dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 14. september 2023
Viit
12.2-10/23-135/404-3
Registreeritud
14. september 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-135
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎VAKO_KeKo_vastus vaidlustuses_13.09.2023.asice322 KB

Sisu (failidest)

Seisukoht vaidlustuses (edaspidi ka kui vaidlustus) riigihanke „Linnamööbli soetamine 2023“ (viitenumber 262781) kohta 13.09.2023 Vaidlustaja Osaühing Dambis Eesti registrikood 10419415 Vaidlustaja vandeadvokaat Diana Minumets esindaja Advokaadibüroo LEXTAL Tel 6 400 250, e-post: [email protected] Hankija Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Tel 645 7191 e-post [email protected] Hankija esindaja Andres Aas Tallinna linna õigusteenistus Tel 640 4172, e-post [email protected] HANKIJA SEISUKOHT I. TAOTLUSED 1. jätta vaidlustus koos sellega seotud taotlustega rahuldamata; 2. jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. Tallinna linna seisukoht II. FAKTILISED ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (hankija) on välja kuulutanud avatud hankemenetlusena riigihanke „„Linnamööbli soetamine 2023“ (viitenumber 262781). 2. Vaidlustaja ei ole rahul 01.09.2023 käskkirjaga nr 4-1/138 osas, millega vaidlustaja pakkumus lükati tagasi ning on esitanud vaidlustuse. 3. Vastavalt RHS § 194 lg-le 5 on hankijal võimalik esitada vaidlustuskomisjonile (VAKO) vastus vaidlustusele kuni 13.09.2023. Käesolevaga hankija vastab vaidlustaja poolt esitatud vaidlustusele. III. VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD 4. Hankija ei pea jätkuvalt esitatud vaidlustust õigeks ja vaidleb sellele vastu, sest vaidlustatud käskkiri on hankija hinnangul õiguspärane. 5. Vaidlustaja vaidlustusest tulenevalt on vaidluse põhiküsimuseks, kas hankijal oli õigus vaidlustaja pakkumus tagasi lükata. 6. Esmalt tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et hankija lähtub hanketingimuste koostamisel konkreetse hankega seotud asjaoludest ning seda on ka vaidlusaluse hanke puhul teinud. Vaidlus all pole asjaolu, et vastavustingimuste alajaotuses EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD ISIKUD on vaidlustaja vastuse andmisel „Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel.“ valinud raadionupul valikul „Ei“. 7. Hankija osundab, et nimetatud kinnitus on otseselt vajalik esmase tõendina, et täita RHS § 96 lg 21 esimesest lausest tulenevat kohustust, mille kohaselt hankija kontrollib RHS § 95 lg 1 p-s 5 sätestatud kõrvaldamise alust pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Esmatähtis on pakkuja kinnitus just seepärast, et ta tõendab sellise kinnituse olemasoluga negatiivset tulevikus saabuvat asjaolu – sanktsioone mitte rikkudes lepingu täitmist. Hankijal ei ole iseseisvalt võimalik objektiivselt veenduda, et tulevikus mingit asjaolu kindlasti ei esineks ning sellest tulenevalt on ta ka pakkuja vastavasisulise kinnituse (või selle puudumisega) seotud. Ka on hankija 2 Tallinna linna seisukoht võimalused praktikas kontrolli teostamisega piiratud, sest nt konkreetsete füüsiliste isikute puhul on võimalik ka nt mitme kodakondsuse olemasolu, mida on võimalik kergesti ka varjata ning seda enam on hankija heas usus pakkuja vastavasisulise kinnitusega seotud. Euroopa Kohus on selgitamise nõudega seonduvalt mh öelnud, et põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta.1 Selgituste nõudmisega ei saa kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete, antud juhul kinnituse, tähtaegselt edastamata jätmises. Hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg. Hankija peab sealjuures rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest.2 Antud juhul on hankija nõudnud pakkujalt eelnimetatu kinnitamist, millist on pakkuja tegelikkuses konkreetselt eitanud. 8. Hankija peab välja tooma, et seega pole ka kohaldatav vaidlustaja poolt esitatud analoog kohtuasjaga nr 3-19-1501. Nimetatud kohtuasja puhul oli esiteks tegemist pakkuja usaldusväärsuse kontrolliga, milline oli oluline just haldusülesande täitmisele volitamise hetkel, kuid käesoleval juhul on tegemist ka tulevikku suunatud kinnitusega. Kõnealuse kinnituse andsid ka teised hankes (küll teistes osades) osalenud pakkujad, mistõttu ei saa väita, et keskmisele pakkujale oli nimetatud tingimuse sõnastus arusaamatu. Teiseks tasub tähele panna, et erinevalt viidatud Riigikohtu lahendist ei ole antud juhul tegemist mitte vastamata jätmisega vaid konkreetselt vajalikule raadionupule „Ei“ vajutamisega. Vastavalt digikonteineri andmetele on vaidlustaja pakkumus alla kirjutatud üle 1,5h enne pakkumuste esitamise tähtaega, mistõttu oli vaidlustajal piisavalt aega oma pakkumuses sisalduvad andmed üle kontrollida ning vajadusel ka korrektuure teha. 9. Hankija soovib täiendavalt rõhutada, et isegi kui ka lugeda mõnda hankija tegevust menetlusveaks, siis oleks lõpptulemus olnud siiski selline, nagu sai kajastatud punktis 2 nimetatud käskkirjas. Hankija osutab, et menetlusvigade tagajärgede eristamise vajadus ning võimalus jätta haldusakt kehtivaks, kui menetlusviga haldusakti sisu ei mõjutanud, tuleneb muuhulgas menetluse efektiivsuse ja menetlusökonoomia põhimõtetest. Siiski jääb hankija põhimõttelisele seisukohale, et pakkuja poolt jätmata antud kinnitus ei saa kuuluda asendamisele pärast pakkumuste avamist. 1 Vt nt Euroopa Kohtu otsused liidetud asjades nr C-523/16 ja C-536/16: M.A.T.I. SUD ja asjas nr C-131/16: Archus ja Gama. 2 Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-336/12: Manova 3 Tallinna linna seisukoht IV. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 10. Hankija on eelnevast tulenevalt seisukohal, et hankija on käitunud õiguspäraselt ja puudub alus vaidlustuse rahuldamiseks. 11. Hankija on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kuid palub võimalusel eraldi tähtaegade määramist täiendavate tõendite/dokumentide/taotluste esitamisele ja menetluskulude kohta seisukohtade esitamiseks. 12. Hankija esindaja esindusõigus tuleneb käesolevale menetlusdokumendile lisatud käskkirja p-st 16. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Aas Hankija esindaja 4 KÄSKKIRI 20.06.2023 nr T-9-1/23/20 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti korraldatavate lihthanke piirmäära ületavate riigihangetega seotud vastutavate isikute määramine ning riigihanke komisjoni moodustamine Tallinna Linnavolikogu 16.05.2019 määruse nr 9 „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti põhimäärus“ § 8 lg 2 p 2 alusel. 1. Määrata ameti riigihangete korraldamise eest vastutavaks isikuks ja riigihanke alusdokumentide kinnitajaks ameti juhataja asetäitja vastavalt valdkonnale. 2. Määrata tugiteenuste osakonnale ette nähtud eelarveliste vahendite realiseerimiseks korraldatavate riigihangete korraldamise eest vastutavaks isikuks ja riigihanke alusdokumentide kinnitajaks tugiteenuste osakonna juhataja. 3. Määrata riigihanke eest ja hankelepingu täitmise eest vastutavad isikud alljärgnevalt: 3.1 osakonnajuhatajad vastavalt osakondade tegevusvaldkonnale, v.a punktides 3.2 nimetatud juhul; 3.2 tugiteenuste osakonna korraldatava riigihanke puhul tugiteenuste osakonna ostu- ja hankejuht; 4. Kui osakonnajuhataja on punktis 15 nimetatud juhtumil kinnitanud riigihanke alusdokumendid või osakonnajuhatajat asendab ameti juhataja asetäitja, on selle hanke eest vastutav isik sama osakonna teenistuja, kes on hanke korraldamise ette valmistanud. 5. Punktis 3 nimetatud riigihanke eest vastutav isik on kohustatud tagama riigihanke ja lepingu täitmise kooskõla riigihangete seaduse ja Tallinna linna õigusaktidega. Riigihanke eest vastutav isik kajastatakse riigihanke alusdokumendis. 6. Määrata riigihangete läbiviimiseks ettenähtud eelarvevahendite kasutamise üle kontrolli teostajaks finantsarvestuse haldur. 7. Määrata riigihangete läbiviimise üle kontrolli teostajaks ja riigihanke komisjoni protokollilistest ostustest tulenevate haldusaktide nõuetekohase vormistamise eest vastutavaks isikuks tugiteenuste osakonna ostu- ja hankejuht või ostu- ja hankespetsialistid vastavalt osakonna töökorraldusele. 8. Ameti riigihankeid korraldab ja hankemenetluse riigihangete registris viib läbi tugiteenuste osakond. 9. Moodustada riigihangete korraldamiseks riigihanke komisjon järgmises koosseisus: 9.1 riigihanke komisjoni esimees: punktis 1 või 2 riigihanke korraldamise eest vastutavaks isikuks ja riigihanke alusdokumentide kinnitajaks määratud teenistuja; 9.2 riigihanke komisjoni liikmed; 9.2.1 punktis 3 nimetatud riigihanke eest vastutav teenistuja; 9.2.2 asjaomase osakonna teenistuja, kes on hanke korraldamise ette valmistanud; 9.2.3 ostu- ja hankejuht või ostu- ja hankespetsialist vastavalt tugiteenuste osakonna töökorraldusele; 2 9.2.4 finantsarvestuse haldur. 10. Riigihanke komisjoni otsused on kehtivad, kui selle on heaks kiitnud vähemalt kolm komisjoniliiget. 11. Riigihanke komisjonil avada pakkumused, kontrollida pakkujate kõrvaldamise aluste puudumist, kontrollida pakkujate kvalifikatsiooni ja kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi ning selgitada välja edukas pakkumus. 12. Riigihanke komisjonil teha ettepanekud ameti juhatajale pakkujate hankest kõrvaldamiseks, pakkujate kvalifitseerimiseks või kvalifitseerimata jätmiseks, kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavaks tunnistamiseks või tagasilükkamiseks ning pakkumus(t)e edukaks tunnistamiseks või vajaduse korral hanke lõpetamiseks. 13. Riigihanke komisjoni liikmed on kohustatud riigihangete registris kinnitama huvide konflikti puudumist. 14. Riigihanke komisjoni esimehel on õigus komisjoni töösse kaasata eksperte ekspertarvamuse saamiseks. 15. Punktides 1-3 ja 9 nimetatud teenistuja äraoleku ajal täidab tema kohustusi Tallinna linna töötaja portaali (LTP) keskkonnas tema asendajaks määratud teenistuja. 16. Volitada Andres Aas'a (isikukood 38911230359) ja Inge Lumiste´t (isikukood 46805220276) esindama Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit riigihangete vaidlustuskomisjonis käesolevas käskkirjas nimetatud riigihangete vaidlustusmenetlustes. 17. Tunnistada kehtetuks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 10. mai 2023 käskkiri nr T- 9-1/23/16 „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti korraldatavate riigihangetega seotud vastutavate isikute määramine ning riigihanke komisjoni moodustamine“. 18. Ostu- ja hankejuhil teha käskkiri teatavaks kõikidele ameti teenistujatele. (allkirjastatud digitaalselt) Jaan Tarmak Ameti juhataja
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel