Seisukoht riigilõivuseaduse ja metsaseaduse eelnõule

Rahandusministeerium 07 09 2023 [email protected] [email protected] Rahandusministeerium saatis meile tutvumiseks riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse ja and is aega seisukohtade esitamiseks kaks (2) päeva. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) on seisukohal, et eelnõus esita t ud suurel määral riigilõivude tõstmine ja metsateatiste eest riigilõivu analüüsimata küsimine on hea d halduspraktika t eirav . Kaasatud isikutele seisukohtade esitamiseks k ahepäevase tähtaja andmine on ebamõistlik ning hea d õigusloome ja normitehnika eeskirj u ignoreeriv . Mõjude hindamise metoodika ja õigusloomepoliitika põhialused on antud eelnõu menetlemisel jäetud ilma nõutava tähelepanuta. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse olulisel määral komplekslubade taotlemisega seonduvaid riigilõivu määrasid. Ettepaneku kohaselt suureneksid tööstus- ja tootmisettevõtete komplekslubade eest võetavad riigilõivumäärad järgmise aasta 1. juulist 2024 . Hetkel kehtiv riigilõivu määr kõikidele ettevõtetele on 1240 eurot. Riigilõivu seaduse muudatuste eelnõu kehtima hakkamise järgselt kerkiks tootmis- ja tööstusettevõtetele riigilõiv komplekslubade menetlemisel maksimaalselt 19 720 euroni. Eelnõu seletuskirjas tuuakse riigilõivude suurendamise põhjenduseks pelgalt asjaolu, et lubade menetluskulud on aja jooksul oluliselt suurenenud. Se lline väide pole seletuskirjas usutavat kinnitust leidnud. Seletuskirjas on toodud komplekslubade maksumuste tõus kulumudeli arvutuste põhjal aastatel 2021 ja 2022, mille kohaselt kulud menetlusele on suurenenud 62,5% võrra. Mõistetamatu on, kuidas saavad menetluskulud ühe aastaga sellisel määral tõusta ning on kaheldav, kas kuluarvutused on realistlikud. Seetõttu on k i ndlasti põhjendamatu riigilõivude 297-1490% suurused tõusud menetluskulude tõusuga võrreldes . Eelnevast tulenevalt rõhutame, et EMPL on kategooriliselt vastu kompleks- ja keskkonnalubade riigilõivu suurendamisele eelnõus toodud ulatuses . EMPL vaidleb vastu ka riigilõivuseaduse täiendamine paragrahviga § 135 1 , mille kohaselt maksustatakse riigilõivuga metsateatise läbivaatamine . Eelnõu seletuskirjas on väidetud, et metsaregister toimib riigi rahastamisel ja on kasutajatele tasuta. See väide ei ole lõpuni korrektne, kuna andmed erametsade kohta jõuavad registrisse ainult siis, kui metsaomanik on selleks ise initsiatiivi näidanud – tellinud metsa inventeerimise. Valdavalt on inventeerimiskulu metsaomaniku kanda, kuna inventeerimiskulude katmiseks ette nähtud toetussumma on praktiliselt marginaalne võrreldes tegeliku inventeerimiskuluga Sisuliselt kuuluvad metsaregistri andmed metsaomanikule. Riik ei ole metsaomanikule senini selle eest midagi maksnud, et andmed registrisse jõuaks ja saaks neid seal oma vajadusteks või kõikide asjast huvi tatud isikute huvi rahuldamiseks Eeltoodust tulenevalt leiame, et eelnõus olev säte, mis näeb ette metsateatise läbi vaatamise eest riigilõivu kehtestamine erametsaomanikele, tuleks eelnõust välja võtta. Kui riigi jaoks on registri pidamine osutumas kulukas vaatamata asjaolule, et valdavalt analüüsib metsateatist arvutisüsteem , siis oleks ilmselt põhjendatud küsida riigilõivu metsaregistrisse siss epääsu eest ainult kolmandatel t isikutel t . Juhul, kui eelnõu koostajad peavad siiski vältimatuks kehtestada metsateatise menetlemisele riigilõiv ka metsaomanikele, on põhjendamatu riigilõivuga maksustada järgmised tegevused: Metsakahjustustest teavitamine Riigi poliitika peaks olema suunatud metsakahjustuste ärahoidmisele ja leviku tõkestamisele , mitte aga maksustamise teel kahandama metsaomanike motivatsiooni kahjustuse olemasolust õigeaegselt teada anda. Kahjustuste teatise riigilõivustamine on lühinägelik . Taas tuleb arvestada ka seda, et metsateatis on metsaeraldisepõhine ja kahjustusest teatamine mitme eraldisega metsas võib minna omanikule väga kalliks maksma. Korduvesitatud metsateatiste maksustamine riigilõivuga Eelnõu seletuskirja lk 11 on selgitatud, et p raktikas esineb juhtumeid, kus objektidele esitatakse ka korduvaid metsateatisi tegelikke raieid teostamata. Kõnealuste teatiste menetlemine on KeAle väidetavalt täiendav ressursikulu. Metsaraie sõltub ilmast. Teatud metsi ei ole võimalik raiuda ja metsamaterjali välja vedada, kui ei ole külmunud pinnast . R aieks kaitsealadel on üldjuhul külmunud pinnas raie teostamise üks eeltingimus . Paraku ilma „tellida“ ei saa. Vajalik on lahendada juurdepääsuküsimused, mis vaidluse tekkimisel võtavad kohtutes kaua aega jne. Seega ei ole midagi taunimisväärset selles, et vaatamata metsateatise võtmisele jääb aasta jooksul raie tegemata. Korduva samasisulise metsateatise menetlemine ei ole Keskkonnaametile üldjuhul täiendav ressursikulu. Riik ise on sätestanud, et metsateatis kehtib üks aasta. Kui põhjalikult ja komplekselt hinnatakse metsanduslik taustsüsteem (metsa uuenemine, sellega seotud piirangud naabritele jms) on tõenäoliselt mõistlik, et teatud juhtudel kinnitatakse metsateatis pikemaks ajavahemikuks kui aasta. See eeldaks põhjalikku kaalumist ja arutelu ning ka metsaseaduse vastavat muutmist . Teadaolevalt on Lätis lageraie luba kehtiv 3 aastat ja sanitaarraie 2 aastat. Riigilõivu rakendamine vastavalt raie liigile Hetkel kavandatud riigilõiv on ühtne sõltumata kavandatavast raieliigist. Vajalik on kaaluda erandite tegemist. Sanitaarraiet on vajalik ja põhjendatud teostada korraga suuremal alal kui üks metsaeraldis. Ei ole proportsionaalne, et väiksemahulise sanitaarraie tegemiseks, mis on seotud üksnes kuludega, peab tasuma näiteks 4 eraldisega metsaosal 60 eurot. Seaduse andja peab mõistma, et e namus metsadest kasutatavatest raieliikidest ei tähenda metsaomanikule tulu, vaid on tehtud metsa pikaaegse kasvatamise eesmärgil. Metsaühistute liikmete vabastamine riigilõivust R iik on aastaid teavitanud metsaomanikke metsaühistutesse astumise vajalikkusest. Metsaühistute liikmetele riigilõivu vaba metsateatise esitamise võimaluse andmine oleks täiendavaks motiveerivaks meetmeks metsaühistute liikmeskonna suurendamisel. Riigilõivuga maksustamine sõltuvalt metsateatise esitamise viisist Riik on metsaomanike hulgas propageerinud registris teatise esitamist ning soovitanud loobuda paberil või e-postiga teatise saatmisest. Pole kahtlust, et otse infosüsteemis esitatud teatise läbi vaatamine riigi jaoks kuluefektiivsem kui eraldi dokumendina esitatud metsateatise menetlus. Kui riigilõiv metsateatise läbi vaatamisele kehtestada, võiks selle rakendamist kaaluda ainult paberdokumendina ja e-posti teel esitatud teatiste korral. Metsateatise muutmine Erandid on hädavajalikud ka juhuks, kui metsaregistri süsteem ei võimalda esitatud metsateatise muutmist. Kui riik seab looduskaitselisi piirangud, nendest omanikku teavitamata, esitab omanik teadmatusest metsateatise, milles kavandatud raiet enam teha ei saagi, mistõttu saab ka keelduva otsuse. Ei saa eeldada, et iga maaomanik (ei räägi üksnes metsafirmadest) oskab enne metsateatise esitamist lülitada metsaportaalis sisse kõik vajalikud kaardikihid , mis sageli ei ole õiged või on puudulikud)ja esitada korrektse metsateatise. Kui jääda seisukohale, et üks esitatud metsateatis võrdub 15 eurot, on oht saada riigilõivuga „topeltmaksustatuks “ iga valesti täidetud metsateatise eest väga suur. Peab olema tagatud menetluses oleva metsateatise parandamise või täpsustamise võimalus. Kokkuvõtvalt - metsateatise menetluskulud ja metsaregistri toimimise kõik kulud katab riik riigieelarve vahenditest, kuigi vahetu kasu saajaks ei ole ühiskond tervikuna. EMPL ei nõustu eelnõus esitatud nägemusega, et kogu metsaregistri ja süsteemi toimimise kulud peaks kandma nüüd üksnes metsaomanik. Eelnõu seletuskirja punktis 6.3.1. on selgitus, et ühe metsateatise kulu metsaomanikule ei ole suur. Tegelikkuses võib juhtuda, et suurel metsaeraldisel kavandatava lageraie puhul ei olegi suur, kuid valdavalt, arvestades metsade olemust ja eripalgelisust , on välja pakutud riigilõiv tegelikkuses väga kallis. Asjakohane on rõhutada, et metsateatis kinnitatakse metsaeraldise põhiselt. Keskkonnaministri 16.01.2009. aasta määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 4 lg 2 kohaselt eraldise pindala alampiir on ümardatult 0,1 ha ja eraldise keskmise laiuse alampiir on 15 m. Tavaliselt koosnebki raieala mitmest eraldisest ja tegelikult kujuneb tasutava riigilõivu suurus raie kavandamisel üldjuhul oluliselt suuremaks kui 15 eurot. Arvestades, et metsateatis tuleb saada ka sanitaarraieks, mis on üldjuhul väiksemahuline ja kallis tegevus, ei saa väita, et ühe metsateatise kulu omanikule ei ole suur. Nii seletuskiri kui riigi poolt antavad selgitused peavad olema arusaadavad ka tavalisele inimesele. Keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „ Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ https://www.riigiteataja.ee/akt/115082017009 lisaks olev metsateatise vormi on nimetus metsateatis. Tavaline inimene täites selle vormi võib saada suure üllatuse, et 15 euro suuruse riigilõivu asemel tuleb tal tasuda metsateatise kinnitamise järgselt näiteks 4 eraldise märkimisel riigilõivuna 60 eurot. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu kahjuks, kas on kavandatud ka viidatud lisa muutmine. Seletuskirjast ei selgu kas on kavandatud metsateatise vormile selgitus, et iga täidetud rea eest tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot. Seletuskirjas ja uue riigilõivu info kohta peab riik üheselt ka metsaomanikele selgitama, et metsateatis kinnitatakse ühe eraldise kohta , mitte kogu metsakatastri kohta. Eeltoodud põhjustel ja pidades silmas asjaolu arvestades, et kolmandale sektorile on seisukohtade esitamiseks antud aeg ebamõistlikult lühike, tuleks eelnõus väljendatud kavatsus metsateatise riigilõivuga maksustamise kohta jätta käiguta ning valmistada ette uus eelnõu, milles on arvesse võetud kaasamise käigus saadud ajakohaseid ettepanekuid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jaan Lindmäe Eesti Metsa - ja Puidutööstuse Liidu Õigusloome teemajuht [email protected] , tel 5 155938 Saatja: Jaan Lindmäe <[email protected]> Saadetud: 07.09.2023 15:48 Adressaat: <"RAM Info">; <"Artur Lundalin"> Koopia: Jaan Lindmäe <[email protected]>; Henrik Välja - EMPL <[email protected]> Teema: EMPLi seisukoht riigilõivuseaduse ja metsaseaduse eelnõule Manused: EMPLI kiri Rah Minile riigilõivu ja metsaseaduse muudat kohta 07 09 23.asice Tere Edastan manuses Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu seisukoha riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muudatuste eelnõule. Lugupidamisega Jaan Lindmäe Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Õigusloome teemajuht [email protected] T: 5155938