Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium Teie 17.12.2021 nr 1.2-2/175-1 [email protected] Meie 21 . 0 1 .202 2 nr 4/ 20 Arvamuse avaldamine Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lugupeetud Tanel Kiik ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Sotsiaal ministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: Eelnõu) kohta , mis annab ehitusvaldkonna töötajale õiguse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult, kui tööandja ise ei ole töötajale töötasu maksnud. Järgnevalt esitame Eelnõu kohta oma kommentaarid ja ettepanekud , lähtudes liikmetelt saadud tagasisidest . 1. A lltöövõtu tellinud isik Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-s 5 2 sõna „teenuse“ sõnaga „alltöövõtu“ . Eelnõu §-ga 2 täiendatakse t öölepingu seadust §-ga 33 1 , mille lõikes 1 kasutatakse samuti mõistet „alltöövõtu tellinud isik“. Kaubanduskojale ei ole üheselt arusaadav, keda peetakse silmas mõiste all „alltöövõtu tellinud isik“. Eelnõu seletuskirjas (lk 4) on toodud välja, et k una alltöövõtuahel võib koosneda paljudest erinevatest ettevõtetest (sh alltöövõtjatest), siis tõmbab direktiiv vastutuse piiri, mis ei ulatu töötaja tööandja ja tema tööandjalt otseselt alltöövõtu tellinud isiku (otsene alltöövõtja) vahelisest suhtest kaugemale. Sellest järeldame, et alltöövõtu tellinud isiku vastutus piirdub üksnes nende töötajatega, ke lle tööandjaks on alltöövõtja. Kui alltöövõtjal A on omakorda alltöövõtja B , siis piirdub alltöövõtu tellinud isiku vastutus üksnes alltöövõtja A, kuid mitte alltöövõtja B töötajate osas. Samas tekitab segadust seletuskirjas sisalduv näide, kus Eesti ettevõte A tellib ehitustöödeks Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud ettevõttelt B värvimistööd ja ettevõtte B lähetab oma töötaja Eestisse neid töid tegema. Seletuskirja kohaselt on s ellisel juhul töötajal töötasu nõudmise õigus ennekõike oma tööandjalt B-lt ning juhul, kui B ei ole sätestatud aja jooksul töötajale töötasu maksnud, täidab töötasu nõude A (tööandjalt otseselt alltöövõtu tellinud isik). Juhime tähelepanu sellele, et toodud näites on tegemist töövõtuga, mitte alltöövõtuga. Seetõttu jääb meile ebaselgeks, kas eelnevalt viidatud sätted kohalduvad üksnes juhul, kui tegemist on alltöövõtuga või ka iga töövõtu ja seega iga tellija puhul. Seetõttu palume Eelnõu koostajate vastus t , kas järgnevate näidete puhul kohalduvad eelnevalt viidatud sätted või mitte . Eraisik (tellija) tellib Läti ettevõtjalt (töövõtja) hoone lammutamise ning Läti ettevõtja lähetab oma töötaja Eestisse seda tööd tegema . Eesti ettevõtja (tellija) tellib Läti ettevõtjalt (töövõtja) hoone lammutamise ning Läti ettevõtja lähetab oma töötaja Eestisse seda tööd tegema. Eesti ettevõtja A (tellija) tellib Eesti ettevõtjalt B (peatöövõtja ehk alltöövõtu tellinud isik ) hoone lammutamise, kes omakorda sõlmib hoone lammutamiseks lepingu Läti ettevõtjaga C (alltöövõtja) , kes lähetab oma töötaja Eestisse seda tööd tegema . Kaubanduskoja hinnangul on alltöövõtu tellinud isikuga tegemist üksnes kolmanda näite juures . Sellist tõlgendust toetab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv i 2014/67/EL artikkel 12 lg 3, mis sätestab, et vastutus piirdub töötaja õigustega, mis tulenevad töövõtja ja tema alltöövõtja vahelisest lepingulisest suhtest . Esimese ja teise näite puhul on tegemist töövõtu tellinud isikuga, kuid mitte alltöövõtu tellinud isikuga. Leiame, et viidatud sätted ei peaks kohalduma töövõtu tellinud isikule, vaid üksnes alltöövõtu tellinud isikule. Kaubanduskoja ettepanek: Muuta Eelnõu § 1 punkti 2 ja § -i 2 selliselt, et a lltöövõtu tellinud isik u asemel kasutatakse mõistet „otsese alltöövõtu tellinud töövõtja“. 2. Korraliku ettevõtja hoolsus Eelnõu järgi langeb töötajale töötasu maksmise kohustus tööandjalt alltöövõtu tellinud isikul ära, kui ta on igapäevase majandustegevuse raames omavahelises suhtes töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust (Eelnõus sisalduv töölepingu seaduse § 33 1 lg 4) . Seletuskirjas (lk 9) on k orraliku ettevõtja hoolsus t selgitatud selliselt, et juhatuse liikmel on kohustus igal ajal tegutseda vastavalt seadusele, juhitava äriühingu huvidele ning selle äriühingu seisukohalt majanduslikult kõige otstarbekamal viisil . Kaubanduskoja hinnangul on selline selgitus liiga üldine ning ei anna alltöövõtu tellinud isikule ega ka alltöövõtja töötajale piisavalt selgust, millistel juhtudel peab all töövõtu tellinud isik vähemalt osaliselt tasuma alttöövõtja töötajale töötasu. Näiteks eelnevat selgitust lugedes võib tekkida olukord, kus juhatuse liige sõlmib lepingu majandusraskustes oleva alltöövõtjaga, sest see on majanduslikult kõige otstarbekam ja seda ka siis, kui tellija peaks hiljem maksma osaliselt alltöövõtja töötaja töötasud. Sellisel juhul on juhatuse liige täitnud justkui korraliku ettevõtja hoolsust ja alltöövõtja töötajal ei ole õigust nõuda töötasu maksmist tellijalt. Seletuskirja kohaselt väljendub korraliku ettevõtja hoolsus ka selles, et enne alltöövõtu tellimist ettevõte kontrollib teenuse osutajate tausta avalikest registritest (Äriregister, Ametlikud Teadaanded jms) . Lisaks on seletuskirja kohaselt v ajaduse korral võimalik tehingupoolelt küsida spetsiaalseid maksuandmete tõendeid. Soovime teada, k as isik on täitnud korraliku ettevõtja hoolsus kohustuse ka olukorras, kus tema tehingupartner saadab enne lepingu sõlmimist Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud maksukäitumise hinnangu, mis on roheline? Kas saame õigesti aru, et piisab sellest, kui alltöövõtu tellinud isik kontrollib tehingupartneri tausta enne lepingu sõlmimist, kuid seda ei ole vaja lepingulise suhte kestel hiljem teha näiteks kord nädalas, kuus või aastas? Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku täpsustada Eelnõuga Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus e § 5 2 lõikes 4 ja töölepingu seaduse § 33 1 lõikes 4 sätestat u d korraliku ettevõtja hoolsus e mõistet . Näiteks võiks Eelnõus selgemalt välja tuua, mida peab alltöövõtu tellinud isik tegema, et lugeda tema hoolsuskohustus täidetuks. Kui Eelnõu koostajad ei pea võimalikuks Eelnõud selles osas täpsustada, siis palume oluliselt täiendada Eelnõu seletuskirja, et oleks üheselt arusaadav, mida tähendab korraliku ettevõtja hoolsus. 3. Tasutud summa tagastamine alltöövõtu tellinud isikule Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus e § 5 2 ja Eelnõuga lisatav töölepingu seaduse § 33 1 ei sisalda sätet, mis annab alltöövõtu tellinud isikul e õigus e nõuda alltöövõtja töötajale makstud töötasu tagasi alltöövõtjalt või töötajalt, kui töötaja on saanud töötasu ka oma tööandjalt. Seletuskirja (lk 7) kohaselt peab töötaja tagastama alltöövõtu tellinud isikule tema poolt tasutud summa , kui töötasu on tasunud nii tööandja kui alltöövõtu tellinud isik . Lisaks on seletuskirjas toodud välja, et a lusetu rikastumise olukorra vältimisele aitab kaasa toimiv kommunikatsioon tööandja ja alltöövõtu tellinud isiku vahel . Kaubanduskoja hinnangul ei pruugi kommunikatsioon alltöövõtja ja tellija vahel toimida , kui alltöövõtja on majanduslikes raskustes ning ta ei suuda täita oma kohustusi tellija ees või poolte vahel on lepingu täitmise osas tekkinud vaidlus . Lisaks ei pruugi a lltöövõtjal olla motivatsiooni , et teavitada pärast lepingu täitmist tellijat, et ta maksis töötajale töötasu ära. Seetõttu võib esineda olukordi, kus tellija ei saa teada, et tööandja on maksnud oma töötajale töötasu ära. K ehtiva õiguse kohaselt ei pruugi see probleem olla suur, aga kuna Eelnõu lai e ndab töötasu maksmise kohustust ka muudele ehitusvaldkonna töötajatele kui Eestisse lähetatud töötajad, siis eeldame, et see probleem muutub aja jooksul üha suuremaks. Kaubanduskoja ettepanek: Eelnevalt kirjeldatud probleemi vältimiseks võiks Maksu- ja Tolliamet teavitada alltöövõtu tellinud isikut, kui tal tekib õigus nõuda alltöövõtja töötajalt tagasi tasutud töötasu. Lisaks võiks Eelnõu anda sellisel juhul alltöövõtu tellinud isikule õiguse nõuda tasutud töötasu tagasi ka alltöövõtjalt. 4. Rakendussäte Eelnõu muudatused jõustuvad üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist . Lisaks on seletuskirjas (lk 8) toodud välja, et E elnõuga planeeritavad muudatused ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaid kehtivad alates seaduse jõustumisest kõigile töötajatele, kes vastavad TLS sätestatud tingimustele ja kellel on parasjagu kulgemas täitemenetluse tähtaeg töötasu sissenõudmiseks tööandjalt. Kaubandusko ja hinnangul võib Eelnõus sisalduvatel töölepingu seaduse muudatustel olla tagasiulatuv mõju. Näiteks kui alttö ö võtu tellinud isik ja alltöövõtja sõlmisid lepingu eelmise aasta lõpus, siis ei olnud tellija teadlik töölepingu seadusesse lisanduvast sättest. Sellest tulenevalt võib tellijal olla näiteks keeruline tõendada, et ta järgis lepingu sõlmimisel korraliku ettevõtja hoolsust. Juhime tähelepanu sellele, et ka seletuskirjas on mainitud , et k una vaidluse korral peab ettevõte tõendama, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, siis võib tekkida vajadus andmebaasidest tehtud päringuid ja andmeid talletada. Kui ettevõte on sõlminud lepingu enne nende muudatuste jõustumist, siis ta ei saanud teada, et peab tehtud päringuid salvestama. Seega võib Eelnõu § -l 2 olla tagasiulatuv mõju. Kaubanduskoja ettepanek: Täiendada Eelnõud rakendus sättega, mille kohaselt ei kohaldata töölepingu seaduse muudatusi olukorras, kus alltöövõtu tellinud isiku ja alltöövõtja vahel s õlmiti leping enne muudatuste jõustumist. 5. Eelnõuga kaasneda võiv negatiivne mõju Anname teada, et saime mitmelt liikmelt tagasisidet , et Eelnõu jõustumisel või vad s ageneda need olukorrad, kus alltöövõtja jätab nö võlgades oleva ettevõtja maha ning alustab äritegevust uue ettevõtja alt. Lisaks tekkis liikmetel küsimus, kuidas tagatakse selle kontrollimine, et töötasu maksmata jätnud ettevõte on endast kõik teinud, et oma majanduslikku olukorda parandada, kuid siiski raskustesse sattunud ja mitte teadlikult oma majanduslikku olukorda halvemaks muutnud? Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja p eadirektor Koostanud: Marko Udras [email protected] 6040070 Saatja: Marko Udras <[email protected]> Saadetud: 21.01.2022 16:47 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Dana Kadanik <[email protected]> Koopia: Mait Palts <[email protected]> Teema: Kaubandus-Tööstuskoja tagasiside Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Tere! Saadan Kaubandus-Tööstuskoja kommentaarid ja ettepanekud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Parimate soovidega Marko UdrasPoliitikakujundamise ja õigusosakonna juhatajaEesti Kaubandus- Tööstuskoda E-post Tel &#43;372 604 0070