Väljaminev kiri

Väljavõte 16.09.2022 nr 7-16/2022-476-4 Ärisaladus ja muu konfidentsiaalne informatsioon välja jäetud (tähistatud ……*) KONKURENTSIAMET Reg. kood 70000303; aadress Tatari 39, Tallinn 10134; tel 667 2400 KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS (ÜLDMENETLUSES) 29.10.2021, Tallinnas, Tatari 39 Väärteoasi nr 10.03.2021/921021000001 I. Kohtuväline menetleja Kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet, reg.nr 70000303, Tatari 39, Tallinn, tel 667 2400, e-post [email protected] Käeosoleva otsuse on teinud Marek Piiroja, regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja, tel: 667 2541, elektronposti aadress: [email protected], ja Margus Kasepalu, regulatsiooniteenistuse energia- ja taristuosakonna juhataja, 667 2430 elektronposti aadress: [email protected], II. Menetlusalune isik 1. Juriidilisest isikust menetlusaluse isiku andmed: Juriidilise isiku nimetus: Elering AS Registrikood: 1100222625 Asukoha aadress: Kadaka tee 42, Tallinn Telefoninumber: 715 1222 E-posti aadress: [email protected] 2. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja andmed: Ees- ja perekonnanimi: Taavi Veskimägi Isikukood: 374112000284 Ametikoht: AS Elering, juhatuse liige Telefoni number: 372 715 1221 E-posti aadress: [email protected] 3. Kaitsja andmed: Ees- ja perekonnanimi: Anton Sigal Töökoht: Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Tegevuskoha aadress: Kaarli pst1/Roosikrantsi 2 Tallinn Telefoninumber ja e-posti aadress: 640 7170, [email protected] Menetlusalune isik soovib, et kaitsja osaleks menetluses. III. Väärtegu 1. Väärteo toimepanemise aeg ja koht: Väärteo toimepanemise koht: Elering AS juriidiline aadress Kadaka tee 42, Tallinn. Väärteo toimepanemise aeg: alates 10.12.2019 kuni 2021 (kaasa arvatud, rikkumist kõrvaldatud ei ole). 2. Väärteo lühikirjeldus Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 194, jõustus 28.12.2011 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (REMIT). Nimetatud määruse artikkel 4 lõike 1 kohaselt turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe, mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab. Selliselt avaldatud teave sisaldab andmeid elektrienergia või maagaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta või andmeid, mis on seotud maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamisega, sealhulgas olukordadega, kus kõnealused rajatised ei ole kavandatult või ettekavatsematult kasutatavad. Siseteabe avalikustamine REMIT artikli 4 lõike 1 mõttes peab toimuma kiire turuteate (UMM inglise k. Urgent Market Message, edaspidi UMM) vormis ühe tunni jooksul. Balticconnector on gaasirajatis, mis ühendab Eesti ja Soome gaasivõrgud ning on eelduseks toimivale regionaalsele gaasiturule ning tarneallikate mitmekesistamisele (LNG terminalid, biometaan jne) Balti-Soome piirkonnas, Euroopa Liidu energia hulgimüügituru koosseisus. Balticconnectoriga seonduva siseteabe avaldamise eest, mis peab sisaldama andmeid maagaasi edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuste ja kasutamise kohta, vastutab Elering AS (Elering). Elering on jätnud Balticconnectorit puudutavalt siseteabe, mis puudutab UMM-e 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 2187, selleks ettenähtud ulatuses avaldamata ning ei ole siseteavet avalikustanud ka käesoleval hetkel (otsuse punktid 2.1.5 ja 2.1.7). Elering on UMM-ide 2156, 2179 ja 2187 avaldamisel rikkunud REMIT-i nõuet avalikustada siseteave tulemuslikult ja õigeaegselt (otsuse) punkt 2.1.8). Maagaasiseaduse (MGS) § 442 (Energia hulgimüügituru tingimuste rikkumine) lõike 1 järgi REMIT-i artiklis 4 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Lõikest 2 tulenevalt, sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Lk 2 / 28 MGS § 45 tulenevalt on MGS § 442 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Konkurentsiamet. Väärtegu seisneb alljärgnevas. 2.1. Väärteo objektiivne koosseis 2.1.1. REMIT eesmärgid. Energia hulgiturul kauplejad Euroopa Liidu toimimise lepingu1 artikli 194 lõikest 1 ja 2 tulenevalt siseturu rajamise ja toimimise raames ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda, on liidu energiapoliitikal liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus üheks eesmärgiks tagada energiaturu toimimine. Selle eesmärgi tagamiseks kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu saavutamiseks vajalikud meetmed. Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 194, jõustus 28.12.2011 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (inglise keeles „The regulation on wholesale energy market integrity and transparency – edaspidi REMIT) – toimikus dokument nr 2. Otsekohalduva REMIT-i üheks eesmärgiks on ära hoida kuritarvitused energia hulgimüügiturul ning kaitsta sellega lõpptarbijaid. REMIT-iga kehtestati eeskirjad, mis keelavad kauplemise siseteabe põhjal ning turuga manipuleerimise. Samuti seab REMIT nõuded energia hulgimüügiturul siseteabe tõhusale, läbipaistvale ja kiirele avaldamisele, võimaldamaks energia hulgimüügiturgude terviklikkuse ja läbipaistvuse suurendamist, mille eesmärk on avatud ja õiglase konkurentsi edendamine energia hulgimüügiturgudel energia lõpptarbija huvides. REMIT-ist tulenevalt energia hulgimüügiturud hõlmavad nii kaubaturgusid kui ka tuletisinstrumentide turgusid, mis on energia- ja finantsturgude jaoks eluliselt tähtsad, ning nende sektorite hinnakujundused on omavahel seotud. Need hõlmavad muu hulgas reguleeritud turgusid, mitmepoolseid kauplemissüsteeme ja nii otse kui ka vahendajate kaudu sõlmitavaid börsiväliseid tehinguid ja kahepoolseid lepinguid. REMIT artikkel 1 lõike 2 kohaselt kohaldatakse REMIT määrust energia hulgimüügitoodetega kauplemise suhtes. REMIT artikkel 2 punkti 4 alapunkti d kohaselt on energia tuletisinstrumendid hulgimüügitooted, mis on seotud elektri või maagaasi transportimisega liidus. REMIT artikkel 2 punkti 6 kohaselt on energia hulgimüügiturg iga turg liidus, kus kaubeldakse energia hulgimüügitoodetega. Hulgimüügitoodete all siinjuures mõeldakse REMIT määruse artikli 2 punkti 4 alusel ja antud kaasuse osas maagaasi tarnelepinguid liidusisesteks tarneteks ja lepinguid, mis on seotud maagaasi transportimisega liidus. Balti-Soome gaasiturul tähendab see enamasti, et maagaasi tarnijad ostavad gaasi Baltikumis või Venemaalt, sageli kasutatakse ka seejuures Lätis asuvat Inčukalnsi gaasihoidlat, kuhu suvel ostetakse odavama hinnaga gaas sisse, et seda talvisel kütteperioodil, kui hinnad on kõrgemad, kasutada. Kuna Soome gaasitarbimine on oluliselt suurem kui Baltikumis, siis suur osa gaasist tarnitakse edasi lõppklientidele Soome, kellega on sõlmitud eelnevalt tarnelepingud kindlatele mahtudele ja kindla hinnaga. Tarne Soome käib läbi Balticconnectori ühenduse ja kui ühendus ei ole varasemalt arvestatud mahus kättesaadav, pole võimalik gaasimüüjal Soome kokku lepitud mahus gaasi tarnida. Seega tuleb lepingu täitmiseks klientidele vastav gaas 1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12012E%2FTXT Lk 3 / 28 hankida ja seda siis nüüd omakorda Soome turult, kus see on kallim ja gaasitarnija kannab seeläbi kulusid. Balticconnector on gaasirajatis, mis ühendab Eesti ja Soome gaasivõrgud ning on eelduseks toimivale regionaalsele gaasiturule ning tarneallikate mitmekesistamisele (LNG terminalid, biometaan jne) Balti-Soome piirkonnas. Balticconnector on ettenähtud maagaasi edastamiseks ning on prioriteetse projektina arvatud üleeuroopalisse energiavõrgustikku.2 Balticconnectori gaasiühendus on viimase aja suurim taristuprojekt Eestis ja Soomes, olles ühtlasi üks Euroopa Liidu ühise gaasituru võtmeprojekte. Tänu Balticconnectorile paraneb maagaasi varustus- ja tarnekindlus nii Eestis, Soomes kui teistes Balti riikides. Samuti tekib Soomet ja Balti riike hõlmav gaasiturg, mis toob tihedama konkurentsi ja paremad hinnad tarbijatele.3 Balticconnectori klaster koosneb gaasitorustike ning jaamade ehituse projektidest Soomest kuni Läti piirini. Tegemist on omavahel seotud objektidega, mis Eesti ja Soome gaasiühendust silmas pidades koosneb Eesti maismaatorustikust, Paldiski kompressorjaamast, Paldiski-Inkoo merealusest gaasitorustikust ja Soome maismaatorustikust ning Eesti-Läti ühenduse tugevdamiseks kuulub sinna Puiatu kompressorjaam ja Karksi gaasimõõtejaam.4 Paldiski ja Puiatu kompressorjaamad on ette nähtud Balticconnectori torustiku takistusest tekkiva rõhulangu kompenseerimiseks, et tagada läbilaskevõime Läti, Eesti ja Soome gaasisüsteemide vahel. Lähtudes eeltoodust, kuulub Balticconnector gaasirajatisena, mis ühendab Eesti ja Soome gaasivõrgud ning on eelduseks toimivale regionaalsele gaasiturule ning tarneallikate mitmekesistamisele (LNG terminalid, biometaan jne) Balti-Soome piirkonnas, Euroopa Liidu energia hulgimüügituru koosseisu. Euroopa Liidu energia hulgimüügituru koosseisu kuuluval maagaasi turul Balticconnectori vahendusel kauplevateks ettevõtjateks on muuhulgas: ……* Turul tegutsevate ettevõtjate jaoks on oluline saada õigeaegselt ja võimalikult kiiresti Balticconnectorit puudutavat arusaadavat, läbipaistvat ning üheselt mõistetavat siseteavet, mis võimaldab neil planeerida oma äritegevust, mh sõlmida lepinguid oma klientidega, võttes nende eest gaasivarustuse tagamisega seonduvaid lepingulisi kohustusi (käesolevat juhtumit puudutavad turuosaliste seisukohad on toodud otsuse punktis 2.1.4). 2.1.2. Siseteave ja selle avalikustamiseks kohustatud isik REMIT artikkel 4 lõike 1 kohaselt turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe, mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab. Selliselt avaldatud teave sisaldab andmeid elektrienergia või maagaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta või andmeid, mis on seotud maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamisega, sealhulgas olukordadega, kus kõnealused rajatised ei ole kavandatult või ettekavatsematult kasutatavad. 2 Balticconnectorit puudutav täpsem teave on kättesaadav: https://elering.ee/balticconnector. 3 Kättesaadav: https://elering.ee/eesti-ja-soome-tahistavad-ajaloolise-balti-soome-uhise-gaasituru-loomist 4 Kättesaadav: http://www.energiaveteran.ee/gallery/2020-10-Balticconnectori%20projekt.pdf. Lk-d 4 ja 46. Lk 4 / 28 REMIT artikkel 1 lõige 2 järgi loetakse siseteabeks täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitoodetega ning mille avaldamise korral võib olla tõenäoliselt märkimisväärne mõju kõnealuste energia hulgimüügitoodete hinnale. REMIT artikkel 2 punkti 1 kohaselt loetakse teavet täpseks, kui see viitab olemasolevatele või mõistliku eelduse kohaselt tekkida võivatele asjaoludele või toimunud või mõistliku eelduse kohaselt toimuda võivale sündmusele ja kui see on sedavõrd üksikasjalik, et võimaldab teha järelduse mõju kohta, mida kõnealused asjaolud võivad või see sündmus võib avaldada energia hulgimüügitoodete hindadele. REMIT artikkel 2 punkti 1 alapunkti b kohaselt on siseteabeks artikkel 2 punkti 1 mõistes teave elektrienergia või maagaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta või teave maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamise kohta, sealhulgas kõnealuste rajatiste kavandatud või ettekavatsemata mittekasutatavuse kohta. REMIT artikkel 2 punkti 7 kohaselt on turuosaline isik, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja (Eestis on selleks isikuks Elering), kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul. Lähtudes eeltoodust, on Balticconnectorit puudutav, turuosalistele REMIT mõttes edastatav siseteave teave, mis puudutab maagaasi edastamiseks mõeldud rajatiste võimsust ja kasutamist, sealhulgas peab selline teave hõlmama olukordasid, kus kõnealused rajatised ei ole kavandatult või ettekavatsematult kasutatavad. Balticconnectoriga seonduva siseteabe avaldamise eest REMIT artikkel 4 lõike 1 mõttes, mis peab sisaldama andmeid maagaasi edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuste ja kasutamise kohta, vastutab Elering. Eleringi poolt avaldatav siseteave peab hõlmama kõiki sündmusi, mis avaldavad mõju Balticconnectori turul kasutatavale läbilaskevõimsusele, sealjuures ka Balticconnectori koosseisu kuuluvaid ja gaasi läbilaskevõimet oluliselt mõjutavaid Puiatu ja Paldiski kompressorjaamade kasutusvõimalusi. 2.1.3 Siseteabe avalikustamise nõutav sisu Käesoleva otsuse eelnevas punktis 2.1.2 on väljatoodud, et REMIT artikkel 4 lõike 1 kohaselt turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe. Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet5 (inglise keeles European Union Agency for the Cooperation of Energy Regulators - ACER), edaspidi Koostööamet on REMIT-i korrektseks rakendamiseks andnud välja juhised (toodud koos asjakohaste tõlgetega toimikus dokumentide nr 3-6 all.6 5 Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet on Euroopa Liidu asutus, mis loodi määruse (EÜ) nr 713/2009 alusel ja mis alustas tegevust 2011.aastal. Koostööametil on keskne roll Euroopa Liidu elektrienergia ja maagaasi turgude liberaliseemisel. 6 Toimiku dokument nr 3 - 15.10.2019 Juhiste 4.väljanne. UMM-i puudutav punktis 7.2.2. Tõlge; Toimiku dokument nr 4 – 08.04.2020 Juhiste 5.väljanne. UMM-i puudutav punktis 7.2.2. Tõlge; Toimiku dokument nr 5 – 18.11.2020 Juhiste 5.väljanne uuendatud – UMM-i puudutav punktis 7.2.2. Tõlge; Toimiku dokument nr 6 – 22.07.2021 Juhiste 6. väljaanne – UMM-i puudutav punktis 4.2.2. Tõlge. Lk 5 / 28 Nimetatud juhistest tulenevalt peab siseteabe avalikustamine REMIT artikli 4 lõike 1 mõistes toimuma UMM-i vormis. Siseteabe peab avalikustama ka uute jaamade kasutuselevõtmise puhul, sh protsessi vaheetappide puhul. Samuti, iga REMIT-i artikli 4 lõike 1 kohaselt koostatud väljaanne UMM-i kujul peaks sisaldama teabekomplekti, mis on kirjeldatud REMIT Mop-i (REMIT Manual of Procedures on transaction data, fundamental data and inside information reporting – eesti keeles: REMIT-i tehinguandmete, põhiandmete ja siseteabe esitamise kordade käsiraamat, edaspidi REMIT Mop käsiraamat) VII lisas esitatud tabelites (vastavalt üks elektrienergia rajatiste kättesaamatuse, üks maagaasi rajatiste kättesaamatuse ja üks muu juhtumi/teabe kohta). Teave tuleb esitada kooskõlas selgitavate eeskirjadega, mis on dokumenteeritud REMIT Mop käsiraamatu samas VII lisas. Siseteabe avalikustamiseks kasutatav platvorm peaks toetama kõiki REMIT Mop käsiraamatu VII lisas loetletud välju ja lubatud väärtusi. REMIT Mop käsiraamatu (toimikus dokumendid nr 7-8 koos tõlgetega) VII lisa järgi on ACERi poolt siseteabe avaldamise veebikanali standardi määratlemiseks välja töötatud tabelid, mis gaasirajatiste (alapeatükk II. Gaasirajatiste kättesaamatus) osas siseteabe liigina sätestab, et seda tabelit tuleks kasutada juhul, kui turuosalised avaldavad UMM- id, mis teatavad igasuguse suurusega planeeritud või planeerimata gaasirajatise kättesaamatusest, mis tõenäoliselt mõjutab oluliselt energia hulgihindu.7 Näiteks nagu antud juhul gaasiühenduse (võimsuse) piiratus, mis otseselt mõjutab turuosaliste võimalusi tarnida gaasi Baltikumi ja Soome turu hinnapiirkondade vahel. Ka toob Mop käsiraamat välja, et tuleb avaldada tehniline võimsus, kasutatav võimsus ja piiratud võimsus numbriliselt, et siseteave oleks avaldatud piisava täpsusega. Tabel 1. Siseteave, mille turuosaline peab avaldama UMM-iga, kui tegemist on gaasirajatise kättesaamatust puudutava juhtumiga. UMM Gaasirajatiste kättesaamatus 1. Teate ID 2. Seisund 3. Kasutamatuse tüüp 4/b Sündmuse tüüp 5. Avalikustamise kuupäev/kellaaeg 6. Sündmuse algus 7. Sündmuse lõpp 8/b Mõõtühik 9. Kasutamata võimsus 10. Kasutatav võimsus 11/b Tehniline võimsus 12. Kasutamatuse põhjus 13. Märkused 15/b Bilansitsoon 16. Mõjutatud vara või üksus 17. Mõjutatud vara või üksuse EIC kood 7 Toimiku dokument nr 7 - 16.09.2019 REMIT Mop käsiraamat. Lisa VII. Tõlge; Toimiku dokument nr 8 – 30.04.2021 REMIT Mop käsiraamat. Lisa VII. Tõlge. Lk 6 / 28  18. Turuosaline 19. Turuosalise kood Balticconnectori võimsuse täismahus turu kasutusse andmine on algselt planeeritud tähtaegadest korduvalt edasi lükkunud, mistõttu ei olnud gaasimüüjatel nende kaebustest tulenevalt võimalik planeeritud mahus (mis põhines Balticconnectori osas varasemalt avaldatud infol, et ühendus on kättesaadav) gaasi oma klientidele Baltikumist Soome tarnida ja nad pidid seda hankima Soomest planeeritust kõrgema hinnaga Tegemist on gaasirajatise kättesaamatust puudutava juhtumiga. Seega oli Elering kohustatud Balticconnectori kui gaasirajatise kättesaamatust puudutava teabe avaldama UMM-idega „Gaasirajatiste kättesaamatus“, mis peavad sisaldama ülaltoodud tabelis sisalduvat, turuosalistele avalikustamisele kuuluvat teavet. Gaasirajatise kättesaamatuse puhul (antud juhul Balticconnectori juhtum), ei tähenda nõue lähtuda siseteabe avaldamisel UMM-i tüübist „Gaasirajatiste kättesaamatus“ mitte vormilise nõude täitmise vajadust, vaid tegemist on sisulise vajadusega sellel UMM-i tüübil kajastatav vastav teave (REMIT mõttes siseteave) turuosalistele UMM-i vormis tõhusalt, läbipaistvalt, arusaadavalt ja kiiresti avalikustada.8 Tegemist on väga olulise gaasi edastamise mahu (võimsuse) piiranguid puudutava siseteabe avalikustamise nõudega. Gaasi võimsuste piirangute avaldamata jätmine toob kaasa olukorra, kus turuosalistel puudub konkreetne teave planeeritud ajal gaasitoru läbiva gaasihulga kohta, millest lähtuvalt on turuosalised teinud oma äriplaanid, sõlmides lepingud oma klientidega ja võttes nende ees vastutuse. Lähtuvalt eeltoodust, kui gaasi võimsuste piiranguid (mis tähendab, et turuosalistele ei ole erinevalt planeeritud gaasi mahtude kättesaadavusest teada, et gaasi mahud on piiratud) puudutavat siseteavet ei avalikustata turuosalistele selleks ettenähtud alustel tõhusal moel piisaval määral ja läbipaistvalt või kui selline siseteave jäetakse üldse avalikustamata, toob see kaasa olukorra, kus turuosalised ei saa õigeaegselt oma äriplaane muuta, olles samas kohustatud täitma oma lepingust tulenevaid kohustusi oma klientide ees. Sellisel juhul peavad turuosalised, täitmaks oma kohustusi, ostma gaasi mujalt ja/või kandma lepingulisest vastutusest tulenevat tsiviilkahju (juhtumit puudutavad turuosaliste seisukohad on toodud järgnevas otsuse punktis 2.1.4). 2.1.4. Turuosaliste poolt esitatud kaebused 2.1.4.1. ……* kaebus 2.1.4.2. ……* kaebus 2.1.4.3. ……* kaebus 2.1.5. REMIT rikkumine - siseteabe avaldamata jätmine Eleringi poolt Balticconnectori võimsuse täismahus turu kasutusse andmine on algselt planeeritud tähtaegadest korduvalt edasi lükkunud. Turuosaliste kaebustest tulenevalt viis see olukorrani, kus gaasitarnijad ei saanud Baltikumis madalama hinnaga hangitud ja sealjuures ka Läti gaasihoidlas hoitavat gaasi planeeritud mahus Soome klientidele transportida. Ning olid oma klientide lepingute täitmiseks sunnitud Soomest kallima hinnaga gaasi hankima. Gaasitranijatel on äärmiselt oluline oma tarnete mahtude ja lepinguliste hindade planeerimiseks saada operatiivselt infot tarneid piirata võivate 8 REMIT kohustab turuosalisi UMM-idega avalikustama siseteabe, mis puudutab igasuguse suurusega planeeritud või planeerimata gaasi kättesaamatust, mis tõenäoliselt mõjutab oluliselt energia hulgihindu. Lk 7 / 28 gaasirajatiste kättesaadavuse osas, nagu Balticconnector. Elering oli kohustatud Balticconnectori kui gaasirajatise kättesaamatust puudutava siseteabe avaldama UMM- idega, mis pidid sisaldama Balticconnectori ülekandevõimsuste piiranguid, mh tehnilist võimsust normaaltalitlusel ning kasutamatut ja kasutatavat tehnilist võimsust. Sellise siseteabe avalikustamiseks on ette nähtud kasutada UMM-e vormis „Gaasirajatiste kättesaamatus“ - ainult sellel UMM-il sisalduvad konkreetsed gaasirajatise kättesaamatust puudutavad, turuosalistele avaldamiseks kohustuslikud siseteavet piiritlevad alused. Muude REMIT Mop käsiraamatu VII lisas toodud UMM-i vormide (toimiku dokumendid nr 7-8 koos tõlgetega) „Elektrirajatiste kättesaamatus“ ja „Muu turuteave“ kasutamine olukorras, kus gaasirajatis (antud juhul Balticconnector) ei ole kättesaadav, ei ole lubatud. See toob kaasa olukorra, kus gaasi võimsuste piiranguid (mis tähendab, et turuosalistele ei ole erinevalt planeeritud gaasi mahtude kättesaadavusest teada, et gaasi mahud on piiratud) puudutavat siseteavet ei avalikustata turuosalistele selleks ettenähtud alustel tõhusal moel piisaval määral ja läbipaistvalt. Lisaks, kui avaldamiseks nõutud siseteave jäetakse üldse avalikustamata, ei saa turuosalised õigeaegselt oma äriplaane muuta, olles samas kohustatud täitma oma lepingust tulenevaid kohustusi oma klientide ees. Sellisel juhul peavad turuosalised, täitmaks oma kohustusi, ostma gaasi mujalt ja/või kandma lepingulisest vastutusest tulenevat tsiviilkahju. ……* Kaebustest tulenevalt (kokkuvõtvalt) ei olnud Eleringi tegevus UMM-ide avalikustamisel läbipaistev, mistõttu ei olnud võimalik turuosalistel saada õigeaegselt ja läbipaistvatel alustel Balticconnectorit puudutavat siseteavet, mis tõi omakorda kaasa tsiviilkahju. 08.01.2021 alustas Konkurentsiamet Eleringi suhtes järelevalvemenetluse (toimiku dokument nr 15), kontrollimaks Eleringi tegevust REMIT-i täitmisel. Kuna Elering oli selleks ajaks avaldanud lisaks UMM-i 2187, käsitas Konkurentsiamet menetluse raames ka seda UMM-i. Kuna menetluse käigus selgus, et Eleringi tegevuses ilmnevad väärteole viitavad tunnused, alustas Konkurentsiamet kohtuvälise menetlejana Eleringi suhtes 15.03.2021 väärteomenetluse ning edastas vastavasisulise teate (toimiku dokument nr 19) Eleringi seaduslikule esindajale. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Elering on rikkunud UMM-ide 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 21879 avaldamisel REMIT määrust, kuna nimetatud UMM-idega jäeti Eleringi poolt avalikustamata siseteave Balticconnectori ülekandevõimsuste piirangute, mh tehnilise võimsuse normaaltalitlusel ning kasutamatu ja kasutatava tehnilise võimsuse kohta. Tegemist on sisuliste ja mitte vormiliste (nt teave avaldati UMM-i valel väljal vms) rikkumistega (vorminõuete rikkumises (nt teave avaldati UMM-i valel väljal vms) kohtuväline menetleja Eleringi käesolevas väärteoasjas ei süüdista). Kohtuvälise menetleja põhjendused on järgnevad. 9 Lisaks veebilinkidele on nimetatud UMM-ide väljavõtted on kättesaadavad toimiku dokumentide nr 19, 30, 33 ja 36 lisades. Lk 8 / 28 1. 10.12.2019 kell 12:54:22 avaldas Elering UMM-i 156410. UMM-il sisalduv teave oli järgmine: „Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade alustavad opereerimist alates 15.06.2020.a“ UMM-iga 1564 jättis Elering avalikustamata Balticconnectorit puudutava järgmise siseteabe (alljärgnev võrdlus toodud siseteabe avalikustamiseks ettenähtud UMM-i vormi „Gaasirajatiste kättesaamatus“ aluseks võttes). Tabel 2. UMM-iga 1564 avaldamata jäetud siseteave. UMM 1564 Gaasirajatiste kättesaamatus UMM-i vastavus REMIT nõuetele 1. Teate ID Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 2. Seisund Teave olemas. 3. Kasutamatuse tüüp Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 4/b Sündmuse tüüp Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 5. Avalikustamise kuupäev/kellaaeg Teave olemas. 2020-06-15 07:00. Sisulisest küljest esineb vastuolu REMIT-iga. Antud väljal peaks olema toodud kuupäevana 2020-01-01, kui anti turule 6. Sündmuse algus Balticconnector, aga piiratud tehnilise võimsusega Paldiski ja Puiatu kompressorjaama puudumise tõttu (st võimsuste piirangu algus) 7. Sündmuse lõpp Teave olemas. 8/b Mõõtühik Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 9. Kasutamata võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 10. Kasutatav võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 11/b Tehniline võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 12. Kasutamatuse põhjus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 13. Märkused Teave olemas. 15/b Bilansitsoon Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 16. Mõjutatud vara või üksus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 17. Mõjutatud vara või üksuse EIC kood Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 18. Turuosaline Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 19. Turuosalise kood Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 2. 15.04.2020 kell 17:30.02 avaldas Elering UMM-i 215611. UMM-il sisalduv teave oli järgmine: „Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade ehituse töövõtja Control Process S.A. on teatanud Elering AS’le kompressorjaamade ehituse lõppemise ja seega kasutusele võtmise edasi lükkumisest vähemalt kaks kuud, tulenevalt eriolukorrast põhjustatud piirangutest. Tööde uutest planeeritud tähtaegadest informeeritakse turuosalisi esimesel võimalusel peale töövõtjaga läbirääkimiste lõppemist.“ UMM-iga 2156 jättis Elering avalikustamata Balticconnectorit puudutava järgmise siseteabe (alljärgnev võrdlus toodud siseteabe avalikustamiseks ettenähtud UMM-i vormi „Gaasirajatiste kättesaamatus“ aluseks võttes). Tabel 3. UMM-iga 2156 avaldamata jäetud siseteave. UMM 2156 Gaasirajatiste kättesaamatus UMM-i vastavus REMIT nõuetele 10 https://dashboard.elering.ee/en/umm/message/1564 11 https://dashboard.elering.ee/en/umm/message/2156 Lk 9 / 28  1. Teate ID Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 2. Seisund Teave olemas. 3. Kasutamatuse tüüp Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 4/b Sündmuse tüüp Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 5. Avalikustamise kuupäev/kellaaeg Teave olemas. 2020-04-15 19:29:50. Sisulisest küljest esineb vastuolu REMIT-iga. Antud väljal peaks olema toodud kuupäevana 2020-06-15, mis oli eelmine avalikustatud kuupäev, millal pidid Paldiski ja 6. Sündmuse algus Puiatu kompressorjaamad opereerimist alustama. Sellest kuupäevast algab uue informatsiooni põhjal kompressorjaamade ehituse lõppemise ja kasutusele võtmise kuupäeva edasilükkumine vähemalt kaks kuud (st võimsuse piirangu algus); 7. Sündmuse lõpp Teave olemas. 8/b Mõõtühik Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 9. Kasutamata võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 10. Kasutatav võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 11/b Tehniline võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 12. Kasutamatuse põhjus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 13. Märkused Teave olemas. 15/b Bilansitsoon Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 16. Mõjutatud vara või üksus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 17. Mõjutatud vara või üksuse EIC kood Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 18. Turuosaline Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 19. Turuosalise kood Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 3. 17.07.2020 kell 12:55 avaldas Elering UMM-i 2160. UMM-il sisalduv teave oli järgmine: „Vastavalt hetkel kehtivale ajagraafikule lõppevad Paldiski ja Puiatu kompressorjaama ehitustööd 01.10“ 12 UMM-iga 2160 jättis Elering avalikustamata Balticconnectorit puudutava järgmise siseteabe (alljärgnev võrdlus toodud siseteabe avalikustamiseks ettenähtud UMM-i vormi „Gaasirajatiste kättesaamatus“ aluseks võttes). Tabel 4. UMM-iga 2160 avaldamata jäetud siseteave. UMM 1160 Gaasirajatiste kättesaamatus UMM-i vastavus REMIT nõuetele 1. Teate ID Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 2. Seisund Teave olemas. 3. Kasutamatuse tüüp Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 4/b Sündmuse tüüp Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 5. Avalikustamise kuupäev/kellaaeg Teave olemas. 2020-07-17 14:54:28. Sisulisest küljest esineb vastuolu REMIT-iga. Antud väljas peaks olema 6. Sündmuse algus toodud kuupäevana 2020-08-15, st UMM-is nr 2156 toodud „vähemalt kaks kuud“ peale eelmist avalikustatud kuupäeva 15.06.2020, millal pidid 12 https://dashboard.elering.ee/en/umm/message/2160 Lk 10 / 28  Paldiski ja Puiatu kompressorjaamad opereerimist alustama. 15.08.2020 on kompressorjaamade ehituse lõppemise järjekordse edasilükkumise (st võimsuse piirangu) algus; 7. Sündmuse lõpp Teave olemas. 8/b Mõõtühik Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 9. Kasutamata võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 10. Kasutatav võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 11/b Tehniline võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 12. Kasutamatuse põhjus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 13. Märkused Teave olemas. 15/b Bilansitsoon Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 16. Mõjutatud vara või üksus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 17. Mõjutatud vara või üksuse EIC kood Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 18. Turuosaline Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 19. Turuosalise kood Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 4. 07.09.2020 kell 12:28:48 avaldas Elering UMM-i 2176, millel sisalduv teave oli järgmine: „Tulenevalt töövõtja Control Process poolsetest viivitustest ehituslepingu täitmisel on Puiatu kompressorjaama kasutuselevõtu eeldatav aeg 01.12.2020. Paldiski kompressorjaama tööde ajakava on täpsustamisel ning avalikustatakse täpsema info saamisel töövõtja poolt. Mõju ülekandevõimsustele järgmise gaasiaasta osas avalikustatakse 07.09.2020.“ 13 UMM-iga 2176 jättis Elering avalikustamata Balticconnectorit puudutava järgmise siseteabe (alljärgnev võrdlus toodud siseteabe avalikustamiseks ettenähtud UMM-i vormi „Gaasirajatiste kättesaamatus“ aluseks võttes). Tabel 5. UMM-iga 2176 avaldamata jäetud siseteave. UMM 2176 Gaasirajatiste kättesaamatus UMM-i vastavus REMIT nõuetele 1. Teate ID Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 2. Seisund Teave olemas. 3. Kasutamatuse tüüp Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 4/b Sündmuse tüüp Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 5. Avalikustamise kuupäev/kellaaeg Teave olemas. 2020-09-07 18:00. Sisulisest küljest esineb vastuolu REMIT-iga. Antud väljal peaks olema toodud kuupäevana 2020-10-01, st eelmine avalikustatud kuupäev, millal pidi UMM-i nr 2160 6. Sündmuse algus kohaselt Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade ehitus lõppema (vt UMM nr 2160). 01.10.2020 on kompressorjaamade ehituse lõppemise järjekordse edasilükkumise (st võimsuse piirangu) algus; 7. Sündmuse lõpp Teave olemas. 8/b Mõõtühik Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 9. Kasutamata võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 10. Kasutatav võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 11/b Tehniline võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 13 https://dashboard.elering.ee/en/umm/message/2176 Lk 11 / 28  12. Kasutamatuse põhjus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 13. Märkused Teave olemas. 15/b Bilansitsoon Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 16. Mõjutatud vara või üksus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 17. Mõjutatud vara või üksuse EIC kood Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 18. Turuosaline Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 19. Turuosalise kood Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 5. 28.10.2020 kell 11.55.40 avaldas Elering UMM-i 2179, millel sisalduv teave oli järgmine: „Tulenevalt töövõtja poolsetest viivitustest ehituslepingu täitmisel lükkub Puiatu kompressorjaama kasutuselevõtu aeg edasi. Puiatu kompressorjaama kasutuselevõtu konkreetsest ajast informeeritakse turuosalisi peale täpsema info saamist töövõtja käest. Paldiski kompressorjaama tööde ajakava on endiselt täpsustamisel ning avalikustatakse täpsema info saamisel töövõtja käest. Seoses eelpool tooduga vähendab Elering detsembriks 2020 ja jaanuariks 2021 prognoositud ülekandevõimsust Eestist Soomesse tasemele, mida on võimalik tagada ilma Puiatu ja Paldiski kompressorjaamadeta.“ 14 UMM-iga 2179 jättis Elering avalikustamata järgmise Balticconnectorit puudutava järgmise siseteabe (alljärgnev võrdlus toodud siseteabe avalikustamiseks ettenähtud UMM-i vormi „Gaasirajatiste kättesaamatus“ aluseks võttes). Tabel 6. UMM-iga 2179 avaldamata jäetud siseteave. UMM 2179 Gaasirajatiste kättesaamatus UMM-i vastavus REMIT nõuetele 1. Teate ID Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 2. Seisund Teave olemas. 3. Kasutamatuse tüüp Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 4/b Sündmuse tüüp Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 5. Avalikustamise kuupäev/kellaaeg Teave olemas. 2020-10-28 09:00. Sisulisest küljest esineb vastuolu REMIT-iga. Antud väljal peaks olema toodud kuupäevana 2020-12-01, st eelmine avalikustatud kuupäev, millal pidi UMM-i 2176 6. Sündmuse algus kohaselt Puiatu kompressorjaama kasutusele võetama. Viimase info alusel algavad sellest kuupäevast ülekandevõimsuse piirangud (detsember 2020 – jaanuar 2021); 7. Sündmuse lõpp Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 8/b Mõõtühik Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 9. Kasutamata võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 10. Kasutatav võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 11/b Tehniline võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 12. Kasutamatuse põhjus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga Kuna antud UMM-is ei ole toodud uut tähtaega, milleni lükkub edasi Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade ehituse lõppemine, 13. Märkused kasutuselevõtmine või opereerimise algus, ei hõlbusta UMM-is 2179 toodud teave täielikku arusaamist sündmuse potentsiaalsest mõjust 14 https://dashboard.elering.ee/en/umm/message/2179 Lk 12 / 28  energia hulgimüügitoodete hindadele. Vastuolus REMIT-iga; 15/b Bilansitsoon Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 16. Mõjutatud vara või üksus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 17. Mõjutatud vara või üksuse EIC kood Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 18. Turuosaline Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 19. Turuosalise kood Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 6. 30.12.2020 kell 09:26:09 avaldas Elering UMM-i 2187, milles sisalduv teave oli järgmine: „Töövõtja poolt läbiviidavate Puiatu kompressorjaama katsekäidu alguse viibimise tõttu lükkub Puiatu kompressorjaama turule andmine edasi. Praeguse hinnangu alusel, toetudes jaama hetkeolukorrale saab detsembris kavandatud katsekäiduga alustada kõige varem jaanuari teises pooles. Antud hetkel on töövõtja teavitanud kahe nädalasest viivitusest, kuid võttes arvesse katsekäidu perioodil läbiviidavate katsete ulatust, nende edukusega seotud määramatust ja juriidilisi vaidlusi tellija ja töövõtja vahel, uuendab Elering ülekandevõimsust eemaldades Puiatu kompressorjaama arvutustest kuni 01.04.2021. Katsekäidu läbiviimise ajal on potentsiaalselt võimalik suurendada füüsilist voogu ja kaubanduslikku võimsust osaliselt, kuid süsteemioperaatorid ajakohastavad läbilaskevõimsuse infot ja teavitavad turgu katsekäidu mõju osas info selginemisel“.15 UMM-iga 2187 jättis Elering avalikustamata Balticconnectorit puudutava järgmise siseteabe (alljärgnev võrdlus toodud siseteabe avalikustamiseks ettenähtud UMM-i vormi „Gaasirajatiste kättesaamatus“ aluseks võttes). Tabel 7. UMM-iga 2187 avaldamata jäetud siseteave. UMM 2187 Gaasirajatiste kättesaamatus UMM-i vastavus REMIT nõuetele 1. Teate ID Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 2. Seisund Teave olemas. 3. Kasutamatuse tüüp Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 4/b Sündmuse tüüp Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 5. Avalikustamise kuupäev/kellaaeg Teave olemas. 2020-12-30 09:00. Sisulisest küljest esineb vastuolu REMIT-iga. Antud väljal peaks olema toodud kuupäevana 2021-02-01, st kuupäev, millal 6. Sündmuse algus algab Puiatu kompressorjaamast tingitud uus ülekandevõimsuse piirang. Varasem piirang kestis 28.10.2020 UMM-i 2179 alusel 01.12.2020– 31.01.2021; 7. Sündmuse lõpp Teave olemas. 8/b Mõõtühik Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 9. Kasutamata võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 10. Kasutatav võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 11/b Tehniline võimsus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 12. Kasutamatuse põhjus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 13. Märkused Teave olemas. 15/b Bilansitsoon Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 15 https://dashboard.elering.ee/et/umm/message/2187 Lk 13 / 28  16. Mõjutatud vara või üksus Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 17. Mõjutatud vara või üksuse EIC kood Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 18. Turuosaline Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga 19. Turuosalise kood Teave puudub. Vastuolus REMIT-iga Kokkuvõtteks: Balticconnectori ülekandetorustik on teatud kindlale tehnilisele võimsusele ehituslikult sobiv, kuid selleks, et Balticconnectori tehniline võimsus oleks ka sellises ulatuses kasutatav, on vaja rõhku, mille tekitavad kompressorjaamad (käesoleval juhul Paldiski ja Puiatu). Ilma kompressorjaamadeta ei ole selline tehniline võimsus kasutatav. On selgunud, et Eleringi poolt avalikustatud UMM-id 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 2187 Balticconnectori ülekandevõimsuste piiranguid, mh tehnilist võimsust normaaltalitlusel ning kasutamatut ja kasutatavat tehnilist võimsust, ei sisaldanud. Mis on aga turuosalistele äärmiselt oluline info, et mõista piirangu mõju nende kauplemisvõimalustele - Eleringi poolt avaldatav siseteave peab hõlmama kõiki sündmusi, mis avaldavad mõju Balticconnectori turul kasutatavale läbilaskevõimsusele, sealjuures ka Balticconnectori koosseisu kuuluvaid ja gaasi läbilaskevõimet oluliselt mõjutavaid Puiatu ja Paldiski kompressorjaamade kasutusvõimalusi. Samas on Elering avaldanud Balticconnectorit puudutavaid UMM-e, kus Balticconnectori ülekandevõimsuse piirangud, mh tehniline võimsus normaaltalitlusel ning kasutamatu ja kasutatav tehniline võimsus on välja toodud (UMM-is avaldatud ingliskeelse teksti tõlge: „Hooldustööd Läti ülekandevõrgus Tallinn-Vireši torustikus. Balticconnectori võimsus on otseselt seotud füüsilise sisendiga Värska sisendpunktist ja võimaliku täiendava Eesti-sisese gaasivõrgu tehnilise piiranguga“).16 Seega jäeti Eleringi poolt UMM-idega 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 2187 avalikustamata siseteave gaasi kättesaamatuse kohta, mis tõenäoliselt mõjutab oluliselt energia hulgihindu. See tõi kaasa olukorra, kus turuosalised ei olnud nimetatud võimsustest teadlikud, mis võis kaasa tuua konkreetse tsiviilõigusliku kahju. Eleringi selline tegevus on käsitatav REMIT artikkel 4 lõike 1 rikkumisena. Lähtudes eeltoodust, ilmnevad Eleringi tegevuses MGS § 44² lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteokoosseisu tunnused. 2.1.6. Teabe avaldamine Elering LIVE platvormil17 ja EntsoG läbipaistvuse platvormil18 REMIT artikkel 4 lõike 1 kohaselt turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe. ……* et Eleringi UMM-ide kaudu esitatud teave ei ole läbilaskevõime kättesaadavuse asjus tõepoolest olnud läbipaistev. Üldiselt on Elering turuosalisi teavitanud ainult asjaolust, et võimsused jäävad kättesaamatuks, samas kui võimsuse vähenemise täpse 16 https://dashboard.elering.ee/et/umm/single/2153 17 https://dashboard.elering.ee/et/gas-capacity/firm?interval=hours&period=years&start=2020-12- 31T22:00:00.000Z&end=2021-12-31T21:59:59.999Z. 18 https://transparency.entsog.eu/#/points/data?from=2020-11- 30&indicators=Firm%20Technical&points=ee-tso-0001itp-00550exit%2Cee-tso-0001itp- 00550entry&to=2021-02-02 Lk 14 / 28 suuruse hindamiseks tuleks analüüsida läbipaistvusplatvormil olevat teavet. Selle platvormi probleem seisneb selles, et see ainult salvestab (avaldab) võimsuste hetkeseisu ja kasutajad ei saa seda võrrelda oluliste varasemate andmetega. Lisaks on EntsoG avaldatud andmeid üsna keeruline tõlgendada, kuna see näitab samal ajal erinevate võimsusvalikute väärtusi (tehniline, broneeritud, kindel jne). Eleringi poolt EntsoG ja Elering LIVE platvormil avaldatud Balticconnectorit puudutava teabega tutvunud, võttes aluseks UMM-d 2176 ja 2179 - 11.12.2020 kirjas (toimiku dokument nr 13) punktides 3 ja 4 on Elering välja toonud, et on avaldanud nimetatud UMM-e puudatava teabe EntsoG ja Elering LIVE platvormil - tuvastas kohtuväline menetleja järgmist: 1) Elering LIVE platvormil ja EntsoG läbipaistvusplatvormil toodud graafikud kuvavad ainult võimsuste hetkeseisu ja kasutajad ei saa seda võrrelda oluliste varasemate (nn ajalooliste) andmetega. Näiteks, milliseid võimsusi kujutasid graafikud 07.09.2020, st pärast Eleringi UMM-i 2176, või 28.10.2020, st pärast Eleringi UMM-i 2179, avalikustamist; 2) Elering LIVE platvormi puhul on graafikul tuvastatavad kuupäevad, millal võimsus langeb või tõuseb. EntsoG platvormil on lisaks kuupäevale, millal võimsus langeb või tõuseb, tuvastatav ka vastava muudatuse graafikusse sisseviimise kuupäev. Siiski, ajaloolist infot kasutajad graafikutelt ei saa; 3) Lisaks on EntsoG läbipaistvusplatvormil avaldatud andmeid keeruline tõlgendada (see tähendab, et teave ei ole selge ja üheselt mõistetav), kuna see näitab samal ajal erinevate Balticconnectori sisend- ja väljundvõimsuste väärtusi – nt kindel võimsus, mis jaguneb tehniliseks, broneeritud ja saadaolevaks võimsuseks; 4) Samuti, kui võrrelda EntsoG graafikus avaldatud teavet teabega REMIT mõttes siseteabega, mis tuleb avaldada turuosalistele UMM-iga, ei vasta EntsoG graafikus avaldatud teave REMIT nõuetele ei sisu ega avaldamise viisi poolest; Kokkuvõtteks: EntsoG ja Elering Live platvormil avaldatud teabe puhul ei ole täidetud REMIT määrusest tulenevad siseteabe avalikustamise nõuded. Detailsem ülevaade eeltoodu kohta on kajastatud otsuse lisas 1. 2.1.7. REMIT rikkumine - Eleringi poolt jätkuvalt avaldamata siseteave Balticconnectori Puiatu kompressorjaama avaldamata siseteave Eleringi UMM-id 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 2187 Balticconnectori ülekandevõimsuste piiranguid, mh tehnilist võimsust normaaltalitlusel ning kasutamatut ja kasutatavat tehnilist võimsust (seda ka Puiatu kompressorjaama osas), ei sisaldanud. Seega jäeti nimetatud UMM-idega avalikustamata REMIT mõttes siseteave planeeritud või planeerimata gaasi kättesaamatusest, mis tõenäoliselt mõjutab oluliselt energia hulgihindu. Nõutud siseteavet ei sisalda ka järgmine Eleringi poolt avalikustatud UMM 1339: 27.04.2021 kell 13:23:01 avaldas Elering UMM-i 133919, milles sisalduv teave oli järgmine (tõlgitud inglise keelest): „Puiatu kompressorjaam sai kasutusloa täna 27.04 ja antakse turu kasutusse alates 29.04.2021. Kasutuselevõtuga Balticconnectori tehniline 19 https://umm.getbaltic.com/public-umm/1339. Lk 15 / 28 võimsus suureneb suuna Eestist Soome kuni 45–53 GWh/päevas ja suunal Soomest Eestisse 46–76 GWh/päevas. Rohkem detailset infot: https://transparency.entsog.eu“ Kuna tegemist oli Balticconnectori läbilaskevõimsust ehk turu mõistes kasutatavust mõjutava sündmuse (täpsemalt Puiatu kompressorjaama ehituse) UMM-iga, siis oleks pidanud Elering samuti lähtuma UMM-is „Gaasirajatiste kättesaamatus“ sätestatud nõuetest, mille puhul peab olema ära märgitud kasutamatu tehniline võimsus, kasutatav tehniline võimsus ja tehniline võimsus normaaltalitlusel. Siseteabe peab avalikustama ka uute jaamade kasutuselevõtmise puhul, sh protsessi vaheetappide puhul. Eleringi poolt avalikustatud UMM-is 1339 oli märgitud kasutatav tehniline võimsus vahemikuna. Märkimata olid tehniline võimsus normaaltalitlusel ja kasutamatu tehniline võimsus. Kuna märgitud oli ainult kasutatav tehniline võimsus ja seda vahemikuna, mitte kindla suurusena, ei olnud turuosalistel võimalik kasutamatut tehnilist võimsust ka tuletada, lahutades tehnilisest võimsusest normaaltalitlusel kasutatava tehnilise võimsuse. Ka siinkohal – kuna UMM peab olema turuosalistele selge ja üheselt mõistetav, ei saa sellist võimsuste piirangute tuletamist turuosalistelt ka eeldada. Võimsuste piirangute UMM-is, st UMM-is „Gaasirajatiste kättesaamatus“ peab olema ära märgitud kasutamatu tehniline võimsus, kasutatav tehniline võimsus ja tehniline võimsus normaaltalitlusel. See nõue ei ole täidetud. Seega jäeti ka UMM-iga 1339 avalikustamata siseteave gaasi kättesaamatuse kohta, mis tõenäoliselt mõjutab oluliselt energia hulgihindu. Balticconnectori Paldiski kompressorjaama avaldamata siseteave Eleringi UMM-id 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 2187 Balticconnectori ülekandevõimsuste piiranguid, mh tehnilist võimsust normaaltalitlusel ning kasutamatut ja kasutatavat tehnilist võimsust (seda ka Paldiski kompressorjaama osas), ei sisaldanud. Seega jäeti nimetatud UMM-idega avalikustamata REMIT mõttes siseteave planeeritud või planeerimata gaasi kättesaamatusest, mis tõenäoliselt mõjutab oluliselt energia hulgihindu Nõutud siseteavet ei sisalda ka järgmine Eleringi poolt avalikustatud UMM 1472: 17.06.2021 kell 10:12:40 avaldas Elering UMM-i 147220, milles sisalduv teave oli järgmine (tõlgitud inglise keelest): „Paldiski kompressorjaam sai kasutusloa ning antakse turu kasutusse alates 19.06.2021. Kasutuselevõtuga Balticconnectori tehniline võimsus suureneb suunal EE-FI kuni 54,6–65,4 GWh/päevas ning suunal FI-EE kuni 45–67,2 GWh/päevas. Võimsus on piiratud naaberriikide ülekandesüsteemide rõhu ja gaasivoolu piirangute tõttu. Võimsuse suurendamiseks on vaja viia lõpule käimasolevad infrastruktuuri projektid Baltikumi-Soome regioonis.“ Kuna tegemist oli Balticconnectori läbilaskevõimsust ehk turu mõistes kasutatavust mõjutava sündmuse (täpsemalt Paldiski kompressorjaama ehituse) UMM-iga, siis oleks pidanud Elering samuti lähtuma UMM-is „Gaasirajatiste kättesaamatus“ sätestatud nõutest, mille puhul peab olema ära märgitud kasutamatu tehniline võimsus, kasutatav tehniline võimsus ja tehniline võimsus normaaltalitlusel. Siseteabe peab avalikustama ka uute jaamade kasutuselevõtmise puhul, sh protsessi vaheetappide puhul. Eleringi poolt avalikustatud UMM-is 1472 oli märgitud kasutatav tehniline võimsus vahemikuna. Märkimata olid tehniline võimsus normaaltalitlusel ja kasutamatu tehniline võimsus. Kuna märgitud oli ainult kasutatav tehniline võimsus ja seda vahemikuna, mitte 20 https://umm.getbaltic.com/public-umm/1472. Lk 16 / 28 kindla suurusena, ei olnud turuosalistel võimalik kasutamatut tehnilist võimsust ka tuletada, lahutades tehnilisest võimsusest normaaltalitlusel kasutatava tehnilise võimsuse. Ka siinkohal – kuna UMM peab olema turuosalistele selge ja üheselt mõistetav, ei saa sellist võimsuste piirangute tuletamist turuosalistelt ka eeldada. Võimsuste piirangute UMM-is, st UMM-is „Gaasirajatiste kättesaamatus“ peab olema ära märgitud kasutamatu tehniline võimsus, kasutatav tehniline võimsus ja tehniline võimsus normaaltalitlusel. See nõue ei ole täidetud. Seega jäeti nimetatud UMM-iga avalikustamata siseteave planeeritud või planeerimata gaasi kättesaamatusest, mis tõenäoliselt mõjutab oluliselt energia hulgihindu. Elering ei ole Puiatu ja Paldiski kompressorjaama puudutavat REMIT-iga nõutavat siseteavet avalikustanud ka käesoleva otsuse koostamise hetkel, so 29.10.2021. Lähtudes eeltoodust, ei järgi Elering ka hetkel REMIT määruse artiklis 4 lõikes 1 toodud nõuet, mille järgi turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe. Eleringi tegevus on käsitatav REMIT artikkel 4 lõike 1 rikkumisena. Lähtudes eeltoodust, ilmnevad Eleringi tegevuses MGS § 44² lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteokoosseisu tunnused. 2.1.8 REMIT rikkumine – Eleringi poolt siseteabe avalikustamise tähtaja mittejärgmine REMIT artikkel 4 lõike 1 kohaselt turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe. Koostööameti Juhiste (toimiku dokumendid nr 3-6 koos tõlgetega) järgi (lk 56, punkt 7.3 toimiku dokumendis nr 4) tuleb siseteave avalikustada vähemalt ühe tunni jooksul kui kohaldatavates eeskirjades ja määrustes ei ole sätestatud teisiti. ……* Lähtudes eeltoodust, kontrollimaks Eleringi tegevuse kooskõla REMIT-ist tulenevate nõuetega avalikustada siseteave õigeaegselt, s.o ühe tunni jooksul, on Konkurentsiamet esitanud Eleringile mitmeid järelepärimisi (toimiku dokumendid nr 10, 17, 37 ja 42), paludes muuhulgas esitada selgitused ja tõendid, millest nähtuks, kas Eleringi sisekorra alusel andmete avalikustamise eest vastutav osakond tegeles nimetatud ajavahemikes (UMM-i 2156 puhul 13 ööpäeva, UMM-i 2179 puhul 5 ööpäeva ja UMM-i 2187 puhul 19 ööpäeva) Paldiski ja Puiatu kompressorjaamu puudutavate andmete analüüsiga. Elering on esitanud oma vastused (toimiku dokumendid nr 13, 24, 31, 38 ja 49). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Eleringi tegevus UMM-ide avaldamisel ei olnud kooskõlas REMIT-i nõudega avalikustada siseteave hiljemalt 1 tunni jooksul: UMM 2156 avalikustati Elering AS-i poolt 15.04.2020 kell 17:30:02 Eleringi esitatud andmetest nähtuvalt (Eleringi 02.03.2021 kirja lisa 2 – toimiku dokument nr 24) teavitas töövõtja Control Process S.A. Eleringi Balticconnectori Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade ehitamise lepingu täitmisega seonduvatest probleemidest juba 02.04.2020. Koordineeriv kirjavahetus Eleringi ja Soome süsteemihalduri vahel 15.04.2020 UMM-i 2156 puudutava teabe osas algas samal päeval, st 15.04.2020. St UMM 2156 avalikustati 13 päeva hiljem peale 02.04.2020 probleemidest teadasaamist – puuduvad andmed, konkreetsed tõendid ja asjakohased taolist tegevust õigustavad põhjendused selle kohta, mida tehti avalikustamisele kuuluva siseteabega Eleringis selle Lk 17 / 28 13 päeva jooksul ning miks siseteavet ei avalikustatud juba peale sellest teadasaamist vastavalt nõuetele vähemalt ühe tunni jooksul. UMM 2179 avalikustati Elering AS-i poolt 28.10.2020 kell 11:55:40. Eleringi esitatud andmetest nähtuvalt (Eleringi 02.03.2021 kirja lisa 3 – toimiku dokument nr 24) toimus Balticconnectori Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade ehitusega seonduv kuukoosolek töövõtjaga Control Process S.A. juba 23.10.2020. Koordineeriv kirjavahetus Eleringi ja Soome süsteemihalduri vahel 28.10.2020 UMM-i 2179 puudutava teabe osas algas 27.10.2020. St UMM 2179 avalikustati 5 päeva hiljem peale siseteabe tekkimist 23.10.2021 - puuduvad andmed, konkreetsed tõendid ja asjakohased taolist tegevust õigustavad põhjendused selle kohta, mida tehti avalikustamisele kuuluva siseteabega Eleringis selle 5 päeva jooksul ning miks siseteavet ei avalikustatud juba peale sellest teadasaamist vastavalt nõuetele vähemalt ühe tunni jooksul. UMM 2187 avalikustati Eleringi poolt 30.12.2020 kell 09:26.09.Eleringi esitatud andmetest nähtuvalt (Eleringi 02.03.2021 kirja lisa 3 – toimiku dokument nr 24) Balticconnectori Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade ehitusega seonduv kuukoosolek töövõtjaga Control Process S.A. toimus 11.12.2020. Koordineeriv kirjavahetus Eleringi ja Soome süsteemihalduri vahel 30.12.2020 UMM-i 2187 puudutava teabe osas algas samal päeval, st 30.12.2020. St UMM 2187 avaldati 19 päeva hiljem peale siseteabe tekkimist. Ka siinkohal: puuduvad andmed, konkreetsed tõendid ja asjakohased taolist tegevust õigustavad põhjendused selle kohta, mida tehti avalikustamisele kuuluva siseteabega Eleringis selle 19 päeva jooksul ning miks siseteavet ei avalikustatud juba peale sellest teadasaamist vastavalt nõuetele vähemalt ühe tunni jooksul. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et Elering ei ole esitanud ühtegi konkreetset fakti selle kohta, et nimetatud UMM-idega seonduva siseteabe avaldamiseks oli vajalik viivitada 13, 5 ja 19 ööpäeva (otsuse puntki 2.1.8). Väärteomenetluse raames ülekuulatud Eleringi töötajate poolt antud tunnistustes (Elering ……* ülekuulamise protokoll – toimiku dokument nr 41 ja Eleringi ……* ülekuulamise protokoll – toimiku dokument nr 48) on piirdutud üldsõnaliste ütlustega „ei tea, ei mäleta, jms“. Kohtuväline menetleja ei sea kahtluse alla nimetatud tunnistajate õigust keelduda väärteomenetluses teatud asjaolude kohta (eelkõige, mis võib neid süüstada) sisuliste ja/või olukorda selgitatavate ütluste andmisest. Samas taoline teguviis kinnitab veelgi asjaolu tõenäosust, et nimetatud UMM-idega seonduva siseteabe avalikustamisega on rikutud REMIT-ist tulenevat nõuet, mille järgi turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe. Lisaks, REMIT-i juhiste (lk 33, punkt i) kohaselt on teave täpset laadi, kui esineb reaalne võimalus, et teabes toodud asjaolud tekivad või sündmus leiab aset, arvestades kõiki hinnangu andmise hetkel eksisteerivaid faktoreid. Sellises olukorras arvestatakse nt erialaseid teadmisi ja/või varasemaid kogemusi. Tähtis on hinnangu andmise hetk. Kui peale hinnangu andmist, et esineb reaalne võimalus, et teabes toodud asjaolud tekivad või sündmus leiab aset ehk et tegemist on täpset laadi teabega, olukord muutub, ei tule seda hinnangu andmisel arvestada. Küll aga tuleb sellisel juhul turuosalisi arengutest teavitada. Seega, kui Eleringil on töövõtja käitumisest ja/või ehituse seisukorrast võimalik oma erialastele teadmistele tuginedes järeldada, et Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade ehituse lõppemine ja opereerimise algus lükkub edasi, on tegemist REMIT art 2 lg 1 alalõike 3 mõistes täpset laadi teabega, mis tuleb avaldada. Kuna Elering nimetatud teavet tähtajaliselt ei avaldanud, on Eleringi tegevus on käsitatav REMIT artikkel 4 lõike 1 rikkumisena. Lk 18 / 28 Lähtudes eeltoodust, ilmnevad Eleringi tegevuses MGS § 44² lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteokoosseisu tunnused. 2.1.9. Võimalik tsiviilkahju ……* Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 7 järgi väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Kohtuvälisel menetlejal puuduvad andmed, kas nimetatud turuosalised on tsiviilseadustest tulenvatel alustel nõudnud Eleringilt nende hinnangul tekitatud kahju hüvitamist või mitte. Samuti, kas keegi nimetatud turuosalistest võib olla pöördunud nõudega tsiviilkohtusse. Kuna taoliste võimalike nõuete menetlemine ei kuulu kohtuvälise menetleja pädevusse, piirdub menetleja siinkohal hinnanguga, et võttes arvesse juhtumis asjaolusid, mh Eleringi tegevust REMIT-i nõuete mittetäitmisel, ei saa võimaliku tsiviilkahju tekkimist välistada. 2.1.10. Juriidilise isiku vastutus ……* põhiülesandeks on ……*juhtimine. ……* vastutab juhtivtöötajana UMM-ide avalikustamise eest. Eeltoodust lähtuvalt on ……* juhtivtöötaja karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 mõistes, kes tegutses Eleringi nimel. Ühtlasi nähtub juhtumi asjaoludest, et UMM-ide avaldamisega seonduvalt vastutas UMM-ide avalikustamise eest ka ……* Eeltoodust lähtuvalt tegutsesid antud isikud ühiselt ja kooskõlastatult, st olid kaastäideviijad KarS § 21 lg 2 mõistes. Seega on ……* pannud teo toime Eleringi tegevussfääris ja Eleringi huvidest lähtuvalt. Eeltoodus……* t lähtuvalt vastutab ……* poolt toimepandud väärteo eest Elering juriidilise isikuna. 2.2 Väärteo subjektiivne koosseis KarS § 15 lõike 3 järgi väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi tegu on tahtlik ka siis, kui see vastab süüteokoosseisule, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust. KarS § 18 lõikest 1 tulenevalt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida ning lõige 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. UMM-id 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 2187 avalikustati Eleringi ……* poolt21 ning UMM-ide avalikustamise eest vastutab ……* Nimetatud UMM-ide avalikustamisega tegeles ning avaldamise eest vastutas ka Eleringi ……* ……* panid UMM-e 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 2187 puudutavalt MGS § 44² lõigetele 1 ja 2 vastava teo toime ettevaatamatusest, olles hooletud, kuna nad oleksid Lk 19 / 28 pidanud teadma, et REMIT määruse nõuete täitmiseks pidi Balticconnectori kättesaamatust puudutava siseteabe avaldama UMM-idega, mis pidid sisaldama Balticconnectori ülekandevõimsuste piiranguid, mh tehnilist võimsust normaaltalitlusel ning kasutamatut ja kasutatavat tehnilist võimsust. ……* ettevaatamatusest tingitud hooletus seondub ka UMM-ide 2156, 2179 ja 2187 avaldamisega seonduvate tähtaegade rikkumisega. ……* ettevaatamatusest tingitud hooletus seondub lisaks asjaoluga, et Balticconnectorit puudutavat avaldamisele kuuluvat siseteavet ei ole jätkuvalt avalikustatud. 2.3. Õigusvastasus ……* panid UMM-e 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 2187 puudutavalt MGS § 44² lõigetele 1 ja 2 vastava teo toime ettevaatamatusest, olles hooletud, kuna nad oleksid pidanud teadma, et REMIT määruse nõuete täitmiseks pidi kompressorjaamade valmimise edasilükkumisest tingitud Balticconnectori võimsuste kättesaamatust puudutava siseteabe avaldama UMM-idega, mis pidid sisaldama Balticconnectori ülekandevõimsuste piiranguid, mh tehnilist võimsust normaaltalitlusel ning kasutamatut ja kasutatavat tehnilist võimsust. ……* ettevaatamatusest tingitud hooletus seondub ka UMM-ide 2156, 2179 ja 2187 avaldamisega seonduvate tähtaegade rikkumisega. ……* ettevaatamatusest tingitud hooletus seondub lisaks asjaoluga, et Balticconnectorit puudutavat avaldamisele kuuluvat siseteavet ei ole jätkuvalt avalikustatud. Seetõttu jättis menetlusalune juriidiline isik Elering AS tulemuslikult ja õigeaegselt avalikustamata siseteabe rikkudes REMIT artikkel 4 lõikest 1 tulenevat siseteabe avalikustamise kohustust. See vastab MGS § 442 kirjeldatud süüteokoossesisule (REMIT artikli 4 lõike 1 rikkumine). Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 2.4 Süü Eleringi ……* on süüvõimelised ning puuduvad süüd välistavad asjaolud (KarS § 32). Samuti on Elering juriidilise isikuna süüvõimeline (KarS § 37). IV. Otsuse tegemise aluseks olev väärteoprotokoll Käesoleva otsuse tegemise aluseks on regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja Marek Piiroja ja regulatsiooniteenistuse energia- ja taristuosakonna juhataja Margus Kasepalu 01.10.2021 koostatud väärteoprotkoll väärteoasjas nr 10.03.2021/921021000001, V. Vastulauses esitatu mittearvestamise põhjused 01.10.2021 koostas Konkurentsimaet antud asjas väärteoprotokolli (toimiku dokument nr 53, millele Elering esitas vastulause 18.10.2021 (toimikus dokumente nr 54). 1. Vastulause punktides 4-5 toob Elering välja, et talle ette heidetava väärteo sisu jääb Eleringile arusaamatuks. Elering on juba selgitanud, et ei käsitle pooleliolevate ehitusprojektide graafikumuudatusi katkestusena tulevikus potentsiaalselt tekkiva uue võimsuse suhtes, mida saaks sellisena avaldada. See oleks praktikas võimatu ning eksitaks turuosalisi. Elering on avalikustanud Balticconnectori tehnilise võimsuse koos ja ilma kompressorjaamadeta ning on jooksvalt avalikustanud teavet Lk 20 / 28  kompressorjaamade hilinemise kohta. Eleringile jääb arusaamatuks, mida veel oleks Elering pidanud avalikustama. Kohtuväline menetleja Eleringiga ei nõustu. Siseteave tuleb avalikustada ka ehitusjärgus olevate gaasirajatiste kohta. REMIT artikkel 2 punkti 1 alapunkti b kohaselt on siseteabeks artikkel 2 punkti 1 mõistes teave elektrienergia või maagaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta või teave maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamise kohta, sealhulgas kõnealuste rajatiste kavandatud või ettekavatsemata mittekasutatavuse kohta. Ka Koostööameti REMIT-i juhiste järgi (toodud koos asjakohaste tõlgetega toimikus dokumentide nr 3-6 all) peab siseteabe avalikustamine REMIT art 4 punkti 1 mõistes toimuma UMM-i vormis. Siseteabe peab avalikustama ka uute jaamade kasutuselevõtmise puhul, sh protsessi vaheetappide puhul. Balticconnector anti turu kasutusse 01.01.2020, kuid piiratud võimsusega. Balticconnectori ülekandetorustik on teatud kindlale tehnilisele võimsusele ehituslikult sobiv, kuid selleks, et Balticconnectori tehniline võimsus oleks ka sellises ulatuses kasutatav, on vaja rõhku, mille tekitavad kompressorjaamad (käesoleval juhul Paldiski ja Puiatu). Ilma kompressorjaamadeta ei ole selline tehniline võimsus kasutatav. Tegemist on Balticconnectori koosseisu kuuluvate rajatistega, mida puudutav siseteave peab olema turuosalistele UMM-dega avalikustatud vastavalt nõuetele ja võimalikult kiiresti. Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade valmimise korduva edasilükkumise tõttu on Balticconnectori võimsuse täismahus turu kasutusse andmine algselt planeeritud tähtaegadest korduvalt edasi lükkunud. Elering pidi avalikustama ka Balticconnectorit puudutava REMIT artikli 4 lõike 1 mõttes siseteabe olukorras, kus Balticconnector ei olnud veel antud täismahus turu kasutusse tulenevalt komperssorjaamade valmimise korduvast edasilükkumisest. Eleringi poolt avaldatav siseteave peab hõlmama kõiki sündmusi, mis avaldavad mõju Balticconnectori turul kasutatavale läbilaskevõimsusele, sealjuures ka Balticconnectori koosseisu kuuluvaid ja gaasi läbilaskevõimet oluliselt mõjutavaid Puiatu ja Paldiski kompressorjaamade kasutusvõimalusi. Eleringi väidete põhjendamatust pooleliolevate ehitusprojektide osas näitab ka asjaolu, et Elering on UMM-idega 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 2187 Balticconnectorit, mh Paldiski ja Puiatu kompressorjaamu puudutavat teavet avaldanud. Probleemiks on aga, et Eleringi poolt avalikustatud nimetatud UMM-id REMIT nõuetele vastavat turuosalistele avalikustamisele kuuluvat siseteavet ei sisaldanud – mh jäeti UMM-idega avaldamata Balticconnectori ülekandevõimsuste piiranguid puudutav siseteave, sh tehniline võimsus normaaltalitlusel ning kasutamatu ja kasutatav tehniline võimsus. See on aga käsitatav REMIT artikkel 4 lõike 1 rikkumisena (vt otsuse punkti 2.1.5). Samas on Elering avaldanud Balticconnectorit puudutavaid UMM-e (need ei puuduta antud juhtumit), kus Balticconnectori ülekandevõimsuse piirangud, mh tehniline võimsus normaaltalitlusel ning kasutamatu ja kasutatav tehniline võimsus on välja toodud (UMM- is avaldatud ingliskeelse teksti tõlge: „Hooldustööd Läti ülekandevõrgus Tallinn-Vireši torustikus. Balticconnectori võimsus on otseselt seotud füüsilise sisendiga Värska sisendpunktist ja võimaliku täiendava Eesti-sisese gaasivõrgu tehnilise piiranguga“).22 Seega jäeti Eleringi poolt UMM-idega 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 2187 avalikustamata siseteave gaasi kättesaamatuse kohta, mis tõenäoliselt mõjutab oluliselt 22 https://dashboard.elering.ee/et/umm/single/2153 Lk 21 / 28 energia hulgihindu. See tõi kaasa olukorra, kus turuosalised ei olnud nimetatud võimsustest teadlikud, mis võis kaasa tuua konkreetse tsiviilõigusliku kahju. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et Eleringi selline tegevus on käsitatav REMIT artikkel 4 lõike 1 rikkumisena. Lisaks vastulausele on Elering ka oma 27.04.2021 kirjas (toimikus dokument nr 31) välja toonud, et tehniline ülekandevõimsus on avalikustatud informatiivse turuteavitusena 2020. aastaks23 ja 2021. aastaks24 (allmärkustes viidatud UMM-id 1457 ja 1234). Väärteomenetluses tunnistusi andnud ……* ütluste kohaselt (toimiku dokument nr 36) oli Eleringi poolt antud üldine Balticconnectorit puudutav võimsuste piirangute UMM avalikustatud – 07.05.2019 UMM-i 1457. Kohtuväline menetleja Eleringiga ei nõustu: UMM 1457: 07.05.2019 UMM-iga 1457 avalikustas Elering järgmise informatsiooni: „Balticconnector antakse praeguse projekti ajakava alusel turule alates 1. jaanuarist 2020. Balticconnectori maksimaalne tehniline ülekandevõimsus on 81,2 GWh/päevas. Eesti poolele ehitatavate kompressorjaamade valmimise lepingulise tähtaja tõttu võib 2020. aasta talve- ja kevadperioodi turule antud võimsus olla Eestist Soome vahemikus 28,4 kuni 39 GWh/päevas ja Soomest Eestisse vahemikus 42,2–58,5 GWh/päevas. Hoolimata kompressorjaamade kasutuselevõtmise kokkulepitud tähtaegadest (2020. aasta kevad) püüab Elering koos töövõtjaga alustada nende tegevust varem. Eespool nimetatud ülekandevõimsuse väärtused on indikatiivsed ja võivad muutuda sõltuvalt operatiivsest olukorrast regiooni gaasivõrgus ja Balticconnectori projekti tehnilisest arengutest.“ Kuna tegemist oli ehitusjärgus oleva Balticconnectorit (täpsemalt Paldiski ja Puiatu kompressorjaamu) puudutava UMM-iga, siis oleks selle UMM-i puhul Elering samuti pidanud lähtuma UMM-is „Gaasirajatiste kättesaamatus“ sätestatud nõutest, mille puhul peab olema ära märgitud kasutamatu tehniline võimsus, kasutatav tehniline võimsus ja tehniline võimsus normaaltalitlusel. Eleringi poolt avalikustatud UMM-is 1457 oli märgitud tehniline võimsus normaaltalitlusel ja kasutatav tehniline võimsus vahemikuna. Märkimata oli kasutamatu tehniline võimsus. Kuna kasutatav tehniline võimsus oli märgitud vahemikuna, mitte kindla suurusena, ei olnud turuosalistel võimalik kasutamatut tehnilist võimsust ka tuletada, lahutades tehnilisest võimsusest normaaltalitlusel kasutatava tehnilise võimsuse. Võttes arvesse ka nõuet, et UMM peab olema turuosalistele selge ja üheselt mõistetav, ei saa sellist võimsuste piirangute tuletamist turuosalistelt ka eeldada. Võimsuste piirangute UMM-is „Gaasirajatiste kättesaamatus“ aga peab olema ära märgitud kasutamatu tehniline võimsus, kasutatav tehniline võimsus ja tehniline võimsus normaaltalitlusel. See nõue ei ole täidetud. Seega jäeti nimetatud UMM-iga avalikustamata siseteave gaasi kättesaamatuse kohta, mis tõenäoliselt mõjutab oluliselt energia hulgihindu. UMM 1234: 12.03.2021 kell 13:41:20 avaldas Elering UMM-i 123425. UMM-is sisalduv teave oli järgmine (tõlgitud inglise keelest): „Elering ja Gasgrid on koordineerinud võimsuse 2021. aastaks, võttes arvesse eelmises UMM-is toodud kasutuselevõtu tähtaja ebakindlust. Võimsus avalikustatakse põhivõrguettevõtjate kodulehtedel ja läbipaistvusplatvormil. Normaaltalitluse perioodil on võimsus vastavuses praeguse 23 Kättesaadav: https://dashboard.elering.ee/et/umm/message/1457 24 Kättesaadav: https://umm.getbaltic.com/organisation-umm-list/1234 25 https://umm.getbaltic.com/organisation-umm-list/1234. Lk 22 / 28 infrastruktuuriga vahemikus 28,4–39 GWh. Informatsiooni kompressori kasutuselevõtu tähtaja ja uue tehnilise võimsuse osas uuendatakse niipea, kui on kindlus kasutuselevõtu tähtaja osas.“ Sündmuse alguseks on märgitud 10.03.2021 ja lõpptähtajaks 01.04.2021. Kuna tegemist oli ehitusjärgus oleva Balticconnectorit (täpsemalt Paldiski ja Puiatu kompressorjaamu) puudutava UMM-iga, siis oleks Elering pidanud lähtuma UMM- is „Gaasirajatiste kättesaamatus“ sätestatud nõutest, mille puhul peab olema ära märgitud kasutamatu tehniline võimsus, kasutatav tehniline võimsus ja tehniline võimsus normaaltalitlusel. Eleringi poolt avalikustatud UMM-is 1234 oli märgitud kasutatav tehniline võimsus vahemikuna. Märkimata olid tehniline võimsus normaaltalitlusel ja kasutamatu tehniline võimsus. Kuna kasutatav tehniline võimsus oli märgitud vahemikuna, mitte kindla suurusena, ja tehniline võimsus normaaltalitlusel oli märkimata, ei olnud turuosalistel võimalik kasutamatut tehnilist võimsust ka tuletada, lahutades tehnilisest võimsusest normaaltalitlusel kasutatava tehnilise võimsuse. Ka siinkohal – kuna UMM peab olema turuosalistele selge ja üheselt mõistetav, ei saa sellist võimsuste piirangute tuletamist turuosalistelt ka eeldada. Võimsuste piirangute UMM-is, st UMM-is „Gaasirajatiste mittekasutatavus“ peab olema ära märgitud kasutamatu tehniline võimsus, kasutatav tehniline võimsus ja tehniline võimsus normaaltalitlusel. See nõue ei ole täidetud. Mis puudutab UMM-il 1234 toodud sündmuse (võimsuste piirangu) algust, siis sisulisest küljest on siin vastuolu REMIT-iga. UMM-is 1234 on toodud sündmuse algusena „2021- 03-10 04:00:00“. Kuna väljal „Märkused“ toodud kasutatav võimsus 28,4–39 GWh/päevas ei ole lähedal Balticconnectori tehnilisele võimsusele normaaltalitlusel 81,4 GWh/päevas26, esineb Balticconnectoril võimsuste piirang. UMM 1234 on avalikustatud 12.03.2021, st kaks päeva pärast samas UMM-is toodud tähtaja algust. Lähtudes eeltoodust, kuna UMM-i avalikustamise hetkel oli UMM-il toodud piirang juba 2 päeva kehtinud, ei olnud turuosalistel kehtima hakanud piirangust võimalik õigeaegselt oma äri- ja majandustegevuses lähtuda. Seega jäeti nimetatud UMM-iga avalikustamata siseteave gaasi kättesaamatuse kohta, mis tõenäoliselt mõjutab oluliselt energia hulgihindu. Lisaks, Elering on 27.04.2021 vastuse punktis 3 toonud välja, et 12.03.2021 UMM-is 1234 on avalikustatud tehniline ülekandevõimsus 2021. aastaks informatiivse turuteavitusena ja et antud on vahemik, mis on normaaltalituse juures saavutatav, võttes arvesse installeeritud infrastruktuuri võimekust, mis on Eleringile üle antud. See Eleringi väide ei vasta tõele. Tegemist on kasutatava võimsuse vahemikuga (vt analüüsi eespool) ja perioodiks on 10.03.2021–01.04.2021. Kokkuvõtteks: ka Eleringi poolt viidatud UMM-ide 1457 ja 1234 ei olnud REMIT-i nõuded täidetud. 2. Vastulause punktis 6 toob toob Elering välja, et teave kompressorjaamade hilinemise kohta on avaldatud õigeaegselt ning protokollist vastupidist ei tulene. Kohtuväline menetleja Eleringiga ei nõustu. Eleringi tegevus UMM-ide 2156, 2179 ja 2187 avalikustamisel ei olnud kookõlas REMIT-i nõudega avalikustada siseteave vähemalt ühe tunni jooksul. Ka protokolli punktist 2.1.8 tuleneb see üheselt (vt ka käesoleva otsuse punkti 2.1.8.). 26 Vt nt: https://umm.getbaltic.com/public-umm/1632. Lk 23 / 28 Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et Elering ei ole esitanud ühtegi konkreetset fakti selle kohta, et nimetatud UMM-idega seonduva siseteabe avaldamiseks oli vajalik viivitada 13, 5 ja 19 ööpäeva (otsuse puntki 2.1.8). Väärteomenetluse raames ülekuulatud Eleringi töötajate poolt antud tunnistustes (……* ) ülekuulamise protokoll – toimiku dokument nr 41 ja ……* ülekuulamise protokoll – toimiku dokument nr 48) on piirdutud üldsõnaliste ütlustega „ei tea, ei mäleta, jms“. Kohtuväline menetleja ei sea kahtluse alla nimetatud tunnistajate õigust keelduda väärteomenetluses teatud asjaolude kohta (eelkõige, mis võib neid süüstada) sisuliste ja/või olukorda selgitatavate ütluste andmisest. Samas taoline teguviis kinnitab veelgi asjaolu tõenäosust, et nimetatud UMM-idega seonduva siseteabe avalikustamisega on rikutud REMIT-ist tulenevat nõuet, mille järgi turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe. Lisaks, REMIT-i juhiste (lk 33, punkt i) kohaselt on teave täpset laadi, kui esineb reaalne võimalus, et teabes toodud asjaolud tekivad või sündmus leiab aset, arvestades kõiki hinnangu andmise hetkel eksisteerivaid faktoreid. Sellises olukorras arvestatakse nt erialaseid teadmisi ja/või varasemaid kogemusi. Tähtis on hinnangu andmise hetk. Kui peale hinnangu andmist, et esineb reaalne võimalus, et teabes toodud asjaolud tekivad või sündmus leiab aset ehk et tegemist on täpset laadi teabega, olukord muutub, ei tule seda hinnangu andmisel arvestada. Küll aga tuleb sellisel juhul turuosalisi arengutest teavitada. Seega, kui Eleringil on töövõtja käitumisest ja/või ehituse seisukorrast võimalik oma erialastele teadmistele tuginedes järeldada, et Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade ehituse lõppemine ja opereerimise algus lükkub edasi, on tegemist REMIT art 2 lg 1 alalõike 3 mõistes täpset laadi teabega, mis tuleb avaldada. Kuna Elering nimetatud teavet tähtajaliselt ei avaldanud, on Eleringi tegevus on käsitatav REMIT artikkel 4 lõike 1 rikkumisena ning seee vastab MGS § 442 kirjeldatud süüteokoossesisule. 1. Vastuslause punktides 10-15 (kokkuvõtvalt) esitab Elering otsistud ja kohati arusaamatu konstruktsiooni, justkui oleks Konkuretnsiamet käsitanud füüsilisi isikuid Eleringi ……* REMIT määruse mõttes põhivõrguettevõtjana. Seejärel leiab Elering, et Konkurenentsiamet ei ole menetluse kestel tuvastanud, kas nimetatud isikute käitumine vastab koosseisu tunnustele. Juriidilise isiku vastutuse puhul on tegemist derivatiivse vastutusega, mis eeldab kõigi karistatavuseelduste tuvastamist teo vahetult toime pannud füüsilise isiku käitumises. Juriidilise isiku vastutus on füüsilise isiku süüteole lisanduv, mitte aga ilma selleta eksisteeriv õiguslik nähtus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Eleringi poolt esitatud väited ei ole põhjendatud ning esitatud otsitult eksitaval moel. Kohtuväline menetleja põhjendab seda järgnevalt: REMIT määrus energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta jõustus 28.12.2011. Nimetatud määruse artikkel 4 lõike 1 kohaselt turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe, mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab. Selliselt avaldatud teave sisaldab andmeid Lk 24 / 28 elektrienergia või maagaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta või andmeid, mis on seotud maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamisega, sealhulgas olukordadega, kus kõnealused rajatised ei ole kavandatult või ettekavatsematult kasutatavad. Balticconnector on gaasirajatis, mis ühendab Eesti ja Soome gaasivõrgud ning on eelduseks toimivale regionaalsele gaasiturule ning tarneallikate mitmekesistamisele (LNG terminalid, biometaan jne) Balti-Soome piirkonnas, Euroopa Liidu energia hulgimüügituru koosseisus. REMIT artikkel 2 punkti 7 kohaselt on turuosaline isik, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja (Eestis on selleks isikuks Elering), kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul. Balticconnectoriga seonduva siseteabe avaldamise eest, mis peab sisaldama andmeid maagaasi edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuste ja kasutamise kohta, vastutab põhivõrguettevõtja Elering, kes on juriidiline isik. Selle üle vaidlust ei käi ning sellega on nõustunud ka Elering. MGS § 442 (Energia hulgimüügituru tingimuste rikkumine) sätestab järgmist (1) REMIT artiklites 3–5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Lähtudes eeltoodust, juhul, kui tegemist on juriidilisest isikust põhivõrguettevõtja Eleringi poolt toimepandud REMIT määruse rikkumisega, mis kuulub karistamisele, on süüteokoosseisu puhul õige ja vajalik välja tuua, et Elering on süüdi viidatud REMIT-i artiklite rikkumises (antud juhul REMIT artikkel 4) – see alus tuleneb MGS § 442 lõikest 1 ning, et Eleringi võib selle eest karistada kuni rahatrahviga 32 000 eurot – see alus tuleneb MGS § 442 lõikest 2. Kui välja toodaks ainult MGS § 442 lõikes 2 sätestatud võimaliku karistus maksimumäär ilma seda sama paragrahvi lõikest 1 tuleneva aluseta, mille eest taolise trahvimäära rakendamine on ettenähtud, oleks see arusaamatu ja ei vastaks põhimõttele, et isikut saab karistada vaid seaduses kindlaks määratud väärteokoosseisu alusel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Eleringi väited, justkui oleks Konkurentsiamet käsitanud ……* ehk füüsilisi isikuid REMIT määruse mõttes põhivõrguettevõtjana, on põhjendamatu ja otsitud. Kuna aga väärteomenetluses on vajalik juriidilise isiku (antud juhul põhivõrguettevõtja Eleringi) rikkumise tuvastamiseks, tuvastada ka teo toime pannud konkreetsed füüsilised isikud (Konkurentsiamet nõustub, et juriidilise isiku vastutus on füüsilise isiku süüteole lisanduv, mitte aga ilma selleta eksisteeriv õiguslik nähtus), siis on Konkurentsiamet kohtuvälise menetlejana need füüsilised isikud ka tuvastanud. Kohtuväline menetleja on jätkuvalt seisukohal, et Eleringi tegevusfääris tegutsenud ……* panid UMM-e 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 2187 puudutavalt MGS § 44² lõigetele 1 ja 2 vastava teo toime ettevaatamatusest, olles hooletud, kuna nad oleksid pidanud teadma, et REMIT määruse nõuete täitmiseks pidi Balticconnectori kättesaamatust puudutava siseteabe avaldama UMM-idega, mis pidid sisaldama Balticconnectori ülekandevõimsuste piiranguid, mh tehnilist võimsust normaaltalitlusel ning kasutamatut ja kasutatavat tehnilist võimsust. ……* ettevaatamatusest tingitud Lk 25 / 28 hooletus seondub ka UMM-ide 2156, 2179 ja 2187 avaldamise tähtaegade rikkumisega. ……* ettevaatamatusest tingitud hooletus seondub lisaks asjaoluga, et Balticconnectorit puudutavat avaldamisele kuuluvat siseteavet ei ole jätkuvalt avalikustatud. Seetõttu jättis menetlusalune juriidiline isik Elering AS tulemuslikult ja õigeaegselt avalikustamata siseteabe, rikkudes REMIT artikkel 4 lõikest 1 tulenevat siseteabe avalikustamise kohustust. See vastab MGS § 442 kirjeldatud süüteokoossesisule (REMIT artikli 4 lõike 1 rikkumine) - protokolli puntkid 2.1.10 ja 2.2 ning käesoleva otsue puntkid 2.1.10; 2.2; 2.3; 2.4 ja alapeatükk IV. Asjaolu, e……* töö eest (mh UMM-ide avalikustamine) vastutas ……*, on välja toonud oma tunnistuses ka Eleringi seaduslik esindaja (19.05.2021 ülekuulamise protokoll, toimikus nr 32), millest nähtuvalt on Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi tunnistanud, et Eleringis on gaasijuhtimise ja ka elektrisektori UMM´de avalikustamise vastutus ……* . Konkreetsete UMM-ide avalikustamisega tegeles ……* UMM´de avalikustamine on reguleeritud Eleringi Andmete avalikustamise ja esitamise korraga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Eleringi seadusliku esinda poolt antud tunnistuse kahtluse alla seadmiseks puudub alus. Asjaolu, et vastavalt Eleringi sisemisele töökorraldusele on kiirete turuteadete andmine ……*, on leidnud kinnitust ka kohtupraktikas: nii on Harju Maakohus oma 04.04.2016 lahendis väärteoasjas nr 4-15-10109 (lk 18) leidnud, et vaid ……* saab tekkida lõplik siseteave, et teha järeldusi olemasolevate või mõistliku eelduse kohaselt tekkida võivatele asjaoludele või toimunud või mõistliku eelduse kohaselt toimuda võivatele sündmustele ja kui see on sedavõrd üksikasjalik et võimaldab teha järelduse sündmuse mõju kohta, mida need asjaolud võivad avaldada energia hulgimüügitoodete hindadel27. ……* töö eest lasub vastutus ……* ning et juhtumiga seonduvalt vastustas UMM-ide avalikustamise eest ka ……* tuleneb ……* poolt esitatud tunnistustest (21.06.2021 ülekuulamise protokoll – toimikus nr 35 ja 24.08.2021 ülekuulamise protokoll – toimikus nr 48). Ka siinkohal on kohtuväline menetleja seisukohal, et tunnistaja ……* tunnistustes kahelda puudub alus ning kuigi ……* on tõenäoliselt tunnistuste andmisel (21.06.2021 ülekuulamise protokoll - toimikus nr 36 ja 13.08.2021 ülekuulamise protokoll – toimikus nr 41) kasutanud oma õigust keelduda ütlustest asjaolude kohta, mis võib teda süüstada, ei sea see kahtluse alla, et menetluse käigus kogutud andmed ja tõendid on piisavad, et käsitada teda lisaks ……* teo toime pannud füüsilise isikuna. 4. Vastualuse puntktides 3 ja 16, leiab Elering, et esineb alus lõpetada väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Punktis 7 toob Elering välja, et VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Tegemist on imperatiivse normiga, mis ei anna menetlejale diskretsiooniõigust. Konkurentsiamet nõustub, et VTMS § 29 lõike 1 punktist 1 tuleneva normi, mille järgi ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused, puhul on tegemist imperatiivse normiga. Samas ei nõustu Konkurentsiamet Eleringiga, et antud juhtumi puhul esinevad alused, millest nähtuvalt oleks väärteomenetluse lõpetamine põhjendatud. Eleringi vastulausest ei tulene asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla järgneva: 27 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=179359134 Lk 26 / 28 1. Elering on UMM-idega 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 2187 jätnud avalikustamata siseteave gaasi kättesaamatuse kohta, mis tõenäoliselt mõjutab oluliselt energia hulgihindu. See tõi kaasa olukorra, kus turuosalised ei olnud võimsuste piirangutest teadlikud, mis võis kaasa tuua konkreetse tsiviilõigusliku kahju (Otsuse punkt 2.1.5.). 2. Elering ei ole Balticconnectori võimsusi oluliselt mõjutavaid Puiatu ja Paldiski kompressorjaamasid puudutavat nõutavat siseteavet avalikustanud ka käesoleva otsuse koostamise hetkel, so 29.10.2021 (otsuse punkt 2.17). 3. Elering on UMM-ide 2156, 2179 ja 2187 avaldamisel samuti rikkunud REMIT-i nõuet avalikustada siseteave tulemuslikult ja õigeaegselt (otsuse punkt 2.1.8). Eeltoodut ei sea kahtluse alla Eleringi poolt vastulauses esitatud üldsõnalised ja põhjendamatud väited süü puudumise kohta. Ka on kohtuväline menetleja seisukohal, et et on Eleringile protokollis väärteo sisu piisava põhjalikkuse ja selgusega avanud. VI Väärteo kvalifikatsioon Käesolevas otsuses kirjeldatud Eleringi poolt toime pandud tegu on vastuolus REMIT artikkel 4 lõikes 1 toodud kohustusega avalikustada tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses olev siseteave, mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab. Selliselt avaldatud teave sisaldab andmeid maagaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta või andmeid, mis on seotud maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamisega, sealhulgas olukordadega, kus kõnealused rajatised ei ole kavandatult või ettekavatsematult kasutatavad. ……* panid UMM-e 1564, 2156, 2160, 2176, 2179 ja 2187 puudutavalt MGS § 44² lõigetele 1 ja 2 vastava teo toime ettevaatamatusest, olles hooletud, kuna nad oleksid pidanud teadma, et REMIT määruse nõuete täitmiseks pidi Balticconnectori kättesaamatust puudutava siseteabe avaldama UMM-idega, mis pidid sisaldama Balticconnectori ülekandevõimsuste piiranguid, mh tehnilist võimsust normaaltalitlusel ning kasutamatut ja kasutatavat tehnilist võimsust……* ettevaatamatusest tingitud hooletus seondub ka UMM-ide 2156, 2179 ja 2187 avaldamisega seonduvate tähtaegade rikkumisega. ……* ettevaatamatusest tingitud hooletus seondub lisaks asjaoluga, et Balticconnectorit puudutavat avaldamisele kuuluvat siseteavet ei ole jätkuvalt avalikustatud. Seetõttu jättis menetlusalune juriidiline isik Elering AS tulemuslikult ja õigeaegselt avalikustamata siseteabe, rikkudes REMIT artikkel 4 lõikest 1 tulenevat siseteabe avalikustamise kohustust. See vastab MGS § 442 kirjeldatud süüteokoossesisule (REMIT artikli 4 lõike 1 rikkumine), mille toimepanemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. VII. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud Lk 27 / 28 Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. VIII Karistus Olles hinnanud kõiki väärteomenetluses kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohtuväline menetleja, et Elering AS-i tegu vastab MGS § 442 (Energia hulgimüügituru tingimuste rikkumine) kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustele ja menetlusalust isikut tuleb karistada. Eeltoodu alusel ning MGS § 442 lõikest 2 ja ja VTMS § 73 lg 1 punktist 1 juhindudes, kohtuväline menetleja otsustas: Karistada Elering AS (registrikood 11022625; aadress Kadaka tee 42, 12915, Tallinn maagaasiseaduse § 442 lõike 2 alusel väärteo eest, mis seisnes siseteabe REMIT artikkel 4 lõike 1 kohaselt tulemuslikult ja õigeagselt avalikustamata jätmises – rahatrahviga suuruses kümme tuhat (10 000) eurot. Menetluskulud puuduvad. Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Rahatrahv tuleb täies ulatuses tasuda 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Pangarekvisiidid rahatrahvi tasumiseks on järgmised: Saaja: Rahandusministeerium Saaja konto: SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: NDEAEE2X) Viitenumber: 4100081857 Selgitus: Konkurentsiameti otsus väärteoasjas nr 10.03.2021/921021000001 Viitenumbri märkimine maksekorraldusel on kohustuslik. Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. /digitaalselt allkirjastatud/ 29.10.2021 Kohtuvälise menetleja ametnik Marek Piiroja; Kohtuvälise menetleja ametnik Margus Kasepalu. Lk 28 / 28