Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus

Rahandusministeerium Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus Rahandusministeerium on saatnud meile tutvumiseks riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse. Nimetatud eelnõu puudutab otseselt nii metsa- kui põllumajandussektorit. 1. Mõju tööstus- ja põllumajandussektorile Eelnõu paragrahv 1 punktiga 14 muudetakse olulisel määral komplekslubade taotlemisega seonduvaid riigilõivu määrasid. Ettepaneku kohaselt suureneksid tööstus- ja tootmisettevõtete komplekslubade eest võetavad riigilõivumäärad järgmise aasta 1. juulist 695-1490% võrra ja põllumajandusettevõtetele 297-695%. Kui täna kehtiv riigilõivu määr on kõikidele ettevõtetele 1240 eurot, siis seaduse kehtima hakkamise puhul oleksid need maksimaalselt 19 720 eurot tööstus- ja tootmisettevõtetele ning 9860 eurot põllumajandusettevõtetele. Sama paragrahvi punkti 20 kohaselt suureneksid ka keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest võetavad riigilõivud peaaegu 4 korda. Nii suurel määral riigilõivude tõstmine on igasuguse hea halduspraktika vastane ja ka sisuliselt põhjendamata. Eelnõu seletuskirjas tuuakse riigilõivude suurendamise põhjenduseks asjaolu, et lubade menetluskulud on aja jooksul oluliselt suurenenud. Näitena on toodud komplekslubade maksumuste tõus kulumudeli arvutuste põhjal aastatel 2021 ja 2022, mille kohaselt kulud menetlusele on suurenenud 62,5% võrra. Arusaamatu on, kuidas saavad menetluskulud ühe aastaga sel määral tõusta ning teadmata on, kas kuluarvutused on ka realistlikud. Kindlasti ei ole aga põhjendatud riigilõivude 297-1490% suurused tõusud menetluskulude tõusuga võrreldes. Eelnevast tulenevalt rõhutame, et oleme kategooriliselt vastu kompleks- ja keskkonnalubade riigilõivu suurendamisele eelnõus toodud ulatuses. 2. Mõju metsasektorile Metsasektorit puudutab otseselt riigilõivuseaduse täiendamine paragrahviga § 1351, mille kohaselt maksustatakse riigilõivuga metsateatise läbivaatamine. Oleme ühemõtteliselt vastu erametsaomanikule riigilõivu tasumise kohustuse panemisega metsateatise esitamisel ning leiame, et eelnõus olev säte, mis näeb ette metsateatise läbi vaatamise eest riigilõivu kehtestamine tuleks eelnõust välja võtta. Soovime rõhutada, et metsateatise menetlemine ja metsaregistri kasutamine ei ole tasuta, vaid see on olnudki riigi ülesanne (vt. MS§ 9: Oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris). Selle ülesande täitmise kulud on täna nii omanike kui riigi kanda. Riik haldab registrit ja tagab selle toimimise. Maaomanikud, osaliselt riigi toel, tagavad registrisse vajalikud andmed. Meile tundub kummaline seletuskirjas märgitud probleem seoses korduvate teatiste esitamisega, sest ka metsaseadus ütleb, et teatis esitatakse kavandatud raiete kohta. Ehk seadus ei eeldagi, et teatise kavatsus igal juhul realiseeritakse. Rõhutame, et andmed erametsade kohta jõuavad registrisse ainult siis, kui metsaomanik on selleks ise initsiatiivi näidanud – tellinud metsa inventeerimise. Valdavalt on inventeerimiskulu metsaomaniku kanda (inventeerimiskulude katmiseks ette nähtud toetussumma on marginaalne). Sisuliselt kuuluvad metsaregistri andmed metsaomanikule. Riik ei ole metsaomanikule senini selle eest midagi maksnud, et andmed registrisse jõuaks ja saaks neid seal oma vajadusteks või kõikide inimeste huvi rahuldamiseks kasutada. Riigi poolt ei ole aus hakata metsaomanikke tema enda initsiatiivi ja kuludega hangitud andmete kasutamise eest maksustama. Kui riik tunneb vajadust kulude kokkuhoiuks, siis tuleks põhjalikult analüüsida kas kehtivas õigusruumis on võimalik teha muudatusi (näiteks teatud juhtudel kaotada teatise kohustus), et vähendada seeläbi menetlemise vajadust või hoopis põhimõttelisemalt üle vaadata teatiste olem ja/või metsaregistri funktsioneerimine. Allpool kirjeldame kahte võimalikku viisi, mille kasutamine võiks märkimisväärselt vähendada riigi ressursikulu metsaregistri haldamisel. Alternatiivselt pakume välja viise, mida riik võiks kaaluda, et rahastada metsaregistri käigushoidmisega seotud kulusid. 1) Metsaregistri kasutamise muutmine kolmandatele isikutele tasuliseks Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et metsaregistri toimimise kõik kulud kannab riik, kuigi vahetu kasu saajaks ei ole ühiskond tervikuna. Metsaregister on olulises osas kõigile huvilistele vabalt ligipääsetav. Kes iganes võib tasuta vaadata ükskõik millise metsa inventeerimisandmeid. Tõepoolest ei saa vahetut kasu ühiskond tervikuna, vaid registris enda uudishimu rahuldamiseks teiste isikute metsade andmeid vaatavad inimesed. Kui näiteks kinnistusraamatus on teatud andmetele ligipääs kolmandate isikute jaoks maksustatav, siis metsaregistris on võimalik erametsaomaniku omandi põhjalikku kirjeldust (inventeerimisandmed) vaadata täiesti tasuta. Kui riigi jaoks on registri pidamine tõesti niivõrd kulukas, siis teeme ettepaneku, et kolmandatel isikutel tuleks metsaregistrisse sissepääsu eest tasuda riigilõiv. 2) Metsateatise kui raiet lubava dokumendi kaotamine Eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud kuivõrd kulukas riigi jaoks metsateatise läbi vaatamine. Kui hoolimata metsateatise muutmisest digitaalseks ning asjaolust, et valdavalt analüüsib metsateatist arvutisüsteem on riigi jaoks metsateatiste menetlemine nüüdseks üle jõu käiv, siis tuleks muuta metsaseadust, et kaotada metsateatis kui raie õiguspärasuse eeltingimuseks olev dokument. Selgitame ettepanekut: ➢ Metsaomaniku poolt kavandatav raie peab vastama metsaseadusele ja teistele õigusaktidele niikuinii. Metsateatis lubab tihtipeale tegevust, mis seadusega juba on lubatud. Selline dubleerimine on ebaotstarbekas. ➢ Uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks on metsaseadusest tulenevalt kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed (erandiks juriidiliste isikute metsaomand alla 2 hektari ja füüsiliste isikute metsaomand alla 5 hektari) ehk reeglina on metsaomanikul metsa majandamise kavast selgelt nähtav, millises metsaosas on milline raie lubatud. Metsateatis kinnitab selle üle, mis on juba kirjas seaduses ja metsamajandamiskavas. Erandiks võib metsateatise esitamise kohustuse säilitada metsakahjustustest teada andmisel ja raiete kavandamisel looduskaitsealadel. ➢ Aastatega on välja arendatud erametsaomanikke abistav metsaühistute tugivõrgustik. Kui metsaomanikul on kahtlus kavandatud raie õiguspärasuses on tal alati võimalik pöörduda metsaühistu juures tegutseva atesteeritud metsakonsulendi poole, kes suudab hinnata kavandatud tegevuse vastavust õigusaktidele. Ülalkirjeldatud alternatiive saab rakendada ka kombinatsioonis. Paraku ei ole meil võimalik teha täpsemaid analüüse ühe või teise alternatiivse ettepaneku rakenduslike aspektide osas, kuna eelnõule vastamiseks antud aeg on ebamõistlikult napp. Kaks päeva arvamuse avaldamiseks olukorras, kus riigiametnikud on saanud regulatsioonide välja töötamisele pühenduda kuid on ebaõiglaselt väike ja seetõttu teravas vastuolus hea kaasamise tavaga. On näha, et riigi tegelik soov ei ole mitte sisuliselt analüüsida metsaregistriga seotud kulude vähendamist, vaid luua võimalusi riigile tulude genereerimiseks. Ainuüksi põhjusel, et kolmandale sektorile on kaasa mõtlemiseks antud aeg ebaõiglaselt üürike tuleks idee metsateatise läbi vaatamise riigilõivuga maksustamisest seisma panna ning asjatundlikult analüüsida, millised on võimalused riigi halduskoormuse vähendamiseks seoses metsaregistri haldamisega. Kokkuvõtvalt märgime, et on kahetsusväärne, et huvirühmade kaasamine on sedavõrd marginaliseeritud. Olematu tähtajaga sotsiaalpartnerite kaasamine on sisutu ja vastuvõetamatu ning ei vasta hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale, mõjude hindamise metoodikale ja õigusloomepoliitika põhialustele. Ainuüksi sel põhjusel tuleb riigilõivuseaduse ja metsaseaduse menetlemine seisma panna. Lugupidamisega Ants Erik Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Noot Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Kerli Ats Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Henrik Välja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Saatja: Jaanus Aun <[email protected]> Saadetud: 07.09.2023 16:13 Adressaat: <"RAM Info"> Koopia: <=?utf-8?Q?Mart_V=C3=B5rklaev?=> Teema: maaeluorganisatsioonide ühispöördumine Manused: Rahandusministeerium_pöördumine.asice Austatud hr Mart Võrklaev Saadame maaeluorganisatsioonide ühispöördumise riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu suhtes. Lugupidamisega Jaanus Aun Eesti Erametsaliit