EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa Liidu
Nimetus
ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus
ANDMED (EÜ) nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ)
ALGATUSE nr 453/2008
KOHTA
Art 338 ELTL
Eelnõu nr COM (2023) 459 final Esitamise kuupäev: 28.07.2023 Menetluskord EL-is: seadusandlik
tavamenetlus
RKKTS § 1521 lg 1
1. p1
- algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist
RKKTS § 1521 lg 1
SEISUKOHA 2. - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju
p2
VALITSUSSE
TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue
4. X VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine)
5. 1
VVS § 20 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is))
VALITSUSELE 25.10.23 KOK/02.11.23 EL menetluse
Kuupäev
ESITAMINE VV ajakava
Kaubandus- ja Tööstuskoda,
Tööandjate Liit, EVEA,
SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud MKM (Tähtaeg Sotsiaalpartnerid,
MENETLUS min RAM ministeeriumid 29.09.2023) huvigrupid Raamatupidajate Kogu, Eesti
Pank jt
(Tähtaeg 29.09.2023)
EELNÕU ÜLEVAADE
KOKKUVÕTE
EELÕU SISUST JA Euroopa Komisjon teeb ettepaneku uuendada EL ettevõtjatega seotud tööturustatistika kogumise
EESMÄRKIDEST põhimõtteid. Komisjoni hinnangul ei ole praegu võimalik kasutada Eurostatile esitatavate andmete täit
potentsiaali: ELi koondnäitajaid ei ole võimalik arvutada kogu majanduse kohta ja riikidevahelisi
võrdlusi on keerulisem teha, kuni kõik ELi riigid tagavad ettevõtjatega seotud tööturustatistika täieliku
katvuse. Edaspidi soovitakse hõlmata kogu majandus, et suurendada statistika täpsust, mida kasutatakse
peamiste Euroopa majandusnäitajate (tööjõukuluindeks, vabade ametikohtade määr) või kestliku arengu
eesmärkide ja Euroopa sotsiaalõiguste samba jaoks (sooline palgalõhe, palga piisavuse hindamiseks
kasutatav mediaantöötasu). Lisaks sellele soovib komisjon reguleerida soolist palgalõhet käsitlevate
andmete iga-aastast kogumist, et tagada andmete edastamine tulevikus ja parandada selle kvaliteeti.
Samuti soovitakse parandada teatavate ettevõtjatega seotud tööturustatistika andmekogumite (nt
tööjõukuluindeks) ajakohasust ja kõrvaldada teatavad teabelüngad (nt töötundide arv).
VÕIMALIKUD
SOTS-MAJ.
Analüüsida seisukohtade koostamisel
MÕJUD
VÕIMALIKUD
ÕIGUSLIKUD
Analüüsida seisukohtade koostamisel
MUUDATUSED
MÕJU
EELARVELE
Analüüsida seisukohtade koostamisel
KOMMENTAARID
SEISUKOHAD
EESTI
SEISUKOHT
TEISTE RIIKIDE
SEISUKOHAD
KOMMENTAARID
1/1 Muudetud: 01.09.2023
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 28.7.2023
COM(2023) 459 final
2023/0288 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on European Union labour market statistics on businesses, repealing Council Regulation
(EC) No 530/1999 and Regulations (EC) No 450/2003 and (EC) No 453/2008 of the
European Parliament and of the Council
(Text with EEA relevance)
{SEC(2023) 295 final} - {SWD(2023) 265 final} - {SWD(2023) 266 final}
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
Labour market statistics on businesses (LMB) are official statistics that describe the
functioning of businesses in relation to labour markets. The areas covered by LMB mostly
relate to the level, composition and evolution of labour costs, the distribution and structure of
earnings (including the gender pay gap), and job vacancy statistics.
Timely, reliable, and comparable European labour market statistics on businesses are needed
for the EU to fulfil the tasks assigned to it under Articles 2, 3 and 4 of the Treaty on the
Functioning of the European Union (TFEU). European labour market statistics on businesses
are required for the design, implementation and evaluation of EU policies, in particular the
coordination of economic and employment policies (Article 2(3)), monetary policy
(Article 3(1c)), social policy (Article 4(2b)), and economic, social and territorial cohesion
(Article 4(2c)), as well as equal pay for male and female workers (Article 157(1)).
LMB on the level and structure of labour costs have been collected since 19591, with
a periodicity of 2 to 4 years based on specific legislation for each data collection, and covered
different economic sectors (industry, wholesale and retail distribution, road transport, banking
and insurance, services). Council Regulation (EC) No 530/1999 introduced systematic
collections of data on the level and composition of labour costs (labour cost survey) for 2000
and at 4-yearly intervals after that. The same act established the statistics on the structure and
distribution of earnings (structure of earnings survey) for 2002 and for a representative month
in that year, and at 4-yearly intervals after that. Before Regulation (EC) No 450/2003 of the
European Parliament and of the Council of 27 February 2003 on the labour cost index was
adopted, the data on the evolution of labour costs had been collected on a voluntary basis
since 1996. Similarly, Regulation (EC) No 453/2008 of the European Parliament and of the
Council established job vacancy statistics as a regulated data collection. Earlier on, they used
to be collected on a voluntary basis.
The evaluation conducted by the Commission has shown that the current legal framework of
the three acts mentioned above has significantly improved labour market statistics on
businesses overall. Those statistics were deemed coherent, efficient, broadly comparable over
time and across EU countries, and reliable. They are widely used by organisations and
policymakers at all levels.
However, some limitations of the statistics that were recognised already at the time of
adoption of the legal acts (missing parts of the economy) became more salient as EU policies
developed, and their monitoring required more precise indicators. For instance, LMB are used
for monitoring Sustainable Development Goals2, the European employment strategy, the
European Pillar of Social Rights3 and the European Semester. In addition, the recent directive
1
Council Regulations: No 10/1960, No 14/1961, No 28/1962, No 151/1962, No 101/66/EEC, (EEC)
No 1899/68, (EEC) No 2259/71, (EEC) No 328/75, (EEC) No 494/78, Regulations (EEC) No 2053/69,
(EEC) No 3192/73 and (EEC) No 494/78, (EEC) No 1596/81, (EEC) No 3149/83, (EEC) No 1612/88,
(EEC) No 3949/92, No 2744/95, (EC) No 23/97.
2
https://ec.europa.eu/eurostat/web/sdi/overview.
3
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-
investment/european-pillar-social-rights_en.
EN 1 EN
on adequate minimum wages4, a directive on pay transparency5 and the Council
recommendation on the establishment of national productivity boards6 have highlighted the
need for unbiased and comprehensive statistics in the field of earnings and labour costs.
The information collected in several LMB data sets is biased due to the incomplete coverage
of the public sector (or parts of it) and micro firms. For several Member States, businesses
with one to nine employees are not covered in the structure of earnings survey or in the labour
cost survey. This creates biases in key statistics such as the average and median earnings,
which are used to derive the gender pay gap or to assess the adequacy of minimum wages.
Moreover, the lack of a legal obligation to provide information on the gender pay gap became
more problematic as the current data collection is voluntary and does not cover all EU
countries or all the required variables. This creates a risk for monitoring gender equality and
fair working conditions.
Therefore, the data currently provided to Eurostat cannot be used to their full potential: EU
aggregates cannot be calculated for the whole economy and cross-country comparisons will
continue to be hampered until all EU countries fully extend the LMB coverage.
The coverage of the whole economy will improve the accuracy of some statistics used as
principal European economic indicators (labour cost index, job vacancy rate) or for the
Sustainable Development Goals and European Pillar of Social Rights (gender pay gap,
median earnings used to assess wage adequacy). Moreover, the collection of annual gender
pay gap data should be regulated to ensure future data transmissions and improve its quality.
Lastly, the timeliness of some LMB datasets should improve (e.g. the labour cost index) and
some existing information gaps be filled (e.g. number of hours worked).
There are also opportunities for simplification with greater use of administrative data and
innovative sources (such as web scraping) and better integration among LMB once the legal
framework has been unified.
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
The policy context for LMB has steadily evolved over time. In 2009, the Commission
published a Communication to the European Parliament and the Council with its vision for
the production method of EU statistics for the decade (2010-2020)7. This document looked at
the key changes in the business environment of the European Statistical System and the
implications for policymaking. It highlighted the importance of an integrated system that
enables countries to gather data from different sources, increasing the availability and reach of
the analysis. It also underlined the importance of increasing the quality of the data as many
external sources do not match the expected requirements for European statistics.
In 2014, the Commission (Eurostat) began the process of modernising social statistics. This
led to the adoption of a framework regulation for European statistics relating to persons and
4
Directive (EU) 2022/2041 of the European Parliament and of the Council of 19 October 2022 on
adequate minimum wages in the European Union (OJ L 275 of 25.10.2022, p. 33).
5
Directive (EU) 2023/970 of the European Parliament and of the Council of 10 May 2023 to strengthen
the application of the principle of equal pay for equal work or work of equal value between men and
women through pay transparency and enforcement mechanisms (OJ L 132 of 17.05.2023, p. 21).
6
Council Recommendation of 20 September 2016 on the establishment of National Productivity Boards
(OJ C 349 of 24.09.2016, p. 1).
7
Communication from the Commission to the European Parliament and the Council on the production
method of EU statistics: a vision for the next decade (COM/2009/0404 final).
EN 2 EN
households, based on data at individual level collected from samples of persons and
households8. In addition, on 27 November 2019, the European Parliament and the Council
adopted the Regulation on European business statistics, repealing 10 legal acts in the field of
business statistics9. The LMB is at the intersection of both domains, belonging to social
statistics in terms of topic covered and to business statistics according to the type of
respondents (enterprises). This initiative on LMB should complete the modernisation of social
statistics.
This unified legal framework will provide systematic references to the corresponding
concepts used in closely related domains such as the national accounts and European business
statistics. Since their adoption, the legislation in both domains has been updated and their
methodology has been revised (European system of accounts 2010, European business
statistics Regulation). Therefore, it is now necessary to align LMB to bring consistency across
the domains and provide clarity to the users of LMB legislation, including the statistical
offices of Member States.
• Consistency with other EU policies
LMB indicators are used to monitor major European policies, such as the European Pillar of
Social Rights and the UN Sustainable Development Goals (SDGs). The gender pay gap is an
SDG indicator under goal 5 ‘gender equality’ and is part of the Pillar’s dashboard (principle
2). The right to fair wages and adequate minimum wages is listed under principle 6 (‘Wages’).
LMB provide key information for monetary policy (labour cost index) and will be used to
support the recent directive on adequate minimum wages and the directive on pay
transparency.
With this proposal, the legal framework for LMB will be further aligned with those EU
policies and legislation as they are new or have evolved since the current LMB legislation was
adopted.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
The legal basis for this proposal is Article 338(1) TFEU, which provides the legal framework
for European statistics. In accordance with the ordinary legislative procedure, the European
Parliament and the Council adopt measures for the production of statistics where such
statistics are necessary for the EU to carry out its role. Article 338(2) sets out the requirements
for producing European statistics, stating that they must conform to standards of impartiality,
reliability, objectivity, scientific independence, cost-effectiveness and statistical
confidentiality without putting an excessive burden on businesses, authorities or the public.
8
Regulation (EU) 2019/1700 of the European Parliament and of the Council of 10 October 2019
establishing a common framework for European statistics relating to persons and households, based on
data at individual level collected from samples (OJ L 261I of 14.10.2019, p. 1).
9
Regulation (EU) 2019/2152 of the European Parliament and of the Council of 27 November 2019 on
European business statistics, repealing 10 legal acts in the field of business statistics (OJ L 327 of
17.12.2019, p. 1).
EN 3 EN
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
The European Statistical System (ESS) provides an infrastructure for statistical information.
The system is designed to meet the needs of multiple users in democratic societies. Among,
the main quality criteria, European statistics must be consistent and comparable.
Comparability is very important for LMB because of their crucial role in supporting evidence-
based economic, social and cohesion policies. Member States cannot produce consistent and
comparable statistics without a clear European framework in the form of EU legislation that
sets out common statistical concepts, reporting formats and quality requirements. The
objective of the proposed action cannot be achieved satisfactorily by Member States acting
alone. Action can be taken more effectively at EU level by means of an EU legal act, ensuring
the comparability of statistics in the areas the proposed act covers. The data collection itself
can be done by Member States.
• Proportionality
The proposal complies with the proportionality principle. It will ensure the quality and
comparability of European LMB collected and compiled applying the same principles across
Member States. It will also ensure that European LMB statistics remain relevant and are
adapted so that they respond to user needs. The regulation will make the production of
statistics more cost-effective while respecting the specific characteristics of Member States’
statistical systems. In accordance with the principle of proportionality, the proposed
regulation is restricted to the minimum required to achieve its objective and does not go
beyond what is necessary for that purpose.
• Choice of the instrument
The proposed instrument is a regulation.
Given the proposal’s objectives and content, a regulation is the most appropriate instrument.
Important EU policies such as macroeconomic convergence, social cohesion, price stability
and gender equality inherently depend on comparable, harmonised and high-quality European
labour market statistics on businesses. These can best be ensured by regulations that are
directly applicable in Member States and do not need to be transposed into national law first.
3. RESULTS OF EX POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Ex post evaluations/fitness checks of existing legislation
As part of this initiative, the Commission evaluated the current LMB legal framework
consisting of Regulations (EC) No 530/1999, (EU) No 450/2003, (EC) No 453/2008 and their
implementing measures.
On the positive side, the evaluation shows that LMB allow collecting high quality information
that are widely used for the intended purposes. The strengths of LMB lie in their coherence,
efficiency, comparability and the fact that they are well established, reliable and widely used
by organisations and policymakers at all levels. One of the current legal framework’s
weaknesses is that it does not cover data collection on the gender pay gap. The lack of
a legal obligation to provide annual information on the gender pay gap has become more
problematic as the voluntary data collection infringes on its quality and brings risk factors to
following up the European Pillar of Social Rights, EU monitoring of goal 5 of the UN
Sustainable Development Goals and monitoring the gender equality strategy and the directive
on pay transparency. Some Member States have not provided any annual gender pay gap data.
EN 4 EN
Another weakness of the current legal framework is that it does not capture significant
actors of the EU economy, such as micro firms. Some shortcomings of the LMB that were
already identified when the legal acts were adopted remain. These shortcomings were
addressed in different ways in the existing framework (by requiring feasibility studies that
could have led to an amendment of the legislation or by providing financial support for
creating the capabilities needed) but were not resolved for some data collections. Therefore,
the information collected is biased in several LMB, in particular due to the incomplete
coverage of some sectors of the economy or of micro-enterprises. As a result, the data
provided to Eurostat cannot be used to their full potential: EU aggregates cannot be calculated
for the whole economy, and it is difficult to compare countries.
Moreover, there is room for improving the timeliness and frequency of LMB data.
The results of the stakeholder consultation show that the frequency of the structure of
earnings survey and the labour cost survey is not sufficient anymore for some users. They also
believe that the timeliness could be improved for both surveys as well as for the labour cost
index.
Another shortcoming is that LMB, with an increased focus on evidence-based policy
making, became important over time for improved analysis. The existing legislation
focuses on data needs for the policy priorities at the time when the initiative was originally
developed. Over time, these priorities have evolved, and the current LMB no longer cover
policy breakdowns or variables sufficiently. Most notably, the gaps confirmed in the
stakeholder consultation focus on a series of variables that, when included in the structure of
earnings survey, would allow for a better analysis of the microdata and the derived gender pay
gap. Lastly, more granular data on job vacancies was considered necessary.
An additional weakness of the current legal framework is that it is not adapted to make use
of new sources in Member States and at EU level. The LMB regulations did not envisage
the use of innovative data as a possible source because they were not available at that time.
Therefore, the current quality reporting framework is not fit for assessing those new data
sources. Moreover, the increased use of administrative data that has been observed in recent
years would require proper documentation, which is not possible through the existing quality
reporting.
Finally, the framework’s definitions, concepts and approaches in related statistical
domains are not aligned. Although individual LMB are internally coherent, the legal
architecture could be simplified by replacing the three framework regulations currently in
force with one consolidated text to ensure full harmonisation and consistency across all LMB
data collections.
• Stakeholder consultations
The consultation strategy mapped key stakeholder profiles in three main groups: (i) providers
of source data (such as holders of administrative data) and respondents (data providers in
businesses participating directly in the data collection); (ii) statistics producers (mainly
national statistical institutes); and (iii) statistics users.
The consultation included the following activities: public and targeted consultations,
a targeted workshop, interviews with key stakeholders and desk research.
The stakeholder consultation successfully reached the intended stakeholder groups (except
administrative data providers, individual enterprises employing less than 10 people, and
media organisations). The burden on enterprises related to LMB was assessed indirectly via
the national statistical institutes, and some business associations also gave their views. Given
EN 5 EN
the subject’s technical nature, respondents’ overall engagement was considered sufficient to
support the back-to-back evaluation and impact assessment of LMB.
Feedback from the consultation showed support for the Commission’s initiative and
acknowledged that matters had significantly improved since the previous policy action on
LMB. However, it also helped identify statistical gaps and new statistical needs that the
current legal framework cannot meet. The actions that all stakeholder groups considered
a priority were: regulating data collection on the gender pay gap, improving the coverage of
LMB and improving timeliness. The main proposal on which producers and users had
diverging views was increasing the frequency of the 4-yearly data collections (structure of
earnings survey and labour cost survey). This was perceived to be too burdensome for the
respondents (businesses) and too costly for national statistical institutes. However, it was seen
as bringing great added value to users.
• Collection and use of expertise
The LMB review was presented and discussed with Commission expert groups to seek advice
and input on the progress of the evaluation and impact assessment. These were mostly
meetings of Eurostat-led expert groups with the participation of Member State experts,
namely the Labour Market Statistics Working Group and the (group of the European
Directors of Social Statistics). The European Statistical System Committee10 was also kept
informed of progress.
Eurostat carried out this evaluation with support from a study contracted to ICF SA, Belgium.
This support study provided the preparation of the evaluation and impact analysis,
the analysis of the public consultation, and the organisation and analysis of stakeholder
consultation activities (except for the public consultation that was prepared by Eurostat).
• Impact assessment
The impact assessment for this initiative11 received a positive opinion with reservations from
the Regulatory Scrutiny Board on 20 January 2023 following a written procedure12. A revised
version of the impact assessment report addressing the reservations was endorsed in writing
by an interservice steering group on 13 March 2023.
The general objective set out in the impact assessment is to produce LMB that are up to date,
relevant, comprehensive in coverage of all economic sectors, comparable across Member
States and consistent with related statistical domains. This can be broken down into three
specific objectives aligned to the problems outlined above:
adapt the regulatory framework to allow for flexibility in meeting emerging needs,
publish more timely statistics, and promote the use of innovative sources
and methods (whose quality has been duly assessed);
extend the coverage of statistics to the whole economy, and ensure gender pay gap
data are provided by all Members States;
improve the consistency with related statistical domains.
Policy options have been developed by grouping detailed policy measures that address the
specific objectives.
10
Established under Regulation (EC) No 223/2009 of the European Parliament and of the Council.
11
SWD(2023) 265; SWD(2023) 266.
12
SEC(2023) 295.
EN 6 EN
Option 0 is the baseline scenario.
In option 1, the data collections specified in the three existing regulations are integrated under
a new single framework regulation that also covers the gender pay gap. Definitions, concepts
and approaches are aligned, and an overall planning is set up to better synchronise data
transmissions. Except for the new legal basis for the gender pay gap, all improvements that go
beyond a mere recast of the current legislation would remain voluntary. As a result, option 1
does not address emerging needs. It would only partially address the existing coverage gaps or
slightly improve the timeliness of LMB data for a few voluntary countries.
In option 2, the coverage is extended to micro businesses for the structure of earnings survey
(only for collecting the main information to limit burden) but not for the labour cost survey.
The scope of both those surveys is extended to the NACE section ‘Public administration and
defence; compulsory social security’, and job vacancy statistics cover the whole economy in
all countries. Timeliness is slightly improved for the quarterly labour cost index and for the 4-
yearly structure of earnings survey but not for the labour cost survey. The frequency of both
surveys stays as it is in the baseline. Developing a legal basis for the gender pay gap and
covering emerging needs is also part of this option. This option also ensures improved quality
reporting for all data collections and better harmonisation and planning via the integrated
framework regulation.
Option 3 exhaustively tackles the need for improvement and harmonisation of all LMB as
expressed by stakeholders. It includes all identified policy measures or the most ambitious
ones when alternative ones were envisaged. These measures are related to coverage,
timeliness, high frequency of surveys on the structure of earnings and labour costs, quality
reporting, use of administrative data and innovative sources, alignment of concepts across
LMB domains, making gender pay gap data collection compulsory and covering emerging
needs. That means that the coverage of both surveys is extended to micro firms and to the
NACE section ‘Public administration and defence; compulsory social security’, and job
vacancy statistics cover the whole economy. The timeliness of the structure of earnings
survey shows a significant improvement, while the labour cost survey shows a moderate
improvement; the timeliness of the labour cost index also improves. In this option, LMB
benefits from improved quality reporting and better harmonisation and planning through one
integrated framework regulation.
A qualitative assessment of the four options selected for the impact assessment was carried
out. It assessed proportionality, followed by effectiveness, efficiency and coherence.
According to the estimates based on information from the national statistical institutes, option
3 creates a significant increase in the burden on businesses, and this leads to an 88% increase
in their costs for answering surveys. Option 2 results in an 11% increase in the burden on
businesses. In option 3, the costs for data compilers increase by 64% against 12% in option 2.
Option 1 creates a negligible increase in the burden on and costs for businesses and national
statistical institutes.
All the options ensure proportionality. Although option 3 covers more ambitious proposals,
such as doubling the frequency of two data collections that currently take place every 4 years,
it was not considered realistic given the current need to limit costs and burden. As a result, it
is unlikely that this option could be implemented currently by the European Statistical
System. While option 3 is the most effective, it is also the most expensive and places the
highest burden on businesses. According to data providers, the implementation of option 3
EN 7 EN
would also raise serious difficulties in the field. Option 2 was identified as addressing the
needs of data users and providers in the most cost-efficient way. The preferred option is
therefore option 2. The legislative proposal is in line with this option.
• Regulatory fitness and simplification
The favoured option (option 2) will lead to simplification and more efficiency in the three
following ways.
(a) Merging the existing three framework regulations into one single legal act.
(b) Fostering the use of alternative administrative sources and modern digital techniques,
including web scraping and automatically transferring payroll data, which will play
a role in mitigating the burden on enterprises in general and small and medium-sized
businesses (SMEs) in particular. This could be achieved by extracting earnings and
labour cost data from the payroll systems of companies and job advertisements from
internet. New administrative and innovative data should also help cover emerging
needs.
(c) Only collecting variables on apprentices from those countries where they represent
a sizeable share of all employees (more than 1%).
By extending the structure of earnings survey proposed in option 2 to micro firms, the burden
increase for all SMEs amounts to 0.24% of the current average burden every 4 years. This is
based on an average sampling rate of 2.5% for SMEs. Moreover, the extension will cover
only limited information and be balanced by a simplification of the labour cost survey on
apprentices.
The proposed option is fully in line with the principle of digital-ready policymaking:
digitalisation is at the core of statistical processes in the European Statistical System (‘digital
by default’). Specific measures will be implemented digitally (web forms, digital processes,
IT programmes) to minimise the costs for national statistical institutes and the burden on
respondents.
• Fundamental rights
The impact assessment identified a potential positive indirect impact on fundamental rights.
Better quality of statistics on the gender pay gap (including better data on people working in
micro firms) would improve fundamental rights policies.
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
The proposal does not include funding regular data collections, but it provides for EU co-
funding of modernisation efforts, including pilot and feasibility studies in Member States.
Moreover, human and operational (IT) resources in the Commission (Eurostat) will need to
remain stable to handle the regulatory, monitoring and production workload that the
significantly improved data collections will create.
The overall financial impact of the proposal is of unlimited duration. The estimated budgetary
implications for the remaining period of the current 2021-2027 EU long-term budget (also
known as the multiannual financial framework) after the regulation enters into force are set
out in the legislative financial statement.
EN 8 EN
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
The proposed regulation is expected to be adopted by the European Parliament and the
Council in 2024, and the Commission’s implementing measures will be adopted shortly after
that. The regulation will be directly applicable in all Member States.
Member States are expected to start providing data to the Commission under the new
regulation starting from the reference year 2026 for job vacancy statistics, the structure of
earnings survey, the gender pay gap and labour cost indices, and from 2028 for the labour cost
survey. In line with the impact assessment, the implementation of the adopted regulation will
be monitored and evaluated regularly. The impact assessment also includes monitoring
arrangements including proposals for indicators to be used.
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
The proposed regulation lays down a new framework for European labour statistics on
businesses. It integrates current statistics on the structure and distribution of earnings and
labour costs, the labour cost index, job vacancies and the gender pay gap. It also specifies that
Member States must provide statistics on 3 domains (earnings, labour costs, labour demand),
5 related topics and 20 detailed topics. These are supported by articles on the subject matter,
definitions, data sources and methods (including specific enablers for the reuse of
administrative data sources), data requirements, early estimates, statistical population and
units, ad hoc data requirements, quality requirements and quality reporting, pilot and
feasibility studies, and potential financial contributions.
The details of data requirements will be specified in implementing acts, but the proposed
regulation makes it possible to amend the list of detailed topics and their periodicity, reference
periods and data transmission deadlines by delegated acts. The proposal also provides for the
possibility to respond to upcoming data requirements with ad hoc data collections. Lastly, the
proposed regulation offers potential co-financing to further modernise statistical production
systems and carry out pilot and feasibility studies as appropriate. These implementing and
delegated powers conferred on the Commission, as well as the possibility to launch pilot and
feasibility studies, are proposed so that the new framework maintains a certain flexibility to
address emerging user needs and opportunities from new data sources in the long term.
EN 9 EN
2023/0288 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on European Union labour market statistics on businesses, repealing Council Regulation
(EC) No 530/1999 and Regulations (EC) No 450/2003 and (EC) No 453/2008 of the
European Parliament and of the Council
(Text with EEA relevance)
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Article 338(1) thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee13,
Having regard to the opinion of the Committee of the Regions14,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
(1) Labour market statistics on businesses in the European Union are required for the
design, implementation and evaluation of the Union policies, in particular those
addressing economic, social and territorial cohesion, the European employment
strategy, the European Pillar of Social Rights and the European Semester.
(2) The prevention and correction of macroeconomic imbalances according to Regulation
(EU) 1176/201115 and the monitoring of adequate minimum wages according to
Directive (EU) 2022/2041 of the European Parliament and of the Council16 require
accurate information on the evolution of hourly labour costs and wage levels across
Member States.
(3) The European Central Bank uses European labour market statistics on businesses, in
the context of the single monetary policy, for monitoring inflation and deflation risks
arising from labour costs. Therefore, accurate, timely and comparable Union statistics
on the evolution of labour costs are necessary.
13
OJ C , , p. .
14
OJ C , , p. .
15
Regulation (EU) No 1176/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 November 2011
on the prevention and correction of macroeconomic imbalances (OJ L 306, 23.11.2011, p. 25)
16
Directive (EU) 2022/2041 of the European Parliament and of the Council of 19 October 2022 on
adequate minimum wages in the European Union (OJ L 275 of 25.10.2022, p. 33).
EN 10 EN
(4) It is necessary to extend the coverage of job vacancy statistics and the timeliness of the
labour cost index as both indicators are listed among the Principal European Economic
Indicators (PEEIs)17, needed to monitor monetary and economic policies.
(5) A legal basis is necessary to regulate the transmission of the annual gender pay gap for
monitoring the Sustainable Development Goals under the 2030 Agenda of the United
Nations (UN), in particular, goal 5 on Gender Equality.
(6) The implementation of the principle of equal opportunities and equal treatment of men
and women in matters of employment and occupation18 requires comparable data on
wages received by men and women. Directive (EU) 2023/970 of the European
Parliament and of the Council to strengthen the application of the principle of equal
pay for equal work or work of equal value between men and women19 requires
Member States to provide the Commission with up-to-date gender pay gap data
annually and in a timely manner. This obligation should be complemented by the
appropriate necessary statistical frame for compiling and transmitting gender pay gap
data.
(7) In order to simplify the existing legislation and foster harmonisation in scope,
concepts, definitions and quality reporting, this Regulation should cover all European
labour market statistics on businesses.
(8) This Regulation should take into account new needs that have emerged with the
development and deepening of the Union and the euro area, provided that its
provisions do not create a disproportionate burden on respondents or national
statistical authorities.
(9) To limit the burden on enterprises, in particular on SMEs, the national statistical
authorities should consider administrative and innovative sources, the main aim of
which is not the provision of statistics, as a substitute for or a complement to statistical
surveys, subject to the quality requirements for official statistics. The latest
technological and digital developments can contribute to this objective.
(10) In order to improve the efficiency of the statistical production processes of labour
market statistics and to reduce the statistical burden on respondents, national statistical
authorities should have the right to access and use, promptly and free of charge, all
national administrative records and to integrate those administrative records with
statistics, to the extent necessary for the development, production and dissemination of
European Union labour market statistics on businesses, in accordance with Article 17a
of Regulation (EC) No 223/2009 of the European Parliament and of the Council20.
17
Communication of the Commission to the European Parliament and the Council on eurozone statistics
‘towards improved methodologies for eurozone statistics and indicators’ – COM/2002/0661 final of
27 November 2002.
18
Directive 2006/54/EC of the European Parliament and of the Council of 5 July 2006 on the
implementation of the principle of equal opportunities and equal treatment of men and women in
matters of employment and occupation (OJ L 204 of 26.07.2006, p. 23)
19
Directive (EU) 2023/970 of the European Parliament and of the Council of 10 May 2023 to strengthen
the application of the principle of equal pay for equal work or work of equal value between men and
women through pay transparency and enforcement mechanisms (OJ L 132 of 17.05.2023, p. 21).
20
Regulation (EC) No 223/2009 of the European Parliament and of the Council of 11 March 2009 on
European statistics and repealing Regulation (EC, Euratom) No 1101/2008 of the European Parliament
and of the Council on the transmission of data subject to statistical confidentiality to the Statistical
Office of the European Communities, Council Regulation (EC) No 322/97 on Community Statistics,
EN 11 EN
(11) Regulation (EC) No 223/2009 constitutes the reference framework for this Regulation,
including as regards the protection of confidential data.
(12) Since the objective of this Regulation, namely the establishment of a common
framework for systematic production of high quality European Union labour market
statistics on businesses, cannot be sufficiently achieved by Member States but can
rather, for reasons of consistency and comparability, be better achieved at Union level,
the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set
out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of
proportionality as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is
necessary in order to achieve that objective.
(13) The European Data Protection Supervisor was consulted in accordance with Article
42(1) of Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council21
and delivered an opinion on [xxx].
(14) For the appropriate implementation of this Regulation in Members States, at least 12
months after the date of entering into force are needed before the first data collection.
(15) The European Statistical System Committee has been consulted.
HAVE ADOPTED THIS REGULATION:
Article 1
Subject matter
This Regulation lays down a common legal framework for the development, production and
dissemination of labour market statistics on businesses in the Union.
Article 2
Definitions
For the purposes of this Regulation, the following definitions shall apply:
(1) ‘statistical unit’ means the entity on which the data are collected or compiled;
(2) ‘enterprise’ means a set of legal units as defined in Council Regulation (EEC)
No 696/9322; This includes non-market producers and other institutional units that
belong to the general government sector;
(3) ‘local unit’ means an enterprise, or a part thereof, situated in a geographically
identified place;
(4) ‘resident enterprise’, respectively ‘resident local unit’, means an enterprise,
respectively a local unit, carrying out economic activities contributing to the gross
domestic product (GDP);
and Council Decision 89/382/EEC, Euratom establishing a Committee on the Statistical Programmes of
the European Communities (OJ L 87, 31.3.2009, p. 164).
21
Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council of 23 October 2018 on the
protection of natural persons with regard to the processing of personal data by the Union institutions,
bodies, offices and agencies and on the free movement of such data, and repealing Regulation (EC) No
45/2001 and Decision No 1247/2002/EC (OJ L 295, 21.11.2018, p. 39).
22
Council Regulation (EEC) No 696/93 of 15 March 1993 on the statistical units for the observation and
analysis of the production system in the Community (OJ L 76, 30.3.1993, p. 1), ANNEX-Section III-A.
EN 12 EN
(5) ‘employee’ means any person irrespective of his/her nationality, residency or how
long he/she has worked in the Member State who has a direct employment contract
with an enterprise (whether the agreement is formal or informal) and receive
remuneration, irrespective of the type of work performed, the number of hours
worked (full-time or part-time) and the duration of the contract (fixed or indefinite,
including seasonal); the remuneration of an employee can take the form of wages and
salaries, including bonuses, pay for piecework and shift work, allowances, fees,
commission and remuneration in kind;
(6) ‘employer’ means an enterprise or a local unit that has a direct employment contract
with an employee (whether the agreement is formal or informal);
(7) ‘domain’ means one or several data sets that cover one or several topics;
(8) ‘topic’ means the content of the information to be collected about the statistical units
in a data collection, with each topic covering several detailed topics;
(9) ‘detailed topic’ means the detailed content of the information to be collected about
the statistical units related to a topic; each detailed topic covers one or several
variables;
(10) ‘variable’ means a characteristic of a unit that may assume more than one of a set of
values, which can be an absolute figure, a proportion, or a reference to a position in
a classification;
(11) ‘breakdown’ means a predefined discrete, exhaustive and mutually exclusive set of
values which can be assigned to a variable characterising statistical units;
(12) ‘microdata’ means data concerning only one statistical unit without a direct
identifier;
(13) ‘aggregated data’ means data concerning a set of several statistical units;
(14) ‘statistical population’ means the set of statistical units about which information is
wanted and estimates are required;
(15) ‘sampling frame’ means a list, map or other specification of the units which
determine a statistical population that is to be completely enumerated or sampled;
(16) ‘sample’ means a subset of a sampling frame whose elements are selected based on
a process with a known probability of selection, designed so as to allow for deriving
valid estimations for the statistical population;
(17) ‘respondent’ means the reporting unit that supplies information to the authority
conducting the survey;
(18) ‘survey data’ means data collected on a sample of respondents and extrapolated to
the statistical population by using appropriate mathematical methods;
(19) ‘administrative records’ mean data generated by an administrative entity, usually
a public body, the main aim of which is not the provision of statistics;
(20) ‘other sources’ means data generated by a non-administrative entity including private
records, websites and databases, the main aim of which is not the provision of
official statistics;
(21) ‘statistical classification’ means an ordered list, with one or more levels of detail, of
related though mutually exclusive categories used to structure information in a given
statistical domain according to its similarities;
EN 13 EN
(22) ‘reference period’ means the period to which the data refer;
(23) ‘data collection period’ means the time period at which the data are collected.
(24) ‘metadata’ means information that is needed to use and interpret statistics and that
describes the data in a structured way;
(25) ‘pre-checked data’ means data verified by Member States based on agreed common
validation rules;
(26) ‘quality report’ means a report conveying information about the quality of
a statistical product or process.
Article 3
Sources and methods
1. For the purpose of compiling statistics under this Regulation, Member States shall use or
reuse one or a combination of the following sources provided they meet the quality standards
referred to in Article 8:
(a) survey data;
(b) administrative records;
(c) other sources.
2. Surveys used for the purpose of labour market statistics on businesses shall be based on
samples which are representative of the statistical population. Samples of enterprises or local
units shall be drawn from the national statistical business registers as defined in Article 8(4)
of Regulation (EU) 2019/2152.
3. Member States shall provide the Commission (Eurostat) with detailed information on
the sources and methods used through the quality reports referred to in Article 8(4).
Article 4
Data requirements
1. Labour market statistics on businesses shall cover the following domains and topics:
(a) earnings:
– (i) structure of earnings;
– (ii) gender pay gap;
(b) labour costs:
– (i) structure of labour costs;
– (ii) labour cost index;
(c) labour demand:
– (i) job vacancies.
The topics labour cost index, referred to in point (b)(ii), and job vacancies, referred to in point
(c)(i), include their respective early estimates referred to in Article 5.
EN 14 EN
2. For each topic listed in paragraph 1, the detailed topics, their corresponding periodicity,
reference periods and transmission deadlines shall be as set out in the Annex.
3. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 13
to amend the list of the detailed topics, the periodicity, the reference periods and
the transmission deadlines set out in the Annex.
4. When exercising power to adopt delegated acts pursuant to paragraph 3, the Commission
shall ensure that the amendments do not impose significant and disproportionate burden on
Member States and respondents. For this purpose, feasibility studies as set out in Article 9
shall be launched and their results duly assessed and taken into account.
5. The data shall be transmitted to the Commission (Eurostat) in the form of aggregated data,
except for the topic structure of earnings, referred to in paragraph 1, point (a)(i), for which
microdata shall be transmitted for individual employees and local units.
6. Member States shall provide pre-checked data and related metadata using a technical
format specified by the Commission (Eurostat) for each data set. The single entry point
services shall be used to provide the data to the Commission (Eurostat).
7. The Commission shall adopt implementing acts specifying the following elements for each
topic:
(a) the list and description of variables;
(b) statistical classifications and data breakdowns;
(c) precision targets;
(d) the metadata to be transmitted with the same periodicity, reference period and
deadlines as the data they refer to;
(e) the data collection periods.
These implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure
referred to in Article 14(2) at least 12 months before the beginning of the relevant reference
period.
Article 5
Early estimates
1. Early estimates for the labour cost index referred to in Article 4(1), point (b)(ii) and job
vacancies referred to in Article 4(1), point (c)(i) shall be transmitted:
(a) by Member States whose annual number of employees represents more than 3% of
the EU total, for each of the 3 latest consecutive years; and
(b) by Member States of the euro area whose annual number of employees represents
more than 3% of the euro area total, for each of the 3 latest consecutive years;
2. The shares of employees in the EU total and euro area total mentioned in paragraph 1 shall
be assessed by the Commission (Eurostat) based on the available EU labour force survey
annual data.
EN 15 EN
3. Should there be any change in the list of Member States whose annual number of
employees is higher than the thresholds referred to in points (a) and (b) of paragraph 1, the
Commission (Eurostat) shall notify the Member State(s) concerned within 6 months after the
end of the period used to assess the 3% threshold. If the updated shares of employees fall
below the respective thresholds referred to in points (a) and (b) of paragraph 1, the Member
State(s) concerned shall be allowed to stop transmitting early estimates as from the reference
quarter of the first calendar year following the date of the notification. If the updated shares
fall above those thresholds, the Member State(s) concerned shall transmit the early estimates
from the first reference quarter of the third calendar year following the date of the
notification.
Article 6
Statistical units and statistical population
1. Statistics under this Regulation shall be compiled for one or more of the following
statistical units:
(a) enterprises;
(b) local units;
(c) employees.
2. For topics labour cost index, referred to in Article 4(1), point (b)(ii) and job vacancies,
referred to in Article 4(1), point (c)(i), the statistical population shall consist of all enterprises
or all local units that are resident of the Member State and which fulfil the following
conditions:
(a) their main economic activity is included in any section of the NACE classification23,
except ‘Agriculture, forestry and fishing’, ‘Activities of households as employers and
undifferentiated goods – and services – producing activities of households for own
use’ and ‘Activities of extraterritorial organisations and bodies’ and
(b) they have 1 or more employees.
3. For topics structure of earnings, referred to in Article 4(1), point (a)(i), and gender pay gap,
referred to in Article 4(1), point (a)(ii), as regards data on the employer, the statistical
population shall consist of all local units that are resident of the Member State and which
fulfil the following conditions:
(a) their economic activity is included in any section of the NACE classification, except
‘Agriculture, forestry and fishing’, ‘Activities of households as employers and
undifferentiated goods – and services – producing activities of households for own
use’ and ‘Activities of extraterritorial organisations and bodies’; and
(b) they have 1 or more employees.
23
Regulation (EC) No 1893/2006 of the European Parliament and of the Council of 20 December 2006
establishing the statistical classification of economic activities NACE Revision 2 and amending Council
Regulation (EEC) No 3037/90 as well as certain EC Regulations on specific statistical domains (OJ L
393, 30.12.2006, p. 1)
EN 16 EN
For the topics structure of earnings and the gender pay gap, as regards data on the employee,
the statistical population shall consist of all employees whose local unit belongs to
the statistical population defined under points (a) and (b) of the first subparagraph.
4. By derogation to points (a) and (b) of paragraph 3, as regards gender pay gap data for
reference period 2026, the transmission shall cover all local units that are part of enterprises
with 10 or more employees and that, in addition to the activities excluded in paragraph 3 point
(a), do not belong to the section ‘Public administration and defence; compulsory social
security’ of the NACE classification.
5. For the topic structure of labour costs, referred to in Article 4(1), point (b)(i), the statistical
population shall consist of all local units that are resident of the Member State and which
fulfil the following conditions:
(a) their economic activity is included in any section of the NACE classification, except
‘Agriculture, forestry and fishing’, ‘Activities of households as employers and
undifferentiated goods – and services – producing activities of households for own
use’ and ‘Activities of extraterritorial organisations and bodies’; and
(b) they are part of enterprises with 10 or more employees.
Article 7
Ad hoc data requirements
1. The Commission is empowered to adopt delegated acts supplementing this Regulation in
accordance with Article 13 by specifying the information to be provided by Member States on
an ad hoc basis, where, within the scope of this Regulation, the collection of additional data is
deemed necessary for the purpose of addressing additional statistical data needs. Those
delegated acts shall specify:
(a) the detailed topics to be provided in the ad hoc data collection related to the domains
and topics specified in Article 4 and the reasons for such additional needs;
(b) the reference periods and transmission deadlines.
2. The Commission is empowered to adopt delegated acts referred to in paragraph 1 starting
with reference year 2028 and with a minimum of 2 years between each ad hoc collection.
3. The Commission shall adopt implementing acts to specify the ad hoc information referred
to in paragraph 1 and metadata. Those implementing acts shall specify the following technical
elements, where appropriate:
(a) the list and description of variables;
(b) statistical classifications and data breakdowns;
(c) detailed specifications of the statistical units covered;
(d) the metadata to be transmitted;
(e) the data collection periods.
EN 17 EN
Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure
referred to in Article 14(2) not later than 24 months before the beginning of the relevant
reference period.
Article 8
Quality requirements and quality reporting
1. Member States shall take the necessary measures to ensure the quality of the data and
metadata transmitted.
2. Member States shall ensure that the data obtained using the sources laid down in Article 3
provide a full coverage of and give accurate estimates on the statistical units and population
defined in Article 6.
3. For the purpose of this Regulation, the quality criteria defined in Article 12(1) of
Regulation (EC) No 223/2009 shall apply.
4. Member States shall transmit quality reports on the sources and methods for each of
the topics listed in Article 4.
5. The Commission shall adopt implementing acts to set out the practical arrangements for
the quality reports and their content. Those implementing acts shall be adopted in accordance
with the examination procedure referred to in Article 14(2).
6. Member States shall inform the Commission (Eurostat) about any relevant information or
change with regard to the implementation of this Regulation that would influence the quality
of the data transmitted. The information shall be given as soon as possible and no later than 3
months after any such change enters into force.
7. Upon a duly reasoned request from the Commission (Eurostat), Member States shall
provide additional information necessary to evaluate the quality of the statistical information.
8. The Commission (Eurostat) shall assess the quality of the data transmitted, the sources and
methods used and the sampling frames.
Article 9
Feasibility and pilot studies
1. In order to improve the labour market statistics on businesses or to limit the burden on
enterprises, the Commission (Eurostat) may initiate feasibility and pilot studies. The purpose
of such studies shall include improving quality and comparability, exploring new possibilities
and implementing new features to respond to user needs, improving integration between
surveys and other data sources, and reducing the burden on respondents. The studies shall
take into account technological and digital developments.
2. Member States may participate in those studies on a voluntary basis. In cooperation with
the Commission (Eurostat), they shall ensure the studies are representative at Union level.
EN 18 EN
3. The results of those studies shall be evaluated by the Commission (Eurostat) in cooperation
with Member States and the main stakeholders. The Commission (Eurostat) shall prepare
reports on the findings of the studies in cooperation with the Member States.
Article 10
Financing
1. A financial contribution may be provided from the general budget of the Union to the
national statistical institutes and other national authorities, referred to in Article 5(2) of
Regulation (EC) No 223/2009, to:
(a) improve sources, including sampling frames, for the labour market statistics on
businesses, from the date this Regulation enters into force until 31 December 2029 at
the latest;
(b) improve methods for the labour market statistics on businesses, including
the feasibility and pilot studies referred to in Article 9.
The Union shall not finance costs for the regular compilation of statistics to be transmitted
under this Regulation.
2. The Union financial contribution shall not exceed 90% of the eligible costs.
Article 11
Protection of the financial interests of the Union
1. The Commission shall take appropriate measures to ensure that, when actions financed
under this Regulation are implemented, the financial interests of the Union are protected by
the application of preventive measures against fraud, corruption and any other illegal
activities, by effective checks and, if irregularities are detected, by the recovery of the
amounts wrongly paid and, where appropriate, by effective, proportionate and dissuasive
administrative and financial penalties.
2. The Commission or its representatives and the Court of Auditors shall have the power of
audit, on the basis of documents and on-the-spot checks, over all grant beneficiaries,
contractors and subcontractors who have received Union funds under this Regulation.
3. The European Anti-Fraud Office (OLAF) may carry out investigations, including on-the-
spot checks and inspections, in accordance with the provisions and procedures laid down in
Regulation (EU, Euratom) No 883/2013 of the European Parliament and of the Council24 and
Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/9625 with a view to establishing whether there
has been fraud, corruption or any other illegal activity affecting the financial interests of the
24
Regulation (EU, Euratom) No 883/2013 of the European Parliament and of the Council of
11 September 2013 concerning investigations conducted by the European Anti-Fraud Office (OLAF)
and repealing Regulation (EC) No 1073/1999 of the European Parliament and of the Council and
Council Regulation (Euratom) No 1074/1999 (OJ L 248, 18.9.2013, p. 1).
25
Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 of 11 November 1996 concerning on-the-spot checks
and inspections carried out by the Commission in order to protect the European Communities’ financial
interests against fraud and other irregularities (OJ L 292, 15.11.1996, p. 2.).
EN 19 EN
Union in connection with a grant agreement or grant decision or contract funded under this
Regulation.
4. Without prejudice to paragraphs 1, 2 and 3, cooperation agreements with third countries
and with international organisations, contracts, grant agreements and grant decisions resulting
from the implementation of this Regulation shall contain provisions expressly empowering
the Commission, the Court of Auditors, the European Public Prosecutor and OLAF to conduct
such audits and investigations, in accordance with their respective competences.
Article 12
Derogations
1. Where the application of this Regulation, or the delegated or implementing acts adopted
pursuant thereto, requires major changes to be made to a Member State’s national statistical
system, the Commission may grant, by means of implementing acts, derogations to the
Member State, for a maximum duration of 2 years. Those implementing acts shall be adopted
in accordance with the examination procedure referred to in Article 14(2).
When granting the derogations, the Commission shall take into account the comparability of
Member States’ statistics and the timely calculation of the required representative and reliable
European aggregates. The Commission shall also ensure that the requirements related to
statistics, metadata and quality covered under this Regulation that were previously covered
under the repealed regulations continue to be met without interruption.
2. The relevant Member State shall submit a duly justified request to the Commission within 3
months after the date of entry into force of this Regulation or the delegated or implementing
acts adopted pursuant thereto.
Article 13
Exercise of the delegation
1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions
laid down in this Article.
2. The power to adopt delegated acts referred to in Articles 4(3) and 7(1) shall be conferred on
the Commission for an indeterminate period of time from [Publications Office: please insert
exact date of entry into force of the Regulation].
3. The delegation of power referred to in Articles 4(3) and 7(1) may be revoked at any time by
the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to
the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect on the day following
the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date
specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force.
4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by each
Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement
of 13 April 2016 on Better Law-Making.
5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to
the European Parliament and to the Council.
EN 20 EN
6. A delegated act adopted pursuant to Articles 4(3) and 7(1) shall enter into force only if no
objection has been expressed either by the European Parliament or by the Council within
a period of two months of notification of that act to the European Parliament and the Council
or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both
informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by two
months at the initiative of the European Parliament or the Council.
Article 14
Committee procedure
1. The Commission shall be assisted by the European Statistical System Committee
established by Regulation (EC) No 223/2009. That committee shall be a committee within the
meaning of Regulation (EU) No 182/2011.
2. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 shall
apply.
Article 15
Repeal
1. Regulations (EC) No 530/1999, (EC) No 450/2003 and (EC) No 453/2008 are repealed
with effect from 1 January 2026.
2. References to the repealed Regulations shall be construed as references to this Regulation.
Article 16
Entry into force and application
This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
It shall apply from 1 January 2026.
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President
EN 21 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
1.2. Policy area(s) concerned
1.3. The proposal/initiative relates to:
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
1.4.2. Specific objective(s)
1.4.3. Expected result(s) and impact
1.4.4. Indicators of performance
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this point ‘added value of Union involvement’ is the value resulting
from Union intervention, which is additional to the value that would have been
otherwise created by Member States alone.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with
other appropriate instruments
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
1.7. Method(s) of budget implementation planned
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s),
the payment modalities and the control strategy proposed
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of ‘control
costs ÷ value of the related funds managed’), and assessment of the expected levels
of risk of error (at payment & at closure)
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
EN 1 EN
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget
line(s) affected
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
3.2.3.1. Estimated requirements of human resources
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework
3.2.5. Third-party contributions
3.3. Estimated impact on revenue
EN 2 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
Regulation of the European Parliament and of the Council on European Union labour
market statistics on businesses, repealing Council Regulation (EC) No 530/1999 and
Regulations (EC) No 450/2003 and (EC) No 453/2008 of the European Parliament
and of the Council
1.2. Policy area(s) concerned
3403 – Production of statistical information
1.3. The proposal/initiative relates to:
a new action
a new action following a pilot project/preparatory action 26
the extension of an existing action
X a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
The general objective of the action is to produce labour market statistics on
businesses that are up to date, relevant, comprehensive in coverage of major
economic sectors, comparable across Member States and consistent with related
statistical domains.
1.4.2. Specific objective(s)
The general objective can be split in three specific objectives:
Adapting the regulatory framework to allow for flexibility in meeting emerging
needs, publish more timely statistics, and promote the use of innovative sources
and methods (whose quality has been duly assessed);
Extending the coverage of statistics to the whole economy and ensure gender pay gap
data are provided by all Members States;
Improving the consistency with related statistical domains.
1.4.3. Expected result(s) and impact
Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.
The expected results are:
- improved harmonisation and comparability of European Union labour market
statistics on businesses;
- elimination of biases in job vacancies and earnings data;
- better timeliness of data on the structure of earnings and the labour cost index;
26
As referred to in Article 58(2)(a) or (b) of the Financial Regulation.
EN 3 EN
- better reporting on the quality of administrative and innovative data reused for
LMB;
These results will help improve data users’ satisfaction and measuring policies on
minimum wages and equality.
1.4.4. Indicators of performance
Specify the indicators for monitoring progress and achievements.
The performance of the new legal framework for European Union labour market
statistics on businesses will be monitored and evaluated against the specific
objectives.
During the implementation phase of the new legal framework, the Commission
(Eurostat) will continue organising regular expert group meetings with partner
national statistical institutes in the ESS to discuss and clarify any issues that may
arise. This continues a long-standing history of good and close cooperation between
Eurostat and its ESS partners on technical and statistical matters. The cooperation
includes diligent joint preparation of key implementing acts regulating the detailed
new statistical data and metadata requirements, which will be of great interest to both
statistics users and producers. The implementation stage is planned to conclude with
a first evaluation focusing on the implementation, functioning and initial impact of
the new legal framework. So that there is sufficient information on the performance,
this evaluation is planned within 3 to 5 years after the entry into force of the new
legal framework. This is in line with Better Regulation guidance that evaluations
should have access to at least 3 full years of data.
After moving to the application phase, the Commission (Eurostat) plans to evaluate
the functioning and impact of the legislation every 3 to 5 years.
The list of possible key performance indicators is provided in Table 13 of the impact
assessment report (SWD(2023) 265).
The Commission (Eurostat) produces common European statistical guidelines and
sets requirements for quality reporting on the development, production and
dissemination of statistics. The quality reports that Member States are required to
produce have to include specific checks, relevant to that data collection. This will
ensure the quality of the statistical data and metadata.
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative
The proposed regulation aims to create a new framework for producing labour
market statistics on businesses in an integrated manner. Member States’ current data
collections will be harmonised, streamlined more timely and their coverage extended
to better address policy needs. The planned first reference period for data collections
under the new framework are in 2026.
To set up and implement this new framework as planned, the new regulation should
be adopted by the European Parliament and the Council in 2024, allowing for the
implementing acts on the first data collections to be adopted by the end of 2024, i.e.
at least 12 months before the start of the first reference period.
Data and metadata collections of quarterly information on job vacancies and the
labour cost index will start in the first quarter of 2026. The first reference period for
EN 4 EN
the annual gender pay gap collection and for the 4-yearly structure of earnings is
2026. The first reference period for the structure of labour costs is 2028.
Lastly, the proposal provides for the Commission (Eurostat) and Member States to
carry out pilot studies as necessary and proportionate to further modernise the
statistics under the regulation (assessing new data sources, including privately held
sources, and statistical topics, developing new methodologies).
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this point ’added value of Union involvement’ is the value resulting
from Union intervention, which is additional to the value that would have been
otherwise created by Member States alone.
The problems identified in the evaluation have a genuine EU-wide scope clearly
linked to gaps in the current EU legislation. Without further EU legislative action,
these problems will persist or worsen.
The current EU legislation will likely continue to become less effective and efficient
in achieving its objectives. These objectives have changed over time given the more
prominent role of the statistics concerned in monitoring policy. The statistics’
relevance will also likely decrease further as the EU-level statistics are expected to
diverge further from users’ needs in terms of coverage and desired timeliness.
The added value of complete and comparable LMB is that they are an important
input into strategic EU policies (monetary and economic policies, the gender equality
strategy, principle 6 of the European Pillar of Social Rights, the UN Sustainable
Development Goals). LMB are also designed to meet the needs of many users for
decision-making at all levels in the EU, research and informing the general public.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
Mandatory data collections with set common rules are key to ensure completeness
and timeliness of LMB at EU level. Regulating voluntary data collections that are
already highly complete may lead to significant effectiveness and efficiency gains as
considerable EU added value can be generated at a limited additional cost.
A lack of full coverage of the economy by LMB data collections causes biases,
which create difficulties in accurately interpreting and using data.
Voluntary data collections are appropriate instruments to pilot the production of new
topics or characteristics and to foster the capability of national statistical systems to
provide such data. However, they tend to become inefficient over time as recurrent
production costs can fail to generate substantial EU added value in terms of
completeness across Member States.
The current legislation is too rigid to stay relevant over time. This intervention has
become less relevant rather quickly, which already started during its implementation
period. This has been due to the lack of flexible mechanisms to adapt data collections
to evolving needs or to leverage opportunities driven by the availability of new data
sources.
EN 5 EN
1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with
other appropriate instruments
The proposal is compatible with the current multiannual financial framework as it
aligns with the single market programme established under Regulation (EU)
2021/690.
The proposal is also compatible with Regulation (EC) No 223/2009 on European
statistics, Regulation (EU) 2019/2152 on business statistics and Regulation (EU)
No 549/2013 on the European system of national and regional accounts in the
European Union.
Moreover, the proposal completes the modernisation of European social statistics
initiated under Regulation (EU) 2019/1700 establishing a common framework for
European statistics relating to persons and households, based on data at individual
level collected from samples and the current proposal of the Commission for a
Regulation on European statistics on population and housing (COM(2023) 31 final).
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
The financing needs of the proposal will be covered by the respective financing
decisions / annual work programmes of the single market programme and the
successor programme incorporating European statistics.
EN 6 EN
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
limited duration
– in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY
– Financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and
from YYYY to YYYY for payment appropriations.
x unlimited duration
– Implementation with a start-up period from 2023 to 2024,
– followed by a full-scale operation.
1.7. Method(s) of budget implementation planned27
x Direct management by the Commission
– x by its departments, including by its staff in the Union delegations;
– by the executive agencies
Shared management with the Member States
Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:
– third countries or the bodies they have designated;
– international organisations and their agencies (to be specified);
– the EIB and the European Investment Fund;
– bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation;
– public law bodies;
– bodies governed by private law with a public service mission to the extent that
they are provided with adequate financial guarantees;
– bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with
the implementation of a public-private partnership and that are provided with
adequate financial guarantees;
– bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in the
CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act.
– If more than one management mode is indicated, please provide details in the ‘Comments’ section.
Comments
27
Details of budget implementation methods and references to the Financial Regulation may be found on
the BUDGpedia site: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx.
EN 7 EN
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
Specify frequency and conditions.
The proposal obliges Member States to provide quality reports on all data and
metadata collected under the regulation. Moreover, the Commission (Eurostat), in
cooperation with Member States, must prepare reports on the findings of any pilot
studies conducted under the regulation.
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s),
the payment modalities and the control strategy proposed
As the management mode chosen for the proposal is direct management by the
Commission, the main inherent risks are those related to the management of
procurements and grants. Eurostat’s risk control strategy focuses on grant agreements
and procurement transactions. It is based on a risk assessment and follows the
principles of economy, efficiency and effectiveness. It should: (i) support identifying
and managing risks; (ii) set the framework for all types of control activities on
financial transactions in Eurostat; (iii) support bringing and keeping the detected
error rate of ex post checks on grant agreements to an acceptable level; (iv) increase
the efficiency and effectiveness of checks; and (v) reduce the administrative burden
on beneficiaries and Eurostat. On procurement, preventive checks (ex ante checks)
include the evaluation of concentration risks for procurement transactions and ex post
quality reviews. On grants, preventive checks (ex ante checks) cover detective
checks (ex post checks), periodic assessments of lump sums, unit costs and flat rates,
and ad hoc checks.
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them
The Commission (Eurostat) has developed a control strategy. The measures and tools
in this strategy are fully applicable to the provision of statistics under the proposed
regulation. The types of changes introduced by the strategy can reduce the likelihood
of fraud and contribute to its prevention. They include reducing complexity, applying
cost-effective monitoring procedures and conducting risk-based ex ante and ex post
checks. The strategy also includes awareness-raising measures and training on fraud
prevention.
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of ‘control
costs ÷ value of the related funds managed’), and assessment of the expected levels
of risk of error (at payment & at closure)
The Commission (Eurostat) has a control strategy in place that aims, in general, to
limit the risk of non-compliance to under the materiality criterion of 2%. This is in
line with the objectives on internal control and risk management set in its statistical
programme (single market programme in the current multiannual financial
framework (MFF)). 100% of financial transactions (and thus 100% of the budget)
will be subject to obligatory ex ante checks in accordance with the Financial
Regulation. Moreover, checks based on an in-depth analysis of the underlying
documentation will be carried out on the basis of annual risk analyses. These checks
may cover 4-6% of the total budget managed by Eurostat.
EN 8 EN
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy.
On 30 October 2013, Eurostat adopted its first anti-fraud strategy for 2014-2017 in
accordance with the Commission´s anti-fraud strategy of 24 June 2011. The current
anti-fraud strategy covers 2021-2024. This strategy specifies three operational
objectives: (i) strengthening existing anti-fraud measures; (ii) better integration of
anti-fraud procedures into Eurostat’s risk assessment and risk management and into
audits (planning, reporting and monitoring); and (iii) strengthening Eurostat’s anti-
fraud capacities and awareness as part of the Commission anti-fraud culture. The
anti-fraud strategy is accompanied by an anti-fraud action plan. During the period of
its application, the implementation of the anti-fraud strategy is being monitored twice
a year with reporting to management. All the potential recipients of grants are public
bodies (national statistical institutes and other national authorities as defined in
Regulation (EC) No 223/2009). In addition, the grants are awarded without calls for
proposals. Measures for monitoring the management of the grants are in place. They
take into account the specific grant procedures and involve ex ante and ex post
analyses of the grant management. The use of unit costs and lump sums, in
accordance with Article 124(1) of the Financial Regulation, substantially reduces the
risk of errors relating to the management of grants and thus simplifies their
administration.
EN 9 EN
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget
line(s) affected
Existing budget lines
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Budget line expenditure
Contribution
Heading of from
multiannual candidate
from From
financial countries
Number Diff./Non- EFTA
and other other assigned
framework diff.
28 countries third revenue
29 potential
candidates countries
30
BGUE-BXXXX-03-020500-C1- Diff. YES NO YES NO
ESTAT
New budget lines requested
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Budget line expenditure
Contribution
Heading of from
multiannual candidate from
financial Number from
Diff./Non- countries other other assigned
framework EFTA
diff. and third revenue
countries
potential countries
candidates
None YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO
28
Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations.
29
EFTA: European Free Trade Association.
30
Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.
EN 10 EN
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations
– X The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below.
EUR million (to three decimal places)
Heading of multiannual financial
1 Single Market, Research and Innovation
framework
Year Year Year
DG: ESTAT 2025 2026 2027
Subseq. years TOTAL
Operational appropriations
Commitments (1a) 1.000 1.000 1.000 0.000 3.000
Budget line31 03 02 05
Payments (2a) 0.400 0.400 1.000 1.200 3.000
Commitments (1b)
Budget line
Payments (2b)
Appropriations of an administrative nature financed from the
envelope of specific programmes32
Budget line (3)
=1a+1b
Commitments +3 1.000 1.000 1.000 0.000 3.000
TOTAL appropriations
for DG ESTAT =2a+2b
Payments 0.400 0.400 1.000 1.200 3.000
+3
31
According to the official budget nomenclature.
32
Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.
EN 11 EN
Commitments (4) 1.000 1.000 1.000 0.000 3.000
TOTAL operational appropriations
Payments (5) 0.400 0.400 1.000 1.200 3.000
TOTAL appropriations of an administrative nature (6)
financed from the envelope for specific programmes
TOTAL appropriations Commitments =4+ 6 1.000 1.000 1.000 0.000 3.000
under HEADING 1
of the multiannual financial framework Payments =5+ 6 0.400 0.400 1.000 1.200 3.000
If more than one operational heading is affected by the proposal / initiative, repeat the section above:
TOTAL operational appropriations (all Commitments (4)
operational headings) Payments (5)
TOTAL appropriations of an administrative nature financed
from the envelope for specific programmes (all operational
headings) (6)
TOTAL appropriations Commitments =4+ 6 1.000 1.000 1.000 0.000 3.000
under HEADINGS 1 to 6
of the multiannual financial framework Payments =5+ 6 0.400 0.400 1.000 1.200 3.000
(Reference amount)
EN 12 EN
Heading of multiannual financial
7 ‘Administrative expenditure’
framework
This section should be filled in using the ‘budget data of an administrative nature’ to be first introduced in the Annex to the Legislative Financial
Statement (Annex 5 to the Commission decision on the internal rules for the implementation of the Commission section of the general budget of
the European Union), which is uploaded to DECIDE for interservice consultation purposes.
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Subseq.
TOTAL
2025 2026 2027 years
DG: ESTAT
Human resources 1.210 1.210 1.210 0.000 3.630
Other administrative expenditure 0.035 0.035 0.035 0.000 0.105
TOTAL DG ESTAT Appropriations 1.245 1.245 1.245 0.000 3.735
TOTAL appropriations
(Total commitments =
under HEADING 7 Total payments)
1.245 1.245 1.245 0.000 3.735
of the multiannual financial framework
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Subseq.
TOTAL
2025 2026 2027 years
TOTAL appropriations Commitments 2.245 2.245 2.245 0.000 6.735
under HEADINGS 1 to 7
of the multiannual financial framework Payments 1.645 1.645 2.245 1.200 6.735
EN 13 EN
3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations
Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)
Year Year Year
TOTAL
2025 2026 2027
Indicate
objectives and OUTPUTS
outputs
Type Avera
33 Total
No
No
No
ge Cost Cost Cost
No
Total cost
cost
Adapting the regulatory framework to allow flexibility in meeting emerging needs, to release more timely
SPECIFIC OBJECTIVE No 1
statistics and to promote the use of innovative sources and methods of duly assessed quality
- Statistics 0.267 0.200 0.200 0.400 0.800
Subtotal for specific objective No 1 0.200 0.200 0.400 0.800
Improving the coverage of statistics to the whole economy and ensure gender pay gap data are provided by all
SPECIFIC OBJECTIVE No 2
members states
- Statistics 0.683 0.750 0.750 0.550 2.050
Subtotal for specific objective No 2 0.750 0.750 0.550 2.050
SPECIFIC OBJECTIVE No 3 Improving the consistency with related statistical domains
- Statistics 0.05 0.050 0.050 0.050 0.150
Subtotal for specific objective No 3 0.050 0.050 0.050 0.150
TOTALS 1.000 1.000 1.000 3.000
33
Outputs are products and services to be supplied (e.g.: number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.).
EN 14 EN
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an
administrative nature
– x The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative
nature, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year
TOTAL
2025 2026 2027
HEADING 7
of the multiannual
financial framework
Human resources 1.210 1.210 1.210 3.630
Other administrative
expenditure
0.035 0.035 0.035 0.105
Subtotal HEADING 7
of the multiannual 1.245 1.245 1.245 3.735
financial framework
34
Outside HEADING 7
of the multiannual
financial framework
Human resources
Other expenditure
of an administrative
nature
Subtotal
outside HEADING 7
of the multiannual
financial framework
TOTAL 1.245 1.245 1.245 3.735
The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by
appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the
DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual
allocation procedure and in the light of budgetary constraints.
34
Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes
and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.
EN 15 EN
3.2.3.1. Estimated requirements of human resources
– The proposal/initiative does not require the use of human resources.
– x The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained
below:
Estimate to be expressed in full time equivalent units
Year Year Year
2025 2026 2027
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation
6 6 6
Offices)
20 01 02 03 (Delegations)
01 01 01 01 (Indirect research)
01 01 01 11 (Direct research)
Other budget lines (specify)
35
External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE)
20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’) 2 2 2
20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the delegations)
- at Headquarters
36
XX 01 xx yy zz
- in Delegations
01 01 01 02 (AC, END, INT - Indirect research)
01 01 01 12 (AC, END, INT - Direct research)
Other budget lines (specify)
TOTAL 8 8 8
3 is the policy area or budget title concerned.
The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the
action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which
may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary
constraints.
Description of tasks to be carried out:
Officials and temporary staff Methodological work for the sound implementation of the concepts, definitions and
statistical methods
Data production work for receiving, processing, validating and publishing the data and
metadata
Data analysis, publications and users support
Regulatory statistical cooperation
International cooperation on statistical matters
External staff IT and other technical work supporting the data production and analysis
35
AC= Contract Staff; AL = Local Staff; END= Seconded National Expert; INT = agency staff;
JPD= Junior Professionals in Delegations.
36
Sub-ceiling for external staff covered by operational appropriations (former ‘BA’ lines).
EN 16 EN
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework
The proposal/initiative:
– X can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the
multiannual financial framework (MFF).
Explain what reprogramming is required, specifying the budget lines concerned and the corresponding
amounts. Please provide an excel table in the case of major reprogramming.
– requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF
and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation.
Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned, the corresponding
amounts, and the instruments proposed to be used.
– requires a revision of the MFF.
Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding
amounts.
3.2.5. Third-party contributions
The proposal/initiative:
– x does not provide for co-financing by third parties
– provides for the co-financing by third parties estimated below:
Appropriations in EUR million (to three decimal places)
Year Enter as many years as necessary
Year Year Year
to show the duration of the Total
N37 N+1 N+2 N+3
impact (see point 1.6)
Specify the co-financing
body
TOTAL appropriations
co-financed
37
Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace ‘N’ by the
expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for the following years.
EN 17 EN
3.3. Estimated impact on revenue
– X The proposal/initiative has no financial impact on revenue.
– The proposal/initiative has the following financial impact:
– on own resources
– on other revenue
– please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines
EUR million (to three decimal places)
38
Appropriations Impact of the proposal/initiative
available for
Budget revenue line:
the current Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show
financial year N N+1 N+2 N+3 the duration of the impact (see point 1.6)
Article ………….
For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.
Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other
information).
38
As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net
amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20% for collection costs.
EN 18 EN
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 18.10/23-0366 - COM(2023) 459 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008
Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 01.09.2023 resolutsioonile.
Osapooled: Rahandusministeerium
Tähtaeg: 23.10.2023 00:00
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e504b087-6294-4425-9c50-91182b83f4e5
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e504b087-6294-4425-9c50-91182b83f4e5?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 28.7.2023
COM(2023) 459 final
2023/0288 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
mis käsitleb Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008
(EMPs kohaldatav tekst)
{SEC(2023) 295 final} - {SWD(2023) 265 final} - {SWD(2023) 266 final}
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Ettevõtjatega seotud tööturustatistika on ametlik statistika, milles kirjeldatakse ettevõtjate
toimimist tööturgudel. Ettevõtjatega seotud tööturustatistikaga hõlmatud valdkonnad
käsitlevad peamiselt tööjõukulude taset, koosseisu ja muutumist, töötasude jaotust ja
struktuuri (sh sooline palgalõhe) ja vabade ametikohtade statistikat.
Selleks et EL saaks täita ülesanded, mis on talle antud Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklitega 2, 3 ja 4, on vaja ajakohast, usaldusväärset ja võrreldavat Euroopa ettevõtjatega
seotud tööturustatistikat. Euroopa ettevõtjatega seotud tööturustatistikat on vaja, et kujundada,
rakendada ja hinnata ELi poliitikat, eelkõige koordineerida majandus- ja tööhõivepoliitikat
(lepingu artikli 2 lõige 3), rahapoliitikat (lepingu artikli 3 lõike 1 punkt c), sotsiaalpoliitikat
(lepingu artikli 4 lõike 2 punkt b), majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust
(lepingu artikli 4 lõike 2 punkt c) ning meestele ja naistele võrdse tasu maksmist (artikli 157
lõige 1).
Ettevõtjatega seotud tööturustatistikat tööjõukulude taseme ja struktuuri kohta on kogutud
alates 1959. aastast1 iga kahe kuni nelja aasta tagant iga andmete kogumist reguleeriva
konkreetse õigusakti alusel ning see hõlmab erinevaid majandussektoreid (tööstus, hulgi- ja
jaemüük, maanteetransport, pangandus ja kindlustus, teenused). Nõukogu määrusega (EÜ)
nr 530/1999 kehtestati süstemaatiline andmete kogumine tööjõukulude taseme ja koosseisu
kohta (tööjõukulude uuring) 2000. aastaks ja seejärel iga nelja aasta tagant. Sama õigusaktiga
kehtestati töötasude jaotumise ja struktuuri statistika (töötasu struktuuri uuring) 2002. aastaks
ja kõnealuse aasta vaatluskuu kohta ning seejärel iga nelja aasta tagant. Enne Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määruse (EÜ) nr 450/2003
(tööjõukuluindeksi kohta) vastuvõtmist oli andmeid tööjõukulude muutumise kohta kogutud
vabatahtlikult alates 1996. aastast. Samal moel kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EÜ) nr 453/2008 reguleeritud andmete kogumisena vabade ametikohtade
statistika. Varem koguti neid andmeid vabatahtlikult.
Komisjoni tehtud hindamine näitas, et kehtiv õigusraamistik, mis koosneb kolmest eespool
nimetatud õigusaktist, on ettevõtjatega seotud tööturustatistikat üldiselt märkimisväärselt
parandanud. Kõnealust statistikat peeti sidusaks, tõhusaks, üldiselt ajas ja liikmesriigiti
võrreldavaks ning usaldusväärseks. Seda kasutavad organisatsioonid ja poliitikakujundajad
ulatuslikult kõigil tasanditel.
Kuid statistika teatavad piirangud, mida tunnistati juba õigusaktide vastuvõtmise ajal
(puuduvad majandusharud), on muutunud ELi poliitika arengu käigus silmatorkavamaks ja
nende jälgimiseks on vaja täpsemaid näitajaid. Näiteks kasutatakse ettevõtjatega seotud
tööturustatistikat, et teha järelevalvet kestliku arengu eesmärkide,2 Euroopa
1
Nõukogu määrused nr 10/1960, nr 14/1961, nr 28/1962, nr 151/1962, nr 101/66/EMÜ, (EMÜ)
nr 1899/68, (EMÜ) nr 2259/71, (EMÜ) nr 328/75, (EMÜ) nr 494/78, määrused (EMÜ) nr 2053/69,
(EMÜ) nr 3192/73 ja (EMÜ) nr 494/78, (EMÜ) nr 1596/81, (EMÜ) nr 3149/83, (EMÜ) nr 1612/88,
(EMÜ) nr 3949/92, nr 2744/95, (EÜ) nr 23/97.
2
https://ec.europa.eu/eurostat/web/sdi/overview.
ET 1 ET
tööhõivestrateegia, Euroopa sotsiaalõiguste samba3 ja Euroopa poolaasta üle. Lisaks sellele on
hiljutine piisavat miinimumpalka käsitlev direktiiv,4 direktiiv tasustamise läbipaistvuse kohta5
ja nõukogu soovitus riiklike tootlikkuse komiteede loomise kohta6 toonud esile vajaduse
objektiivse ja tervikliku statistika järele töötasude ja tööjõukulude valdkonnas.
Mitme ettevõtjatega seotud tööturustatistika andmekogumis on kogutud teave kallutatud, kuna
see ei hõlma täielikult avalikku sektorit (või selle osi) ja mikroettevõtjaid. Mitmes
liikmesriigis ei ole ühe kuni üheksa töötajaga ettevõtjad hõlmatud töötasu struktuuri uuringu
ega tööjõukulude uuringuga. See põhjustab kallutatuse olulises statistikas, näiteks keskmine ja
mediaantöötasu, mida kasutatakse soolise palgalõhe tuletamiseks või miinimumpalkade
piisavuse hindamiseks. Lisaks sellele muutus problemaatilisemaks asjaolu, et puudub õiguslik
kohustus esitada teavet soolise palgalõhe kohta , kuna praegu kogutakse andmeid
vabatahtlikult ja see ei hõlma kõiki ELi riike ega kõiki nõutavaid muutujaid. See tekitab riski
soolise võrdõiguslikkuse ja õiglaste töötingimuste jälgimisel.
Seetõttu ei ole võimalik kasutada praegu Eurostatile esitatavate andmete täit potentsiaali: ELi
koondnäitajaid ei ole võimalik arvutada kogu majanduse kohta ja riikidevahelisi võrdlusi on
keerulisem teha, kuni kõik ELi riigid tagavad ettevõtjatega seotud tööturustatistika täieliku
katvuse.
Kogu majanduse hõlmamine suurendab teatava statistika täpsust, mida kasutatakse peamiste
Euroopa majandusnäitajate (tööjõukuluindeks, vabade ametikohtade määr) või kestliku
arengu eesmärkide ja Euroopa sotsiaalõiguste samba jaoks (sooline palgalõhe, palga piisavuse
hindamiseks kasutatav mediaantöötasu). Lisaks sellele tuleks reguleerida soolist palgalõhet
käsitlevate andmete iga-aastast kogumist, et tagada andmete edastamine tulevikus ja
parandada selle kvaliteeti. Viimaks tuleks parandada teatavate ettevõtjatega seotud
tööturustatistika andmekogumite (nt tööjõukuluindeks) ajakohasust ja kõrvaldada teatavad
teabelüngad (nt töötundide arv).
Samuti on võimalik lihtsustada andmete kogumist, kasutades suuremal määral
administratiivandmeid ja innovatiivseid allikaid (nt veebikoorimine) ning tagades pärast
õigusraamistiku ühtlustamist ettevõtjatega seotud tööturustatistika parema integreerituse.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettevõtjatega seotud tööturustatistika poliitiline kontekst on aja jooksul pidevalt muutunud.
2009. aastal avaldas komisjon teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis sisaldas tema
arusaama sellest, kuidas ELi statistikat tuleks järgmisel kümnendil (2010–2020) teha7. See
dokument käsitles olulisi muutusi Euroopa statistikasüsteemi ettevõtluskeskkonnas ja nende
mõju poliitikakujundamisele. Selles toodi esile, kui oluline on integreeritud süsteem, mis
võimaldab riikidel koguda teavet eri allikatest, suurendades seeläbi analüüsi kättesaadavust ja
3
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-
investment/european-pillar-social-rights_et.
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2041, mis käsitleb
piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus (ELT L 275, 25.10.2022, lk 33).
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise
läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse
töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist (ELT L 132, 17.5.2023, lk 21).
6
Nõukogu 20. septembri 2016. aasta soovitus riiklike tootlikkuse komiteede loomise kohta (ELT C 349,
24.9.2016, lk 1).
7
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika
kohta: vaade järgmisele kümnendile“ (KOM(2009) 404 lõplik).
ET 2 ET
ulatust. Selles rõhutati samuti, et on oluline parandada andmete kvaliteeti, kuna palju väliseid
andmeallikaid ei vasta Euroopa statistika eeldatavatele nõuetele.
2014. aastal hakkas komisjon (Eurostat) sotsiaalstatistikat ajakohastama. Selle tulemusena
võeti vastu raammäärus valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid
ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika kohta8. Lisaks sellele võtsid Euroopa Parlament ja
nõukogu 27. novembril 2019 vastu määruse Euroopa ettevõtlusstatistika kohta, millega
tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti 9. Ettevõtjatega seotud
tööturustatistika paikneb nende kahe valdkonna ristumispunktis, see kuulub hõlmatud teema
seisukohast sotsiaalstatistika ja vastajate liigi (ettevõtted) seisukohast ettevõtlusstatistika alla.
Käesoleva ettevõtjatega seotud tööturustatistikat käsitleva algatusega tuleks viia lõpule
sotsiaalstatistika ajakohastamine.
Selles ühtlustatud õigusraamistikus esitatakse süstemaatilised viited vastavatele
kontseptsioonidele, mida kasutatakse lähedalt seotud valdkondades, näiteks rahvamajanduse
arvepidamises ja Euroopa ettevõtlusstatistikas. Alates nende vastuvõtmisest on mõlema
valdkonna õigusakte ajakohastatud ja nende metoodika on läbi vaadatud (Euroopa
rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem 2010, Euroopa ettevõtlusstatistika
määrus). Seetõttu on nüüd vaja viia ettevõtjatega seotud tööturustatistika nendega vastavusse,
et tagada järjepidevus eri valdkondades ning selgus ettevõtjatega seotud tööturustatistika
õigusaktide kasutajatele, sh liikmesriikide statistikaametitele.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettevõtjatega seotud tööturustatistikat kasutatakse, et jälgida olulist Euroopa poliitikat, näiteks
Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja ÜRO kestliku arengu eesmärke. Sooline palgalõhe on
kestliku arengu eesmärkide näitaja viienda eesmärgi „Sooline võrdõiguslikkus“ alusel ja osa
samba tulemustabelist (2. põhimõte). Õigus õiglasele palgale ja piisavale miinimumpalgale on
loetletud 6. põhimõtte („Palgad“) all.
Ettevõtjatega seotud tööturustatistika esitab olulist teavet rahapoliitika kohta
(tööjõukuluindeks) ja seda kasutatakse, et toetada hiljutist direktiivi piisava miinimumpalga
kohta ning tasustamise läbipaistvust käsitlevat direktiivi.
Käesoleva ettepanekuga viiakse ettevõtjatega seotud tööturustatistika õigusraamistik veelgi
enam vastavusse kõnealuse ELi poliitika ja kõnealuste õigusaktidega, kuna need on uued või
on pärast kehtiva ettevõtjatega seotud tööturustatistika õigusakti vastuvõtmist muutunud.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 338 lõige 1,
milles on sätestatud Euroopa statistika õigusraamistik. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad
seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu statistika tegemise meetmed, kui EL vajab sellist
statistikat oma ülesannete täitmiseks. Artikli 338 lõikes 2 on sätestatud Euroopa statistika
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1700, millega luuakse
valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa
statistika ühtne raamistik (ELT L 261I, 14.10.2019, lk 1).
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152, mis käsitleb
Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna
õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1).
ET 3 ET
tegemise nõuded, mille kohaselt peab statistika vastama erapooletuse, usaldusväärsuse,
objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse standarditele
ega tohi kaasa tuua ülemäärast koormust ettevõtjatele, ametiasutustele ega üldsusele.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Euroopa statistikasüsteem tagab taristu statistilise teabe jaoks. Süsteem on kujundatud nii, et
see rahuldab demokraatlikes ühiskondades paljude kasutajate vajadused. Üks põhilisi
kvaliteedikriteeriume, millele Euroopa statistika peab vastama, on andmete järjepidevus ja
võrreldavus. Võrreldavus on ettevõtjatega seotud tööturustatistika puhul väga oluline, kuna
nendel andmetel on tähtis roll tõenduspõhise majandus-, sotsiaal- ja ühtekuuluvuspoliitika
toetamisel. Liikmesriigid ei saa koostada järjekindlat ja võrreldavat statistikat ilma selge
Euroopa raamistiku ehk ELi õigusaktideta, millega määratakse kindlaks ühised
statistikamõisted, aruandlusvormid ja kvaliteedinõuded. Kavandatud meetme eesmärki ei ole
võimalik rahuldavalt saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad üksi. Tõhusam on tegutseda ELi
tasandil, kasutades selleks ELi õigusakti, millega tagatakse kavandatud õigusaktiga hõlmatud
valdkondades statistika võrreldavus. Tegeliku andmete kogumisega saavad tegeleda
liikmesriigid.
• Proportsionaalsus
Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Sellega tagatakse kõikides
liikmesriikides ühtede ja samade põhimõtete rakendamise abil kogutud ja koostatud Euroopa
ettevõtjatega seotud tööturustatistika kvaliteet ja võrreldavus. Samuti tagab ettepanek, et
Euroopa ettevõtjatega seotud tööturustatistika on jätkuvalt asjakohane ja kohandatud vastavalt
kasutajate vajadustele. Määrus muudab statistika tegemise kulutõhusamaks, arvestades samas
liikmesriikide statistikasüsteemide eripära. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele
piirdutakse kavandatud määruses vähimaga, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks,
ega minda sellest kaugemale.
• Vahendi valik
Kavandatav vahend on määrus.
Ettepaneku eesmärke ja sisu arvestades on määrus kõige sobivam õigusakt. Tähtsad ELi
poliitikavaldkonnad, näiteks makromajandusliku lähenemise, sotsiaalse ühtekuuluvuse,
hinnastabiilsuse ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas sõltuvad juba oma loomult
võrreldavast, ühtlustatud ja kvaliteetsest Euroopa ettevõtjatega seotud tööturustatistikast. Selle
statistika saab kõige paremini tagada määrustega, mis on liikmesriikides vahetult
kohaldatavad ja mida seega ei ole vaja kõigepealt üle võtta riigi õigusesse.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Komisjon hindas selle algatuse raames kehtivat ettevõtjatega seotud tööturustatistika
õigusraamistikku, mis koosneb määrustest (EÜ) nr 530/1999, (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ)
nr 453/2008 ning nende rakendusmeetmetest.
Positiivse külje pealt näitab hindamine, et ettevõtjatega seotud tööturustatistika võimaldab
koguda kvaliteetset teavet, mida kasutatakse ulatuslikult ettenähtud otstarbel. Ettevõtjatega
seotud tööturustatistika tugevused on selle sidusus, tõhusus, võrreldavus ja asjaolu, et see on
hästi sissetöötatud, usaldusväärne ning seda kasutavad ulatuslikult organisatsioonid ja
ET 4 ET
poliitikakujundajad kõigil tasanditel. Üks kehtiva õigusraamistiku nõrkusi seisneb asjaolus, et
see ei hõlma andmete kogumist soolise palgalõhe kohta. Fakt, et puudub õiguslik kohustus
esitada igal aastal teavet soolise palgalõhe kohta, on muutunud problemaatilisemaks, kuna
vabatahtlik andmete kogumine vähendab andmete kvaliteeti ja põhjustab riske Euroopa
sotsiaalõiguste samba järelmeetmete võtmisel, ÜRO kestliku arengu viienda eesmärgi
saavutamise ELi-poolsel järelevalve ning soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja tasustamise
läbipaistvust käsitleva direktiivi järelevalvega seoses. Teatavad liikmesriigid ei ole soolise
palgalõhe kohta iga-aastaseid andmeid üldse esitanud.
Kehtiva õigusraamistiku teine nõrkus seisneb selles, et see ei kajasta ELi majanduse olulisi
osalisi, nt mikroettevõtjaid. Jätkuvalt säilivad ettevõtjatega seotud tööturustatistika teatavad
vajakajäämised, mis tehti kindlaks juba õigusaktide vastuvõtmise ajal. Neid vajakajäämisi
võeti kehtivas raamistikus arvesse eri viisil (nõudes teostatavusuuringuid, mis oleksid võinud
viia õigusaktide muutmiseni, või andes vajaliku võimekuse loomiseks rahalist toetust), aga
teatavate andmete kogumise puhul neid vajakajäämisi ei kõrvaldatud. Seetõttu on kogutud
teave ettevõtjatega seotud tööturustatistika mitmes valdkonnas kallutatud, eelkõige kuna see
ei hõlma täielikult teatavaid majandussektoreid või mikroettevõtjaid. Sellest lähtuvalt ei ole
võimalik kasutada Eurostatile esitatavate andmete täit potentsiaali: ei ole võimalik arvutada
ELi koondnäitajaid kogu majanduse kohta ja riike on keeruline võrrelda.
Lisaks sellele on võimalik parandada ettevõtjatega seotud tööturustatistika andmete
ajakohasust ja esitamise sagedust. Sidusrühmadega konsulteerimise tulemused näitavad, et
töötasu struktuuri uuringu ja tööjõukulude uuringu sagedus ei ole enam teatavate kasutajate
jaoks piisav. Nad on samuti seisukohal, et mõlema uuringu ning tööjõukuluindeksi puhul
saaks parandada ajakohasust.
Veel üks puudus seisneb selles, et ettevõtjatega seotud tööturustatistika on aja jooksul
muutunud oluliseks täiustatud analüüsi jaoks, kuna üha enam keskendutakse
tõenduspõhisele poliitikakujundamisele. Kehtiv õigusakt keskendub andmetele, mis olid
poliitiliste prioriteetide jaoks vajalikud algatuse esialgse väljatöötamise ajal. Need prioriteedid
on aja jooksul muutunud ja kehtiv ettevõtjatega seotud tööturustatistika ei hõlma enam
piisavalt poliitikameetmete jaotust ega muutujaid. Sidusrühmadega konsulteerimise käigus
kindlaks tehtud lüngad keskenduvad eelkõige muutujatele, mis võimaldaksid juhul, kui need
lisataks töötasu struktuuri uuringusse, analüüsida paremini üksikandmeid ja nendest tuletatud
soolist palgalõhet. Viimaks peeti vajalikuks üksikasjalikumaid andmeid vabade ametikohtade
kohta.
Kehtiva õigusraamistiku veel üks nõrkus seisneb selles, et seda ei ole kohandatud
liikmesriikide ja ELi tasandi uute andmeallikate kasutamiseks. Ettevõtjatega seotud
tööturustatistika määrustega ei nähtud ette innovatiivsete andmete kasutamist võimaliku
andmeallikana, kuna need ei olnud sel ajal kättesaadavad. Seetõttu ei ole kehtiv
kvaliteediaruannete raamistik sobiv kõnealuste uute andmeallikate hindamiseks. Lisaks sellele
nõuaks administratiivandmete ulatuslikum kasutamine, mida on viimastel aastatel täheldatud,
nõuetekohaseid dokumente, mis ei ole kehtivate kvaliteediaruannete puhul võimalik.
Samuti ei ole raamistiku asjakohaste statistikavaldkondade alased määratlused,
kontseptsioonid ja lähenemisviisid vastavusse viidud. Kuigi individuaalne ettevõtjatega
seotud tööturustatistika on iseseisvalt sidus, oleks võimalik õiguslikku ülesehitust lihtsustada,
asendades kolm praegu kehtivat raammäärust ühe konsolideeritud tekstiga, et tagada kõigi
ettevõtjatega seotud tööturustatistika andmete kogumise täielik ühtlustamine ja järjepidevus.
ET 5 ET
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Konsulteerimisstrateegias jagati oluliste sidusrühmade profiilid kolme peamisesse gruppi:
i) andmeallikate tagajad (nt administratiivandmete valdajad) ja vastajad (ettevõtjate andmete
tagajad, kes osalevad otseselt andmete kogumises), ii) statistika koostajad (peamiselt riiklikud
statistikaametid) ning iii) statistika kasutajad.
Konsultatsioon hõlmas järgmist tegevust: avalikud ja sihipärased konsultatsioonid,
sihtotstarbeline seminar, peamiste sidusrühmade küsitlemine ja dokumentide analüüs.
Sidusrühmadega konsulteerimisel jõuti edukalt kavandatud sidusrühmadeni (välja jäid
administratiivandmete esitajad, vähem kui kümne töötajaga individuaalsed ettevõtted ja
meediaorganisatsioonid). Ettevõtjatega seotud tööturustatistikast tulenevat koormust
ettevõtetele hinnati kaudselt riiklike statistikaametite kaudu ja oma arvamuse esitasid ka
mõned ettevõtjate ühendused. Võttes arvesse teema tehnilist laadi, peeti vastajate üldist
kaasatust piisavaks, et toetada paralleelselt toimunud ettevõtjatega seotud tööturustatistika
hindamist ja mõjuhinnangu koostamist.
Konsultatsioonide käigus saadud tagasiside näitas toetust komisjoni algatusele ja kinnitas, et
olukord oli pärast eelmist ettevõtjatega seotud tööturustatistika alast poliitikameedet
märkimisväärselt paranenud. Ent see aitas samuti kindlaks teha statistilisi lünki ja uusi
statistikavajadusi, mida praegune õigusraamistik ei suuda täita. Kõik sidusrühmade grupid
pidasid prioriteediks järgmisi meetmeid: soolise palgalõhe kohta andmete kogumise
reguleerimine, ettevõtjatega seotud tööturustatistika katvuse parandamine ja ajakohasuse
parandamine. Peamine ettepanek, mille asjus koostajad ja kasutajad olid erineval seisukohal,
oli suurendada andmete kogumise sagedust, mis toimub praegu iga nelja aasta tagant (töötasu
struktuuri uuring ja tööjõukulude uuring). Seda peeti liiga koormavaks vastajate (ettevõtjate)
jaoks ning liiga kulukaks riiklike statistikaametite jaoks. Kuid oldi seisukohal, et see annaks
kasutajatele suurt lisaväärtust.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ettevõtjatega seotud tööturustatistika läbivaatamise tulemused esitati komisjoni
eksperdirühmadele, kellega neid arutati, et küsida nõu ja teavet hindamise ja mõjuhinnangu
edenemise kohta. Tegemist oli üldjuhul Eurostati juhitud eksperdirühmade (s.o tööturu
statistika töörühm ja Euroopa sotsiaalstatistika direktorite rühm) kohtumistega, millel osalesid
liikmesriikide eksperdid. Edusammudega hoiti kursis ka Euroopa statistikasüsteemi
komiteed10.
Eurostat tegi selle hindamise, lähtudes asutuselt ICF SA, Belgium tellitud uuringust. Selle
toetava uuringu kaudu tagati hindamise ettevalmistamine ja mõjuanalüüs, avaliku
konsultatsiooni analüüs ning sidusrühmadega konsulteerimise korraldamine ja analüüs
(v.a avalik konsultatsioon, mille koostas Eurostat).
• Mõjuhinnang
Käesoleva algatuse mõjuhinnang11 sai 20. jaanuaril 2023 õiguskontrollikomitee positiivse
arvamuse reservatsioonidega kirjaliku menetluse alusel12. Talitustevaheline juhtrühm kiitis
13. märtsil 2023 kirjalikult heaks mõjuhinnangu aruande muudetud versiooni, milles oli
reservatsioone arvesse võetud.
10
Loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009.
11
SWD(2023) 265; SWD(2023) 266.
12
SEC(2023) 295.
ET 6 ET
Mõjuhinnangus märgitud üldeesmärk on teha ettevõtjatega seotud tööturustatistikat, mis on
aja- ja asjakohane, hõlmab täielikult kõiki majandussektoreid, võimaldab võrrelda eri
liikmesriike ja on järjepidev kõigi seotud statistikavaldkondadega. Selle eesmärgi võib jagada
kolmeks erieesmärgiks, mis käsitlevad eespool kirjeldatud probleeme:
kohandada õigusraamistikku, et see annaks paindlikkuse tekkivate vajaduste
rahuldamiseks, avaldada ajakohasem statistika ning edendada innovatiivsete allikate
ja meetodite kasutamist (mille kvaliteeti on nõuetekohaselt hinnatud);
hõlmata statistikaga kogu majandus ja tagada, et kõik liikmesriigid esitavad andmed
soolise palgalõhe kohta;
täiustada järjepidevust seotud statistikavaldkondadega.
Poliitikavariantide aluseks on erieesmärke käsitlevad üksikasjalikud poliitikameetmed, mis on
jagatud rühmadesse.
Poliitikavariant 0 on lähtestsenaarium.
Poliitikavariandi 1 puhul koondatakse kolmes kehtivas määruses sätestatud andmete
kogumine ühte uude raammäärusesse, mis hõlmab ka soolist palgalõhet. Määratlused,
kontseptsioonid ja lähenemisviisid viiakse vastavusse ja võetakse kasutusele üldine
planeerimine, et paremini sünkroniseerida andmete edastamist. Kui arvata välja soolise
palgalõhe uus õiguslik alus, siis jäävad kõik uuesti sõnastamisest ulatuslikumad kehtiva
õigusakti täiendused vabatahtlikuks. Seetõttu ei võta variant 1 arvesse tekkivaid vajadusi. See
kõrvaldaks ainult osaliselt olemasolevad katvuse lüngad või parandaks mõnevõrra
ettevõtjatega seotud tööturustatistika andmete ajakohasust üksikute vabatahtlike riikide puhul.
Variandi 2 puhul hõlmatakse töötasu struktuuri uuringuga ka mikroettevõtjad (koormuse
vähendamiseks kogutakse neilt ainult põhiteavet), aga neid ei hõlmata tööjõukulude
uuringuga. Mõlema uuringuga hõlmatakse NACE jagu „Avalik haldus ja riigikaitse;
kohustuslik sotsiaalkindlustus“ ja vabade ametikohtade statistikaga hõlmatakse kogu
majandus kõigis riikides. Ajakohasust parandatakse mõnevõrra kvartali tööjõukuluindeksi ja
iga nelja aasta tagant toimuva töötasu struktuuri uuringu puhul, aga mitte tööjõukulude
uuringu puhul. Mõlema uuringu sagedus jääb samaks kui lähtestsenaariumi puhul. Selle
variandi tulemusena töötatakse ka välja soolise palgalõhe õiguslik alus ja võetakse arvesse
tekkivaid vajadusi. Selle variandiga tagatakse samuti kõigi kogutavate andmete täiustatud
kvaliteediaruanded ning parem ühtlustamine ja kavandamine lähtuvalt ühtsest raammäärusest.
Variant 3 võtab ammendavalt arvesse kogu ettevõtjatega seotud tööturustatistika täiustamise
ja ühtlustamise vajadust, millele juhtisid tähelepanu sidusrühmad. See hõlmab kõiki kindlaks
määratud poliitikameetmeid või kõige ambitsioonikamaid meetmeid, kui nähti ette
alternatiivid. Need meetmed on seotud katvuse, ajakohasuse, töötasu struktuuri uuringute ja
tööjõukulude uuringute tiheda korraldamissagedusega, kvaliteediaruannetega,
administratiivandmete ja innovatiivsete andmeallikate kasutamisega, kontseptsioonide
vastavusse viimisega ettevõtjatega seotud tööturustatistika eri valdkondades, soolise palgalõhe
andmete kogumise kohustuslikuks muutmise ja tekkivate vajaduste katmisega. See tähendab,
et mõlema uuringuga hõlmatakse ka mikroettevõtjad ja NACE jagu „Avalik haldus ja
riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus“ ning vabade ametikohtade statistikaga hõlmatakse
kogu majandus. Töötasu struktuuri uuringu ajakohasust parandatakse märkimisväärselt ja
tööjõukulude uuringu ajakohasust parandatakse mõõdukalt, samuti parandatakse
tööjõukuluindeksi ajakohasust. Selle variandi puhul saab ettevõtjatega seotud tööturustatistika
ET 7 ET
kasu täiustatud kvaliteediaruannetest ning paremast ühtlustamisest ja kavandamisest lähtuvalt
ühest ühtsest raammäärusest.
Tehti mõjuhinnangu jaoks valitud nelja variandi kvalitatiivne hindamine. Selle käigus hinnati
proportsionaalsust ning seejärel tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust.
Riiklikelt statistikaametitelt saadud teabel põhinevate hinnangute kohaselt suurendab variant 3
märkimisväärselt ettevõtjatele tekkivat koormust, mis põhjustab neile omakorda uuringutele
vastamisest tulenevate kulude suurenemise 88 %. Variandi 2 tulemusena suureneb
ettevõtjatele tekkiv koormus 11 %. Variandi 3 puhul suurenevad andmete koostajate
kulud 64 % ja variandi 2 puhul 12 %. Variant 1 suurendab ettevõtjatele ja riiklikele
statistikaametitele tekkivat koormust ja tekkivaid kulusid vaevumärgatavalt.
Kõigi variantide puhul tagatakse proportsionaalsus. Kuigi variant 3 sisaldab
ambitsioonikamaid ettepanekuid, nt hakata korraldama kahte andmete kogumist praeguse iga
nelja aasta tagant kogumise asemel kaks korda sagedamini, ei peetud seda realistlikuks, võttes
arvesse praegust vajadust piirata kulusid ja koormust. Seetõttu ei ole tõenäoline, et Euroopa
statistikasüsteem saaks seda varianti praegu rakendada. Kuigi variant 3 on kõige
tulemuslikum, on see ka kõige kallim ja tekitab ettevõtjatele kõige suurema koormuse.
Andmete esitajate sõnul tekitaks variandi 3 rakendamine ka kohapeal suuri probleeme.
Variant 2 tehti kindlaks variandina, mis võtab andmete kasutajate ja esitajate vajadusi kõige
kulutõhusamalt arvesse. Seega on eelistatuim 2. poliitikavariant. Seadusandlik ettepanek on
selle variandiga kooskõlas.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Eelistatud variandi (variant 2) tulemuseks on lihtsustamine ja tõhususe suurendamine kolmel
järgmisel viisil.
(a) Kolme kehtiva raammääruse liitmine ühte eraldiseisvasse õigusakti.
(b) Alternatiivsete haldusallikate ja tänapäevaste digitaalsete meetodite kasutamise
edendamine, sh veebikoorimine ja palgaandmete automaatne edastamine, mis aitavad
vähendada ettevõtetele üldiselt ning eelkõige väikestele ja keskmise suurusega
ettevõtjatele (VKEd) tekkivat koormust. See on võimalik, ekstraheerides töötasude ja
tööjõukulude andmed äriühingute palgasüsteemidest ja internetis avaldatud
töökuulutustest. Uued administratiiv- ja innovatiivsed andmed peaksid samuti aitama
katta tekkivaid vajadusi.
(c) Praktikantide kohta kogutakse muutujaid ainult nendes riikides, kus nad
moodustavad märkimisväärse osa kõigist töötajatest (rohkem kui 1 %).
Hõlmates töötasu struktuuri uuringuga ka mikroettevõtjad, nagu on välja pakutud variandis 2,
suureneb kõigi VKEde koormus 0,24 % praegu iga nelja aasta tagant tekkivast keskmisest
koormusest. See põhineb VKEde keskmisel valimisse kaasamise määral 2,5 %. Lisaks sellele
tuleb laiendamise tulemusena esitada ainult piiratud teave ja seda tasakaalustatakse,
lihtsustades tööjõukulude uuringut praktikantide puhul.
Väljapakutud variant on täielikult kooskõlas digivalmidusega poliitikakujundamise
põhimõttega: digiüleminek on Euroopa statistikasüsteemi statistikaprotsesside keskmes
(vaikimisi digitaalne). Võetakse konkreetseid digitaalseid meetmeid (veebivormid,
digiprotsessid, IT-programmid), et minimeerida riiklikele statistikaametitele tekkivat kulu ja
vastajatele tekkivat koormust.
ET 8 ET
• Põhiõigused
Mõjuhinnangus tehti kindlaks võimalik kaudne positiivne mõju põhiõigustele. Kvaliteetsem
statistika soolise palgalõhe kohta (sh kvaliteetsemad andmed mikroettevõtjates töötavate
inimeste kohta) täiustaks põhiõiguste poliitikat.
4. MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei hõlma korrapärase andmekogumise rahastamist, vaid sellega nähakse ette ELi
kaasrahastus moderniseerimispüüdlustele, sealhulgas liikmesriikide proovi- ja
teostatavusuuringutele. Samuti peavad komisjoni (Eurostati) inimressursid ja IT-alased
operatiivvahendid jääma stabiilseks, et tulla toime regulatiivse, järelevalvealase ja statistika
tegemise koormusega, mis märkimisväärselt kvaliteetsemate andmete kogumisega kaasneb.
Ettepaneku üldine finantsmõju on piiramatu kestusega. Hinnanguline mõju eelarvele praeguse
ELi pikaajalise eelarve 2021–2027 (mida nimetatakse ka mitmeaastaseks finantsraamistikuks)
ülejäänud perioodil pärast määruse jõustumist on märgitud finantsselgituses.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad kavandatud määruse vastu eeldatavasti 2024. aastal
ning komisjon võtab veidi pärast seda vastu rakendusmeetmed. Määrust kohaldatakse vahetult
kõikides liikmesriikides.
Liikmesriigid peavad hakkama esitama komisjonile andmeid uue määruse alusel alates
vaatlusaastast 2026 vabade ametikohtade statistika, töötasu struktuuri uuringu, soolise
palgalõhe ja tööjõukuluindeksite puhul ning alates 2028. aastast tööjõukulude uuringu puhul.
Kooskõlas mõjuhinnanguga jälgitakse ja hinnatakse korrapäraselt vastuvõetud määruse
rakendamist. Mõjuhinnang sisaldab ka järelevalvekorda, sealhulgas ettepanekuid kasutatavate
näitajate kohta.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Kavandatud määrusega sätestatakse Euroopa ettevõtjatega seotud tööturustatistika uus
raamistik. Sinna koondatakse praegune statistika töötasude struktuuri ja jaotumise ning
tööjõukulude, tööjõukuluindeksi, vabade ametikohtade ja soolise palgalõhe kohta. Selles
täpsustatakse samuti, et liikmesriigid peavad esitama statistika kolme valdkonna (töötasud,
tööjõukulud ja tööjõu nõudlus), viie seotud teema ja 20 alamteema kohta. Neid toetavad
artiklid, mis käsitlevad reguleerimiseset, mõisteid, andmeallikaid ja andmete kogumise
meetodeid (sh administratiivandmete allikate korduskasutamist võimaldavad konkreetsed
tegurid), andmenõudeid, varajasi hinnanguid, statistilist üldkogumit ja statistilisi üksusi,
sihtotstarbelisi andmenõudeid, kvaliteedinõudeid ja -aruandeid, proovi- ja
teostatavusuuringuid ning potentsiaalset rahalist panust.
Andmenõuete üksikasjad täpsustataks rakendusaktides, kuid kavandatud määruse alusel saab
alamteemade loetelu ning nende perioodilisust, vaatlusperioode ja andmete edastamise
tähtaegu muuta delegeeritud õigusaktidega. Ettepanekuga nähakse ette ka võimalus koguda
tulevaste andmenõuete korral sihtotstarbelisi andmeid. Kavandatud määrus annab võimaluse
pakkuda kaasrahastamist, et moderniseerida veelgi statistika tegemise süsteeme, ning teha
vajaduse korral proovi- ja teostatavusuuringuid. Komisjonile ettepanekuga antavate
rakendamis- ja delegeeritud volituste ning proovi- ja teostatavusuuringute algatamise
ET 9 ET
võimaluse eesmärk on säilitada uues raamistikus teatav paindlikkus, mis võimaldab rahuldada
kasutajate tekkivad vajadused ja kasutada uutest andmeallikatest tulenevaid võimalusi
tulevikus pikema aja jooksul.
ET 10 ET
2023/0288 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
mis käsitleb Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust13,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust14,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Ettevõtjatega seotud tööturustatistika Euroopa Liidus on vajalik selleks, et koostada,
rakendada ja hinnata liidu poliitikat, eelkõige kui see käsitleb majanduslikku,
sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, Euroopa tööhõivestrateegiat, Euroopa
sotsiaalõiguste sammast ja Euroopa poolaastat.
(2) Makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamine ja korrigeerimine kooskõlas
määrusega (EL) 1176/201115 ning piisava miinimumpalga seire kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/204116 eeldab täpset teavet
tööjõukulude kohta tunnis ja palgatasemete kohta kõigis liikmesriikides.
(3) Euroopa Keskpank kasutab Euroopa ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ühtse
rahapoliitika kontekstis, et jälgida tööjõukuludest tekkivat inflatsiooni- ja
deflatsiooniriski. Seetõttu on vajalik täpne, ajakohane ja võrreldav liidu statistika
tööjõukulude muutumise kohta.
13
ELT C , , lk .
14
ELT C , , lk .
15
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011
makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011,
lk 25).
16
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2041, mis käsitleb
piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus (ELT L 275, 25.10.2022, lk 33).
ET 11 ET
(4) On vaja laiendada vabade ametikohtade statistika ulatust ja parandada
tööjõukuluindeksi ajakohasust, kuna mõlemad näitajad on loetletud raha- ja
majanduspoliitika seireks vajalike Euroopa peamiste majandusnäitajatena17.
(5) Selleks et reguleerida iga-aastast soolise palgalõhe andmete edastamist, mis võimaldab
teha kestliku arengu eesmärkide ja eelkõige soolist võrdõiguslikkust käsitleva viienda
eesmärgi seiret kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, on vaja
õiguslikku alust.
(6) Meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks
tööhõive ja elukutse küsimustes18 on vaja võrreldavaid andmeid meeste ja naiste
palkade kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/970, millega
tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise
põhimõtte kohaldamist,19 nõutakse, et liikmesriigid esitaksid komisjonile igal aastal ja
õigel ajal ajakohased andmed soolise palgalõhe kohta. Seda kohustust tuleks täiendada
sobiliku vajaliku statistilise raamistikuga soolise palgalõhe andmete koostamiseks ja
edastamiseks.
(7) Selleks et lihtsustada kehtivaid õigusakte ja edendada kohaldamisala,
kontseptsioonide, määratluste ja kvaliteediaruannete ühtlustamist, peaks käesolev
määrus hõlmama kogu Euroopa ettevõtjatega seotud tööturustatistikat.
(8) Käesolevas määruses tuleks võtta arvesse uusi vajadusi, mis on tekkinud liidu ja
euroala arengu ning süvenemise käigus, kui selle sätted ei tekita ebaproportsionaalselt
suurt koormust vastajatele ega riiklikele statistikaametitele.
(9) Selleks et piirata ettevõtetele ja eelkõige VKEdele tekkivat koormust, peaksid
riiklikud statistikaametid kaaluma halduslikke ja innovatiivseid andmeallikaid, mille
peamine eesmärk ei ole koostada statistikat, kui statistiliste uuringute asendajaid või
täiendajaid, mille suhtes kohaldatakse ametliku statistika kvaliteedinõudeid. Seda
eesmärki võivad aidata saavutada viimased tehnoloogilised ja digitaalsed arengud.
(10) Ettevõtjatega seotud tööturustatistika tegemise protsesside tõhususe suurendamiseks ja
andmeesitajate koormuse vähendamiseks peaks riiklikel statistikaametitel olema õigus
pääseda viivitamata ja tasuta juurde kõigile riiklikele administratiivandmetele, neid
kasutada ja integreerida need statistikaga, niivõrd kui see on vajalik Euroopa
ettevõtjatega seotud tööturustatistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/200920 artiklile 17a.
(11) Määrus (EÜ) nr 223/2009 kujutab endast käesoleva määruse võrdlusraamistikku,
sealhulgas seoses konfidentsiaalsete andmete kaitsega.
17
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule eurotsooni statistika kohta „Eurotsooni statistika
ja näitajate paremate metoodikate suunas“ (KOM(2002) 661 (lõplik)), 27. november 2002.
18
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete
võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes
(ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).
19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise
läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse
töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist (ELT L 132, 17.5.2023, lk 21).
20
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika
kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete
statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ)
nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse
Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009,
lk 164).
ET 12 ET
(12) Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on kvaliteetse Euroopa Liidu ettevõtjatega
seotud tööturustatistika süsteemseks tegemiseks ühtse raamistiku loomine, ei suuda
liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda järjepidevuse ja võrreldavusega
seotud põhjustel paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas
Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses
artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus
kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
(13) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2018/172521 artikli 42 lõikega 1 ja ta esitas [kuupäev]
arvamuse.
(14) Selleks et käesolevat määrust liikmesriikides nõuetekohaselt rakendada, on enne
esimest andmete kogumist alates määruse jõustumise kuupäevast vaja aega vähemalt
12 kuud.
(15) Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine õigusraamistik ettevõtjatega seotud tööturustatistika
arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks liidus.
Artikkel 2
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „statistiline üksus“ – üksus, mille kohta andmeid kogutakse või koostatakse;
(2) „ettevõte“ – nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/9322 määratletud juriidiliste üksuste
komplekt; see hõlmab turuväliseid koostajaid ja muid institutsioonilisi üksusi, mis
kuuluvad üldisesse valitsussektorisse;
(3) „kohalik üksus“ – ettevõte või selle osa, mis asub geograafiliselt kindlaksmääratud
kohas;
(4) „residendist ettevõte“ või „residendist kohalik üksus“ – ettevõte või kohalik üksus,
kes viib ellu majandustegevust ja panustab sisemajanduse koguprodukti (SKP);
(5) „töötaja“ – kõik isikud, olenemata kodakondsusest või liikmesriigis elamisest või
seal töötamise aja pikkusest, kes on sõlminud ettevõttega (ametliku või
mitteametliku) töölepingu ja saavad töötasu, olenemata nende töö laadist, töötundide
arvust (täistööaeg või osaline tööaeg) ning lepingu kestusest (tähtajaline või
21
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. Oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb
füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning
isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr
1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
22
Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse
tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1), lisa III jao punkt A.
ET 13 ET
tähtajatu, sh hooajaline); töötaja töötasuks võib olla palk, sealhulgas lisatasud, tasud
tükitöö ja vahetustega töö eest, hüvitised, honorarid, komisjonitasu ja loonustasu;
(6) „tööandja“ – ettevõte või kohalik üksus, kes on sõlminud töötajaga (ametliku või
mitteametliku) töölepingu;
(7) „valdkond“ – üks või mitu andmekogumit, mis hõlmavad üht või mitut teemat;
(8) „teema“ – andmete kogumise käigus statistiliste üksuste kohta kogutava teabe sisu,
kusjuures iga teema hõlmab mitut alamteemat;
(9) „alamteema“ – teemaga seotud statistiliste üksuste kohta kogutava teabe üksikasjalik
sisu; iga alamteema hõlmab üht või mitut muutujat;
(10) „muutuja“ – üksuse karakteristik, millel võib olla rohkem kui üks väärtus, mis võib
olla absoluutarv, osakaal või mis võib seisneda positsioonile või liigutusele
osutamises;
(11) „jaotus“ – eelnevalt kindlaks määratud diskreetne, ammendav ja üksteist välistav
väärtuste kogum, mida saab seostada statistilisi üksusi iseloomustavate muutujaga;
(12) „üksikandmed“ – andmed, mis käsitlevad ainult üht statistilist üksust ilma otsese
tunnuseta;
(13) „koondandmed“ – andmed, mis käsitlevad mitme statistilise üksuse komplekti;
(14) „statistiline üldkogum“ – statistiliste ühikute komplekt, mille kohta vajatakse
andmeid ja hinnanguid;
(15) „loend“ – nimekiri, kaart või muu üksuste kirjeldus, kus määratakse kindlaks
statistiline üldkogum, keda täielikult loendatakse või valimisse võetakse;
(16) „valim“ – loendi osa, mille elemendid on valitud teadaoleva kaasamistõenäosuse
alusel, mis on kujundatud nii, et see võimaldaks anda kehtivaid hinnanguid
statistilisele üldkogumile;
(17) „vastaja“ – teatav üksus, kes esitab teavet uuringut tegevale asutusele;
(18) „uuringuandmed“ – vastanute valimi kohta kogutud andmed, mis ekstrapoleeritakse
statistilisele üldkogumile, kasutades sobilikke matemaatilisi meetodeid;
(19) „administratiivandmed“ – andmed, mille on loonud haldusüksus, harilikult avaliku
sektori asutus, mille peamine eesmärk ei ole pakkuda statistikat;
(20) „muud allikad“ – andmed, mille on loonud mittehaldusüksus, sh isiklikud aruanded,
veebisaidid ja andmebaasid, mille peamine eesmärk ei ole pakkuda riiklikku
statistikat;
(21) „statistiline klassifikaator“ – järjestatud nimekiri ühe või enama üksikasjalikkuse
tasemega, mis sisaldab üksteisega seotud, aga üksteist välistavaid kategooriaid, mida
kasutatakse konkreetset statistilist valdkonda käsitleva teabe struktureerimiseks
lähtuvalt selle sarnasustest;
(22) „vaatlusperiood“ – periood, mille kohta andmed käivad;
(23) „andmekogumisperiood“ – periood, mille kohta andmeid kogutakse;
(24) „metaandmed“ – teave, mis on vajalik statistika kasutamiseks ja tõlgendamiseks ning
mis kirjeldab andmeid struktureeritud kujul;
(25) „eelkontrollitud andmed“ – andmed, mida liikmesriigid on kontrollinud kokkulepitud
ühiste valideerimiseeskirjade alusel;
ET 14 ET
(26) „kvaliteediaruanne“ – aruanne, milles esitatakse teave statistilise toote või protsessi
kvaliteedi kohta.
Artikkel 3
Allikad ja meetodid
1. Käesoleva määruse alusel statistika koostamiseks kasutavad või korduskasutavad
liikmesriigid üht järgmist allikat või järgmiste allikate kombinatsiooni, kui need vastavad
artiklis 8 osutatud kvaliteedinõuetele:
(a) uuringuandmed;
(b) administratiivandmed;
(c) muud allikad.
2. Ettevõtjatega seotud tööturustatistika otstarbel kasutatud uuringud peavad põhinema
statistilist üldkogumit esindavatel valimitel. Ettevõtete või kohalike üksuste valimid
moodustatakse lähtuvalt riiklikest statistilistest ettevõtlusregistritest, mis on määratletud
määruse (EL) 2019/2152 artikli 8 lõikes 4.
3. Liikmesriigid peavad esitama komisjonile (Eurostat) üksikasjaliku teabe andmete allikate ja
kasutatud meetodite kohta artikli 8 lõikes 4 osutatud kvaliteediaruannete abil.
Artikkel 4
Andmenõuded
1. Ettevõtjatega seotud tööturustatistika peab hõlmama järgmisi valdkondi ja teemasid:
(a) töötasud:
– i) töötasude struktuur;
– ii) sooline palgalõhe;
(b) tööjõukulud:
– i) tööjõukulude struktuur;
– ii) tööjõukuluindeks;
(c) tööjõu nõudlus:
– i) vabad ametikohad.
Punkti b alapunktis ii osutatud tööjõukuluindeks ja punkti c alapunktis i osutatud vabade
ametikohtade teemad hõlmavad nende vastavaid varajasi hinnanguid, millele on osutatud
artiklis 5.
2. Lõikes 1 loetletud iga teema ja alamteemad, nende periood, vaatlusperioodid ja edastamise
tähtajad on märgitud lisas.
3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 13 volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et
muuta lisas märgitud alamteemasid, perioodilisust, vaatlusperioode ja edastamise tähtaegu.
ET 15 ET
4. Kui komisjon kasutab lõike 3 kohast õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, tagab ta, et
need muudatused ei tekita liikmesriikidele ja vastajatele märkimisväärset ja
ebaproportsionaalset koormust. Sel otstarbel korraldatakse teostatavusuuringud, nagu on
märgitud artiklis 9, ning nende tulemusi hinnatakse nõuetekohaselt ja võetakse arvesse.
5. Andmed edastatakse komisjonile (Eurostat) koondandmetena, v.a lõike 1 punkti a
alapunktis i osutatud töötasude struktuuri teema puhul, mille kohta esitatakse individuaalseid
töötajaid ja kohalikke üksusi käsitlevad üksikandmed.
6. Liikmesriigid esitavad eelkontrollitud andmed ja seonduvad metaandmed komisjoni
(Eurostati) poolt iga andmekogumi jaoks kindlaks määratud tehnilises vormingus. Andmete
esitamiseks komisjonile (Eurostat) kasutatakse ühtse kontaktpunkti teenuseid.
7. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse iga teema puhul järgmised
elemendid:
(a) muutujate loetelu ja kirjeldus;
(b) statistilised klassifikaatorid ja andmete jaotused;
(c) täpsed eesmärgid;
(d) metaandmed, mis edastatakse sama perioodi, vaatlusperioodi ja tähtaegade jooksul
kui andmed, millele need osutavad;
(e) andmekogumisperioodid.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega vähemalt 12 kuud enne asjakohase vaatlusperioodi algust.
Artikkel 5
Varajased hinnangud
1. Artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud tööjõukuluindeksi ja artikli 4 lõike 1
punkti c alapunktis i osutatud vabade ametikohtade varajased hinnangud edastavad:
(a) liikmesriigid, kelle aastane töötajate arv moodustab rohkem kui 3 % ELi
kogunäitajast, viimase kolme järjestikuse aasta iga aasta kohta ning
(b) euroala liikmesriigid, kelle aastane töötajate arv moodustab rohkem kui 3 % euroala
kogunäitajast, viimase kolme järjestikuse aasta iga aasta kohta.
2. Töötajate osakaalu ELi kogunäitajast ja euroala kogunäitajast, millele on osutatud lõikes 1,
hindab komisjon (Eurostat) lähtuvalt kättesaadavatest ELi tööjõu uuringu aastaandmetest.
3. Kui nende liikmesriikide loetelu peaks muutuma, kelle aastane töötajate arv on lõike 1
punktides a ja b märgitud künnistest suurem, siis teavitab komisjon (Eurostat) asjaomast
liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike kuue kuu jooksul alates 3 % künnise hindamise
ajavahemiku lõpust. Kui töötajate ajakohastatud osakaal langeb alla lõike 1 punktides a ja b
osutatud vastavate künniste, siis lubatakse asjaomasel liikmesriigil või asjaomastel
liikmesriikidel peatada varajaste hinnangute edastamine alates teatamise kuupäevale järgneva
esimese kalendriaasta võrdluskvartalist. Kui ajakohastatud osakaal jääb neist künnistest
kõrgemale, siis edastab asjaomane liikmesriik või edastavad asjaomased liikmesriigid
ET 16 ET
varajased hinnangud alates teatamise kuupäevale järgneva kolmanda kalendriaasta esimesest
võrdluskvartalist.
Artikkel 6
Statistilised üksused ja statistiline üldkogum
1. Käesoleva määruse kohane statistika koostatakse ühe või mitme järgmise statistilise üksuse
kohta:
(a) ettevõtted;
(b) kohalikud üksused;
(c) töötajad.
2. Artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud tööjõukuluindeksi ja artikli 4 lõike 1
punkti c alapunktis i osutatud vabade ametikohtade teemade puhul koosneb statistiline
üldkogum kõigist ettevõtetest või kõigist kohalikest üksustest, kes on residendid liikmesriigis
ja kes vastavad järgmistele tingimustele:
(a) nende peamine majandustegevus kuulub NACE klassifikaatori mis tahes jao alla,23
v.a „Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük“, „Kodumajapidamiste kui
tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade
tootmine ja teenuste osutamine“ ja „Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste
tegevus“, ning
(b) neil on vähemalt üks töötaja.
3. Artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud töötasude struktuuri ja artikli 4 lõike 1
punkti a alapunktis ii osutatud soolise palgalõhe teemade puhul koosneb tööandjat käsitlevate
andmete statistiline üldkogum kõigist kohalikest üksustest, kes on residendid liikmesriigis ja
kes vastavad järgmistele tingimustele:
(a) nende majandustegevus kuulub NACE klassifikaatori mis tahes jao alla, v.a
„Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük“, „Kodumajapidamiste kui tööandjate
tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja
teenuste osutamine“ ja „Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus“,
ning
(b) neil on vähemalt üks töötaja.
Töötasude struktuuri ja soolise palgalõhe teemade töötajat käsitlevate andmete statistiline
üldkogum koosneb kõigist töötajatest, kelle kohalik üksus kuulub esimese lõigu punktides a
ja b määratletud statistilisse üldkogumisse.
4. Erandina lõike 3 punktidest a ja b edastatakse vaatlusperioodi 2026 soolise palgalõhe
andmed kõigi kohalike üksuste kohta, kes kuuluvad vähemalt kümne töötajaga ettevõtetesse
23
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega
kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse
nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid
statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
ET 17 ET
ja kes lisaks lõike 3 punkti a alusel välja arvatud tegevusele ei kuulu NACE klassifikaatori jao
„Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus“ alla.
5. Artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud tööjõukulude struktuuri teema puhul
koosneb statistiline üldkogum kõigist kohalikest üksustest, kes on residendid liikmesriigis ja
kes vastavad järgmistele tingimustele:
(a) nende majandustegevus kuulub NACE klassifikaatori mis tahes jao alla, v.a
„Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük“, „Kodumajapidamiste kui tööandjate
tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja
teenuste osutamine“ ja „Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus“,
ning
(b) nad on osa vähemalt kümne töötajaga ettevõttest.
Artikkel 7
Sihtotstarbelisi andmeid käsitlevad nõuded
1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu käesolevat määrust täiendavaid
delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse teavet, mida liikmesriigid esitavad
sihtotstarbeliselt, kui täiendavate andmete kogumist peetakse käesoleva määruse
kohaldamisala raames vajalikuks selleks, et rahuldada täiendavaid statistiliste andmete
vajadusi. Nendes delegeeritud õigusaktides täpsustatakse:
(a) sihtotstarbelise andmete kogumise käigus artiklis 4 märgitud valdkondade ja teemade
kohta esitatavad alamteemad ning kõnealuse täiendava andmevajaduse põhjused;
(b) vaatlusperioodid ja edastamise tähtajad.
2. Komisjonil on õigus võtta vastu lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte alates
vaatlusaastast 2028 ja nii, et iga kahe sihtotstarbelise andmekogumise vahele jääb vähemalt
kaks aastat.
3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et täpsustada lõikes 1 osutatud sihtotstarbelist teavet
ja metaandmeid. Neis rakendusaktides määratakse vajaduse korral kindlaks järgmised
tehnilised elemendid:
(a) muutujate loetelu ja kirjeldus;
(b) statistilised klassifikaatorid ja andmete jaotused;
(c) hõlmatud statistiliste üksuste üksikasjalikud kirjeldused;
(d) edastatavad metaandmed;
(e) andmekogumisperioodid.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega hiljemalt 24 kuud enne asjakohase vaatlusperioodi algust.
Artikkel 8
Kvaliteedinõuded ja kvaliteediaruannete esitamine
ET 18 ET
1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada edastatud andmete ja metaandmete
kvaliteet.
2. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 märgitud andmeallikaid kasutades saadud andmed
tagavad täieliku katvuse ja annavad täpse hinnangu artiklis 6 määratletud statistiliste üksuste
ja statistilise üldkogumi puhul.
3. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1
sätestatud kvaliteedikriteeriume.
4. Liikmesriigid peavad edastama kvaliteediaruanded artiklis 4 loetletud iga teema allikate ja
meetodite kohta.
5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse kvaliteediaruannete ja nende sisu
praktiline kord. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
6. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) käesoleva määruse rakendamisega seotud
teabe või muudatused, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti. Teave esitatakse
esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast asjaomase muudatuse jõustumist.
7. Komisjoni (Eurostat) põhjendatud taotluse korral esitavad liikmesriigid lisateabe, mis on
vajalik statistiliste andmete kvaliteedi hindamiseks.
8. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete, kasutatud allikate ja meetodite ning
loendite kvaliteeti.
Artikkel 9
Teostatavus- ja prooviuuringud
1. Selleks et täiustada ettevõtjatega seotud tööturustatistikat või piirata ettevõtetele tekkivat
koormust, võib komisjon (Eurostat) algatada teostatavus- ja prooviuuringud. Kõnealuste
uuringute eesmärk on parandada kvaliteeti ja võrreldavust, uurida uusi võimalusi ja rakendada
uusi funktsioone, et vastata kasutajate vajadustele, parandada uuringute ja muude
andmeallikate omavahelist seotust ning vähendada vastajatele tekkivat koormust. Uuringute
puhul võetakse arvesse tehnoloogia ja digitaalset arengut.
2. Liikmesriigid võivad neis uuringutes vabatahtlikult osaleda. Nad tagavad koostöös
komisjoniga (Eurostat), et uuringud on liidu tasandil representatiivsed.
3. Nende uuringute tulemusi hindab komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikide ja peamiste
sidusrühmadega. Komisjon (Eurostat) koostab koostöös liikmesriikidega aruanded uuringute
tulemuste kohta.
Artikkel 10
Rahastamine
1. Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele statistikaametitele ja
muudele riigi ametiasutustele võib anda liidu üldeelarvest rahalist toetust järgmistel
eesmärkidel:
ET 19 ET
(a) ettevõtjatega seotud tööturustatistika allikate, sh loendite, täiustamine alates
käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni hiljemalt 31. detsembrini 2029;
(b) ettevõtjatega seotud tööturustatistika meetodite täiustamine, sh artiklis 9 osutatud
teostatavus- ja prooviuuringud.
Liit ei rahasta käesoleva määruse alusel edastatava statistika korrapärase koostamise kulusid.
2. Liidu rahaline toetus ei tohi ületada 90 % rahastamiskõlblikest kuludest.
Artikkel 11
Liidu finantshuvide kaitse
1. Komisjon astub vajalikke samme tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate
meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu
ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud
summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate
haldus- ja rahaliste karistustega.
2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal
ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel
rahastatud liidu vahenditest.
3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid
kontrolle ja inspekteerimisi, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL,
Euratom) nr 883/201324 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/9625 sätetele ja neis
määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatava
toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud kelmust või pettust,
korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.
4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse
rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud
koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetusotsused sätteid, mis annavad
komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Prokuratuurile ja OLAFile sõnaselgelt õiguse
korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja juurdlust.
Artikkel 12
Erandid
1. Kui käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või
rakendusaktide kohaldamiseks on vaja liikmesriigi riiklikku statistikasüsteemi oluliselt muuta,
võib komisjon rakendusaktidega teha liikmesriigile erandeid maksimaalselt kaheks aastaks.
24
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis
käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999
(ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
25
Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat
kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse
muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
ET 20 ET
Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
Erandite tegemisel võtab komisjon arvesse liikmesriikide statistika võrreldavust ning
nõutavate representatiivsete ja usaldusväärsete Euroopa koondandmete õigeaegset arvutamist.
Komisjon tagab samuti, et käesoleva määruse nõuded statistika, metaandmete ja kvaliteedi
kohta, mis olid varem hõlmatud kehtetuks tunnistatavate määrustega, jäävad pidevalt
täidetuks.
2. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse kolme kuu
jooksul alates käesoleva määruse või selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide või
rakendusaktide jõustumise kuupäevast.
Artikkel 13
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud
tingimustel.
2. Artikli 4 lõikes 3 ja artikli 7 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte
antakse komisjonile määramata ajaks alates [väljaannete talitus: palun lisada määruse
jõustumise täpne kuupäev].
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3 ja artikli 7 lõikes 1 osutatud
volituse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste
delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas
või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud
õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 4 lõike 3 ja artikli 7 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes
juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa
Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui
Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad
ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega
kahe kuu võrra.
Artikkel 14
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 223/2009 alusel moodustatud Euroopa
statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011
tähenduses.
ET 21 ET
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 15
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrused (EÜ) nr 530/1999, (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008 tunnistatakse kehtetuks
alates 1. jaanuarist 2026.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 16
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 22 ET
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
1.4.2. Erieesmärgid
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
1.4.4. Tulemusnäitajad
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal).
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
ET 1 ET
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
ET 2 ET
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu ettevõtjatega
seotud tööturustatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja
(EÜ) nr 453/2008
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
3403 – Statistilise teabe tootmine
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 26
olemasoleva meetme pikendamist
X ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või
ühendamist teise või uue meetmega
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
Meetme üldeesmärk on koostada ettevõtjatega seotud tööturustatistikat, mis on aja-
ja asjakohane, hõlmab täielikult olulisi majandussektoreid, võimaldab võrrelda eri
liikmesriike ja on järjepidev kõigi seotud statistikavaldkondadega.
1.4.2. Erieesmärgid
Üldeesmärgi saab jaotada kolmeks erieesmärgiks:
kohandada õigusraamistikku, et see annaks paindlikkuse tekkivate vajaduste
rahuldamiseks, avaldada ajakohasem statistika ning edendada innovatiivsete allikate
ja meetodite kasutamist (mille kvaliteeti on nõuetekohaselt hinnatud);
hõlmata statistikaga kogu majandus ja tagada, et kõik liikmesriigid esitavad andmed
soolise palgalõhe kohta;
täiustada järjepidevust seotud statistikavaldkondadega.
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Oodatavad tulemused:
– Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistika parem ühtlustamine ja
võrreldavus;
– vabade ametikohtade ja töötasu andmete kallutatuse kõrvaldamine;
– töötasu struktuuri ja tööjõukuluindeksi andmete parem ajakohasus;
26
Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 3 ET
– parem aruandlus ettevõtjatega seotud tööturustatistika jaoks korduskasutatavate
administratiiv- ja innovatiivsete andmete kvaliteedi kohta.
Need tulemused aitavad suurendada andmekasutajate rahulolu ning täiustada
miinimumpalga ja võrdsuse mõõtmise meetmeid.
1.4.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistika uue õigusraamistiku toimimist
jälgitakse ja hinnatakse konkreetsetest eesmärkidest lähtudes.
Uue õigusraamistiku rakendamise etapis korraldab komisjon (Eurostat) jätkuvalt
eksperdirühma korrapäraseid kohtumisi partneritest riiklike statistikaametitega
Euroopa statistikasüsteemis, et arutada ja selgitada mis tahes tekkivaid küsimusi. See
on jätk Eurostati ja Euroopa statistikasüsteemi partnerite pikaajalisele heale ja
tihedale koostööle tehnilistes ja statistilistes küsimustes. See koostöö hõlmab selliste
oluliste rakendusaktide hoolikat ühist ettevalmistamist, millega reguleeritakse
üksikasjalikke uusi statistilisi andmeid ja metaandmeid käsitlevaid nõudeid, mis on
suure tähtsusega nii statistika kasutajate kui ka tegijate jaoks. Rakendamisetapp
peaks lõppema esimese hindamisega, milles keskendutakse uue õigusraamistiku
rakendamisele, toimimisele ja esialgsele mõjule. Piisava teabe saamiseks
tulemuslikkuse kohta peab kõnealune hindamine toimuma kolme kuni viie aasta
jooksul pärast uue õigusraamistiku jõustumist. See on kooskõlas parema õigusloome
suunistega, mille kohaselt peaks hindamiste jaoks olema võimalik kasutada vähemalt
kolme terve aasta andmeid.
Pärast kohaldamisetappi üleminekut kavatseb komisjon (Eurostat) hinnata
õigusraamistiku toimimist ja mõju iga kolme kuni viie aasta järel.
Võimalike põhiliste tulemusnäitajate loetelu on esitatud mõju hindamise aruande
(SWD(2023) 265) tabelis 13.
Komisjon (Eurostat) koostab ühised üleeuroopalised statistikasuunised ja kehtestab
nõuded statistika arendamise, tegemise ja levitamisega seotud kvaliteediaruandluse
kohta. Liikmesriikide koostatavad kvaliteediaruanded peavad sisaldama konkreetselt
selle andmekogumisega seotud kontrolle. Sellega tagatakse statistiliste andmete ja
metaandmete kvaliteet.
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Kavandatud määruse eesmärk on luua uus õigusraamistik, mis võimaldab koostada
ettevõtjatega seotud tööturustatistikat integreeritud viisil. Liikmesriikide praegust
andmekogumist ühtlustatakse, tõhustatakse, et muuta seda ajakohasemaks, ja selle
katvust laiendatakse, et võtta paremini arvesse poliitikavajadusi. Kavandatud
esimene vaatlusperiood andmete kogumiseks uue raamistiku alusel on 2026. aastal.
Uue raamistiku loomiseks ja kavakohaseks rakendamiseks peaksid Euroopa
Parlament ja nõukogu uue määruse vastu võtma 2024. aastal, mis võimaldab esimest
andmekogumist käsitlevad rakendusaktid vastu võtta 2024. aasta lõpuks ehk
vähemalt 12 kuud enne esimese vaatlusperioodi algust.
Andmete ja metaandmete kogumine vabade ametikohtade ja tööjõukuluindeksi
kvartaliteabe kohta algab 2026. aasta esimeses kvartalis. Soolise palgalõhe kohta iga-
ET 4 ET
aastase andmete kogumise ja töötasu struktuuri kohta iga nelja aasta tagant andmete
kogumise esimene vaatlusperiood on 2026. aasta. Tööjõukulude struktuuri esimene
vaatlusperiood on 2028. aasta.
Ettepanekuga antakse komisjonile (Eurostat) ja liikmesriikidele volitus teha
prooviuuringuid, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et määruse kohaldamisalasse
kuuluvat statistikat veelgi ajakohastada (hinnates uusi, sealhulgas eraomandis olevaid
andmeallikaid ja statistikateemasid ning töötades välja uusi metoodikaid).
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
Hindamise käigus tuvastatud probleemid hõlmavad kogu ELi ning on selgelt seotud
lünkadega kehtivates ELi õigusaktides. Kui EL täiendavaid seadusandlikke
meetmeid ei võta, siis need probleemid püsivad või süvenevad.
Kehtivate ELi õigusaktide tulemuslikkus ja tõhusus nende eesmärkide saavutamisel
tõenäoliselt väheneb. Need eesmärgid on aja jooksul muutunud, võttes arvesse
asjakohase statistika olulisemat rolli järelevalvepoliitikas. Statistika asjakohasus
väheneb tõenäoliselt veelgi, kuna ELi tasandi statistika kaugeneb eeldatavasti veelgi
kasutajate vajadustest katvuse ja soovitud ajakohasuse osas.
Tervikliku ja võrreldava ettevõtjatega seotud tööturustatistika lisaväärtus seisneb
selles, et see on oluline sisend ELi strateegilise poliitika (raha- ja majanduspoliitika,
soolise võrdõiguslikkuse strateegia, Euroopa sotsiaalõiguste samba kuues põhimõte,
ÜRO kestliku arengu eesmärgid) jaoks. Ettevõtjatega seotud tööturustatistika on
kujundatud nii, et see vastaks paljude kasutajate vajadustele, aitaks teha otsuseid ELi
kõigil tasanditel ning toetaks teadusuuringuid ja üldsuse teavitamist.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Kindlaksmääratud ühiste eeskirjade alusel toimuv kohustuslik andmekogumine tagab
ettevõtjatega seotud tööturustatistika terviklikkuse ja ajakohasuse ELi tasandil. Juba
niigi suure terviklikkuse astmega vabatahtlike andmekogumiste reguleerimine võib
märkimisväärselt suurendada tulemuslikkust ja tõhusust, kuna olulist ELi lisaväärtust
on võimalik luua piiratud lisakuludega.
Kui majandus ei ole ettevõtjatega seotud tööturustatistikaga täielikult hõlmatud, siis
põhjustab see kallutatusi, mis tekitavad probleeme andmete täpsel tõlgendamisel ja
kasutamisel.
Vabatahtlik andmekogumine on asjakohane vahend, mille abil katsetada uute
teemade või karakteristikute koostamist ning toetada riiklike statistikasüsteemide
võimet hakata selliseid andmeid esitama. Vabatahtlik andmekogumine kipub siiski
aja jooksul ebatõhusaks muutuma, kuna korduvate tootmiskulude tõttu ei pruugi
tekkida märkimisväärset ELi lisaväärtust, mis on seotud statistika terviklikkusega
liikmesriikide lõikes.
Kehtivad õigusaktid on liiga jäigad, et jääda aja jooksul asjakohaseks. Kõnealune
sekkumine on muutunud vähem asjakohaseks üpris kiiresti, mis algas juba selle
rakendamise ajavahemikul. Selle on põhjustanud paindlike mehhanismide
puudumine, mille abil on võimalik kohandada andmete kogumist muutuvate
vajadustega või kasutada uute andmeallikate kättesaadavusest tekkinud võimalusi.
ET 5 ET
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
Ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga, kuna see on
vastavuses määrusega (EL) 2021/690 loodud ühtse turu programmiga.
Ettepanek on samuti kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika
kohta, määrusega (EL) 2019/2152 ettevõtlusstatistika kohta ja määrusega (EL)
nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise
süsteemi kohta.
Lisaks sellele viiakse ettepanekuga lõpule Euroopa sotsiaalstatistika ajakohastamine,
mis algatati määrusega (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud
individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa
statistika ühtne raamistik, ning komisjoni praeguse ettepanekuga määruse kohta, mis
käsitleb Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat (COM(2023) 31 final).
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Ettepanekuga seotud rahastamisvajadused kaetakse ühtse turu programmi vastavate
rahastamisotsuste / iga-aastaste tööprogrammide kaudu ja jätkuprogrammist, mis
hõlmab Euroopa statistikat.
ET 6 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
Piiratud kestusega
– hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–
AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
x Piiramatu kestusega
– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2023–2024,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid27
x Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
– x tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
– rakendusametite kaudu
Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile
antakse piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku
ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu
V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja
kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
– Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
27
Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil
https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx.
ET 7 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Märkige sagedus ja tingimused.
Ettepanek kohustab liikmesriike esitama kvaliteediaruandeid kõigi määruse alusel
kogutud andmete ja metaandmete kohta. Lisaks peab komisjon (Eurostat) koostöös
liikmesriikidega koostama aruanded määruse alusel läbi viidud prooviuuringute
tulemuste kohta.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Kuna ettepaneku jaoks valitud eelarve täitmise viisiks on otsene eelarve täitmine
komisjoni poolt, on peamised selles peituvad riskid seotud riigihangete ja toetuste
haldamisega. Eurostati riskikontrolli strateegia keskendub toetuslepingutele ja
hanketehingutele. See põhineb riskihindamisel ja järgib säästlikkuse, tõhususe ja
tulemuslikkuse põhimõtet. Selle eesmärk on: i) toetada riskide kindlakstegemist ja
juhtimist, ii) luua raamistik kõikideks finantstehingutega seotud
kontrollitoiminguteks Eurostatis, iii) toetada toetuslepingute järelkontrollide käigus
tuvastatud veamäära vastuvõetavale tasemele viimist ja seal hoidmist, iv) suurendada
kontrollide tõhusust ja tulemuslikkust ning v) vähendada toetusesaajate ja Eurostati
halduskoormust. Hangete puhul hõlmavad ennetavad kontrollid (eelkontrollid)
hanketehingute kontsentratsiooniriski hindamist ja kvaliteedi järelkontrolle. Toetuste
puhul hõlmavad ennetavad kontrollid (eelkontrollid) vigade avastamiseks tehtavaid
kontrolle (järelkontrollid), ühekordsete maksete, ühikuhindade ja kindlamääraliste
maksete korrapärast hindamist ning sihtotstarbelisi kontrolle.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Komisjon (Eurostat) on välja töötanud kontrollistrateegia. Selles strateegias
sisalduvad meetmed ja vahendid kehtivad täies ulatuses statistika esitamise suhtes
vastavalt kavandatud määrusele. Strateegiaga tehtud muudatused võivad vähendada
pettuste tõenäosust ja aidata kaasa pettuste ennetamisele. Need hõlmavad keerukuse
vähendamist, kulutõhusate järelevalvemenetluste rakendamist ning riskipõhiste eel-
ja järelkontrollide tegemist. Strateegia hõlmab ka teadlikkuse suurenemise meetmeid
ja pettuste ennetamise teemalist koolitust.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal).
Komisjonil (Eurostat) on kasutusel kontrollistrateegia, mille üldeesmärk on piirata
nõuetele mittevastavuse riski alla olulisuse piirmäära 2 %. See on kooskõlas selle
statistikaprogrammis (siseturu programm kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku
alusel) märgitud sisekontrolli ja riskijuhtimise eesmärkidega. Kohustuslikke
eelkontrolle kohaldatakse finantsmääruse alusel kõigi finantstehingute (ja sellest
tulenevalt ka kogu eelarve) suhtes. Lisaks tehakse iga-aastaste riskianalüüside alusel
kontrolle, mis põhinevad alusdokumentide süvaanalüüsil. Need kontrollid võivad
hõlmata 4–6 % kogu Eurostati hallatavast eelarvest.
ET 8 ET
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse
strateegias esitatud meetmed.
30. oktoobril 2013 võttis Eurostat kooskõlas komisjoni 24. juuni 2011. aasta
pettustevastase võitluse strateegiaga vastu esimese pettusevastase võitluse strateegia
aastateks 2014–2017. Praegune pettustevastase võitluse strateegia hõlmab
ajavahemikku 2021–2024. Strateegias on kindlaks määratud kolm tegevuseesmärki:
i) tugevdada olemasolevaid pettustevastaseid meetmeid, ii) lõimida pettustevastased
menetlused paremini Eurostati riskihindamisse ja riskijuhtimisse, aga ka audititesse
(planeerimisse, aruandlusse ja järelevalvesse), ning iii) tugevdada Eurostati
pettustevastase tegevuse suutlikkust ning tõsta teadlikkust osana komisjoni
pettustevastase võitluse kultuurist. Pettustevastase võitluse strateegiaga kaasneb
pettusevastase võitluse tegevuskava. Pettustevastase võitluse strateegia kohaldamise
ajal jälgitakse selle strateegia rakendamist kaks korda aastas ning esitatakse
juhtkonnale aruandeid. Kõik potentsiaalsed toetusesaajad on avalik-õiguslikud
asutused (riiklikud statistikaametid ja muud riigi ametiasutused määruse (EÜ)
nr 223/2009 tähenduses). Lisaks antakse toetusi ka ilma projektikonkurssideta.
Olemas on meetmed toetuste haldamise järelevalveks. Nendes võetakse arvesse
konkreetseid toetuste andmise menetlusi ning need sisaldavad toetuste haldamise eel-
ja järelanalüüsi. Ühikukulude ja ühekordsete maksete kasutamine finantsmääruse
artikli 124 lõike 1 alusel vähendab oluliselt toetuste haldamisega seotud vigade riski
ja seega lihtsustab nende haldamist.
ET 9 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Mitmeaasta kandidaatrii
se gid ja
finantsraam Liigendatu muud muu
Nr d/liigendam
EFTA potentsiaals
istiku 29 ed kolmanda sihtotstarbeline
rubriik 28 riigid d riigid tulu
ata kandidaadi
30
d
BGUE-BXXXX-03-020500-C1- Liigendat
JAH EI JAH EI
ESTAT ud
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Kulu
Eelarverida liik
Rahaline osalus
Mitmeaasta
se kandidaatrii
finantsraam gid ja
Nr Liigendatu muud muu
istiku EFTA potentsiaals
d/liigendam kolmanda sihtotstarbeline
rubriik riigid ed
ata d riigid tulu
kandidaadi
d
Ei kohaldata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
28
Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
29
EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
30
Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.
ET 10 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
– X Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku
1 Ühtne turg, teadusuuringud ja innovatsioon
rubriik
Aasta Aasta Aasta Järgnevad
DG: ESTAT 2025 2026 2027 aastad
KOKKU
Tegevusassigneeringud
Kulukohustused (1a) 1,000 1,000 1,000 0,000 3,000
Eelarverida31 03 02 05
Maksed (2a) 0,400 0,400 1,000 1,200 3,000
Kulukohustused (1b)
Eelarverida
Maksed (2b)
32
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
Eelarverida (3)
= 1a +
Kulukohustused 1b + 3 1,000 1,000 1,000 0,000 3,000
DG ESTATi
= 2a +
assigneeringud KOKKU 2b
Maksed 0,400 0,400 1,000 1,200 3,000
+3
31
Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.
32
Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 11 ET
Kulukohustused (4) 1,000 1,000 1,000 0,000 3,000
Tegevusassigneeringud KOKKU
Maksed (5) 0,400 0,400 1,000 1,200 3,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6)
haldusassigneeringud KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused =4+6 1,000 1,000 1,000 0,000 3,000
RUBRIIGI 1
assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 0,400 0,400 1,000 1,200 3,000
Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist punkti korrata
Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik Kulukohustused (4)
rubriigid) Maksed (5)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad
haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6)
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused =4+6 1,000 1,000 1,000 0,000 3,000
RUBRIIKIDE 1–6
assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 0,400 0,400 1,000 1,200 3,000
(vajalikud vahendid)
ET 12 ET
Mitmeaastase finantsraamistiku
7 „Halduskulud“
rubriik
Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa
Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks
konsulteerimiseks.
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Järgnev
Aasta Aasta Aasta
ad KOKKU
2025 2026 2027
aastad
DG: ESTAT
Personalikulud 1,210 1,210 1,210 0,000 3,630
Muud halduskulud 0,035 0,035 0,035 0,000 0,105
DG ESTAT KOKKU Assigneeringud 1,245 1,245 1,245 0,000 3,735
Mitmeaastase finantsraamistiku (Kulukohustuste
RUBRIIGI 7 kogusumma = maksete 1,245 1,245 1,245 0,000 3,735
assigneeringud KOKKU kogusumma)
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Järgnev
Aasta Aasta Aasta
ad KOKKU
2025 2026 2027
aastad
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 2,245 2,245 2,245 0,000 6,735
RUBRIIKIDE 1–7
assigneeringud KOKKU Maksed 1,645 1,645 2,245 1,200 6,735
ET 13 ET
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2025 2026 2027
Märkige
eesmärgid ja VÄLJUNDID
väljundid
Väljun Väljun
di Kesk
dite
Arv
Arv
Arv
liik
33 mine Kulu Kulu Kulu
arv
Kulud kokku
kulu
kokku
Kohandada õigusraamistikku, et see annaks paindlikkuse tekkivate vajaduste rahuldamiseks, avaldada
ERIEESMÄRK nr 1 ajakohasem statistika ning edendada nõuetekohaselt hinnatud kvaliteediga innovatiivsete allikate ja meetodite
kasutamist
– Statistika 0,267 0,200 0,200 0,400 0,800
Erieesmärk nr 1 kokku 0,200 0,200 0,400 0,800
ERIEESMÄRK nr 2 Hõlmata statistikaga kogu majandus ja tagada, et kõik liikmesriigid esitavad andmed soolise palgalõhe kohta
– Statistika 0,683 0,750 0,750 0,550 2,050
Erieesmärk nr 2 kokku 0,750 0,750 0,550 2,050
ERIEESMÄRK nr 3 Täiustada järjepidevust seotud statistikavaldkondadega
– Statistika 0,05 0,050 0,050 0,050 0,150
Erieesmärk nr 3 kokku 0,050 0,050 0,050 0,150
KOKKU 1,000 1,000 1,000 3,000
33
Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
ET 14 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
– x Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta
KOKKU
2025 2026 2027
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIK 7
Personalikulud 1,210 1,210 1,210 3,630
Muud halduskulud 0,035 0,035 0,035 0,105
Mitmeaastase
finantsraamistiku
1,245 1,245 1,245 3,735
RUBRIIGI 7 kulud
kokku
Mitmeaastase
finantsraamistiku
34
RUBRIIGIST 7 välja
jäävad kulud
Personalikulud
Muud
halduskulud
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7 välja
jäävad
kulud kokku
KOKKU 1,245 1,245 1,245 3,735
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane
peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud
assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile
eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
34
Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read),
kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 15 ET
3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
– x Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
Aasta Aasta Aasta
2025 2026 2027
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 6 6 6
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
Muud eelarveread (märkige)
35
Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide
2 2 2
lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud
eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
- peakorteris
36
XX 01 xx yy zz
- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja
renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja
renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU 8 8 8
3 tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.
Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades
töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad Metoodiline töö mõistete, määratluste ja statistiliste meetodite
usaldusväärseks rakendamiseks
Andmete koostamine andmete ja metaandmete vastuvõtmiseks, töötlemiseks,
valideerimiseks ja
avaldamiseks
Andmete analüüs, väljaanded ja kasutajatugi
Regulatiivne statistikaalane koostöö
Rahvusvaheline koostöö statistikaküsimustes
Koosseisuvälised töötajad IT-alane ja muu tehniline töö, mis toetab andmete koostamist ja analüüsi
35
Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid
delegatsioonides.
36
Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).
ET 16 ET
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
– X on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi
sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.
Selgitage ümberplaneerimist, märkides asjaomased eelarveread ja summad. Põhjaliku
ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.
– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise
varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite
kasutuselevõtu.
Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad ning nimetades
kasutatavad rahastamisvahendid.
– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad.
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
– x ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa
on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et
Aasta Aasta Aasta
näidata finantsmõju kestust (vt Kokku
N37 N+1 N+2 N+3
punkt 1.6)
Nimetage kaasrahastav
asutus
Kaasrahastatavad
assigneeringud KOKKU
37
N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene
eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.
ET 17 ET
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– omavahenditele
– muudele tuludele
– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav
sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
38
Jooksval Ettepaneku/algatuse mõju
eelarveaastal
Tulude eelarverida
kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
assigneeringud N N+1 N+2 N+3 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ………….
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
38
Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st
brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 18 ET
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-01668
Resolutsiooni teema: EL ettevõtjatega seotud tööturustatistika määrus
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa Liidu
ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453
/2008, COM(2023) 459.
EISi toimiku nr: 23-0366
Tähtaeg: 23.10.2023
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 29.09.2023
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 02.11.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (25.10.2023) EL koordinatsioonikogus.
Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 23.10.2023.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 01.09.2023
Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme
[email protected], 693 5201