Haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirja nr 153 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ elluviimiseks” muutmine

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirja nr 153 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirja nr 153 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ elluviimiseks“. Eelnõuga viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr. 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr. 5 “Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme 1.5 “Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse 1.5.1 „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ eesmärke ja tulemusi. Käskkirja muutmise peamiseks eesmärgiks on toetuse andmise tingimuste pikendamine 2022. aasta augustini. Tegevuste pikendamiseks suurendatakse toetuse andmise tingimuste eelarvet kokku 225 000 euro võrra. Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht Külli All (tel 735 0249, [email protected]), osakonna juhataja Margus Haidak (tel 7350 247 [email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 7350 024; [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, [email protected]) ja eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna finantsekspert Tiina Kõllamaa (tel 735 0163, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Käskkirja eelnõu lisas tehakse alljärgnevad muudatused: Punktis 3 „Abikõlblikkuse periood“ on pikendatud senist toetuse andmise tingimuste perioodi tähtaega viie kuu võrra, 2022. aasta 31. juulini. Toetuse andmise tingimusi pikendatakse kooskõlas haridus- ja noorteprogrammi rahastamiskavaga. 2022. aastaks valmib kokku 27 valdkondlikku raportit ning Vabariigi Valitsusele esitatakse kokku 5 tööturu ülevaadet OSKA uuringute tulemustest. Pärast 2022. a juulit rahastatakse süsteemi järgmise tõukefondide perioodi vahenditest. Punktis 11 välja toodud OSKA tegevuste kogumaksumust on seoses abikõlblikkuse perioodi pikenemisega 2022. aasta juuli lõpuni suurendatud kogusummani 5 562 525 miljonit eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korralduses nr 449 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” lisas OSKA tegevusteks planeeritule. Toetuse andmise tingimuste eelarve on kooskõlas riigieelarve strateegia raames esitatud „Hariduse- ja noorteprogramm 2021 – 2024“ rahastamiskavaga. OSKA eelarvesse (meetme 1.5. Õppe seostamine tööturu vajadustega tegevus 1.5.1) lisandub 225 000 eurot siirdena tegevusest 1.5.3. „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“. Uus eelarve on esitatud terve abikõlblikkuse perioodi kohta, st aastateks 2015 – 2022. Lisanduvate aastate eelarve planeerimisel on arvesse võetud varasemate aastate rahade kasutamist ja tulevasi vajadusi, seega kasutatakse TATi pikendamisega ära ka OSKA tegevuste rakendamisel tekkinud jääk summas 167 305 eurot. Kogueelarvet on võrreldes 2021. aasta veebruarini kinnitatud eelarvega (5 337 524 eurot) suurendatud kokku 225 000 euro võrra. TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohad EA 2014 -2022 2022 märts - juuli Kogueelarve veebruar eelarve suurendus 1.Koordinatsioonikogu moodustamine ja tegevuse 1 530 275 36 358 1 566 633 korraldamine Keskpika tööturuvajaduse üldprognoosi ja valdkondlike tööjõu ja 1.1. oskuste vajaduse 76 981 1001 77 981 uuringumetoodika uuendamine, testimine ja edasiarendamine Koordinatsioonikogu 1.2. 163 955 - 163 955 tegevuse korraldamine Tööturu arengute alase 1.3. teavitustegevuse 331 610 10 000 341 610 korraldamine 1.A Otsene personalikulu 957 729 25 357 983 086 7.2. Valdkondlike ekspertkogude moodustamine ja tegevuse 3 025 639 153 931 3 179 570 korraldamine Valdkondlike ekspertkogude 7.2.1. 403 132 1000 404 132 tegevuse korraldamine OSKA visualiseerimise 7.2.2. 167 512 4000 171 512 veebikeskkonna loomine OSKA ettepanekute 7.2.3. 8 600 1000 9 600 elluviimise seire 2.A Otsene personalikulu 2 446 395 147 931 2 594 326 3. Horisontaalne kulu 781 610 34 711 816 321 3.1 Projekti kaudsed kulud (ühtse määra 545 965 27 130 573 095 alusel) 3.A Otsene personalikulu (projektijuht) 235 645 7 581 243 226 Otsene personalikulu kokku 3 639 769 180 869 3 820 638 Kokku 5 337524 225 000 5 562 524 Eelarve suurendamisega lisandunud vahendid planeeritakse kooskõlas 2021. - 2022. aasta tegevustega ning arvestades senist rahade kasutamist. Enim kasvavad 2022. a metoodikate väljatöötamise ja testimisega ning valdkondlike analüüsidega seotud personalikulud, kuna 2022. a I poolaastal jätkub OSKA uue kvantitatiivse andmemudeli testimine ja arendamine, st Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel toimunud keskpika kvantitatiivne tööjõuvajaduse prognoosimudeli ja OSKA kvalitatiivne tööjõu ja oskuste prognoosimudeli sulatamine üheks süsteemiks. OSKA valdkonnauuringud alustasid 2021. aastal nn „uut ringi“, lisandusid erakorralised Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringud (sotsiaalvaldkonna uuring, uuring Covid 19 mõjust oskuste ja tööjõu vajadusele, rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste analüüs). See tõi kaasa vajaduse senise metoodika kriitilise pilguga üle vaatamiseks. Tegevuste pikendamisel ei suurendata indikaatorite arvu, kuna 2022. a alustatud uuringud valmivad 2022. a lõpuks, st neid kajastatakse uue programmiperioodi indikaatoritena. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014–2020 STS ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. 4. Tegevuse mõjud Tegevuse mõju kirjeldamisel läbivatele teemadele on lähtutud Vabariigi Valitsuse 23.12.2021.a korraldusest nr 449 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“. Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale 2014-2020. 5. Käskkirja kehtivus Käskkiri kehtib alates 1. märtsist 2022. a, kuna pikendatakse 28. veebruariga lõppevaid tegevusi toetuse andmise tingimusele „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Kutsekoda, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Ametiühingute Keskliidule. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirja nr 153 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ elluviimiseks” muutmine Perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirja nr 153 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine” elluviimiseks“ lisa „Toetuse andmise tingimused tegevusele „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine““ ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käskkiri kehtib alates 1. märtsist 2022. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirja nr 153 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ elluviimiseks“ muutmine“ Toetuse andmise tingimused tegevusele „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ Sisukord 1. Reguleerimisala .............................................................................................................. 2 2. Toetatavate tegevuste elluviija, rakendusüksus ja rakendusasutus ................................. 2 3. Abikõlblikkuse periood .................................................................................................. 2 4. Mõisted ........................................................................................................................... 2 5. Tegevuse eesmärk ja seos rakenduskavaga .................................................................... 3 6. Sihtgrupp......................................................................................................................... 3 7. Toetatavad tegevused ja tulemused ................................................................................ 4 8. Juhtimine......................................................................................................................... 5 9. Indikaatorid ..................................................................................................................... 6 10. OSKA tegevuste mõju läbivatele teemadele .................................................................. 7 11. OSKA tegevuste eelarve ................................................................................................. 8 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud........................................................................ 9 13. Toetuse väljamaksmise tingimused ja kord .................................................................... 9 14. Tegevuse elluviija kohustused ...................................................................................... 10 15. Tegevuse muutmise tingimused ................................................................................... 10 16. Tegevuse aruandlus ...................................................................................................... 11 17. Finantskorrektsioonid ................................................................................................... 11 18. Dokumentide säilitamine .............................................................................................. 11 19. Vaiete menetlemine ...................................................................................................... 11  2 Käskkirja lisa „Toetuse andmise tingimused tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ elluviimiseks“ kehtestatakse perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. Reguleerimisala Tegevus viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020“ prioriteetse suuna „Prioriteetne suund 1: Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ EL vahendite kasutamise eesmärgi 5: „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega“ meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ ehk OSKA eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. 2. Toetatavate tegevuste elluviija, rakendusüksus ja rakendusasutus 2.1. Tegevuse elluviija on Sihtasutus Kutsekoda1 (edaspidi ka elluviija). Rakendusasutus sõlmib tegevuse rakendamiseks Sihtasutusega Kutsekoda halduslepingu, kus täpsustatakse rakendamisega seotud õigused ja kohustused; 2.2. toetavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus; 2.3. toetavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 3. Abikõlblikkuse periood Tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2015 kuni 31.07.2022 ja kõiki tegevusi on planeeritud ellu viia kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. 4. Mõisted 4.1. OSKA on süsteemne ja regulaarne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem ning tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ nimetus; 4.2. koordinatsioonikogu on kutseseaduse alusel haridus- ja teadusministri poolt moodustatud kogu, kelle põhiülesandeks on tööturu koolitustellimuse2 määratlemise protsessi juhtimine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade vajaduste vahel, sh ühiskonna ja tööturu vajaduste ning koolituspakkumise (sh täienduskoolituse) optimaalne sidustamine ning tööturu alase strateegilise teavitustöö korraldamine ühiskonnas; 4.3. valdkondlik ekspertkogu ehk valdkondlik nõukogu on koordinatsioonikogu kinnitatud põhimõtete alusel Kutsekojas moodustatud ekspertide komisjon, mis ühendab tööturu asjatundjad ja õppeasutuste esindajad erinevatelt haridustasemetelt ning koolitüüpidest. Ekspertkogu põhiülesanne on oma tegevusalal või kutsetegevuse valdkonnas tööturu vajaduse ja koolituspakkumise optimaalne sidustamine ja tööturu koolitustellimuse määratlemine. Uue lähenemisena toimub koolituspakkumise analüüsimine haridustasemeid ja koolitüüpe läbivalt tegevusala või kutsetegevuse valdkonna vaates; 4.4. kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning tegutsemiseks vajalikku kompetentsust; 4.5. kompetentsus ehk asjatundlikkus on edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum; 1 Sihtasutus Kutsekoda on Eesti Vabariigi, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni, Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi loomisele ja arendamisele kaasaaitamiseks. Elluviijaga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse halduskootöö seadusest ja selle § 13 lg 1 p 13 kohasest erandist. 2 Tööturu koolitustellimus on kokkuleppeline mõiste valdkondliku koolitusvajaduse mahu ja struktuuri kirjeldamiseks. Mõiste täpne sisu määratletakse metoodika väljatöötamise käigus.  3 4.6. kompetents on terviklik osa kompetentsusest; 4.7. tööjõu ja oskuste vajaduse visualiseerimise veebikeskkond on Haridus- ja Teadusministeeriumi loodava haridusportaali osa, kus esitatakse OSKA uuringute andmed, analüüsid ja tulemused interaktiivses kasutajasõbralikus vormis. 5. Tegevuse eesmärk ja seos rakenduskavaga Eesti elukestva õppe strateegias 2020 kirjeldatakse ühe elukestva õppe süsteemi kitsaskohana asjaolu, et ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta, madala kvalifikatsiooniga inimeste osalus elukestvas õppes on väike ja erinevused elukestva õppe raames pakutava ja tööturul vajaliku vahel on liiga suured. Tõdetakse, et õppeasutused ja töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi arendamiseks aktiivset koostööd. Tegevuse eesmärk on õppe parem seostamine tööturu vajadustega, milleks käivitatakse OSKA. Tegevuse raames luuakse koostööplatvormid tööandjate ja haridusteenust pakkuvate haridus- ja koolitustasutuste vahel, analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja –vajadusi tervikvaates ning koostatakse tegevus- või kutsealapõhiselt tööturu koolitustellimusi õppe planeerimiseks erinevatel haridustasemetel ja koolitüüpides ning ümber- ja täiendusõppes. Tööturu vajaduste analüüsi ja prognoosi tulemused saavad sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamissüsteemile, õppeasutuste õppekavaarendusele ning erinevatele ametkondadele, kes rahastavad õppetegevusi. Tegevus panustab „Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava“ eesmärgi 5: õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust, meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevusse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“. 6. Sihtgrupp 6.1. Töötajad, töötud, õpilased, kelle jaoks saab kättesaadavaks info tööturul vajaminevatest võtmeametitest ja kriitilistest oskustest. Täpsem info tööturul paremat rakendust võimaldavatest oskustest annab igale inimesele võimaluse enesehindamise toel selgitada välja nii enda tugevused kui ka puuduvad oskused. See omakorda loob eelduse puuduolevate oskuste täiendamiseks, et tõsta enda väärtust tööturul. 6.2. Koolituste tellijad (ministeeriumid, Töötukassa, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jt) ja õppeasutused, kelle jaoks info tööturu koolitusvajadusest on aluseks koolituspakkumise mahu, struktuuri ja sisu kavandamisel. See on eelduseks, et nii taseme- kui ka täiendusõppest väljudes on inimestel tööturu vajadustele vastav kvalifikatsioon. Täpsem info tööjõu- ja oskuste vajadusest toetab koolituspakkumise korrastamist ja optimeerimist ning aitab hariduskulusid planeerida nii, et see pakuks paremat tuge Eesti majanduse arengule. Sama info aitab täpsemini suunata ka tööturukoolitust ning teisi oskuste arendamisele suunatud tööturu teenuseid. 6.3. Ettevõtted, organisatsioonid, kelle jaoks meetmes kavandatav muudatus teeb selgemaks kvalifitseeritud tööjõu oskuste vajaduse, luues sellega eelduse töötajate puuduolevate oskuste määratlemiseks ja täiendamiseks ning seega toetab ettevõtluskeskkonna korrastumist töötajate kvalifikatsioonide osas. See omakorda toetab tootlikkuse suurenemist ja majanduskasvu. Mõju ulatus on kavandatud kõikidesse majandustegevuse valdkondadesse, kus valdkondlikud ekspertkogud käivitatakse. Positiivse mõju ilmnemine ei toimu koheselt, vaid alles pärast koolituspakkumise vastavusse viimist OSKA infoga (tööturu koolitustellimusega).  4 7. Toetatavad tegevused ja tulemused Käivitatakse regulaarne ja süsteemne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem, st on loodud ja tegutseb koordinatsioonikogu ning valdkondlikud eksperdikogud. Tegevuste väljundina koostatakse terviklikku tööjõu ja oskuste vajadust ja tööjõu pakkumist ja demograafilist situatsiooni arvestav „tööturu koolitustellimus“. OSKA tulemusel on tööjõu ja oskuste vajaduse visualiseerimise veebikeskkonnas kättesaadav selge info tööturu võimalustest ja vajadustest ühiskonnas ning oskuste olemasolust haridusvalikute – ja poliitika kujundamiseks Eesti ühiskonna jaoks olulistel tegevusaladel. Konkreetsed tegevused tulemuste saavutamiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga sätestatakse OSKA iga-aastases tegevuskavas. Kõiki tegevusi viiakse läbi kogu perioodi jooksul. 7.1. Koordinatsioonikogu moodustamine ja tegevuse korraldamine 7.1.1. Tööturu koolitustellimuse määratlemise metoodika väljatöötamine, testimine ja arendamine: töö korraldamiseks vajaliku võimekuse loomine Kutsekojas (personali värbamine, väljaõpe ja töö), ekspertide värbamine ning nende töö korraldamine; 7.1.2. koordinatsioonikogu moodustamine ja tegevuse korraldamine: töö korraldamiseks vajaliku võimekuse loomine Kutsekojas (personali, ekspertide värbamine ja väljaõpe ja töö); koordinatsioonikogu ettepanekute ja otsuste alusmaterjali ja otsuste ettevalmistamine; 7.1.3. tööturu arengute alase teavitustegevuse korraldamine ja OSKA tulemuste levitamine: konverentside, seminaride jm teavitusürituste korraldamine, teavitusmaterjalide, videoklippide tootmine, levitamine jms. OSKA üldraportite (tööjõu ja oskuste vajaduse terviklik üldvaade) üllitamine ja levitamine. Tulemused: OSKA tegevuste tulemusena on loodud ja tegutseb koordinatsioonikogu, sihtrühmadele on kättesaadav info tööturul vajaminevatest oskustest ning tööturu muutustest ning on loodud ning vajadusel ajakohastatatud metoodikat OSKA süsteemi rakendamiseks ja tööturu koolitustellimuse määratlemiseks. Oskustepõhise tööturu vajaduse kirjeldamiseks on alustatud oskuste klassifikaatori loomist. On koostatud ja üllitatud kogu Eesti majandust katvad tööjõu- ja koolitusvajadust käsitlevad üldraportid – tööjõu ja oskuste vajaduse terviklikud üldvaated. Koordinatsioonikogu algatusel on alates 2017.a. esitatud iga-aastaselt Vabariigi Valitsusele ülevaade tööturu oskuste analüüsist. 7.2. Valdkondlike eksperdikogude moodustamine ja tegevuse korraldamine 7.2.1. Valdkondlike ekspertkogude tegevuse korraldamine: töö korraldamiseks vajaliku võimekuse loomine Kutsekojas (personali, ekspertide värbamine, väljaõpe ja töö); valdkondlike eksperdikogude ja kitsamate fookusgruppide moodustamine ning tegevuse korraldamine; valdkondlike tööturu oskuste vajaduse prognoosidokumentide koostamine; 7.2.2. tööjõu ja oskuste vajaduse visualiseerimise veebikeskkonna loomine: OSKA andmetel põhineva tööturu muutuste ja sellest tuleneva koolitusvajaduse esitlemine interaktiivses veebikeskkonnas; 7.2.3. OSKA ettepanekute elluviimise seire: ettepanekute elluviimise kohta info koondamine ja analüüsimine ning eksperdi- ja koordinatsioonikogule esitamine ning avalikustamine.  5 Tulemused: On loodud ja tegutseb 24 valdkondlikku ekspertkogu ja on koostatud 27 valdkondlikku oskuste vajaduse prognoosidokumenti. OSKA sihtrühmadele on kättesaadav info tööturul vajaminevatest oskustest ning tööturu muutustest. OSKA raames tehtud ettepanekute rakendumist on seiratud ja analüüsitud. 8. Juhtimine Rakendusasutus sõlmib tegevuse rakendamiseks elluviijaga halduslepingu, kus täpsustatakse rakendamisega seotud õigused ja kohustused, mille alusel lepitakse kokku aastases eelarves ja tegevuskavas, seatakse aruandluse tähtajad ja vorm.  6 9. Indikaatorid Indikaator Indikaatori nimetus (viide Baastas Sihttase Sihttase (2022) Selgitus TAT punktile, missugusest e (2018) tegevusest kujuneb) Loodud ja tegutsevate kogude 0 20+1 Koordinatsioonikogu Vastavalt Kutseseadusele koondab koordinatsioonikogu ühiskonna tööjõu (valdkonna eksperdikogud ja ja vähemalt 20 nõudluse ja pakkumise ning oskustega seotud info ja valdkondliku koordinatsioonikogu) arv tegutsevat eksperditeadmise, kavandab ja tellib tööjõuvajaduse uuringuid ja analüüse; valdkondlikku kavandab tööturu vajadustega seotud teavitustööd; teeb ettepanekuid tööjõu eksperdikogu järelkasvu tagamise meetmete kavandamisel; teeb eri ametkondadele Rakenduskava ettepanekuid õppe- ja koolituskohtade loomiseks tasemeõppes ja väljund- täienduskoolituses; nõustab Vabariigi Valitsust töötajate kvalifikatsiooniga indikaator seotud otsuste tegemisel, kinnitab valdkondlike eksperdikogude nimetused (OSKA tulemus- ja nende moodustamise põhimõtted. indikaator) Valdkondlikud eksperdikogud moodustab kutseasutus koordinatsioonikogu ettepanekul. Eksperdikogud määratlevad oma tegevusala võtmeametid, analüüsivad ja koondavad tegevusala tööjõu vajaduse ja prognooside, taseme- ja täiendusõppe pakkumise alase statistika ning uurimistulemused. Rakenduskavas on ka 2023. a indikaatoriks „Koordinatsioonikogu ja vähemalt 20 tegutsevat eksperdikogu“. OSKA spetsiifilised indikaatorid Tulemus- Loodud ja tegutsevate kogude 0 20+1 20+1 Tulemusindikaator panustab rakenduskava väljundindikaatorisse. indikaator arv Väljund- Koordinatsioonikogu poolt 0 2 5 Alates 2017. a esitab koordinatsioonikogu üks kord aastas VV-le ülevaate indikaator Vabariigi Valitsusele esitatav OSKA uuringute tulemustest ning teeb ettepanekud poliitilist otsustust tegevusele 7.1. ülevaade tööjõu ja oskuste vajavate teemade kohta. vajadusest Väljund- Valdkonnaspetsiifiline 0 16 27 Valdkondlike ekspertgrupi-intervjuude analüüside ja koondamise tulemusel indikaator kvalitatiivne oskuste vajaduse koostatakse valdkondlik oskuste vajaduse prognoos ehk valdkondlik tööturu tegevusele 7.2. analüüs ja prognoosi dokument koolitustellimus. Väljund- Tööjõu ja oskuste vajaduse 0 Visualise Visualiseerimise Tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsid tehakse sihtrühmadele paremini indikaator visualiseerimise keskkond e- rimise keskkonnas kajastub kättesaadavaks visualiseerimise veebikeskkonnas. tegevusele keskkond vähemalt 27 raporti 7.2.2. on loodud sisu  7 10. OSKA tegevuste mõju läbivatele teemadele OSKA tegevused omavad mõningat puutumust enamiku läbivate teemadega, eelkõige on fookuses mõju ühtsele riigivalitsemisele ja infoühiskonna arengule. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Tegevusel puudub küll otsene mõju regionaalarengule, kuid piirkondliku koolitusvajaduse täpsem määratlemine ning arvestamine koolituste planeerimisel aitab kaudselt kaasa regionaalsele kestlikule arengule. Sellega panustatakse Eesti eri piirkondade tööhõive kasvu ning tööjõu paremale sidumisele piirkonna ettevõtete arenguvajaduste ja -võimalustega. Ühtlasi soodustab meede sellega kaudselt piirkondade eripäradega arvestamist ning piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste oskuslikumat ärakasutamist. Infoühiskonna edendamine Tegevused mõjutavad vähesel määral infoühiskonna arendamist, kuna on tõenäoline, et erinevate elualade oskuste vajaduse analüüs toob ühe olulisema tulevikukompetentsina välja digioskuse. Keskkonna- ja kliimapoliitika Tegevustel puudub mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale. Võrdsete võimaluste tagamine Tegevustel puudub otsene mõju võrdsete võimaluste tagamisse, kuid OSKA üldraportite koostamisel võetakse arvesse rahvastiku mitmekesisust. Analüüsides tööturu olukorda ja tulevikuväljavaateid ning planeerides koolitusvajadusi arvestatakse eri vanuses, rahvusest ja erivajadusega naiste ja meeste positsiooniga tööturul. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju. OSKA raames tellitakse tööturualaseid uuringuid, mis toetab teadlikumate otsuste tegemist koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade koostamisel.  8 11. OSKA tegevuste eelarve OSKA tegevuste kogumaksumus on 5 562 525 eurot, mida rahastatakse järgmiselt: ESF toetus kuni 85% ja maksimaalne summa 4 728 146 eurot ja riiklik kaasfinantseering vähemalt 15% ja minimaalne summa 834 379 eurot. OSKA eelarve 2015 - 2022 tegevuste lõikes Abikõlblike kulude/toetatavate TULEMUS VÄLJUND TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohad tegevuste eelarve kokku Väljund 1: 7.1.Koordinatsioonikogu moodustamine ja tegevuse korraldamine 1 566 633 Koordinatsioonikogu Tööturu koolitustellimuse määratlemise metoodika väljatöötamine, testimine ja 7.1.1. 77 982 poolt Vabariigi arendamine Valitsusele esitatav 7.1.2. Koordinatsioonikogu moodustamine ja tegevuse korraldamine 163 955 tööturu oskuste 7.1.3. Tööturu arengute alase teavitustegevuse korraldamine 341 610 Loodud ja analüüsi ülevaade Otsene personalikulu 983 086 tegutsevate kogude 7.2. Valdkondlike ekspertkogude moodustamine ja tegevuse korraldamine 3 179 570 (valdkonna Väljund 2: 7.2.1. Valdkondlike ekspertkogude tegevuse korraldamine 404 132 eksperdikogud ja Valdkonnaspetsiifiline koordinatsiooni- kvalitatiivne oskuste 7.2.2. OSKA visualiseerimise veebikeskkonna loomine 171 512 kogu) arv vajaduse analüüs ja 7.2.3. OSKA ettepanekute elluviimise seire 9 600 prognoosi dokument Otsene personalikulu 2 594 326 Horisontaalne kulu 816 322 Otsene personalikulu (projektijuht) 243 226 Projekti kaudsed kulud (ühtse määra alusel) 573 096 Otsene personalikulu kokku 3 820 638 Kokku projekti eelarve 5 562 525  9 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 12.1. Abikõlblikud kulud on: 12.1.1. kulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 2; 12.1.2. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lg 1 punktidele 1-4 ja § 3 lõikele 4; 12.1.3. konverentside, seminaride, koosolekute ja koolituste kulu sh ruumide ja tehnika rent ning osalejate toitlustus; 12.1.4. transpordi, majutuse ja lähetuste kulu; 12.1.5. hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitluste korraldamise ja läbiviimise kulud; 12.1.6. metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamise kulud; 12.1.7. teavitamisega seotud kulud; 12.1.8. infosüsteemide loomise, arendamise ja haldamise ja majutusega seotud kulud; 12.1.9. tõlkekulud, trükiste väljaandmine; 12.1.10. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad kulud. 12.2. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 13. Toetuse väljamaksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-st 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. 13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel lähtuvalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 sätestatust või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1. 13.3. Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist. 13.4. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama maksetaotluse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e- toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 13.5. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.6. Toetus makstakse välja või ettemakse kasutamist tõendatakse nõutud kuludokumentide alusel punktis 12 nimetatud kulude osas, kaudsed kulud hüvitatakse 15% ulatuses vastavalt ühendmääruse §-le 9 maksetaotluse abikõlblikest otsestest personalikuludest. 13.7. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.  10 13.8. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.9. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 13.10. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14. Tegevuse elluviija kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused. 14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 14.2.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 16 sätestatule. 15. Tegevuse muutmise tingimused 15.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 15.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 15.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 15.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 15.5. Elluviija muudab punkti 14.2 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 15.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele.  11 16. Tegevuse aruandlus 16.1. Elluviija esitab vahearuandeid struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksuse kehtestatud tähtaegadeks. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 9 loetletud näitajate täitmine. 16.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.4. Lisaks punktis 16.1. nimetatud näitajate esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 16.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 16.6. Lõpparuanne esitatakse sarnaselt vahearuandele. 17. Finantskorrektsioonid 17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ja ühendmääruses sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abiõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.  Kooskõlastamiseks: 24.01.2022 nr 8-2/22/367 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust viie tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda SA Kutsekoda Külli All 735 0247 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0080 - Haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirja nr 153 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ elluviimiseks” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b7870133-ab98-485b-87ee-68b608a9a3f4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b7870133-ab98-485b-87ee-68b608a9a3f4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main