3. isiku täiendav seisukoht

31.08.2023 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT ja TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Kolmas isik: NyxAir OÜ Registrikood 14361523 Peterburi tee 44/2, 11415 Tallinn Kolmanda isiku esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Tatari 1, 10141 Tallinn E-post [email protected] Hankija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Registrikood 70000734 Lai tn 39 // Lai tn 41, Tallinn 15056 Hankija esindaja: Lili Lillepea E-post [email protected] Vaidlustaja: DIAMOND SKY OÜ Registrikood 12439103 J. Kunderi 25, 10121 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Keidi Kõiv, vandeadvokaat Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn E-post [email protected] TAOTLUSED 1. Mõista DIAMOND SKY OÜ-lt NyxAir OÜ kasuks välja täiendav menetluskulu 2420 eurot. ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on DIAMOND SKY OÜ (vaidlustaja) vaidlustus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (hankija) riigihankes „Avaliku liiniveo teostamine Tallinn-Kuresaare-Tallinn ja Tallinn-Kärdla-Tallinn lennuliinidel“ (265056). 2. 28.08.2023 esitas vaidlustaja täiendava seisukoha. Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Tatari 1, 10141 Tallinn T: 614 1858, [email protected], www.pwclegal.ee 3. 23.08.2023 kirjaga nr 12.2-10/116 määras VAKO täiendavate seisukohtadele vastamiseks tähtpäeva 31.08.2023. PÕHJENDUSED (I) Täiendavad selgitused vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse kohta 4. Hankija seisukohtadest nähtub, et vaidlustaja esitas pakkumuses kütusehinna kohta tõendi, millelt ei nähtunud pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva kalendrikuu kütusehind, millised konkreetsed kulud kütusehinnale lisanduvad ja milline on kütusehind kokku. Tõendi, millelt kõik need andmed nähtuvad, esitas vaidlustaja alles pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva vastusena hankija päringule.1 5. Nendel asjaoludel on vaidlustaja pakkumus selgelt mittevastav. Vastavustingimuse „Kütuse hinna tõendamine“ sisu ei saa olla ühelegi mõistlikule isikule arusaamatu: pakutud kütuse hinna tõendamiseks tuli esitada lepingulise kütusepartneri kütuse hind, mis sisaldab pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva kalendrikuu kütuse maailmaturu hinda ja teisi lisanduvaid kulusid. Hinnakomponendid tuli tõendaval dokumendil esitada selgelt eristatuna. 6. Vaidlustaja väidab, et hanketingimused olid mitmeti mõistetavad, mille tõttu ei saa talle olla ette heidetav kütuse maailmaturu hinna esitamata jätmine. Vaidlustaja väidab, et kuigi vastavustingimuse tekstist tulenes, et esitama peab lepingulise kütusepartneri hinna, mis sisaldab kütuse maailmaturu hinda ja lisanduvaid tasusid ning millised komponendid on tõendil selgelt eristatud, siis HD IV vormi p-s 2.3 oli nõutud üksnes lepingulise kütusepartneri hinna esitamine.2 7. Vaidlustaja väide ei vasta tõele. Tõsi on, et kahtluse korral tuleb tõlgendada hanketingimusi ettevõtja kasuks, kuid seda põhimõtet ei saa kohaldada, lükates kõrvale teised tõlgendamisargumendid, mis ülekaalukas kogumis räägivad ettevõtjale soodsama tõlgenduse vastu.3 Vastavustingimuse „Kütuse hinna tõendamine“ sisu on üheselt mõistetav selle osas, mis dokumendi peab pakkuja tõendina esitama: lepingulise kütusepartneri kütuse hind, mis sisaldab pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva kalendrikuu kütuse maailmaturu hinda ja teisi lisanduvaid kulusid. 8. HD IV vormi p 2.3 ei ole kuidagi vastuolus vastavustingimuse sisuga, millisel juhul saaks üldse rääkida mitmetimõistetavusest. Punkt 2.3 üksnes täpsustab, et hinnavormil esitatud hind ei saa olla vastuolus tõendil esitatuga („hind peab olema sama, mis vedaja lepingulise kütusepartneri kütuse hind /…/“). Tegemist ei ole eraldiseisva dokumendinõudega, mis oleks vaidlustajat saanud eksitada. Dokumendinõue tuleneb vastavustingimusest. 9. Kõigi pakkujate esitatud pakkumustele kehtivad samad tingimused.4 Pakkuja ülesanne on teha kõik selleks, et ükski nõutud dokument pakkumuse komplekteerimisel ei ununeks, et formularide täitmisel ei jääks ükski lahter täitmata, et andmed ei oleks vastuolulised jne.5 Kui vaidlustajale oli ebaselge – olenemata vastavustingimuse selgest sõnastusest – millised dokumente ta pakkumuses esitama peab, oleks ta pidanud küsima selgitust või 1 Hankija 22.08.2023 seisukoht, p-d 1.1.3—1.1.4. 2 Vaidlustaja 28.08.2023 seisukoht, p 2.6. 3 VAKO 230-20/223677, p 23; VAKO 115-21/228896, p 27. 4 EKo C-496/99, p-d 109—111. 5 RKHKo 3-3-1-24-13, p 17. 2/7  hanketingimusi vaidlustama. Tähtaegselt vaidlustamata riigihanke alusdokumendid on kehtivad ja siduvad nii pakkujatele kui ka hankijale.6 (II) Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust pakkumuse maksumuses 2.1. Vaidlustaja ise pakub kolmandast isikust soodsamat hinda 10. Vaidlustusmenetluse tõttu on hankelepingu sõlmimine viibinud ja avaliku teenindamise lepingut (ATL) ei saanud sõlmida enne vaidlustajaga 28.01.2023 sõlmitud otselepingu lõppu 27.08.2023. Seetõttu kutsus hankija vedajaid esitama pakkumus n-ö ajutise lepingu sõlmimiseks lennuliinil Tallinn-Kärdla-Tallinn (pakkumismenetlus), s.t samale liinile, mis on ka vaidlusaluse riigihanke esemeks. Konkursi tulemusel sõlmitakse n-ö ajutine ATL kehtivusajaga 28.08.2023—27.03.2023. 11. Vaidlustaja selgitas, et tema kahtlusi kolmanda isiku pakkumuse maksumuses „süvendab“ see, et „vaidlustuse kestel toimunud pakkumismenetluses esitas NyxAir kõrgema pakkumuse, kui seda vaidlusaluses riigihankes“. 7 Tegemist on ilmselgelt asjakohatu väitega, sest pakkumismenetlus ajutise ATL-i sõlmimiseks on toimunud pärast vaidlusaluse otsuse tegemist. Hankija ei saanud võtta 03.08.2023 edukaks tunnistamise otsuse tegemisel arvesse seda, mis juhtub tulevikus. Hankija otsuse õiguspärasust saab VAKO hinnata just nendel asjaoludel, mis olid olemas ja objektiivselt teada otsuse tegemise ajal. Seetõttu pole tähtsust, millise hinnapakkumise tegi kolmas isik (ja vaidlustaja) ajutise ATL-ile konkureerimiseks pärast riigihanke vr 265056 toimumist. 12. Esimene põhjus pakkuda ajutise ATL-i pakkumismenetluses kõrgemat hinda, seisnes selles, et ajutise ATL-i täitmine jääb talve perioodile. See tähendab jäätõrjevajadust ja sellest tulenevat suurt mõju lennu maksumusele. Kuna vaidlusaluses riigihankes oleks võimalik jäätõrje jaoks „koguda“ vahendeid aastaringselt kõigi ATL alusel teostatavate lendudega, siis ajutise ATL-i puhul see võimalik ei ole. 13. Teiseks – kolmas isik arvestas kohustusega pakkuda rahvusvahelistes kanalites piletite müüki. See on kohustus, mida vaidlustaja on 28.01.2023 – 28.08.2023 kehtinud ajutise ATLi vältel rikkunud. Selle kohustuse täitmise ettevalmistamiseks oleks maksimaalselt jäänud 4 päeva (ja kõigest kaks tööpäeva). Sellise kiirusega süsteemi muutmine toob kolmandale isikule kaasa suuremad kulutused. 14. Ükski ettevõtja ei pea riigihankemenetluses põhjendama, miks ta pakub konkurendist kõrgemat maksumust – see on ettevõtja sisemise majanduslik otsus. Nii ei saa kõrgema hinna pakkumist kasutada kuidagi ka ettevõtja vastu juba toimunud menetluses. Kolmanda isiku jaoks on äärmiselt kummaline, et vaidlustaja üldse tahab ajutise ATL-i pakkumismenetluse tulemustele tähelepanu juhtida. Pakkumismenetluse tulemus ei räägi kuidagi vaidlustaja kasuks käesolevas vaidluses. Vaidlustaja ise pakub Kärdla liinil nüüd madalamat maksumust, kui pakkus kolmas isik vaidlusaluses riigihankes. See tähendab, et vaidlustaja on kahtluse alla seadnud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse, kuid samal ajal ja samas kohas pakub ise teenust veelgi odavamalt. Juba see näitab, et riigihankes 265056 on objektiivselt võimalik teenust pakkuda hinnaga, mida pakkus kolmas isik. 15. Vaidlustaja on esile toonud mingid põhjendused, et seda ilmselget vastuolu selgitada, kuid need kolmanda isiku eest kinni katnud. Tõenäoliselt selgitab vaidlustaja, et on suutnud saada 6 RKHKo 3-3-1-24-13, p 25; RKHKo 3-3-1-50-15, p 14.2. 7 Vaidlustaja täiendava seisukoha p 2.33. 3/7  soodsama hinnapakkumise oma vahendajalt, tõenäoliselt just lennuki käitajalt. Kui nii on, kordab kolmas isik vaidlustuse vastuse seisukohta:8 vaidlustaja suurem kulu (ja potentsiaalselt suurem sääst) saabki tulla lennuki vahendajalt. Vaidlustaja lennuk ei ole vaidlustaja sertifikaadil, vaidlustaja ei ole ise lennuki käitaja. Vaidlustaja ostab lendamise teenust sisse (mis loomulikult tähendab teise ettevõtte kasumi arvestamise vajadust). Kolmas isik on aga ise lennuki käitaja ja sai lennuki omanikuga kokkuleppe erakordselt soodsaks hinnaks kogu ATL-i kehtivuse perioodiks. Igal juhul, kui vaidlustaja suudab ajutist ATL- i täita kolmandast isiku pakkumusest soodsamalt, suudab ka kolmas isik täita riigihanke 265056 teel sõlmitavad ATL-i. Kahtlust pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuses ei pea tekkima. 2.2. Vaidlustaja seisukohad ristsubsideerimise osas ei oma tähtsust, kolmas isik ei kompenseeri ATL-i kulusid ATL-i väliste tuludega 16. Ristsubsideerimine ei oma vaidluses mitte mingit tähtsust. Kolmandale isikule jääb selgusetuks, miks vaidlustaja sellest üldse räägib. Vaidluse all saab olla vaid see, kas kolmanda isiku pakkumus on „kahtlaselt soodne“. 17. Kolmas isik rõhutab, et ei ristsubsideeri ATL-i kulusid ATL-i välistest tuludest. ÜTS § 23 lg 1 ega RHAD ei keela ristsubsideerimist ATL-i sees, s.t kulukomponentide lõikes. Tähtsust omab reisi kogumaksumus! Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et kahtlus peab tekkima lähtuvalt kogumaksumusest või kõigi ühikhindade koosmõjus.9 Pole oluline, kas üksikuid kulukomponente on õigesti arvestatud, vaid kas pakkumuse kui terviku maksumus peab olema tegelikke kulusid arvestades adekvaatne.10 18. Ka HD IV vormil real nr 5 on selgitus: „Reisi hind kujuneb ridadel 6-15 toodud komponentidest kokku.“ Just reisi hinna maksumus oli edukaks tunnistamise kriteerium. Just see peab hankijale tunduma RHS § 115 lg 1 alusel kahtlaselt soodne, et tekiks kohustus küsida täiendavaid selgitusi. Seetõttu ei ole VAKO-l mingit põhjust (ega pädevust) uurida, kas üks või teine kulukomponent pakkujate vormil erineb ja miks erineb. Kulukomponendid individuaalselt ei oma RHS § 115 menetluse algatamisel tähtsust. 2.3. Kütuse hind ei ole pakkujatel sama ega välista hinnakonkurentsi 19. Vaidlustaja põhiline seisukoht näib olevat see, et kütuse maksumus on määrav osa reisi hinnast ning kütus ei saa pakkujate lõikes erineda. See seisukoht ei ole loomulikult täpne. 20. Pakkujatel tuli esitada Tallinna lennuvälja kütusemüüja hinnal baseeruv tõend. Kui kolmas isik oma edasimüüjaga suhtles, selgus, et kütusemüüja tegutsemise regioonis kasutatakse indeksit Platts Jet/Kero NWE CIF ARA High. Kütusemüüjate jaoks peaks see baashind olema tõesti sama, ent sealt edasi – lõpptarbijale – kujuneb hind juba kliendipõhiselt, kokkuleppe põhiselt. Võib-olla tõesti suurt hinnakõikumist kütuse kulu osas pakkujate vahel ei pruugi olla, ent kolmas isik ei tea, mis väärtuse Vormi HD IV lahtrisse nr 6 konkurendid märkisid. Kütuse hind ei ole aga kindlasti ühetaoline kõigile. Ka hankija on vastuse p-s 1.1.2 õigesti märkinud: „Kuna lennukikütuse hinda mõjutavad mitmed asjaolud, siis on pakkumuste võrreldavuseks vajalik võimalikult ühetaoline lähtekoht, milleks on kütuse maailmaturu hind. Muud lisakomponendid on iga ettevõtja ja tema partneri vaheline otsus.“ 8 Kolmanda isiku 22.08.2023 seisukoht, p 21. 9 VAKO 172 17/183447. 10 TlnHKo 3 15 127, p 32. 4/7 21. Vaidlustaja on meelevaldselt kontekstist välja rebinud hankija lause vaidlustuse vastuse p-st 1.1.5: „Kütusekulu moodustab suure osa kogu pakkumuse maksumusest ja on edaspidi hankelepingu täitmisel oluline faktor.“ Vaidlustaja on sellest lausest tuletanud oma täiendava seisukoha p-s 2.27 juba liialduse: „Sealjuures, kui väga suur osa pakkumuse maksumusest peab olema sarnane, siis ei ole asjakohane ka pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel rääkida tavapärasest praktikast, mis viitab silmatorkavale hinnaerinevusele.“ Ehk „suurest“ on saanud „väga suur“. Vaieldamatult on kütus oluline kulukomponent lennuliiniveo teostamisel. Samas hankija ei avanud, kui suure osa kütusehind moodustab reisi hinnast. Hankija ei saagi seda teha, sest kütuse kulukomponendi suhe reisi tervikmaksumusse sõltub mõistetavalt nii konkreetse lennuki kütusetarbimisest kui ka teistest hinnakomponentidest. HD IV vormil on neid komponente lisaks kütusele veel 16! Vaidlustaja liialdab, jättes mulje, nagu olekski kütus põhiline reisi maksumuse kulu. Nii ei ole. Kolmas isik selgitab, et Tallinn-Kärdla-Tallinn reisi pakkumusest moodustab kütuse hind kolmandal isikul [ärisaladus]%; Tallinn-Kuressaare-Tallinn aga [ärisaladus]%. Ülejäänud osas määravad reisi maksumuse teised 16 komponenti. Seega ei ole õige väita, et lennuliini puhul oleks sarnase kütusehinna tõttu välistatud hinnakonkurents ja asjakohatu lähtuda varasemast VAKO ja kohtupraktikast „silmatorkava“ kahtluse määratluse kohta.11 2.4. Hinnakonkurents on võimalik 22. Kolmas isik rõhutab, et saartevahelise lennuliikluse riigihangetes on hinnakonkurents reaalne ja sisuline. Pakkujad konkureerivad sisuliselt kõigis reisimaksumust moodustavates kulukomponentides. Vaidlustaja ei ole tõendanud minimaalseid omahindu või kõigile pakkujatele võrdselt kohalduvaid hinnapiire – neid lihtsalt pole. 23. Eelmise Tallinn-Kuressaare-Tallinn vedaja leidmiseks korraldatud riigihanke12 võitis samuti kolmas isik. Toona 2020. aastal pakkus vaidlustaja reisi maksumuseks 6172 eurot ja kolmas isik võitis hanke reisi maksumusega 5215 eurot, s.o 15,5% odavam hind (sama maksimaalne suurusjärk, mis praegugi). 24. Kolmas isik selgitas vaidlustuse vastuses, et „erinevalt teistest pakkujatest kasutab kolmas isik lennukeid, mis on tema enda sertifikaadil. Vaidlustaja lennuk ei ole vaidlustaja sertifikaadil“. See omakorda tähendab, et vaidlustaja kasutab vahendajat, mis mõistetavalt peab suurendama tema pakutavat teenuse hinda vahendustasu arvel. Märkimisväärne on, et vaidlustaja ei ole selle kohta täiendavas seisukohas mitte midagi öelnud. Ometi on tegemist hindade erinevust tingiva väga olulise erinevusega. 25. Selleks, et ettevõte saaks tegutseda lennuettevõtjana, on tal vaja sisuliselt kahte sertifikaat: (1) lennuettevõtja sertifikaat, mis kinnitab ettevõtte võimekust käitada sertifikaadil toodud õhusõidukeid ohutult ja (2) lennuettevõtja lennutegevusluba, mis annab õiguse neid õhusõidukeid kasutada, s.t tõestab, et ettevõte on finantsiliselt võimeline täitma kõiki kohustusi. Kolmandal isikul on mõlemad sertifikaadid, selles poolte vahel vaidlust olla ei saa. Samuti pole vaidlust selles, et vaidlustaja kasutab märgrenti (wet-lease). See tähendab, et üks ettevõte (rendileandja, vaidlustaja puhul SprintAir S.A.) annab oma lennuki teise ettevõtte (rendilevõtja, vaidlustaja) kasutusse. Sealjuures kogu käitamine toimub rendileandja lennuettevõtja sertifikaadi alusel, aga kogu kommertstegevus ja vastutus reisijate ees on rendilevõtjal. Lennuki käitamisel kasutatakse rendilevõtja lennunumbreid. Ehk antud juhul vaidlustaja kasutab enda lennutegevusluba, kuid lennud toimuvad SprintAir S.A lennuettevõtja sertifikaadi alusel. Lihtsustatult, lennukid, millega vaidlustaja riigihankes 11 Vaata kohtupraktika osas kolmanda isiku 22.08.2023 vastuse ptk 2.1. 12 Riigihange „Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo teostamine ning teenindamine“ (viitenumber 213197). 5/7  osaleb, ei ole tema lennuettevõtja sertifikaadil ja ta kasutab „alltöövõttu“. Seega hinnapakkumises peab ta arvestama kahe ettevõtte kulude ja kasumiga. Seda erinevalt kolmandast isikust, kelle lennukid on kolmanda isiku enda lennuettevõtja sertifikaadil ja kolmas isik käitab neid ise. See asjaolu on loomulikult teada ka hankijale. Ühtlasi võib wet- lease mudeli kasutamine tuua kaasa märkimisväärselt olulisema hinnatõusu (olenevalt rendileandjaga saavutatud kokkuleppe sisust), kui seda on pakkumuste maksumuse vahe praeguses vaidluses (14,80% ja 6,72%). See tähendab, juba ainuüksi erinev lennuki käitamise mudel võib põhjendada vaidlusalust hinnaerinevust. Lisaks aga võib hinnaerinevus tugineda ka teistele kulukomponentidele, mida on kolmas isik selgitanud oma 22.08.2023 vastuse p-s 20 jj. 26. Ilmselgelt asjakohatu on vaidlustaja täiendava seisukoha p 2.23: „ Käesoleval aastal alustatud hanketingimused just vedaja poolt teenitava toetuse osas on varasemast oluliselt erinevad, st piletimüügi tulu, mis oli oluline tuluosa liini teenindamisel, ei kuulu enam operaatorile, vaid tuleb hankelepingu p 4.2 kohaselt üle anda tellijale, mistõttu kaotasid operaatorid olulise kasumiosa, millega lennu teenindamise kulusid katta.“ See ei mõjuta kuidagi hindade erinevuse suurusjärku, s.t protsenti, vaid üksnes baasosa, millest protsent arvutatakse. Kuna kõik pakkujad on hankeleping p-ga 4.2 arvestanud,13 siis ongi pakkumuste maksumused proportsioonis kallimad, võrreldes ajaga, kui piletitulu laekus vedajale. Näiteks hetkel osutab kolmas isik teenust Tallinn-Kuressaare-Tallinn liinil hinnaga 5215 eurot. Nüüd aga – tulenevalt hankelepingu p-st 4.2 – on kolmanda isiku pakkumus samal liinil maksumusega 7089 eurot! Suuresti ongi see tõus seotud erinevusega eelmise ja praeguse riigihanke vahel. Niisiis ei oma piletitulu praeguse vaidlusega mingit seost ega viita kuidagi alapakkumusele. 2.5. Pakkumuste erinevat maksumust võib tingida ka erinevused reisijatasudes 27. Vaidlustaja viitab täiendava seisukoha p-s 2.35: „Ka kolmas isik on olulise probleemkohana toonud välja reisijatasude prognoosi, millises osas viitab, et ainuüksi lennukitäituvuse hinnangu erinevusest võib tulla märkimisväärne pakkumuse hinnavahe. Viidatuga kinnitab ka kolmas isik vaidlustaja arusaama, et hankija tegevusetus konkreetsete määrade kehtestamisel ei ole taganud pakkujate pakkumuste võrreldavust (pakkumused võivad olla esitatud väga erinevatel numbrilistel alustel) ega täida selliselt hankija poolt rõhutatud eesmärki pakkumuste ühetaolisuse küsimuses.“ 28. Esiteks, kolmas isik ei too välja mingit olulist „probleemkohta“. Tegemist ei ole probleemiga. Kolmanda isiku hinnangul ei ole midagi ebamõistlikku selles, et lennukitäituvuse hinnang on jäetud turuosaliste, s.t valdkonna spetsialistide kanda (kes on seda teenust reaalselt osutanud). Kolmas isik on lihtsalt selgitanud, et lennukitäituvuse prognoos on tõepoolest üks aspekt, mis võib hindade erinevust tingida: üheks kulukomponendiks on reisijatega seonduv kulu (HD vorm IV punkt 7.2), kulu suurus oleneb sellest, mitu reisijat pakkuja keskmiselt lennule prognoosis. 29. Teiseks, see, kas on mõistlik või õiglane jätta lennukitäituvus turuosaliste prognooside, ei ole enam vaidluse all. Vaidlust ei ole selles, et RHAD kehtib. Kui RHAD kehtib, on neis toodud hanketingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale. Hankijal puudub õigus neist kõrvale kalduda.14 Seega pole asjakohane praegu arutleda selle üle, kas maksumuste erinevus võib olla tingitud lennukitäituvuse prognoosist. Ka vaidlustaja 13 Hankelepingu p 4.2: „Piletitulu kuulub tellijale. Piletitulust arvestatakse vedaja esitatud lepingu lisa 1.2 aruande rida 6.3 nimetusega piletite müügikulud ja komisjonitasud ning piletimüügi haldajatele makstud kuludokumentide alusel maha broneerimistasud.“ 14 TlnHKo 3-18-1360, p 18. 6/7  möönab, et võib. See aga kinnitab taas, et hinnakonkurents riigihankes on võimalik – ja toimuski. 30. Vaidlustajale jääb „selgusetuks seegi, kas kolmas isik on enda seisukohas reisijatasudega seonduvalt viidanud sellele, et kolmas isik on reisijatasudeks arvestanud 0 eurot (või muu väga väikese summa)“.15 Loomulikult on kolmas isik arvestanud reisijatasudega ja uute lennuvälja teenuste hindadega. Reisijatasudena ei ole arvestatud 0 eurot. TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 31. Kolmas isik on seoses täiendava seisukohaga kandnud menetluskulusid täiendavaid menetluskulusid: 1) lepingulise esindaja kulu 2420 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Lepingulise esindaja tunnihind on 220 eurot (käibemaksuta) ning ajakulu 11 tundi, mis nähtub ajaaruandest: Kuupäev Tegevus Ajakulu (h) 30.08.2023 Vaidlustaja täiendava seisukohaga tutvumine. Küsimused 4.5 kliendile. Täiendava seisukoht koostamine. 31.08.2023 Täiendava seisukoha koostamine. Ärisaladuseta versiooni 6.5 koostamine. Kliendiga kooskõlastamine. Allkirjastamine ja VAKO-le edastamine. Kokku (h) 11 Kokku (EUR) 2420 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 32. Ärisaladus. Seisukoht on koostatud kahes versioonis. Selles – ärisaladusega versioonis – on kaetud ära andmed selle kohta, kui suure osa kolmanda isiku reisi maksumusest moodustab kütuse kulu. Tegemist on ärisaladusega, mida vaidlustajale avaldada ei tohi. 33. Tähtaegsus. VAKO määras 23.08.2023 kirjaga täiendavatele seisukohtadele vastamise tähtpäevaks 31.08.2023. Seisukoht on tähtaegne. 34. Esitamine. Vastus on edastatud adressaadi e-postile [email protected] ja menetlusosaliste e- posti aadressile. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat 15 Vaidlustaja seisukoht, p 2.36. 7/7