Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks“ eelnõu

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1205 - Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Riigikantselei; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83bd6a93-166e-4ce3-96df-e63289d6760d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83bd6a93-166e-4ce3-96df-e63289d6760d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks“ eelnõu seletuskiri Juhindudes riigivaraseaduse sätetest, esitab Kliimaministeerium (KLIM) eelnõu seletuskirja, milles selgitatakse OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali suurendamise vajalikkust. 1. Äriühingus osalemise eesmärk OÜ Rail Baltic Estonia (https://rbestonia.ee) asutati 10.10.2014. Osaühingu eesmärgiks on rajatavasse Rail Balticu (RB) raudteetaristusse tehtavate investeeringute juhtimine ning raudteetaristu ehituse korraldamine. Osaühingu peamiseks tegevusalaks on RB raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi huvides, samuti osalemine riikidevahelises koostöös, mis on vajalik tervikliku RB raudteetaristu rajamiseks. Lisaks omab osaühing osalust Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS ning teostab aktsionäriõigusi Eesti Vabariigi huvides. RB raudteetaristu arendamise ja rajamise all peetakse silmas 1435 mm standardil põhineva raudtee ja sellega seonduvate ehitiste tehnilist projekteerimist, ehitamist ning haldamist ja nendega kaasnevat tegevust. Detailsemalt seisneb OÜ Rail Baltic Estonia tegevus Eestis alljärgnevas:  Uuringute ja analüüside läbiviimine, mis on vajalikud projekti teostamiseks Eestis;  Reisi- ja kaubaterminalide, depoode jms kohtobjektide tehnilise projekteerimise ning ehituse hangete läbiviimine, ehitusprojektide juhtimine;  Raudtee muldkeha jm raudtee infrastruktuuri, sildade-viaduktide, teede, terminalide, depoode jms ehitushangete läbiviimine, ehitusprojektide juhtimine. Vastavalt 15.09.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) käskkirjaga nr 186 kinnitatud „Omaniku ootused OÜ-le Rail Baltic Estonia“ saab OÜ Rail Baltic Estonia rajatava RB raudtee infrastruktuuri haldajaks Eesti Vabariigi territooriumil asuval osal. OÜ Rail Baltic Estonia järgib raudteeseaduse ning Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid, et tal oleks võimalik taotleda raudteeinfrastruktuuri ettevõtja tegevusluba RB raudtee valmimisel ja avalikuks kasutuseks määramisel. Riik kavatseb seada OÜ Rail Baltic Estonia kui raudtee infrastruktuuri ettevõtja kasuks hoonestusõiguse RB raudtee ja seda teenindava maa osas. RB raudtee infrastruktuuri haldaja ülesandeid täites on OÜ Rail Baltic Estonia ka elutähtsa teenuse osutaja ja omab seeläbi ka riigikaitseliselt olulist funktsiooni. RB on VV 10.06.2021 otsusega heaks kiidetud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 kohaselt üks peamisi prioriteetseid projekte, mille elluviimist on kinnitatud ka Leedu, Läti ning Eesti parlamentide poolt ratifitseeritud Eesti Vabariigi Valitsuse, Leedu Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse poolt allkirjastatud RB raudteeühenduse arendamise kokkuleppes (19.06.2017). Siinkohal tuleb lisaks märkida, et RB on Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/20131 kohaselt üks olulisematest TEN-T2 võrgustiku arendusprojektidest ning Euroopa 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32013R1315 2 TEN-T – Trans European Transport Network 1 Komisjon on 26.10.2018 andnud TEN-T määruse kohase rakendusotsuse nr 2018/17233 RB elluviimiseks. KLIM on seisukohal, et OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali suurendamine on oluliselt vajalik samm tagamaks RB projekti jätkusuutlik arendamine järgnevatel aastatel. 2. Investeeringute kava ja finantsprognoosid OÜ Rail Baltic Estonia on äriühing, millel on avalikku ja ärilist huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Äriliste eesmärkide täitmisel peab äriühing jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik majandamine (investeeringud). Äriliseks eesmärgiks on RB raudtee infrastruktuuri Eesti osa haldamine. Lisaks seab omanik OÜ-le Rail Baltic Estonia eesmärgiks toimida kauba- ja reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning soodustades uute kontaktide, võrgustike ja äriideede teket. OÜ Rail Baltic Estonia tegutseb investeeringuid juhtiva valdusettevõttena kuni RB raudteetaristu valmimiseni. Pärast RB raudtee valmimist tegutseb OÜ Rail Baltic Estonia vastava avaliku taristu raudteeinfrastruktuuri ettevõtjana. Kõik investeeringud läbivad põhjaliku analüüsi ning nende rahastamine toimub vastavalt pikaajalistele rahastamise kokkulepetele Euroopa Komisjoniga. Vastavalt MKM-i 05.12.2019 käskkirjaga kehtestatud „Rail Baltic Euroopa ühendamise rahastu projekti Eesti-sisese juhtimis- ja kontrollisüsteem“ põhimõtetele on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanne teostada eelkontrolli OÜ Rail Baltic Estonia ja teiste RB projekti Eesti osapoolte riigihangete üle ning samuti teostada järelkontrolli eelkontrolli läbinud riigihangete elluviimise raames tellitud tööde ja teenustega seotud kuludokumentide üle. Omaniku ootustes on märgitud, et äriühingu tegevuse jätkusuutlikkuse aluseks on RB raudtee, raudtee infrastruktuuri ja sellega seonduvate ehitiste rajamise etapis osanikupoolne finantseering, sihtfinantseeringu, kapitalisissemakse näol või muul sarnasel viisil. Äriühing on 30.06.2023 esitanud ettevõtte finantsplaani kuni aastani 2027 (Lisa 1). Samuti on äriühing koostanud oma vastutusvaldkonda kuuluvate RB investeeringute kava kuni aastani 2027, mis kajastab kõikide projektide eelarveid koos (Lisa 2; seisuga 30.06.2023). OÜ Rail Baltic Estonia aastaaruanded on kättesaadavad aadressil: https://rbestonia.ee/avalikud- andmed/ 3. Seniste otsuste kokkuvõte Vastavalt RB Rail AS asutamisel 28.10.2014 sõlmitud aktsionäride leppele tegid asutajad, sealhulgas OÜ Rail Baltic Estonia, RB Rail AS asutamisel aktsiakapitali sissemakseid summas 1 950 000 eurot ehk 650 000 eurot aktsionäri kohta. Lisaks lepiti asutamislepingus kokku, et alates 2015. aastast suurendatakse RB Rail AS omakapitali järgneva kolme aasta jooksul (2015- 2017) igal aastal 1 950 000 euro võrra. Selleks tegid aktsionärid aktsiakapitali sissemaksed igal aastal kogusummas 1 950 000 eurot ehk 650 000 eurot aktsionäri kohta (iga 1-eurose 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018D1723&from=EN 2 nominaalväärtusega aktsia eest tasuti lisaks 649 999 euro suurune ülekurss). RB Rail AS aktsionäride leppes kokkulepitud rahastamise skeem kestis kuni 2017. aastani (kaasa arvatud). Tagamaks ühisettevõtte RB Rail AS võimekus RB projekti elluviimise koordineerijana leppisid 13.12.2017 MKM, Läti Transpordiministeerium, Leedu Transpordi- ja Sideministeerium, OÜ Rail Baltic Estonia, Läti valdusettevõte SIA Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu valdusettevõte UAB “Rail Baltica statyba” kokku RB Rail AS 2018. a ajutise rahastamise lepingus, et 2018. aastal rahastatakse jätkuvalt RB Rail AS tegevusi omakapitali sissemaksetena kogusummas 1 950 000 eurot ehk 650 000 eurot aktsionäri kohta. Vabariigi Valitsuse 11.10.2018 korralduse nr 259 kohaselt suurendati OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali 1 euro võrra 2503 eurolt 2504 eurole ning teostati OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali sissemakse summas 1 740 000 eurot, millest 1 euro tasuti osa nimiväärtuse suurendamise eest ning 1 739 999 eurot oli ülekurss. Korralduse nr 259 kohaselt tehti OÜ Rail Baltic Estonia ainuaktsionäri õigusi teostades sissemakse OÜ Rail Baltic Estonia arvelt Läti Vabariigis registreeritud äriühingu RB Rail AS aktsiakapitali vastavalt 13.12.2017 sõlmitud RB Rail AS ajutise rahastamise lepingu punktile 2.3, tasudes ühe uue aktsia märkimisel rahalise sissemaksega summas 650 000 eurot, millest üks euro on aktsia nimiväärtuse eest ja 649 999 eurot on ülekurss. 2019. a riigieelarve seaduses kinnitati OÜ Rail Baltic Estonia tegevuskuludeks kokku 1 090 000 eurot ning RB Rail AS aktsiakapitali sissemakseks 650 000 eurot. Tagamaks RB Rail AS võimekus RB projekti elluviimise koordineerijana leppisid 29.03.2019 MKM, Läti Transpordiministeerium, Leedu Transpordi- ja Sideministeerium, Eesti valdusettevõte OÜ Rail Baltic Estonia, Läti valdusettevõte SIA Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu valdusettevõte UAB “Rail Baltica Statyba” kokku RB Rail AS 2019. a ajutise rahastamise lepingus, et ka 2019. aastal rahastati jätkuvalt RB Rail AS tegevusi omakapitali sissemaksetena kogusummas 1 950 000 eurot ehk 650 000 eurot aktsionäri kohta. Vabariigi Valitsuse 25.04.2019 korralduse nr 116 kohaselt suurendati OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali 1 euro võrra 2504 eurolt 2505 eurole. Vabariigi Valitsuse 15.10.2020 korralduse nr 355 kohaselt suurendati OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali 1 euro võrra 2505 eurolt 2506 eurole. Vabariigi Valitsuse 08.10.2021 korralduse nr 348 kohaselt suurendati OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali 1 euro võrra 2506 eurolt 2507 eurole. Vabariigi Valitsuse 15.09.2022 korralduse nr 251 kohaselt suurendati OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali 1 euro võrra 2507 eurolt 2508 eurole. 4. Omakapitali suurendamise põhjus RB projekt on lõpetamas aktiivset projekteerimise faasi, käivitunud on esimesed ehitusprojektid. See kõik nõuab RB projekti riigipoolset suurenevat kaasrahastamist, et viia projekt ellu kokku lepitud ajakava kohaselt ja kasutada selleks tulemuslikult EL CEF vahendite toetust. Selgituseks, et RB Eesti osa CEF vahenditest abikõlblike tegevuste finantseerimiseks mõeldud vahendid kajastuvad OÜ Rail Baltic Estonia eelarves toetuste all, vahendid eraldab OÜ-le Rail Baltic Estonia KLIM vastavalt kvartaalsetele väljamaksetaotlustele ettemaksuna. Ettemaks katab nii CEF toetuse kui ka riigipoolse kohustusliku omapanuse osa ning on piiratud riigi eelarvestrateegias (RES) toodud (aastase) RB eelarve ning laiemalt EL CEF toetuse kasutamiseks (CEF programmi elluviimist korraldava EK agentuuri CINEA-ga) sõlmitud rahastamislepingutes toodud konkreetsete tegevuste prognoositud maksumustega. 3 OÜ-l Rail Baltic Estonia puuduvad RB projekti käivitamisfaasis tulud ning 3 miljoni euro suurust sissemakset on vaja tasumaks äriühingute jooksvaid kulusid ning viimaks läbi vajalikke uuringuid ja konsultatsioone. Samuti on rahalisi vahendeid vaja osaliselt projektijuhtimise teenuste sisse ostmiseks RB Rail AS-lt, täiendavalt CEF rahastuslepete raames rahastatavatele tegevustele. Vastav tööjaotuskokkulepe on RB Rail AS-ga sõlmitud 02.10.2020. Eesti riigieelarvest eraldati vastavalt VV otsusele 2022. aastaks OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali suurendamiseks 3 000 000 eurot, millest üks euro on nimiväärtuse suurendamise eest ja 2 999 999 eurot on ülekurss. See tagab äriseadustikus sätestatud minimaalse omakapitali nõude täitmise ka pikemas perspektiivis. Lisatud tabel selgitab lähemalt vajadust teha omakapitali sissemakse OÜ-le Rail Baltic Estonia. 2023 Selgitus RB Rail AS-i 668 075 Tegemist on RB elluviimiseks mõeldud kuludega, mis ei ole CEF kaudsete kulude rahastuse põhimõtetest tulenevalt abikõlblikud. Näiteks ning tagastamatu käibemaks, järgmisteks taotlusvoorudeks ettevalmistavad käibemaksu Eesti tegevused, RB Rail AS-i juhtimisega seotud kulud. Projekti osa sedalaadi kogukulud jaotatakse võrdselt kolme riigi vahel. Eesti katab nimetatud kulud tegelike kulude alusel esitatud taotluste põhjal RB Rail AS-ile. RB Rail AS-i 210 590 Tegemist on RB Rail AS elluviidavate tegevustega, mida vastutusel rahastatakse CEF-ist ning CEF vahendid kajastuvad RB Rail AS- läbiviidavate CEF i eelarves, ent tulenevalt CEF rahastuslepete kohaselt RB Rail rahastusega AS-i määratlemisest konkreetsete tegevuste eest vastutavana ei tegevuste Eesti kajastata seda osa CEF toetusest riigieelarves. Tegevuste poolne omafinantseering tuleb aktsionäridelt. Näiteks osaliselt RB omafinantseering põhitrassi põhiprojekti koostamise tellija funktsiooni täitmine ja kontroll. OÜ Rail Baltic 2 121 335 Tegemist on RB projekti elluviimiseks mõeldud kuludega, mis ei Estonia eelarvelised ole CEF rahastuse põhimõtetest tulenevalt abikõlblikud. Näiteks tegevuskulud OÜ Rail Baltic Estonia juhtimisega seotud kulud, juriidilised teenused, kontoriga seotud kulud, uuringud ja analüüsid. Kokku kulud 3 000 000 Omaniku ootustes osutatakse, et kuna OÜ Rail Baltic Estonia ei ole raudtee valmimiseni tulu teeniv riigi äriühing, siis riik ei oota OÜ-lt Rail Baltic Estonia stabiilseid dividende, vaid vastav otsus tehakse arvestades äriühingu võimalusi ja seda ka pikaajalises perspektiivis. 5. Vabariigi Valitsuse volitus Käesoleva korraldusega annab Vabariigi Valitsus kliimaministrile riigivaraseaduse § 76 alusel volituse suurendamaks OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali 1 euro võrra 2508 eurolt 2509 eurole ning teostamaks OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali sissemakset summas 3 000 000 eurot, millest üks euro on nimiväärtuse suurendamise eest ja 2 999 999 eurot on ülekurss. Lähtume EL konkurentsi peadirektoraadi poolt esitatud põhimõttest, et RB rahastamisel ei ole tegemist riigiabiga, sest raudtee infrastruktuuri riigipoolne rahastamine ei mõjuta EL liikmesriikide vahelist kaubandust ja konkurentsi. 4  6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu jõustumisega seotud rahalised vahendid summas 2 999 999 eurot on kavandatud Kliimaministeeriumi finantseerimistehingute eelarves. 7. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. Seletuskirja lisad Lisa nr 1. OÜ Rail Baltic Estonia finantsplaan Lisa nr 2. OÜ Rail Baltic Estonia investeeringute kava Korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare (tel 53 478 437; [email protected]). 5  LISA 1 juhend rida konto: liik/klass/rühm, märk gruppRail Baltic Estonia OÜ, TP012306 BILANSS, tuh EUR 31.12.2022 31.12.2023 31.12.2024 31.12.2025 31.12.2026 31.12.2027 B1 1 VARAD 74 683 127 995 309 561 633 014 1 028 964 1 038 908 B2 10 KÄIBEVARA 14 429 13 328 19 883 29 211 35 929 17 100 B3 100+101 + Raha ja finantsinvesteeringud 6 748 10 352 16 907 26 235 32 954 14 124 B4 102+103 + Nõuded ja ettemaksed 7 680 2 976 2 976 2 976 2 976 2 976 B5 106+107 + Immateriaalne käibevara ja bioloogiline vara 0 0 0 0 0 0 B6 108 Varud 0 0 0 0 0 0 B7 15 PÕHIVARA 60 255 114 667 289 678 603 803 993 035 1 021 808 B8 150 + Osalused avalikus sektoris 2 466 2 466 2 466 2 466 2 466 2 466 B9 151 + Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 0 0 0 0 0 B10 152+153 + Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 48 48 48 48 48 48 B11 154 + Kinnisvara 0 0 0 0 0 0 B12 155+156 + Materiaalne ja immateriaalne põhivara 57 740 112 153 287 163 601 289 990 520 1 019 294 B13 157 + Bioloogilised varad 0 0 0 0 0 0 B14 1032+1532; eristus + Laenu- ja liisingnõuded kokku 0 0 0 0 0 0 B15 2 KOHUSTUSED JA NETOVARA 74 683 127 995 309 561 633 014 1 028 964 1 038 908 B16 20+25+28 KOHUSTUSED 12 943 10 649 18 553 28 730 36 436 18 681 B17 20; eristus + Lühiajalised kohustised kokku 12 371 7 796 9 809 13 030 16 981 17 249 B18 + Võlad ja ettemaksed 200+201+202+203+250+253 6 305 4 560 12 464 22 641 30 347 12 592 B19 206+256 + Eraldised 0 0 0 0 0 0 B20 257 + Sihtfinantseerimine 6 638 6 089 6 089 6 089 6 089 6 089 B21 208+258 + Laenukohustused 0 0 0 0 0 B22 209+259 + Tuletisinstrumendid 0 0 0 0 0 0 B23 28 + VÄHEMUSOSA 0 0 0 0 0 0 B24 29 NETOVARA 61 740 117 346 291 008 604 285 992 528 1 020 227 B25 290+291+292+297 + Kapital ja reservid 14 228 17 228 20 228 23 228 26 228 29 228 B26 298 + Akumuleeritud tulem 19 052 47 512 100 118 270 779 581 056 966 300 B27 299 +/ ̶ Aruandeperioodi tulem 28 459 52 606 170 662 310 277 385 244 24 699 B28 B1-B15 kontroll: Bilansi tasakaal:peab = 0! 0 0 0 0 0 0 TULEMIARUANNE, tuh EUR 2022 2023 2024 2025 2026 2027 T1 3 TEGEVUSTULUD 39 557 82 402 216 153 348 572 398 343 37 337 T2 30 + MAKSU- JA KINDLUSTUSTULU 0 0 0 0 0 0 T3 32 + KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 0 0 0 0 0 0 T4 35 + SAADUD TOETUSED 39 557 82 402 216 153 348 572 398 343 37 337 T5 38 + MUUD TULUD 0 0 0 0 0 0 T6 4 ANTUD TOETUSED -7 330 -20 536 -35 814 -28 360 -2 866 -2 514 T7 41 ̶ Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 T8 45 ̶ Muud toetused -7 330 -20 536 -35 814 -28 360 -2 866 -2 514 T9 5+6 TEGEVUSKULUD -3 814 -9 260 -9 677 -9 935 -10 233 -10 125 T10 50 ̶ Tööjõukulud -2 676 -3 668 -5 786 -6 587 -7 121 -6 709 T11 55 ̶ Majandamiskulud -1 124 -5 591 -3 892 -3 348 -3 112 -3 416 T12 60 ̶ Muud tegevuskulud (maksud, AH) 0 0 0 0 0 0 T13 61 ̶ Põhivara kulum ja ümberhindlus -14 0 0 0 0 0 T14 TEGEVUSTULEM 28 414 52 606 170 662 310 277 385 244 24 699 T15 65 +/ ̶ Finantstulu ja -kulu 46 0 0 0 0 0 T16 MAJANDUSTULEM 28 459 52 606 170 662 310 277 385 244 24 699 T17 68 ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 0 0 0 0 T18 69 + Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 0 0 0 0 0 0 T19 ARUANDEPERIOODI TULEM 28 459 52 606 170 662 310 277 385 244 24 699 T20 B27-T19 kontroll: Tulem OK: peab = 0! 0 0 0 0 0 0 TÄIENDAV INFO 90 + Töötajate keskmine arv 73 90 123 130 134 128 + Turuosa käive märk INVESTEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2022 2023 2024 2025 2026 2027 D I1 154+155+156+157 T ̶ Põhivara soetus, tasumine - 31 717 - 54 412 - 175 011 - 314 125 - 389 232 - 28 773 C I2 15+381 Põhivara müük - laekumine T + 0 0 0 0 0 0 C I3 3502+257 T + Saadud SF - PV soetus 39 535 82 402 216 153 348 572 398 343 37 337 I4 4502 DT ̶ Antud SF - PV soetus 0 0 0 0 0 0 I5 253800 CT + Saadud liitumistasud 0 0 0 0 0 0 I6 150 DT ̶ Osaluste soetus 0 0 0 0 0 0 I7 150 CT + Osaluste müük 0 0 0 0 0 0 I8 101900+151910, ̶ DT103690 Muude aktsiate ja osade soetus 0 0 0 0 0 0 I9 101900+151910, + CT103690 Muude aktsiate ja osade müük 0 0 0 0 0 0  I10 1032+1532 DT ̶ Antud laenud 0 0 0 0 0 0 I11 1032+1532 CT + Tagasilaekunud laenud 0 0 0 0 0 0 I12 150 CT + Dividendid - laekumine 0 0 0 0 0 0 I13 65, v.a. mitterahaline: ̶ + / 652000, Finantstulu 652030, 655400, ja -kulu 655410 0 0 0 0 0 0 I14 Kokku 7 819 27 990 41 142 34 447 9 112 8 564 käive märk FINANTSEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2022 2023 2024 2025 2026 2027 F1 2080+2580 CT + Võlakirjade emiteerimine 0 0 0 0 0 0 F2 2080+2580 DT ̶ Võlakirjade lunastamine 0 0 0 0 0 0 F3 2081+2581 CT + Laenude võtmine 0 0 0 0 0 0 F4 2081+2581 DT ̶ Laenude tagasimaksmine 0 0 0 0 0 0 F5 2082+2582 DT ̶ Kapitalirendikohustiste tasumine 0 0 0 0 0 0 F6 203200 DT ̶ Viitvõlgade tasumine (intress jm) 0 0 0 0 0 0 F7 2083+2583 DT ̶ Faktooringu tasumine 0 0 0 0 0 0 F8 206+256 DT ̶ Eraldiste tasumine 0 0 0 0 0 0 F9 290+291 CT + Omakap sissemakse laekumine 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 F10 290+291 DT ̶ Omakap vähendamine 0 0 0 0 0 0 F11 298 DT ̶ Divid tasumine 0 0 0 0 0 0 F12 68 DT ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 0 0 0 0 F13 Kokku 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 F14 kontroll3: Põhivara OK: peab = 0! 0 0 0 0 0 0 F15 kontroll4: Laenukohustus OK: peab = 0! 0 0 0 0 0 0 F16 kontroll5: Kapital&reservid OK: peab = 0! 0 0 0 0 0 0 F17 kontroll6: Akumul tulem OK: peab = 0! -526 0 0 0 0 0 juhend Standard Positsioon - bilanss 2022 2023 2024 2025 2026 2027 A1a B2-B6+B8+B9+B10-F9-F10Finantsvarad 13 943 12 842 19 397 28 725 35 444 16 614 A1b aastane muutus 257 -4 101 3 555 6 328 3 718 -21 830 A1c B16 Kohustused 12 943 10 649 18 553 28 730 36 436 18 681 A1d aastane muutus 4 026 -2 295 7 905 10 176 7 706 -17 755 4.2. A1 A1b-A1d Positsioon - bilanss -3 769 -1 806 -4 349 -3 848 -3 988 -4 075 0 0 0 0 0 0 A2a B1-A1a Mitte-Finantsvarad 60 740 115 153 290 163 604 289 993 520 1 022 294 A2b aastane muutus 34 703 57 412 178 011 317 125 392 232 31 773  A2c B24 Netovara 61 740 117 346 291 008 604 285 992 528 1 020 227 A2d aastane muutus 30 934 55 606 173 662 313 277 388 244 27 699 4.3. A2 A2d-A2b Positsioon - kontroll -3 769 -1 806 -4 349 -3 848 -3 988 -4 075 Positsioon - tulem ja RV 2022 2023 2024 2025 2026 2027 4.4. A3 (T16-T13+T18)+(I1+I2)+(F9+F10+F11) Positsioon - tulem ja RV -3 243 -1 806 -4 349 -3 848 -3 988 -4 075 4.6. A4 A1-A3 kontroll7: Pos OK: peab = 0! -526 0 0 0 0 0 Tegevuse tulemlikkus 2022 2023 2024 2025 2026 2027 5.1.1. A5a T1+T6+T9-T13 rahaline ärikasum e. tegevustulem (EBITDA) 28 427 52 606 170 662 310 277 385 244 24 699 5.1.2. A5 A5a/T1 0% rahaline kasumlikkus 72% 64% 79% 89% 97% 66% 5.3. A6 -T1/(T6+T9) kulu kattekordaja 3,5 2,8 4,8 9,1 30,4 3,0 5.4. A6a T14 tegevustulem 28 414 52 606 170 662 310 277 385 244 24 699 5.5.1. A6b T14/T1 # 0% tegevustulemi puudujäägi ulatus 71,8% 63,8% 79,0% 89,0% 96,7% 66,2% 5.5.2. A6c B26+B27 tegevustulemi puudujäägi kate akumul tulemiga 47 512 100 118 270 779 581 056 966 300 990 999 võlakohustised ja likviidsus 2022 2023 2024 2025 2026 2027 6.1.1. A7a B3+B9 Likviidsed varad 6 748 10 352 16 907 26 235 32 954 14 124 6.1.2. A7b B16 Võlakohustus 12 943 10 649 18 553 28 730 36 436 18 681 6.1.3. A7 A7b--A7a Neto-võlg=Võlakohustus--Likviidsed varad 6 195 297 1 646 2 494 3 482 4 557 6.1.4. A8 A7/T1 40% LNeto-Võlakoormus 16% 0% 1% 1% 1% 12% 6.2. A9 A7/A4a 0 5 võlakohustuste katteperiood 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 6.3.1. A10a F2+F4+F5+F6+F7+F8 aastane finantskohustis 0 0 0 0 0 0 6.3.2. A10 A4a/A10a 1,2 Lfin-kohustise kattekordaja (DSCR) #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 6.4.1. A11a B2--B17 0 käibekapital=käibevara--lühikohustis 2 058 5 532 10 074 16 181 18 948 -149 6.4.2. A11 B2/B17 1 Llühikohustise kattekordaja 1,2 1,7 2,0 2,2 2,1 1,0 6.4.3. A12 -B3/((T6+T9-T13+T15)/12) 1 1 kuu kulude kattevõime aastalõpu rahaga 7,3 4,2 4,5 8,2 30,2 13,4 antud laenumahu riskisus 2022 2023 2024 2025 2026 2027 7.1.1. A13 B14/B1 60% laenuportfelli osakaal varades 0% 0% 0% 0% 0% 0% 7.1.2. A14 B24/B14 40% kapitali adekvaatsus #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! varade ja kapitali kasutamise efektiivsus 2022 2023 2024 2025 2026 2027 8.1.1. A15 B7/B1 põhivara osakaal varadest 81% 90% 94% 95% 97% 98% 8.1.2. A16 I1/B12 mat pv inv osakaal mat põhivarast 55% 49% 61% 52% 39% 3% 8.1.3. A17 T1/B1 varade kasutamise efektiivsus 0,5 0,6 0,7 0,6 0,4 0,0 8.1.4. A18 T1/B12 mat pv kasutamise efektiivsus 0,7 0,7 0,8 0,6 0,4 0,0 8.2. A19 B24/B1 # 33% Lomakap e. netovara kordaja 83% 92% 94% 95% 96% 98% omatulu ja toetused 2022 2023 2024 2025 2026 2027 9.1.1. A20 T3/T1 5% omatulu=netokäibe osakaal kogutulust 0% 0% 0% 0% 0% 0% 9.1.2. A21 (T2+T4)/T1 95% saadud toetuste osakaal tulus 100% 100% 100% 100% 100% 100% 9.1.3. A22 T6/(T6+T9) 95% antud toetuste osakaal kogukulust 66% 69% 79% 74% 22% 20% tegevuse käive, kasumlikkus ja efektiivsus 2022 2023 2024 2025 2026 2027 10.1.1. A23 T3/B1 # N/A varade käibe efekt=netokäive/varad N/A N/A N/A N/A N/A N/A 10.1.2. A24 T3/B12 # N/A pv käibe efekt=netokäive/mat+immat pv N/A N/A N/A N/A N/A N/A 10.2.1. A25 T14/T1 # N/A äritegevuse kasumlikkus N/A N/A N/A N/A N/A N/A 10.2.2. A26 T19/T1 # N/A puhaskasumimäär N/A N/A N/A N/A N/A N/A 10.2.3. A27 T19/B1 # N/A varade kasumlikkus (ROA) N/A N/A N/A N/A N/A N/A 10.2.4. A28 T19/B24 # N/A omakapitali kasumlikkus (ROE) N/A N/A N/A N/A N/A N/A Koondpilt 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Tulud kokku 39 557 82 402 216 153 348 572 398 343 37 337 sh müügitulu 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetused 39 557 82 402 216 153 348 572 398 343 37 337 Kulud kokku -11 144 -29 796 -45 491 -38 295 -13 100 -12 638 sh tegevus- ja ülalpidamiskulu -3 814 -9 260 -9 677 -9 935 -10 233 -10 125 sh antud toetused -7 330 -20 536 -35 814 -28 360 -2 866 -2 514 Ärikasum 28 414 52 606 170 662 310 277 385 244 24 699 Puhaskasum 28 459 52 606 170 662 310 277 385 244 24 699 Varad kokku 74 683 127 995 309 561 633 014 1 028 964 1 038 908 Käibevara 14 429 13 328 19 883 29 211 35 929 17 100 Põhivara 60 255 114 667 289 678 603 803 993 035 1 021 808 Kohustised kokku 12 943 10 649 18 553 28 730 36 436 18 681 sh lühikohustised 12 371 7 796 9 809 13 030 16 981 17 249 sh laenukohustised 0 0 0 0 0 Omakapital e. netovara 61 740 117 346 291 008 604 285 992 528 1 020 227 Riigieelarve seadus §6 lg2 ja 3: KVJI põhitegevustulem peab olema tasakaalus; võib olla puudujäägis kuni 30% põhitegevuse tulust, kui puudujääk kaetakse akumul tulemiga Riigieelarve seadus §10: KVJI Netovõlakoormuse lubatud piir: 40% sama eelarveaasta põhitegevuse tuludest. Ületamisel vajalik taotleda VV luba Rahandusministri määrus nr 29, 16.05.2012 Kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusmetoodika Rahandusministri määrus nr 24, 01.07.2015 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika  Tabel 1. Rail Baltic Estonia CEF ja SF eelarve 2023 Projekti nr ja nimetus 2023, eur A - Ülemiste ühisterminal 17 118 585 A.001 - Ülemiste reisiterminal 6 803 226 A.003 - Ülemiste raudteeinfrastruktuur 10 315 359 B - Muuga kaubaterminal 1 274 611 B.001 - Raudteed ja raudteerajatised 851 638 B.002 - Maardu tee sõlm ja tehnovõrgud 106 147 B.003 - Maanteerajatised, teed, platsid 136 004 B.004 - Hooldedepoo koos ühendusteedega, platsidega 180 822 C - Soodevahe kuivsadam 261 456 C.001 - Soodevahe kuivsadama raudteetaristu rajamine 120 535 C.002 - Soodevahe kuivsadama ehitamise ettevalmistamine, sissesõiduteede ja platside ettevalmistamine, mullatööd ning tehnovõrkude väljaehitamine 20 389 C.003 - Soodevahe kuivsadama hoonete rajamine, teede ja platside asfalteerimine, seadmete paigaldamine, raudteetaristu ühendamine Rail Baltica põhitrassiga 120 533 D - Rail Baltic Põhitrass 8 186 775 D.001 - Põhitrassi horisontaalsed tegevused 644 108 D.002 - Põhitrassi lõik nr 2 (Tallinn-Rapla) 1 659 041 D.003 - Põhitrassi lõik nr 1 (Pärnu-Rapla) 1 275 750 D.004 - Põhitrassi lõik nr 3 (Pärnu-Eesti/Läti piir) 199 018 D.005 - Kõrgepingeliinid ja gaasimagistraalide ristumised 4 408 858 D* - Põhitrassi projekteerimine 8 011 164 D*.001 - Projekteerimine: horisontaalsed tegevused 1 851 297 D*.002 - Projekteerimine: Põhitrassi lõik nr 2 (Tallinn-Rapla) 2 450 503 D*.003 - Projekteerimine: Põhitrassi lõik nr 1 (Pärnu-Rapla) 2 197 611 D*.004 - Projekteerimine: Põhitrassi lõik nr 3 (Pärnu-Eesti/Läti piir) 1 511 752 E - Pärnu reisiterminal 883 791 E.001 - Pärnu reisiterminal 346 678 E.002 - Lao tn 537 113 F - Pärnu kaubaterminal 362 069 F.001 - Pärnu kaubaterminali raudteetaristu rajamine ehk etapp 3 130 144 F.002 - Pärnu kaubaterminali ehitamise ettevalmistamine, sissesõiduteede ja platside ettevalmistamine, mullatööd ning tehnovõrkude väljaehitamine ehk etapp 2 115 722 F.003 - Pärnu kaubaterminali hoonete rajamine, teede ja platside asfalteerimine, seadmete paigaldamine, raudteetaristu ühendamine Rail Baltica põhitrassiga ehk etapp 4 116 204 G - Ülemiste veeremidepoo 166 766 G.001 - Ülemiste (Rae) veeremidepoo 55 589 G.002 - Depoohoone 55 589 G.003 - Sõiduteed ja platsid 55 589 H - Infrastruktuuri hoolduskeskus ja -punktid (Soodevahe, Pärnu, Rapla) 2 492 075 H.001 - Pärnu infrastruktuuri hoolduspunkt 1 011 321 H.002 - Soodevahe infrastruktuuri hoolduspunkt 1 480 755 H.003 - Rapla infrastruktuuri hoolduspunkt H.004 - Soodevahe 1520mm raudteeühendus I - Kohalikud peatused 936 216 I.001 - Assaku 69 050 I.002 - Luige 77 348 I.003 - Saku 115 619 I.004 - Kurtna 89 174 I.005 - Kohila 116 492 I.006 - Rapla 153 117 I.007 - Järvakandi 90 761 I.008 - Kaisma 77 032 I.009 - Tootsi 68 727 I.010 - Urge 78 897 I.011 - Surju I.012 - Häädemeeste K - Rajatised 35 878 407 K.001 - Rajatsed (Harju) 11 036 851 K.002 - Rajatised (Rapla) 6 173 891 K.003 - Rajatised (Pärnu) 7 870 K.004 - Rajatised (KOV) 3 891 809 K.005 - Ökoduktid 13 139 398 K.006 - Muud rajatised üle raudtee 679 000 K.007 - Raudtee rajatised 949 588 L - Kontaktvõrgu liitumised elektrivõrguga 1 081 726 L.001 - Järveküla liitumise ehitus 90 251 L.002 - Järvakandi liitumise ehitus 320 L.003 - Kotka (endine Surju) liitumise ehitus 991 155 Tööde elluviimise kulud 5 768 816 KOKKU RBE INVESTEERINGUD 74 653 642 KOKKU KOOS RBE ADMINISTREERIMISKULUDEGA 80 422 458 Tabel 2. Rail Baltic Eesti osa eelarve prognoos CEF, RRF ning SF vahenditest 2023, 2024-2027 vastavalt RES projektile EL eelarveperiood 2023, mln eur 2024, mln eur 2025, mln eur 2026, mln eur 2027, mln eur Eelarveperiood 2014-2020 (sõlmitud rahastamislepingud)¹ 68,51 58,55 0,00 0,00 0,00 Eelarveperiood 2021-2027 (indikatiivne taotlus- ja lepingumaht)² 11,91 143,68 301,67 374,34 28,08 RRF vahendid 2,00 13,92 14,79 0,34 0,00 SF vahendid 0,00 0,00 32,11 23,66 9,26 KOKKU RB EELARVE 82,42 216,15 348,57 398,34 37,34 ¹ Vastavalt sõlmitud rahastamislepingutele CEF I - CEF III ning CEF VI - CEF VII 2 Indikatsioon projekti Eesti tegevuste elluviimise võimekusest, tegelikud investeeringumahud sõltuvad EL 2021-2027 eelarveperioodi vahendite aastate- ja taotlusvoorude-vahelisest jaotusest ning taotlusvoorude tulemustest, mis ei ole veel teada  Mart Võrklaev Rahandusministeerium 13.09.2023 nr 1-4/23/4228 Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks“ eelnõu Austatud rahandusminister Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks“ eelnõu. Palume esitada Kliimaministeeriumile ja Riigikantseleile arvamus ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal minister Lisad: 1. Korralduse eelnõu; 2. Seletuskiri; 3. Sisukokkuvõte; 4. Finantsplaan; 5. Investeeringute kava. Sama: Riigikantselei Kalju Kukk, 626 2815 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU .2023 KORRALDUS Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks Riigivaraseaduse § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel: 1. Volitada kliimaministrit otsustama ainuosaniku otsusega OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamine ühe euro võrra summani 2509 eurot ühe uue 1 eurose nimiväärtusega osa väljalaskmise teel, tasudes selle eest rahalise sissemaksega summas 3 000 000 eurot. Osade nimiväärtust ületav summa 2 999 999 eurot loetakse ülekursiks. 2. Kehtestada, et kõik uued osad märgib ja omandab ainuaktsionärina Eesti Vabariik. 3. Määrata omandatavate osade valitsejaks Kliimaministeerium. Peaminister Kaja Kallas Riigisekretär Taimar Peterkop  Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks“ eelnõu sisukokkuvõte Osaühing Rail Baltic Estonia (https://rbestonia.ee) asutati 10.10.2014. a eesmärgiga esindada Eesti riigi huve Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS ning viia ellu Rail Balticuga seotud tegevusi koostöös ühisettevõttega. Osaühingu tegevus on lisaks eelnevale seotud Rail Baltic raudtee (edaspidi RB) arendamise ja rajamisega Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi huvides. Üheks tegevussuunaks on riikidevahelises koostöös osalemine ning aktsiate omamine ja aktsionäri õiguste teostamine Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS. Vastavalt 15.09.2020 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) käskkirjaga nr 186 kinnitatud „Omaniku ootused OÜ-le Rail Baltic Estonia“ saab OÜ Rail Baltic Estonia rajatava Rail Baltic raudtee infrastruktuuri haldajaks Eesti Vabariigi territooriumil asuval osal. OÜ Rail Baltic Estonia järgib raudteeseaduse ning Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid, et tal oleks võimalik taotleda raudteeinfrastruktuuri ettevõtja tegevusluba Rail Baltic raudtee valmimisel ja avalikuks kasutuseks määramisel. Vastavalt RB Rail AS asutamisel 28.10.2014 sõlmitud aktsionäride leppele tegid asutajad, sealhulgas OÜ Rail Baltic Estonia, RB Rail AS asutamisel aktsiakapitali sissemakseid summas 1 950 000 eurot ehk 650 000 eurot aktsionäri kohta. Lisaks lepiti asutamislepingus kokku, et alates 2015. aastast suurendatakse RB Rail AS omakapitali järgneva kolme aasta jooksul (2015- 2017), igal aastal 1 950 000 euro võrra. Selleks tegid aktsionärid aktsiakapitali sissemaksed igal aastal kogusummas 1 950 000 eurot ehk 650 000 eurot aktsionäri kohta (iga 1-eurose nominaalväärtusega aktsia eest tasuti lisaks 649 999 euro suurune ülekurss). Tuginedes iga- aastastele lepingutele kasutati sama skeemi ka aastatel 2018 ja 2019. Alates 2020. aastast RB Rail AS aktsiakapitali ei suurendata, ühisettevõtte tegevusi rahastatakse aktsionäride poolt projektijuhtimisteenuse ostmise ning Euroopa Ühendamise Rahastu vahenditest rahastatavate tegevuste kohustusliku kaasrahastamise kaudu. RB projekt on lõpetamas aktiivset projekteerimise faasi, käivitunud on esimesed ehitusprojektid. Eesti riigieelarvest on kavandatud 2023. aastaks OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks 3 000 000 eurot, millest üks euro on nimiväärtuse suurendamise eest ja 2 999 999 eurot on ülekurss. OÜ-l Rail Baltic Estonia puuduvad Rail Balticu projekti käivitamisfaasis tulud ning 3 miljoni euro suurust sissemakset on vaja tasumaks äriühingute jooksvaid kulusid ning viimaks läbi vajalikke uuringuid ja konsultatsioone. Samuti on rahalisi vahendeid vaja osaliselt projektijuhtimise teenuste sisse ostmiseks RB Rail AS-lt, täiendavalt CEF rahastuslepete raames rahastatavatele tegevustele. Käesoleva korraldusega küsib kliimaminister riigivaraseaduse § 76 alusel Vabariigi Valitsuse volitust suurendamaks OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali 1 euro võrra 2508 eurolt 2509 eurole ning teostamaks OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali sissemakset summas 3 000 000 eurot, millest üks euro on nimiväärtuse suurendamise eest ja 2 999 999 eurot on ülekurss. Lähtume EL konkurentsi peadirektoraadi poolt esitatud põhimõttest, et Rail Baltica rahastamisel ei ole tegemist riigiabiga, sest raudtee infrastruktuuri riigipoolne rahastamine ei mõjuta EL liikmesriikide vahelist kaubandust ja konkurentsi. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare (tel 53 478 437; [email protected]). 1