Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 117-23/267909 Otsuse kuupäev 08.09.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Gruuvi Group OÜ vaidlustus Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Tartu Tähtvere Skatepargi ehitustööd“ (viitenumber 267909) riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja, Gruuvi Group OÜ, esindaja vandeadvokaat Diana Minumets Hankija, Tartu Linnavalitsus, esindaja linnasekretär Jüri Mölder Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg 3 alusel 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta Gruuvi Group OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 28.07.2023 avaldas Tartu Linnavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tartu Tähtvere Skatepargi ehitustööd“ (viitenumber 267909) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (edaspidi Kvalifitseerimistingimused). 2. 15.08.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Gruuvi Group OÜ (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Kvalifitseerimistingimuste p-i C.1 (referentsobjektid) kooskõlla viimiseks õigusaktide nõuetega. 3. 16.08.2023 teavitas Hankija vaidlustuskomisjoni vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse muutmisest. 18.08.2023 esitas Vaidlustaja põhjendused, miks ei kõrvalda Hankija tehtud muudatused õigusrikkumist. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 23.08.2023 kirjaga nr 12.2-10/117 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 28.08.2023 ja neile vastamiseks 31.08.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas seisukoha ja menetluskulude taotluse Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas seisukoha Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Gruuvi Group OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Vaidlustaja hinnangul rikub Kvalifitseerimistingimuse C.1 tema õigusi osas, milles pakkujal peab olema teostanud vähemalt 1 betoonkattega skatepargi ehitustöö, mille ala suurus on suurem kui 1600 m2 või alternatiivselt, milles Hankija ei aktsepteeri sarnase ehitustöö kogemusena ka kahte betoonkattega skatepargi ehitust, mille betoonkattega skatepargi rajad kokku on vähemalt 1750 m2 (st ei luba kogemuse summeerimist). 5.2. Hankija on muutnud kvalifitseerimise tingimust selliselt, et see formaalselt vastab referentsobjekti mahult hankelepingu eseme mahule: referentsobjekti nõutud minimaalseks mahuks on 1750 m2, hankelepingu esemeks oleva skatepargi betoneeritud osa on suurusega 1788 m2. Samas RHS § 3 p-s 3 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte ning § 98 lg-s 1 sätestatud nõuete kohaselt peab hankija arvestama tingimuse kehtestamisel ka objekti eripära ning senise turul valitseva konkurentsiolukorraga. Nii võib hankelepingu eseme mahule vastava varasema kogemuse nõue osutuda siiski ebaproportsionaalseks ning konkurentsi põhjendamatult piiravaks juhul, kui hankelepingu esemeks oleva suurusega objekti ei olegi näiteks varem ehitatud. Kuna tegemist ei ole rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, siis peab turu ja selle konkurentsiolukorra hindamisel silmas pidama eelkõige Eesti pakkujate huvi riigihankes osaleda. Säärase olukorraga on tegemist ka praegusel juhul. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole Eestis ehitatud ühtegi suurema mahuga skateparki kui Vaidlustaja poolt ehitatud park suurusega 1628 m2 (Tondiraba pargi skatepark). 5.3. Lisaks kõige suuremale skatepargile on Vaidlustajal kogemus veel mitmete mõnevõrra väiksemate skateparkide ehitamisel. Olukorras, kus Vaidlustajal on aastatepikkune mitmete betoneeritud alaga skateparkide ehitamise kogemus, ei näita 122 m2 puudumine referentsobjekti mahust seda, et Vaidlustaja ei oleks võimeline teostama nõuetekohaselt ka Riigihanke esemeks olevat 1788 m2 suurust skatepaki. 5.4. Tingimust ei saa pidada vajalikuks juhul, kui see tingimus ka leebemal kujul annaks Hankijale piisava kindluse. Hankija kohaldatav piirang ei tohi minna kaugemale riigihankes taotletava eesmärgi saavutamiseks mõistlikult vajalikust. Praegusel juhul näitaks pakkuja võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita ka vähem koormav tingimus, nt aktsepteerides ühe sarnase ehitusobjekti ehitamise kogemust väiksemas mahus (nt min 1600 m2) või aktsepteerides ka erinevate referentsobjektide mahtude liitmist. 2 (8) 5.5. Riigihanke esemeks oleva objekti projekteerimine Rahvusvahelise Rulaliidu reeglistiku järgi ei põhjenda mahust lähtuvat piirangut 5.5.1. Rahvusvahelise Rulaliidu reeglistik (edaspidi Reeglistik) seab nõuded rulapargi planeerimisele, projekteerimisele (raja asukohale, elementidele, kõrgustele, raadiustele ja sügavustele jne) ning selle valmimise järgsele sertifitseerimisprotsessile. Reeglistik ei sea mistahes nõudeid ehituslikele töövõtetele või ehitustööde enda teostamisele. Ehituslikud töövõtted on mõlemal pargil samad ning täpsemad ehituslikud nõuded (kvaliteediklassid jms) tulenevad niikuinii ehitusprojektist, mida edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja peab järgima. 5.5.2. Kuna ehituslikust aspektist Reeglistikust erinõudeid ei tulene ning kuna Hankija ei ole ka nõudnud, et varasem referentsobjekt peaks tuginema Reeglistiku järgi projekteeritud ehitusprojektil, puudub põhjuslik seos Hankija viidatud rulapargi (projekti) väidetaval keerukusel ning kvalifitseerimise tingimusega nõutud skatepargi betoonala suhtes kehtestatud miinimum suurusel. 5.6. Referentsobjekti mahu vastavus Riigihanke objekti mahule ei välista selle ebaproportsionaalsust. 5.7. Hankija põhjendus, justkui oleks Eestis seni ehitatud saktepargid ning ka Vaidlustaja poolt ehitatud Tondiraba skatepark Riigihanke objektiks olevast pargist oluliselt lihtsakoelisem (mõeldud algajatele) või väga erinev, ei ole asjakohane. Hankija ei ole referentsobjekti keerukusele nõudeid seadnud. Lisaks ei pea Hankija sellekohane väide ka sisuliselt paika, kuna nii ülesehituselt kui ka keerukuselt on nt Tondiraba ning Riigihanke objektiks olev skatepark sarnased. 5.8. Rahvusvahelise konkurentsi edendamise soov ei õigusta siseriikliku konkurentsi välistamist. Väljapoole suunatud konkurentsi edendamise suunitluses ei ole midagi taunimisväärset, kuid vastav eesmärk ei tohiks tingida alusetute piirangute seadmist siseriiklikul tasandil. 6. Hankija, Tartu Linnavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Hankija nõustus Vaidlustaja poolt algses vaidlustuses esitatud seisukohaga, et hankelepingu eesmärki oleks võimalik saavutada ka vähem koormava tingimusega, nt aktsepteerides ühe sarnase ehitusobjekti ehitamise kogemust. 6.2. Tingimuse eesmärk on üldistatult tagada Hankija veendumus, et pakkuja varasem kogemus oleks piisav selleks, et pakkuja suudaks hankelepingut nõuetekohaselt täita. 6.3. Hankija eesmärgiks on rajada mitmekülgsete rajaelementidega skatepark, mis on sobilik kasutamiseks nii rulade, rulluiskude kui ka tõukeratastega ning kasutajateks on nii algajad kui ka edasijõudnud kasutajad. Skatepargi ala projekteerimisel on lähtutud Reeglistikust (https://www.worldskate.org/skateboarding/about/regulations.html). 6.4. Planeeritav skatepargi ala on kavandatud paljudest (30 erinevat elementi) omavahel ühendatud ja seotud elementidest erinevate raskusastmete, kõrguste, raadiuste ning sügavustega, mis võimaldab kasutajal hoida piisavat sõidukiirust raja läbimiseks vähemalt 60 sekundi jooksul. Rajal peab olema mitmeid erineva raskusastmega elemente, mis võimaldaks kasutajal oma oskusi mitmekülgselt treenida ja proovile panna. Hankija soovib planeeritaval skatepargi alal hakata korraldama lisaks kohaliku tasandi võistlustele ka rahvusvahelisi 3 (8) võistlusi, mistõttu on Reeglistiku järgimine Hankija jaoks olulise tähtsusega. 6.5. Arvestades elementide rohkust ja vajalikku turvatsooni nende vahel lähtub Hankija maksimaalsest raja suurusest. Eestis seni ehitatud analoogse suunitlusega skatepargid on peamiselt (suures osas) rajatud ühte kitsamat kasutajate sihtgruppi silmas pidades - pargid on väheste elementide arvuga ning peamiselt algajatele suunatud, asudes kas koolide või laste mänguväljakute läheduses. 6.6. Skateparkide projekteerimine ja ehitamine on spetsiifiline valdkond, kus tunnustatud tegijad projekteerivad ja ehitavad rajatisi riigipiiride üleselt. Hankija ei soovi piirduda siseriikliku konkurentsiga. 6.7. Hankija sooviks on ehitada skatepark betoneeritud osaga 1788 m². Kuna Hankija on nõudnud kvalifitseerimise tingimusena ühte täidetud sarnase mahuga (referentsobjekti nõutud minimaalne maht 1750 m²) lepingut, siis vastuolu hankelepingu esemega ei esine. 6.8. Seatud referentslepingu maht on kohane, kuna see vastab hankelepingu eseme mahule. Vähemalt seatud mahuga referentsobjekti olemasolu korral pakkujal saab Hankija veendumuse, et tulevane töövõtja on võimeline nõuetekohaselt töid korraldama ja hankelepingut edukalt täitma. 6.9. Hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimus tuleneb kogemusest, et mitmete väiksemate ehituslepingute täitmine ei taga suuremahulise ehituslepingu täitmist. Hankija saab lähtuda oma vajadustest. Antud juhul tegemist on keerukama objektiga ja kindla ajaraamiga (skatepargi ehitusaeg 330 päeva), mistõttu kehtestas Hankija kvalifitseerimise tingimusena sarnase referentsobjekti (sh mahu) olemasolu, et olla veendunud, et pakkujatel on kogemus sarnase suuremahulise skatepargi ehitamisel. Tingimuse mõtteks on tagada kontroll selle üle, et pakkuja on varem sõlmitud suuremahulise lepingu lepingu kehtivuse perioodil täies mahus lõpuni täitnud. 6.10. Hankijale on vajalik, et pakkuja oleks eelnevalt teostanud skatepargi ehituse ühe lepingu raames, sest monoliitsest betoonkonstruktsioonist ehitised on välitingimustes äärmiselt nõudlikud kõikides ehitusetappides. Juba aluspinna ettevalmistustööd tuleb teha äärmiselt hoolikalt, arvestades pinnase eripäradega, tuleb hinnata pinnase käitumist erinevates niiskus- ja temperatuurivahemikes. Väga olulisel osal rajatise ehituses on aluskihtide stabiilse keskkonna tagamine, et temperatuurikõikumised ei hakkaks pealmisi konstruktsiooni kihte lõhkuma. Väga tähtsal kohal kogu protsessis on pinnasest niiskuse ära juhtimisel ning täitekihtide õigel ja väga korrektsel paigaldamisel, et välistada vajumisi või külmakerkeid ning tagada stabiilsed aluskihid betoonpindadele. Kuna tegemist on suures mahus ruumiliste vertikaalpindadega, siis ei ole võimalik kasutada standardiseeritud lahendusi, suures osas tuleb tööd teostada käsitsi. Välistamaks pealiskihtides esineda võivaid vigu, mille puhul nt rula või tõukeratas jääb viraažidesse või muudele elementidele kinni, tuleb ka aluskihtide voolimine teostada äärmiselt hoolikalt. Viimases betoonpinna kihis ei ole enam võimalik varem tehtud vigu parandada. Hankija jaoks on väga oluline, et kõikide väljakaevete, tehnovõrkude välja ehitamise, aluskihtide kujundamiste, tihendamiste, armatuuri sidumise, betooni paigaldamise ja pinnaviimistluse jms ehitustööd teostaks üks ettevõtja terviklahendusena. Seega on Hankija sooviks, et pakkujal oleks kõigi eelnevate etappide terviklahendusena teostamise kogemus ühe lepingu raames. Sel juhul on võimalik anda garantii terviklahendusele, mitte üksikutele pinnase kihtidele või töölõikudele eraldiseisvalt. Eelnevale tuginedes ei ole Hankija lubanud kogemuste summeerimist. Pakkuja puhul, kes pole varem sõlmitava hankelepingu esemega sarnast lepingut sarnases mahus täitnud, võivad sõlmitava hankelepingu täitmisel esineda riskid, sh risk, et ei suudeta tagada koostoimimist. 4 (8) 6.11. Kvalifitseerimise tingimused peavad aitama kaasa riskide välistamisele ja vähendamisele. Eeldatavasti täidab sõlmitavat hankelepingut Hankija jaoks riskivabamalt see pakkuja, kellel on sama eelnev kogemus olemas. 6.12. Kvalifitseerimise tingimuse seadmine on Hankija diskretsioon. Vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus on proportsionaalne. Kvalifitseerimise tingimust saab lugeda proportsionaalseks, kui see on vajalik ning sobiv. Vaidlustatud tingimus on vajalik ja kohane, kuna sellele vastavus väljendab pakkuja võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita ning pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema (leebema) tingimuse abil. 6.13. Betoonkattega skatepargi rajamine ei ole võrreldav suvalise platsi ehitustöödega. Hankija soovib kvalifitseerimise lävendite kaudu minimeerida lepingu mittenõuetekohase täitmise riisikot. 6.14. Riigihangete korraldamisel ei pea hankija lähtuma põhimõttest, et nõudeid tuleb seada lähtudes teadmisest, kas Eesti ettevõtjad kvalifitseeruvad hankele või mitte. Konkurents iseenesest on olemas - lähipiirkondade ettevõtted käivad skateparke ehitamas üle koduriigi piiride kogu Euroopas ja ka väljaspool. 6.15. Vaidlustaja viitab, et pakkujate kvalifikatsiooni piisavuses on võimalik veenduda ka leebema kriteeriumiga (nt kogemust summeerides). Hankijale on ebaselge, kuidas saab olla veendunud, et pakkuja, kes ei ole varem ehitanud hanke esemega sarnast skateparki, suudab ehitada väikeste skateparkide ehitamise kogemusele tuginedes ühe suure pargi, mis vastaks Reeglistikule. Väiksema mahuga tööd kumulatiivselt ei anna kogemust välja. 6.16. Vaidlustaja viitab, et omab kogemust mitme väiksema skatepargi ehitamisel tuues näitena Tondiraba skatepargi. Riigihangete registrist nähtub, et nimetatud skatepargi ehitustööd teostas peatöövõtjana Tallinna Teede AS. Hankijale ei ole teada kui suure osa nimetatud pargist ehitas Vaidlustaja või missuguses mahus oli Vaidlustaja nimetatud objektiga seotud. Riigihanke käigus ehitatava projekteeritud skatepargi suurus on Tondiaba skatepargist suurem ning sinna peavad mahtuma ka täiskasvanutele mõeldud rajad (mis tagavadki suurema betoonpinna mahu). Eelneva ehitamiseks on vajalik vastav kogemus. 6.17. Kui skateparkide ehituskvaliteet on madal, väheneb ka skatepargi eluiga. Korraliku ehituskvaliteedi puhul on skatepargi eluiga kuni 20 aastat ja park on kasutajasõbralik kõikidele harrastajatele. 6.18. Hankijal ei teki veendumust, et pakkuja on suuteline nõuetekohaselt töid korraldama ja teostama, kui pakkujal on nimetatud maht täidetud mitme väiksema mahuga lepingu summeerimisel või varasemalt täidetud väiksemas mahus lepinguga kui 1750 m2 . Pakkujad ei saa Hankijale ette kirjutada, mille alusel peab Hankijal vastav veendumus tekkima. Tegemist on Hankija diskretsiooniga. 6.19. Hankija peab lähtuma tingimuste seadmisel RHS-is sätestatust. RHS-ist ei tulene Hankijale nõuet iga võimaliku pakkuja subjektiivsest nõudeõigusest tulenevalt tingimusi pakkujale sobivas suunas kohandada. 6.20. Reeglistik sätestab, et rajatise tehnilised kriteeriumid- raja materjalide kvaliteet, ehitustööde ja rajatise viimistluse kvaliteet on olulisel kohal, st Reeglistik seab nõudeid ehitustööde teostamisele. 5 (8) 6.21. Vaidlustaja eksib väites, et Riigihankega tellitaksegi üksnes ehitustööde teostamist (vastavalt projektile). Töövõtja kohustuseks on lisaks ehitustööde teostamisele ka tööprojekti koostamine. Hankija on koostanud üksnes põhiprojekti, mis on RHAD-i osa, kus on kirjeldatud seadmed, ehitusmaterjalid ja -tooted ning nende kvaliteet valdavalt tehniliste parameetrite abil, nimetamata on tootjad, kaubamärgid, margid ja mudelid. Töövõtjal on kohustus teostada rajatise tööprojekt, kus antakse detailsed lahendused konstruktsioonidele, kasutatavatele materjalidele, täpsustatakse viimistluskihtide täpsemad töövõtted ja nõuded jms ehk eeltoodud detailsed lahendused, detailsed kasutatavad materjalid, viimistluskihtide töövõtted jne tuleb töövõtjal tööprojektis kirjeldada. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Kvalifitseerimise tingimustes on vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse kehtiv sõnastus järgmine: Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema teostanud vähemalt 1 betoonkattega skatepargi ehitustöö. Referentsobjektina esitatud betoonkattega skatepargi ala peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: betoonkattega skatepargi ala suurus peab olema minimaalselt 1750 m2 (edaspidi Tingimus). Vaidlus on üksnes kvalifitseerimiseks nõutava ehitustöö mahus (betoonkattega skatepargi ala suuruses). 8. RHS § 3 p-i 2 ja RHS § 98 lg 1 teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. RHS § 101 lg 1 p-i 1 kohaselt võib hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kontrollimiseks vastavalt tellitavate ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile nõuda nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul [---]. Seega annab RHS hankijale kvalifitseerimise tingimuste seadmisel laia, kuid siiski mitte piiramatu, kaalutlusõiguse. 8.1. RHS § 98 lg 1 teine lause sätestab nõuded kvalifitseerimise tingimusele: Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Riigihankes on hankelepingu esemeks betoonkattega skatepargi ehitustööd, mistõttu nõue betoonkattega skatepargi ehitustööde teostamise varasemale kogemusele iseenesest on kooskõlas olemuse ja otstarbe nõudega. Vaidlust ei ole, et Riigihankes on hankelepingu esemeks betoonkattega skatepargi, mille suurus on 1788 m2, ehitustööd. Seega Tingimus, mille maht (1750 m2) jääb alla hankelepingu eseme mahtu (1788 m2), ei ole ka ilmses mittevastavuses hankelepingu esemeks olevate ehitustööde kogusega. 8.2. Vaidlustaja väitel ei välista referentsobjekti mahu vastavus Riigihanke objekti mahule selle ebaproportsionaalsust ja Hankija peab kvalifitseerimise tingimuse seadmisel arvesse võtma ka olemasolevat turusituatsiooni ning seniseid konkurentsitingimusi, sh seda, et Eestis ei ole varem päris sama suurusega skateparki ehitatud. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga. 8.2.1. RHS § 3 p-des 2 ja 3 kehtestatud üldpõhimõtted ei eelda, et hankija peaks kehtestama kvalifitseerimise tingimused, mis võimaldaksid pakkumuse esitada võimalikult paljudel 6 (8) ettevõtjatel. Asjaolu, et kõik selles valdkonnas tegutsevad ettevõtjad ei suuda täita hankija poolt kehtestatud tingimusi, ei saa käsitleda konkurentsi piiranguna. Konkurentsi saab ära kasutada, kui konkurents on olemas, kuid kui konkurentsi pole või see on väike, siis ei pea hankija lepingu nõuetekohase täitmisega riskides tellima ehitustöid viisil, et neid saaks pakkuda võimalikult suur hulk (Eesti) pakkujaid. 8.2.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankija ei pea konkurentsi tekitamiseks või suurendamiseks kehtestama kvalifitseerimise tingimusi, mille puhul ta ei ole veendunud, et kvalifitseerimise tingimustele vastav pakkuja ka tegelikult suudab hankelepingut nõuetekohaselt täita. Seega asjaolu, et Eestis ei ole varem mingeid töid tehtud või ei ole neid tehtud hankelepingu esemele vastavas mahus/koguses, ei tähenda, et hankija peaks jätma kvalifitseerimise tingimuse üldse kehtestamata või kehtestama vajaliku kvalifitseerimise tingimuse väiksemas mahus. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema proportsionaalsed hankelepingu esemega (ja riigihanke eesmärgi suhtes) ning juhul, kui nad seda on, ei oma iseseisvat tähtsust, kas need arvestavad selliselt ka konkurentsitingimusi Eestis. 8.3. Kvalifitseerimise eesmärk on välja selgitada pakkujad, kes eeldatavasti on suutelised sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täitma, st kvalifitseerimise tingimustega takistatakse ebakompetentsete või ka liiga väikese kogemusega ettevõtjate osalemist riigihankes. 8.3.1. Puudub vaidlus, et betoonkattega skateparkide projekteerimine ja ehitamine on spetsiifiline valdkond ja Hankijale on oluline pakkuja varasem kogemus sarnaste ehitustööde teostamisel (projektide elluviimisel). Seega Tingimus on oma sisult kohane ja sellele vastavus väljendab pakkuja võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita. 8.3.2. Kvalifitseerimise tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada mõne teise, kergema tingimuse kaudu. Praegusel juhul ei olegi vaidluse all Tingimuse põhimõtteline vajalikkus vaid üksnes vajalikkus nõutavas mahus, st kas selline maht (betoonkattega skatepargi ala suurus peab olema minimaalselt 1750 m2) on vajalik hankelepingu täitmise võime eeldusena. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimust, mille maht jääb veidi alla hankelepingu eseme mahtu, ei saa pidada selgelt ebaproportsionaalselt suureks ja käesoleval juhul on Hankija Tingimuse sellises mahus esitamise vajadust vaidlustusmenetluses ka usutavalt põhjendanud (vt eelkõige p-d 6.9 ja 6.10). Vaidlustaja ka ei väida, et skatepargi ehitamisel pole tehnilist ja kogemuslikku vahet, kas ehitatakse skateparki betoonkatte ala suurusega nt 300, 1000 või 2000 m2. Vaidluskomisjon leiab, et pakkuja suutlikkus organiseerida ja teostada skatepargi ehitustöid väiksema(te)l objekti(de)l ei näita piisavalt pakkuja suutlikkust saavutada kvaliteetne lõpptulemus ka suuremahulise skatepargi ehitamisel (vaidlustusest nähtuvalt ei ole Eestis varem nii suurt skateparki ehitatud). Riigikohus on 20.11.2019 otsuses haldusasjas 3-17-2718, p-s 19 sedastanud, et hankijatel ei ole kohustust avardada pakkujate ringi teenuse kvaliteedi arvelt. Tingimus sellisena nagu see on kehtestatud, on asjakohane ja täidab eesmärki selgitada välja pakkujad, kes võiksid olla suutelised sõlmitavat hankelepingut, mille esemeks on 1788 m2 suuruse betoonkattega skatepargi ehitustööd, nõuetekohaselt täitma. Vaidlustusmenetluses ei ole kontrollitav Vaidlustaja põhimõtteline seisukoht, et vaatamata sellele, et ta Tingimuses nõutavas mahus betoonkattega skatepargi ehitustöid ei ole kunagi teinud, saaks ta Riigihankes hankelepingu täitmiseks sellega nõuetekohaselt hakkama. 9. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole Tingimuse kehtestamisel rikkunud kaalutlusreegleid ja Tingimus ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne hankelepingu esemeks olevate ehitustöödega (Tingimus on kooskõlas RHS § 98 lg-ga 1 ning RHS § 3 p-dega 2 ja 3). 7 (8) 10. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 8 (8)