Vaidlustaja täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 06.09.2023 Seisukoht on edastatud: • [email protected] • [email protected] • [email protected] Riigihange nr 265215 Vaidlustaja: Avatar OÜ Registrikood: 10691324 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Lai tn 36, 51005 Esindaja: vandeadvokaat Veiko Viisileht Advokaadibüroo LINKLaw Telliskivi 60/2, 10412 Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Kliimaministeerium Registrikood 70001231 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-Ameerika tn 1, 10122 e-post: [email protected] Kolmas isik: Osaühing Dussan Registrikood 10043631 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, P. Süda tn 4 // Pärnu mnt 29 // 31 // 33, 10119 Esindaja: Inge Rätsep Juhatuse liige e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA SEISUKOHT ja MENETLUSKULUDE NIMEKIRI riigihanke „Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) välislepingute lisade (koodeksite) tõlketeenuse tellimine“ (265215) vaidlustusmenetluses Vaidlustaja taotlused: 1. Tunnistada riigihankemenetluses nr 265215 kehtetuks Kliimaministeeriumi 17.08.2023. a otsus osas, milles tunnistati edukaks osaühing Dussan pakkumus; ning osas, milles tunnistati OÜ Avatar pakkumus mittevastavaks. 2. Mõista Kliimaministeeriumilt välja OÜ Avatar kasuks OÜ Avatar menetluskulud summas 2509 eurot. 3. Jätta osaühing Dussan menetluskulud tema enda kanda. Advokaadibüroo LINKLaw OÜ Telliskivi 60/2, Tallinn 10412 +372 600 4490 [email protected] Reg. 12818349 +372 600 4366 www.linklaw.ee I Asjaolud 1.1 Avatar OÜ (edaspidi Avatar või vaidlustaja) on riigihankes „Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) välislepingute lisade (koodeksite) tõlketeenuse tellimine“ (vr 265215) (edaspidi Hange) esitanud vaidlustuse Kliimaministeeriumi (edaspidi ka hankija) 17.08.2023. a käskkirja nr 1-2/22/464 resolutsiooni p-dele 1 ja 2 (edaspidi Käskkiri), taotledes viidatud p-de kehtetuks tunnistamist osas, millega tunnistati Vaidlustaja pakkumus riigihanke alusdokumentide sätestatud tingimustele mittevastavaks ja tunnistati edukaks osaühingu Dussan (edaspidi Dussan või kolmas isik) pakkumus. 1.2 30.08.2023. a esitas kolmas isik vastuse vaidlustusele ning 01.09.2023 esitas hankija vastuse vaidlustusele. 1.3 01.09.2023. a kirjaga võimaldas VAKO esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 06.09.2023. a. II Hankija on menetluse jooksul enda väidetavat arusaama hanke alustingimusest muutnud ning sellega pakkujaid eksitanud, kahjustades sellega vaidlustaja huve. Pakkujad pidid vandetõlgi teenuse pakkumisel lähtuma mh õigusaktiga kindlaks määratud tasumääradest. 2.1 Tehnilise kirjelduse1 järgi tuleb tõlketööde vastuvõtmisel ja teostamisel lähtuda „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ määruses (edaspidi määrus) toodust. Määruse § 8 lg 1 p-i 1 kohaselt on ühe standardlehekülje tasumäär 20 eurot seaduse ja välislepingu tervikteksti tõlkimise eest. Sama sätte p-i 2 kohaselt on ühe standardlehekülje tasumäär 10 eurot seaduse ja välislepingu olemasoleva tõlke toimetamise eest. Ei määruses ega vandetõlgi seaduses (VTS) pole selgitatud mõistet „olemasolev tõlge“. 2.2 Vaidlustaja esitas 02.06.2023. a hankijale küsimuse eeldatava maksumuse ja vandetõlkide tasumäärade ebakõla osas hanke alusdokumendis (vaidlustuse lisa 2). Vaidlustaja viitas, et vandetõlgi tõlketöö määrade kohaselt maksaks tõlkimine + toimetamine 30 eurot + km / lehekülg, mis on aga 3 eurot rohkem kui Hankija poolt ette antud hinnapiir ning Hankija poolt antud hinnapiir ei sisalda veel projektijuhtimist, väljastusülevaatust ning vajadusel küljendamist. Vaidlustaja lähtus hinna 30 eurot + km kujundamisel loogikast, et kuivõrd lisaks tööde kvaliteetsele tõlkimisele lähtekeelest (inglise keel) sihtkeelde (eesti keel) tuleb teostada lepingu esemeks olevatele tööde keelekorrektuur, erialane ja terminoloogiline toimetamine ning küljendamine, siis peale neid tegevusi peab vandetõlk oma töö üle kontrollima ehk olemasoleva tõlke toimetama, sest vastavalt VTS § 8 lg-le 1 võtab vandetõlk vastutuse tõlke õigsuse eest. 2.3 Hankija 07.06.2023. a vastuse kohaselt kujundab tõlkebüroo enda pakkumuse kogumaksumuse (v.a vandetõlgi teenuse tasud). Lisaks juhtis hankija tähelepanu, et hankedokumendis on toodud välja vaid eeldatavad maksumused. Sellega kinnitas hankija, et vandetõlgi teenuse tasusid ei ole tõlkebürool endal võimalik pakkumuses kujundada, kuna need on sätestatud määrusega. Tehnilise kirjelduse järgi on riigihanke eesmärk sõlmida hankeleping välislepingute lisadeks olevate koodeksite kirjaliku vandetõlketeenuse tellimiseks. Kuigi tehnilises kirjelduses endas on samuti viidatud, et tõlketööde vastuvõtmisel ja teostamisel tuleb lähtuda „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ määruses toodust, siis Riigi Teataja seaduse (RTS) § 6 lg 3 p-i 2 kohaselt ongi Riigi Teatajas avaldatava välislepingu 1 Hankedokumentide lisa 1 (vaidlustuse lisa 8). 2 tõlkimine eesti keelde üksnes vandetõlgi pädevuses. VTS § 5 lg 2 p 2 kohaselt on tegu vandetõlgi kohustusega avaliku ülesande täitmise korras. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et kui seadusandja on pidanud vajalikuks sätestada õigusaktidega vandetõlkidele avaliku ülesande täitmise korras kohustuse tõlkida Riigi Teatajas avaldatavaid välislepinguid eesti keelde, mida ainult vandetõlgid saavad vastavalt RTS § 6 lg 3 p-le 2 teha, siis on vastava teenuse tellimise ja osutamise korral automaatselt kohalduv ka määrus, kus on määratud vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad (k.a määruse § 8 lg 1 p-d 1 ja 2). Vastasel juhul oleks tegu kokkuleppelise vandetõlgi tasuga VTS § 14 lg 1 kohaselt, kuid kuna tegu on VTS 5 lg-s 2 nimetatud tööga, siis tuleb lähtuda määrusest. Tähtsust ei saa siinkohal omada see, kas tellija tellib tõlke vandetõlgilt otse, läbi riigihanke või muud moodi (hankija vastus vaidlustusele 01.09.2023, p 2.8), sest see muudaks nimetatud sätted sisutühjaks, võimaldaks tasumäärasid eirata ning rikuks mh võrdse kohtlemise põhimõtet. 2.4 Hankija on oma 01.09.2023. a vastuses vaidlustusele p-s 2.8 väitnud, et hankija ei oleks saanud kohustada pakkujaid järgima maksumuse osas määruse §-s 8 toodud tõlketööde tasumäärasid ja tasumise korda, sest selline nõue oleks olnud vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-s 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega ehk hankija ei saa väidetavalt hankes ette anda, et kõikide pakkujate maksumused oleks ühesugused. Selline hankija väide on ebaõige ja eksitav. Samuti on alusetu ja ebaõige hankija väide, et määrus reguleerib olukordi, kus tellija tellib tõlke vandetõlgilt otse – pealegi võimaldaks selline nö kolmanda isiku kaudu tõlketeenuse ostmine sisuliselt alati vältida määruses ettenähtud kohustusliku tasu maksmist vandetõlkidele. See ei ole kohalduva regulatsiooni mõte ega sisu. Lisaks oli käesolevas hankes eeldatav, et vandetõlgi teenusele kaasatakse ka muid spetsialiste. Sellele viitas hankija ka ise oma 07.06.2023. a vastuses vaidlustaja küsimusele. Järelikult ei oleks pakkujate maksumused ühesugused, sest tõlketööde tasumäära kõrval tuleb hinnastada ka teised tööd, mis on vajalikud hanke eesmärgi saavutamiseks. See, et pakkumuse maksumuse üheks osaks on seadusest tulenev fikseeritud tasu/kulu, ei ole riigihangetes haruldane. 2.5 Kolmas isik on oma vastuses vaidlustusele 30.08.2023. a p-s 1 tuginenud tõlgendusele, et toimetamise tasu (10 eurot/lk) rakendatakse olukorras, kus seadus või välisleping on juba tõlgitud kellegi teise poolt ja vandetõlgilt ostetakse selle teksti toimetamisteenust eraldi sisse ning mõiste „olemasolev“ viitab sellele, et tõlge on asutuse/ametniku poolt tehtud ja on vaja vandetõlgi poolt üle kontrollida (toimetada). Selline tõlgendus ei tulene määrusest, määruse seletuskirjast ega praktikast. See ei ole antud juhul ka oluline, kuivõrd kolmanda isiku pakutud 19 eurot/lk on niikuinii määruses toodud tasumäärast väiksem, seega riigihankeõiguslikult põhjendamatult madal. 2.6 Olukordades, kus hankes mingi määrava tähtsusega küsimus (nt tingimuse mitmeti tõlgendatavus) vajab kohase hankemenetluse jaoks Hankija vastust/seisukohta, on riigihankemenetluses ette nähtud selgituste funktsioon (RHS § 46). Selleks, et Avatar’il oleks kindlus vastava tingimuse osas, esitatigi p-s 2.2 toodud küsimus. Hankija andis vastuse, millest tulenes, et tõlkebüroo ei saa kujundada vandetõlgi teenuse tasusid. Kui hankija hanketingimuse sisu selgitab, tuleb selgitusest lähtuda. Nagu ülal selgitatud, siis on selline käsitlus kooskõlas ka kehtiva õigusega. 2.7 Asjaolu, et hankija mõistis esmalt ka ise, et pakutud hind ei saa kuidagi olla määruses toodud tasumääradest madalam, viis loogiliselt ka 03.08.2023. a korralduseni, milles märgiti, et osaühingu Dussan pakutud hind on põhjendamatult madal. Sealjuures on ka mõistetav, et sellises olukorras ei olnud vajalik läbi viia RHS § 115 alusel põhjalikku hinna kontrollimenetlust, sest pakkujal ei olegi võimalik õiguspäraselt selgitada, kuidas ta saab pakkuda hinda allpool määrusest tulenevat kohustuslikku miinimummäära. See on sõna otseses mõttes võimatu. Kummaline, arusaamatu ja läbipaistmatu on antud juhul aga see, miks hankija pärast hanke kehtetuks tunnistamise otsuse 3 jõustumist enda seisukohta täielikult muutis, minnes sh vastuollu nii hanke alusdokumentatsiooni, määruse kui enda poolt varasemalt teabevahetuse käigus esitatud käsitlusega. III Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal. Avataril ei olnud vajalik vaidlustada kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist, vaid Avatar vaidlustas õigesti kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine hankija poolt on õigusvastane ja alusetu. 3.1 Vaidlustaja esitas vaidlustuse taotlusega tunnistada kehtetuks 17.08.2023. a käskkirja p-d 1 ja 2 ehk vastavalt Avatari pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja Dussani pakkumuse edukaks tunnistamise. Hankija väidab, et vaidlustuse rahuldamisel ei saaks vaidlustaja olla edukas. Selline seisukoht on vale. Vaidlustuse sisust tulenevalt on vaidlustuse ese selge – kolmanda isiku pakkumust ei saa tunnistada edukaks, kuna ta on pakkunud hinda 19 eurot/lehekülg, mis on madalam isegi õigusaktiga kehtestatud miinimummäärast (rääkimata muudest komponentidest, millest antud hankes pakutav hind veel loogiliselt koosnema pidi). Kui kolmanda isiku pakkumust ei saa tunnistada edukaks (mida antud juhul õiguspäraselt teha ei saa!), on ainus võimalus tunnistada edukaks pingereas järgmine pakkuja, kelleks on Avatar OÜ; või tunnistada hankemenetlus kehtetuks ja korraldada uus riigihange. 3.2 Hankija väide, justkui ta peaks tegema uuesti sama otsuse, on vale. Kohus on asjas nr 3-21-439 märkinud, et „Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse ja hanketingimustele mittevastava pakkumuse tagasilükkamine on nii sisuliselt kui õiguslikult eraldiseisvad otsused. Kui vaidlustaja hinnangul on konkureeriva pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, siis ei ole asjakohane vaidlustada selle pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust, vaid selle pakkumuse edukaks tunnistamise otsust.“ Antud juhul ongi vaidlustaja õigesti vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, sest kolmanda isiku pakkumuse hind on RHS § 115 tähenduses põhjendamatult madal. 3.3 Lisaks on praktikas tunnustatud vaidlustaja kaebeõigust ka siis, kui vaidlustaja huvi on suunatud uue hankemenetluse korraldamisele. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et õiguskaitsemeetmete direktiivi art 1 tuleb tõlgendada nii, et hankevaidluses kaitstav subjektiivne õigus hõlmab ka õigust osaleda võimalikus uues riigihanke menetluses. 2 Vaidlustajal on kaebeõigus ka siis, kui tal avaneks kaebuse kaudu võimalus osutuda edukaks võimalikus uues riigihankes.3 3.4 Õigusvastane ja arusaamatu on ka hankija otsustus tunnistada vaidlustaja pakkumus mittevastavaks. Vaidlustatud käskkirja punktist 1 nähtub vaid deklaratsioon: „Tunnistada Avatar OÜ pakkumus riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele mittevastavaks, sest pakkumuse maksumus ületab riigihanke rahvusvahelist piirmäära ja hanke eeldatavat maksumust.“ Pakkumuse vastavust käsitleb RHS § 114, mille lg 1 kohaselt tuleb pärast pakkumuse riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavuse kontrolli teha põhjendatud kirjalik otsus pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Selliseid põhjendusi esitatud ei ole. Hanke vastavustingimustest ei tulene, et pakkumus ei tohi ületada hanke eeldatavat maksumust ja/või rahvusvahelist piirmäära. Tegemist ei ole vastavustingimusega, mille alusel 2 EKo C-100/12, p 33; EKo C-689/13, p-d 24—30; EKo C-355/15, p 29; EKo C-131/16, p 55; EKo C- 771/19, p 31. 3 Ginter, C., Simovart, M. A. in Steinicke, M., Vesterdorf, P. L. EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart, Nomos 2018, lk 1398. 4 saaks pakkumust mittevastavaks tunnistada ja tagasi lükata. Pigem on tegemist hankijal peeglisse vaatamise kohaga seoses hanke eeldatava maksumuse määramise reeglitega ja eeldatava maksumuse arvutamisega (RHS § 23, sh lg 3). Juba teabevahetuse käigus vaidlustaja poolt esitatud küsimusest pidi hankija mõistma, et vandetõlkide tasumäärasid arvestades on ta hanke eeldatava maksumuse määramisel oluliselt eksinud. Sealjuures nentis hankija oma 07.06.2023. a vastuses küsimusele, et vandetõlkide tasumäärad on fikseeritud ja neid pakkuja oma pakkumuses kujundada ei saa. Samuti rõhutas hankija, et hanke eeldatava maksumus on vaid eelduslik, st ei ole kuidagi siduv (ega saakski tegelikult pakkujatele siduv olla). Seda kummalisem on hankija meelemuutus pärast seda, kui hankemenetlus oli selle kehtetuks tunnistamise otsusega juba lõppenud. IV Hankija poolt 03.08.2023. a hanke kehtetuks tunnistamise otsuse 17.08.2023 a. tagantjärele muutmisega on rikutud haldusmenetluse ja riigihanke korraldamise põhimõtteid. Hankemenetlus oli juba lõppenud ja menetluses tehtud otsuseid ei saanud enam muuta, sest polnud hankemenetlust. 4.1 Riigihankemenetlus on oma sisult haldusmenetlus ehk hankija kui haldusorgan peab järgima haldusmenetlus põhimõtteid – nende seas hea halduse tava, läbipaistvust, kontrollitavust, õiguspärast ootust, õiguskindlust, uurimispõhimõtet ning võrdse kohtlemise põhimõtet. Lisaks on hankija kohustatud järgima RHS §-s 3 toodud riigihanke korraldamisel riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid – hankija peab tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistavalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt (p 1) ning hankija kohtleb kõiki isikuid võrdselt (p 2). 4.2 03.08.2023. a hanke kehtetuks tunnistamise otsuse käskkirja sai vaidlustada RHS § 189 lg 1 alusel kümne päeva jooksul sellest teadasaamisest. Eeldusel, et kõik pakkujad said käskkirja kätte hiljemalt 04.08.2023. a, sai seda vaidlustada hiljemalt 14.08.2023. a. Järelikult oli 03.08.2023. a antud käskkiri juba jõustunud, kui seda hakati 17.08.2023. a tagantjärgi muutma. Jõustunud (kehtiva) haldusakti resolutiivosa on täitmiseks kohustuslik HMS § 60 lg 2 kohaselt igaühele, sh haldus- ja riigiorganitele. Seega on arusaamatu, kuidas sai hankija asuda enda jõustunud otsustust muutma ning millise menetluse raames seda tehti – hankemenetlus oli RHS § 73 lg 3 p 6 alusel juba lõppenud ja kõik menetlusosalised said õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt sellest ka lähtuda. Veel arusaamatumad ja adekvaatselt põhjendamata on asjaolud, millele tuginedes käskkirja muutma asuti. Hankija meelemuutuse ja toimetamise äkilisust ja mõtlematust ilmestab mh asjaolu, et kuupäevaks 17.08.2023. a, mil vaidlustatud käskkiri väljastati ja kolmanda isiku pakkumus tervikuna edukaks tunnistati, oli juba möödunud hanke I osa täitmise tähtpäev (11.08.2023. a) ja hankijal oli kohustus hange kehtetuks tunnistada. Seda tegi hankija vaid hanke osas I alles 31.08.2023. a käskkirjaga ehk pärast seda, kui vaidlustaja sellele hankija tähelepanu juhtis. 4.3 Analoogia korras saab viidata, et Eesti õiguses on nähtud ette haldusmenetluse uuendamise võimalus, kuid seda üksnes menetlusosalise taotlusel ning HMS § 44 lg-s 1 toodud alustel. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole menetlusosalised riigihankemenetluse uuendamist taotlenud (kui kolmas isik on seda teinud, siis vaidlustaja palub sellekohane taotlus vaidlustajale esitada), sellist võimalust RHS ei anna ning samuti ei esine ühtegi HMS § 44 lg-s 1 toodud alust, sest mh ei ole asjas ilmnenud uusi olulisi tõendeid, mis ei olnud isikule varasemalt teada (HMS § 44 lg 1). 4.4 Hankija andis 03.08.2023. a käskkirja, millega lükkas RHS § 116 lg 1 p-i 2 ning HD p-i 5.2.3 alusel tagasi kõik pakkumused ning tunnistas hanke põhjendatud vajadusel kehtetuks, sest Avatari pakkumus ületas riigihanke rahvusvahelise piirmäära ja hanke eeldatava maksumuse ning Dussani 5 pakkumuse liiga madala maksumuse osas oli hankijal põhjendatud kahtlus. Hankija tegevuse peale võis esitada vaidlustuse VAKO’le RHS-s sätestatud korras ja tähtajal. Vaidlustajale teadaolevalt Dussan vaidlustust ei esitanud, vaid hankija 01.09.2023. a vastuse p-st 9 vaidlustusele selgus, et Dussan esitas 07.08.2023. a läbi RHR-i selgituse (mis Avatarini pole jõudnud), mis väidetavalt lükkas ümber hankija põhjendatud kahtluse liiga madala maksumuse osas. 4.5 RHS § 116 lg 1 p 2 sätestab, et hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui hankija on objektiivsel ja mittediskrimineerival alusel kõigi pakkumuste tagasilükkamise näinud ette riigihanke alusdokumentides ja see alus on olemas. HD p-i 5.2.3 kohaselt võib hankija põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult, kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. Järelikult pidi hankija otsuse tegemise hetkeks olema kontrollinud ja veendunud, et kahtlus Dussani pakkumuse liiga madala maksumuse osas on tõesti põhjendatud. RHS § 115 reguleerib põhjendamatult madala maksumusega pakkumustega seonduvat. RHS § 115 lg 1 ls 1 kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. RHS § 115 lg 8 sätestab, et hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. Antud juhul tegi aga hankija koheselt otsuse, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal, sest mõistlikult ega õiguspäraselt ei olegi võimalik mistahes selgitustega või tõenditega saada üle sellest, et pakkumus on odavam kui õigusaktidest tulenev miinimumhind. Kolmanda isiku pakutud hinna põhjendamatus oli ilmselge. 4.6 Praegusel juhul on hankija käitunud meelevaldselt ning pole olnud tagatud ettevõtjate vahel eluterve konkurents. Kolmanda isiku puhul, kes on teinud ebatavaliselt madala hinnaga pakkumise, pole järgitud korrektselt neljaetapilist menetlust (vt mh Euroopa Kohtu lahend asjas T—402/06 ja RHS § 115). Sellest tulenevalt on hankija saanud lõplikku otsust tehes käituda meelevaldselt ning läbipaistmatult. V Vaidlustaja menetluskulude nimekiri 5.1 Vaidlustaja kinnitab, et kannab käesoleva VAKO menetlusega seoses menetluskulusid kokku summas 2509 eurot ja palub selle vaidlustuse edukuse korral vaidlustaja kasuks hankijalt välja mõista. Kulude jaotus on järgnev: 1) riigilõiv vaidlustuse esitamise eest: 640 eurot (vaidlustuse lisa 9) 2) lepingulise esindaja kulu summas 1869 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Hankija esindaja ajakulu käesolevas menetluses on olnud 8 h ja 54 minutit (lisa 1, õigusteenuse ajakanded). Lepinguline esindaja on töötanud tunnihinnaga 210 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulu väljamõistmist taotletakse käibemaksuta, kuna vaidlustaja on käibemaksukohuslane ja saab sisendkäibemaksu maha arvata. Kogu kulu on seotud käesoleva vaidlustusmenetlusega. 5.2 Vaidlustaja vaidleb täies ulatuses vastu kolmanda isiku võimalikele menetluskuludele ning palub VAKO’l sellekohase vajaduse tekkimisel hinnata kolmanda isiku lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust (RHS § 198). 6 V Menetluslikud avaldused 5.1 Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu, kinnitan esindusõigust (RHS § 190 lg 11). 5.2 Menetlusdokument on VAKO nõudest lähtuvalt saadetud kõigile menetlusosalistele. Lugupidamisega Avatar OÜ lepingulise esindajana /allkirjastatud digitaalselt/ ______________________ Veiko Viisileht Vandeadvokaat Lisa: 1. Õigusteenuse ajakanded 7