MTÜ Eesti Rohelise Liikumise seisukohad äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi osas

Saatja: Susann Sefer <[email protected]> Saadetud: 04.09.2023 15:32 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: MTÜ Eesti Rohelise Liikumise seisukohad äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi osas Manused: MTÜ Eesti Rohelise Liikumise seisukohad äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi osas.pdf Lugupeetud Rahandusministeerium ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiviga tegelev osakond Kirjutan teile Eesti Rohelise Liikumise nimel seoses äriühingute kestlikkusalasse hoolsuskohustuse direktiiviga (CSDDD), mis 1. juunil Euroopa Parlamendi täiskogul vastu võeti. Minu nimi on Susann Šefer, olen Eesti Rohelises Liikumises käesoleva direktiivi huvikaitse ekspert. Kuigi CSDDD eest vastutab Justiitsministeerium, puudutab direktiiv Rahandusministeeriumi tegevusvaldkondi mitmes punktis. Seega pöördume otse teie poole. Nimelt soovime jagada meie tagasisidet ja ettepanekuid ning paluda kohtumist, et arutada üksikasjalikumalt meie mõtteid, Eesti valitsuse prioriteete ja võimalusi, kuidas toetada parimat võimalikku kompromissi kolmepoolsetel läbirääkimistel. Lisasime käesolevale meilile manusena pöördumise, milles kirjeldame üksikasjalikult oma muresid ja ettepanekuid. Oleksime tänulikud, kui kinnitaksite käesoleva kirja kättesaamist ja kaaluksite ettepanekut kohtumiseks, sh pakuksite välja potentsiaalselt sobivaid ajaaknaid. Parimate soovidega Susann Šefer MTÜ Eesti Roheline Liikumine huvikaitse ekspert [email protected] MTÜ Eesti Rohelise Liikumise seisukohad äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi osas Äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv (CSDDD) võeti 1. juunil Euroopa parlamendi täiskogul vastu. Hetkel toimuvad kolmepoolsed läbirääkiised Euroopa Liidu kolme seadusandlikku organi vahel, et kooskõlastada oma ettepanekuid direktiivi kohta. Soovime jagada meie tagasisidet ja ettepanekuid direktiivi sätete kohta, mis puudutavad rahandusministeeriumi tegevusvaldkondi. 1. Leiame, et finantssektor peab olema täielikult hõlmatud, et turgu mitte moonutada ning tagada, et kõik osapooled finantsektoris oleksid võrdselt motiveeritud tegelema jätkusuutlikkusega seotud riskide ja mõjudega (artikkel 3 punkt a (iv)). Mitmed aktuaalsed uuringud on näidanud, kuidas finantsasutused soodustavad inimõiguste rikkumisi ja/või keskkonna hävitamist finantsteenuste osutamise kaudu. CSDDD eesmärk on luua ühtlustatud reeglid kõikidele EL liikmesriikides tegutsevatele ettevõtetele. Euroopa Nõukogu seisukoht aga õõnestab seda eesmärki, andes liikmesriikidele võimaluse vabastada finantsettevõtted hoolsuskohustusest. Kui liikmesriigid ei hõlma finantsettevõtteid, hõlbustaksid nad jätkuvalt tõsiseid inimõiguste rikkumisi. Samuti on oht, et selle tagajärjena on finantssektorile ette nähtud väga killustatud kohustused, mis tekitaks ebakindlust sektori tulevaste kohustuste suhtes. Kui liikmesriikidel on võimalik individuaalselt otsustada, kas reguleerida finantsteenuseid, suureneb õiguslik ebaselgus ning administratiivkoormus riikidevahelise finantseerimise ja äritegevuse jaoks, samuti killustub EL-i siseturg. Selle vältimiseks leiame, et on oluline toetada komisjoni ja parlamendi lähenemisviisi ning kindlustada, et samad EL hoolsuskohustuse reeglid kehtivad võrdselt kõigile liikmesriikidele. 2. Institutsionaalsete investorite kaasamine Kestlikkusalane hoolsuskohustus peab hõlmama kogu finantssektorit, kaasaarvatud, institutsionaalsed investorid, sh pensionifondid ja varahaldurid. Vastasel korral seab direktiiv erinevad finantsasutused ebavõrdsesse olukorda. Investorite vabastamine hoolsuskohustusest vähendaks ka nende motivatsiooni kaardistada, hinnata ja maandada kestlikkusalaseid riske. Mitmed investorite assotsiatsioonid nagu Eurosif, PRI ja IIGCC, ning OECD on oma 2017. aasta suunistes investoritele rõhutanud, et riskipõhist lähenemisviisi arvestades on kestlikkusalane hoolsuskohustus investoritele proportsionaalne ja vajalik. Varahaldurid mängivad olulist rolli sotsiaalsete ja keskkonnaküsimuste edendamisel. Nad suunavad pensionifondide ja paljude teiste varaomanike nimel tohutul hulgal ülemaailmset rikkust. Nad on paljude mõjukate korporatsioonide korrapidajad – nende poliitikal ja praktikal on reaalne mõju planeedile ja inimestele ning see võib viia tulemusteni reaalmajanduses. Seetõttu tahame rõhutada varahaldurite kaasamise olulisust CSDDD all. Sellega seoses pooldame Euroopa Parlamendi lisatud artikli 8a lisa, millega ei kehtestata institutsionaalsetele investoritele ja varahalduritele täiendavaid kohustusi, vaid pigem püütakse selgitada, kuidas peaks investorite hoolsuskohustus välja nägema ja millised on nende käsutuses olevad vahendid kaasamiseks. Sätte eesmärk on võtta arvesse investeerimissektori eripära ja seda pooldavad erinevad investorite assotsiatsioonid (Eurosif, Dutch Pension Fund, PRI, IIGCC). 3. Pidev riskihindamine Inimõigused ja keskkonnariskid ei ole staatilised ja võivad muutuda sõltuvalt kontekstist ja äritegevusest. Vajalik on pidev hoolsuskohustust terve rahastamistsükli vältel. UNGP ja OECD suuniste kohaselt tuleks potentsiaalsete või tegelike negatiivsete mõjude riske pidevalt hinnata. Sustainable Finance eeskirjad, nagu määrus, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finsntsteenuste sektoris (SFDR) ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD), käsitlevad hoolsuskohustust samuti perioodilise protsessina. Nõukogu piirdub finantssektori hoolsuskohustusega üksnes rahastamise lepingueelses etapis, samas kui parlamendi seisukoht nõuab vajaduse korral pidevat hoolsuskohustust terve rahastamistsükli vältel. Aktsionäride, varade omanike ja planeedi huvides peab direktiiv toetama tõhusat riskijuhtimist, jättes avatuks võimaluse nõuda lisaks lepingueelsele hoolsuskontrollile kontrolli ka rahastamistsükli vältel. 4. Ettevõtete juhtide tasustamine Toetame seisukohta, et ettevõtete juhtide tasustamine oleks seotud kestlikkuse eesmärkidega kliimakavades, et motiveerida juhte kliima ja kestlikkusega seotud riske ja võimalusi tõhusamalt arvestama. Liikmesriigid jätsid direktiivist välja artikli 15 lõike 3 juhtide tasustamise kohta, kahandades nõnda oluliselt direktiivi potentsiaali stimuleerida juhte adresseerima kliima ja kestlikkusega seotud riske, mõjusid ja võimalusi. Antud meetme olulisust teadvustades enamik suuremaid Euroopa ettevõtteid juba seovad juhtide muutuvtasu jätkusuutlikkusega seotud kriteeriumidega, sh 54% neist hõlmab muutuvtasu kriteeriumitesse kliimamõõdikuid ja ligi 90% jätkusuutlikkuse mõõdikuid laiemalt. Leiame, et on oluline toetada parlamendi seisukohta, mille kohaselt peavad suuremad, üle 1000 töötajaga ettevõtted siduma juhtide muutuvtasud kliimakavadega, sest see tagaks, et rohkem ettevõtteid hakkavad süstemaatiliselt rakendama juba levinud turupraktikat. Samuti toetaks see juhtide tasustamiseeskirjade tõhusust. Artikli 15 lõiget 3 toetavad mitmed sidusrühmad, sealhulgas investorid, mittefinantsettevõtted, ettevõtete juhid ja vabaühendused. Lugupidamisega, Susann Šefer MTÜ Eesti Roheline Liikumine huvikaitse ekspert [email protected]