Kodulähedase algkooli pidamist soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord 2024. aastal

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-1167 - Kodulähedase algkooli pidamist soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord 2024. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd95fd08-e294-4785-9cf5-3ee0239e0256 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd95fd08-e294-4785-9cf5-3ee0239e0256?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: 5.09.2023 nr 8-2/23/3843 Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Haridus- ja teadusministri määruse esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Kodulähedase algkooli pidamist soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord 2024. aastal“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. eelnõu; 2. seletuskiri. Indrek Riisaar 735 0185 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 31.08.2023 MÄÄRUS ...2023 nr 1.1-1/23/… Kodulähedase algkooli pidamist soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord 2024. aastal Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse kohalikele omavalitsustele kodulähedase algkooli pidamist soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord 2024. aastal. (2) Toetus eraldatakse esitatud taotluse alusel. (3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. (4) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses: 1) kodulähedane algkool – põhikool, kus toimub õpe esimeses ja teises kooliastmes kõikides klassides, sh liitklassides; 2) õppekoht – üldhariduskooli põhilisest tegutsemiskohast erinevas asustusüksuses toimiv tegutsemiskoht, kus toimub õpe esimeses ja teises kooliastmes kõikides klassides, sh liitklassides. § 2. Toetuse eesmärk ja toetuse kasutamise periood (1) Toetuse eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi tagama kodulähedast õpet kodulähedastes algkoolides ja õppekohtades ning seeläbi soodustades kolmanda kooliastme õppe koondumist omavalitsuse keskustesse. (2) Toetust antakse kalendriaastaks. § 3. Toetuse liigid Toetust arvestatakse ja eraldatakse kohalikule omavalitsusele iga kodulähedase algkooli või õppekoha osas eraldi: 1) klassiõpetaja tööjõukulu toetuseks; 2) tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetuseks. § 4. Klassiõpetaja tööjõukulu toetus (1) Klassiõpetaja tööjõukulu toetuse arvestuse aluseks on: 1) 10. novembri 2023. a seisuga kodulähedases algkoolis või õppekohas statsionaarses õppes õppivate laste arv (edaspidi ka õpilaste arv);  2 2) kodulähedases algkoolis või õppekohas moodustatud klasside või liitklasside arv (edaspidi ka klasside arv); 3) Vabariigi Valitsuse 06. veebruari 2015.a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ kinnitatud lisa 1 „Valdade ja linnade üldhariduskoolide toetuse arvestamise aluseks olevad koefitsiendid“ kohased koefitsiendid põhikooli statsionaarses õppes (v.a hariduslike erivajadustega õpilased) (edaspidi ka koefitsient). (2) Omavalitsus näitab taotluses ära moodustatud klasside, sealhulgas liitklasside arvu. Juhul, kui kahes järjestikuses klassis õpib vähem kui 10 õpilast, kuid omavalitsus ei ole neist liitklassi moodustanud, arvestatakse klassiõpetaja tööjõukulu toetuse arvutamisel neid klasse liitklassina. (3) Toetuse suuruse arvutamiseks korrutatakse klasside arv 15-ga ning saadud arvust lahutatakse maha õpilaste arvu ja koefitsiendi korrutis. Saadud tulemus korrutatakse toetuse suuruse saamiseks arvuga 2192. Juhul, kui esimeses lauses toodud arvutuskäigu tulem on negatiivne, siis selle kodulähedase algkooli või õppekoha eest kohalikule omavalitsusele klassiõpetaja tööjõukulu toetust ei eraldata. Toetuse suurus ümardatakse euro täpsusega. (4) Juhul kui kodulähedases algkoolis või õppekohas on õpilaste arv suurem kui 19 aga väiksem kui 30, siis vähendatakse klassiõpetaja tööjõukulu toetust iga 30-st puuduoleva õpilase kohta 6%. § 5. Tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetus (1) Tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetuse suuruseks on 49 320 eurot. (2) Tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetust saab kohalik omavalitsus tingimustele vastava kodulähedane algkooli või õppekoha osas ka siis, kui ta ei saa käesoleva määruse §-i 4 lõike 3 kolmanda lause kohaselt klassiõpetaja tööjõukulu toetust. § 6. Tingimused taotluse esitajale ja taotlusele (1) Toetust on õigus taotleda kohalikul omavalitsusel, välja arvatud Kihnu, Ruhnu ja Vormsi omavalitsustel. (2) Taotluses võib toetust taotleda ühele või mitmele kodulähedasele algkoolile või õppekohale, mis vastavad järgmistele tingimustele: 1) kodulähedases algkoolis või õppekohas on statsionaarses õppevormis õppivate õpilaste arv suurem kui 19, kuid väiksem kui 90; 2) kodulähedane algkool või õppekoht ei asu Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori järgi linnalises või väikelinnalises asustusüksuses. (3) Käesoleva määruse alusel ei saa taotleda toetust koolile või õppekohale, mis on mõeldud eraldiseisva kooli või õppekohana tõhustatud tuge või erituge vajavatele õpilastele. (4) Juhul kui selles kodulähedases algkoolis või õppekohas on viimase kolme õppeaasta keskmine statsionaarses õppevormis õppivate õpilaste arv väiksem kui 30, siin on omavalitsusel kohustus taotluses ära näidata tegevuskava, kuidas ta tagab kolme õppeaasta jooksul keskmise õpilaste arvu tõstmise üle 29. § 7. Taotluse esitamine (1) Taotleja esitab taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) veebilehel avaliku juurdepääsuga Toetuste Menetlemise Infosüsteemi (edaspidi taotluskeskkond) kaudu  3 21 kalendripäeva jooksul alates taotlusvooru avamisest. Kui taotluskeskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra. (2) Toetuse andja teavitab kohalikke omavalitsusi taotlusvooru avamisest. (3) Taotleja kinnitab taotluses, et: 1) kasutab toetust käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgil; 2) kodulähedase algkooli või õppekoha tegevus on jätkusuutlik ning tema tegevust ei ole kavas lõpetada toetuse kasutamise perioodil vastavalt käesoleva määruse § 2 lõike 2 toodule. § 8. Taotluste menetlemine (1) Taotlusi menetleb valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon (edaspidi komisjon). (2) Komisjon kontrollib taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 6 sätestatud tingimustele ning taotluses esitatu vastavust käesoleva määruse §-s 7 sätestatule. (3) Komisjonil on õigus kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas võrrelda taotluses esitatud andmeid Eesti hariduse infosüsteemis olevate andmetega. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavat informatsiooni. Taotleja peab esitama täiendava informatsiooni viie tööpäeva jooksul. Kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul täiendavat informatsiooni ei esita, jäetakse taotlus läbi vaatamata. § 9. Toetuse määramine ja maksmine (1) Toetuse andja lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest ja käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sisalduvatest toetuse arvestamise alustest. (2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt. (3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust ei määrata: 1) kui taotleja või kodulähedane algkool või õppekoht, millele toetust taotletakse, ei vasta määruses sätestatud tingimustele; 2) kui esitatud taotlus on puudustega, mida tähtaegselt ei kõrvaldata, ning mis ei võimalda seetõttu toetust määrata. (4) Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja tegevustoetusena taotluses märgitud pangakontole 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. § 10. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja kasutab toetust vastavas kodulähedases algkoolis või õppekohas vastavalt toetuse saaja volikogu kinnitatud eelarvele. Toetuse liigid või arvestuse alused ei piira toetuse saaja õigusi toetust vastavalt kinnitatud eelarvele kasutada. (2) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust ning on kohustatud neile väljastama asjakohaseid andmeid.  4 § 11. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja tagasi nõudmine 1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja toetuse saaja maksab toetuse tagasi järgmistel juhtudel: ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja loobub toetusest; 3) toetuse saaja ei ole kinni pidanud käesolevas määruses sätestatust. § 12. Otsuse või toimingu vaidlustamine Otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Kodulähedase algkooli pidamist soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord 2024. aastal“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035 näeb ette, et kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on põhihariduse korraldus, tuleb tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Kodulähedaste algkoolide toetusmeetme loomine lepiti kokku valitsuse koalitsioonileppes 2023-2027. Eesmärgiks on motiveerida kohalikke omavalitsusi korrastama koolivõrku soodustades kodulähedaste 1. – 6. klassiliste koolide ja õppekohtade tekkimist ja toetades nende edasist pidamist. Käesolev meede antud kujul on mõeldud rakendamiseks järgmisel kolmel kalendriaastal. Vastavalt riigieelarve seaduse § 531 lõikele 1 kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valdkonna juht Indrek Riisaar ([email protected]; telefon 735 0145), kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõunik Piret Sapp ([email protected]; telefon 735 0318), üldhariduse peaekspert Salle Andresson ([email protected]; telefon 735 0145), õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk ([email protected], telefon 735 0144). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruses on kokku 13 paragrahvi. Eelnõu esimeses paragrahvis nähakse ette määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse kohalikele omavalitsustele kodulähedase algkooli pidamist soodustava toetuse eraldamise tingimused ja kord 2024. aastal, st arvestades 2024. a riigieelarves sätestatud eelarvet ja tegevusi. Toetus eraldatakse kohalike omavalitsustele esitatud taotluse alusel, st seda ei kanta erinevalt toetusfondi toetustest automaatselt kohalike omavalitsuste arvetele. Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. Kuna tegemist on haldusmenetlusega, siis on sellise sätte ettenägemine määruse tekstis vajalik, kuna määrus ei pruugi reguleerida kõiki üksikküsimuse otsustamiseks vajalikku. Puudub ka põhjus kõigi haldusmenetluse seaduses ettenähtud asjakohaste sätete dubleerimiseks kehtestatavas määruses. Paragrahvis tuuakse välja käesoleva määruse jaoks olulised terminid, mida ei ole mujal defineeritud või mille kõnekeeles käibel olevad definitsioonid võivad tekitada määruse mõistmisel segadust. Antud juhul on defineeritud kodulähedane algkool ja õppekoht. Kui põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktis 3 on öeldud, et üheks põhikooli tegutsemise viisiks on põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses, siis antud juhul peetakse silmas vaid koole, kus õpe toimub põhikooli I ja II kooliastme ulatuses, so kõikides klassides 1.-6., aga sh on lubatud liitklassid. 1 Eelnõu teises paragrahvis on sätestatud toetuse eesmärk ning toodud välja toetamise periood. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 järgi on ühiskonnas kokku lepitud, et kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on põhihariduse korraldus, tuleb tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleb kolmanda kooliastme õpe tagada vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes, sh kindlustades vajaduse korral õppes osalemist toetavad teenused, nt transpordi. Toetuse eesmärk on motiveerida omavalitsusi korrastama koolivõrku soodustades kodulähedaste 1. – 6. klassiliste koolide ja õppekohtade tekkimist ja pidamist ning seeläbi soodustades kolmanda kooliastme õppe koondumist omavalitsuse suurematesse keskustesse. Toetuse väljatöötamisel on lähtutud eeldustest, et kodulähedaste koolide jätkusuutlikkuse tagamisel on vajalik neid täiendavalt toetada ja see mõjub samas ka kohalikele omavalitsustele motiveerivalt, et väikese õpilaste arvuga kolmanda kooliastmega koolid ümber kujundada esimese ja teise kooliastmega koolideks seal, kus see on kvaliteetsele haridusele juurdepääsu silmas pidades mõistlik ning tagades kolmanda kooliastme õppe vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes, sh kindlustades vajaduse korral õppes osalemist toetavad teenused, nt transpordi. Toetust antakse 2024. a kalendriaastaks vastavalt 2024. a riigieelarve seadusele. Eelnõu kolmandas paragrahvis on sätestatud toetuse liigid. Määruse kohaselt on omavalitsusel iga kodulähedase algkooli või õppekoha jaoks eraldi võimalik saada ühte või mõlemat määruses toodud toetust - klassiõpetaja tööjõukulu toetust ja tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetust. Eelnõu neljandas paragrahvis sätestatakse klassiõpetaja tööjõukulu toetuse arvestamise, arvutamise ja taotluses esitamisega seonduv. Klassiõpetaja tööjõukulu toetust arvestatakse eeldusel, et kui klassis on keskmiselt 15 või rohkem rahastatud õpilaskohta, siis on klassiõpetaja töötasukulud kaetud. Kui võtta aluseks õpetaja tööjõukulude näitlik arvestuskäik 2023. a kehtivates määrades ((1749*1,171)*12*1,338) ehk miinimummäär * diferentseerimise määr * kuude arv * tööandja maksud) siis saame tulemuseks 32 883 eurot. Jagades selle 2192 (toetusfondi määruse § 1 lõike 2 nimetatud arv) saame tulemuseks 15. Ehk kui on rahastatud 15 õppekohta, on tagatud ühe õpetaja (klassiõpetaja) tööjõukulud ning koos diferentseerimiseks ette nähtud osaga. Katmata tööjõukulude suuruse leidmiseks korrutatakse 10. novembri 2023. a seisuga kodulähedades algkoolis või õppekohas statsionaarses õppes õppivate laste arv toetusfondist maksete tegemiseks aluseks võetava põhikooli statsionaarses õppe koefitsiendiga, et saada teada juba rahastatud õpilaskohtade arv. Kõrvutades seda kodulähedases algkoolis või õppekohas olevate klassikomplektide arvu ja eelpoolviidatud 15 õppekoha (klassi kohta) korrutisega, saamegi teada mitme õpilaskoha osas on selles kodulähedases algkoolis või õppekohas klassiõpetaja täistöökoha tööjõukulu maksmiseks raha puudu. Toetuse summa teadasaamiseks korrutatakse saadud õpilaskohtade arv toetusfondi määruse § 1 lõike 2 nimetatud arvuga ehk 2192 euroga. Omavalitsus näitab taotluses ära moodustatud klasside (sealhulgas liitklasside) arvu, kuid ratsionaalsema rahakasutuse tagamiseks on lisatud tingimus, et kui kahes järjestikuses klassis õpib vähem kui 10 õpilast, kuid omavalitsus ei ole neist liitklassi moodustanud, arvestatakse klassiõpetaja tööjõukulu toetuse arvutamisel neid klasse liitklassina. Näide: Kool: kodulähedane algkool, kus õpilasi on 35 ja moodustatud on 2 liitklassi, siis on rahastatavate klasside arv koolis on 4. Regionaalne koefitsient on 1,05. Arvutuskäik: ((4*15)- (35*1,05))*2192=50 964 eurot. 2 Koalitsioonileppe kohaselt väheneb rahastus sujuvalt vahemikus 30 kuni 20 last. Sellest tulenevalt on lisatud täiendav kriteerium, et kui laste arv on vahemikus 20-29, siis vähendatakse klassiõpetaja tööjõukulu toetust iga 30-st puuduoleva õpilase kohta 6%. Eelnõu viiendas paragrahvis sätestatakse tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetuse suurus. Lisaks klassiõpetajale tuleb ka kodulähedases algkoolis või õppekohas tagada õpilastele tugiteenused, ainetunnid ja muud kooli pidamisega seotud tööjõukulude kate, lisaks majandamiskulud ja investeeringud. Selleks eraldatakse kohalikule omavalitsusele iga kodulähedasele algkooli või õppekoha arvestuses toetust 1,5 õpetaja aastase tööjõukulu summa mahus. 2024. a on see 49 320 eurot. Lõikest 2 tulenevalt saab seda toetuse osa tingimustele vastava kodulähedase algkooli või õppekoha osas ka siis, kui ta ei saa arvutuste kohaselt klassiõpetaja tööjõukulu toetust. Eelnõu kuuendas paragrahvis sätestatakse tingimused taotluse esitajale ja taotlusele. Toetust on õigus taotleda kohalikul omavalitsusel, välja arvatud Kihnu, Ruhnu ja Vormsi omavalitsusel. Viimati nimetatutele on Vabariigi Valitsuse 06. veebruari 2015.a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi toetusfondi määrus) § 1 lõikes 13 ette nähtud erisused õpetajate tööjõukulude rahastamisel. 2023. a riigieelarves olid lisavahendid neile kolmele omavalitsusele kokku 271 094 eurot. Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035 näeb ette, et kohalikul omavalitsusel, kelle pädevuses on põhihariduse korraldus, tuleb tagada kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Iga selle omavalitsuse kodulähedasele algkooli või õppekoha puhul saab kohalik omavalitsus taotleda toetust, kui need vastavad määruses toodud tingimustele: 1) kodulähedases algkoolis või õppekohas on statsionaarses õppevormis õppivate õpilaste arv suurem kui 19, kuid väiksem kui 90; 2) kodulähedane algkool või õppekoht ei asu Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori järgi linnalises või väikelinnalises asustusüksuses. Käesoleva määruse alusel ei saa lõike 3 kohaselt taotleda toetust koolile või õppekohale, mis on mõeldud eraldiseisva kooli või õppekohana tõhustatud tuge või erituge vajavatele õpilastele (põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 4 alusel). Nendele õpilastele on arvestatud kõrgendatud koefitsientidega tööjõukulude toetust (toetusfondi määruse lisa 1) ja tegevustoetust (toetusfondi määruse § 1 lõige 12). Lõikes 4 on sätestatud, et juhul kui selles kodulähedases algkoolis või õppekohas on viimase kolme õppeaasta keskmine statsionaarses õppevormis õppivate õpilaste arv väiksem kui 30, siin on omavalitsusel kohustus taotluses ära näidata tegevuskava, kuidas ta tagab hiljemalt kolme õppeaastaga keskmise õpilaste arvu tõstmise vähemalt 30-ni, so üle 29. Ebapiisavate andmete korral saab toetuse andmisest keelduda (määruse § 9 lõige 3). Eelnõu seitsmendas paragrahvis sätestatakse taotluse esitamisega seonduv. Taotleja esitab taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel (hm.ee) avaliku juurdepääsuga Toetuste Menetlemise Infosüsteemi (taotluskeskkond - https://toetused.kul.ee/et/login) kaudu, 21 kalendripäeva jooksul alates taotlusvooru avamisest. Seega on määruses fikseeritud tähtaeg taotluste esitamiseks, millest alates algab haldusmenetlus, ning nimetatud ära, millest alates tähtaja arvestamist alustatakse (taotlusvooru avamisest). Kui taotluskeskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra. 3 Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja veebilehel ja asjaomaseid omavalitsusi e-kirja teel taotlusvooru avamisest. Eelnevalt saadab ministeerium novembris 2023 asjaomastele omavalitsustele esialgsed arvestused võimalike toetuste ja nende maksimaalse suuruse kohta tulenevalt 10. novembri 2023. a fikseeritud õpilaste arvudest. Lõplikud toetuse suurused sõltuvad kodulähedastes algkoolides või õppekohtades moodustatud liitklasside arvust. Taotleja peab taotluses kinnitama, et kasutab saadavat toetust käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgil ning selle kodulähedase algkooli või õppekoha tegevus on jätkusuutlik, tema tegevust on kavas jätkata vähemalt toetuse kasutamise perioodil. Eelnõu kaheksandas paragrahvis on sätestatud taotluste menetlemisega seonduv. Lõikes 1 on rõhutatud, et taotlusi menetleb valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon ehk, et haridus- ja teadusminister moodustab käskkirjaga komisjoni, kelle ülesandeks saab esitatud taotluste läbivaatamine ja otsuste ettevalmistamine (haldusmenetluse läbiviimine). Lõikes 2 sätestatu on sellega selgelt seotud – komisjon kontrollib taotleja ning taotluses esitatu vastavust sätestatule. Seega kontrollib komisjon kas ei esine toetuse taotlemist välistavaid asjaolusid ning kontrollib ka taotluse sisu ning arvestab välja toetuse suuruse iga taotleja kohta. Lõikes 3 on sätestatud, et komisjonil on õigus kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas võrrelda taotluses esitatud andmeid Eesti hariduse infosüsteemis oleva andmetega. Taotleja peab ise taotluse esitama korrektsed andmed ning haldusmenetluse läbiviija saab esitatud andmeid võrrelda Eesti hariduse infosüsteemis olevate andmetega. Kui need andmed ei kattu, siis on võimalik selgitada täiendavalt asjaolusid. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavat informatsiooni. Taotleja peab esitama täiendava informatsiooni viie tööpäeva jooksul. Kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul täiendavat informatsiooni ei esita, jäetakse taotlus läbi vaatamata. Eelnõu üheksandas paragrahvis on sätestatud toetuse määramise ja maksmisega seonduv. Toetuse andja lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest ja käesolevas määruses sisalduvatest toetuse arvestamise alustest. Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt. Täielikult rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja vastab määruses sätestatud tingimustele ning taotluse sisu vastab määruses sätestatule. Osaliselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja vastab määruses sätestatud tingimustele (on õigustatud taotlust saama), kuid taotluse sisu ei vasta osaliselt tegelikkusele – nt ühe kodulähedase algkooli või õppekoha osas pole tal õigust toetust saada. Selle võrra erineb ka otsuses toodud eraldatava toetuse summa taotluses esitatud summast. Taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust ei määrata juhul, kui taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele; kui esitatud taotlus on puudustega, mida tähtaegselt ei kõrvaldata ning mis ei võimalda seetõttu toetust määrata – ehk, et tegemist on olukorraga, kus taotleja on õigustatud küll taotlust saama, kuid esitatud andmed ei võimalda toetust määrata. See ei võimalda toetuse andjal toetuse summat välja arvestada. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja tegevustoetusena taotluses märgitud pangakontole 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsusest tegemisest. Eelnõu kümnendas paragrahvis on sätestatud toetuse saaja kohustused. Lõikes 1 on sätestatud toetuse saaja kohustusena kasutada toetust käesolevas määruses toodud eesmärgi kohaselt taotluses olnud kodulähedases algkoolis või õppekohas. Toetuse eesmärk on toodud määruse § 2 lõikes 1. Riigieelarves on juba ette nähtud, et toetus on sihtotstarbeline. 4 Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust, sh asjakohased dokumente (vt lõige 2). Ehk, et toetuse andja võib kontrollida, kas toetuse saaja on kasutanud eraldatud toetust määruse eesmärgist lähtuvalt. Eelnõu üheteistkümnendas paragrahvis on sätestatud toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja tagasivõtmisega seonduv. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja toetuse saaja maksab toetuse tagasi määruses nimetatud juhtudel. Punkt 1 – ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud. Sisuliselt on tegemist andmete esitamisega, mis ei vastanud tegelikkusele (valeandmed), aga see ei olnud toetuse andjale toetuse andmise hetkel teada; punkt 2 – toetuse saaja loobub toetusest. Tegemist on olukorraga, kus toetus on määratud (ja välja makstud); punkt 3 – toetuse saaja ei ole kinni pidanud käesolevas määruses sätestatust. Nt ei ole kasutanud toetust määruses sätestatud eesmärgi kohaselt, kodulähedases algkoolis või õppekohas jne. Eelnõu kaheteistkümnendas paragrahvis on sätestatud otsuse või toimingu vaidlustamisega seonduv. Kuna läbiviidava menetluse näol on tegemist haldusmenetlusega ning vastuvõetava otsuse näol (olgu selleks taotluse täielik või osaline rahuldamine või rahuldamisest keeldumine) on tegemist haldusaktiga, siis on üsna loomulik, et nimetatud paragrahvis on sätestatud – otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse kohtukohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Eelnõu kolmeteistkümnendas paragrahvis on sätestatud määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Määruse jõustumine nimetatud kuupäeval on vajalik, kuna määrus on kehtestatud 2024. aastal kehtimiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusega seotud valdkonda Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisel saavad kohalikud omavalitsused täiendavalt kuni 3 miljonit eurot kalendriaastas taotleda ja kasutada kodulähedaste algkoolide või õppekohtade ülalpidamiseks hajusas koolivõrgus. See tagab ühelt poolt ligipääsetava koolivõrgu säilimine põhikooli esimeses ja teises kooliastmes, teisalt motiveerib omavalitsusi koolivõrku korrastama, koondades kolmanda kooliastme tegevuse kohaliku omavalitsuse keskustesse. Seeläbi on võimalik parimal moel tagada õpetajatele üldjuhul täiskoormus ja väärtustatud töötasu, tagada tugispetsialiste teenuse kättesaadavus ning kavandada pikemaajalise strateegilise vaatega investeeringuid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kulud kaetakse riigieelarve seaduses Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes selleks eraldi ettenähtud vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. 5 7. Eelnõu kooskõlastamine Põhimääruse eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu väljatöötamisel perioodil on kohalike omavalitsustega, kes kuuluvad käesoleva meetme sihtrühma, toetuse andmise põhimõtteid ja tingimusi kahel korral arutatud. Jaako Lindmäe haldusosakonna juhataja 6