Arvamus eelnõude kohta

Mart Võrklaev rahandusminister Eelnõu toimik: 12.9.1/23-0324/-2T- COM(2023) Rahandusministeerium Meie 14.09.2023 nr 17.1/306-1 EIS [email protected] [email protected] Arvamus makse- ja finantsteenuseid käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta Täname võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa komisjoni 28.06.2023 avaldatud ettepanekute kohta makseasutuste tegevuse, makseteenuste osutamise ning finantsandmetele juurdepääsu ja nende töötlemise reguleerimiseks. Ettepaneku raames on meile esitatud järgmiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktide eelnõud: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste ja e-raha teenuste kohta siseturul, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid (EL)2015/2366 ja 2009/119(EÜ) (makseteenuste direktiiv); - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makseteenuste kohta siseturul, millega muudetakse määrust (EL) 1093/2010 (makseteenuste määrus); - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantsandmetele juurdepääsu raamistiku kohta, millega muudetakse määruseid (EL)1093/2010, (EL) 1094/2010, (EL) 1095/20101 ja (EL) 2022/2554. Eesti Panga arvamus eelnõude kohta on järgnev: Toetame kavandatavaid meetmeid makseteenuse pakkujate tegevuse ja makseteenuste osutamise kohta, mis parandavad makseteenuste pakkujate konkurentsivõimet, aitavad tõsta maksete turvalisust, suurendavad tarbijate õigusi ning tagavad meetmete ühetaolise kohaldamise kõikides lepinguriikides. Toetame algatust, mis loob makseasutustele ja e-raha asutustele võrdsed võimalused turul krediidiasutustega konkureerimiseks, kui mõlemad osutavad võrreldavaid makseteenuseid. Toetame juurdepääsu laiendamist maksesüsteemidele tingimusel, et makseasutuste osalemisega seotud riskid on adekvaatselt maandatud ja tagatud on maksesüsteemide turvaline ja tõrgeteta toimine. Alus makseasutuste osalemiseks süsteemselt olulistes maksesüsteemides luuakse sellekohase muudatusega arvelduste lõplikkuse direktiivis. Makseteenuste määruse eelnõuga nähakse ette maksesüsteemi korraldaja kohustus hinnata osalemisega kaasnevaid riske ja tagatakse võimalus juurdepääsu andmisest keelduda. Lisaks eelnimetatule, tuleb maksesüsteemi korraldajal avaldada oma riskide hindamise kriteeriumid ja metoodika ning maksesüsteemi korraldaja peab keelduvat otsust põhjendama. Need abinõud määratlevad meie hinnangul piisavalt juurdepääsu andmise põhimõtted ja maksesüsteemi korraldajate kohustused. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 [email protected] 15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee Toetame finantsandmetele juurdepääsu võimaldava raamistiku loomist, mis aitab ühtlasi luua selgust finantsasutuste kasutuses olevate andmete jagamise ja töötlemise põhimõtetes. Samuti toetame eduka andmevahetuse rakendamise eeldusena ette nähtud asjakohaste standardite väljatöötamist ning vastava lahenduse arendamist ja kasutuselevõtmist. Meie hinnangul lahendavad kavandatud muudatused mitmed senised praktikas ilmnenud kitsakohad. Järgnevas toome välja teemad, millele meie hinnangul tuleks täiendavalt tähelepanu pöörata. 1. Järelevaatamine makseasutuste ja e-raha asutuste juurdepääsu käsitlevate nõuete täitmise üle. Makseteenuste määruse eelnõu artikli 31 lõike 7 järgi tuleb lepinguriigil määratleda pädev järelevaataja artikli 31 lõigetes 1–3 ning lõigetes 5 ja 6 maksesüsteemi korraldajale ette nähtud nõuete täitmise üle. Eelnimetatud sätte rakendamisel peame oluliseks selgusele jõuda, milliste maksesüsteemide üle tuleb lepinguriigil määrata pädev järelevaataja ning kas ja millises ulatuses võib järelevaataja kohaldada makseteenuste määruse eelnõu artiklis 91 nimetatud uurimisvolitusi (meetmeid), sealhulgas koostöös järelevalveasutusega. Kui maksesüsteemide järelevaatamisel lähtutakse pädeva asutuse määramisel maksesüsteemile kohalduvast õigusest, siis pädev järelevalveasutus määratakse reeglina isiku (antud juhul maksesüsteemi korraldaja) asukoha järgi. Kuna maksesüsteemide korraldaja tegevusnõudeid, sh järelevalvet ei ole ELi õigusega ühtlustatud, vajab määruse rakendamine (ja eriti selle alusel meetmete võtmine) selgemaid juhiseid. 2. Makseasutuste õigus maksekontole pangas. Kavandatavate muudatustega täiendatakse seniseid makseasutuste õigusi maksekontole pangas. Ette nähakse mitu maksekonto avamisest või sulgemisest keeldumise alust, muu hulgas viidatakse kliendi ebasobivale riskiprofiilile ja krediidiasutuse ebaproportsionaalsele kulule seoses hoolsuskohustuste täitmisega. Siinkohal soovime juhtida tähelepanu, et maksekonto avamisest keeldumise või konto sulgemise alused ei pruugi võimaldada täita makseteenuste direktiivi eelnõu artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustust tagada kliendi varade säilimine ja muust varast lahus hoidmine. Seetõttu on oluline selgusele jõuda, mil määral mõjutavad määruse eelnõu artiklis 32 nimetatud keeldumise alused laiemalt ärisuhte loomist makseasutustega ja viimase võimalusi vara hoiustada (arvestades et maksekontona ei käsitata deposiidikontot). Vastavalt makseteenuste direktiivi eelnõule peab makseasutus varade segunemise vältimise kohustuse täitmiseks hoiustama vara krediidiasutuses või ka keskpangas, juhul kui nii näevad ette asjaomase keskpanga kehtestatud tingimused. Seetõttu peame oluliseks hinnata makseasutuste võimalusi oma klientidelt makseteenuse osutamiseks saadud raha krediidiasutuses hoiustamiseks ja määruse eeelnõu artikli 32 võimalikku mõju selle kohustuse täitmisele. 3. Tarbijaõiguste laiendamine makseteenuse pakkujate kohustusega hüvitada kliendile kahju seoses manipuleeriva pettusega (impersonation fraud). Klientide järjepidev teavitamine ohtudest seoses võimalike pettustega, ebatavaliste tehingute jälgimine ja jälgimisprotsessi efektiivsemaks muutmine on pettuste tuvastamisel ja ennetamisel esmatähtis. Makseteenuste määruse eelnõu artiklis 59 nähakse ette makseteenuse pakkuja kohustus hüvitada kliendile manipuleerimise abil toime pandud pettustega tekitatud kahju olukorras, kus pettur esitleb kliendile end kui pangatöötajat. 2/4 Eesti Panga hinnangul pole tarbijate kaitse laiendamine eelnõus pakutud viisil mõistlik ja viib tõenäoliselt täiendavate probleemideni. Ulatuslik automaatselt rakenduv hüvitamiskohustus pigem suurendab kelmuste toimepanemise riski. Esiteks on võimalik maksja otsene kaasamine petuskeemi. Teiseks on paratamatu, et maksja hoolsus ja vastutustunne vähenevad, kui maksja teab, et tema kahju saab võimaliku kelmuse korral igal juhul hüvitatud. 4. Saaja nime ja kontonumbri vastavuse kontrollimine. Pettuste vähendamise eesmärgile aitab kaasa muu hulgas saaja maksekonto numbri (IBANi) ja saaja nime vastavuse kontrollimine. Maksepettuste ärahoidmise eesmärgi täitmiseks on oluline, et saaja nime ja tema maksekonto vastavust kontrollitaks kõikide kreeditkorralduste puhul (välkmakseid käsitleva määruse eelnõu järgi kohaldatakse kontrollimist üksnes välkmaksetele). Siinkohal peame vajalikuks märkida, et turuosalistele tuleb anda kohustuse täitmise rakendamiseks piisavalt aega, sest kontrollimise kohustuse täitmise eelduseks on Euroopa Liidu üleselt toimiva lahenduse väljaarendamine ja kasutusele võtmine. Makseteenuste määruse eelnõu preambula punktis 70 märgitakse, et vastav kontrollimise teenus peaks olema tarbijale tasuta, kuid määruse regulatiivne osa seda eesmärki ei toeta (artikli 50 lõike 1 järgi ei või saaja makseteenuse pakkuja võtta tasu maksja poolt näidatud saaja kordumatu tunnuse ja nime vastavuse kontrollimise eest, kuid ei ole täpsustatud, et maksjale/tarbijale osutatakse teenust tasuta). Oleme seisukohal, et efektiivse pettuste vähendamise meetmena tuleks kontrollimise teenuse kasutamist igati soodustada. Teenuse eest eraldi tasu kehtestamine võib mõjutada kliente teenusest loobuma. Õiguslike ettepanekute (käesolev makseteenuste pakett ja välkmaksete ettepanek) arutelude käigus peab jälgima, et mõlemad Euroopa Liidu õigusaktid, mis käsitlevad IBANi ja saaja nime vastavuse kontrollimist sätestaksid nõuded võimalikult ühetaoliselt, sh arvestaksid teenuse rakendamiseks vajaminevat aega teenusepakkujatele. Võimalusel tasuks kaaluda, kas vastavuse kontrollimist võiks käsitada ainult makseteenuste määruses, sest eelnimetatud määruse kohaldamisala on laiem. 5. Sularaha kättesaadavust tagavad teenused poodides (cashback/cash-in-shop teenus) ja ATMi kaudu sularaha väljamaksmise teenuse ja selle nõuete täpsustamine. Mõistame, et eelnimetatud teenuste osutamise aluste ja tingimuste täpsustamise eesmärgiks on ühtlustada ELi erinevaid praktikaid sularaha väljastamisel ja suurendada sularaha kättesaadavust. Vaatamata eelnimetatud eesmärkidele ei ole need täpsustused meie hinnangul ja meie turupraktikat arvestades piisavalt selged. Sularaha väljamaksmine jaemüügikohtades ilma ostu sooritamata suurendab kahtlemata sularaha kättesaadavust, kuid ei tohiks tekitada olukorda, kus kaupmehed peaksid hakkama taotlema makseasutuse tegevusluba. Vastav makseteenuste direktiivi sõnastus peaks võimaldama kaupmeestel väljastada sularaha ostu sooritamata kuni 50 euro ulatuses ilma, et kaupmehel oleks vaja sõlmida mõne makseteenuse pakkujaga selleks eraldi kokkulepet ja samal ajal toetama makseteenuse pakkujate võimalusi osutada kaupmeestele sularaha väljastamiseks vastavat teenust, kui soovitakse tagada sularaha kättesaadavust kauplustes suuremas ulatuses kui 50 eurot. Hetkel ei ole määruse eelnõus eraldiseisvalt ATM võrku opereerivate ettevõtete (ATM deployer) poolt osutatav sularaha sisse- ja väljamaksmise teenus piisavalt selgelt reguleeritud. Meie hinnangul vajab täiendavat selgust, millistel tingimustel on makseteenuse pakkujatel ATM teenus lubatud sisse osta ning mil listel tingimustel tuleb makseteenuse pakkujal endal tagada sularaha kättesaadavus ATMi kaudu. 3/4 Arvestades ATM vahendusel osutatavate sularaha sisse- ja väljamakse teenuste olulisust toetame lähenemist, et need peavad alluma järelevalvele ja olema seotud tegevusloa taotlemise kohustusega. Arvestades, et hetkel täpsustatakse ka sularaha seadusliku maksevahendi määratlust euroopa regulatsioonides, siis leiame, et suurem õigusselgus ATM- dest sularaha sisse- ja väljamakse toimimiseks on vajalik. 6. Finantsandmetele juurdepääsu raamistik. Selle määruse kohaldamisala ei piirdu makseteenuste pakkujatega. Eelnõu artikli 2 kohaselt ei kohaldata määrust makseteenuste direktiivis määratletud maksekontodele. Seetõttu on keeruline aru saada, kas ja mil määral on kontoteabe teenuse pakkujal ja makse algatamise teenuse pakkujal võimalik teabevaldajana antud määruse tähenduses maksekonto ja maksetehingute andmeid jagada. Raamistik peaks looma võimalused nn lisandväärtust andvaid teenuseid osutada ja seega andmeid vahetada kõikide finantsasutuste või määruse alusel vastava tegevusloa saanud ettevõtjate vahel. Näiteks jääb praegu selgusetuks, miks ei käsitle määruse eelnõu andmete töötlemist füüsiliste isikute krediidivõime hindamise eesmärgil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Teet Puusepp 668 0815 [email protected] 4/4 Mart Võrklaev rahandusminister Eelnõu toimik: 12.9.1/23-0324/-2T- COM(2023) Rahandusministeerium Meie 14.09.2023 nr 17.1/306-1 EIS [email protected] [email protected] Arvamus makse- ja finantsteenuseid käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta Täname võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa komisjoni 28.06.2023 avaldatud ettepanekute kohta makseasutuste tegevuse, makseteenuste osutamise ning finantsandmetele juurdepääsu ja nende töötlemise reguleerimiseks. Ettepaneku raames on meile esitatud järgmiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktide eelnõud: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste ja e-raha teenuste kohta siseturul, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid (EL)2015/2366 ja 2009/119(EÜ) (makseteenuste direktiiv); - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makseteenuste kohta siseturul, millega muudetakse määrust (EL) 1093/2010 (makseteenuste määrus); - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantsandmetele juurdepääsu raamistiku kohta, millega muudetakse määruseid (EL)1093/2010, (EL) 1094/2010, (EL) 1095/20101 ja (EL) 2022/2554. Eesti Panga arvamus eelnõude kohta on järgnev: Toetame kavandatavaid meetmeid makseteenuse pakkujate tegevuse ja makseteenuste osutamise kohta, mis parandavad makseteenuste pakkujate konkurentsivõimet, aitavad tõsta maksete turvalisust, suurendavad tarbijate õigusi ning tagavad meetmete ühetaolise kohaldamise kõikides lepinguriikides. Toetame algatust, mis loob makseasutustele ja e-raha asutustele võrdsed võimalused turul krediidiasutustega konkureerimiseks, kui mõlemad osutavad võrreldavaid makseteenuseid. Toetame juurdepääsu laiendamist maksesüsteemidele tingimusel, et makseasutuste osalemisega seotud riskid on adekvaatselt maandatud ja tagatud on maksesüsteemide turvaline ja tõrgeteta toimine. Alus makseasutuste osalemiseks süsteemselt olulistes maksesüsteemides luuakse sellekohase muudatusega arvelduste lõplikkuse direktiivis. Makseteenuste määruse eelnõuga nähakse ette maksesüsteemi korraldaja kohustus hinnata osalemisega kaasnevaid riske ja tagatakse võimalus juurdepääsu andmisest keelduda. Lisaks eelnimetatule, tuleb maksesüsteemi korraldajal avaldada oma riskide hindamise kriteeriumid ja metoodika ning maksesüsteemi korraldaja peab keelduvat otsust põhjendama. Need abinõud määratlevad meie hinnangul piisavalt juurdepääsu andmise põhimõtted ja maksesüsteemi korraldajate kohustused. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 [email protected] 15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee Toetame finantsandmetele juurdepääsu võimaldava raamistiku loomist, mis aitab ühtlasi luua selgust finantsasutuste kasutuses olevate andmete jagamise ja töötlemise põhimõtetes. Samuti toetame eduka andmevahetuse rakendamise eeldusena ette nähtud asjakohaste standardite väljatöötamist ning vastava lahenduse arendamist ja kasutuselevõtmist. Meie hinnangul lahendavad kavandatud muudatused mitmed senised praktikas ilmnenud kitsakohad. Järgnevas toome välja teemad, millele meie hinnangul tuleks täiendavalt tähelepanu pöörata. 1. Järelevaatamine makseasutuste ja e-raha asutuste juurdepääsu käsitlevate nõuete täitmise üle. Makseteenuste määruse eelnõu artikli 31 lõike 7 järgi tuleb lepinguriigil määratleda pädev järelevaataja artikli 31 lõigetes 1–3 ning lõigetes 5 ja 6 maksesüsteemi korraldajale ette nähtud nõuete täitmise üle. Eelnimetatud sätte rakendamisel peame oluliseks selgusele jõuda, milliste maksesüsteemide üle tuleb lepinguriigil määrata pädev järelevaataja ning kas ja millises ulatuses võib järelevaataja kohaldada makseteenuste määruse eelnõu artiklis 91 nimetatud uurimisvolitusi (meetmeid), sealhulgas koostöös järelevalveasutusega. Kui maksesüsteemide järelevaatamisel lähtutakse pädeva asutuse määramisel maksesüsteemile kohalduvast õigusest, siis pädev järelevalveasutus määratakse reeglina isiku (antud juhul maksesüsteemi korraldaja) asukoha järgi. Kuna maksesüsteemide korraldaja tegevusnõudeid, sh järelevalvet ei ole ELi õigusega ühtlustatud, vajab määruse rakendamine (ja eriti selle alusel meetmete võtmine) selgemaid juhiseid. 2. Makseasutuste õigus maksekontole pangas. Kavandatavate muudatustega täiendatakse seniseid makseasutuste õigusi maksekontole pangas. Ette nähakse mitu maksekonto avamisest või sulgemisest keeldumise alust, muu hulgas viidatakse kliendi ebasobivale riskiprofiilile ja krediidiasutuse ebaproportsionaalsele kulule seoses hoolsuskohustuste täitmisega. Siinkohal soovime juhtida tähelepanu, et maksekonto avamisest keeldumise või konto sulgemise alused ei pruugi võimaldada täita makseteenuste direktiivi eelnõu artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustust tagada kliendi varade säilimine ja muust varast lahus hoidmine. Seetõttu on oluline selgusele jõuda, mil määral mõjutavad määruse eelnõu artiklis 32 nimetatud keeldumise alused laiemalt ärisuhte loomist makseasutustega ja viimase võimalusi vara hoiustada (arvestades et maksekontona ei käsitata deposiidikontot). Vastavalt makseteenuste direktiivi eelnõule peab makseasutus varade segunemise vältimise kohustuse täitmiseks hoiustama vara krediidiasutuses või ka keskpangas, juhul kui nii näevad ette asjaomase keskpanga kehtestatud tingimused. Seetõttu peame oluliseks hinnata makseasutuste võimalusi oma klientidelt makseteenuse osutamiseks saadud raha krediidiasutuses hoiustamiseks ja määruse eeelnõu artikli 32 võimalikku mõju selle kohustuse täitmisele. 3. Tarbijaõiguste laiendamine makseteenuse pakkujate kohustusega hüvitada kliendile kahju seoses manipuleeriva pettusega (impersonation fraud). Klientide järjepidev teavitamine ohtudest seoses võimalike pettustega, ebatavaliste tehingute jälgimine ja jälgimisprotsessi efektiivsemaks muutmine on pettuste tuvastamisel ja ennetamisel esmatähtis. Makseteenuste määruse eelnõu artiklis 59 nähakse ette makseteenuse pakkuja kohustus hüvitada kliendile manipuleerimise abil toime pandud pettustega tekitatud kahju olukorras, kus pettur esitleb kliendile end kui pangatöötajat. 2/4 Eesti Panga hinnangul pole tarbijate kaitse laiendamine eelnõus pakutud viisil mõistlik ja viib tõenäoliselt täiendavate probleemideni. Ulatuslik automaatselt rakenduv hüvitamiskohustus pigem suurendab kelmuste toimepanemise riski. Esiteks on võimalik maksja otsene kaasamine petuskeemi. Teiseks on paratamatu, et maksja hoolsus ja vastutustunne vähenevad, kui maksja teab, et tema kahju saab võimaliku kelmuse korral igal juhul hüvitatud. 4. Saaja nime ja kontonumbri vastavuse kontrollimine. Pettuste vähendamise eesmärgile aitab kaasa muu hulgas saaja maksekonto numbri (IBANi) ja saaja nime vastavuse kontrollimine. Maksepettuste ärahoidmise eesmärgi täitmiseks on oluline, et saaja nime ja tema maksekonto vastavust kontrollitaks kõikide kreeditkorralduste puhul (välkmakseid käsitleva määruse eelnõu järgi kohaldatakse kontrollimist üksnes välkmaksetele). Siinkohal peame vajalikuks märkida, et turuosalistele tuleb anda kohustuse täitmise rakendamiseks piisavalt aega, sest kontrollimise kohustuse täitmise eelduseks on Euroopa Liidu üleselt toimiva lahenduse väljaarendamine ja kasutusele võtmine. Makseteenuste määruse eelnõu preambula punktis 70 märgitakse, et vastav kontrollimise teenus peaks olema tarbijale tasuta, kuid määruse regulatiivne osa seda eesmärki ei toeta (artikli 50 lõike 1 järgi ei või saaja makseteenuse pakkuja võtta tasu maksja poolt näidatud saaja kordumatu tunnuse ja nime vastavuse kontrollimise eest, kuid ei ole täpsustatud, et maksjale/tarbijale osutatakse teenust tasuta). Oleme seisukohal, et efektiivse pettuste vähendamise meetmena tuleks kontrollimise teenuse kasutamist igati soodustada. Teenuse eest eraldi tasu kehtestamine võib mõjutada kliente teenusest loobuma. Õiguslike ettepanekute (käesolev makseteenuste pakett ja välkmaksete ettepanek) arutelude käigus peab jälgima, et mõlemad Euroopa Liidu õigusaktid, mis käsitlevad IBANi ja saaja nime vastavuse kontrollimist sätestaksid nõuded võimalikult ühetaoliselt, sh arvestaksid teenuse rakendamiseks vajaminevat aega teenusepakkujatele. Võimalusel tasuks kaaluda, kas vastavuse kontrollimist võiks käsitada ainult makseteenuste määruses, sest eelnimetatud määruse kohaldamisala on laiem. 5. Sularaha kättesaadavust tagavad teenused poodides (cashback/cash-in-shop teenus) ja ATMi kaudu sularaha väljamaksmise teenuse ja selle nõuete täpsustamine. Mõistame, et eelnimetatud teenuste osutamise aluste ja tingimuste täpsustamise eesmärgiks on ühtlustada ELi erinevaid praktikaid sularaha väljastamisel ja suurendada sularaha kättesaadavust. Vaatamata eelnimetatud eesmärkidele ei ole need täpsustused meie hinnangul ja meie turupraktikat arvestades piisavalt selged. Sularaha väljamaksmine jaemüügikohtades ilma ostu sooritamata suurendab kahtlemata sularaha kättesaadavust, kuid ei tohiks tekitada olukorda, kus kaupmehed peaksid hakkama taotlema makseasutuse tegevusluba. Vastav makseteenuste direktiivi sõnastus peaks võimaldama kaupmeestel väljastada sularaha ostu sooritamata kuni 50 euro ulatuses ilma, et kaupmehel oleks vaja sõlmida mõne makseteenuse pakkujaga selleks eraldi kokkulepet ja samal ajal toetama makseteenuse pakkujate võimalusi osutada kaupmeestele sularaha väljastamiseks vastavat teenust, kui soovitakse tagada sularaha kättesaadavust kauplustes suuremas ulatuses kui 50 eurot. Hetkel ei ole määruse eelnõus eraldiseisvalt ATM võrku opereerivate ettevõtete (ATM deployer) poolt osutatav sularaha sisse- ja väljamaksmise teenus piisavalt selgelt reguleeritud. Meie hinnangul vajab täiendavat selgust, millistel tingimustel on makseteenuse pakkujatel ATM teenus lubatud sisse osta ning mil listel tingimustel tuleb makseteenuse pakkujal endal tagada sularaha kättesaadavus ATMi kaudu. 3/4 Arvestades ATM vahendusel osutatavate sularaha sisse- ja väljamakse teenuste olulisust toetame lähenemist, et need peavad alluma järelevalvele ja olema seotud tegevusloa taotlemise kohustusega. Arvestades, et hetkel täpsustatakse ka sularaha seadusliku maksevahendi määratlust euroopa regulatsioonides, siis leiame, et suurem õigusselgus ATM- dest sularaha sisse- ja väljamakse toimimiseks on vajalik. 6. Finantsandmetele juurdepääsu raamistik. Selle määruse kohaldamisala ei piirdu makseteenuste pakkujatega. Eelnõu artikli 2 kohaselt ei kohaldata määrust makseteenuste direktiivis määratletud maksekontodele. Seetõttu on keeruline aru saada, kas ja mil määral on kontoteabe teenuse pakkujal ja makse algatamise teenuse pakkujal võimalik teabevaldajana antud määruse tähenduses maksekonto ja maksetehingute andmeid jagada. Raamistik peaks looma võimalused nn lisandväärtust andvaid teenuseid osutada ja seega andmeid vahetada kõikide finantsasutuste või määruse alusel vastava tegevusloa saanud ettevõtjate vahel. Näiteks jääb praegu selgusetuks, miks ei käsitle määruse eelnõu andmete töötlemist füüsiliste isikute krediidivõime hindamise eesmärgil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Teet Puusepp 668 0815 [email protected] 4/4