Hoonestusloa taotlusest

Saatja: Rene Tammist <[email protected]> Saadetud: 06.09.2023 15:20 Adressaat: <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <"JM info Shared MB">; <[email protected]>; <"RAM Info"> Teema: ELWIND-i hoonestusloa taotlusest Manused: image001.png; ELWIND-i projektist_UW_2023 09 06.asice Tere! Edastame käesolevaga OÜ Utilitas Wind poolse seisukoha ELWIND-i hoonestusloa taotluse kohta. Märgime, et: a) ELWIND-i hoonestusloa taotluse alusel ei saa hoonestusloa menetlust algatada, kuna samale alale on Utilitas Wind varasemalt esitanud Sõrve hoonestusloa taotluse. Riigil ei ole täiendava (konkureeriva) taotluse esitamise õigust VeeS § 219 lg 4 ega EhS § 1137 lg 1 mõttes. Riigil on EhS § 1132 lg 1 kohaselt võimalik esitada meretuulepargi hoonestusloa taotlus üksnes alale, millele ei ole hoonestusloa taotlust veel esitatud. Samas, isegi kui riik saaks esitada (täiendava) hoonestusloa taotluse ja isegi kui menetleda Sõrve ja ELWIND-i taotlusi konkureerivate hoonestusloa taotlustena, ei saa riigi taotlust võrdlemisel automaatselt eelistada. Mingit tähendust ei oma siinkohal, et mereala kuulub riigile. EhS § 1132 regulatsioon kehtestatigi eelnõu 430 SE raames riigi kui mereala omaniku võimaluste avardamiseks. Äraspidine on väita, et riik võib samal eesmärgil omakorda EhS § 1132 piiridest mööda minna. Utilitas Windil on subjektiivne õigus nõuda, et tema Sõrve hoonestusloa taotlust menetletaks kehtiva õiguse kohaselt, mis võib tähendada konkureerimist teiste eraarendajatega hoonestusloa menetluse algatamise nimel, aga ei võimalda riigipoolselt täiendava, veel vähem eelistatud või välistava hoonestusloa taotluse esitamist. b) Eeltoodud põhjustel ei ole ELWIND-i projekt praeguses asukohas õiguslikult realiseeritav. Samuti ei saa ELWIND-i projekt tänase realistliku ajakava järgi panustada 2030. aasta taastuvelektri eesmärkidesse. Niisugune tõdemus võib tagantjärele muuta ELWIND-i projekti kandmist Euroopa Komisjoni piiriüleste taastuvenergia projektide nimekirja ja/või samast meetmest uuringute rahastamist. Ühtlasi ei võimalda kehtiv õigus samal põhjusel kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud vahendeid. Palume Kliimaministeeriumil arvestada ELWIND-i taotluse praegusel kujul realiseerimatusega ning asjaomastel asutustel kirjas viidatud asjaolusid edasistes ELWIND-i projekti puudutavates küsimustes arvestada. Lugupidamisega, Rene Tammist Juhatuse liige/ Member of the Board OÜ Utilitas Wind Tel: +372 5649 0670 Maakri 19/1, 10145 Tallinn [email protected] Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Kui olete e-kirja saanud eksituse tõttu, palume Teid viivitamatult kirja saatjaga ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada, tegemata sellest koopiaid või kasutamata seda mistahes muul viisil. This email and all attachments are confidential. If you have received this email by mistake, please notify the sender immediately and delete the email without copying or using it by any other means. K liimaministeerium [email protected] Teadmiseks: Tarb i jakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Keskkonnainvesteeringute Keskus [email protected] Rahandusministeerium [email protected] 06 .0 9 .2023 ELWIND-i hoonestusloa taotlusest 19.06.2023 toimus toonase Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ( „MKM“ ) energeetikaosakonna korraldatud meretuuleenergeetika toetamise analüüsi tutvustus arendajatele. Utilitas Wind OÜ ( „Utilitas Wind“ ) adresseerib kõnealuse analüüsiga seonduvaid üldisi küsimusi eraldiseisvalt. Samas pälvis tähelepanu MKM-i väide, justkui keskenduda tuleks nn ELWIND-i projektile. Utilitas Wind selgitab alljärgnevalt kokkuvõtlikult, et : ELWIND-i hoonestusloa taotluse alusel ei saa hoonestusloa menetlust algatada , kuna samale alale on Utilitas Wind varasemalt esitanud Sõrve hoonestusloa taotluse. Riigil ei ole täiendava (konkureeriva) taotluse esitamise õigust VeeS § 219 lg 4 ega EhS § 113 7 lg 1 mõttes. Riigil on EhS § 113 2 lg 1 kohaselt võimalik esitada meretuulepargi hoonestusloa taotlus üksnes alale, millele ei ole hoonestusloa taotlust veel esitatud. Samas, i segi kui riik saaks esitada (täiendava) hoonestusloa taotluse ja isegi kui menetleda Sõrve ja ELWIND-i taotlusi konkureerivate hoonestusloa taotlustena, ei saa riigi taotlust võrdlemisel automaatselt eelistada. Mingit tähendust ei oma siinkohal, et mere ala kuulub riigile . EhS § 113 2 regulatsioon kehtestatigi eelnõu 430 SE raames riigi kui mereala omaniku võimaluste avardamiseks. Äraspidine on väita, et riik võib samal eesmärgil omakorda EhS § 113 2 piiridest mööda minna. Utilitas Windil on subjektiivne õigus nõuda, et tema Sõrve hoonestusloa taotlust menetletaks kehtiva õiguse kohaselt, mis võib tähendada konkureerimist teiste eraarendajatega hoonestusloa menetluse algatamise nimel, aga ei võimalda riigipoolselt täiendava, veel vähem eelistatud või välistava hoonestusloa taotlus e esitamist . Eeltoodud põhjustel ei ole ELWIND-i projekt praeguses asukohas õiguslikult realiseeritav. Samuti ei saa ELWIND-i projekt tänase realistliku ajakava järgi panustada 2030. aasta taastuvelektri eesmärkidesse. Niisugune tõdemus võib tagantjärele muuta ELWIND-i projekti kandmist Euroopa Komisjoni piiriüleste taastuvenergia projektide nimekirja ja/või samast meetmest uuringute rahastamist. Ühtlasi ei võimalda kehtiv õigus samal põhjusel kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud vahendeid. . Palume Kliimaministeeriumil arvestada ELWIND-i taotluse praegusel kujul realiseerimatusega ning asjaomastel asutustel samuti kehtiva õiguse rikkumist ennetada. Selgitame oma väiteid põhjalikumalt alljärgnevalt, peatudes esmalt olulistel asjaoludel ja kronoloogial ning edasi (õiguslikel) põhjendustel. A SJAOLUD Utilitas OÜ ( „Utilitas“ ) esitas 2 9 .04.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ( „TTJA“ ) hoonestusloa taotlused meretuulepargi rajamiseks muu hulgas Sõrve 1 ja Sõrve 2 aladele. 02.06.2023 on Utilitas Wind Sõrve 1-2 hoonestusloa taotluste koormatavat ala täpsustanud ja muutnud nii, et lii tis allesjäänud Sõrve 1 ja Sõrve 2 hoonestusloa taotluste koormatavad alad ühtseks hoonestusloa taotluse alaks (Sõrve hoonestusloa taotlus). Euroopa Komisjoni 29.08.2022 delegeeritud määruse nr 2022/2202 ( „määrus nr 2022/2202 “ ) artikli 1 kohaselt kanti piiriüleste taastuvenergiaprojektide ( „CB-RES“ ) loetellu muu hulgas projekt nr 2022-05 (ELWIND - Eesti-Läti ühine meretuuleenergia hübriidprojekt). 27.10.2022 avaldas MKM oma kodulehel pressiteate, mille kohaselt valiti Eesti ja Läti meretuuleenergia ühisprojekti ELWIND-i sobilikumaks asukohaks Eesti merealal asukohavaliku eeluuringu põhjal Sõrve säärest läände jääv mereala. Vabariigi Valitsuse 27.10.2022 kabinetinõupidamise päevakorra kohaselt arutati sama teemat (ühtegi regulatiivset tähendust omavat otsust Vabariigi Valitsus teadaolevalt siiski teinud ei ole) . Päevakorras märgiti: „Riikidevahelise täiendava elektriühenduse kavandamine koostööprojekti osana võimaldab projekti elluviimiseks taotleda täiendavat toetust Euroopa Liidu piiriülestele taastuvenergia- ja taristuprojektidele suunatud toetusmeetmest ( Connecting Europe Facility , edaspidi CEF).“ 08.11.2022 avaldas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) konkursi kutse CB-RES projektide ehitustöödeks ja uuringuteks, taotluste esitamise tähtajaga 23.02.2023 ( „konkursi kutse“ ). KIK esitas MKM-i nimel 01.12.2022 TTJA-le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga ELWIND-i alal ja selle ühendamiseks veekaabeliiniga . ELWIND-i taotluse järgne avaliku veekogu koormatav ala ulatus muu hulgas suurele osale Sõrve 1 ja Sõrve 2 hoonestusloa taotluste aladest (jättes välja Eesti mereala planeeringu järgse d tuuleenergeetika reservalad). KIK võttis 07.12.2022 kirjaga hoonestusloa taotluse põhjendusteta tagasi ning TTJA teavitas 19.12.2022 kirjas nr 16-7/22-17023-003 KIK-i , et lõpetab hoonestusloa taotluse menetlemise. Utilitas Wind eelkirjeldatud protsessi kaasatud ei olnud. MKM esitas eelnõu 696 SE menetluse raames 30.12.2022 kirjaga nr 17-7/2022/7939-1 ettepaneku muuta EhS § 113 2 lg-t 4 järgmiselt: „ Kui riik esitab hoonestusloa taotluse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, siis samale veekogu alale esitatud hoonestusloa taotlused, mille osas ei ole avaldatud käesoleva seaduse §-s 113 6 nimetatud teadet, tagastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (käesolevas jaos edaspidi pädev asutus) läbi vaatamata .“ MKM selgitas: „ Kehtivas redaktsioonis tagastab pädev asutus need hoonestusloa taotlused, mis esitatakse samale piiritletud avaliku veekogu alale pärast riigi poolt esitatud hoonestusloa taotlust. Muudatuse kohaselt tagastab pädev asutus läbi vaatamata ka need taotlused, mis on esitatud samale veekogu alale, kuid mis ei ole pädeva asutuse poolt avaldatud /---/ . “ Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna 26.01.2023 arvamuses leiti, et EhS § 113 2 lg 4 planeeritav muudatus oleks vastuolus õiguspärase ootuse printsiibiga (PS § 10). Justiitsministeerium leidis oma 12.02.2023 kirjas nr 10-4/207-2 , et ei ole võimalik veenduda EhS § 113 2 lõike 4 muudatusettepaneku põhiseaduspärasuses . Eelnõu 696 SE II lugemisega jätkamise seletuskirjas on gi märgitud, et muudatusettepanekute loetelu ei hõlma ettepanekut EhS § 113 2 lõike 4 muutmiseks, kuna muudatus on probleemne, eelkõige arvestades õiguspärase ootuse printsiipi (PS § 10). KIK esitas MKM-i nimel 20.03.2023 uue hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga ELWIND-i alal ja selle ühendamiseks veekaabeliiniga. 10.07.2023 avaldas Euroopa Komisjon pressiteate , mille kohaselt valiti CEF CB-RES uuringute meetmest rahastamiseks välja muu hulgas ELWIND-i projekt. Pressiteate kohaselt toetatakse ELWIND-i projekti arenduse eelseid tegevusi 18,755 miljoni euro ulatuses, eesmärgiga teha vajalikud uuringud, saamaks load merealade kasutamiseks (Eesti ja Läti merealadel) meretuuleparkide rajamiseks. Uuringute valmimise tähtaeg on pressiteate kohaselt detsembris 2027. Positiivse tulemuse korral algab ehitus 2028. aastal, valmimiseesmärgiga 2030. aastal. TTJA saatis 23.08.2023 kirjaga nr 16-7/22-17023-014 ELWIND-i hoonestusloa taotluse asjaomastele asutustele arvamuse andmiseks. Õ IGUSLIKUD PÕHJENDUSED I ELWIND-i hoonestusloa taotlus (taotluse esitamine) on õigusvastane ning ELWIND-i taotluse alusel ei saa hoonestusloa menetlust algatada. A. Riik saab esitada hoonestusloa taotluse vaid EhS §-s 113 2 sätestatud erinormi alusel . EhS § 113 2 lg 1 sätestab, et riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avalikku veekogu: 1) meretuulepargiga; 2) vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega. Riigivõimu teostatakse üksnes PS-i ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3 lg 1). Seadusliku aluse põhimõte (seaduse reservatsioon) nõuab, et avalikku võimu teostataks üksnes volitusnormi alusel. Õiguslik alus riigi poolt hoonestusloa taotluse esitamiseks loodi 07.05.2022 jõustunud EhS §-ga 113 2 . Eelnõu 430 SE I lugemise seletuskirja lk 2 on märgitud : „ /---/ Tehakse muudatus ehitusseadustikus selliselt, et riik ise saab alustada vette ehitamise hoonestusloa menetlusega ja panna hoonestusload enam- või valikpakkumisele. Kehtiv regulatsioon seda ei võimalda /---/. “ Sama mõtet on korratud seletuskirja lk 10. Järelikult, EhS § 113 2 kehtestades möönis seadusandja, et kõnealuse sätteta, sh VeeS § 218 lg 1 või EhS § 113 3 lg 1 üldalustel riik hoonestusloa taotlust esitada ei saa. Seega, riik saab oma hoonestusloa taotluse esitada üksnes EhS §-s 113 2 sätestatud eri normiga määratud piirides. E tteruttavalt on oluline rõhutada, et EhS § 113 2 sätestatud piiridest kõrvalekaldumist ei õigusta ka argument, et avalikud veekogud on riigi omandis. Eelnõu 430 SE I lugemise seletuskirja lk 10 on riigi omandile kui argumendile just EhS § 113 2 kehtestamisel viidatudki. Järelikult riigi tahte ja huvide põhjal ei saa õigustada omakorda EhS § 113 2 sätestatud piiridest väljumist. Seega , riik saab esitada oma hoonestusloa taotluse ning vastavat taotlust on võimalik menetleda üksnes EhS §-ga 113 2 sätestatud erinormi piire silmas pidades . B . ELWIND-i hoonestusloa taotlus aga väljub EhS § 113 2 piiridest. Riigil ei ole täiendava (konkureeriva) taotluse esitamise õigust VeeS § 219 lg 4 ega EhS § 113 7 lg 1 mõttes. Riigil on EhS § 113 2 kohaselt võimalik esitada meretuulepargi hoonestusloa taotlus üksnes alale, millele ei ole hoonestusloa taotlust veel esitatud. Vaidlust ei saa olla, et Sõrve 1 ja Sõrve 2 hoonestusloa taotlused o lid konkreetsele alale esitatud esimesena. EhS § 113 7 lg 1 , VeeS § 219 lg 4 ja EhSRS § 25 1 lg 2 kohaselt on nii enne 07.05.2022 kui hiljem esitatud hoonestusloa taotluste puhul pärast teate avaldamist huvitatud isikul õigus esitada omakorda täiendav (konkureeriv) hoonestusloa taotlus . Samas, h uvitatud isikuna, kes saab esitada täiendava (konkureeriva) taotluse, peetaks e nii VeeS-is kui ka EhS-is silmas arendajat (ettevõtjat), mitte mingil juhul riiki . Esiteks, VeeS ei näinud riigi esitatud hoonestusloa taotlust (sh ammugi konkureerivat taotlust) nagunii ettegi ehk VeeS-i mõttes saab „huvitatud isikuks“ olla üksnes ettevõtja (mitte riik). Teiseks, e elnõu 430 SE I lugemise seletuskirja ptk-st 6.6 tuleneb, et konkureerivate taotlejatena käsitletakse ka EhS-is „teisi arendajaid“ ehk „ettevõtjaid“. Sama seletuskirja lk 10 on EhS § 113 2 kohta omakorda rõhutatud, et riik ise meretuuleparke ehitama (arendama) ei hakka. Kolmandaks , EhS § 113 2 lg 4 kohaselt tagastab TTJA pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust samale veekogu alale esitatud hoonestusloa taotlused läbi vaatamata. EhS § 113 2 lg 5 kohaselt ei kohaldata riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisele EhS §-i 113 6 ( mis omakorda reguleerib hoonestusloa taotluse teate avaldamist, mille alusel saab esitada täiendava hoonestusloa taotluse EhS § 113 7 lg 1 järgi) . Järelikult ei ole EhS-is (ega ammugi VeeS-is) riigi ja arendaja konkureerimist hoonestusloa menetluse algatamiseks juba printsiibina ette nähtud – nõnda kinnitab ka eelnõu 430 SE I lugemise seletuskirja lk 11 . Eeltoodu on ka loogiline, kuna konkureerivatele taotlustele on ette nähtud hindamine (Eh SRS § 25 1 lg 5 ja § 113 9 lg 2) ning j uhul, kui ettevõtja ja riigi hoonestusloa taotlus loetaks hindamisel „võrdseteks“, tuleks korraldada konkurss ( EhSRS § 25 1 lg 6, EhS § 113 9 lg 1 ja EhS § 113 10 lg 1) . Konkursil ei oleks aga võimalik tagada võrdset kohtlemist, kui riik tasuks hinna sisuliselt iseendale ehk tal oleks võimalus pakkuda lõputult kõrgeimat hinda ja nii iseenda kasuks hoonestusloa menetlus algatada (EhS § 113 10 lg 10). Neljandaks, EhS § 113 2 kannab eeltoodut kinnitavana pealkirja „ Riigi alustatud hoonestusloa menetlus “ , mida on kasutatud läbivalt ka eelnõu 430 SE I lugemise seletuskirjas. Täiendava (konkureeriva) hoonestusloa taotluse esitamist ei saa aga käsitleda „alustamisena“. Viiendaks, Riigikogu majanduskomisjoni 17.03.2022 istungi protokolli lk 7 on samuti selgituseks märgitud: „ Kui tekib asukoht, et erasektor ei soovi teatud ala menetleda , siis riik peaks saama lähtuda oma strateegilistest huvidest ja parimast äranägemisest ning ise hoonestuslubasid menetleda .“ Järelikult kinnitavad nii VeeS ja EhS tekst kui eelnõu 430 SE materjalid, et riigil ei olnud varem kehtinud regulatsiooni alusel ega ole ka praegu õiguslikku alust esitada täiendavat/konkureerivat hoonestusloa taotlust veekogu alale, kuhu on varasemalt juba (kehtiv) arendaja hoonestusloa taotlus esitatud. Seega, EhS ega VeeS ei anna alust Sõrve hoonestusloa taotluse alale riigi poolt (täiendava) hoonestusloa taotluse esitamiseks. C . Isegi kui EhS-i kohaselt saaks riik esitada täiendava (konkureeriva) hoonestusloa taotluse, ei kohaldu see enne 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotluste järgsetele veekogu aladele. EhSRS § 25 1 lg 1 kohaselt menetletakse alates 25.05.2017 kuni EhS 12. peatüki 3. jao jõustumiseni (07.05.2022) esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni t aotluse esitamise ajal kehtinud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt, välja arvatud juhul, kui EhSRS §-s 25 1 on sätestatud teisiti. EhS § 113 2 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi hoonestusloa taotluse võimalusele ( isegi kui see hõlmaks konkureerivate taotluste esitamise õigust ) ei ole tagasiulatuvat jõudu antud . Nii on ka loogiline, sest konkureerivate taotluste esitajate ringi laienemine (eriti kui sinna lisanduks riik) oleks esmasele hoonestusloa taotlejale selgelt ebasoodsa mõjuga, mis ei oleks aga põhiseaduspärane. Nimelt, nagu eespool välja toodud, siis enne 07.05.2022 kehtinud VeeS-i 8. p tk 3. jaos riigi hoonestusloa taotluse (ammugi riigi konkureeriva taotluse) alust sätestatud ei ole. Eelnõu 430 SE raames koostatud Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna 06.01.2022 analüüsi „ Arvamus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE) puudutavate küsimuste kohta “ kohaselt ei ole ebasoodsa tagasiulatuva jõu keeldu silmas pidades „lubatav EhS 12. peatüki 3. jao sätete kohaldamine hoonestuslubade taotlustele, mis esitati enne EhS 12. peatüki 3. jao sätete jõustumist “. Analüüs oli reaktsioon MKM-i ettepanekule kohaldada alates 25.05.2017 esitatud hoonestusloa taotlusele (07.05.2022 jõustunud) EhS 12. peatüki 3. jao sätteid. Eelnõu 430 SE II lugemise muudatusettepaneku nr 18 .1 selgitustes on läbivalt põhjendatud, et pooleliolevates menetlustes (kus enne 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotluse kohta ei ol nud teadet avaldatud) kohaldatakse teatud EhS-i sätteid, kuna need ei olevat ebasoodsa mõjuga . MKM-i esindaja on Riigikogu majanduskomisjoni 08.03.2022 istungi protokolli lk 27 kohaselt samuti selgitanud , et muudetud reegleid saab kohaldada pooleliolevates menetlustes üksnes siis, kui ei avaldata taotleja õigustele ebasoodsat mõju . Kordame, et e eltoodud seisukohad käsitlesidki just enne 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotlusi, mille osas ei ol nud avalikustamist toimunud ega hoonestusloa menetlust algatatud (nagu Sõrve 1-2 hoonestusloa taotlused) . Seega on eelnõu 430 SE menetluse käigus jõutud (nii Riigikogu kui MKM-i poolt) õiguslikule järeldusele, et pooleliolevate hoonestusloa taotluste menetlustele (mille osas ei olnud EhS 12. ptk 3. jao jõustumise ajal ehk 07.05.2022 avalikustamist ega edasist menetlust toimunud) ei või uut regulatsiooni ebasoodsalt tagasiulatuvalt rakendada. Järelikult ei saa riik mingil juhul esitada (täiendavat) hoonestusloa taotlust enne 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotluste järgsetele veekogu aladele , kuna konkureerivate taotlejate ringi laienemine oleks ebasoodsa tagasiulatuva mõjuga. Seega, riik ei saa mingil juhul konkreetselt Sõrve hoonestusloa taotluse alale (täiendavat/konkureerivat) hoonestusloa taotlust esitada. D . Isegi kui riik saaks esitada täiendava /konkureeriva hoonestusloa taotluse, ei annaks riigi esitatav hoonestusloa taotlus alust enne riiki esitatud arendaja hoonestusloa taotluse tagastamiseks ega hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks (eriti kui arendaja varasem hoonestusloa taotlus oli esitatud enne 07.05.2022) . EhS § 113 2 lg 4 sätestab, et pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust samale veekogu alale esitatud hoonestusloa taotlused tagastab TTJA läbi vaatamata. Järelikult piirab EhS hoonestusloa taotluse esitamist samale veekogu piiritletud alale üksnes siis, kui (arendaja) hoonestusloa taotlus esitatakse pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust . Järeldust kinnitab eelviidatud MKM-i 30.12.2022 muudatusettepanek eelnõu 696 SE raames, millega püüti sama põhimõtet laiendada ka olukorrale, kus arendaja hoonestusloa taotlus oli esitatud enne riiki . Kordame, et muudatusettepanek jäeti Riigikogus põhiseadusvastasena kõrvale . Veelgi enam – enne 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotlustele kohalduvas VeeS-is puudus isegi EhS § 113 2 lg-le 4 analoogne norm . VeeS § 221 lg-tes 1-2 (ega ka EhS § 113 11 lg-tes 1-2) sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused ei anna samuti võimalust jätta TTJA-l hoonestusloa menetlus algatamata põhjendusel, et hoonestusloa taotlusega samale veekogu alale on (hiljem) esitanud hoonestusloa taotluse riik . Kumbki norm ei võimalda ka hoonestusloa menetluse algatamata jätmist seaduses sätestamata alustel. Seega, isegi kui riik saaks esitada Sõrve hoonestusloa taotluse alale (täiendava) hoonestusloa taotluse – millega Utilitas Wind ei nõustu - ei annaks see alust Utilitas Windi Sõrve hoonestusloa taotluse tagastamiseks ega hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks. E. Isegi kui riik saaks esitada täiendava/konkureeriva hoonestusloa taotluse, ei vasta ELWIND-i hoonestusloa taotlus lisaks ka konkureeriva taotluse nõuetele. T äiendavad/konkureerivad taotlused peavad olema esitatud esmataotluse suhtes samale veekogu alale/ osale (VeeS § 219 lg 4, EhSRS § 25 1 lg 2, EhS § 113 7 lg 1) . T õlgendusest , et täiendavad/konkureerivad taotlused peavad ühtima esmataotluse piiridega, on lähtunud TTJA ka oma praktikas. E LWIND-i taotluse ala piirid ei vasta aga Sõrve hoonestusloa taotluse alale. Seega, isegi kui riik saaks esitada Sõrve hoonestusloa taotluse alale (täiendava) hoonestusloa taotluse – millega Utilitas Wind ei nõustu – ei ole ELWIND-i taotluse ala nõuetekohane. F . Isegi kui riik saaks esitada (täiendava) hoonestusloa taotluse ja isegi kui menetleda Sõrve ja ELWIND-i taotlusi konkureerivate hoonestusloa taotlustena , ei saa riigi taotlust võrdlemisel automaatselt eelistada. Konkureerivaid hoonestusloa taotlusi tuleks asuda hindama (EhSRS § 25 1 lg 5 ja EhS § 113 9 lg 2). TTJA konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise juhendis on lk 9 EhS § 113 9 lg 2 p -s 11 nimetatud hindamisele kuuluva aspekti (riigi eelistus avaliku veekogu kasutamisel) kohta muu hulgas märgitud: „ Nii näiteks võib riik ise eelistada valitud merealadel läbi viia riikliku projektina (või tema poolt volitatud osapoole poolt) vajalikud järgmised planeerimisetapid ning pakkuda huvitatud osapooltele hilisemas etapis meretuulepargiks vajaliku hoonestusloa, kus on keskkonnamõjud juba hinnatud. Sellisel juhul hindab TTJA nimetatud alal konkureeriva hoonestusloa menetluse jätkamise perspektiivituks ning tagastab taotluse (vt EhS § 113 2 lg 4). “ TTJA on 29.05.2023 e-kirjas nr 16-7/23-06528-017 täiendavalt selgitanud : „ Riigil on kaalutlusõigus seada prioriteete mereala kasutamisel. Ka EhS § 113 2 lg 4 kohaselt peab TTJA tagastama veekogu alale esitatud hoonestusloa taotluse kui riik on esitanud hoonestusloa taotluse samale veekogu alale. Seega tuleneb riigi õigus eelistada riiklikku projekti EhS 113 2 lg-st 4 .“ Niisuguse tõlgendusega ei saa kuidagi nõustuda ja viidatud juhendit ei saa õigusvastases osas järgida (tegu ei ole ka õigusaktiga) . EhS § 113 9 lg 2 p-s 11 toodud konkureerivate taotluste üht hindamiskriteeriumi (riigi eelistus avaliku veekogu kasutamisel) ei saa õiguspäraselt tõlgendada nii, et riik saab „eelistada“ konkureerivate taotluste puhul iseenda hoonestusloa taotlust . Eelnõu 430 SE I lugemise seletuskir ja lk 16 kinnitab, et nimetatud aluse puhul on peetud silmas ehitise liigi põhist eelistust (näiteks meretuulepargi ja muu ehitise võrdlemisel). Tõsi, MKM esitas eelnõu 696 SE menetluse raames 25.01.2023 kirjas nr 17-7/2023/514-1 ettepaneku täiendada eelnõu 696 SE II lugemise (18.01.2023) järgse EhS § 113 9 lg -t 4 kehtetuks tunnista va sätte selgitust muu hulgas järgmiselt : „ /---/ EhS § 113 9 lõike 2 punktide 10 ja 11 puhul võetakse arvesse kavandatava tegevuse vastavust riigi eelistustele mereala kasutamisel. /---/ Nii näiteks võib riik eelistada valitud merealadel läbi viia ise (või tema poolt volitatud osapoole poolt) vajalikud järgmised planeerimisetapid ning pakkuda huvitatud osapooltele juba merepargiks vajaliku hoonestusloa ja hinnatud keskkonnamõjudega mereala hilisemas etapis. Sellisel juhul loeb pädev asutus nimetatud alal konkureeriva hoonestusloa menetluse jätkamise perspektiivituks . /---/ Antud muudatus on eelnõu selgituses vajalik põhjendusel, et konkureerivate taotluste vastavuse hindamise põhimõtted oleks kajastatud õigusakti selgituses. EhS´i muutmisel (eelnõuna oli 430 SE) muudeti enne eelnõu II lugemist § 113 9 lg 1 ja 3 sõnastust ja sellega seonduvalt ei ole kajastatud konkureerivate taotluste hindamise põhimõtted vastavalt § 113 9 lõikes 2 sätestatule. Tagab hoonestusloa taotlejatele õigusselguse . “ Kõnealusel selgitusel puudub aga õiguslik tähendus. Esiteks, e elnõuga 696 SE ei muudet ud EhS § 113 9 lg 2 p -d 11 ning järelikult ei saa nud ka Riigikogu (ammugi MKM ) vastavat sätet eelnõu 696 SE menetluses laiendavalt sisustama hakata. Teiseks, EhS § 113 9 lg 2 p 11 jõustus 07.05.2022 eelnõu 430 SE alusel. E elnõu 430 SE II lugemis eks muudeti tõepoolest EhS § 113 9 lg 1, mitte aga EhS § 113 9 lg 2 (sh p 11) sõnastust. Järelikult puudub ka igasugune sisuline põhjus väitmaks, et eelnõu 430 SE I lugemise seletuskiri vastava kriteeriumi sisu ei ava. Kolmandaks , e elnõu 696 SE II lugemisega jätkamise seletuskirjas on küll viidatud MKM-i soovile lisada EhS § 113 9 lg 4 kehtetuks tunnistamise sätte juurde täiendav selgitus, ent ei ole seadusandja poolt võetud mingit seisukohta. Seega, 25.01.2023 kirjas peegeldus MKM-i, mitte seadusandja tahe. Seadusandja tahe on esitatud eelnõu 696 SE II lugemise muudatusettepaneku nr 1 2.4 selgituses, kus MKM-i 25.01.2023 kirja teksti ei ole. V iide EhS § 113 2 lg-le 4 ei ole samuti asjakohane. Eespool on selgitatud, et n imetatud säte reguleerib olukorda, kus pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust on samale veekogu alale esitatud hoonestusloa taotlused (mille TTJA tagastab sätte järgi läbi vaatamata ning konkureerivate taotluste hindamiseni EhS § 113 9 mõttes niisugusel juhul ei jõutagi ) . Sõrve 1 ja Sõrve 2 hoonestusloa taotlused esitati kõnealusele alale esimesena. Niisamuti ei ole mingit tähendust „riigi kaalutlusõigus el mereala kasutamisel prioriteete seada“. Eeltoodu kohaselt kehtestatigi EhS § 113 2 regulatsioon eelnõu 430 SE raames riigi kui mereala omaniku võimaluste avardamiseks. Äraspidine on väita, et riik võib samal eesmärgil omakorda EhS § 113 2 piiridest mööda minna . Samuti on oluline tähele panna, et kui EhS § 113 9 lg 2 p -s 11 sätestatud konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise kriteeriumit (riigi eelistused avaliku veekogu ala kasutamisel) sisustada TTJA juhendis või MKM-i 25.01.2023 kirjas nr 17-7/2023/514-1 toodud viisil , tekib täpselt samaväärne olukord eelnõu 696 SE raames esitatud EhS § 113 2 lg 4 põhiseadusvastaseks osutunud muudatusettepanekuga – ettevõtja esitatud varasem a hoonestusloa taotlus e alusel ei oleks võimalik hoonestusloa menetlust algatada pelgalt põhjusel, et samale alale on riik esitanud hiljem (täiendava/konkureeriva) omapoolse hoonestusloa taotluse . Järelikult, kui eelnõu 696 SE raames jõuti järeldusele, et MKM-i soovitud EhS § 113 2 lg 4 muudatusettepanek rik uks PS § -i 10 (õiguspärase ootuse põhimõtet) , oleks PS §-ga 10 vastuolus ka eelviidatud EhS § 113 9 lg 2 p 11 tõlgendus. Sõrve 1 ja Sõrve 2 hoonestusloa taotluste esitamise (ega tegelikult ka EhS § 113 9 lg 2 p 11 jõustumise) ajal vastavat negatiivse otsuse alust ei esinenud. Seega, isegi kui riik saaks esitada Sõrve hoonestusloa taotluse järgsele veekogu alale (täiendava) hoonestusloa taotluse – millega Utilitas Wind ei nõustu – ei saa riigi taotlust võrdlemisel Utilitas Windi Sõrve taotlusega eelistada. Eespool on omakorda selgitatud, et riik ei saa eraarendajaga ka hindamise järgsel enampakkumisel (EhSRS § 25 1 lg 6 ja EhS § 113 10 ) võistelda. G . Isegi eeltoodut kõrvale jättes oleks r iigi esitatud hoonestusloa taotluse tõttu arendaja varasema hoonestusloa taotluse tagastamine või hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine või riigi esitatud hoonestusloa taotluse eelistamine võrdlemisel juba olemuslikult õigusvastane. PS § 14 sätestatud põhiõigus korraldusele ja menetlusele annab muu hulgas õiguse nõuda osalemist menetluses subjektina , mis hõlmab ka isikut puudutavasse menetlusse kaasamist. J uhul, kui riigi esitatav hoonestusloa taotlus tähendaks automaatselt samale veekogu alale varem esitatud hoonestusloa taotluse tagastamist või hoonestusloa menetluse algatamata jätmist või kui riigi esitatud hoonestusloa taotlus oleks võrdlemisel eelistatud , tekiks ilmselgelt õigusvastane olukord. Nimelt, PS §-ga 14 oleks vastuolus tulemus , kus riik valib avatud menetluseta välja mõne juba esitatud hoonestusloa taotluse järgse veekogu ala, kuhu esitada omapoolne hoonestusloa taotlus, mis omakorda justkui automaatselt välistaks eraarendaja varasema hoonestusloa taotluse alusel menetluse algatamise (olgu tagastamise, menetluse algatamisest keeldumise või ebasoodsamaks hindamise tõttu) . Seega oleks riigi esitatud hoonestusloa taotluse tõttu Sõrve hoonestusloa taotluse tagastamine või hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine või riigi esitatud hoonestusloa taotluse eelistamine võrdlemisel juba menetluslike põhiõiguste vaates õigusvastane. H . Utilitas Windil on õigus nõuda asjakohasele kehtivale õigusele vastavat protsessi. Utilitas Windi Sõrve hoonestusloa taotluse alusel ei ole veel hoonestusloa menetlus t algatatud. Samuti on tõsi, et avalikud veekogud kuuluvad riigile (VeeS § 23 lg 2). Lisaks , EhS § 113 2 lg 2 kohaselt korralda ks riik hoonestusloa võõrandamiseks enampakkumise või valikpakkumise 18 kuu jooksul hoonestusloa andmisest arvates. Eeltoodu ei saa aga olla aluseks Utilitas Windi õiguste piiramisele. Hoonestusloa taotluse esitanud arendajal (sh Utilitas Windil) on vaieldamatult õigus nõuda , et tema esitatud hoonestusloa taotlusi menetletaks asjakohase kehtiva õiguse kohaselt (PS § 3 , EhSRS § 25 1 lg 1 ) . Sama leidis Justiitsministeerium oma 12.02.2023 kirjas. Teisisõnu , Utilitas Windil on õigus nõuda , et riik peaks juba õigusaktide s selgelt sätestatud protsessist kinni . Järgmiseks etapiks on Utilitas Windi Sõrve hoonestusloa taotluse kohta teate avaldamine ning võimalike konkureerivate (eraarendajate) hoonestusloa taotluste korral nende hindamine ja vajadusel konkurss, et selgitada välja taotleja, kelle suhtes hoonestusloa menetlus algatatakse (EhSRS § 25 1 lg 1-6, VeeS § 219, EhS § 113 9 -§ 113 10 ) . Riigi esitatav (mistahes eelisõigusega) konkureeriv/täiendav hoonestusloa taotlus kehtivale õigusele ei vasta ning niisuguse võimalusega Utilitas Wind arvestama ei pidanud ega pea . Riigikohu s on lisaks selgitanud, et ehkki isikul ei ole subjektiivset nõudeõigust riigi vara kasutamiseks oma ettevõtluse huvides, riivab ettevõtlusvabadust (PS § 31) koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega olukord, kus avalik võim muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks seni kehtinud õigusliku raamistikuga võrreldes. Seega , Utilitas Windil on subjektiivne õigus nõuda, et tema Sõrve hoonestusloa taotlust menetletaks kehtiva õiguse kohaselt, mis võib tähendada konkureerimist eraarendajatega hoonestusloa menetluse algatamise nimel, aga ei võimalda riigipoolselt täiendavat, veel vähem eelistatud hoonestusloa taotlust. I . E eltoodut arvestades ei ole vähetähtis ka küsimus, et erinevalt MKM-i esitletust ei ole võimalik ELWIND-i arenduse abil 2030. aasta taastuvelektri eesmärke täita. Eelnõu 696 SE menetluses viitas MKM 30.12.2022 kirjas nr 17-7/2022/7939-1 (kus ta tegi põhiseadusvastaseks osutunud ettepaneku EhS § 113 2 lg 4 muutmiseks) , et riigi hoonestusloa taotlus on kantud 2030. aasta taastuvelektri eesmärkidest. EnKS § 32 1 lg 1 kohaselt moodustab aastaks 2030 elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest taastuvenergia vähemalt 100 protsenti. Riigikantselei „ Taastuvenergia arendamise kiirendamise auditi “ ptk 4.2.3 järgi on aga 100%-line taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 täidetav juba algatatud meretuuleparkide hoonestusloa menetlustega . Pealegi, ELWIND-i projekti avaldatud ajakava kohaselt toimub tuulepargi käivitamine 2030+ ehk ei ole seatud isegi eesmärki 2030. aastaks ELWIND-i tuulepargi käivitamiseni jõuda . Samuti ei ole eluliselt usutav, et riik suudaks uuringud läbi viia ning hoonestusloa andmise saavutada erasektori arendajast kiiremini – juba ainuüksi riigihangete ja muude avaliku võimu toimingutega seotud bürokraatia tekitab olulise ajalise mahajäämuse. Veelgi enam – Elering AS on täiesti avalikult möönnud, et läbi Saaremaa kulgev liinitrass ei valmi 2030. aastaks. Niisugune tõdemus on ka loogiline – õhuliini rajamiseks on tõenäoliselt vajalik riigi eriplaneeringu koostamine (PlanS § 27 lg 1-2), milleks juba ainuüksi kulub aastaid. Planeeringumenetlusele järgneb veel projekteerimine, loamenetlus(ed) ja ehitamine. ELWIND-i ja seonduva (piiriülese) võrguühenduse rajamine on ka ise aeganõudev. Nende valmimiseks 2030. aastaks peaks täna olema sõlmitud juba eel- või tarnelepingud, mida aga tehtud ei ole (ei saagi olla, kuna teada pole projekti realiseeriv arendajagi). Piiriülese võrgu ehitamine ja hübriidühendus on niisamuti poliitiliselt, õiguslikult ja tehniliselt keerukas, nõudes rahvusvahelist koostööd, (omandi)õiguslike küsimuste lahendamist ning hinnatsooni määratluse läbimõtlemist. Tegemist on siinjuures esimese niisuguse projektiga nii Eesti kui Läti jaoks ehk sisuline kogemus puudub. Samal ajal on nii Eesti kui teadaolevalt Läti poolel projekti läbiviijad avaliku sektori hankijad, kes peavad mistahes sisendite tellimisel ja soetamisel lähtuma riigihangete regulatsioonist. Seega , ELWIND-i projekti ei saa lisaks õiguslikule realiseerimatusele pidada põhjendatuks ka 2030. aasta eesmärkide kontekstis . II Eeltoodud takistused võivad tagantjärele muuta ka ELWIND-i projekti arvami st CEF-i CB-RES nimekirja ning uuringuteks toetuse saami st . Eeltoodu kohaselt ei ole ELWIND-i projekt õiguslikult realiseeritav ega saa ka panustada 2030. aasta taastuvelektri eesmärkidesse . Utilitas Wind ei ole ELWIND-i taotlusi CB-RES nimekirja kandmiseks ega uuringuteks toetuse saamiseks näinud, ent määruse nr 2022/2202 ja 10.07.2023 pressiteate teksti arvestades ei ole Euroopa Komisjon neid probleeme veel teadvustanud . Selgitame alljärgnevalt, et niisugune tõdemus võib kaasa tuua, et tagantjärele hinnatakse ümber ELWIND-i projekti arvamine CEF-i CB-RES nimekirja ja/või uuringuteks toetuse andmise otsustamine. A. ELWIND-i projekti CB-RES-i loetellu arvamine Esiteks, CB-RES -i nimekirja on juba olemuslikult väär arvata projekt, mille realiseerimine ei ole õiguslikult võimalik . Eraldivõetuna välista ks CB-RES-i loetellu kuulumise ka tõik, et ELWIND-i projekt ei saa isegi õiguslikke takistusi kõrvale jättes 2030. aastaks valmida . Nimelt, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 07.07.2021 määruse nr 2021/1153 ( „CEF-i määrus“ ) art 3 lg 1 sätestab, et CEF - i üldeesmärkideks on muu hulgas hõlbustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas, võttes arvesse pikaajalisi CO 2 heite vähendamise kohustusi ning eesmärke suurendada Euroopa konkurentsivõimet; tagada arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv; territoriaalne, sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus ning juurdepääs siseturule ja selle integratsioon, pannes rõhku transpordi-, energeetika- ja digisektori koostoime hõlbustamisele. CEF-i määruse art 3 lg 2 punkti b kohaselt on CEF-i erieesmärgiks energeetikasektoris hõlbustada piiriülest koostööd energeetika, sealhulgas taastuvenergia valdkonnas. CEF-i määruse art 7 lg 1 täpsustab , et piiriülesed taastuvenergiaprojektid aitavad kaasa CO 2 heite vähendamisele, energia siseturu väljakujundamisele ja varustuskindluse suurendamisele . CEF-i määruse lisa osa IV („Piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljavalimine“) p 1 kohaselt: „Piiriüleste taastuvenergiaprojektidega edendatakse liikmesriikidevahelist piiriülest koostööd taastuvate energiaallikate kavandamise, arendamise ja kulutõhusa kasutamise alal ning hõlbustatakse nende integreerimist energia salvestamise rajatiste kaudu, eesmärgiga aidata täita liidu pikaajalist CO2 heite vähendamise strateegiat.“ Eraldivõetuna on korduvalt rõhutatud CB-RES-i projektide seost 2030. aasta eesmärkidega . CEF-i määruse põhjenduste p 30 kohaselt: „Piiriüleste taastuvenergiaprojektide eesmärgiks on võimaldada taastuvenergia kulutõhusat kasutamist liidus ning jõuda liidu siduva eesmärgini saavutada 2030. aastaks vähemalt 32 % taastuvenergia osakaal, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 3, ning aidata kaasa taastuvenergiaga seotud uuendusliku tehnoloogia strateegilisele rakendamisele. /---/.“ Euroopa Komisjoni 21.12.2021 delegeeritud määrus e nr 2022/342 („ määrus nr 2022/342“ ) põhjenduste p 3 kohaselt: „Piiriüleste taastuvenergiaprojektide eesmärk peaks olema võimaldada taastuvenergia kulutõhusat kasutuselevõttu liidus, toetada direktiivis (EL) 2018/2001 osutatud liidu siduva taastuvenergiaeesmärgi saavutamist 2030. aastaks /---/ .“ Järelikult, CB-RES-i nimekirja ei peaks tegelikult kand m a projekte, mis eeltoodud eesmärkide le ei vasta – nagu öeldud, siis ELWIND-i projekt ei ole õiguslikult realiseeritav ega saa tõenäoliselt valmi da 2030. aastaks . Teiseks, isegi kui eeltoodu ei välista nuks automaatselt ELWIND-i kandmist CB-RES-i nimekirja, võib niisugusel juhul nimekirja kandmise le eelnenud hindamist pidada eba piisavatel eeldustel põhinevaks, mis või b ikkagi päädida projekti väljaarvamisega CB-RES-i nimekirjast. Nimelt, CEF-i määruse art 7 lg 1 kohaselt peavad piiriülesed taastuvenergiaprojektid järgima CEF-i määruse lisa IV osas sätestatud eesmärke, üldkriteeriume ja menetlust. CEF-i määruse lisa osa IV ( „Piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljavalimine“ ) p unkti 4 alapunkt c sätestab, et p ärast projektide hindamist esitab komisjon sama punkti alapunktis b osutatud rühmale loetelu rahastamiskõlblikest taastuvenergiaprojektidest, mis vastavad artiklis 7 ja lisa osa IV punkti 4 alapunktis d sätestatud kriteeriumidele. Sama punkti alapunkti g kohaselt võtab Komisjon väljavalitud piiriüleste taastuvenergiaprojektide lõpliku loetelu vastu delegeeritud õigusaktiga. L oetelu vaadatakse läbi vastavalt vajadusele ja vähemalt iga kahe aasta tagant. CEF-i määruse lisa osa IV p 4 alapunkti j kohaselt ei anta p rojektile piiriülese taastuvenergiaprojekti staatust või see võetakse talt ära, kui hindamisel määravaks teguriks olnud teave on ebaõige või kui projekt ei ole kooskõlas liidu õigusega. Sama tuleneb määruse 2022/342 art 9 lg-test 1-2. Määruse nr 2022/2202 (millega ELWIND CB-RES-i nimekirja arvati) põhjenduste p-s 5 on märgitud: „Väljavalitud projektide loetelu sisaldab projekte, mis aitavad kaasa taastuvenergia kulutõhusale kasutamisele elektri- ja küttesektoris ning mille elluviimiseks kasutatakse mitmesuguseid taastuvenergia tehnoloogialahendusi, sealhulgas maismaa- ja meretuuleenergia ning fotogalvaaniline päikeseenergia, samuti uuenduslikke tehnoloogialahendusi, näiteks vesiniku ja ammoniaagi tootmine.“ Arvestades, et määrusega nr 2022/2202 ELWIND-i kandmisel CB-RES-i nimekirja ei arvestatud tõenäoliselt projekti realiseerimise õiguslike takistuste ega tegeliku ajakavaga , võib esineda alus pidada hindamise tulemust ebaõigeks ja võtta ELWIND-i lt ära CB-RES-i staatus . CB-RES -i staatus oli aga omakorda eelduseks, et oleks võimalik taotleda projektiga seotud uuringute või ehitustööde rahastamist (vt määruse nr 2022/342 põhjenduste p 4-5 ja konkursi kutse p 2 ). B. ELWIND-i projekti rahastamiskõlbulikkus CEF-i CB-RES-i uuringute meetmest Esiteks, juba olemuslikult on keeruline pidada rahastamiskõlblik uks projekt i , mida ei saa õiguslike takistuste tõttu realiseerida ning millega lisaks ei ole võimalik 2030. aasta eesmärke täita. Nimelt, CEF-i määruse art 16 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 2018/1046 ( „finantsmäärus“ ) art 186 lg 3 alapunkti c kohaselt peavad rahastamiskõlblikud kulud muu hulgas olema vajalikud toetuse esemeks oleva meetme või tööprogrammi rakendamiseks . CEF-i määruse art 9 lg 1 kohaselt on rahastamiskõlblikud üksnes meetmed, mis aitavad saavutada CEF-i määruse artiklis 3 osutatud eesmärke. Sellised meetmed hõlmavad uuringuid, ehitustöid ja muid kaasnevaid meetmeid, mis on vajalikud CEF - i haldamiseks ja rakendamiseks, ning sektoripõhiseid suuniseid. Uuringud on rahastamiskõlblikud vaid siis, kui need on seotud CEF - i alusel rahastamiskõlblike projektidega. CEF-i määruse art 9 lg 3 punkti b kohaselt võib energeetikasektoris liit anda rahalist toetust CEF-i määruse alusel üksnes meetmetele, millega toetatakse piiriüleseid taastuvenergiaprojekte ning nende taastuvenergiaprojektide kavandamist , nagu on kindlaks määratud lisa IV osas, eeldusel et täidetud on artiklis 7 sätestatud tingimused. Euroopa Komisjon määras antud juhul toetuse uuringute läbiviimiseks. CEF-i määruse art 2 punkt r defineerib uuringud kui „ projekti elluviimise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, kaardistamis-, teostatavus-, hindamis-, test- ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara kujul, ning kõik muud tehnilised tugimeetmed, sh eeltööd, et projekt määratleda ja seda arendada ning otsustada selle rahastamise üle, nt asjaomaseid asukohti käsitleva eelteabe kogumine ning finantspaketi ettevalmistamine.“ Konkursi kutse p -dest 2 ja 6 tuleneb selgelt, et abi-/rahastamiskõlblikud on vaid ja ainult uuringuid, mis on suunatud CB-RES projekti elluviimise le (muu hulgas näiteks vastavad keskkonnauuringud) . Konkursi kutse p 2 kohaselt on meetme eesmärk toetada määrusega nr 2022/2202 välja valitud CB-RES projektide elluviimist ning nõnda ka piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas. O lukorras , kus antud juhul kavandatakse alustada uuringutega ilma, et ELWIND-i projekt oleks ise õiguslikult realiseeritav, ei saa uuringuid pidada CB-RES-i projektiga üldse seotuks. Sisuliselt kavandatakse mereala uurimist ilma igasuguse aluseta ning kindluseta, et uuringud ka positiivse tulemuse korral ELWIND-i tuulepargi projekti elluviimiseni viiks . Lisaks, k onkursi kutse p-s 2 on märgitud eeldus , et rahalist toetust makstakse CB - RES projektide arendamiseks ja elluviimiseks, ee s märgiga saavutada 2030. aasta taastuvenergia eesmärgid. Seega, ELWIND -i uuringu te rahastamiskõlblik kus on vaieldav juba põhjusel, et tänaseks on projekti elluviimine 2030. aastaks sisuliselt võimatuks muutunud. Teiseks, isegi kui ELWIND oli printsiibis ikkagi rahastamiskõlb l ik , võivad eeltoodud takistus ed muuta tagantjärele hindamise tulemusi. Nimelt, k onkursi kutse p 9 kohaselt olid hindamiskriteeriumiteks muu hulgas näiteks prioriteetsus ja kiireloomulisus (mis hõlmab panust 2030. aasta eesmärkidesse) ; projekti küpsus (mis hõlmab valmisolekut tähtaegseks elluviimiseks, muu hulgas vajalike lubade menetlusfaasi ) ja rakendusplaani kvaliteet. Kokku oli võimalik saada 25 punkti, neist eelnimetatud hindamiskriteeriumite alusel 15 punkti. Hindamise läbi sid üksnes projektid, mis said iga kriteeriumi alusel vähemalt 3 ning kokku vähemalt 15 punkti . Jällegi - a rvestades, et ELWIND-i uuringute toetuse taotlust hinnates ei arvestatud tõenäoliselt projekti realiseerimise õiguslike takistuste ega tegeliku ajakava ga , võib esineda alus pidada hindamise tulemust ebapiisavatel eeldustel põhinevaks ning seega vääraks . ELWIND-i projekt ei pruukinuks isegi minimaalsete punktide lävendit ületada . Kokkuvõttes – Euroopa Komisjon kandis ELWIND-i projekt i CB-RES-i nimekirja ja otsusta s hiljem uuringute toetuse taotlus e rahuldada tõenäoliselt arvestamata , et ELWIND-i projekt ei ole õiguslikult realiseeritav ega saa panustada ka 2030. aasta eesmärkidesse. Mõlemad eksimused võivad päädida tehtud otsuste kehtetuks tunnistamisega. ELWIND-i hoonestusloa taotluses on lisaks muu hulgas märgitud, et projekti eelarendamise ettevalmistamiseks ning vajaminevate uuringute läbiviimiseks kasutatakse lisaks ka kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud vahendeid , tuginedes AÕKS § 161 lg 4 p-le 2. Juhime tähelepanu, et ka nimetatud rahastamisallikas on viidatud sätte kohaselt mõeldud 2030. aasta eesmärkide täitmise saavutamiseks. Märgime, et kõigele eeltoodule lisaks jääb lõpuni arusaamatuks ka ELWIND-i projekti tegelik eesmärk (jättes isegi kõrvale õiguslikud, sisulised ja ajalised takistused). MKM-i (ning nüüd Kliimaministeeriumi) seisukoht tundub ole vat , et meretuuleparke tuleks rajada võimalikult suurel määral nö turupõhiselt. Samas ELWIND-i kui riiklikku ja subsideeritud uuringutega arendust ei saa kuidagi turupõhiseks pidada. Teisalt ei ole teada, kas ELWIND-i projekti soovitakse jõuliselt eelisarendada või on endiselt prioriteediks ettevõtjate endi väljaarendatavad meretuulepargid. Turuosalistele ei ole pealegi mõistetav, kuidas ELWIND isegi hüpoteetiliselt Eesti ja Läti 2030. aasta eesmärgi täitma peaks. Aprillis 2023 avalikul kon sult atsioonil olnud teatise „Riikliku energia- ja kliimakava“ ajakohastamise kavandi ptk-s 1.4 on märgitud: „19.01.2023 toimunud EL energia peadirektorite kohtumisel kiideti heaks (mittesiduvad) eesmärgid EL merealade tuuleenergia arenduse kohta. BEMIP (Läänemere) formaadis on 2030 eesmärgiks 22,4 GW, seega koguni 3GW kõrgem kui augustikuine Marienborgi deklaratsioon ette nägi. Eesti osa on 1 GW 2030. aastaks, Lätil 0,4 GW ja Leedul 1,4 GW.“ Arvestades, et ELWIND-i projekt on viimati veel ka Euroopa Komisjoni 10.07.2023 pressiteate kohaselt mõeldud realiseeruma kahe riigi peale kokku vaid kuni 1000 MW ulatuses, ei ole niisuguse projektiga võimalik Eesti ja Läti summeeritud eesmärke täita. *** Utilitas Wind on valmis eeltoodut arutama ning vastab Kliimaministeeriumi võimalikele täiendavatele küsimustele meeleldi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rene Tammist OÜ Utilitas Wind juhatuse lii ge