Riigikogu õ iguskomisjon oiguskomisjon@riigikogu. ee linnar.liivamagi@riigikogu .ee Justiitsministeeium
[email protected] s tella .j ohanson @just.ee 10.12.2024 nr 3-1/189-24 Arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eeln õ u 334 SE kohta P öö rdume Teie poole seoses Riigikogu menetluses oleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eeln õ uga nr 334 SE (edaspidi eeln õ u), millega viiakse seadustesse sisse muudatused seoses Euroopa Parlamendi ja n õ ukogu direktiivi (EL) 2020/1828, mis k ä sitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/E Ü 1 (edaspidi direktiiv), ü lev õ tmisega. Sisutekst. AS Elenger Grupp leiab, et antud eeln õ us etten ä htud kollektiivse esindushagi menetluse loomine on kahtlemata vajalik tarbijatele õ iguskaitse k ä ttesaadavuse paradamiseks. K ü ll aga n ä eme, et eeln õ us kohane p ä deva ü ksuse m ää ratlus on liiga lai . Palume eeln õ u edasisel menetlemisel arvestada asjaoluga, et liiga laiale isikute ringile kollektiivse esindushagi esitamise õ iguse andmine, seadmata seejuures Direktiivi artikli 4 punktis 5 lubatud kitsendavaid kriteeriume, v õ ib tuua kaasa p õ hjendmatute kohtuvaidluste algatamise, mis omakorda avaldab kahjulikku m õ ju Eesti ettev õ tluskeskkonnale ja v ä hendab Eesti ettev õ tjate konkurentsiv õ imet nii koduturul kui ka v ä listurgudel . Iga p õ hjendamatu kohtuvaidlus tekitab ettev õ tjale otsest varalist kahju, mis ei pruugi piirduda ü ksnes õ igusabikulude kandmisega, vaid oluline kahju v õ iba tekkida ka ä raj ää nud tehingute, mainekahju jms t õ ttu. Sellise kahju ulatust on v ä ga raske ette prognoosida, kuid see ei t ä henda, et kollektiivse esindushagi regulatsiooni kehtestamisel ei tuleks sellise m õ juga arvestada. Eesti majandusele tekkiv kahju v õ ib olla v ä ga suur. Alljärgnevalt toome välja eelnõu kitsaskohad ning esitame oma seisukohta toetavad põhjendused. Eelnõu näeb ette, et kollektiivse esindushagi esitamiseks õigustatud pädevaks üksuseks võivad olla nii valitsusasutused kui ka ükskõik millised juriidilised isikud. Laia määratlust on seletuskirjas põhjendanud sellega, et Eesti õigusmaastikul selliseid tarbijaorganisatsioone pigem ei ole ja kuna rahastamise tingimused on samuti Euroopa Liidu üleselt ning üsna piiravad, sh peab rahastamine olema täiesti läbipaistev ja erapooletu, siis ei saa eeldada kuidagi tarbijate kahjustamisest lähtumist. Analüüsitud ei ole aga sellise regulatsiooni mõju ettevõtjatele . Eelnõu koostajad on direktiivi ülevõtmisel keskendunud üksnes tarbijate huvide kaitse aspektidele, jätmata seejuures tähelepanuta, et direktiivis on rõhutatud vajadust tagada tasakaal tarbijatele õiguskaitse kättesaadavuse parandamise ja samal ajal kauplejate kasuks asjakohaste kaitsemeetmete sätestamise vahel, et vältida kohtuvaidluste kuritarvitamist , mis põhjendamatult takistaks ettevõtjate tegevust siseturul . Eelnõu II lugemise seletuskirjast nähtub, et õiguskomisjon on kaalunud alternatiivi, mille kohaselt valitsusasutused kaotaksid pädeva üksuse sataatuse üleminekuaja möödudes. Nimetatud alternatiivi ei kiidetud heaks, põhjendades seda sellega, et kuna riik ei saa kohustada looma tarbijate õiguste kaitseks MTÜsid , siis „ oleksime üleminekuaja möödumisel endises olukorras – meil ei oleks direktiivi kohaldamisala ulatuses direktiivi nõuetele vastavaid MTÜsid, kes saaksid taotleda piiriülese pädeva üksuse staatust, st me ei looks toimivat süsteemi ning direktiivi eesmärk jääks saavutamata “ . Antud argumentatsioon ei põhjenda aga seda, miks pädeva üksuse staatus antakse kõikidel juriidilistel isikutele, mitte üksnes MTÜ-dele. Pädeva üksuse väga laia määratlust on põhjendatud sellega, et Direktiiv ja eelnõu sisaldavad erinevaid kriteeriume, sh pädeva üksuse Euroopa Liidu üleselt reguleeritud rahastamise tingimus i , mille eesmärk on tagada pädeva üksuse erapooletus ja läbipaistvus ning vältida kuritarvitusi . Nõustume, et nii Direktiiv kui ka eelnõu näevad tõesti ette rahastamise tingimused, millele pädev üksus peab vastama, kuid üksnes formaalsete nõuete täitmine ei pruugi tegelikkuses tagada pädeva üksuse erapooletust ning tegutsemist üksnes tarbijate huvides. Näiteks asjaolu, et ettevõttel on loodud mõjude ennetamise ja huvide konflikti ennetamise kord, ei tähenda, et praktikas selliselt ka käitutakse. Praktikas on väga keeruline eristada kasumile orienteeritud ettevõtte äritegevust ja pädeva üksusena tarbija huvides tegutsemist, sh on keeruline tagada sellise ettevõtte rahastamise läbipaistvust rikkumata seejuures ärisaladuse kaitse regulatsiooni. Kusjuures eelnõu näeb ette, et ärisaladuse kaitsele tuginedes on kohtul õigus pädeva üksuse rahastamise kohta kogutud andmeid ja tõendeid kontrollida ilma neid puudutatud isikule avaldamata . See tähendab, et isegi kui puudutatud isikul on põhjendatud kahtlus, et pädev isik ei ole erapooletu, ei ole tal sisuliselt võima lik adekvaatselt oma õigusi menetluses kaitsta . J uhime tähelepanu, et nii eelnõu kui ka direktiiv sätestavad, et rahastamise läbipaistvust tagavad sätted kohalduvad üksnes individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivhagi (edaspidi õiguskaitsevahendite esindushagi) esitamis e korral . See tähendab, et rahastamis t re guleerivad sätted ei takista kollektiivse esindushagi, millega taotletakse rikkumise tuvastamist ja lõpetamist ning edasise rikkumise keelamist (edaspidi ettekirjutuse esindushagi ), esitamist isiku poolt, kes on rahastaja poolt mõjutatud ning ei tegutse tarbijate huvidest lähtuvalt. Kuid ka üksnes ettekirjutuse esindushagi esitamine, sõltumata sellest, kas see rahuldatakse või mitte, võib mõjutada Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. On tavapärane ja teatud juhtudel ka kohustuslik, et esmalt kontrollitakse võimaliku äripartneri tausta ( Know Your Customer põhimõte ) ning üksnes fakt, et ettevõtte vastu on algatatud kollektiivne esindushagi, võib kaasa tuua ärisuhete katkemise – turvalisem on valida partner, kelle suhtes mingeid kahtlusi üleval ei ole. Siit tuleneb, et kui Eesti regulatsioon on laiem ja võimaldab kergekäelisemat kollektiivsete esindushagide esitamist, siis võib see kahjustada Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Seda riski võimendab ka asjaolu, et kuigi direktiiv näeb ette kohustuse tagada lõplike lahendite avalikustamine, on eelnõu kohaselt võimalik nõuda ka jõustumata lahendi avalikustamist ja lausa näeb ette, et pädev üksus on kohustatud avaldama oma veebilehel teabe kollektiivse esindushagi kohta, mille ta kavatseb kohtule esitada . E elnõu ei sea selgeid piire kollektiivhagi esitamise eest pädeva üksuse poolt tarbijatelt kogutava tasu ulatuse le . Seega ei ole välistatud olukorrad, kus kollektiivse esindushagi esitamisest saavad kasu pigem esindajad kui tarbijad. Siinkohal juhime tähelepanu, et Euroopa Komisjoni kõige suurem mure selle menetluse loomise puhul oli see, et ei tekiks sellist olukorda nagu on Ameerika Ühendriikides, kus class-action (ühishagi) on praktikas kujunenud sisuliselt selliseks, et kasu saavad juristid ja tarbijatel ei pruugi olla mingisugust võimalust kasu saada . Eelnevast tulenevalt peame põhjendatuks advokatuuri poolt tõstatatud küsimust, et kas ei või juhtuda nii, et teatud juba eksisteerivad või asutatavad äriühingud asuvad tegutsema lähtuvalt mitte niivõrd tarbijate huvide kaitsmise eesmärgist, kuivõrd lihtsalt võimalusest raha teenida. Üheks sobivaks kaitsemeetmeks on advokatuur i ettepanek piiritleda täpsemini, milline juriidiline isik saab olla pädevaks üksuseks. Nõustume advokatuuriga, et välistada võiks äriühingud ja tulundusühingud ning lubatud võiks olla mittetulundusühistud või sarnased kasumit mittetaotlevad organisatsioonid , kes esindavad oma liikmete või tarbijate huve. Lisaks peame sobivaks kaitsemeetmeks ka seda, kui kehtestada, et pädevaks üksuseks saab olla üksnes selline isik, kes suudab tõendada, et enne määramistaotluse esitamist on ta juba 12 kuud reaalselt avalikult tegutsenud tarbijate huvide kaitsmisel. Kohtumenetluste kuritarvitamise riski oleks võimalik vähendada ka kohtueelsete läbirääkimiste nõude kehtestami sega, milline võimalus on ka Direktiiv is ette nähtud . K ohtueelsete läbirääkimiste nõude annaks ettevõtjatele võimaluse vältida kollektiivse esindushagi menetlusega kaasnevat kahju (nt olukorras, kus rikkumine ei ole olnud tahtlik) ja teisalt vähendaks ka kohtute halduskoormust. Eelnev a st tulenevalt teeme ettepaneku kohtuvaidluste kuritarvitamise vähendamiseks kehtestada järgmised kaitsemeetmeetme d : kehtestada põhimõte, et pädevaks üksuseks saab olla mittetulundusühingud või muud sarnased kasumit mittetaotlevad organisatsioonid; kehtestada põhimõte, et pädevaks üksuseks saab olla üksnes selline isik, kes suudab tõendada, et enne määramistaotluse esitamist on ta juba 12 kuud reaalselt avalikult tegutsenud tarbijate huvide kaitsmisel ; kehtestada kohtueelsete läbirääkimiste nõude . Palume käesolevas arvamuses tõstatatud probleemid lahendada eelnõu 334 SE raames või kui see ei ole enam võimalik, siis mõne muu eelnõuga. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Kaasik Juhatuse esimees
Saatja: Kristi Lõoke <
[email protected]>
Saadetud: 10.12.2024 17:29
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<"Justiitsministeerium">; <"Stella Johanson">
Koopia: <=?utf-8?Q?T=C3=B5nis_Saar?=>
Teema: Arvamus TsMS ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse
esindushagi menetluse loomine) eelnõu 334 SE kohta
Tähtsus: Kõrgeim
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja
korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Edastan AS Elenger Grupp arvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja
teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse
loomine) eelnõu 334 SE kohta.
Lugupidamisega
Kristi Lõoke
kontserni õigusnõunik
+372 5301 1969
Elenger Grupp ● ● Liivalaia 9, 10118 Tallinn