest teenusest, aktiivne töövahendus. Töötust ennetavad meetmed Töötuse riskirühma kuuluvad töötajad ei teadvusta oskuste arendamise vajadust, sihtrühmani on keeruline jõuda. Töötavatele inimestele sobivate koolitusvõimaluste vähesus. Pidev teavitustöö ning kampaaniad tutvustamaks pakutavaid oskuste arendamise võimalusi ning julgustamaks neid kasutama. Koostöö koolituse pakkujatega, et teadvustada töötajate vajadusi. Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine Täienduskoolitusasutuse pidajad ei ole motiveeritud kvaliteedihindamist läbima ja arendustegevustes osalema. Koolituskaardi koostööpõhimõtete täiendamine ning kvaliteedihindamise läbimise nõude kehtestamine koolituskaardi partneritele. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ (lisatud). Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Eelnõuga tehakse muudatused tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 626 9194, [email protected] ) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected] ) ning Eesti Töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa (tel 614 8500, [email protected] ), juriidilise osakonna juhtaja Ira Songisepp (tel 614 8520, [email protected] ) ja raamatupidamis- ja finantsosakonna finantsjuht Vilma Mand (tel 614 8589, [email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected] ). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected] ). Märkused Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõuga tehtavate muudatuste kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV punktis. Seletuskiri kirjeldab ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi ühe aasta võrra kuni 31.12.2023 seoses tegevuse „Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine“ jätkumisega 2023. aasta lõpuni. Punktiga 2 lisatakse TAT partneriks Haridus- ja Noorteamet. Partneri lisandumine on tingitud uuest TAT tegevusest punktis 2.8, millega kaasnevaid sisulisi muudatusi on kirjeldatud allpool. Punktiga 3 lisatakse TAT eesmärkide hulka tööturukoolituse kvaliteedi parandamine. Punktiga 4 lisatakse, et TAT tulemusena on paranenud tööturukoolituste kvaliteet. Punktiga 5 täiendatakse TAT vajalikkuse põhjendust ning selgitatakse, et tööturukoolituse kvaliteedi parandamine on vajalik, sest tööturukoolituste kvaliteet on ebaühtlane. Paljud täienduskoolitusasutused täidavad täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) nõudeid osaliselt ning õppekavade kvaliteet on kõikuv. Punktiga 6 täpsustatakse, et tasemeõppes osalemise toetust makstakse isikule, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis või kelle õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Tasemeõppes osalemise toetuse avalduse võib seega esitada kuni 30 päeva jooksul kutse- või kõrgkoolis õppima asumisest. Punktiga 7 täpsustatakse, et õppima asumist või õpingute katkestamist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel. Punktiga 8 lisatakse uue tegevusena punkt 2.8 „Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine“. Punktiga 9 korrigeeritakse näitajate sihttasemeid vastavalt lisandunud tegevusele. Punktiga 10 täpsustatakse, et abikõlblike kulude hulka kuuluvad TAT tegevuse 2.8 „Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine“ elluviimisega seotud otsesed personalikulud ja kaudsed kulud. Punktiga 11 muudetakse toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamisega seonduvat. Tegemist on tehnilist laadi muudatustega, millega täpsustatakse, et TAT elluviija poolt esitatavate aruannete puhul ei ole tegemist seirearuannetega ning korrigeeritakse lõpparuande kinnitamise protseduuri. Lisaks märgitakse, et kooskõlas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 13 lõikega 1 on TAT lõpparuande esitamise tähtaeg hiljemalt 17. jaanuaril 2024, kuna vastavalt TAT punktile 7.4.12 esitatakse viimane maksetaotlus hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Punktiga 12 lisatakse tegevuse 2.8 „Tööturukoolituse kvaliteedi parendamine“ vastutava partneri kohustused. Punktiga 13 täiendatakse TAT rakendamisega kaasnevaid riske, arvestades lisandunud tegevusega. Punktiga 14 asendatakse lisa 1 vorm B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ uue lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“. Punktiga 15 sätestatakse käskkirja tagasiu latuv rakendumine alates 01.01.2022. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Käskkirja muutmisega TAT rahaline maht ei muutu. Uue tegevusena lisatakse tööturukoolituse kvaliteedi parendamine, mille tulemusena vastavad tööturukoolitused paremini õppija ja tööturu vajadustele. Täpsustatakse ka tasemeõppes osalemise toetuse saajate sihtrühma. Selle muudatuse mõju on marginaalne ega suurenda tegevuse kogukulu. Käskkirjaga lisanduva tööturukoolituse kvaliteedi arendamise kulu (700 tuhat eurot) kaetakse 2021. aasta eelarve prognoositavast jäägist. Lisaks suurendatakse 2021. aasta eelarve prognoositavast jäägist töötust ennetavate meetmete 2022. aasta eelarvet 300 tuhande euro võrra ja meetme „Minu esimene töökoht“ 2022. aasta eelarvet 36 tuhande euro võrra. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, et soodustada nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmadega tegeleb Eesti Töötukassa, kes on toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. 2 Vastavalt struktuuritoetuste seaduse § 24 punktile 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Kuna TAT muutmise tulemusel andmete töötlemises muudatusi ei kaasne, siis eelnõul täiendavalt andmekaitselist mõju ei ole. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras ja seda rakendatakse alates 01.01.2022.a . VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale ning Haridus- ja Noorteametile. 3