Ettepanekud seoses keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu ja teiste seotud eelnõudega

Saatja: Siim Umbleja <[email protected]> Saadetud: 07.09.2023 22:08 Adressaat: <[email protected]>; <"RAM Info">; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Keskkonnatasude seaduse muutmise seadusest Manused: EJKY_seisukoht_KeTS_2023.asice Tere Lisatud on Eesti Jõujaamade ja kaugkütte ühingu kiri. Loodetavasti jõuab see õige adressaadini. Vajadusel oleme valmis täiendavalt selgitama. Lugupidamisega Siim Umbleja Eesti Jõujaamade ja kaugkütte ühing 5165943 Kliimaministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Meie: 07.09.2023 nr 22 Ettepanekud seoses keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu ja teiste seotud eelnõudega Lugupeetud ministrid Eelnõude infosüsteemis on 04.09.2023 avaldatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Samuti on 04.09.2023 avaldatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu ning 05.09.2023 on avaldatud riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduseelnõu. Kõigile nimetatud eelnõudele oodatakse tagasisidet hiljemalt 07.09.2023. Kahetsusväärsel kombel pole Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) lisatud ühegi eelnimetatud eelnõu tagasiside sihtgruppi, kuigi planeeritud tasude kasv mõjutab suuremal või vähemal määral enamikku Eesti kaugkütte ettevõtteid ja tarbijaid. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõude läbitöötamiseks ettenähtud aeg on liiga lühike, et oleks võimalik avalduvaid mõjusid piisavalt analüüsida ja detailsemaid muudatusettepanekuid koostada. Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on põhjendatud eelnõu kiireloomulisust sooviga siduda eelnõu menetlus 2024. aasta riigieelarve menetluse tempoga, mistõttu ei ole lisatud eraldiseisvat mõju analüüsi. Oleme siiski seisukohal, et keskkonda ja väga suurt hulka Eesti ettevõtjaid ja tarbijaid puudutavaid olulisi muudatusi ei ole õige teha ilma põhjaliku mõju analüüsita. Alljärgnevalt oleme esitanud keskkonnatasude muutmise seaduse eelnõuga seotud olulisimad tähelepanekud kaugkütte perspektiivist. Kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks peaks „saastaja maksab“ printsiibi rakendumisala laiendama Eelnõus märgitakse ja põhjendatakse, et: • Eesti on koos teiste EL riikidega võtnud endale mitmeid väga struktuurseid muudatusi eeldavaid kohustusi aastaks 2030 ja 2050 ning seda peab toetama keskkonnaeesmärkide saavutamist edendav ja ühiskonna ootustele vastav keskkonnakasutuse tasustamise raamistik. • Saastetasude suurendamise eesmärgiks on „saastaja maksab“ printsiibi senisest tõhusam rakendamine, et seeläbi vähendada saasteainete keskkonda eraldumist. Büroo: Maakri 19/1, 10145 Tallinn Tel: 6556 275 E-post: [email protected] Internet: www.epha.ee Reg.nr: 80027237  Tänased tasumäärad jäätmete, vee ja välisõhu valdkondades on püsinud pikalt muutumatuna ega ole enam adekvaatsed keskkonnakasutuse hinnastamisel. • Kõrgemad saastetasud aitavad kaasa rohepöörde läbiviimisele, motiveerides ettevõtteid kasutama näiteks parema kvaliteediga kütust, uuemaid tehnoloogiaid ja leevendusmeetmeid hea keskkonnaseisundi tagamiseks. • Tasumäärade pikaajaline kehtestamine annab ettevõtjatele suurema stabiilsuse ja investeerimiskindluse, mis on oluline investeerimisotsuste tegemisel ning tasude järkjärguline muutmine aitab kaasa sujuvamale üleminekule kõrgematele tasumääradele. Nõustume nende põhimõtetega ja leiame, et „saastaja maksab“ printsiibi tugevdamine on suures plaanis õige, kuid samuti peaks see olema õiglane ning tervikvaates ühiskonna kliimaneutraalsuse saavutamisele suunav. Soojusmajanduse perspektiivist vaadatuna puudutab eelnõuga kavandatav keskkonnatasude tõus üksnes ühte osa tervikust - keskkonnaloa kohustuslikke ettevõtteid, mis omakorda suurendab ebavõrdsust ning mõjutab valdavalt kaugkütteteenuse tarbijaid. Kaugkütte ettevõtete jaoks on kesksel kohal nn energia trilemma, mis tähendab soojusvarustuse tagamist keskkonnasäästlikult, toimepidevalt ja mõistlikku hinnaga. Seetõttu on ettevõtted teinud aastaid investeeringuid taastuvate kütuste ning puhtamate tehnoloogiate kasutusele võtmiseks, et tagada tulevikukindel, jätkusuutlik ning seejuures tarbijatele võimalikult soodne kaugkütteteenus1. Karmistuvad keskkonnanõuded ning üha suurenevad ootused varustuskindluse tagamisele asetavad aga kaugkütte tarbijad kasvava hinnasurve alla. Kaudselt lisab täiendavaid kulusid ka keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõuga kavandatud raadamistasu kehtestamine, kuivõrd see võib tõsta raadatud metsamaterjalist saadud biomassi hinda ning keskkonnakomplekslubade menetluslõivude kasv. Kaugküttega samaväärsed nõuded ja ootused ei kehti aga lokaalseid kütteseadmeid kasutavatele hoonetele, mis valdavalt ei ole keskkonnaloa kohustuslased ja mille heitmetele ei rakendu võrdväärsed heitenormid, seirenõuded ega keskkonnatasud. Soojusmajandusel on ilmselgelt väga oluline roll riiklike kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel, sest hoonete energiavajadus moodustab Eesti energiabilansist olulise osa (2021. aastal 53%)2. Statistikaameti 2021. aasta energiabilanssist nähtuvalt on kaugküttesektori osakaal Eesti soojusmajandusest aga üksnes 33%, mistõttu on kliimaneutraalsuse eesmärki teeniva muutuse esilekutsumiseks on tarvilik terviklik lähenemine, et ka ülejäänud osa soojusmajandusest kaugküttega võrdväärselt panustaks. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku rakendada „saastaja maksab“ printsiipi õiglasemalt ning välistada keskkonnakaitseliste kulude oluline erinemine (suurenemine) lokaalsete ja kesksete soojuse tootmise lahenduste puhul. Tervikmõju saavutamiseks tuleks kõiki tehnilisi lahendusi käsitleda ühetaoliselt ja suunata hooneomanikke ning arendajaid keskkonnasäästlike valikute poole. Saastetasu arvestuse aluseid tuleks täpsustada Eelnõuga on kavas muuta saastetasude arvutamise aluseid, mis aga alati pole põhjendatud või proportsionaalne saadava kasuga. Näiteks kui põletusseadmes on kasutusel ainult biomass, siis on teada, et ammoniaagi (NH3) ja vesiniksulfiidi (H2S) sisaldus põlemisgaasis 1 Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 (REKK 2030), lk 29: „Soojussektoris on viimastel aastatel toimunud pidev üleminek taastuvatele allikatele ning on tänaseks jõudnud 51,64% osakaaluni. Üha enam katlamaju ja koostootmisjaamu on üle läinud taastuvatele kütustele ning 2022 aasta andmetel moodustus taastuvenergia osakaal kaugküttes 56%31, millest 93% on saanud tõhusa kaugkütte märgise.“ 2 REKK, lk 29. on allapoole labori määramispiiri. Selliste põletusseadmete puhul ei ole saastetasu rakendamine ammoniaagi (NH3) ja vesiniksulfiidi (H2S) heitmetelt proportsionaalne nende heitmete mõõtmiseks regulaarselt tehtavate kulutusega. Eelnevast tulenvalt teeme ettepaneku analüüsida saastetasu arvestuse aluseid detailsemalt st mitte läheneda ühetaoliselt ning vabastada näiteks ainult biomassi kasutavad põletusseadmed ammoniaagi (NH3) ja vesiniksulfiidi (H2S) heitmetelt saastetasust. Vajadusel oleme valmis kohtuma ning omi seisukohti detailsemalt selgitama. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja juhataja [email protected] 5165943