Asutajaõiguste teostamise aruanne 2022. a kohta

KÄSKKIRI / kuupäev digiallkirjas / nr Välis ministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 202 2 . a kohta Riigivaraseaduse § 98 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 „Välisministeeriumi põhimäärus“ § 20 punkti 1 alusel : 1. Kinnitada Välis ministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 202 2 . a kohta (lisatud). 2. Avalike suhete osakonnal avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel. /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Tsahkna minister Lisa: Välis ministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2022 . a kohta Kaie Laud , 6377 141 , [email protected] Välisministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2022. a kohta Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (edaspidi keskus) on ainus sihtasutus, milles Välisministeerium teostas 2022. aastal asutajaõigusi. Keskus asutati 23. aprillil 2021 vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 05.04.2021 nr 139 „Volitus Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus asutamiseks ja Sihtasutuse Eesti Idapartnerluse Keskus ühendamiseks“. 2022. a oli keskuse teine majandusaasta. Keskuse eesmärk on tugevdada Eesti arengukoostööd, keskendudes strateegiliste, laiaulatuslike ja sidusate projektide elluviimisele riigi seisukohalt prioriteetsetes sihtriikides ja regioonides ning olulistes valdkondades nagu demokraatia areng või rohe- ja digipööre. Keskuse eesmärgiks on kasvatada rahvusvaheliste koostööprojektidega tegelemise kompetentsi ning selle kaudu suurendada välisrahastuse osakaalu Eesti arengukoostöö elluviimisel, mistõttu on Keskuse ülesanne läbida Euroopa Komisjoni nn sambahindamine. See on EL-i rahaliste vahendite kasutamise eelduseks ning arengukoostöö doonorite jaoks oluliseks kvaliteedimärgiks. Keskuse tegevuse eesmärgid 2023. aastaks on sätestatud Välisministeeriumi ja keskuse vahel 08.02.2023 sõlmitud lepingus. Lepingu täitmist monitoorib Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi osakond, kaasates teisi Välisministeeriumi üksuseid. Keskusel on viieliikmeline nõukogu ja üheliikmeline juhatus. Nõukogu liikmed nimetab Välisministeerium. 2021. ja 2022. aastal oli kolm nõukogu liiget Välisministeeriumist, üks Rahandusministeeriumist ja üks kolmandast sektorist. Hinnang tegevusele Keskuse finantsnäitajad 2022 Varad, tuh EUR 8 177 Tulud, tuh EUR 9 074 Kulud, tuh EUR -9 191 Töötajaid aasta lõpus 25 Tööjõukulu osakaal, % 18% Juhtimiskulu osakaal, % 0,9 % Keskus jätkas edukalt 2022. aastal organisatsiooni tegevuse sisseseadmist. Töötati välja ja kehtestati 11 sisekorda, mis reguleerivad igapäevast töökorraldust. Korraldati audiitorite ja reisiteenuste hanked ning läbiti Euroopa Komisjoni sambahindamise esimene etapp. Töö paremaks korraldamiseks tellis Keskus analüüsi riigiabi kohaldamisest arengukoostöö kontekstis. 2022. aastal korraldas Keskus 34 visiiti, sh nii teadmussiire Eestisse kui ka Eesti ekspertide visiidid partnerriikidesse. Keskus saavutas kommunikatsioonitegevuste eesmärgi kujundada organisatsiooni kuvandit, selgitada eesmärke ja tegevuspõhimõtteid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, kommunikeerida tulemusi ning muuta Eesti ekspertteadmised ja tulemused nähtavaks rahvusvaheliste partnerite hulgas. 2022. aastal rakendas Keskus 12 enda algatatud projekti, viit mahukat rahvusvaheliste doonorite projekti, mis kaasnesid Eesti Idapartnerluskeskuse (EIPK) liitumisega Keskusega. Keskuse hallata olid ka 25 Välisministeeriumilt (VäM) üle tulnud projekti, mida viisid ellu rakenduspartnerid Eesti avalikust ja erasektorist ning vabakonnast. Keskus kaasas 2022. aastal märkimisväärselt erarahastust: hinnanguliselt Ukraina ülesehitusse 100 000 euro ulatuses erarahastust, 100 000 eurot Eesti avaliku sektori vahendeid ning ka 1,4 miljoni euro ulatuses välisrahastust: 1 miljon eurot Euroopa Komisjonilt väärinfovastase võitluse tugevdamiseks Ukrainas. Lisaks 400 000 eurot USA Kiievi saatkonnalt kaasrahastusvoorust Ukraina ühiskonna, majanduse ja riigi vastupanuvõime tugevdamiseks. Keskuse tegevused prioriteetsete Aafrika riikide digi- ja rohepöörde elluviimisesse on suurenenud. Keskus osaleb kolmes mahukas EL-i initsiatiivis, kaasates Eesti partnereid. 2023. aastal on jätkumas töö organisatsiooni arendamiseks, olulisemateks võib pidada järgmisi suundi:  EL sambahindamise protsessi läbimine ning ettevalmistused muude välisrahastajate nõuetele vastavuse saavutamiseks.  Töö strateegiliste partneritega: suurendada välisrahastuse osakaalu Eesti arengukoostöö elluviimisel.  Eesti arengukoostöövaldkonna kompetentsi koondamine, olemasolevate partneritega koostöö nende kaasamiseks arengukoostöö teostamiseks. Ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ja olulisemad tähelepanekud Keskuse 2022. aasta majandusaasta aruanne on auditeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud. Keskuses ei ole 2021. ega 2022. aastal läbi viidud erikontrolle. Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta Välisministeeriumi seisukoht on, et keskuse tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Keskuse tegevused 2021. ja 2022. aastal on lähtunud keskuse loomise pikaajalistest eesmärkidest ning nende saavutamiseks on keskuse juhtkond läbi viimas edasisi tegevusi.