Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 110-23/261388 Otsuse kuupäev 01.09.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus EKT Teed OÜ vaidlustus Viljandi Linnavalitsuse riigihankes „Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2023-2026“ (viitenumber 261388) RoadWest OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise ja RoadWest OÜ kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamiseks Menetlusosalised Vaidlustaja, EKT Teed OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Hankija, Viljandi Linnavalitsus Kolmas isik, RoadWest OÜ Vaidlustuse läbivaatamine Istung 24.08.2023 RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada EKT Teed OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavalitsuse 24.07.2023 korraldusega nr 582 vastu võetud otsused tunnistada riigihankes „Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2023-2026“ (viitenumber 261388) edukaks RoadWest OÜ pakkumus ning kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata RoadWest OÜ. 2. Mõista Viljandi Linnavalitsuselt EKT Teed OÜ kasuks välja vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 1280 eurot ja lepingulise esindaja tasu 4180 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 03.03.2023. a avaldas Viljandi Linnavalitsus (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2023- 2026“ (viitenumber 261388) (edaspidi Riigihange) hanketeate ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid, sealhulgas Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK). Riigihankes esitasid pakkumused: 1) EKT Teed OÜ - maksumusega 940 870 eurot; 2) RoadWest OÜ - maksumusega (arvutusvea parandamise järel) 531 245 eurot. 2. Viljandi Linnavalitsuse 02.05.2023 korraldusega nr 256 otsustati muuhulgas tunnistada RoadWest OÜ pakkumus vastavaks ja edukaks ning jätta RoadWest OÜ kõrvaldamata ja kvalifitseerida. 3. 15.05.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) EKT Teed OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 02.05.2023 otsustele tunnistada RoadWest OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus vastavaks ja edukaks, Kolmas isik kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata ning sõlmida hankeleping Kolmanda isikuga. 4. 14.06.2023 otsusega nr 66-23/261388 rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse osaliselt ning tunnistas kehtetuks Hankija otsused millega tunnistati RoadWest OÜ pakkumus edukaks ning RoadWest OÜ kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata. 5. Viljandi Linnavalitsuse 24.07.2023 korraldusega nr 582 „Riigihanke „Viljandi linna tänavate aastaringne hooldus aastatel 2023-2026“ (viitenumber 261388) otsused“ (edaspidi Korraldus) tegi Hankija uued otsused tunnistada RoadWest OÜ pakkumus vastavaks ja edukaks ning jätta RoadWest OÜ kõrvaldamata ja kvalifitseerida. Korralduses tehtud otsuste põhjendused on esitatud hankekomisjoni 21.07.2023 protokollis nr 13-17/23/10-2 „Hankekomisjoni protokoll „Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2023-2026“ (viitenumber 261388)“ (edaspidi Protokoll). 6. 03.08.2023. a laekus vaidlustuskomisjonile EKT Teed OÜ vaidlustus Hankija 24.07.2023 otsustele tunnistada RoadWest OÜ pakkumus edukaks ja RoadWest OÜ kvalifitseerida ning jätta kõrvaldamata. 7. Vaidlustuskomisjon vaatas vaidlustuse läbi avalikul istungil 24.08.2023. a, Vaidlustaja ja Hankija esindajate osavõtul. Kolmanda isiku esindaja istungil ei osalenud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Vaidlustaja, EKT Teed OÜ, vaidlustuses ja 17.08.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 8.1. Korraldus on õigusvastane, sest Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, mistõttu see ei vasta riigihanke alusdokumendi „Pakkumuse esitamise ettepanek“ p-le 6.3 ning Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 115 lg 8 teise lause alusel tagasi lükkama. Kuna Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama, siis ei saanud Hankija tunnistada Kolmanda isiku pakkumust edukaks ega Kolmandat isikut kvalifitseerida ja jätta teda kõrvaldamata. 8.2. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda teenuse osutamise eest vastutava isiku, liiklusreguleerija ja ööpäevaringselt töötava valveteenistuse töötajate tööjõukulusid ega puhkusetasusid. Hankija ei ole kontrollinud, kas Kolmanda isiku pakkumuse madal maksumus on tingitud tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete rikkumisest. 8.2.1. Riigihanke tingimuste (eelkõige Hankepassi IV osa „Kvalifitseerimistingimused“ alaosa „Haridus- ja kutsekvalifikatsioonid“ ja TK p 1.1) järgi pidi pakkuja pakkumuse maksumuses arvestama mh teenuse osutamise eest vastutava isiku, liiklusreguleerija ja ööpäevaringse valveteenistuse töötajate tööjõukuludega. Tulenevalt Töölepingu seadusest ja teistest õigusaktidest peab Kolmas isik andma oma töötajale iga 24-tunnise ajavahemiku kohta vähemalt 11 tundi järjestikust igapäevast puhkeaega. Samuti peab Kolmas isik andma oma töötajatele iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta iganädalast puhkeaega kas 59 tundi või 47 tundi (kui Kolmas isik kasutab summeeritud tööaja arvestust). 8.2.2. Protokolli lk-l 3 oleva Kolmanda isiku esitatud tabeli (edaspidi Tabel) kohaselt kavatseb Kolmas isik palgata: 1) talveperioodiks 7 töötajat, kes juhivad 2 traktorit, 2 autot ja 1 masinat; 2) suveperioodiks 4 inimest, kellest 3 tegelevad tänavate imurpuhastuse ja muude hooldustöödega (ohutussaared, parklad, ülekäigurajad ja muud aastaringsed hooldustööd, sh kevadine ja sügisene suurpuhastus). Protokollis ei mainita teenuse osutamise eest vastutavat isikut ja liiklusreguleerijat ega nende palgakulu. Hankija jättis Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel nende töötajate palgakulu tähelepanuta. 2 (11) 8.2.2.1. Tabelis ei ole näidatud, et traktori või tehnikaga seotud töötajad (nt libeduse tõrjet koos sahkamise või lume lükkamise ja tänavate karestamisega teostavad töötajad) täidaksid veel mingeid ülesandeid, nt reguleeriksid liiklust või vastutaksid teenuse osutamise eest. Kui Kolmas isik nägi ette, et libeduse tõrje või lume lükkamisega tegelevad töötajad täidavad peale Tabelis näidatu veel mingeid ülesandeid, oleks Kolmas isik pidanud seda oma selgitustes märkima. Hankija arvutustes ei ole arvestatud teenuse osutamise eest vastutava isiku ja liiklusreguleerija palgakuluga. 8.2.2.2. Seoses võimalusega, et teenuse eest osutamise vastutav isik ja liiklusreguleerija täidavad mitut ülesannet üheaegselt, märgib Vaidlustaja: 1) kui teenuse eest vastutav isik ja liiklusreguleerija täidab mitut ülesannet üheaegselt, siis teenuse eest vastutava isiku ja liiklusreguleerija palgakulu peab olema suurem kui teiste, ainult libedusetõrjet või lume lükkamist teostavate tööliste palgakulu; 2) teehooldusmasin ja lumesahk on mootorsõidukid liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2 p-i 40 mõttes. LS-i kohaselt ei saa lumesaha või teehooldusmasina juht samaaegselt juhtida masinat ja reguleerida liiklust või vastutada teenuse osutamise eest, st korraldada masinate hooldust ja remonti, suunata vajadusel töötajaid ja masinaid rasketesse lõikudesse, valvata tööohutuse ja tööaja nõuete järgimise üle, edastada andmeid Hankija andmebaasi (TK p 1.14) ega tagada Hankija töökäskude täitmist (TK p 1.16); 3) tuleb arvestada Kolmanda isiku kohustusega anda teenuse eest vastutavale isikule ja liiklusreguleerijale igapäevane 11-tunnine järjestikune puhkeaeg ja iganädalane 59 tunni või 47 tunnine järjestikune puhkeaeg. Kolmanda isiku töötajate arv on minimaalne (talveperioodil on kõik 7 töötajat masinatega hõivatud ja suveperioodil on 4-st töötajast 3 töötajat masinatega hõivatud), mis tähendab, et kõik Kolmanda isiku töötajad on kogu tööaja tööülesannetega koormatud ning neil ei jää aega, et täita täiendavalt liiklusreguleerija või teenuse eest vastutava isiku tööülesandeid. 8.2.2.3. Eeltoodust järeldub, et Kolmas isik peab teenuse eest vastutamiseks, st hankelepingu täitmise korraldamiseks ja liikluse reguleerimiseks palkama eraldi töötajad. Statistikaameti veebilehe (https://palgad.stat.ee/#) andmetele tuginedes on Kolmanda isiku teenuse eest vastutava isiku palgakulu aastas 23 345,4 eurot ja ühes kuus 1945,45 eurot. 8.2.2.4. Eeldatavalt on liikluse reguleerimiseks vajadus poole koha ulatuses. Statistikaameti andmetele tuginedes on Kolmanda isiku liiklusreguleerija palgakulu aastas 19 058,52 eurot ja ühes kuus 1588,21 eurot. 8.2.3. Eeltoodust nähtub, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda teenuse osutamise eest vastutava isiku ega liiklusreguleerija palgakulu. Hankija jättis nende töötajate tööjõukulu Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimisel tähelepanuta. Lahendus, et Kolmanda isiku poolt lume lükkamiseks, libeduse tõrjeks, sahkamiseks, bussipeatuste ja kõnniteede hooldamiseks palgatud töötajad täidavad samaaegselt või täiendavalt teenuse osutamise eest vastutava isiku ja liiklusreguleerija tööülesandeid on vastuolus õigusaktidega. 8.2.4. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda ööpäevaringselt töötava valveteenistuse töötajate palgakulu. Protokolli lk 4 kohaselt: Hankekomisjon leiab, et pakkuja poolt nimetatu, et ta kasutab minimaalselt 4 töötajat, on piisav ja 4 töötajaga on tagatud ka ööpäevaringse valveteenuse osutamine, mis põhimõtteliselt eeldabki kokku minimaalselt nelja töötaja olemasolu. Seega Hankija eeldab, et Kolmanda isiku poolt Tabelis näidatud traktori või tehnikaga seotud töötajad täidavad täiendavalt veel ööpäevaringselt töötava valveteenistuse töötajate ülesandeid. Hankija eeldus on ebaõige: 1) Tabelis ei ole näidatud, et traktori või tehnikaga seotud töötajad (nt libeduse tõrjet koos sahkamise või lume lükkamise ja tänavate karestamisega teostavad töötajad) täidaksid veel mingeid ülesandeid, nt täidaksid ööpäevaringse valveteenistuse ülesandeid. See tähendab, et Tabelis ning Kolmanda isiku ja Hankija arvutustes ei ole arvestatud ööpäevaringse valveteenistuse töötajate palgakuluga; 2) Hankija ei ole Kolmandalt isikult küsinud, kuidas, sh milliste töötajatega, Kolmas isik kavatseb täita ööpäevaringse valveteenistuse ülesandeid. Hankija ei ole kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust osas, mis puudutab ööpäevaringse valveteenistuse kulude katmist, vaid on asunud ise Kolmanda isiku eest pakkumuse maksumust põhjendama; 3) ööpäevaringse valveteenistuse sisuks on hooldustöid puudutava teabe vastuvõtmine, 3 (11) selle vajadusepõhine registreerimine vastavas andmebaasis (Alldevice) ja tulemuslik reageerimine, samuti liiklusohutuse tagamine ja Hankijale, Päästeametile ja politseile teabe edastamine liiklustakistuste jm ohtlike kohtade kohta (vt TK p-d 1.1 ja 1.3). Järelikult ei ole võimalik, et Kolmanda isiku töötajad, kes juhivad lumesahka või teehooldusmasinat või muud tehnikat, suudavad samaaegselt täita ööpäevaringse valveteenistuse kohustusi; 4) kuna ööpäevaringset valveteenistust tuleb täita ööpäevaringselt, siis arvestades, et Kolmas isik peab töötajale andma igapäevast, st 24 tunni kohta katkematut puhkust 11 tundi ja täiendavalt iganädalast, st 7-päevase perioodi kohta katkematut puhkust kas 59 või 47 tundi, vajab ööpäevaringse valveteenistuse osutamine vähemalt 6 töötaja olemasolu. Sel põhjusel on ebaõige Hankija arvamus, et ööpäevaringset valveteenust on võimalik osutada 4 töötajaga; 5) Kolmas isik peab ööpäevaringse valveteenuse osutamiseks arvestama keskmiselt 4,5 töötaja palgakuluga. Statistikaameti andmete kohaselt on vastav tööandja palgakulu 1577,50 eurot. Seega, Kolmanda isiku ööpäevaringse valveteenuse töötajata palgakulu on 85 185 eurot aastas ja 7098,75 eurot ühes kuus; 6) Hankija lähtus ebaõigest eeldusest, et Kolmanda isiku teised töötajad täidavad põhitöö, st teehooldusmasinate juhtimine ja tänavate hooldamise kõrvalt ööpäevaringse valveteenuse ülesandeid. 8.2.5. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda töötajate puhkusetasu. Kolmanda isiku täiendav kulu seoses töötajate puhkusetasuga on (11 286 + 11 483) 22 769 eurot aastas ja (22 769/12) 1897 eurot kuus. 8.2.6. Kolmas isik on jätnud pakkumuse maksumuses arvestamata teenuse osutamise eest vastutava isiku, liiklusreguleerija ja ööpäevaringse valveteenuse töötajate palgakuludega ning kohustusega maksta töötajatele puhkusetasu. Ka Hankija ei ole nimetatud kuludele tähelepanu pööranud. Tegemist on Hankija poolse pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise kohustuse olulise rikkumisega, kuna nende kulude summa moodustab (23 345,4 + 19 058,52 + 85 185 + 22 769) 150 357,92 eurot aastas ja (150 357,92/12) 12 529,82 eurot kuus. Protokolli lk 4 järgi: Samas RoadWest OÜ on teinud aastaringsete tööde komplekshinnaga pakkumust kuluga ühes kuus 29 708 eurot. Seega katab RoadWest OÜ pakkumuse maksumus nii lepingu täitmisega seotud otsesed kulud, kui ka ületab seda 7 474,67 euro võrra kuus (eeldatav kasumimarginaal komplekshinna pakkumise osas ja/või ootamatud kulud jms.). Viidatud summa 12 529,82 eurot kuus ületab oluliselt Protokollis näidatud Kolmandale isikule alles jäävat 7474,67 eurot kuus. Järelikult ei kata Kolmanda isiku teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi. Hankija ei kontrollinud, kas Kolmanda isiku pakkumuse madal maksumus on tingitud tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete, mille puhul esineb kohustuslik Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise alus (vt RHS § 115 lg 9). 8.3. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda jäätmete käitlemise ja veo kulu. 8.3.1. Tabelist ei nähtu, et Kolmas isik oleks pakkumuse maksumuses kuludena arvestanud jäätmete veo ja käitlemise kulu. Ka Hankija ei ole kontrollinud, kuidas ja milliste kuludega Kolmas isik kavatseb teenuse osutamise käigus tekkinud ja kogutud jäätmed kokku koguda ja käidelda. 8.3.2. TK p 1.10 sätestab: Kõik töövõtu tulemusena tekkinud ja kogutud jäätmed (sh libedusetõrjeks kasutatud puistematerjalid juhul kui Töövõtja ei korralda nende taaskasutust) transporditakse ning käideldakse vastavalt kehtivale korrale (Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri). Puhastatavatelt aladelt kogutud jäätmed tuleb tööjärgselt ära vedada, keelatud on hooldustööde lõpetamisel jäätmete ladustamine teemaal kauem kui 4 tundi. Keelatud on puhastustööde käigus jäätmete paigaldamine/teisaldamine/juhuslik sattumine töömaaga külgnevatele kinnistutele ning puistematerjalide ja jäätmete paigutamine Töövõtjale mittekuuluvatesse jäätmemahutitesse. Töövõtja korraldab kõigi kogutud jäätmete üleandmise ja utiliseerimise õigusaktidega kooskõlas ja nõuetekohaselt Töövõtja enda kulul. Hankija vastas 31.03.2023 kell 15:39 selgituses, p 5 et: Hankijal puuduvad täpsed andmed, kui suurtes kogustes jäätmeid aasta jooksul kokku kogutakse, kuna hankija ei ole sellist aruandlust senistelt töövõtjatelt küsinud ja jäätmete utiliseerimine on olnud lepingu hinna sees. Samuti võib erinevatel aastatel kogus erineda. Toetudes eelnevatel aastatel töövõtjate poolt avalikult välja öeldule, võime siiski oletada, et masinkoristuse käigus pühkmeid (mustus, pori, tolm jmt) kogutakse aastas ca 600 – 700 tonni, prügikastidest segaolme jäätmeid 3 - 6 tonni ning tänavatelt segaolme jäätmeid ca 0,5 tonni. Kõik antud kogused on hinnangulised, kuid hankija on arvamusel, et need arvud reaalsetest kogustest oluliselt ei erine. 4 (11) Sama selgituse, p-i 4 järgi: Hankija ei anna ette täpset kogust ja leiab, et antud hanke kontekstis on tegemist marginaalse koguse ja kuluga. Kuid leiab tuginedes eelnevate aastate kogemusele, võib korjuste aastane koguarv jääda vahemikku 5-15 tükki ning nende nõuetekohase käitlemise maksumus sisaldub pakkumuse kogumaksumuses. 8.3.3. Segaolmejäätmed on jäätmekoodiga 20 03 01 tähistatud jäätmed ja masinkoristuse käigus kogutavad pühkmed (mustus, pori ja tolm) on jäätmekoodiga 20 03 03 tähistatud jäätmed, st tänavapühkmed. Loomakorjused on II kategooria loomne materjal, mida üldjuhul tohib kõrvaldada põletamise teel tunnustatud põletusrajatises või töödelda tunnustatud töötlemis-ettevõttes. Tunnustatud ettevõtete loetelu on avaldatud Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel, ning nendest on asjakohased eeskätt põletamise, koospõletamise või kütusena põletamise ettevõtted, st AS Epler & Lorenz Tartus, OÜ Cremo Center OÜ Maardus, OÜ Linnutee Cremo Lääne-Nigula vallas, Väikeloomade Krematoorium Tallinnas ja AS Vireen Väike-Maarja vallas. Alternatiivselt on võimalik väita, et loomakorjused on jäätmekoodiga 02 02 02 tähistatud jäätmed. Kõikide jäätmete puhul peab Kolmas isik andma jäätmed üle vastavate jäätmete käitlemise õigust omavale isikule (vt JäätS § 28 lg 2). 8.3.4. Kolmas isik saab segaolmejäätmed viia Viljandi jäätmejaama, kus 1 kg segaolmejäätmete üleandmine maksab 0,202 eurot (sisaldab käibemaksu) ehk 0,168 eurot ilma käibemaksuta. Seega 1 tonni segaolmejäätmete üleandmine maksab 168 eurot (ilma käibemaksuta), st aastas kuni 6,5 tonni segaolmejäätmete käitlemise kulu on (6,5 * 168) on kuni 1092 eurot (käibemaksuta). Kuna Viljandi jäätmejaamas ei võeta jäätmekoodiga 20 03 03 tähistatud jäätmeid vastu, peab Kolmas isik viima tänavapühkmed kas Paikre prügilasse või Väätsa prügilasse (need on kaks Viljandile kõige lähemal asuvat jäätmekäitluskohta, millel on jäätmekoodiga 20 03 03 tähistatud jäätmete käitlemise õigus). Paikre prügilas on 1 tonni tänavapühkmete vastuvõtmise hind 108 eurot tonn (sisaldab käibemaksu) ehk 90 eurot tonn (ilma käibemaksuta). Väätsa prügilas on 1 tonni tänavapühkmete vastuvõtmise hind 105 eurot (ilma käibemaksuta). Seega, aastas kuni 700 tonni tänavapühkmete käitlemise kulu (ilma veokulu arvestamata) Paikre prügilas on (700 * 90) kuni 63 000 eurot. Viljandi ja Paikre prügila vahelise vahemaa pikkuseks on 84,1 km. See vahemaa teeb EKT hinnangul tänavapühkmete veo hinnaks 12 eurot km kohta. Seega, aastane tänavapühkmete veokulu on (12 * 700) 8400 eurot. 8.3.5. Kuna Viljandi jäätmejaamas ei võeta jäätmekoodiga 02 02 02 tähistatud jäätmeid vastu, peab Kolmas isik viima loomakorjused kas II kategooria loomse materjali käitlemise õigust omavasse ettevõttesse või Paikre prügilasse (1 tonni 02 02 02 jäätmekoodiga tähistatud jäätmete vastuvõtmise hind 90 eurot ilma käibemaksuta) või Väätsa prügilasse (1 tonni 02 02 02 jäätmekoodiga tähistatud jäätmete vastuvõtmise hind 105 eurot ilma käibemaksuta). Vaidlustaja eeldab, et 5-15 loomakorjust kaaluvad kuni 50 kg. Seega, aastas 5-15 loomakorjuse käitlemise kulu (ilma veokulu arvestamata) on (0,05 * 90) kuni 4,5 eurot. 8.3.6. Kolmas isik on pakkumuse maksumuses jätnud arvestamata jäätmete (segaolmejäätmed, tänavapühkmed ja loomakorjused) käitlemise ja veo kulud. Ka Hankija ei ole nimetatud kuludele tähelepanu pööranud. Tegemist on Hankija poolse pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise olulise rikkumisega, kuna ainuüksi jäätmete käitlemise kulu moodustab 64 096,5 eurot aastas ja 5341 eurot kuus. Jäätmete käitlemise kulule tuleb lisada jäätmete veo kulu 8400 eurot aastas ja 700 eurot kuus. Jäätmete veo ja käitlemise kulu kokku 6041 eurot kuus on vaid natuke vähem kui Protokollis näidatud Kolmandale isikule alles jääv 7474,67 eurot kuus. Järelikult, Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei kata teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi. Samuti ei kontrollinud Hankija, kas Kolmanda isiku pakkumuse madal pakkumus on tingitud keskkonnaõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest, mille puhul esineb kohustuslik Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise alus (vt RHS § 115 lg 9). 8.4. Hankija väide Vaidlustaja poolt kehtiva hankelepingu täitmiseks kasutatud tehnika koguse kohta on ebaõige, kuna ebaõige on Hankija väide keskmiste tavapäraste Eesti ilmastikuolude kohta. Riigihanke tingimused on rangemad võrreldes kehtiva hankelepingu aluseks oleva riigihanke tingimustega. 8.4.1. Protokolli lk-l 4 võrreldakse Kolmanda isiku näidatud tehnika kogust Vaidlustaja poolt kehtiva hankelepingu alusel kasutatava tehnika kogusega perioodil november 2022 kuni veebruar 2023 ning leitakse, et võrdlusvahemikuks võetud 120-st päevast saab 104 päeva 5 (11) jooksul hakkama 5 masinaga, mis on ka Kolmanda isiku poolt nimetatud kasutusel oleva tehnika hulk. Hankija seisukoht tugineb Ecofleet GPS keskkonna andmetel. Hankija jätab tähelepanuta, et Vaidlustaja kasutas hankelepingu täitmiseks teisi masinaid, mis ei kajastu Ecofleet GPS keskkonnas. Vaidlustaja kasutas kehtiva hankelepingu täitmiseks 10 ühikut tehnikat (auto, traktor, kergveok), lumeveoks 8 ühikut tehnikat (autod) ja 10 inimest + ööpäevaringne valveteenus. Seetõttu on ebaõige Hankija järeldus, et talvisel ajal on võimalik tagada hankelepingu täitmine 7 töötaja ja 4-5 masinaga. 8.4.2. Ebaõige on Protokolli lk 4 väide, et pakkumuse hindamisel tuleb lähtuda keskmistest tavapärastest Eesti ilmastikutingimustest, mitte ekstreemsetest oludest. Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt ei ole võimalik väita, et kogu Eesti jaoks kehtivad keskmised ilmastikutingimused. Viljandi maakonnas on sademeid võrreldes teiste maakondadega enam, vaid Pärnu maakonnas on sademeid enam kui Viljandis (aastane sademete hulk klimaatilise normi (1991-2020) järgi on Viljandis 747 mm ja Pärnus 761 mm ning Eesti keskmine aastane sajuhulk on võrdluseks 662 mm) ning talvisel perioodil (november-märts) jääb samuti Viljandi sademete hulk alla vaid Pärnule. Arvestades, et Viljandi maakonnas on võrreldes teiste maakondadega enam sademeid ja et talvisel perioodil jääb Viljandi sademete hulk alla vaid Pärnule, ei saa Hankija põhjendada Kolmanda isiku pakkumuse maksumust Eesti keskmiste tavapäraste ilmastikuoludega. Samal põhjusel on ekslik Kolmanda isiku väide, et ta osutab sama hinnaga teenust Võrus ja Valgas. Kolmas isik on võtnud pakkumuse maksumuse arvutamisel ekslikult aluseks Võru ja Valga hangetes pakutud hinnad, jättes arvestamata Viljandi talvised ilmaolud. 8.4.3. Hankija võrdlus Riigihankega tellitava teenuse osutamiseks vajaliku tehnika ning kehtiva hankelepingu täitmiseks kasutatava tehnikaga on ebaõige ka seetõttu, et Riigihanke tingimused teenuse osutamiseks on rangemad kui kehtiva hankelepingu tingimused. 8.4.4. Hankija lähtus Vaidlustaja poolt kehtiva hankelepingu täitmiseks kasutatava tehnika koguse kindlaks määramisel ebaõigetest andmetest. Hankija oletus, et Vaidlustaja kasutab kehtiva hankelepingu täitmiseks 5 masinat, ei vasta tegelikkusele. Hankija lähtus Kolmanda isiku poolt teenuse osutamiseks vajaliku tehnika koguse kindlaks määramisel ebaõigesti keskmistest tavapärastest ilmastikuoludest, jättes arvestamata, et Viljandi maakonnas on sademeid võrreldes teiste Eesti maakondadega rohkem. Ka jättis Hankija Kolmanda isiku poolt teenuse osutamiseks vajaliku tehnika koguse kindlaks määramisel arvestamata, et Hanke tingimused teenuse osutamisele on oluliselt rangemad kui kehtiva hankelepingu järgsed teenuse osutamise tingimused. 8.5. Kolmanda isiku kasutatav tehnika kogus ja töötajate arv ei ole teenuse osutamiseks piisavad. Kolmanda isiku kasutatav tehnika kogus on oluliselt väiksem kui Hankija poolt eelmises riigihankes nõutud tehnika kogus. 8.5.1. TK lisa 1 kohaselt, Viljandis on talvise seisunditaseme osas peamiselt 2., 2+ ja 3. seisunditasemega teed. TK lisas 1 toodud tabeli järgi on Viljandi hoolduspiirkonnas 1 esimese seisunditasemega tee, 149 teise seisunditasemega teed, sh 2+ seisunditasemega teed ja 53 kolmanda seisunditasemega teed. TK lisades 1 ja 8 toodud mahtusid ning määruses nr 92 ette nähtud hooldustsüklit silmas pidades tuleb edukal pakkujal Viljandis arvestada, et 53,8 km, st teise seisunditasemega teedel tuleb tee seisundinõuded tagada 8-12 tunniga, 43 km, st kolmanda seisunditasemega teedel tuleb tee seisundinõuded tagada 4-5 tunniga ning 3,5 km, st ohtlikel lõikudel vaid 2-4 tunniga alates lumesaju või tuisu lõpust. 8.5.2. Protokolli lk 3 järgi, Kolmas isik kavatseb Viljandis kasutusele võtta 2 autot ja 2 traktorit teedele ning 1 masina kõnniteedele ning bussitaskutesse. Selline tehnika kogus ei ole teenuse osutamiseks piisav. 8.5.3. TK lisade 1 ja 2 järgi, teede, sh erikattega sõiduteede hooldamisel võib teehooldaja libedustõrje tegemisel ehk teekatte haardeteguri suurendamisel kasutada kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamist ainult erijuhtudel (nt jäävihm või olukord, kus muud abinõud ei toimi) ning kokkuleppel tellijaga. See tähendab, et Kolmas isik ei saa libedusetõrje teostamisel piirduda kloriidide kasutamisega, vaid peab libeduse kõrvaldama sahkamisega (vt TK p 2.13). Sahkamist teostatakse eeskätt hooldetraktoritega, mida Kolmandal isikul on vaid 2. 6 (11) 8.5.4. Seda, et Kolmanda isiku tehnika kogus ei ole hooldustööde osutamiseks piisav, kinnitab võrdlus Hankija poolt tehnikale ja selle kogusele esitatud nõuetele eelmises riigihankes (viitenumber 198164). 8.5.5. Kolmanda isiku kasutatav töötajate arv (7 töötajat talvel ja 5 töötajat suvel) ei ole hooldustööde nõuetekohaseks osutamiseks piisav. Eluliselt ei ole usutav, et 1 töötaja suudab talveperioodil nõuetekohaselt teostada ülekäiguradade hoolduse, bussipeatuste hoolduse ja parklate ja kõnniteede hoolduse (vt Tabel) TK lisade 1-5 järgi, hooldustööde teostamiseks on vaja hooldada 88 bussipeatust ja paviljoni, 107 ülekäigurada (97 reguleerimata ülekäigurada, 12 reguleeritud ülekäigu rada, 37 ohutussaart ja 2 teetõkist) ja 51 928 m2 parklaid. Kolmas isik peab töötajatele tagama nõuetekohase töö- ja puhkeaja. 8.6. Hankija poolne Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontroll on puudulik, sh ei ole Hankija kontrollinud Kolmanda isiku tööajagraafikuid, tehnika soetamise kulusid, tehnika hoidmise ja hooldamise koha kulusid ega kütusekulusid. 8.6.1. Kuna Kolmanda isiku töötajate arv (talvel 7 ja suvel 5) on oluliselt väiksem, kui arvutuses näidatud ja Vaidlustaja poolt kehtiva hankelepingu alusel kasutatavate töötajate arv, siis oleks Hankija pidanud küsima Kolmandalt isikult töötajagraafikud ning hindama, kas Kolmanda isiku näidatud töötajate arvuga on võimalik teenust osutada, arvestades sealhulgas tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete täitmist. Hankija jättis Kolmanda isiku töötajate töö- ja puhkeaja täielikult kontrollimata, eeldades sealjuures, et Kolmanda isiku töötajad, kes teostavad hooldetöid, täidavad samaaegselt ka ööpäevaringse valveteenistuse ülesandeid. 8.6.2. Hankija ei kontrollinud Kolmanda isiku tehnika soetamise kulusid vaid lähtus Kolmanda isiku väitest, et ühe masina liising või, kui masin on välja ostetud, siis remont on 500 eurot kuus. Vaidlustaja hinnangul on uue tänavahoolduse tarbeks kasutatava masina amortisatsioon või vana masina remondikulu ca 3000 eurot kuus. Hankija ei kontrollinud, kuidas on Kolmas isik saanud masina liisingu või remondi kuluks 500 eurot kuus ja kas see summa sisaldab ka kindlustusmakset. 8.6.3. Hankija ei kontrollinud, kuidas on võimalik, et Kolmanda isiku ruumide rendi kulu on vaid 1200 eurot kuus. Kuigi vastavustingimustes räägitakse vaid tehnika hoidmise ja hooldamise kohast, peab Kolmandal isikul olema ka koht, kus: (a) on võimalik hoida ja hooldada tehnikat; (b) kus on võimalik hoida soola, killustikku ja liiva; (c) kus töötajatel on võimalik riideid vahetada, pesta ja WC-d kasutada; (d) kus eelneva tõttu peab olema sees elekter, vesi- ja kanalisatsioon, küte ja valve. 8.6.4. Hankija ei kontrollinud Kolmanda isiku kütusekulu (vt Protokolli lk 3 – talvel keskmiselt 4000 eurot kuus ja suvel 1000 eurot kuus). Hankija eeldas, et hooldustööde teostamiseks kasutatavate masinate kütusekulu on 25 l/100 km kohta (vt Protokolli lk 5). Selline kütusekulu võib-olla võimalik pikamaa veokitel, mis liiguvad ühtlasel kiirusel, kuid masin, mis lükkab talvel rasket lund ja liigub 20km/h, ei saa kulutada kütust vaid 25 l/100 km kohta. Hankija poolt läbi viidud kütusekulu kontroll on sisutu, tõendamata– selle asemel, et küsida Kolmandalt isikult selgitusi ja tõendeid kütusekulu kohta, asus Hankija Kolmanda isiku asemel Kolmanda isiku kütusekulu põhjendama. 8.6.5. Hankija rikkus oluliselt RHS § 115 lg-s 1 sätestatud uurimiskohustust, sh kohustust kontrollida Kolmanda isiku väiteid masinate liisingu või remondi kulude, tehnika hoidmise ja hooldamise koha kulude ning kütusekulude osas. Samuti rikkus Hankija uurimiskohustust, jättes Kolmandalt isikult välja nõudmata ja kontrollimata tööajagraafikud, mis võimaldaksid hinnata seda, kas Kolmanda isiku näidatud töötajate arvuga on võimalik osutada teenust Riigihanke tingimustes näidatud nõudeid järgides. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimise asemel põhjendas Hankija Kolmanda isiku pakkumuse maksumust Kolmanda isiku eest. 8.7. 17.08.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 8.7.1. Hankija ei kontrollinud Kolmanda isiku tehnika soetamise kulusid, kuna kulud tehnika soetamisele või hooldamisele on oluliselt suuremad kui Kolmanda isiku näidatud 500 eurot kuus masina kohta. 7 (11) 8.7.2. Kolmanda isiku majandusaasta aruandest nähtuvalt on Kolmas isik majanduslikes raskustes, mis seab kahtluse alla Kolmanda isiku võimaluse palgata täiendavaid töötajaid. 8.7.3. Asjakohatu on Hankija väide, et Hankija vastutab riskide eest. Kui Hankija pidas oluliseks vaid pakkumuse madalat maksumust, siis ei oleks Hankija pidanud kehtestama teenuse kvaliteedile kõrgeid nõudeid. Praegune olukord, kus Riigihanke tingimused näevad ette teenuse kvaliteedile konkreetsed tingimused, kuid kus Hankija loobub pärast pakkumuste maksumuste nägemist nende tingimuste täitmise nõudmisest, on vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. 9. Hankija, Viljandi Linnavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 08.08.2023 ja 21.08.2023 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 9.1. Hankija on RHS §-ga 85 kooskõlas valinud välja soodsaima pakkumuse, võttes eelkõige arvesse parima hinna ja kvaliteedi suhte, mis hõlmab muuhulgas pakkumuse hinda või kulu. 9.2. Hankija on teinud lisapäringuid Kolmandale isikule, et veenduda tema pakutud hinna vastavust tööde mahule. Hankija on veendunud, et Kolmas isik teeb Riigihankes küsitud tööd ja teenused nõuetekohaselt. Samuti on olnud eelnevalt positiivne tagasiside teistelt omavalitsustelt, kus Kolmas isik tööd on teinud ja teeb. 9.3. Hankija on kindlaks teinud, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Olles teinud RHS §-i 115 kohaselt mitmeid järelepärimisi Kolmandale isikule, on saadud Hankija jaoks ammendavaid vastuseid. 9.4. 21.08.2023. a esitas Hankija täiendavad seisukohad. 9.4.1. Vaidlustaja on oma kalkulatsioonide esitamisel olnud pealiskaudne ja esitanud ebaõigeid või moonutatud andmeid. 9.4.1.1. Põhjendused, et Kolmas isik rikub tööseadusandlust, ei päde, sest Hankija ei ole pakkujale ette kirjutanud, et need 4 töömeest igal päeval, kes tööd teevad, peavad olema ühed ja samad. Kolmandal isikul on õigus ja kompetents oma tööd ise korraldada. 9.4.1.2. Vaidlustaja väited sademete kohta ei ole tegelikkusele vastavad, sest sademed võivad maha tulla talvel väga erinevalt, kas korraga või siis aeg-ajalt, mistõttu Keskkonnaagentuuri andmeid vaidlustuses esitatud kujul kasutada ei saa. 9.4.1.3. Asjakohatud on Vaidlustaja viited eelmisele riigihankele. Eelmiste hangetega võib olla alati muutusi, kasvõi linnatänavate pikkuses. 9.4.1.4. Vaidlustuskomisjon on oma varasemates otsustes (nt otsus nr 46-22/246825) asunud seisukohale, et kaks pakkumust ei ole piisavalt representatiivne valim, tegemaks järeldust selle kohta, millises suurusjärgus hinnad on „tavalised“ ja ilmselt turuhinda kajastavad ning millised on „anomaalselt madalad“ ja kahtlust äratavad. 10. Kolmas isik, RoadWest OÜ vaidlustusmenetluses seisukohti ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 11. Vaidlustaja on vaidlustanud eelkõige Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, kuna leiab, et Hankijal oleks tulnud Kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata kuna tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. 12. Kohtute ja vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt on põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamata jätmine vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamine on keerukas majanduslik otsus ning kohtulik kontroll selle üle on üldjuhul piiratud. Vaidlustuskomisjon või kohus saab vaidluse lahendamisel üksnes kontrollida, kas hankija on oma kohustusi pakkumuste maksumuste 8 (11) kontrollimisel nõuetekohaselt täitnud, ega saa ise hakata hankija asemel esitatud kalkulatsioone ümber hindama. 13. Vaidlust ei ole selles, et Hankijal tekkis kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas ja Hankija on küsinud Kolmandalt isikult RHS § 115 lg 1 alusel korduvalt (10.04.2023. 17.04.2023, 20.06.2023 5.07.2023 ja 13.07.2023) selgitusi, sh pakkumuse maksumuse kohta. Kolmanda isiku pakkumuse võimalik põhjendamatult madal maksus oli muuhulgas vaidluse esemeks vaidlustusasjas nr 66-23/261388. 14.06.2023 otsuses nr 66-23/261388 käsitles vaidlustuskomisjon põhjalikult menetlusosaliste seisukohti ning ei asunud seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, kuid leidis, et Hankija on jätnud vastava sisulise kontrolli läbi viimata. Seetõttu tunnistas vaidlustuskomisjon kehtetuks Hankija otsuse, millega RoadWest OÜ pakkumus tunnistati edukaks. Eelnimetatud jõustunud otsuses märkis vaidlustuskomisjon muuhulgas ka seda, et Hankija kaalutlused, miks Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud, on sisutühjad ja üldsõnalised ning nendest lähtudes ei ole vaidlustuskomisjonil võimalik Hankija otsuse õiguspärasust kontrollida. Seega ei saa praeguse vaidluse lahendamisel lähtuda Hankija varasema otsuse põhjendustest. Vaidlustuskomisjoni 14.06.2023 otsusest nr 66-23/261388 juhindudes teostas Hankija täiendava kontrolli RoadWest OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle (kontrolli tulemused on välja toodud Protokollis), asus taas seisukohale, et RoadWest OÜ pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal ning tunnistas RoadWest OÜ pakkumuse Korraldusega edukaks. 14. Vaidlustaja on vaidlustuses välja toonud väga konkreetsed asjaolud, mille tõttu ta leiab, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ning Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on seetõttu õigusvastane: 1) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda teenuse osutamise eest vastutava isiku, liiklusreguleerija ja ööpäevaringselt töötava valveteenistuse töötajate tööjõukulusid ega töötajate puhkusetasusid. Hankija ei kontrollinud, kas Kolmanda isiku pakkumuse madal maksumus on tingitud tööõiguse valdkonna reguleerivate sätete rikkumisest; 2) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda jäätmete käitlemise ja veo kulu. Hankija ei kontrollinud, kas Kolmanda isiku pakkumuse madal maksumus on tingitud keskkonna valdkonna reguleerivate sätete rikkumisest; 3) Hankija väited Vaidlustaja poolt kehtiva hankelepingu täitmiseks kasutatud tehnika koguse kohta ja keskmiste tavapäraste Eesti ilmastikuolude kohta on ebaõiged. Hanke tingimused on rangemad võrreldes kehtiva hankelepingu aluseks olevate Riigihanke tingimustega; 4) Kolmanda isiku kasutatav tehnika kogus ja töötajate arv ei ole teenuse osutamiseks piisavad. Üks töötaja ei suuda talveperioodil nõuetekohaselt, sh ettenähtud aja jooksul, teostada ülekäiguradade hooldust, bussipeatuste hooldust ja parklate ja kõnniteede hooldust. Kolmanda isiku kasutatav tehnika kogus on oluliselt väiksem kui Hankija poolt eelmises riigihankes nõutud tehnika kogus; 5) Hankija poolne Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontroll on puudulik, sh Hankija ei kontrollinud Kolmanda isiku tööajagraafikuid, tehnika soetamise kulusid, tehnika hoidmise ja hooldamise koha kulusid ega kütusekulusid. 15. Vaidlustusele 08.08.2023 ja 21.08.2023 esitatud vastustes ei esitanud Hankija mingeid sisulisi seisukohti Vaidlustaja eeltoodud väidete kohta kuludest, mida Vaidlustaja hinnangul Kolmanda isiku pakkumuse maksumuses ei sisaldu, mistõttu vaidlustuskomisjon pidas vajalikuks vaidlustuse läbivaatamist vaidlustuskomisjoni istungil. Paraku ei esitanud Hankija ka 24.08.2023. a toimunud vaidlustuskomisjoni istungil sisulisi ning argumenteeritud vastuväited Vaidlustaja seisukohtadele. Seega jättis Hankija Vaidlustaja väidetele vaidlustusmenetluses tegelikult vastamata. Kolmas isik ei esitanud vaidlustusmenetluses oma seisukohti ega osalenud ka vaidlustuskomisjoni istungil. 16. Vaidlustuskomisjon ei saa asuda hankija asemel kontrollima pakkumuse maksumuse põhjendatust, vaid kontrollib seda, kas hankija sai talle esitatud dokumentide ja info alusel asuda seisukohale, et maksumus on põhjendatud ja sellega on võimalik sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täita, tegemist on hankija kaalutlusotsusega. 9 (11) 17. Riigikohus on 04.11.2020 otsuse 3-20-924 p-s 25 märkinud järgmist:[---]“Põhjendamatult madal maksumus“ on määratlemata õigusmõiste. Kolleegium on asjas nr 3-3-1-50-15 tehtud otsuses (p 23) selgitanud, et hankedirektiivid ei sätesta täpselt, millal on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks. Seetõttu on selle määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija ülesanne, kuid see peab toimuma objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99, p-d 67 ja 69). Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis kõiki asjassepuutuvaid fakte, silmas pidades, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses on mitteammendav (RHS § 115 lg 7). 18. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuigi otsuse tegemine pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle on hankija pädevuses ning hankija otsuse tegemisel arvestada oma kaalutlustes erinevaid asjaolusid, peab hankija vaidluse korral suutma põhjendada oma otsust, mitte lugeda pakkumuse maksust põhjendamatult madalaks vähemalt juhul, kui vaidlustaja esitatud väited seavad ilmselgelt kahtluse alla selle, et hankelepingu täitmine pakutud maksumusega on võimalik. 19. Pakkumuse esitamise ettepaneku p-st 6.3 - Pakkumuse maksumus kalkuleeritakse selliselt, et tagatud oleks hankelepingu nõuetekohane täitmine. Pakkuja peab arvestama kõikide hankelepingu täitmiseks vajalike tööde, teenuste, tehnika, personali, materjalide jm kuludega k.a nendega, mida ei ole alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on lepingu eesmärki arvestades tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks - järeldab vaidlustuskomisjon, et Riigihanke väline ristsubsideerimine ei ole vaidlusaluses Riigihankes lubatud ning pakkumuse maksumus peab seega katma kõik teenuse osutamisega seotud kulud. 20. 17.07.2023. a vastuses Hankija küsimusele RoadWest OÜ pakkumuse maksumuse kohta on Kolmas isik muuhulgas märkinud, et tema pakkumuse puhul on aastaringsete tööde komplekshind (käibemaksuta) 266 800 eurot ja kulu ühes kuus 22 233,33 eurot. Kuna RoadWest OÜ on teinud aastaringsete tööde komplekshinnaga pakkumuse kuluga ühes kuus 29 708 eurot, katab RoadWest OÜ pakkumuse maksumus nii lepingu täitmisega seotud otsesed kulud, kui ka ületab seda 7 474,67 euro võrra kuus (eeldatav kasumimarginaal). Vaidlustaja väitel on Kolmanda isiku pakkumuse maksumuses arvestamata erinevad kulud teenuse osutamiseks, mille kogumaksumus kuus ületaks kaugelt Kolmanda isiku nimetatud 7 474,67 eurot kuus (võimalik kasumimarginaal). Isegi juhul, kui arvestada üksnes Vaidlustaja väiteid, et Kolmanda isiku pakkumus ei sisalda teenuse osutamise eest vastutava isiku, liiklusreguleerija ja ööpäevaringselt töötava valveteenistuse töötajate tööjõukulusid ega puhkusetasusid ning jäätmete käitlemise ja veo kulu, ületavad Vaidlustaja väidetud kulud Kolmanda isiku eeldatavat kasumimarginaali (7 474,67 eurot kuus) ning Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei kataks enam kulusid. Protokollist nähtuvalt ei arvestanud Hankija nende asjaoludega Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel ning Hankija ega Kolmas isik ei esitanud asjakohaseid argumente ka vaidlustusmenetluses. Siiski kinnitas Kolmanda isiku esindaja vaidlustuskomisjoni istungil, et Hankija ei ole kontrollinud, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus sisaldab jäätmete käitlemise ja veo kulu, mis Vaidlustaja väitel on 6041 eurot kuus. 21. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole kontrolli Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle viinud läbi piisava põhjalikkusega, et veenduda Kolmanda isiku võimes hankelepingut pakutud maksumusega täita, mistõttu Hankija otsus, millega RoadWest OÜ pakkumus tunnistati edukaks tuleb tunnistada kehtetuks. 22. Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsuse, millega tunnistati RoadWest OÜ pakkumus edukaks, tunnistab vaidlustuskomisjon hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest lähtuvalt ja õigusselguse tagamiseks - kui kehtetuks tunnistatakse juba üks hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja või pakkumus enam hankemenetluses osaleda, tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele ajaliselt järgnevad hankija otsused vastava pakkuja või pakkumuse kohta - kehtetuks ka Hankija otsused, millega RoadWest OÜ kvalifitseeriti ja jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata. Vaidlustusmenetluse kulud 23. Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 10 (11) 23.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 1200 eurot. 23.2. Vaidlustaja esitas tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 5 177,5 eurot (käibemaksuta), kokku 27,25 tunni õigusabi osutamise eest (tunnihinnaga 190 eurot)1. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured. Vaidlustusasi ei ole harilikust oluliselt mahukam ega keerukam. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud 22 töötunni ulatuses, seega 4180 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Hankijalt välja mõista. 23.3. Hankija kulud jäävad tema enda kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 1 Vaidlustaja on eksinud oma 24.08.2023 taotluses, märkides 24 h ja 15 min õigusabi osutamise tasu summana 5887,5 eurot (käibemaksuta). Taotlusele lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et 24 h ja 15 min õigusabi osutamise tasu käibemaksuta on 4 607, 50 eurot. Vaidlustaja on ilmselt arvestanud taotluses kaks korda riigilõivu summat – 1280 eurot. 11 (11)