Arvamus riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse kohta 14:10 202 KB Marju

Saatja: Info Aadress <[email protected]> Saadetud: 08.09.2023 14:10 Adressaat: <"RAM Info">; <"Artur Lundalin"> Koopia: Keilin Tammepärg <[email protected]> Teema: Arvamus riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse kohta Manused: 8.09.2023_5.1.1_94-1_RM_RLS eelnõu.asice Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 8.09.2023 kirja nr 5.1-1/94-1 „Arvamus riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse kohta“. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] www.itl.ee Hr Mart Võrklaev Rahandusminister Rahandusministeerium Teie 05.09.2023 nr 1.1-10.1/5669-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 08.09.2023 nr 5.1-1/94-1 Arvamus riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) analüüsis Teie poolt arvamuse avaldamiseks saadetud riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõud (edaspidi: eelnõu) ja esitab selle kohta järgmise arvamuse. ITL-i liikmeid mõjutab kõige otsesemalt eelnõu § 1 punkt 120, millega kehtestatakse riigilõivuseaduse lisa 3 uues sõnastuses. Selle muudatusega kavandatakse tõsta kõiki sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise riigilõive keskmiselt 23 protsenti. ITL nõustub, et nimetatud riigilõive ei ole pikka aega muudetud. Samas ei saa me nõustuda muudatuse tegemise viisi ega eelnõu seletuskirjas toodud selgituste ja mõjuhinnangu puudumisega. I ITL ei toeta eelnõu vastuvõtmist kooskõlastamisele esitatud kujul järgmistel põhjustel: 1. Eelnõu koostamise juures ei ole järgitud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning kaasamise head tava. 1.1. Kõnealust muudatust ei ole eelnevalt huvigruppidega arutatud. 1.2. Arvamuse andmiseks antud tähtaeg 2 päeva oli äärmiselt lühike ega võimaldanud eelnõuga põhjalikult tutvuda, rääkimata muudatuste mõju sisuliselt analüüsida ning ITL-i liikmetega arutada. 2. Eelnõuga kavandatud muudatused sageduslubadega seotud riigilõivudes ei ole eelnõu seletuskirjas piisavalt põhjendatud. 2.1. Kuigi riigilõivude tõstmise sidumine vastavate toimingute tegemisega kaasnevate kuludega võib olla mõistetav, kuid arusaamatuks jääb põhjendusena tarbijahinnaindeksi numbri väljatoomine. Juhime tähelepanu, et summaarselt on riik saanud sageduslubade riigilõivudest pidevalt rohkem raha, kuna järjest on sideettevõtetele välja antud uusi sagedusalasid. Seega on riik hakanud saama ka nende eest riigilõivu. Väidame, et summaarselt on riigilõivusummad 2001. aastast vähemalt samas suurusjärgus tarbijahinnaindeksiga tõusnud. Näiteks on välja antud 3G-5G sagedusalad, mis enne olid kaitseotstarbelised vms. 2001. aastal oli kasutusel  2 vaid 2G. Samas leiame, et sageduskulud/üldkulud ei tohiks välja antud suuremast sagedusdiapasoonist tingituna tõusta. 2.2. Muudatus ei arvesta sellega, et Eesti lairiba plaani 20301 kohaselt tuleb selleks, et tagada 2030. aastaks kõigile Eesti elanikele kiire internetiühendus, täiendavalt kaasata vähemalt 200 miljoni euro ulatuses täiendavaid avalikku sektori rahalisi vahendeid. Selle valguses jääb arusaamatuks, miks on otsustatud erasektori poolt sideteenuste osutamisega seotud kulusid veelgi kasvatada ja vastavat raha hoopis riigieelarvesse liigutada. 2.3. Sageduslubade väljastamise automatiseerimine viimastel aastatel [Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti (TTJA) uus järelevalve infosüsteemi (JVIS) loomine] peaks tähendama TTJA-le kokkuhoidu, st väiksemat halduskulu. See peaks kajastuma ka väiksemas ressursitasus riigilõivu näol. Automatiseerimise ja digitaliseerimise eesmärk on siiski tegevuste efektiivistamine ja kulubaasi vähendamine, mitte selle kasvatamine. 2.4. Eelnõu ei arvesta sellega, et sagedusressursside kasutada andmine toob tarbijatele ja majandusele tagasi olulisemalt suuremas mahus raha, kui riik selle halduseks kulutab. 3. Eelnõu mõjuhinnang on puudulik. 3.1. Nõustuda ei saa mõjuhinnanguga, et riigilõivu tõus 23% ei oma märkimisväärset mõju lõivu adressaatidele. Suurenemine on märkimisväärne ning mõju on olemas. 3.2. Lisaks ei saa ka täielikult nõustuda väitega, et mõju puudub, kuna sageduslubasid kasutatakse otsese kommertstegevuse jaoks. Juhime tähelepanu, et teatavate sageduslubade (nt kõrgemad sagedused) kasutamiseks kommertstegevuse eesmärkidel on tänase seisuga mitmeid piiranguid, mistõttu on need pigem toetava ja täiendava funktsiooniga. 3.3. Riigilõivude tõstmisel tuleb riigil analüüsida ka mõju tarbijate sideteenuste hinnale, kuhu juba maandub 2024. aastal käibemaksumäära tõus 20->22 %. 3.4. Mõjuhinnangus ei ole piisavalt põhjendatud TTJA kulude tõusu. Hetkel sisaldab mõjuhinnang umbmääraseid väiteid „suures osas“ ja „kulud on tõusnud.“ 3.5. Arusaamatuks jääb, miks on võetud kulude tõusu arvestuse võrdlusaastaks 2001 THI tõus, mitte tegelike kulude olukord ja muutus. ITL-ile tundub loogilisem, kui alusena vaadatakse lähiminevikku ehk aastaid 2021-2022 ja selle pealt tehakse projektsioon tulevikku. 3.6. Lisaks on mõjuhinnangust puudu eelpool viidatud 5G sageduslubade väljastamisest ja sageduslubade arvu suurenemisest tulenev mõjuhinnang. 4. Eelnõu jõustumise aeg on liiga lühike: Elektroonilise side ettevõtjatel on 2024. aasta eelarve planeeritud, töös on suured investeeringud 5G-sse ja 2024. aastaks võetud litsentsikohustuste täitmiseks. Ootamatu lisakuluga riigilõivudeks pole arvestatud. Mis tahes muudatusi riigilõivudes tuleb kindlasti täiendavalt analüüsida ja neid on võimalik rakendada mitte enne kui alates 2025. aastast. 1 Kättesaadav: https://mkm.ee/uudised/mkm-avalikustas-eesti-lairiba-plaani-sidetaristu-arenguhuppeks-0  3 II ITL-i ettepanek kõrgete sageduste riigilõivude alandamiseks ITL on varasemalt korduvalt (näiteks EL-i elektroonilise side koodeksi ülevõtmisel Eesti õigusesse 2021. aastal) juhtinud tähelepanu, et kõrgete sageduste riigilõiv on ebamõistlikult kõrge. Täna on see riigilõivuseaduse lisa 3 punktide 2.4 ja 2.5 kohaselt sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz 1 eurot ning sagedusalas 24 GHz ja enam 0,55 eurot. Eelnõuga on kavandatud nende tõstmine vastavalt 1,23 ja 0,68 euroni. ITL teeb ettepaneku sõnastada eelnõu lisa 3 punktid 2.4 ning 2.5. järgmiselt: „2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 0,19 eurot; 2.5 sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,15 eurot“. Põhjendame oma ettepanekut järgmiselt: Mida kõrgem on sagedusala, seda väiksem on ühe tugijaama poolt tagatav katvus. Seetõttu peab riigilõiv oluliselt vähenema, olles korrelatsioonis sideettevõtja poolt tehtavate investeeringu vajadustega tihedamasse võrku. Katvuse vähenemine sagedusala tõustes on ruutsõltuvus, mitte kahekordne. III ITL-i alternatiivne ettepanek Juhul, kui ITL-i poolt käesoleva kirja punktis I toodud murekohti ei arvestata ja eelnõu § 1 punktiga 120 kavandatavat muudatust eelnõust välja ei jäeta ega leita ka võimalust arvestada meie ettepanekut kirja punktis II, siis on meie ettepanekud järgmised: 1) Kõrgetel sagedustel riigilõiv ei muutu ehk eelnõu lisas 3 jäetakse muutmata punktid 2.4 ja 2.5; 2) Muudel sagedustel tõstetakse riigilõive maksimaalset 50 % kavandatust ehk 12,5% võrreldes kehtivate riigilõivudega; 3) Eelnõu § 1 punkt 120 jõustub 01.01.2025, mitte 01.07.2024, mis annab ettevõtetele aega kulude tõusuga oma eelarvetes arvestada. Loodame, et leiate võimaluse meie tagasisidet ja ettepanekuid eelnõu edasises menetluses arvestada. Oleme valmis oma seisukohti ja ettepanekuid ka suuliselt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected]