Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 119-23/265009 Otsuse kuupäev 15.09.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus AS-i Tuleleek vaidlustus Tallinna Arte Gümnaasiumi riigihankes „Tallinna Arte Gümnaasiumi toitlustushange“ (viitenumber 265009) AS-i Tuleleek pakkumuse tagasi lükkamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, AS Tuleleek, esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Hankija, Tallinna Arte Gümnaasium, esindaja Mattias Mikli Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada AS-i Tuleleek vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Tallinna Arte Gümnaasiumi direktori 04.08.2023 käskkirja nr 1-2/16 p 3 osas, milles lükati tagasi AS-i Tuleleek pakkumus. 2. Mõista Tallinna Arte Gümnaasiumilt AS-i Tuleleek kasuks välja tasutud riigilõiv 1280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 750 eurot käibemaksuta. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 24.05.2023 avaldas Tallinna Arte Gümnaasium (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Tallinna Arte Gümnaasiumi toitlustushange“ (viitenumber 265009) (edaspidi Riigihange) hanketeate. 1 Riigihangete seadus Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 12.06.2023, esitasid pakkumused Baltic Restaurants Estonia AS, P. Dussmann Eesti OÜ, AS Tuleleek, OÜ Orfeum ja OÜ Bramos. 2. Hankija 13.06.2023 käskkirja nr 1-2/13 p-s 1 tunnistati vastavaks kõik pakkumused. 19.06.2023 toimus liisuheitmine, mille võitis P. Dussmann Eesti OÜ. 26.06.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Baltic Restaurants Estonia AS-i vaidlustus Hankija otsusele tunnistada OÜ Bramos pakkumus vastavaks. Oma 25.07.2023 otsusega vaidlustusasjas 95-23/265009 rahuldas vaidlustuskomisjon Baltic Restaurants Estonia AS-i vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks Tallinna Arte Gümnaasiumi direktori 13.06.2023 käskkirja nr 1-2/13 p 1 osas, millega tunnistati vastavaks OÜ Bramos pakkumus. See vaidlustuskomisjoni ostus on jõustunud. 3. 17.08.2023 laekus vaidlustuskomisjonile AS-i Tuleleek (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi (Tallinna Arte Gümnaasiumi direktori 04.08.2023 käskkirja nr 1-2/16 p 3). 4. Kooskõlas RHS § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 24.08.2023 kirjaga nr 12.2-10/119 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni29.08.2023 ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 01.09.2023. Vaidlustuskomisjon pikendas neid tähtaegasid järgmiselt: 30.08.2023 ja 05.09.2023. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude taotluse Vaidlustaja, Hankija vastas vaidlustuskomisjoni täiendavale küsimusele. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, AS Tuleleek, põhjendab taotlust järgmiselt. 5.1. Riigihanke alusdokumendi (edaspidi RHAD) p-i 5.6. kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust alusdokumentides esitatud tingimustele. Vastavalt RHAD p-le 5.1.4.3. pidi pakkumus sisaldama näidismenüüd, kuid RHAD ei nõudnud näidismenüüs sisalduvate toitude tehnoloogilisi kirjeldusi. See tähendab, et toidu konsistentsi kindlakstegemine pelgalt näidismenüü ja toitude nimetuste pinnalt ei ole igal üksikul juhtumil võimalik ning asjakohasel juhul, selgitamaks välja, kas pakkuja pakub õige konsistentsiga magustoitu, tuli Hankijal pöörduda pakkuja poole pakkumuse selgitamise nõudes. RHAD p 5.5. kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda pakkumuse sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmete või dokumentide esitamist. Pakkuja esitab selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Hankija ei ole pöördunud Vaidlustaja poole pakkumuse vastavuse kontrollimise käigus. Hankija ei ole uurinud pakutud magustoidu konsistentsi, tekstuuri ega 2 (7) valmistusviisi kohta, ei ole küsinud magustoidu tehnoloogilist kaarti koos retseptiga ega mistahes muud teavet. Hankija otsus on seetõttu ennatlik ja ka sisuliselt väär. 5.2. Vaidlustaja on näidismenüüs (vaidlustuse lisa 1, Vaidlustaja ärisaladus) supipäeval pakkunud magustoitu nimetusega pohla-kamasmuuti maitsestamata jogurtiga. Vaidlustaja magustoit ei ole vedel, tegemist on kreemja tekstuuriga magustoiduga, mida RHAD lisa 1 tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) p 8.10. lubab. Tegemist ei ole supilaadse konsistentsiga magustoiduga, kisselliga ega tarretatud mahlaga. Magustoidus kasutatakse maitsestamata kreeka jogurtit ja kamajahu, mis tagavad sellele paksu konsistentsi ja kaloririkkuse, seda eriti võrreldes TK-s nimetatud vedelate magustoitudega nagu kissell ja tarretatud mahl, mida pakkujatel tuli vältida. Vaidlusaluse magustoidu nimetuses sisalduv sõna smuuti viitab aga magustoidu valmistamise tehnoloogilisele protsessile, milleks on koostisosade töötlemine blenderiga. Nimetuses sõna smuuti kasutamine ei tähenda, et tegemist on vedela toiduga, mis TK p-le 8.10. ei vasta. Magustoitu süüakse kausist lusikaga, tegemist ei ole joogiga. 5.3. TK p 8.10. sõnastus eeldab Hankijalt kahtluse korral pakkujalt täiendava teabe küsimist, kuivõrd tingimus kehtestatud kujul ei välista täielikult isegi vedelate magustoitude (kissell/tarretatud mahl) pakkumist, kui need moodustavad magusoidust proportsionaalselt väiksema osa. Tingimuse eesmärgiks on õpilastele supi kõrvale tõhusama/kaloririkkama magustoidu pakkumine, seejuures kreemjas konsistents on TK järgi lubatud, samuti on lubatud kreemja ja vedela konsistentsiga komponentide ühitamine. Seda arvestades ei oleks Hankijal saanud pelgalt pakkumuses esitatud magustoidu nime alusel tekkida veendumust, et pakkumus ei vasta TK nõuetele ja on vedel ning kalorivaene. Kreemja tekstuuri, kaloririkkuse ja vastavuse TK-le tagavad kreeka jogurti ja kamajahu kasutamine, ühtegi vedela konsistentsiga koostisosa magustoit ei sisalda. Magustoidu tehnoloogiline protsess eeldab piisavat kamasisaldust, et magustoidu konsistents ei jääks vedel (vaidlustuse lisa 2 – magustoidu tehnoloogiline kaart koos retseptiga; Vaidlustaja ärisaladus). Hankija oleks pakkumuse vastavuse väljaselgitamiseks pidanud pöörduma Vaidlustaja poole. Sellisel juhul oleks Vaidlustajal olnud võimalik Hankijale esitada magustoidu kohta täpsemad andmed, sh nt nimetatud tehnoloogiline kaart koos retseptiga ning Hankijal oleks olnud võimalik veenduda, et tegemist ei ole vedela magustoiduga. Kuna Vaidlustaja pakutud magustoit on kreemja konsistentsiga ja vastab TK nõuetele ning Hankija ei oleks saanud vastupidises veenduda ilma Vaidlustajalt täiendavaid selgitusi küsimata, on Vaidlustaja pakkumus mittevastavaks tunnistatud õigusvastaselt. 5.4. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 5.4.1. TK p 8.10. ei välista isegi vedelaid magustoite, kui need on kombineeritud kreemja komponendiga nii, et viimane on valdav. TK ei välista üldse kreemja konsistentsiga magustoite ega sätesta kriteeriume, mille alusel teha vahet kreemjal ja vedelal magustoidul – otseselt on välistatud kissell ja tarretis (kui need ei ole nt kohupiima või muu valdavaks jääva koostisosaga kombineeritud). Smuutit TK ei defineeri ega supipäevadel otsesõnu ei välista. 5.4.2. Hankija ei saa menüü nõuetekohasust kontrollida ja vastavust sisuliselt kindlaks teha pelgalt Eesti Keele Instituudi (EKI) sõnastiku alusel. Hankijal tuleb TK kohaldamiseks sisustada määratlemata õigusmõisteid, nagu supist erineva konsistentsiga ja vedel“. Tuginemine EKI sõnastiku definitsioonile ei täida Hankija kohustust pakkumuse vastavust sisuliselt kontrollida. 3 (7) 5.4.3. Hankija ei tsiteeri EKI sõnastiku definitsiooni täpselt ega täielikult. Sõnastik defineerib, et smuuti on paks viljalihaga jook purustatud marjadest puuviljadest (ja jogurtist, jäätisest või piimast)“ (vt: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/smuuti/1). Seejuures joogina on tegu definitsiooni järgi paksu (vt EKI sõnastik: tiheda konsistentsiga, suhteliselt halvasti voolav; https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/paks/1) konsistentsiga joogiga, samuti eirab hankija, et EKI definitsioon viitab mitmetele vedelatele koostisosadele nagu jäätis või piim ega sisalda viidet tahketele/paksendavatele koostisosadele nagu kamajahu, mida kasutab vaidlustaja ja mille kasutamine ainuüksi magustoidu nimest tuleneb. Seega lähtumine EKI definitsioonist ei oleks olnud korrektne ka siis, kui Hankija suudaks tõestada, et vastavat kaalutlust otsuse tegemisel arvestati (otsuse põhjendusest seda otse ei tule). Juba EKI definitsiooni järgi on smuuti paks/tiheda konsistentsiga, kuid Vaidlustaja lisab sellele veel kamajagu ega kasuta ühtegi vedelat koostisosa. 5.4.4. Asjakohasem oleks vaadelda EKI definitsiooni TK-s kasutatud sõnale vedel, mida on defineeritud selline, mis ei hoia kindlat kuju, vaid voolab. Vaidlustaja magustoit ei voola, sest see tehakse paksu konsistentsi kreeka jogurtiga, selle paksu konsistentsi hoiavad ka seal kasutatavad purustatud banaanid ning magustoitu paksendatakse kamaga. Toidutehnoloogias ei tunta smuutit enam ammu ainuüksi joogina, vaid laialt on tarvitusel nn kausismuutid, kus purustatud viljaliha kombineeritakse tükeldatud puuviljadega ja tüüpiliselt mõne paksu toitva koostisosaga nagu nt müsli, granola, purustatud kaerahelbed või ka kama. 5.4.5. Oma täiendavas seisukohas viitab Hankija, et Vaidlustaja retseptis ei kasutata tema hinnangul piisavalt kama. Aga Hankija ei ole pakkumuse vastavuse sisulist kontrolli läbi viinud, Hankija ei ole seadnud hanketingimusi, mis võimaldaks objektiivselt hinnata, millise tiheduse või konsistentsiga magustoit on vedel ja milline on tihke või kreemjas. Hankija subjektiivne hinnang, et 70g kamajahu kasutamine ei ole justkui piisav, on pelgalt oletuslik. Kuna antud magustoidu puhul kasutatakse 1kg saamiseks 280 g maitsestamata kreeka jogurtit (mis oma konsistentsilt on väga paks), 70g kamajahu, 220g banaani, 154g õunu, 16g suhkrut 260g ja pohli; retsepti järgi puuduvad koostises vedelikud (vt vesi, mahl, piim), siis Hankija hinnang, et tegemist on vedela joogiga on ka sisuliselt väär ja ebausutav. Olukorras, kus Hankija ei ole defineerinud mõõdikut magustoidu minimaalsele tihedusele, ei ole TK-d võimalik Hankija pelkade oletuste najal Vaidlustaja kahjuks tõlgendada. Toidu konsistentsi kindlakstegemiseks ei saa lähtuda vormilistest aspektidest nagu definitsioonid (või serveerimisanumad), vaid uurida tuleb sisuliselt. Hankija seda antud juhul teinud ei ole. Otsust ei õigusta ka Hankija seisukoht, et Vaidlustaja on ühe teise pakutava toidu marjasmuuti klassifitseerinud jookide alla ning seetõttu on ka magustoiduna pakutud et pohla-kamasmuuti maitsestamata jogurtiga samuti jook ja vedela konsistentsiga. Vaidlustaja kordab siinkohal kõike eeltoodut, et pelgalt nimetuse järgi ei ole antud juhul võimalik toidu konsistentsi kindlaks teha. Marjasmuutis ei sisaldu kreeka jogurtit ja kama, mis teeksid selle paksuks, marjasmuuti kui joogi sisse läheb ka vedelaid koostisosi nagu mahl. Seega tegemist on toidutehnoloogiliselt kahe erineva asjaga – üks ongi jook ja teine on kreemja konsistentsiga magustoit. 6. Hankija, Tallinna Arte Gümnaasium, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Hankija kontrollis Vaidlustaja pakkumuse vastavust ning leidis, et Vaidlustaja on pakkunud 26.09.2023 magustoiduks pohla - kamasmuuti maitsestamata jogurtiga, mis on Hankija arvates vedel magustoit. Vastavalt TK p-ile 8.10. ei tohi pakkuda vedelaid magustoite. 4 (7) 6.2. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija pidi magustoidu konsistentsi väljaselgitamiseks kasutama RHAD p-s 5.5. nimetatud õigust küsida Vaidlustajalt pakkumuse sisu kohta selgitusi. Hankija meelest on keskmisele inimesele üheselt arusaadav, et sõna „smuuti“ (http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=smuuti) tähendab jooki, ehk on vedelas olekus toode, mida juuakse, mitte ei sööda lusikaga. Kõiki pakkumusi kontrollis mitu inimest ning Vaidlustajat pakkumust mittevastavaks tunnistades oldi ühel meelel, et pohla - kamasmuuti maitsestamata jogurti puhul on tegemist vedela tootega mida juuakse, mitte ei sööda lusikaga. Hankijal ei tekkinud kahtlust, et tegemist võiks olla mittevedela tootega ning sellest tulenevalt ei esitatud Vaidlustajale sellekohast küsimust. 6.3. Hankija vastas vaidlustuskomisjoni küsimusele vaidlustuse lisa 2 kohta järgmiselt. 6.3.1. Vaidlustuse lisas 2 kirjeldatud pohla - kamasmuuti maitsestamata jogurtiga ei saa olla samaaegselt „tahke magustoit“ ning „smuuti“. „Smuuti“ puhul on tegemist joogiga (vedel), mitte söögiga. Seda kinnitab ka eesti keele seletav sõnaraamat (saadaval http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=smuuti). Vaidlustaja esitas 21.09.2023 menüüs „marjasmuuti“, mis on jookide all (vt 4_3_Menüü III nädal.PDF, 21.09.2023 tabelis nr 14 „Marjasmuuti“). Hankijal oli õigustatud eeldus arvata, et pohla-kamasmuuti maitsestamata jogurtiga puhul on tegemist joogiga. 6.3.2. Hankija lähtub vastavuse kontrollimisel toidu pealkirjast, kuna toidu sisaldust polnud ka täpsustatud. Hankija ei näinud põhjust kontrollida, et kas smuutist on järsku saanud joogi asemel mittevedel söök. Hankija meelest on ebatõenäoline, et lisa 2 retsepti põhjal tehtud pohla - kamasmuuti maitsestamata jogurtiga saab olla tahke, kuna 1000 grammi netokaalu kohta on seal kasutatud ainult 70 grammi kamajahu, mida ei ole piisavalt, et pohla - kamasmuuti maitsestamata jogurtiga tahkeks muutuks. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. RHS § 126 lg 8 kohaselt kui hankija korraldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse avatud hankemenetlusena, kohaldab ta vastava menetluse kohta sätestatud korda. Kuna Hankija on hanketeatest nähtuvalt korraldanud Riigihanke avatud hankemenetlusena, peab ta kohaldama Riigihankes avatud hankemenetluse kohta RHS-is sätestatud korda. 8. Vaidlustaja pakkumuse on Hankija tagasi lükanud (04.08.2023 käskkirja nr 1-2/16 p 3) ja seda otsust on põhjendatud sellega, et näidismenüü ei vastanud alljärgnevale tingimusele: 1) Vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 8.10 ei tohi pakkuda vedelaid magustoite. Pakkuja on pakkunud 26.09.2023 pohla - kamasmuuti maitsestamata jogurtiga. Vaidlust pole selles, et Vaidlustaja on pakkumuses esitatud näidismenüüs pakkunud magustoiduks pohla - kamasmuuti maitsestamata jogurtiga. TK p 8.10. kohaselt kuna supist saadav energiakogus on suhteliselt väike, tuleb selle juurde lisaks pakkuda supist erineva tekstuuri ja konsistentsiga magustoitu. Vältida tuleb suhkru- ja tärkliserikkaid ning vedelaid magustoite (kissell, tarretatud mahl vms) või pakkuda neid proportsionaalselt vähemuses, nt kohupiimakreem vaarikakisselliga, kus enamuse magustoidust moodustab kohupiimakreem. Hankija on seisukohal, et Vaidlustaja pakutav pohla - kamasmuuti maitsestamata jogurtiga on 5 (7) vedel magustoit ja seega ei vasta Vaidlustaja pakkumus RHAD p-ile 8.10. Vaidlustaja leiab, et: 1) Hankija ei ole pöördunud Vaidlustaja poole ega uurinud pakutud magustoidu konsistentsi, tekstuuri ega valmistusviisi, ei ole küsinud magustoidu tehnoloogilist kaarti koos retseptiga ega mistahes muud teavet; 2) toidu nimetus ei viita sellele, et tegemist on vedela magustoiduga, sõna „smuuti“ näitab magustoidu valmistamise tehnoloogilistele protsessi, milleks on koostisosade töötlemine blenderiga; 3) Vaidlustaja magustoit ei ole vedel, tegemist on kreemja tekstuuriga magustoiduga, mida TK p 8.10. lubab, selles kasutatakse maitsestamata kreeka jogurtit ja kamajahu, mis tagavad sellele paksu konsistentsi ja kaloririkkuse; 4) tuginemine EKI sõnastiku definitsioonile ei täida Hankija kohustust pakkumuse vastavust sisuliselt kontrollida; 5) Hankija subjektiivne hinnang, et 70g kamajahu kasutamine ei ole piisav, on oletuslik, toidu konsistentsi kindlakstegemiseks ei saa lähtuda vormilistest aspektidest, vaid uurida tuleb sisuliselt. 8.1. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. [---]. Nimetatud RHS-i sättele vastab RHAD p 5.6. Seega peab pakkumuse tagasilükkamiseks esinema vähemalt üks kolmest alusest: 1) pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 2) pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi; 3) pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas Hankija sai Vaidlustaja pakkumusest järeldada mittevastavust TK p-ile 8.10. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ainuüksi magustoidu nimetusest ei saanud Hankija pidada Vaidlustaja pakkumuses esitatud magustoitu pohla - kamasmuuti maitsestamata jogurtiga vedelaks magustoiduks. Pigem pidid nimetus ja koostisosad tekitama Hankijal kahtlusi. Pakkumust saab mittevastavaks tunnistada ja tagasi üksnes lükata siis, kui on tuvastatud pakkumuse tegelik mittevastavus riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusele. Pakkumust ei saa pidada mittevastavaks ainult kahtluste alusel, mistõttu pidi Hankija pöörduma Vaidlustaja poole selgituste saamiseks. Hankija seda aga ei teinud. 8.2. Näidismenüüs polnud keelatud smuutit esitada. Vaidlusalusest magustoidust oli Hankijale pakkumuse vastavuse kontrollimisel teada ainult nimetus ja nimetusest ka olulised koostisosad. Eesti Keele Instituudi „Sõnaveeb“ annab sõna „vedel“ kohta järgmise selgituse: „selline, mis ei hoia kindlat kuju, vaid voolab; rohkesti vedelikku sisaldav“. Hankijale pidi olema teada, et smuuti võib koosneda erinevatest koostisosadest, et smuuti tekstuur sõltub lisatud koostisosadest (vesi, mahl, jää, piim, jogurt, keefir, jne). Teatud koostisosad võivad muuta smuuti vedelaks. 6 (7) Hankija teadis, et vaidlusaluses smuutis on pohlad, kama ja maitsestamata jogurt. Koostisosa maitsestamata jogurt võib olla vedel, aga võib olla tahkem. Vedelamale maitsestamata jogurtile kama lisamisega võib aga muuta toitu tahkemaks. Seega ei saanud Hankija näidismenüüst järeldada, et pohla - kamasmuuti maitsestamata jogurtiga on vedel. Vaidlustuse lisas 2 toodud magustoidu tehnoloogiline kaart koos retseptiga näitab, et mingeid muid vedeldavaid koostisosasid peale maitsestamata jogurti vaidlusalune magustoit ei sisalda. Hankija kahtlus, et ette nähtud kama koguses ei muuda midagi ja tegemist võib ikka olla vedela magustoiduga, ei põhine ühelgi tõendil. 8.3. Tulenevalt eespooltoodud on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole sisuliselt kontrollinud Vaidlustaja näidismenüüs esitatud magustoidu pohla-kamasmuuti maitsestamata jogurtiga vastavust TK p-le 8.10., mistõttu Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta pole põhjendatud ja on vastuolus eelkõige § 114 lg-ga 2 ning tuleb tunnistada kehtetuks. 9. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. Vaidlustaja on tähtaegselt esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 1312,5 eurot käibemaksuta, 8,75 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasu määraga 150 eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja kulud ei ole täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud, sest vaidluse sisu on keskmisest vähem keerukam, vaidlustusega seotud materjale on vähe. Vaidlustuskomisjon peab selle vaidluse puhul vajalikuks ja põhjendatud Vaidlustaja esindaja kuluks 750 eurot, st 5 tundi õigusabi osutamist. Seega Hankijalt tuleb Vaidlustaja kasuks välja mõista 750 eurot käibemaksuta ja vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 1280 eurot. Vaidlustaja ei ole väitnud, et ta pole käibemaksukohustuslane või tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning Maksu- ja Tolliameti veebilehelt nähtuvalt on Vaidlustaja registreeritud käibemaksukohustuslasena (registreerimisnumber EE100048331). Seega Hankijalt kuulub Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele lepingulise esindaja kulu summas 750 eurot käibemaksuta. Hankija kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 7 (7)