Keskkonna- ja kliimaprioriteetide elluviimine mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027....raames

Ref. Ares(2023)5935215 - 31/08/2023 Lisa: Eesti peamised prioriteetsed meetmed keskkonnahoidlikkuse vallas12 PRIORITEETSED MEETMED Ringmajandus ja jäätmekäitlus • Võtta kasutusele uued poliitikavahendid, sealhulgas majanduslikud vahendid, et veelgi rohkem vältida jäätmeteket, muuta korduskasutus ja ringlussevõtt majanduslikult huvipakkuvamaks ning lõpetada korduskasutatavate ja ringlussevõetavate jäätmete põletamine ja prügilasse ladestamine. • Kehtestada omavalitsuse tasandil olmejäätmete ringlussevõtu ja tekke kohustuslikud eesmärgid ning näha nõuetele mittevastavuse korral ette rahalised karistused. Töötada omavalitsustele välja rakendamise toetamise programmid ja viia need ellu, et aidata kaasa nende püüdlustele liigiti kogumise korraldamisel ja ringlussevõtu parandamisel. • Parandada ja laiendada jäätmete, sealhulgas biojäätmete liigiti kogumist. Kehtestada kohalikes omavalitsustes liigiti kogumise teenuse miinimumstandardid (kogumissagedus, konteinerite liigid jms), et tagada ringlussevõtuks sobivate jäätmete kokkukogumise kõrge määr, ning rajada jäätmekogumispunktid. Kasutada selliseid majanduslikke vahendeid nagu jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteem. • Lõpetada korduskasutatavate ja ringlussevõetavate jäätmete põletamine. • Parandada laiendatud tootjavastutuse süsteemide toimimist kooskõlas laiendatud tootjavastutust käsitlevate üldiste miinimumnõuetega. Elurikkus ja looduskapital • Kehtestada kõigi looduskaitsealade jaoks alaspetsiifilised, seadusega kooskõlas olevad kaitse-eesmärgid ja -meetmed. • Võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et asjaomaste liikide ja elupaikade soodne kaitsestaatus saavutatakse ka erametsades. • Võtta arvesse kuivendustaristu võimalikku mõju kaitsealuste elupaikade ja liikide kaitse- eesmärkidele ning võtta vajalikud meetmed, et seda mõju heastada ja mitte soodustada seda ühise põllumajanduspoliitika kaudu. • Suurendada jõupingutusi, et parandada 2028. aastaks poollooduslike rohumaade haldamist 60 000 hektaril. • Parandada elupaikade direktiivi artikli 6 lõigete 2, 3 ja 4 rakendamise süsteemi, muutes looduskaitseseadust, et tagada eraldi asjakohane hindamismenetlus. Tagada, et elupaikade direktiivi artikli 6 lõike 3 nõuete kohaselt viiakse läbi asjakohane hindamine. • Tagada piirkondlik koostöö samasse merepiirkonda või mere allpiirkonda kuuluvate liikmesriikidega peamiste surveteguritega tegelemiseks. • Jätkuvalt toetada ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamist ja hindamist ning asjakohaste näitajate abil ökosüsteemide arvepidamise arendamist, et lõimida ökosüsteemide ulatus, seisund ja teenused (sealhulgas mõningad rahalised näitajad) rahvamajanduse arvepidamisse; jätkuvalt toetada riiklike ettevõtlus- ja elurikkuse platvormide, sealhulgas looduskapitali arvestamise süsteemide arendamist, et jälgida ja hinnata ettevõtluse mõju elurikkusele. Nullsaaste Puhas õhk • Võtta riikliku õhusaaste kontrolli programmi raames meetmeid peamistest allikatest pärit heite vähendamiseks. • Tagada täielik vastavus ELi õhukvaliteedistandarditele ja õhusaasteainete heite jätkuv kahanemine, et vähendada õhusaaste kahjulikku mõju tervisele ja majandusele, eesmärgiga saavutada edaspidi WHO soovitatud väärtused. Tööstusheide • Jätkata energeetikasektorist ning kodulindude ja sigade intensiivkasvatusest õhku eralduva heite vähendamist. 1 Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine 2022. aastal. Riigiaruanne – EESTI, SWD/2022/255 final. 2 Riigipõhised soovitused: pdf (europa.eu)  Suurte tööstusõnnetuste ennetamine – SEVESO • Tugevdada kontrolli ja nõuete täitmise tagamist, et tagada vastavus Seveso III direktiivi sätetele, eelkõige seoses üldsuse teavitamise ja käitiseväliste hädaolukorras toimimise plaanidega. Vee kvaliteet • Hinnata uusi muudatusi veekogu füüsilistes omadustes kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi artikli 4 lõikega 7. Hindamisel tuleb kaaluda alternatiivlahendusi ja asjakohaseid leevendusmeetmeid. • Jätkata seniseid jõupingutusi veekogude põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku reostamise vastu võitlemiseks ning ökoloogiliste vooluhulkade kindlaksmääramiseks kõigi asjaomaste veekogude puhul. • Parandada vee-, mere- ja looduspoliitika kooskõlastatud rakendamist. • Täielikult rakendada asulareovee puhastamise direktiivi kõigis linnastutes, ehitades vajaliku taristu. • Vaadata läbi nitraaditundlike alade määramine nitraadidirektiivi alusel, lisades alad, kust vesi liigub eutrofeerunud veekogudesse, ning muuta tegevusprogrammi, eelkõige selleks, et vähendada ja ennetada maismaa ja mere pinnavee eutrofeerumist märkimisväärse põllumajandusliku survega piirkondades. Kemikaalid • Tõhustada haldussuutlikkuse rakendamist ja nõuete täitmise tagamist, et saavutada nõuetele mittevastavuse suhtes nulltolerants. • Rakendada täielikult kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitlev määrus ning kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse jõustamisstrateegiad. Euroopa poolaasta 2023: rohepöördega seotud riigipõhised soovitused • Vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest, kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, sealhulgas riigi elektrivõrgu võimsuse suurendamise kaudu. Tagada elektriühenduste piisav võimsus, et suurendada varustuskindlust, ja jätkata sünkroniseerimist ELi elektrivõrguga. Suurendada energiatõhusust uute rahastamis- ja toetusmeetmete abil, et saavutada pikaajalise renoveerimisstrateegia eesmärgid. Jätkata jõupingutusi säästva transpordi osakaalu suurendamiseks raudteevõrgu elektrifitseerimise ja maksustamise kaudu, mis stimuleerib veeremi järkjärgulist uuendamist heiteta või vähese heitega sõidukite suunas. Suurendada poliitilisi jõupingutusi rohepöördeks vajalike oskuste ja pädevuste pakkumiseks ja omandamiseks. Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Aivo Orav, Esindus EL juures üldaadress Teema: Letter on Biodiversity: Moving towards implementation of environmental and climate priorities under the 2021-2027 Cohesion policy Your excellency, Please find attached a letter on Biodiversity: Moving towards implementation of environmental and climate priorities under the 2021-2027 Cohesion policy. Please note that this letter will be sent by email only, no hard copy will be sent. Kind regards, European Commission - DG Environment E.1 Green Finance and Investments Office: BRE2 08/432 B - 1049 Brussels [DG ENV banner (2)] Website: http://ec.europa.eu/environment Follow us on: [cid:[email protected]] <https://www.facebook.com/EUEnvironment> [cid:[email protected]] <https://twitter.com/EU_ENV> [cid:[email protected]] <https://www.youtube.com/EUEnvironment> [cid:[email protected]]Please remember to protect the environment. Print only if necessary. Recycle the paper. Ref. Ares(2023)5935215 - 31/08/2023 EUROOPA KOMISJON PEADIREKTORAAT EELARVEKÜSIMUSED KLIIMAMEETMED KESKKOND REGIONAAL- JA LINNAPOLIITIKA Peadirektorid Brüssel ENV.E.1/ Suursaadik hr Aivo ORAV Erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigi alaline esindaja Euroopa Liidu juures Rue Guimard/Guimardstraat 11/13 1040 Bruxelles/Brussel Teema: Keskkonna- ja kliimaprioriteetide elluviimine mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika ja muude rahastamisprogrammide raames Lugupeetud härra suursaadik Nüüd, kui 2021.–2027. aasta EL rahastusprogrammid, sh. ühtekuuluvuspoliitika programmid on jõudnud rakendusetappi, kutsume Eesti ametiasutusi üles jätkama jõupingutusi kliima- ja keskkonnakaalutluste lõimimiseks riigi programmidesse, et saavutada ELi keskpika ja pikaajalise kestlikkuse eesmärgid. 2022. aasta keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise1 ja 2023. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketiga2 loodi raamistik kliima- ja keskkonnaprioriteetide elluviimiseks. Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise 27 riigiaruandes ja Euroopa poolaasta3 riigiaruannetes määratakse kindlaks liikmesriikide probleemid ja prioriteetsed meetmed. Need võivad täiendada ja/või täiendavalt suunata ühtekuuluvuspoliitika ja muude ELi rahastamisprogrammide raames kavandatud meetmeid. Kirja lisas, mis põhineb keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise ja Euroopa poolaasta riigiaruannetel, tuuakse esile Teie liikmesriigi peamised keskkonna- ja kliimaprioriteedid. Eelkõige sooviksime juhtida Teie tähelepanu elurikkuse kaitsele ja taastamisele. Elurikkusega seotud kulutuste jälgimise metoodikale tuginedes on elurikkuse eesmärkide 1 Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine, september 2022. 2 https://commission.europa.eu/business-economy-euro/economic-and-fiscal-policy- coordination/european-semester/european-semester-timeline/spring-package_en 3 https://economy-finance.ec.europa.eu/publications/2023-european-semester-country-reports_en Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË – Telefon: +32 22991111 Kabinet: BRE2 08/DCS – Telefon otsevalimisel: +32 229-84392 saavutamisele kaasaaitavate rahaliste vahendite tase liikmesriigiti ja kõigis asjaomastes ELi rahastamisvahendites väga erinev. Sellest ei piisa, et saavutada ELi elurikkusega seotud kulutuste eesmärk ELi mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027), nagu on sätestatud institutsioonidevahelises kokkuleppes 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta4. ELi elurikkusega seotud kulutuste eesmärgi kohaselt on elurikkusele tehtavad kulutused 2024. aastal 7,5 %, 2026. ja 2027. aastal 10 %. Komisjoni 2024. aasta eelarvestusest5 nähtub, et EL ei pruugi saavutada elurikkusega seotud kulutuste 10 % eesmärki 2026/2027. aastal, kuna iga-aastased elurikkuse eesmärkidele tehtavad kulutused on prognooside kohaselt 2026. aastal üksnes 8,6 % ja 2027. aastal 8,4 %. Hinnangulised summad ei ole samuti piisavad, et saavutada eelmise aasta detsembris toimunud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsil6 vastu võetud Kunming- Montreali üleilmse elurikkuse raamistikus seatud eesmärgid. Üleilmne raamistik vajab elurikkuse riikliku ja rahvusvahelise rahastamise kahekordistamist 2030. aastaks. ELil ja selle liikmesriikidel on kohustus esitada 2024. aastaks aruanne bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni riiklikust rahastamisest. Seega on vaja teha pidevaid jõupingutusi, et tagada elurikkusega seotud eraldiste tõhus kasutamine nende eesmärkide saavutamiseks. Seepärast julgustab komisjon liikmesriike täielikult ära kasutama ühtekuuluvuspoliitika programmides elurikkuse eesmärkide saavutamiseks kavandatud summasid, et täita ELi seatud elurikkuse eesmärke. Samas nõuab ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamine märkimisväärseid investeeringuid, kuna kasvuhoonegaaside heidet tuleb kõigis majandusharudes vähendada. Seepärast kutsume Teid üles käsitlema oma vastavates programmides nii viimaseid rohepöördega seotud riigipõhiseid soovitusi7 kui ka Teie ajakohastatud riiklikus energia- ja kliimakava projektis kindlaks tehtud investeerimislünki. Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tegi komisjon hiljuti ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse uus Euroopa strateegilise tehnoloogia platvorm (STEP), mille raames kutsutakse liikmesriike muu hulgas üles suunama oma ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ümber puhtale tehnoloogiale, digi- ja süvatehnoloogiale ning biotehnoloogiale. See annab võimaluse tugevdada programmide elurikkuse mõõdet, toetades samas kliimameetmetega seotud kulutusi. Sama oluline on tagada elurikkusele eraldatavate rahaliste vahendite tõhus kasutamine ja luua tingimused elurikkuse aspektide võimalikult ulatuslikuks lõimimiseks kõigisse ühtekuuluvuspoliitika investeeringutesse, näiteks rakendades looduspõhiseid lahendusi ja ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise, sealhulgas neid, mis aitavad kaasa ka kliimameetmetele. Kliima- ja keskkonnameetmete rahastamine toob ka olulist sotsiaal-majanduslikku kasu. Need eelised hõlmavad üleujutusriski ohjamist looduspõhiste lahenduste abil, kuumalainete mõju leevendamist ning veega kindlustatuse ja vee kvaliteedi parandamist roheliste taristute kaudu, CO2 ulatuslikumat sidumist ja toiduga kindlustatuse 4 Institutsioonidevaheline kokkulepe, L 433 I/28, 22.12.2020. 5 https://commission.europa.eu/document/download/dbef5fc5-7cdd-47d3-823a- cfb804861673_en?filename=DB2024-Statement-of-Estimates.pdf 6 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istung 7 Euroopa poolaasta 2023 – Consilium (europa.eu) 2 parandamist tolmeldajate kaitsmise kaudu. Seega toovad investeeringud kaitsealadesse 8 ja ökosüsteemide taastamisse, mida võimendab ka tulevane looduse taastamise määrus, 9 mitmesugust kasu kogu majanduses ja ühiskonnas. Meie eesmärk on tagada, et ühtekuuluvuspoliitika ja muude rahastamisprogrammide, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika raames toetatavad investeeringud aitaksid kaasa rohepöördele ja tagaksid elurikkuse eesmärkide saavutamise. Nüüd on oluline hetk teha õigeid investeerimisotsuseid, et saavutada ELi ambitsioonikad kliima- ja keskkonnaeesmärgid. Julgustame liikmesriike jätkama tööd keskkonna- ja kliimanõuete lõimimiseks programmide rakendamise kõikidesse etappidesse. See hõlmab muu hulgas projektide valikukriteeriume ja suuniseid toetusesaajatele, et tagada keskkonna- ja kliimanõuete ning -kaalutluste nõuetekohane kajastamine projektikonkurssidel. Programmi keskkonnamõju strateegilise hindamise leiud ja tulemused ning olulise kahju ärahoidmise hindamine10 on selle oluline sisend ning sidusrühmad, eelkõige keskkonna- ja kliimaasutused ning kodanikuühiskond, tuleks protsessi tihedalt kaasata. Fondide tõhusa rakendamise toetamiseks on ühtekuuluvuspoliitika programmide raames võimalik anda tehnilist abi, sealhulgas toetust toetusesaajatele projektide ettevalmistamise ja taotlemise etapis, kus edendatakse keskkonnaaspekte. Abivahend „Green Assist“ võib ühtlasi pakkuda täiendavat nõustamistuge11 projekti arendamiseks. Praktikakogukond „Ühtekuuluvus üleminekute jaoks“ (C4T) võib pakkuda kohandatud abi Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi poliitikaeesmärgi nr 2 raames rahastatavate elurikkuse kaitse ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidele suunatud investeeringute rakendamiseks. Loodame heale koostööle, et lähiaastatel saavutada kavandatud meetmete abil kõige kestlikumad tulemused. Meie talitused on Teie käsutuses, et pakkuda vajalikku abi. Lugupidamisega 8 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7)) raames. 9 ELi #looduse taastamise määrus (europa.eu) 10 Vt: Komisjoni selgitav märkus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta ühtekuuluvuspoliitika raames, EGESIF, 27.9.2021. 11 https://cinea.ec.europa.eu/programmes/life/green-advisory-service-sustainable-investments-support- green-assist_en 3 Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat Keskkonna peadirektoraat Normunds POPENS Florika FINK-HOOIJER Eelarve peadirektoraat Kliimameetmete peadirektoraat Stéphanie RISO Kurt VANDENBERGHE Lisa: Teie liikmesriigi peamised keskkonnahoidlikud prioriteetsed meetmed, mis põhinevad keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise 2022. aasta riigiaruandel ja vajalikel ajakohastustel ning Euroopa poolaasta 2023. aasta riigipõhistel soovitustel. 4 Saatja: Webdesktop <[email protected]> Saadetud: 01.09.2023 14:55 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <"RAM Info"> Koopia: <[email protected]>; <[email protected]>; <"Taavi Kimmel">; <[email protected]>; <[email protected]>; <=?utf- 8?Q?Martin_P=C3=B5der?=> Teema: Webdesktop: Keskkonna- ja kliimaprioriteetide elluviimine mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027....raames Manused: 822.pdf; 822_lisa.pdf; 822.msg Tere! Edastan Euroopa Komisjoni kirja. Palun saatke vajadusel veel edasi. EV AEEL juures reg. number: 10.2-12.K/822 Reg. kuupäev: 01.09.2023 Sisu: Keskkonna- ja kliimaprioriteetide elluviimine mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika ja muude rahastamisprogrammide raames -- Heade soovidega Tiiu Noobel sekretär, EV alaline esindus EL juures +32 2227 4337