Hr Mart Võrklaev rahandusminister
[email protected] [email protected] Teie: 0 5 .09.2023 nr 1.1-10.1/5669-1 Meie: 07.09.2023 nr 2-2/12 2 Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus est Eesti Vee-ettevõtete Liit ei kooskõlasta r iigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus t , kuna nii ulatuslikud riigilõivu kasvud süvendavad veelgi vee-ettevõte te rahavoogude puudujääke . Taaskord peame rõhutama sarnaselt keskkonnatasude muutmise seadus e eelnõu ga , et nii olulis t e eelnõu de läbitöötamiseks on antud ebamõistlikult vähe aega . On kahetsusväärne, et õigusakti menetlemisel ei peeta kinni hea halduse tavast. Järgnevalt esitame sisulised kommentaarid punktide kaupa : Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse (edaspidi eelnõu ) mõju vee-ettevõtetele on märkimisväärne, kui gi seda eelnõu seletuskirjas kajastatud ei ole. Palume seletuskirja täiendada ja lisada mõjude analüüs vastavalt ettenähtud reglemendile ning tuua välja sektorite põhiselt eelnõuga kaasnev mõju ettevõte tele, sh vee-ettevõtetele. Juhime tähelepanu, et vee-ettevõte ei ole tavapärane äriettevõte , vaid osutab elutähtsat teenust, mi llel on suur avalik huvi. Seejuures ei arvesta eelnõu K liimaministeerium i eesmärkidega, et hoida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse (edaspidi veeteenus ) hind ta rbijatele taskukoha ne. Kõik t äiendavad riiklikud maksud tuleb tarbijal kinni maksta veeteenuse hinnaga. Meil on vee-ettevõtjaid, kellel on korraga 38 keskkonnaluba! Palun arvestage ka selle vee-ettevõtja näitel, kui suureks kujunevad riigilõivud ja mis on selle mõju tarbijatele . Kahjuks m e ei näe, milliseid meetmeid rakendades riik ise panusta b veeteenuse taskukohasena hoidmise le , vaid vastupidi, kõik maksudega seotud muudatused on suunatud veeteenuse hinna kasvule. Eelnõu punkt 3, millega muudetakse riigilõivu seaduse paragrahvi 28 1 lõiget 1 , täpsu stab et riigilõivu ei võeta, kui keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmine otsustatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõike 5 punktis 3 sätestatud juhul avatud menetluseta. Teisisõnu kehtestatakse riigilõiv ka juhul, kui keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmine otsustatakse avatud menetluseta, välja arvatud kui muudetakse loa omaja andmeid. K ui reoveepuhasti väljavoolu toru stik läbib kinnisasja , siis peab sellel olema ka kinnis asja omaniku nõusolek. Kui vastav nõusolek on an tud tähtajali sena, siis tuleb Keskkonnaametile enne tähtaja lõppu esita da uu s nõusolek ja see vormistatakse keskkonna loa muudatuse na. Palume eelnõu pun kt is 3 välistada sellised olukorrad, kui toodud näite korral tuleks tasuda riigilõivu, kuna tegemist on sisuliselt ü he dokumendi esitami sega Keskkonnaametile , mis ei too endaga kaasa sellisel kujul menetluskulusid. Emajõe Veevärgi AS näitel rekonstrueeritakse aastas 3-4 joogivee- või reoveepuhastit, mille tulemusena tuleb muuta ka kehtiva i d veeluba sid . See tähendab, et rekonstrueerimise tulemusena kasva vad vee-ettevõtja kulu d suurenenud riigilõivu kaudu. Me ei pea seda õigeks, et rekonstrueerimine, mille eesmärk on kvaliteetse veeteenuse järjepidev tagamine , põhjustab järjest suuremaid makse. Palume arvestada maksude kavandamisel ja tõstmisel veeteenuse eesmärgi ja mõjuga . Antud näite alusel pärsib mitmekordne riigilõivu kasv rekonstrueerimise ulatust ja sagedust. Palume seletuskirjas täpsustada , kuidas kohaldub riigilõiv vee-ettevõtjale, kellel on vajalik luba nii põhjavee ammutamiseks, heitvee veekogusse juhtimiseks kui ka reoveesette töötlemiseks. Kas sel juhul tuleb riigilõivu tasuda veeloa alusel või summeeritakse nii veeloa kui jäätmeloa riigilõivud või väljastatakse keskkonna kompleksluba ? Kuna lõivud kasvavad märkimisväärselt, lausa kümnetes kordades ka tootmis- ja tööstusettevõtetele, siis on meie hinnangul väga suur risk, et mõni ettevõte loobub oma tegevuse, nt heitvee väljalas kme või ohtliku jäätme käitlemise seadustamisest. See omakorda põhjustaks olukorra, kus maksu tõusuga tekitatakse keskkonnale rohkem kahju kui kasu, kuna igasugused sedalaadi ebaseaduslikud tegevused on nii vee-ettevõtetele kui ka keskkonnale potentsiaalne risk – eriti valgalal toorveekvaliteedile, aga ka lahkvoolsetele sademeveesüsteemidele ja reoveepuhast itele . Leiame, et ka need aspektid tuleks eelnevalt läbi analüüsida ja kajastada seletuskirja mõjude analüüsis . Eelnõu seletuskirja s on märgitud, et tulenevalt kulupõhimõttest peab riigilõivumäär katma vähemalt toiminguga seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Keskkonnaameti toimingutele kulupõhimõttel lõivude kehtestamine toob kaasa valdkonnas riigilõivumäärade tõusu ning suurendab loakohustusega tegevusaladel tegutsevate ettevõtete majanduskulusid. Kuna riigilõivud tõusevad niivõrd suures ulatuses , siis t eki b paratamatult ka küsimus Keskkonnaameti tegevuse efektiivsuse osas, st kas kõik kulud, mida loetakse kas otseses või kaudses mõttes taotluse toiminguga seotud kuluks, on vajalikud ja põhjendatud? Kas ja millega on põhjendatud, et enamus menetlusi peavad olema avatud või oleks see võimalik kokkuhoiukoht? Eelnevast tulenevalt palume muuta eelnõu sisu ja täiendada seletuskirja. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Kärmas tegevjuht Eesti Vee-ettevõtete Lii t
Saatja: Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) <
[email protected]>
Saadetud: 07.09.2023 18:37
Adressaat: <"RAM Info">; <"Artur Lundalin">
Teema: RE: Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus
Manused: image001.png; EVEL_riigilõivu muutmise seadus_07_09_2023.asice
Tere
Edastame Eesti Vee-ettevõtete Liidu kommentaarid riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise
seadusele.
Lugupidamisega
Raili Kärmas
EVEL tegevjuht
Tel: +372 511 5154
[email protected]
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Tuesday, September 5, 2023 9:05 AM
To: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <
[email protected]>; Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) <
[email protected]>;
Eesti Sadamate Liit <
[email protected]>;
[email protected]; Eesti Ringmajandusettevõtete Liit
<
[email protected]>; Eesti Keskkonnaühenduste Koda <
[email protected]>; Eestimaa Looduse Fond
<
[email protected]>; SA Keskkonnaõiguse Keskus <
[email protected]>; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
<
[email protected]>; Eesti Keemiatööstuse Liit <
[email protected]>; Eesti Talupidajate Keskliit
<
[email protected]>; Eesti Lihaveisekasvatajate Selts <
[email protected]>; Eesti Mäetööstuse
Ettevõtete Liit <
[email protected]>; Eesti Mäeselts <
[email protected]>; Eesti Geoloogia Selts
<
[email protected]>; Eesti Turbaliit <
[email protected]>; Eesti Geoloogiateenistus
<
[email protected]>; Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit <
[email protected]>; Eesti Keskkonnajuhtimise
Assotsiatsioon <
[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <
[email protected]>; Eesti Omanike
Keskliit <
[email protected]>; Eesti Toiduainetööstuse Liit <
[email protected]>; SA Järvselja Õppe-
ja Katsemetskond <
[email protected]>; Luua Metsanduskool <
[email protected]>; Ambla Metsaühistu
<
[email protected]>; Eesti Erametsaliit <
[email protected]>; Eesti
Kaugmetsaomanike Liit <
[email protected]>; Eesti Keskkonnaühenduste Koda <
[email protected]>;
Eesti Loodusturismi Ühing <
[email protected]>; Eesti Metsa Abiks <
[email protected]>;
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit <
[email protected]>; Eesti Metsamajandajate Selts
<
[email protected]>; Eesti Metsaselts <
[email protected]>; Eestimaa Talupidajate
Keskliit <
[email protected]>; Hiiumaa Metsaselts <
[email protected]>; Keskühistu Eramets
<
[email protected]>; Läänemaa Metsaühistu <
[email protected]>; Metsahuviliste
Selts MTÜ <
[email protected]>; Metsaühistu Eesti Metsad MTÜ <
[email protected]>;
Minu Mets MTÜ <
[email protected]>; MTÜ Eesti Kaugmetsaomanike Liit
<
[email protected]>; MTÜ Eesti Kutseliste Mesinike Ühing <
[email protected]>; MTÜ Eesti Metsa
Abiks <
[email protected]>; MTÜ Eesti Metsaühistu <
[email protected]>; MTÜ Metsanduse
Arendamise Ühing <
[email protected]>; MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Selts
<
[email protected]>; MTÜ Rannamänniku kaitseks <
[email protected]>; MTÜ
Roheline Pärnumaa <
[email protected]>; Palamuse Metsaselts
<
[email protected]>; Põhja-Eesti Metsaühistu MTÜ <
[email protected]>; Põlvamaa
Metsaühistu MTÜ <
[email protected]>; Päästame Eesti Metsad MTÜ <
[email protected]>;
Rakvere Metsaühistu <
[email protected]>; Saare valla erametsaomanike ühing
<
[email protected]>; Saaremaa Metsaühing <
[email protected]>; Tallinna Metsaomanike Selts
<
[email protected]>; Tartu Jahimeeste Metsaselts <
[email protected]>;
Valgamaa Metsaühistu <
[email protected]>; Vardi Metsaühistu <
[email protected]>;
Viljandimaa Metsaselts MTÜ <
[email protected]>; Viru-Lemmu Metsaselts
<
[email protected]>; Virumaa Metsaühistu <
[email protected]>; Visa
Metsaühistu <
[email protected]>; Vooremaa Metsaühistu MTÜ <
[email protected]>;
Võrumaa Metsaühistu <
[email protected]>; Vändra Metsaühing
<
[email protected]>; Ühinenud Metsaomanikud <
[email protected]>; Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit <
[email protected]>; AS Eesti Raudtee <
[email protected]>; Rail
Baltic Estonia OÜ <
[email protected]>; Edelaraudtee AS <
[email protected]>; Eesti Elektroonikatööstuse Liit
<
[email protected]>; Eesti Ringhäälingute Liit <
[email protected]>; Go Track OÜ
<
[email protected]>; GRK Eesti AS <
[email protected]>; LEONHARD WEISS OÜ <
[email protected]>
Subject: Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus
Tere!
Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument.
Pealkiri: Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus
Registreerimise kuupäev: 05.09.2023
Registreerimise number: 1.1-10.1/5669-1.
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Tel. (372) 611 3558
e-mail:
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.