Saatja: Eesti Linnade ja Valdade Liit <
[email protected]>
Saadetud: 05.09.2023 21:32
Adressaat: <"RAM Info">; <
[email protected]>
Koopia: Veikko Luhalaid <
[email protected]>
Teema: ELVL kiri - KOV tulubaasi ümberkorraldamine
Manused: ELVL_tulubaasi muudatused_regionaalminister_05.09.2023.asice
Eesti Linnade ja Valdade Liit edastab juhatuse kirja teemal kohalike omavalitsuste tulubaasi
ümberkorraldamine.
Lugupidamisega
Veikko Luhalaid
tegevdirektor
+372 503 5714
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Roosikrantsi 12/1 | 10119 Tallinn
www.elvl.ee |
[email protected]
Madis Kallas R egionaalminister R egionaal- ja P õllumajandus ministeerium 05.09.2023 nr 1-7/288-3 Mart Võrklae v R ahandusminister Rahandusministeerium Seisukoh ad kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamise kohta Austatud minist rid Madis Kallas ja Mart Võrklaev Eesti Linnade ja Valdade Liidu jaoks on jätkuvalt väga oluliseks küsimuseks ja prioriteediks kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamine ja omavalitsustele suurema finantsautonoomia tagamine. Liidu juhatus on mitmel korral arutanud ministeeriumi poolt tutvustatud omavalitsuste tulubaasi ümberkorraldamise ettepanekuid . Hiljutisel j uhatuse koosolekul oli võimalik kuulata ministeeriumi viimaseid selgitusi lähiaastateks kavandat ud ettepaneku te osas . Paraku ei olnud ka nende selgitus te põhjal ilma tervikliku süsteemse mõjuanalüüsita võimalik liidul oma sisulist arvamust kujundada . Rõhutame, et tegemist on oluliste teemade ja valdkondadega, mis hakkavad mõjutama omavalitsuste tulubaasi ja läbi selle võimekust pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ning kavandada ja teostada investeeringuid. Samas on omavalitsuse d teadmatus es , mil l iste st vahenditest katta ül d hooldu s reformi valearvestuse st , käibemaksu muudatusest, inflatsioonist ja Euribori tõusust tingitud kulude kasvu . Liidu juhatus nõustub, et omavalitsuste rahastamismudel it tuleb kaasajasta da selliselt, et tulubaas kataks kõik omavalitsu s te ülesann e te täitmisega seotud kulu d , sh sotsiaal - ja haridus valdkonna kulud . Käeoleva le oleme lisanud liidu juhatuse kommentaarid, seisukohad ja ettepanekud ning loodame , et teil on jätkuvalt initsiatiivi seismaks mitte ainult omavalitsuste tulubaasi ümber jagamise eest, vaid ka l isavõimalus te leidmisel omavalitsuste tulude suurendamiseks. Ühtlasi soovime olla kaasatud antud teemaga seonduvatesse tegevustes se. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mihhail Kõlvar t juhatuse esimees LISA : K ommentaarid ja seisukohad KOV tulubaasi ümberkorraldamise ettepanekute kohta .
LISA Eesti Linnade ja Valdade Liidu kommentaarid ja seisukohad KOV tulubaasi ümberkorraldami s e ettepanekute kohta Ministeeriumi ettepanek Juhatuse kommentaar id Seisukoht 1. Tulubaasi muudatused 1.1. Regionaalse võrdsuse suurendamiseks üksikisiku tulumaksu sees pensionitulult tulumaksuosa suurendamine ja muude tulude osa vähendamine. Liiga üldsõnaline ja põhjalikku selgitust ega mõju analüüsi esitatud ei ole . Kui tegemist on olemasoleva tulubaasi ümberjaga misega , siis ei saa seda toetada (sarnaselt 2024. a eelarves). Ei saa nõustuda printsiibiga, et suurendamine on seotud muude tulude vähendamisega . Eelnõu kooskõlastusringil esitas liit oma seisukoha, lisaks pöördu ti R iigikogu ja regionaalministri poole. Liit ei nõustu ettepanekuga . 1.2. Osa juriidilise isiku tulumaksust andmine töökohtade arvu alusel KOVis. Vajab täpsemat s õnastus t ja arvnäitajaid , hetkel on liiga üldsõnaline . Kas juriidilise isiku tulumaksust teatud protsendi eraldamine tähendab täiendavat tulubaasi suurenemist või allikate ümberjagamist ? Liit nõustub , kui tegemist on täiendava allikaga tulubaasi . 2. Maamaksu autonoomia suurendamine 2.1. 10% aastase kasvu piirangu tühistamine või KOVidele otsustada andmine . Kui on võimalik piirangu andmine omavalitsustele, siis on see mõistlik , suurendab omavalitsuste autonoomselt ise otsustada. Liit on põhim õtteliselt nõus. 2.2. Kodualuse maa maksuvabastuse KOVidele otsustada andmine. Ettepane kuga saab nõustuda . Liit nõustub ettepanekuga . 2.3. Tänavate koristamise koormise asemel maamaksu tõstmise võimalus. Tegemist on täiesti uue mõiste ja konstruktsioon iga . Kas see tähendab, et m aaomanikud ei pea edaspidi tänavaid koristama ? O mavalitsustele pakutakse maamaksu tõusu ehk omavalitsused peaksid hakkama ise koristama. Suuremate le omavalitsustele o leks see suur rahaline koormus ja maamaksu tõus ei pruugi katta tegelikke kulusid. Liit ei nõustu ettepanekuga. 3. Kohalikud maksud Toetame loetelu laiendamist. Liit jätkuvalt lähtub sellest, et vaja on süsteemseid muutusi. Kohalikud maksud ongi KOVile otsustamiseks ning mida laiem on spekter , seda parem. Tegemist ei ole ammendav a loetelu ga . 3.1. Turistimaks Toetame loetelu laiendamist. Liit jätkuvalt lähtub sellest, et vaja on süsteemseid muutusi. Liit on põhimõtteliselt nõus. 3.2. Ummikumaks/sissesõidutasu M ida see täpsemalt tähendab? Ettepanek puudutab ainult suuremaid omavalitsusi. Liit on põhimõtteliselt nõus. 3.3. Sotsiaalse taristu arendustasu Toetame loetelu laiendamist. Liit jätkuvalt lähtub sellest, et vaja on süsteemseid muutusi. Liit nõustub ettepanekuga. 3.4. Jäätmehooldustasu Toetame loetelu laiendamist. Liit jätkuvalt lähtub sellest, et vaja on süsteemseid muutusi. KOV keskse jäätmemudeli loomine oli ka liidu ettepanek 2024. a läbirääkimisteks. Liit nõustub ettepanekuga. KOV tulubaasi võimalikud arengud Ministeeriumi ettepanek Juhatuse kommentaar id Seisukoht 1. Keskkonnatasudes KOV osa suurendamine ja suurem autonoomia määrade kehtestamine. V ajab täpsustamist. Liit nõustub ettepanekuga. 2. Toetusfondi toetuste andmine tulubaasi. Oluline on teada , millised ja kui suured summad kantakse üle. Võimaldab KOV tulubaasi suurendada. Toetusfondi toetuste andmine tulubaasi oli ka l iidu ettepanek 2024. a läbirääkimisteks. Liit nõustub ettepanekuga. 3. Looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemise kompenseerimine. K ui tuludesse antakse täiendavaid vahendeid, siis saab nõustuda . Liit nõustub ettepanekuga. 4. Koolikoha ja lasteaiakoha arv e l da mises amortisatsioon i komponendi lisamine. Lasteaiakoha arveldamine on kohustuslik . K ui lisame amortisatsioon i komponendi, siis on juures üks kuluartikkel. Lasteaiakoha arveldamise osas on tulemas muutus – tulevikus saab olema KOVide vaheline leping, et pooled katavad kulud. Teatud juhtudel on elanikud sisse kirjutatud ühte omavalitsusse, lasteaiakoht on seal olemas, aga inimesed viivad lapse teise omavalitsusse ja KOVile langeb omaosaluse koormus ca 400 – 500 eurot . Omavalitsustel peab olema võimalik omavahel kulude osas kokku leppida. Kuna praegu ei ole ministeeriumi poolt esitatud suun di , detaile ja valemeid , siis saame nõustuda ainult pri n tsiibis. Liit on printsiibis nõus. Lõpliku seisukoha kujunda b liit p ärast ministeeriumi poolt esitatud analüüsi. Tasandusfondi muudatused Ministeeriumi ettepanek Juhatuse kommentaar id Seisukoht tagamaalisuse koefitsiendi (täna 75%) rakendamine 100% ulatuses ; uus komponent elanike arvu vähenemise mõju hajutamiseks; tasandusfondi aastase vähenemise piiramine 2%-lt 1%-le arvestuslikest kuludest (pärast muudatuste jõustumist); tasandustaseme toomine 90%-lt 80%-le . T asandusfondi suurus on üle 100 mln euro. Peame olema ettevaatlikud. A rusaamatuks jääb, millises suunas ministeerium tahab liikuda. Ühelt poolt soovitakse suurendada ja teiselt poolt vähendada. V ajame põhjalikumaid ja täpsemaid andmeid ning selgitusi, et saaksime analüüsida ja seisukoha kujundada. K una puudub analüüs ja arvutused , siis hetkel ei saa hinnangut anda . Tulem e i ole teada ehk mida valemi muutmine endaga kaasa toob ? Tasandusfond tuleb millegi arvelt ja kui hakatakse võtma edukamate omavalitsuste tulubaasist, siis on tegemist kõigi jaoks olulise teemaga . Liit kujundab seisukoha pärast täiendava te selgitus te ja analüüsi de saamist . E esti Linnade ja Valdade Liidu täiendavad ettepanekud 1. Pikendada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimises seaduse § 59 lõigetes 12 ja 13 toodud kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse netovõlakoormuse piiranguid nelja aasta võrra ja sõnastada need järgmiselt: (12) Kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda: 1) aastatel 2020–2028 lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kümnekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat; 2) 2029. aastal lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude üheksakordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat; 3) 2030. aastal lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kaheksakordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat; 4) 2031. aastal lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude seitsmekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. (13) Kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse netovõlakoormus võib ulatuda: 1) aastatel 2020–2028 80 protsendini vastava aasta põhitegevuse tuludest, kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kümnekordne vahe on väiksem kui 80 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest; 2) 2029. aastal 75 protsendini sama aasta põhitegevuse tuludest, kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude üheksakordne vahe on väiksem kui 75 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest; 3) 2030. aastal 70 protsendini sama aasta põhitegevuse tuludest, kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kaheksakordne vahe on väiksem kui 70 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest; 4) 2031. aastal 65 protsendini sama aasta põhitegevuse tuludest, kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude seitsmekordne vahe on väiksem kui 65 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. 2. Korrigeerida seadusandlust selliselt, et pidurdada dividendi kaudu töötasu maksmist, mis on laialdaselt levinud ning mille näol on sisuliselt tegemist omavalitsuste poolt saamata jääva tuluga töötasult makstavalt tulumaksult. Alternatiivina näha ette, et juriidilise isiku poolt dividendidelt makstavast tulumaksust laekuks kokku lepitav osa kohalikele omavalitsustele dividendi saaja elukoha järgi. See tekitaks ka kaudselt seose omavalitsuse ja ettev õ tlustulu vahel kohapealse ette v õtluse arendamisel. 3. Päikeseenergiast elektrienergia tootmise tasu kehtestamine – kehtestada (sarnaselt tuulikutasuga) keskkonnahäiringu hüvitamise tasu (paneelitasu), mida maksavad päikeseelektrijaama valdajad päikeseparkidega toodetud elektrienergia koguse eest. Selgitus: Ei ole kohalik maks, vaid keskkonnahäiringu tasu sarnaselt tuulikutasuga. Päikeseparkide rajamine hõivab maatulundusmaa, mida ei saa enam maatulunduseks kasutada (põllumaadele päikeseparkide rajamine). Kohalduks tootmisettevõtetele, mitte eraisikutele. Võib olla suurusekriteerium (näiteks alates 15 , 1 k W pargid vmt ). Kuna erinevused puuduvad, siis p õhjendused rohepöörde osas võivad olla samad, mis tuulikutasu kehtestamisel. Seab kõigile turuosalistele sarnased tingimused panustada piirkonda. Täna on näiteks Evecon OÜ valmis panustama 0,6% müügikäibest.