Vastus pöördumisele

Tanel Kiik Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Teie 1 7.12.2021 nr 1.2-2/175-1 Meie kuupäev digitaalallkirjas 2021.a. nr 137 -1 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud minister, Eesti Tööandjate Keskliit nõustub oma liikme Eesti Ehitusettevõtjate Lii du (edaspidi EEEL) kommentaaridega Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu) kohta , mis on saadetud Sotsiaalministeeriumile 21.01.2022.a. Rõhutame omalt poolt, et nii lähetatud töötajate töötingimuste seaduses kui töölepingu seaduses tule b täpsemalt defineerida alltöövõtu tellinud isiku hoolsuskohustuse sisu . Vastavalt Eelnõu le langeb töötajale töötasu maksmise kohustus tööandjalt alltöövõtu tellinud isikul ära, kui ta on igapäevase majandustegevuse raames omavahelises suhtes töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust. Eelnõu seletuskirja kohaselt avatakse k orraliku ettevõtja hoolsuse mõistet äriseadustiku muutmise seaduse seletuskirja s. Sarnaselt EEEL-le leiame, et seletuskirjas viidatud hoolsuskohustuse käsitlus on liiga lai ning võib põhjustada pikaajalisi vaidlusi jättes töötajad ilma kiirest lahendusest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Tegevjuht Lisa: Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kommentaarid 21.01.2022 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie: 21 . 01 .20 2 2 Seisukoht Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Eesti Ehitusettevõtjate Liit (edaspidi EEEL ) esitab käesolevaga enda seisukoha Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (edaspidi ELTTS ) ja töölepingu seaduse (edaspidi TLS ) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu ) kohta. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ELTTS-i muudatuste eesmärk soodustada töötaja õiguste kaitset, sealhulgas lähetatud töötajate ebasoodsa kohtlemise eest ning täpsustada tööandjalt alltöövõtja tellinud isiku vastutust. Seletuskirjas on ühtlasi selgitatud, et Eelnõus ettenähtud muudatus kiirendab töötaja võimalust nõuda töötasu alltöövõtu tellinud isikult. EEEL on seisukohal, et mõningad ELTTS sisalduvad sätted ja Eelnõuga kavandatavad muudatused vajavad selgemat ja täpsemat reguleerimist. Esitame enda seisukohad alljärgnevalt. Alltöövõtu tellinud isik . ELTTS § 5 2 lg 1 sätestab lähetatud tööandjalt teenuse tellinud isiku vastutuse. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt asendatakse „teenuse tellinud isik“ sõnastusega „alltöövõtu tellinud isik“. EEEL hinnangul oleks selgem , kui „alltöövõtu tellinud isik“ asemel kasutatakse sõnastust „alltöövõtu tellinud töövõtja“, sest Eelnõu sõnastus võib jätta tõlgendusruumi küsimusele, kas vastutust käsitlev regulatsioon laieneb ainult töövõtu tellinud töövõtjale või ka tellijale. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/67/EL kohaselt peetakse silmas siiski töövõtjat (st töövõtja ja alltöövõtja vahelise suhte kaudu tekkivat vastutust), mitte aga tellija vastutust , mistõttu oleks kohane ka Eesti õiguses kasutada „töövõtja“ mõistet . Ko rraliku ettevõtja hoolsus. ELTTS § 5 2 lg 4 sätestab, et alltöövõtu tellinud isik vabaneb töö tasu maksmise kohustusest juhul, kui ta on igapäevases majandustegevuses suhetes lähetatud töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust. Eelnõuga kavan datakse sarnane säte kehtestada ka TLS § 33 1 siseriikliku meetmena. Direktiivi s 2014/67/EL ei ole defineeri t ud hoolsuskohustuse sisu ega ulatust, st milliseid konkreetseid kontrollitoiminguid peab ettevõtja tegema, et tema hoolsuskohustuse saaks lugeda täidetuks. Hoolsuskohustusega hõlmatud kontrollitoiminguid ei ole seejuures loetletud kehtivas ELTTS-is ning seda ei kavandata teha ka Eelnõu muudatustega (ELTTS-is ega TLS-is) . Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et korraliku ettevõtja hoolsuse osas tuleb aluseks võtta äriseadustiku muutmise seaduse seletuskirjas selgitatu, mille järgi on juhatuse liikmel kohustus igal ajal tegutseda vastavalt seadusele, juhitava äriühingu huvidele ning selle äriühingu seisukohalt majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Selline käsitlus on väga lai ning ei pruugi alati toetada ELTTS-is või TLS-is kavandatud eesmärkide saavutamist , st erinevad eesmärgid võivad sattuda vastuollu . ELTTS ja TLS muudatuste eesmärk on ennekõike altöövõtja töötajate kaitse , mitte aga alltöövõtjaga lepingut sõlmiva äriühingu kaitse. Näiteks olukorras, kui töövõtja tellib alltöövõtu pankrotieelses seisundis või saneerimisel olevalt alltöövõtjalt , käitub töövõtja äriühingu parimates huv ides (sest saab sellelt alltöövõtjalt soodsa ima hinnaga ning kõige kiiremini ehitustöödeks vajalikud seadmed ja materjalid) , kuid ei pruugi käituda alltöövõtja töötaja te parimates huvides, sest ei ole välistatud risk, et alltöövõtja töötajate töötasud jäävad välja maksmata. Seega on seletuskirjas viidatud hoolsuskohustuse käsitlus liiga lai ning ei ole kavandatud eesmärkide saavutamiseks sobivaim ja proportsionaalseim meede. Korraliku ettevõtja hoolsuse sisu ja ulatuse selge defineerimine on ELTTS ja TLS muudatuste kontekstis keskse täh tsusega küsimus . EEEL ei saa toetada sedavõrd abstraktset ja laia hoolsus kohustuse käsitlust nagu on hetkel Eelnõuga kavandatud. Kui eesmärgiks on tagada töötajate tõhus kaitse ning töötasu kättesaamine kiires ja lihtsas menetluses, on asjakohatu ja ebaproportsionaalne lähtuda abstraktsest kriteeriumi st , mille täpne sisu ja ulatus ei ole lepingu sõlmimise ajal töövõtjale teada. Hoolsuskohustuse e b amäärane sisu raskendab seejuures ka hilisemat menetlust töövaidluskomisjonis, sest ka töötajal ja töövaidluskomisjonil puuduvad selged kriteeriumid, millest hoolsus kohustuse täitmise või rikkumise tuvastamisel lähtuda. H oolsuskohustuse sisu ja ulatus tuleb Eelnõus selgelt piiritleda . Seejuures tuleb lähtuda sellisest hoolsusest, mis on seotud töövõtja ja alltöövõtja vahelise tehingulise õigussuhte ga (näiteks, kas enne lepingu sõlmimist tuleb kontrollida äriregistrist andmeid alltöövõtja pankroti kohta, Maksu- ja Tolliameti st alltöövõtja maksuvõlgade puudumist, teha karistusregistrisse päringuid tööõiguse valdkonna kohustuste rikkumise kohta jne) , mitte aga hoolsuskohustuse laiast käsitlusest . K ontrolltoimingute selge ja üheselt mõistetav loetelu on hiljem hõlpsalt kontrollitav ka töövaidluskomisjonis, kui töövõtja on asjakohaste päringute vastused säilitanud. Kui „korraliku ettevõtja hoolsus“ jääb ELTTSi ja TLS-i raames selgelt sisustamata ja piiritlema t a , toob see kaasa asjatud, aeganõudvad ning prognoosimatud vaidlused hoolsuskohustuse sisu ja ulatuse üle , mis ei aita kuidagi kaasa töötajate tõhusa ja kiire kaitse tagamisele . Vastutuse sektoripõhine kohaldamine. Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et TLS muutmise üheks põhjuseks on asjaolu, et Eesti on seni kohaldanud allhankeahela vastutust üksnes lähetatud töötajate suhtes ehk piiriülestes olukordades ning Euroopa Komisjoni hinnangul on see diskrimineeriv ka ebaproportsionaalne piiriüleste teenuseosutajate suhtes ning võib hoida lõppkliente ja töövõtjaid sõlmimast lepinguid või allhankelepinguid teistes liikmesriikides asutatud ettevõtjatega. Seega on muudatuste eesmärk võrdselt kohelda nii piiriüleseid kui ka siseriiklikke olukordi. Seletuskirjast ei selgu aga , millisel põhjusel laieneb töövõtja vastutus üksnes ehitussektorile, mitte aga muudele majandussektoritele, sest ka sektorite erineva kohtlemise korral tõus et ub võrdse kohtlemise küsimus – miks peaksid olema muude sektorite töötajate õigused vähem kaitstud kui ehitussektori töötajate õigused ning kas see võib kaasa tuua muude sektorite töötajate diskrimineerimise nii piiriüleselt kui siseriiklikult? V õrdse kohtlemise valguses tuleks analüüsida ja kaaluda töövõtja/ teenuseosutaja vastutuse regulatsiooni kohaldamist ka teistes majandus sektorites. Tagasinõude nõudeõiguse puudumine . Eelnõus ei ole reguleeritud tagasinõuete küsimust, st alltöövõtu tellinud töövõtja nõudeõigust alltöövõtja vastu ära makstud töötasu ulatuses. Seletuskirjas on selgitatud : „Olukorras, kus alltöövõtu tellinud isik maksab töötajale töötasu ära, ei teki tal õigust seda hiljem töötaja tööandjalt tagasi nõuda ning sellega ei lange ära tööandja enda kohustus tasuda töötajale võlgnetav töötasu kogu ulatuses“. Põhjenduseks on toodud „majanduslikesse raskustesse sattunud tööandja kohustused suureneksid ja koormaksid tööandjat, vähendades veelgi võimalust töötasu maksmiseks“. Oleme seisukohal, et t agasinõudeõiguse puudumine tähenda ks ka korraliku ettevõtja jaoks karistuslikku meedet. EEEL peab võimalikuks tagasinõudeõiguse välistamist üksnes juhul, kui seaduses on selgelt sätestatud hoolsa ettevõtja kontrollikohustuse sisu ja ulatus , et ettevõtjal oleks võimalik üheselt mõista , millise id kontrollitoiminguid ta alltöövõtusuhte r a ames täpselt tegema peab , et tekkinud vastutusega seotud riske maandada . Lisaks ei tohiks seadusega täiendavalt lisanduv kontrollikohustus olla ette võtjatele ebamõistlikult koormav . Kindlasti ei saa tagasinõuete välistamise regulatsioon tuleneda seletuskirjast. Töölepingu seaduse r akendussätted. Seletuskirja kohaselt jõustu vad seaduste muudatused üldkorras, st 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist . Täpsustamist vajab, kas ja kuidas kohaldub TLS sätestatav vastutuse regulatsioon juhul, kui töövõtja ja alltöövõtja on alltöövõtu lepingu sõlminud enne TLS muudatuste jõustumist , aga vaidlus töötasu üle tekib või täitemenetlus algatatakse pärast muudatuste jõustumist . Arvestades, et kohustusi ei saa ettevõtjatele sätestada tagasiulatuvalt, tuleks selgelt sätestada, et TLS § 33 1 kavandatavat töövõtja vastutuse regulatsiooni kohaldatakse nendel juhtudel, kui töövõtja ja alltöövõtja vaheli ne õigussuhe on tekkinud pärast TLS muudatus t e jõustumist. Indrek Peterson Allkirjastatud digitaalselt Eesti Ehitusettevõtjate Lii t Tegevdirektor Saatja: Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]> Saadetud: 21.01.2022 15:39 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Ed: Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus Tere Edastame dokumendi Eesti Tööandjate Keskliidu poolt. Lugupidamisega ILONA PALLON Büroojuht/Office manager mob: &#43;372 5265 489 tel: &#43;372 699 93 01 e-mail: web: Aadress: Kiriku 6, 10130 Tallinn Saatja: [email protected] &lt;[email protected]&gt; Saatmisaeg: esmaspäev, 20. detsember 2021 08:09Adressaat: Eesti Ametiühingute Keskliit &lt;[email protected]&gt;; Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO &lt;[email protected]&gt;; PARE, üld &lt;[email protected]&gt;; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon &lt;[email protected]&gt;; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda &lt;[email protected]&gt;; MTÜ Teenusmajanduse Koda &lt;[email protected]&gt;; Eesti Tööandjate Keskliit &lt;[email protected]&gt;; Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda &lt;[email protected]&gt;; Eesti Ehitusettevõtjate Liit, üld &lt;[email protected]&g ;;tRiigi Kinnisvara AS ;tt&[email protected]&gt;; Eesti uPitmajaliit &lt;[email protected]&gt;; Eesti Taristuehituse Liit &lt;infattoristuehitus.ee&gt;; naoTspordiamet &lt;[email protected]&gt;Teema: Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus Registreerimise kuupäev: 17.12.2021 Registreerimise number: 1.2-2/175-1 Palume Teie tagasisidet hiljemalt 21.01.2022. e-posti aadressile või DVK kaudu. Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: