Vastus pöördumisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 18.11.2021 nr 2-2/18- [email protected] 0258/6808, MKM/21-1386/-1K/ Meie 21.01.2022 nr 1.2-3/3726-2 Arvamus avaliku teabe seaduse, keskkonnaseire seaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõule Esmalt soovime rõhutada, et toetame avaliku teabe seaduses (AvTS) kavandatud muudatusi, mille tulemusel lihtsustub inimeste võimalus riiklikest andmekogudest oma andmete jagamine. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks eelnõu siiski AvTS-i puudutavas osas veidi muuta või täiendada. Seetõttu kooskõlastame eelnõu küll märkustega, kuid usume siiralt, et alltoodud kitsaskohad saavad väiksemas töörühmas sobivad lahendused ja eelnõu menetlus seetõttu ei takerdu. Samuti täname teid juba praeguseks tehtud töö eest seoses muudetud eelnõuga. Kuna eelnõu võimalikke kitsaskohti oleme väiksemas töörühmas ametnike tasandil juba arutanud, esitame siinkohal vaid kokkuvõtvad märkused ja seda üldistatud kujul, lähtudes kooskõlastamiseks esitatud eelnõust. Eelnõuga muudetakse senist volitusnormi AvTS § 432 lõike 2 alusel. Muudatuse tulemusel kehtestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ministri määrusega kõikide arendusprojektide sisulised nõuded kõikides valitsemisalades (ka riigi infosüsteemiga seotud arendusprojektides). Kuna rakendusakti kavand on osaliselt sisustamata, on keeruline hinnata selle tegelikku mõju valitsemisalade lõikes. Seetõttu juhime vaid tähelepanu, et kas iga arendusega kaasnev täiendav auditeerimis- ja aruandluskohustus on siiski põhjendatud ning kui jah, tuleks selle mõju ehk veidi enam seletuskirjas selgitada. Samuti tasuks üle vaadata ka teatud muudatuste sobivus andmekogude peatükis (andmehaldus ja kindlustavad süsteemid – need mõlemad ei seostu vaid riiklike andmekogudega, mistõttu tuleks kaaluda kas normide asukoha muutmist või alternatiivina, vastava jao pealkirja täiendamist). See, mille vastu on huvi aga ilmselt kõige suurem, puudutab just uudset loodavat nõusolekuteenust ehk selle tervikprotsessi. Samas on see osa nii eelnõu kui ka seletuskirja pinnalt ebaselge. Nii näiteks ei selgu eelnõust ega seletuskirjast see, mille alusel hinnatakse Riigi Infosüsteemi Ameti poolt taotluses väljatoodud andmeid põhiandmeteks, kuigi sellest sõltub edasine menetlus. Ebaselge on ka see, kuidas tagatakse menetlusprotsessi efektiivsus ja läbipaistvus, eriti kui taotlusega on seotud mitmed andmekogude pidajad. Samuti ei ole selge, kuidas toimub teenuse käivitamiseks esitatud taotluse samaaegne hindamine andmekogude vastutavate töötlejate poolt või kui siduvad on kaasatud osapoolte hinnangud üldse (nt Andmekaitse Inspektsioon, Riigi Infosüsteemi Amet või teised andmekogu pidajad). Kindlasti oleks nii taotlejale kui ka menetlejale abiks tervikprotsessi näitlik joonis (sh mitme andmekogu kaasumisel) ning selle võiks lisada ühtlasi ka eelnõu seletuskirja. Küsimusi tekitavad ka taotleja usaldusväärsuse kontrolli puudutavad sätted, kuna varasemalt toimunud arutelude pinnalt leidsid osapooled ühiselt, et see ei saa jääda vastutavate Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 töötlejate hinnata (hindamise ühtsus ja efektiivsus erinevate osapoolte menetluses). Samas on vahepealse koostöö tulemusena saanud siingi kogu protsess palju selgemaks (eelnõu muudetud kujul). Lisaks eelnevale juhime tähelepanu, et kaaluda tuleks ka taotluste menetlustähtaja optimaalsust. Arvestades menetlusprotsessi keerukust ja seda, et sellesse võivad olla kaasatud mitmed andmekogude pidajad ja teised osapooled (AKI, RIA), võib ehk taotluse menetluse tähtaega pidada liialt optimistilikuks (10 tööpäeva, puuduste korral kuni 20 tööpäeva). Lõpetuseks soovime veelkord rõhutada, et eelnõus kavandatu on siiski üsna uudne ja ainulaadne riiklik e-teenus, mis vajab kindlasti ühtset ja selget arusaama kõikide protsessiosaliste vaatest. Eesti digiühiskonna arengukavas 2030 on ühe põhisuunana toodud avalike teenuste kasutajakesksuse juurutamine ning nõusolekuteenus võiks uue teenusena olla just näide parimatest praktikatest, kus protsess on tervikuna läbi mõeldud ja arusaadav kõigile. Seetõttu on Sotsiaalministeerium ka edaspidi valmis eeltoodud kitsaskohtade lahendamiseks tegema koostööd väiksemas töörühmas ja pakkuma omalt poolt lahendusi nende ületamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Aivi Saar 6269 144 [email protected] Evelin Vanker 6269 178 [email protected] Anneli Laansoo 6269 116 [email protected] Kristel Niidas 6269 729 [email protected] Raili Sillart 6269 747 [email protected] Nele Nisu 6269 338 [email protected]