Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ eelnõu

Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 2 Püügiõiguse tasumäärad Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Tabel. Kutselisel kalapüügil Läänemerel kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel Kalaliik Tasumäär 2024. aastal eurodes tonni kohta Räim 4,20 Kilu 4,40 Tursk 8 Lest 15,5  Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 4 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel Tabel. Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel teistel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarvud ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas Piirarv Piirarv Püügivahend ja 2024. aastal Maakond Veekogu (registrikood) 2024. aastal tingimus eurodes tükkides tüki kohta Nakke- või raamvõrk 3 0,95 Kahala järv (VEE2001600) Ääre- või avaveemõrd 2 13,25 Männiku järv (VEE2006020) Nakke- või raamvõrk 1 0,95 Harju Rummu järv (VEE2001400) Nakke- või raamvõrk 1 0,95 maakond Soodla veehoidla (VEE2002410) Nakke- või raamvõrk 1 14,08 Silmumõrd 45 0,95 Nimetamata siseveekogudel kokku Silmutorbik 700 0,60 Narva jõe (VEE1062200) alamjooks Silmutorbik 15 000 0,60 hüdroelektrijaamast suudmeni Ida-Viru maakond Narva veehoidla (VEE2015410) ja Nakke- või raamvõrk 80 3,25 Narva jõe (VEE2062200) ülemjooks Peipsi järvest kuni Kulgu paisuni Ääre- või avaveemõrd 40 0,95 Nakke- või raamvõrk; kasutamiseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, 8 0,95 Jõgeva Kuremaa järv (VEE2055400) septembris, oktoobris, maakond novembris ja detsembris Õngejada 5 27,27 Ääre- või avaveemõrd 10 190,43 Pikkjärv (VEE2056900) Ääre- või avaveemõrd 2 4,12 Nõva jõgi (VEE1103700) Silmutorbik 50 0,6 Riguldi jõgi (VEE1103900) Silmutorbik 50 0,6 Lääne maakond Nakke- või raamvõrk; Sutlepa meri (VEE2039710) kasutamiseks jääalusel 15 1,78 püügil Lääne- Silmumõrd 17 0,95 Viru Kõik siseveekogud kokku maakond Silmutorbik 500 0,6 Ermistu järv (VEE2082300) Nakke- või raamvõrk 5 0,95 1  Piirarv Piirarv Püügivahend ja 2024. aastal Maakond Veekogu (registrikood) 2024. aastal tingimus eurodes tükkides tüki kohta Ääre- või avaveemõrd 5 3,08 Pärnu Silmumõrd 15 1,36 maakond Nimetamata siseveekogudel kokku Silmutorbik 2000 0,6 Mullutu laht (VEE2088610) Ääre- või avaveemõrd 4 128 Saare Nasva jõgi (VEE1165300) Jõemõrd 6 128 maakond Nimetamata siseveekogudel kokku Silmumõrd 4 0,95 Jõemõrd 6 6,16 Ahja jõgi (VEE1047200) Nakke- või raamvõrk 1 0,95 Nakke- või raamvõrk 2 3,84 Elistvere järv (VEE2065100) Ääre- või avaveemõrd 1 0,95 Jõemõrd 61 38,35 Kaldanoot 7 1,44 Emajõgi (VEE1023600) Nakke- või raamvõrk 11 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 9 0,95 kuni 1 m Nakke- või raamvõrk; kasutamiseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, 6 3,53 Kaiavere järv (VEE2057100) septembris, oktoobris, novembris ja detsembris Õngejada 5 96,15 Ääre- või avaveemõrd 11 149,23 Jõemõrd 5 15,79 Tartu Nakke- või raamvõrk 3 0,95 Kalli jõgi (VEE2085400) maakond Ääremõrd suu kõrgusega 1 0,95 kuni 1 m Jõemõrd 4 7,05 Kaldanoot 1 0,95 Nakke- või raamvõrk; Keeri järv (VEE2084100) kasutamiseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, 4 4,91 oktoobris, novembris ja detsembris Ääre- või avaveemõrd 2 8,81 Koosa jõgi (VEE1051100) Jõemõrd 8 27,31 Nakke- või raamvõrk; kasutamiseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, 14 2,03 juulis, augustis, Saadjärv (VEE2065300) septembris, oktoobris ja novembris Õngejada 10 12,37 Ääre- või avaveemõrd 16 248,85 2  Piirarv Piirarv Püügivahend ja 2024. aastal Maakond Veekogu (registrikood) 2024. aastal tingimus eurodes tükkides tüki kohta Kaldanoot 2 0,95 Nakke- või raamvõrk; kasutamiseks jaanuaris, Võru veebruaris, märtsis, 10 1,54 Vagula järv (VEE2126100) septembris, oktoobris, maakond novembris ja detsembris Õngejada 6 129 Ääre- või avaveemõrd 10 114,06 Nakke- või raamvõrk 321 37,56 Võrtsjärv (VEE2083800) Ääre- või avaveemõrd 323 229,13 3  Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 5 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel Tasu 2024. Liik aastal 288 Krevetilised NAFO piirkonnas 3M eurot/püügipäev Krevetilised NAFO piirkonnas 3L 63,90 eurot/t Lühiuimkalmaar 30 eurot/t Makrell 21 eurot/t Meriahven 22 eurot/t Pikklest 32 eurot/t Railised 4,5 eurot/t Sinine molva 30 eurot/t Süvalest 63,90 eurot/t Süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba 12 eurot/t Tursk 35 eurot/t Reguleerimata liigid NAFO piirkonnas 31,95 eurot/t Reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas 31,95 eurot/t Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Teravmägede piirkonnas ja Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas Tasu 2024. aastal eurodes Püük, piirkond Püügivõimalus 2024. aastal püügipäeva või tonni kohta Krevetipüük Samal ajal kuni kolm Eesti 235 Teravmägede lipudokumendiga laeva kokku eurot/püügipäev püügipiirkonnas 377 püügipäeva ulatuses Arktikakrabi püük Üks Eesti lipudokumendiga 63,90 Teravmägede kalalaev eurot/püügipäev piirkonnas Reguleerimata liikide püük Edela-Atlandi Piiramata 12,78 eurot/t püügipiirkonnas  Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Tabel. Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas Piirarv Tasu 2024. 2024. aastal Veekogu, maakond Püügivahend aastal eurodes tüki tükkides kohta Avaveevõrk 850 18,06 Kaldanoot 1 0,95 Peipsi järv, Kaldavõrk 127 5,06 Ida-Viru maakond Põhjanoot ehk mutnik 8 1278 Pöörinoot 1 0,96 Ääre- või avaveemõrd 126 78,09 Avaveevõrk 700 18,06 Juhtaiata mõrd 5 4,57 Kaldanoot 1 0,95 Peipsi järv, Kaldavõrk 233 5,06 Jõgeva maakond Põhjanoot ehk mutnik 4 1278 Pöörinoot 1 0,96 Õngejada 10 0,95 Ääre- või avaveemõrd 135 78,09 Avaveevõrk 450 18,06 Kaldanoot 1 0,95 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, Kaldavõrk 131 5,06 Põlva maakond Mõrd mõrrajadas 261 77,45 Püüvõrk 13 128 Avaveevõrk 1000 18,06 Kaldanoot 2 0,95 Kaldavõrk 190 5,06 Peipsi ja Lämmijärv, Mõrd mõrrajadas 229 77,45 Tartu maakond Põhjanoot ehk mutnik 8 1278 Pöörinoot 1 0,96 Püüvõrk 2 128 Ääre- või avaveemõrd 150 78,09 1  Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 1 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Tabel 1. Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel maakondade ja veealade kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarvud ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas Tasu 2024. Piirarv aastal Maakond ja püügiruut* Püügivahend 2024. aastal eurodes tükkides tüki kohta Avaveemõrd 80 18,88 Harju maakond, Kastmõrd 8 0,95 püügiruudud 109, 110, 114, 117, 118, 121, 122, 125, Nakke- või raamvõrk 1559 1,66 126, 129, 130, 133, 134, Rivimõrd 40 0,95 137, 138, 140, 141, 143, Veonoot 1 0,95 144, 147, 148, 151, 152, Õngejada 76 0,95 155, 156, 159, 160, 162 – 164 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 61 1,36 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 101 0,95 Kastmõrd 17 43,94 Nakke- või raamvõrk 2198 2,64 Hiiu maakond, püügiruudud Põhjanoot 2 0,95 243− 245, 257– 259, Rivimõrd 500 0,95 270– 272, 281, 282, 289– 292, 299– 302, 309– 312, Veonoot 3 0,95 322– 324, 335– 337, 352 Õngejada 200 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 250 54,17 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 65 8,90 Avaveemõrd 30 29,16 Kastmõrd 30 128,00 Ida-Viru maakond, Nakke- või raamvõrk 658 1,66 püügiruudud 35, 36, 42, 43, Rivimõrd 2 0,95 49, 50, 56, 57, 63, 64, 70, 71, 77, 78, 83– 85 Õngejada 2 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 20 18,75 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 12 0,95 Avaveemõrd 30 33,63 Lääne maakond, Kastmõrd 30 14,38 püügiruudud 160, 162– 164, Nakke- või raamvõrk 2140 2,64 167– 172, 226– 230, 241– 244, 256– 258, 270 Rivimõrd 945 0,95 Õngejada 130 0,95 1  Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 85 29,18 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 70 8,42 Lääne maakond, Vormsi saare püsielanikud, püügiruudud 160, 162–164, Nakke- või raamvõrk 45 2,64 167– 172, 226– 230, 241– 244, 256– 258, 270 Avaveemõrd 30 3,28 Kastmõrd 3 0,95 Lääne-Viru maakond, püügiruudud 70, 71, 77, 78, Nakke- või raamvõrk 998 1,66 83– 85, 88– 90, 93– 95, Rivimõrd 2 0,95 98– 100, 103– 105, 109, Õngejada 25 0,95 110, 114 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 75 1,40 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 29 0,95 Avaveemõrd 482 51,75 Nakke- või raamvõrk 3361 3,46 Pärnu maakond, Rivimõrd 239 1,71 püügiruudud 171– 183, 188, Veonoot 8 0,95 189, 195, 196, 202, 203, 209, 210, 216, 217, 230 Õngejada 338 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 130 92,64 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m** 301 30,79 Pärnu maakond, püügiruudud 173– 183, 188, Kastmõrd 151 128,00 189, 195, 196, 202, 203, 209, 210, 216, 217 Avaveemõrd 5 51,75 Pärnu maakond, Kihnu Nakke- või raamvõrk 548 3,46 saare püsielanikud, Rivimõrd 31 1,71 püügiruudud 171– 183, 188, 189, 195, 196, 202, 203, Veonoot 11 0,95 209, 210, 216, 217, 230 Õngejada 474 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m** 12 30,79 Pärnu maakond, Kihnu saare püsielanikud, Kastmõrd 21 128,00 püügiruudud 176− 178, 182, 188, 195 Nakke- või raamvõrk 106 3,46 Pärnu maakond, Manõja Rivimõrd 5 1,71 saare püsielanikud, Veonoot 1 0,95 püügiruudud 171– 183, 188, 189, 195, 196, 202, 203, Õngejada 33 0,95 209, 210, 216, 217, 230 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 1 92,64 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m** 2 30,79 Pärnu maakond, Manõja saare püsielanikud, Kastmõrd 3 128,00 püügiruudud 176− 178, 182, 188, 195 Avaveemõrd 130 23,18 2  Kaldanoot 2 0,95 Kastmõrd 95 5,47 Saare maakond, püügiruudud 171– 173, Nakke- või raamvõrk 2070 2,64 210– 212, 216– 220, Põhjanoot 12 8,81 230– 236, 245– 251, Pöörinoot 3 0,95 259– 264, 272– 275, 283, 284, 291– 294, 302– 305, Rivimõrd 650 0,95 312– 316, 324– 330, Tõstevõrk 5 0,95 337– 343, 352– 357, Õngejada 208 0,95 368– 371 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 265 28,32 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 197 6,03 Saare maakond, Ruhnu saare püsielanikud, Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 5 28,32 püügiruut 235 Saare maakond, Ruhnu saare püsielanikud, Nakke- või raamvõrk 37 2,64 püügiruudud 171– 173, 210– 212, 216– 220, 230– 236, 245– 251, 259– 264, 272– 275, 283, 284, 291– 294, 302– 305, Pöörinoot 1 0,95 312– 316, 324– 330, 337– 343, 352– 357, 368– 371 * Eesti territoriaalvees paiknevad püügiruudud ** Kasutada on lubatud ühe kerega ääremõrda suu kõrgusega kuni 1 m Tabel 2. Agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalused ja püügiõiguse tasu aastas Tasu Püügivõimalus 2024. aastal Maakond 2024. aastal eurodes tonni kohta Hiiu maakond 1000 t 1,25 Saare maakond 1000 t 1,25 3  Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsus kehtestab igaks kalendriaastaks kutselise kalapüügi võimalused kalavarude seisundist lähtudes maakondade, siseveekogude ja merel veealade kaupa ning püsiasustusega väikesaarte alaliste elanike jaoks püsiasustusega väikesaarte kaupa. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestatakse järgmise aasta kalapüügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel sellele aastale eelneva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi EL) ei määra püügivõimalusi hilisemal ajal. Pärast seda, kui EL on liidus reguleeritavate kalaliikide püügivõimalused riikidele kehtestanud, määrab Vabariigi Valitsus 60 tööpäeva jooksul kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele kõnesoleva aasta nende kalaliikide püügivõimalused, mida kasutavad ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. Määrus ei käsitle Läänemeres riikide vahel reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi, sest EL ei ole nende kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel jaotanud ning sellekohane ELi määrus jõustub tavapäraselt novembris. KPSi § 48 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib loa andja juhul, kui EL ei ole 15. detsembriks püügivõimalusi kehtestanud, jagada taotlejate vahel kuni 50% taotletavale aastale eelnenud aastal kehtestatud püügivõimalustest. Määrusega sätestatakse nende kalaliikide püügiõiguse tasumäärad. Samuti sätestatakse määrusega kalalaeva kalapüügiloa alusel teatud kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks väljaspool Läänemerd rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide vetes. ELis jagatakse kalapüügikvoodid ELi püügivõimaluste määrusega liikmesriikide vahel ajalooliselt kujunenud tava järgi ja kvoodiosakute alusel. Vabariigi Valitsus sätestab määrusega selle lisas 1 kalapüügivõimalused merel maakondade piire arvestades. Asjakohased alad kehtestatakse maakonnapiiride kaldajoonest avavee poole jääval mere veealal kalapüügieeskirja lisas 6 esitatud väikeste püügiruutudena. KPSi § 6 kohaselt makstakse kalapüügiõigustasu keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. KeTSi § 11 sätestab, et kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest ja veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. Kutselise kalapüügi õiguse tasu ei või ületada 4% tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, võttes arvesse KeTSiga kehtestatud piirmäärasid ja seadusest tingitud erisusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt on kala harilik väärtus kohalik keskmine esmamüügihind. KeTSi § 11 lõike 2 punkti 1 kohaselt kehtestab kutselise püügiõiguse tasumäärad igaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja selle võimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest. Eelnõus on enamikele püügivahenditele määratud tasu suurus 3,5% kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest. Mõnedele püügivahenditele kehtestatakse KeTSist tulenev suurim võimalik tasu, kuna eelmise aasta kalasaak oli väga suur: arvutuslikult on sellistel juhtudel 4% saagi keskmisest väärtusest ühe 1 püügivahendi kohta suurem kui KeTSiga seatud rahaline maksimumpiir. Paljudele püügivahenditele kehtestatakse aga ka KeTSiga sätestatud väikseim võimalik tasu, kuna saagid on eelmisel aastal olnud kas väga väikesed või sootuks puudunud ning 4% oleks väiksem kui KeTSiga määratud miinimumpiir. Erinevalt teistest püügivahenditest arvutatakse viies siseveekogus angerjapüügi vahenditele püügiõigustasu mitte saagi väärtuse põhjal, vaid KeTSi § 11 lõike 5 järgi angerja asustamiseks tehtud kulutuste põhjal. Seejuures võetakse aluseks kõik riigi tehtud kulutused eelmise seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul. Määruse koostamisel on tuginetud ametlikule püügistatistikale ning Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ja Eesti Maaülikooli teadlaste soovitustele ning ülevaadetele, mis sisalduvad kalavarude uuringute aruannetes. Aruannetele on viidatud seletuskirja vastavate punktide all. Seletuskirja lisas 1 on esitatud tabelid, millest on täpsemini näha nii järgmise aasta kutselise kalapüügi püügiõiguse tasude arvutuskäik kui ka eelmise aasta tasude võrdlus. Tabelites ei ole esitatud angerja asustamisveekogudes angerjapüügivahenditele kehtestatavaid tasusid, kuna need arvutuskäigud on esitatud seletuskirja vastava punkti all. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna nõunikud Elo Rasmann (626 0715, [email protected]) ja Aare Tuvi (626 0712, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud sama ministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk (625 6229, [email protected]). Keeleliselt on eelnõu ja seletuskirja toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel 2.1.1. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud rannapüügil Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi (TÜ EMI) töö „Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2022.–2024. aastal“ 2022. aasta lõpparuande järeldustest selgub, et rannakalanduse püügivõimsus ehk kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püüniste piirarv ei ole varude suurusega kooskõlas ning kalavarude seis on paljudes rannikupiirkondades ja paljude kalaliikide puhul liiga suure püügisurve tõttu kesine. Ühtlasi on aruandes kirjas, et kindlasti ei tohi püügikoormust kuskil suurendada (aruande leiab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt aadressil https://agri.ee/media/9912/download). Rannikumere püügivahendite arvu vähendamist on teadlased soovitanud kord tugevama, kord leebema sõnastusega alates 2000ndate aastate algusest. Esialgu soovitati püügikoormust vähendada üksikutes piirkondades (Pärnu laht, Väinameri), hiljem laienes soovitus kõigile rannikumere piirkondadele (aruanded leiab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt aadressil https://agri.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/uuringud). Heas seisus varude hulk on alates 2016. aastast olnud languses ning aastal 2022 moodustas selliste varude osakaal 42%. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKA) seab eesmärgiks, et aastaks 2030 peab olema 65% kalavarudest heas seisus. Püügivahendite piirarvud on sõltumata püügivahendist (üksiku erandiga) püsinud samal tasemel 2000ndate aastate algusest saati ja seda hoolimata varude seisu muutumisest. KPSi 2 § 45 lõike 1 järgi peaksid aga eelseisva aasta püügivõimalused (rannapüügil püügivahendite piirarvud) lähtuma kalavarude seisundist. TÜ EMI on välja töötanud soovitused püügikoormuse vähendamiseks rannakalanduses (vt aruannet Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt aadressil https://agri.ee/media/10159/download). Vähendamissoovitused on üsna märkimisväärsed (sõltuvalt piirkonnast −30 kuni −80%) ja väljendavad selgesti, et püügikoormuse vähendamine on väga vajalik. Kalurite püügiaktiivsus on väga varieeruv – on kalureid, kes asetavad vaid korra aastas oma püügivahendid püügile; samas on neid, kes püüavad hooajati, aga stabiilselt väikese hulga püügivahenditega; ning on neid, kes kasutavad püüdmise tippajal enamikku või kõiki enda kasutada olevaid püügivahendeid. Tulemuseks on olukord, kus aasta jooksul suurim korraga kasutatud püügivahendite hulk on võrreldes maksimaalse lubatuga väike (keskmiselt umbes 42,6%, varieerudes sõltuvalt piirkonnast ja püügivahendist 6 kuni 100% vahel). Ühest küljest võib püügivahendi kasutamatajätmist pidada keskkonnasäästlikuks tegevuseks, sest püügivahend, mis pole püügile asetatud, ei ohusta otseselt ka kalavaru. Aga samal ajal on võimalik see lubatud, aga sel hetkel püügil mitteolev püügivahend igal ajal püügile asetada ning püügile asetamise hetkel muutub see lisakoormuseks kalavarule. Seda on täheldatud juhtudel, kui piirkonnas tekivad kaladel tugevamad vanuseklassid – tava-aastal jõude seisvad püügivahendid asetatakse varude paranemise esimeste märkide korral püügile ning tekkinud kalade tugevamad vanuseklassid püütakse välja enne, kui varu taastuda jõuab. Kalavarude kehva seisu põhjus on ülepüük ehk püügivõimsust, millega kala püüda, on liiga palju. Ülepüügi toimumist kinnitab varude vanuseline struktuur – populatsioonis puuduvad üldse või on vaid üksikud vanemad isendid ning püük põhineb ka pikaealiste liikide puhul ühel- kahel vanusklassil. Praegune väga suur lubatud püügivahendite arv ei võimalda olukorral paremuse poole muutuda, sest ka suurte põlvkondade püügimõõtu kasvanud isendid on võimalik tava-aastal jõude seisvate püügivahendite merre asetamise korral kiirelt välja püüda. Kõik varude kaitseks kehtestatud tehnilised meetmed suurendavad võimalust tugevate põlvkondade tekkeks. Looduse heitlikkuse vastu ei saa, aga suurem alammõõt, kudealade kaitse ning kudeaegsed püügikeelud tagavad suurema tõenäosusega kudemise õnnestumise ning looduslikele tingimustele vastava järglaskonna tekke. Neist tehnilistest meetmetest pole aga pikema aja vältel piisavat kasu, kui kalurite kasutadaolev püügivõimsus (püügivahendite arv) on niivõrd suur, et tehniliste meetmete toel tekkinud tugevad kalapõlvkonnad on võimalik paari kuni kolme aastaga välja püüda. Kakskümmend aastat on varude head seisu püütud tagada vaid tehniliste meetmete abil, kuid sellest üksi pole kasu olnud, sest kasutadaolev püügivõimsus pole olnud varu suurusega kaugeltki kooskõlas. Olgugi et püügikoormuse vähendamise aruanne soovitab väga suurt vähendamist püügivahendite arvus, on otstarbekas jõuda seatud eesmärgini – saavutada kõigis piirkondades 65% ulatuses kalavarude hea seisund aastaks 2030 – samm-sammult, vähendades seeläbi järsku šokki sektorile, ning anda võimalus seal toimetavatel ettevõtetel teha mõistlikke tulevikuotsuseid (konsolideerumised, püügivõimaluste müümine jne). Siiski, 2024. aastaks rannakalanduse püügivõimalusi, st püügivahendite piirarvu, hoolimata teadussoovitusest ei muudeta. Püügivahendite arvu vähendamise alternatiivina 2024. aastal kaalutakse lisapiirangute jõustamist (püügikeeluajad, silmasuurus, alammõõt), et võimaldada kalavarude paremat taastumist. Meres kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendite loetelu, nende piirarvud, saagi väärtus 2022. aastal ja tasumäärad 2023. ja 2024. aastal on esitatud seletuskirja lisas 1. 3 Määrusega sätestatakse püügivõimalused merel alates 2017. aastast kehtivaid maakonnapiire arvestades. Püügipiirkonnad järgivad maakondade veealade piire, ning eelnõu lisas 1 kirjeldatakse neid väikeste püügiruutude loendina (joonis 1). 2023. aasta püügivõimaluste määrusega jõustati pikenenud kaldajoonega maakondades (Lääne-Virumaa ja Pärnumaa) püügipiirkonnad haldusreformijärgseid maakonnapiire arvestades, kuid üleminekuperioodiks lubati lühenenud kaldajoonega maakondades (Ida-Virumaa ja Läänemaa) püüda varasema haldusjaotuse piirist lähtudes. Sama lähenemine jääb kehtima ka 2024. aastal, ning lühenenud kaldajoonega maakondade püügipiirkondade korrigeerimist kehtivale haldusjaotusele vastavaks kaalutakse lähitulevikus. See tähendab, et pärast muudatust ei saa Läänemaa loaga püüda püügiruudus 172 ning Ida-Virumaa loaga püügiruutudes 83−85. Kalurid, kes seni püüdsid Läänemaa loaga püügiruudus 172 ning Ida-Virumaa loaga püügiruutudes 83−85, saavad liigutada oma püügivahendid koos ajaloolise püügiõigusega vastavalt Pärnumaa või Lääne-Virumaa alla. Läänemaal puudutab maakonnapiiri korrigeerimine 39 kalapüügiga tegelevat ettevõtet, Ida-Virumaal kahte ettevõtet. Selline ajaloolise püügiõiguse korrigeerimine ühe maakonna alt teise alla vajab hilisemate õiguslike vaidluste ärahoidmiseks kõigile osapooltele üheselt arusaadavat protseduuri. KPSi § 50 lõike 1 kohaselt juhul, kui veeala püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, jaotatakse püügivõimalused nende taotlejate vahel, kes on eelmisel kolmel aastal selle veeala püügivõimalusi õiguspäraselt omandanud. KPSi § 51 lõike 1 kohaselt võetakse sama seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud juhul püügivõimaluste jaotamisel arvesse taotleja eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summat ja kõikide sama püügivõimaluse taotlejate eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa jagatist (ajalooline püügiõigus). KPSi § 51 lõike 2 kohaselt on ajaloolise püügiõiguse ulatuse arvutamise metoodika kehtestamine Vabariigi Valitsuse pädevuses. Joonis 1. Püügiruudud, kus maakondade lubadega tohib püüda. Iga maakonna lubade kehtivuspiirkond püügiruutudena on kirjeldatud eri värvides, kusjuures püügiruudud, kus võib püüda mitme maakonna loaga, on tähistatud ruuduliselt; püügiruutudes 171 ja 230 võib püüda kolme maakonna loaga. Tumesinine joon näitab maakonnapiire kuni territoriaalmereni, punane joon kujutab kuni 2017. aastani kehtinud maakondade piire 4 Püügiõigustasud ei ole rannikumere kõigis piirkondades ühesugused, kuna kalasaakide suurus ja liigiline koosseis varieerub üsna suuresti. Seetõttu erinevad ka saakide väärtused, mille põhjal omakorda tasusid arvutatakse. Samas on eelnõu koostamisel silmas peetud, et ühiseid kalavarusid kasutavates piirkondades samade püügivahendite hinnad ei erineks. Seetõttu ühtlustatakse Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa ning Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa nakkevõrkude tasud. Rannikumeres kasutatavate püügivahendite püügiõigustasud esitatakse eelnõu lisas 1. Tasude arvutuskäiku saab jälgida seletuskirja lisas 1 olevast tabelist, kuid muutustest parema ülevaate andmiseks on tasude suurused ja võrdlus eelmise aastaga esitatud allpool joonistel. Graafikutel on maakonnad rühmitatud tasude suuruste alusel, et tagada graafikute loetavus. Jooniselt 2 on näha, et suurem osa Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa 2024. aasta tasudest on 2022. aasta saakide väiksuse või puudumise tõttu väga väikesed ning seejuures on hinnad 2023. aastaga võrreldes enamasti üsna sarnased. Mõnevõrra suurem tasukasv toimus Harjumaal avaveemõrra puhul, sest 2022. aasta lõhe-, merisiia- ja meriforellisaagid olid 2021. aastaga võrreldes märkimisväärselt suuremad. Ka 1−3 m kõrguse suuga ääremõrra tasu Saaremaal kasvas, peamiselt särje ja ahvena suurenenud saakide arvelt. Märkimisväärselt langes Saaremaal põhjanooda tasu, peamiselt ahvenasaagi vähenemise tõttu. Joonis 2. Püügiõigustasud Läänemerel Harju, Lääne-Viru ja Saare maakonnas Joonis 3 kujutab püügiõigustasusid Hiiu, Ida-Viru, Lääne ja Pärnu maakonnas. Neis piirkondades on kalapüügiõiguse eest makstavad summad keskmisest oluliselt suuremad. Ida- Virumaal ja Pärnumaal tuleb kastmõrraga püügi eest 2024. aastal tasuda KeTSile vastavat suurimat võimalikku tasu ehk 128 eurot, mis moodustab vastavalt 2,3% ja 1,7% nende püügivahenditega 2022. aastal püütud saagi väärtusest. Hiiumaal tõusevad tuulehaugi 2022. aasta suure saagi tõttu kastmõrra ning ahvena suure saagi tõttu 1−3 m kõrguse suuga ääremõrra tasud. 5 Joonis 3. Püügiõigustasud Läänemerel Hiiu, Ida-Viru, Lääne ja Pärnu maakonnas Läänemerele 2024. aastaks kehtestatavatest püügiõigustasudest odavneb võrreldes 2023. aastaga 14 tasu, samas kui 18 tasu hind tõuseb ning 24 püügiõigustasu hind jääb samaks. Kõikide püügivahendite püügiõiguse väljaostmise korral laekuks rannikumere püügivahendite tasudest riigieelarvesse ligi 148 600 eurot, mida on ligi 4700 euro võrra vähem kui eelmisel aastal. Agarikku püütakse Saaremaal ja Hiiumaal ning teadussoovituse kohaselt on 2024. aastal lubatud püütav kogus 2000 tonni, mis jaguneb kahe maakonna vahel võrdselt. 2024. aastal on agariku püügiõigustasu KeTSi-järgne vähim lubatud tase ehk 1,25 eurot tonni kohta, mis moodustab 2022. aasta agariku ühe tonni väärtusest 12,5%. Kui kogu võimalik püügivõimalus välja ostetakse, laekub sellest riigieelarvesse kokku 2500 eurot. Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püügiks, sealhulgas agarikupüügiks, on sätestatud eelnõu lisas 1. 2.1.2. Kalapüügiõiguse tasumäärad traalpüügil Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel räime- ja kilupüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel on esitatud eelnõu lisas 2. Kilu ja räime püügiõigustasu (4,4 eurot ja 4,2 eurot) moodustavad mõlemad 2% aastal 2022 püütud kala ühe tonni väärtusest. Läänemere tursavaru on kriisis ja selle sihtpüük on keelatud. Tursa ja lesta püügiõiguse tasumäär jäetakse võrreldes 2023. aastaga samaks. Võrreldes sama aastaga tõusevad räime ja kilu traalpüügitasud, samas jäävad mõlemad 2% juurde 2022. aastal püütud kala ühe tonni väärtusest. Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel lepitakse kokku oktoobris ja kehtestatakse aasta lõpus. Püügiõigustasud aga kehtestatakse juba nüüd, sest juhul, kui vastavasisuline määrusemuudatus ei jõustu enne 2024. aasta algust, võib KPSi § 48 alusel jagada taotlejate 6 vahel teatud osa järgmise aasta püügivõimalusest, et ettevõtted saaksid soovi korral aasta alguses püüki alustada. 2.2. Kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarud on aastati muutlikud, sõltudes suuresti keskkonnatingimustest, aga ka kalapüügist järves. Väärtuslikumate kalade, nagu koha ja ahven, varud on tagasihoidlikud, olles mõõduka ja halva vahepealses seisus. Kohavaru täiend on vähearvukas. Rääbise- ja tindivaru seisund täpsustub eelnõu koostamisest veidi hiljem, samuti lepitakse nende püügi vahendite kasutamise võimalused ja piirarvud kokku tavaliselt novembris toimuvatel Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel ning jõustatakse määrusemuudatusega. Määrusemuudatusega kehtestatakse ka lubatud aastasaak kalaliigi kaupa püügivahendi kohta (KPSi § 47 lõige 1). Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud on esitatud eelnõu lisas 3. Kõige paremas ja stabiilsemas seisus on latika-, särje- ja haugivarud. Kalavarude kasutamine oli 2022. aastal mõõdukal ja ettenähtud tasemel. Seetõttu püüniste piirarve eelmise aastaga võrreldes ei muudeta. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude seisundi kohta on võimalik täpsemalt lugeda TÜ EMI uurimistöö „Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves“ 2023. aasta I vahearuandest. Aruande leiab Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumi internetileheküljelt aadressil https://agri.ee/media/10015/download. Püügiõigustasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2024. aastal on esitatud joonisel 4. Sealt on välja jäetud põhjanooda ehk mutniku püügiõigustasu, kuna see on teiste vahendite omast kordades kallim ja muudaks graafiku loetamatuks. Põhjanooda tasu on ka 2024. aastal 1278 eurot, mis on KeTSi järgi selle püügivahendi väikseim lubatud tasu. 2022. aasta saagi väärtusest moodustab see 24,16%. Kastmõrra tasu väheneb pea poole võrra rääbise väiksema saagi tõttu. Samas tõusevad 2022. aastal märkimisväärselt suurenenud ahvenasaakide tõttu mõrd mõrrajadas ning ääre- ja avaveemõrdade püügiõigustasud. Ülejäänud püügivahendite tasud jäävad eelmise aastaga võrreldes sarnasele tasemele. Joonis 4. Püügiõigustasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2023. ja 2024. aastal 7 Kui kõik eelnõus kirjeldatud püügivõimalused välja ostetakse, laekub Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2024. aasta püügiõigustasudest riigieelarvesse umbes 156 300 eurot (2023. aastal 146 000 eurot). Kui sügiseste Eesti-Vene kalandusläbirääkimiste järel saab ka tindi- ja kastmõrdade püügivõimalused avada, lisandub nimetatud summale ka neist püügiõigustasudest laekuv summa. Raha kasutatakse tinglikult Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tehtavate uuringute kulude katmiseks, milleks kulub aastas umbes 180 000 eurot. Lisaks sellele tuleb katta ka järelevalve ning muud kalanduse administreerimise kulud, kusjuures individuaalkvootide (lubatud aastasaak püügivahendi kohta) rakendamise tõttu on vajadus suunata järelevalvesse rohkem ressurssi. 2.3. Kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud teistel siseveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järel on siseveekogudest kalanduslikult olulisim Võrtsjärv. Eesti Maaülikooli uuringutest „Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2022. aastal“ (aadressil https://agri.ee/media/9994/download) ja „Angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas 2022. aastal“ (aadressil https://agri.ee/media/9997/download) nähtub, et töönduslikult tähtsad koha- ja latikavarud on heas seisus. Haugisaagid on juba alates 2013. aastast kahanenud, ja 2022. aasta saak oli viimase 23 aasta väikseim. Praegu viitavad andmed haugivaru kesisele, kuid stabiilsele seisule. Seega 2023. aastal Võrtsjärvel kasutada lubatud kutselise kalapüügi vahendite piirarve eelmise aastaga võrreldes ei muudeta. Võrtsjärve kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud on esitatud eelnõu lisas 4. Võrtsjärvel kasutatakse kutselisel kalapüügil kaht tüüpi püügivahendeid: nakkevõrke ja mõrdu. Nakkevõrkude püügiõigustasu Võrtsjärvel tõuseb eelmise aastaga võrreldes 16,1 euro võrra ja on 2024. aastal 37,56 eurot, mis moodustab 2022. aasta saagi väärtusest 3,5%. Püügiõigustasu tõusu põhjus peitub 2022. aasta suures kohasaagis, mille väärtus oli pea kaks korda suurem 2021. aasta kohasaagi väärtusest. Erinevalt nakkevõrkudest arvutatakse Võrtsjärve mõrdade püügiõigustasu aga angerja asustamiseks kulunud rahasummade põhjal. Nimelt, KeTSi § 11 lõike 5 järgi võetakse nendes veekogudes, kuhu riigi vahendite toel angerjat asustatakse, angerjapüügivahendite tasu arvestamise aluseks eelneva seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul asustamiseks tehtud kulutused. 2024. aasta tasu leidmiseks jagati pool aastate 2012–2017 jooksul asustamiseks tehtud keskmistest kulutustest 2024. aastaks kehtestatavate püügivahendite arvuga. Seejuures võeti õigluse nimel arvesse ka harrastuslikul kalapüügil püütud angerjate osakaal summaarsest angerjasaagist ning korrigeeriti selle proportsiooni alusel mõrrapüügi tasu väiksemaks. Kuna angerjat asustatakse ka Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järve ning Saadjärve, arvutatakse neis kasutatavate angerjapüügivahendite püügiõigustasud Võrtsjärve mõrdade tasudega samal põhimõttel. Angerja asustamisveekogude püügiõigustasude arvutuskäik ja tulemused võrreldes eelmise aastaga on näha tabelis 1. 8 Tabel 1. Angerjapüügiks kasutatavate vahendite püügiõigustasud veekogudes, kuhu riigi toel angerjat asustatakse 50% keskmistest kulutustest (KeTSi Püügivahendite summaarne suurim Püügivahendite piirarv 2024. aastal Ühe püügivahendi suurim võimalik summa 2012.−2017. aastal eurodes 2023. aastal kehtinud tasu eurodes Keskmiselt asustamiseks kulunud järgi maksimaalselt) 2012.−2017. Harrastuspüügi keskmine saagi 2013.−2022. aastal protsentides keskmine osakaal kogusaagist Kutselise püügivahendi saagi osakaal 2013.−2022. aastal tasu 2024. aastal eurodes Tasude muutus võrreldes tasu 2024. aastal eurodes aastal eurodes 2023. aastaga Püügivahend protsentides Veekogu Võrtsjärv Mõrd 323 149 513 74 757 1,00 99,0 74 009,0 229,13 239,83 −10,70 Ääre- või 11 56,0 1641,6 149,23 148,14 1,09 avaveemõrd Kaiavere 5863 2931 27,60 100 konksuga 5 16,4 480,7 96,15 126,73 −30,58 õngejada Ääre- või 10 83,8 1904,3 190,43 218,44 −28,02 avaveemõrd Kuremaa 4545 2272 10,20 100 konksuga 5 6,0 136,3 27,27 12,19 15,08 õngejada Ääre- või 16 83,7 3981,7 248,85 280,68 −31,82 avaveemõrd Saadjärv 9514 4757 13,70 100 konksuga 10 2,6 123,7 12,37 15,31 −2,94 õngejada Ääre- või 10 46,1 1140,6 114,06 131,67 −17,60 avaveemõrd Vagula 4949 2474 22,40 100 konksuga 6 31,5 779,4 129,90 134,31 −4,41 õngejada Ülejäänud siseveekogudes arvutatakse püügiõigustasud tavapärasel moel ehk saagi väärtuse põhjal. Joonisel 5 on näha 2024. aasta väikesiseveekogudele kehtestatavate püügiõigustasude, välja arvatud angerjapüügi ja silmupüügiga seotud tasude, võrdlust 2023. aasta tasudega püügivahendite ja veekogude kaupa. Joonisele pole kantud Nasva jõe jõemõrra ning Mullutu lahe ääre- või avaveemõrra tasusid (mõlemad Saare maakonnas), kuna need on teistest oluliselt kõrgemad ja muudaksid graafiku loetamatuks. Märkimisväärselt langes Keeri järve ääre- ja avaveemõrra püügiõigustasu ehk tasu, mis aasta varem märkimisväärselt tõusis. Soodla veehoidla nakke- ja raamvõrgu püügiõigustasu langes teist aastat järjest. Aastal 2023 tõusevad märkimisväärselt püügiõigustasud Emajõel ja Koosa jõel jõemõrraga püügil, sest latikasaagid on võrreldes varasema aastaga suurenenud. Nasva jõemõrra tasu on sarnaselt 2023. aastale suurim võimalik ehk 128 eurot, mis moodustab ühe püügivahendi 2022. aasta saagi väärtusest 1,09%. Ka Mullutu ääre- või avaveemõrra tasu tõuseb suurima võimalikuni ehk 128 euroni, mis moodustab ühe püügivahendi 2022. aasta saagi väärtusest 3,32%. 9 Joonis 5. Jõemõrra, kaldanooda, nakke- või raamvõrgu, ääre- või avaveemõrra ja alla 1-meetrise suu kõrgusega ääremõrra tasude võrdlus 2023. ja 2024. aastal veekogude kaupa Silmutorbikute tasu on aasta-aastalt püsinud 0,6 euro juures ehk on väikseim KeTSi järgi selle püügivahendi lubatud tasu. Silmumõrdade tasu Pärnu maakonna jõgedel tõuseb 2024. aastal 1,55 euroni, muudel jõgedel püsib tasu vähimal võimalikul tasemel (0,95 eurot). Kui kõik siseveekogudele eelnõuga kavandatud püügivõimalused, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve võimalused, välja ostetakse, laekub neist riigieelarvesse kokku umbes 111 800 eurot. Sellest on 84 000 euro ulatuses angerjapüügivahendite tasud, mida on umbes 4500 euro võrra vähem, kui angerjapüügi eest 2023. aastal maksti. Siseveekogudele, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele, eelnõuga kavandatud püügivõimalused ja püügiõigustasud on esitatud eelnõu lisas 4. Seal nimetatud veekogude nimetustele on õigusselguse huvides lisatud EELISe registrikoodid. 2.4. Kalapüügiõigused ja püügiõigustasud kaugpüügil Loode-, Kirde- ja Edela-Atlandil ning Teravmägede piirkonnas Kaugpüügil ei muutu võrreldes 2023. aastaga oluliselt kalaliikide püügiõigustasud. Valdavalt jäävad paljude kalaliikide püügiõigustasud madalamaks KeTSi järgi lubatud suurima ehk 4% esmamüügihinnast. Loode-Atlandil määrab lubatud kogupüügimahu Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO), mille aastakoosolek peetakse septembri lõpus, ja Kirde- Atlandil määrab lubatud püügimahu Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC), mille aastakoosolek on novembris. Süvaveeliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba, ja teiste – püügivõimalused on kehtestatud Euroopa Liidu nõukogu määrusega (EL) 2023/194, millega kehtestatakse 2023. ja 2024. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügivõimalused (ELT L 28, 31.01.2023, lk 1-219). Kuna süvaliikide püügivõimalused on koguseliselt väikesed, ei ole Eesti kalurid 2007. aastast alates neid kalu püüdnud, kuid püügivõimaluste vastu on võimalik vahetada teisi püügivõimalusi. Eeldusel, et 2024. aasta kaugpüügivõimalused kehtestatakse enam-vähem 2023. aastaga sarnaselt ja ostetakse välja samal tasemel, laekuks püügiõiguse eest riigieelarvesse kokku ligikaudu 250 000 eurot. Kaugpüügil liikide püügiõiguse tasumäärade arvutamisel on esmakokkuostuhindade allikana 10 kasutatud Norra Statistikaameti (leitav aadressil https://www.ssb.no/en/jord-skog-jakt-og- fiskeri/), Norra Kalandusdirektoraadi, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (leitav aadressil https://www.eumofa.eu/) ja Kanada Newfoundlandi regiooni kohta avaldatud (aadressil http://www.nfl.dfo-mpo.gc.ca) veebimaterjale. Kreveti saagikus Teravmägede piirkonnas oli 2022. aastal 8,3 tonni päevas, ja võrreldes 2021. aastaga on see suurenenud 0,3 tonni võrra. Püügiõigustasu on seal ajalooliselt olnud madalam kui teistes krevetipüügi piirkondades, kuna kliimatingimused püügipiirkonnas on väga ekstreemsed ja nõuavad ka lisakulusid. NAFO piirkonnas 3L ja 3M (vt seletuskirja lisa 2), kus eelmistel aastatel olid Eestile kehtestatud suured püügivõimalused, ei ole krevetiliste püügi avamine veel selge. Lõplik selgus selles küsimuses saabub septembri lõpus. Teadussoovitused antakse NAFO aastakoosolekuks, mis peetakse septembri teisel poolel. Kuna 2022. aastal Eesti laevad krevetilisi NAFOs ei püüdnud ja piirkond 3L oli püügiks suletud, siis püügiõigustasu krevetilistele NAFO piirkonnas ei muudeta, ja see on järgmine: 3M puhul 288 eurot ühe püügipäeva eest, ja krevett NAFO piirkonnas 3L – 63,90 eurot tonni kohta. Krevetiliste püügiõigustasu tugineb Norra Kalandusdirektoraadi ja Kanada Newfoundlandi regiooni krevetiliste (Pandalus borealis) esmamüügihindadele, mis oli 2933 eurot tonni kohta. Teravmägede püügipiirkonnas makstakse 8,3-tonnise päevapüügi 24 345-eurose väärtuse juures püügiõigustasu 235 eurot. Nimetatud püügipiirkonnaks on Norra Kuningriigi 1977. aastal loodud kalakaitseala, mis ümbritseb Teravmägede (Svalbardi) saarestikku1. Püügiõigustasu tonni kohta jääb samaks ja moodustab päevapüügi väärtusest 1%, mis on 0,1% suurem kui 2023. aastal. Samas on see näitaja tunduvalt väiksem kui teistel kaladel, jäädes 2−3 korda väiksemaks võrreldes teiste piirkondadega. Püügiõigustasu kujunemisel on aluseks võetud kala eluskaalu hind. Kui eluskaalu hinda ei ole kehtestatud, saadakse see selliselt, et jagatakse kalaliigi esmamüügihind töötlemiskordajaga. Töötlemiskordaja määratakse töötlemiskadude põhjal. Kui külmutatud lühiuimkalmaari esmamüügihind oli 2021. aastal 1003 eurot tonni kohta ja töötlemiskordaja oli 1,0, moodustas kehtestatud püügiõigustasu 30 eurot tonni kohta esmamüügihinnast 3%. Püügiõigustasu 2024. aastal ei suurendata, kuna lühiuimkalmaari 2022. aasta hinda ei ole võimalik andmebaasidest leida. Püügiõigustasu jääb tonni kohta samaks – 30 eurot. 2022. aastal oli makrelli esmakokkuostuhind Norras, mis näitlikustab Euroopa kalaturu hinda, 1300 eurot eluskaalu tonni eest, millest püügiõigustasu 21 eurot moodustab 1,6%. Püügiõigustasu suurendatakse võrreldes 2023. aastaga 4 euro võrra – 21 euroni tonni kohta, kuid eluskaalu tonni kohta väheneb see 0,1%, kuna kala ühe tonni hind on suurenenud 300 euro võrra. Meriahvenat püütakse ja müüakse nii Euroopas kui ka Kanadas. Meriahvena hind oli 2022. aastal Norra ja Kanada turul keskmiselt 1003 eurot tonni eest eluskaalu kohta. Püügiõigustasu 22 eurot moodustab esmamüügihinnast 2,2%. Püügiõigustasu suureneb 4 eurot tonni kohta, kuid väheneb 0,6% võrra, sest esmamüügihind on oluliselt suurenenud – 56%. Pikklesta esmamüügihind oli 2021. aastal 1162 eurot tonni kohta. Võttes arvesse töötlemiskordaja 1,1, kujunes esmamüügihinnaks 1056,36 eurot. Püügiõigustasu 32 eurot moodustas sellest 3,03%. Püügiõigustasu jäetakse muutmata, kuna 2022. aastal ei ole müüdud koguseid registreeritud, sest need olid väikesed. Railiste esmamüügihind oli Kanadas 151 eurot tonni kohta, mis on 6 eurot vähem kui 2022. aastal. Kehtestatav püügiõigustasu 4,5 eurot moodustab esmakokkuostuhinnast 2,99%. Püügiõigustasu väheneb 0,5 euro võrra tonni kala kohta. Sinise molva eluskaalu esmamüügihind oli 2021. aastal 1500 eurot tonni kohta, mis oli 225 eurot rohkem kui 2020. aastal – 1225 eurot tonni kohta. 2022. aastal sinise molva esmamüüki ei registreeritud, mille tõttu jääb püügiõigustasu samaks – 30 eurot tonni kala kohta. Süvalesta eluskaalu esmamüügihind Norra ja Kanada keskmisena, arvestades ümberarvestuse kordajaks püügi korral Loode-Atlandil 1,08, on püügiõigustasude 1 Forskrift om fiskevernsone ved Svalbard, https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/1977-06-03-6. 11 kehtestamisel 3886 eurot tonni kohta. Liigi esmamüük toimub nii Kanada kui ka Euroopa turul. Püügiõigustasu 63,90 eurot moodustab sellest 1,64% ja see on sama tase mis eelmisel aastal. Püügiõigustasu ei saa suurendada, kuna piirmäär on 63,90 eurot tonni kala eest. Süvaliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba − turustamise hinnainfo on erinevate turgude kohta raskesti kättesaadav, kuna nende liikide püük on väga madal ning hinnad ja püügiandmed avaldatakse enamasti nende liikide kohta kokku. Esmamüügihind on 500 eurot, millest 12 euro suurune püügiõigustasu moodustab 2,4%. Püügiõigustasu jääb 2024. aastal samaks. Süvaliike ei ole alates aastast 2007 enam püütud, kuna püügivõimalused on väikesed. Seetõttu on neid antud kasutada teistele riikidele ja seega ei mõjuta püügiõigustasu otseselt riigi tulusid. Tursa püügiõigustasu aluseks on võetud Kanada ja Norra turu eluskaalu keskmine esmakokkuostuhind 1853,50 eurot tonni kohta, millest 35-eurone püügiõigustasu moodustab 1,89%. Püügiõigustasu suureneb 4 eurot tonni kala kohta, kuid väheneb kala hinnast 0,42% võrra, sest esmakokkuostuhind on suurenenud 513 euro võrra tonni kala eest. Püügiõigustasu on kehtestatud ka reguleerimata kalaliikidele, sest ka nende liikide püügiks antakse kalapüügiluba ja mõningal juhul püütakse neid isegi sihtliigina. Reguleerimata liikide püügiõigustasu aluseks on võetud reguleerimata kalaliikide keskmine esmamüügihind järgmiselt: merihunt 120 eurot tonni kohta; põhja-pikksaba 1400 eurot tonni kohta; valge ameerika luts 1990 eurot tonni kohta. Töötlemiskordajate alusel on nimetatud liikide keskmine esmakokkuostuhind 900 eurot, millest 31,95-eurone püügiõigustasu NAFO veealal moodustab 3,6%. Püügiõigustasu ei muudeta. Reguleerimata liikide püügiõigustasu NEAFCi piirkonnas (vt seletuskirja lisa 3) oli 2020. aastal 4,47 eurot tonni kohta. 2021. aastal tasu sel alal suurenes, kuna sealsete reguleerimata liikide hulka kuuluvad ka krevetilised, mille püügiõiguse eest samal ajal NAFO piirkonnas 3L makstakse üle 60 euro tonni kohta. Nii suur tasude erinevus ei ole õigustatud. Kuigi NEAFCis püütakse ka teisi reguleerimata liike, on siiski krevetiliste ennustatav osatähtsus üle 70% ja seega on põhjendatud püügiõigustasu tõstmine samale tasemele, kui seda on reguleerimata liikide püügil NAFOs – 31,95 eurot tonni kohta. Püügiõigustasu suurenemine lepiti sektoriga kokku 2021. aastal ja tasu tõstetakse NAFOga samale tasemele kahe aasta jooksul. Seega aastal 2024 on NEAFCis reguleerimata liikide püügi tasu 31,95 eurot tonni kohta ja see on sama mis 2023. aastal. Edela-Atlandi avamere püügipiirkond jääb väljapoole Edela-Atlandi rannikuriikide (Falklandi saarte, Argentiina, Brasiilia) majandusvööndit. Eesti laevadel on õigus püüda reguleerimata liike eelnõu § 6 lõikes 3 nimetatud koordinaatidega piiritletud alal. Piirkondlikku kalandusorganisatsiooni sellel veealal asutatud ei ole, seega ei ole ka püügivõimalused koguseliselt piiratud. Piirkonnas tegutses varem üks Eesti kalalaev ning peamised püütud liigid, mille maht oli ligikaudu 1000 tonni, olid kalmaar, rai, notateeniad, merluuslased ja kongriod. Nüüdseks juba rohkem kui kümme aastat pole selles piirkonnas ükski Eesti kalalaev püüdmas käinud. Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas on lubatud püüda reguleerimata liike, mille ühe tonni püügiõigustasu on 12,78 eurot. Püügiõigustasu ei muutu. Kaugpüügi kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud on esitatud eelnõu lisas 5. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Magevee kalaliikide püüki EL püügikvootidega ei reguleeri. Samuti ei reguleeri ELi määrused kalapüüki siseveekogudel. Määrusega kehtestatakse lubatud püügivahendite piirarv 12 rannikumeres ka nende püügivahendite jaoks, millega püütakse rannikumerest kaluri kalapüügiloa alusel räime, lõhet ja väga vähesel määral turska, mille püüki EL püügikvootidega piirab. Sellest hoolimata ei lähe nende kalaliikide püügiks lubatud püügivahendite piirarvu kehtestamine vastuollu ELi määrustega, sest liikmesriik peab tagama, et talle nende määrustega eraldatud püügikvoote ei ületataks. Nõukogu määruse 2013/1380/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil ta ELi õiguse alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab. Kui ELi kvoodimäärus ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogus aasta lõpus vastu võetakse, kehtestab Vabariigi Valitsus riikide vahel reguleeritavate kalaliikide püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel, ja osa ELi kvoodimäärusega kehtestatud räime, kilu ja tursa püügikvoodist rannapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel. Määrusega kehtestatakse ka tasud nende kalaliikide püügile väljaspool Läänemerd, mille püügi õigus on Eesti lipu all sõitvatel laevadel ajalooliselt välja kujunenud, aga ka nendele liikidele, mille püüki ei reguleerita ja mille püügimahtu rahvusvahelisel, sealhulgas ELi tasemel ei piirata. Määrus on seega kooskõlas ELi õigusega. 4. Määruse mõju Rannapüügil ja siseveekogudes odavneb 38 püügiõigustasu ja kallineb 38 püügiõigustasu, 35 püügivõimaluse tasu jääb samaks. Lisaks on väärt märkimist, et eelnõuga kavandatud 121 kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasust 51 juhul plaanitakse kehtestada KeTSile vastav väikseim võimalik tasu, suurimaid võimalikke tasusid aga viiel juhul. Läänemere traalpüügis kesksel kohal oleva räime ja kilu püügiõigustasud tõusevad vähesel määral, moodustades 2022. aastal püütud saagi ühe tonni väärtusest 2%. Kuigi püügiõiguse tasumäärade tõusuga võib kaasneda teatav kulude kasv ettevõtetele, on tasude tõus õigustatud, kuna arvesse on võetud eelmise aasta saakide suurenemisest tingitud sissetulekute kasvu. Tegemist on tasu muutustega tavapärastes piirides. Kuna tasudele on kehtestatud seadusega piirmäärad, ei ole ohtu, et kalapüügiõiguse tasud muutuksid liialt koormavaks. Kalapüügitasud moodustavad üldjuhul väikese osa püügiks tehtavatest muudest vajalikest kulutustest (töötasu, kütus, püügivahendid, kala käitlemine jms). Püügiõigustasudest laekuvatest summadest tehtavatele uuringutele tuginev kalavarude majandamine annab parema võimaluse tulevikuvarude suurenemiseks ja koos sellega ka kalurite saakide ja sissetulekute kasvuks. Seda muidugi eeldusel, et antud teadussoovitusi ka järgitakse. Teadlased on pikalt soovitanud vähendada püügivahendite piirarvusid merel nii, et püügivahendite arv oleks kooskõlas varude suuruse ja mere kandevõimega. Eesti rannikumere kalavarudest on praegu umbes 60% vähese arvukusega või kurnatud seisus (tabel 3). Püüniste arvu vähendamine on tugevaim ning kiireim meede varude seisu parandamiseks, mida kehtiv seadus võimaldab. Kalurkonna tugeva vastuseisu tõttu püügivahendite piirarvusid 2024. aastal hoolimata soovitusest siiski ei muudeta. Kompromissina eelistavad kalurid tehniliste lisapiirangute rakendamist kalavarude kaitse tagamiseks. 13 Tabel 3. Asurkonna arvukuse seisundihinnang kalaliikide kaupa Eesti merealal. Asurkonna arvukust on väljendatud nelja taseme abil: 1 – kõrge, 2 – mõõdukas, 3 – madal, 4 – kurnatud. Heas seisus varudeks loetakse neid, mille arvukuse hinnang on 1 või 2, halvas seisus varudeks loetakse varusid arvukuse hinnanguga 3 ja 4 2018 2019 2020 2021 2022 Läänemere avaosa räim 2 2 3 3 3 Liivi lahe räim 1 1 1 1 1 Läänemere kilu 2 2 2 2 2 Läänemere lest (piirkonnad 28 ja 29) 2 3 3 3 3 Meriforell 1 1 1 1 1 Väinamere särg 2 2 2 2 2 Väinamere ahven 2 2 2 2 2 Pärnu lahe ahven 2 3 3 3 3 Pärnu lahe vimb 2 1 1 1 1 Tuulehaug 2 2 2 2 2 Läänemere tursa läänevaru 3 3 3 4 4 Läänemere tursa idavaru 3 4 4 4 4 Läänemere avaosa lõhe 3 4 4 4 4 Soome lahe lõhe 4 3 3 3 3 Soome lahe ahven 4 4 4 4 4 Merisiig 3 3 3 3 3 Meritint 3 3 3 2 2 Angerjas 4 4 4 4 4 Väinamere koha 3 3 3 3 3 Väinamere haug 3 3 3 3 3 Väinamere säinas 3 3 3 3 2 Pärnu lahe koha 3 3 3 3 3 Soome lahe lest 3 3 3 3 3 Kassari punavetikas 2 2 2 2 2 Heas seisus varud (1 või 2) 11 9 8 9 10 Halvas seisus varud (3 või 4) 13 15 16 15 14 Heas seisus varude protsent 45,8% 37,5% 33,3% 37,5% 41,7% Halvas seisus varude protsent 54,2% 62,5% 66,7% 62,5% 58,3% Varasematest aastatest erinev oluline sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, kulud ja tulud KeTSi § 13 lõike 4 kohaselt kantakse kalapüügiõigustasu riigieelarvesse. Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekub riigieelarvesse kõigi püügivõimaluste väljaostmise korral umbes 416 700 eurot, sellest Läänemere tasudena umbes 148 600 eurot, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve tasudena aga umbes 156 300 eurot, angerjapüügi tasudena umbes 84 000 eurot ning ülejäänud siseveekogude tasudena umbes 27 800 eurot. 14 Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekuva summa saab kokku arvutada pärast seda, kui on sõlmitud kokkulepped rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliikide püügivõimaluste jaotamiseks. 2022. aastal laekus Läänemere traalpüügi tasudest umbes 182 200 eurot ja kaugpüügi tasudest laekuv summa langes 2022. aastal pea 439 000 euroni. Läänemere traalpüügi võimalused vähenevad (2024. aasta kvoodid pole veel kokku lepitud, kuid teadussoovitus on teada), mistõttu väheneb ka püügiõigustasudena laekuv summa. Kaugpüügist laekuv summa võiks püsida enam-vähem sarnasel taseme eelmiste aastatega, eeldusel et püügivõimalused ei vähene (teadussoovitusi veel pole). Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvesse. Kuid ideaalis peaksid nii ranna- kui ka traalpüügi tasud katma riigi kulutused, mida tehakse kalandussektori uuringute ning järelevalveprojektide tegemiseks ja kalanduse haldamiseks. Tegelikult jääb tasude laekumine nendele kuludele selgelt alla ning kalandussektori haldamist rahastatakse riigieelarvest ka muude laekumiste arvelt, ning väga suur panus tuleb ELi tõukefondidest. Nii on see olnud juba pikemat aega. Angerja asustamisveekogude tasud suunatakse tagasi järgmistesse asustamisprojektidesse (ka see pole kalandussektori haldamisega seotud kulu). Lisaks riigieelarvest kalandussektori uuringute ja järelevalveprojektide rahastamisele suunatakse osa raha KIKi kaudu ka muudesse kalastiku ja kalandusega seotud projektidesse, mida taotleb ja viib ellu kalandussektor ise. 2022. aastal rahastati KIKi kalandusprogrammist 42 projekti summas 614 633 eurot. Kalavarude püsiuuringud ja rahaline kulu aastas on järgmised: − Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine (umbes 37 000 eurot); − angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas (umbes 32 000 eurot); − ELi kalandusandmete kogumise programm (umbes 1 200 000 eurot); − kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (umbes 200 000 eurot); − kalastiku ja püügivahendite tõhususe uuring Eesti väikejärvedes (umbes 30 000 eurot); − Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringud (umbes 36 000 eurot). Lisaks uuringutele, kalanduse haldamisele ja kalanduse arendusprojektidele tekivad suured püsikulud kalanduse järelevalve tegemise tõttu. Kalandusrikkumised moodustavad suure osa keskkonnarikkumistest. Määruse kehtestamine ei mõjuta riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid ega ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldust. Määruse rakendamine aitab kaasa kutselise kalapüügi jätkusuutlikule arengule. Et püügivahendite piirarvud jäävad samaks, toob see rannikumere piirkonnas pikema aja jooksul kaasa endiselt liigse püügisurve kalavarudele, mis takistab mere hea keskkonnaseisundi saavutamist ning kalavarude seisu paranemist. Määruse rakendamine ei too kaasa koolitusvajadust ega lisakulutusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. KPSi § 45 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus eesootava aasta püügivõimalused hiljemalt iga aasta 1. novembriks, kui EL ei sea püügivõimalusi hiljem. EL kehtestab Läänemere püügivõimalused novembris ja kaugpüügi püügivõimalused järgmise aasta jaanuaris, kuid kutselise kalapüügi loa väljaandja peab detsembrikuus väljastama eesseisva aasta püügiload, mispärast on tarvilik enne seda kehtestada püügivahendite piirarvud ja tasumäärad. 15 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks kalandusliitudele. 16  Seletuskirja lisa 1 Püügivahendite tasu arvutamine 2024. aastaks ning selle võrdlus 2023. aasta tasudega Tabel 1. Püügiõigustasud merel (rannapüük) Saagi Tasu Tasu 2024. aasta PV piirarv väärtus 2024. 2023. Maakond Püügivahend (PV) tasu määr 2022. aastal 2022. aastal aastal aastal protsentides eurodes eurodes eurodes Avaveemõrd 80 43 147 3,50 18,88 12,32 Kastmõrd 8 0 − 0,95 0,95 Nakke- või raamvõrk 1559 102 613 2,52 1,66 1,29 Rivimõrd 40 152 24,98 0,95 0,95 Harju veonoot 1 0 − 0,95 0,95 maakond Õngejada 76 119 60,43 0,95 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 61 2366 3,50 1,36 1,25 1kuni 3 m Ääremõrd suu kõrgusega 101 503 19,07 0,95 0,95 kuni 1 m Kastmõrd 17 21 342 3,50 43,94 13,17 Nakke- või raamvõrk 2198 165 819 3,50 2,64 2,28 Põhjanoot 2 0 − 0,95 0,95 Rivimõrd 500 1597 29,73 0,95 0,95 Hiiu Veonoot 3 0 − 0,95 3,59 maakond Õngejada 200 44 422,62 0,95 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 250 386 910 3,50 54,17 36,82 1 kuni 3 m Ääremõrd suu kõrgusega 65 16 520 3,50 8,9 11,59 kuni 1 m Avaveemõrd 30 24 992 3,50 29,16 20,11 Kastmõrd 30 166 626 2,30 128 128 Nakke- või raamvõrk 658 31 300 3,49 1,66 1,29 Ida-Viru Rivimõrd 2 0 − 0,95 0,95 maakond Õngejada 2 0 − 0,95 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 20 10 713 3,50 18,75 5,51 1 kuni 3 meetrit Ääremõrd suu kõrgusega 12 186 6,12 0,95 0,95 kuni 1 m Avaveemõrd 30 28 821 3,50 33,63 24,63 Kastmõrd 30 12 328 3,50 14,38 31,25 Nakke- või raamvõrk 2185 250 796 2,30 2,64 2,28 Lääne Rivimõrd 945 4232 21,21 0,95 0,95 maakond Õngejada 130 29 421,16 0,95 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 85 70 856 3,50 29,18 35,14 1 kuni 3 m Ääremõrd suu kõrgusega 70 16 841 3,50 8,42 9,55 kuni 1 m Avaveemõrd 30 2814 3,50 3,28 2,33 17  Saagi Tasu Tasu 2024. aasta PV piirarv väärtus 2024. 2023. Maakond Püügivahend (PV) tasu määr 2022. aastal 2022. aastal aastal aastal protsentides eurodes eurodes eurodes Kastmõrd 3 0 − 0,95 0,95 Nakke- või raamvõrk 998 49 924 3,32 1,66 1,29 Lääne- Rivimõrd 2 0 − 0,95 0,95 Viru Õngejada 25 8 270,37 0,95 0,95 maakond Ääremõrd suu kõrgusega 75 2998 3,50 1,4 2,32 1 kuni 3 m Ääremõrd suu kõrgusega 29 156 17,64 0,95 0,95 kuni 1 m Avaveemõrd 487 720 103 3,50 51,75 64,25 Kastmõrd 175 1 316 216 1,70 128 128 Nakke- või raamvõrk 4015 396 491 3,50 3,46 4,93 Rivimõrd 275 13 424 3,50 1,71 1,12 Pärnu Veonoot 20 0 − 0,95 0,95 maakond Õngejada 845 332 241,49 0,95 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 131 346 728 3,50 92,64 116,55 1 kuni 3 m Ääremõrd suu kõrgusega 315 277 137 3,50 30,79 29,11 kuni 1 m Avaveemõrd 130 86 109 3,50 23,18 23,86 Kaldanoot 2 0 − 0,95 3,44 Kastmõrd 95 14 858 3,50 5,47 6,89 345 584 2107 1,61 2,64 2,28 Nakke- või raamvõrk Põhjanoot 12 3018 3,50 8,81 19,41 Saare Pöörinoot 4 0 − 0,95 3,27 maakond Rivimõrd 650 12 554 4,92 0,95 0,95 Tõstevõrk 5 0 − 0,95 0,95 Õngejada 208 51 386,61 0,95 0,95 Ääremõrd suu kõrgusega 270 218 501 3,50 28,32 23,14 1 kuni 3 m Ääremõrd suu kõrgusega 197 33 935 3,50 6,03 4,34 kuni 1 m Tabel 2. Püügiõigustasud siseveekogudel (välja arvatud angerjajärvede angerjapüügivahendid) Saagi PV Tasu Tasu väärtus 2024. aasta Püügivahend piirarv 2024. 2023. Maakond Veekogu 2022. tasu määr (PV) 2022. aastal aastal aastal protsentides aastal eurodes eurodes eurodes Harju Silmumõrd 45 586 7,30 0,95 2,92 maakonna Harju Silmutorbik 700 6392 6,57 0,6 0,74 jõed maakond Nakke- või Kahala järv 3 59 4,81 0,95 0,95 raamvõrk 18  Saagi PV Tasu Tasu väärtus 2024. aasta Püügivahend piirarv 2024. 2023. Maakond Veekogu 2022. tasu määr (PV) 2022. aastal aastal aastal protsentides aastal eurodes eurodes eurodes Ääre- või 2 757 3,50 13,25 6,01 avaveemõrd Nakke- või Männiku järv 1 0 − 0,95 0,95 raamvõrk Nakke- või Rummu järv 1 0 − 0,95 0,95 raamvõrk Soodla Nakke- või 1 402 3,50 14,08 19,66 veehoidla raamvõrk Narva jõe alamjooks hüdroelektrij Silmutorbik 15 000 64 832 13,88 0,6 0,6 aamast Ida-Viru suudmeni maakond Nakke- või 80 7424 3,50 3,25 2,46 Narva jõgi ja raamvõrk veehoidla Ääre- või 40 167 22,72 0,95 0,95 avaveemõrd Nakke- või Kuremaa järv 8 167 4,55 0,95 2,02 Jõgeva raamvõrk maakond Ääre- või Pikkjärv 2 235 3,50 4,12 6,16 avaveemõrd Nõva jõgi Silmutorbik 50 185 16,22 0,6 0,6 Lääne Riguldi jõgi Silmutorbik 50 280 10,71 0,6 1,31 maakond Nakke- või Sutlepa meri 15 762 3,50 1,78 1,13 raamvõrk Lääne- Lääne-Viru Silmumõrd 17 20 80,75 0,95 0,95 Viru maakonna maakond jõed Silmutorbik 500 2800 10,72 0,6 0,6 Nakke- või 5 86 5,54 0,95 0,95 raamvõrk Ermistu järv Ääre- või Pärnu 5 439 3,50 3,08 1,55 avaveemõrd maakond Pärnu Silmumõrd 15 583 3,50 1,36 0,95 maakonna Silmutorbik 2000 16 424 7,31 0,6 0,6 jõed Ääre- või Mullutu laht 4 15 431 3,32 128 98,6 avaveemõrd Saare Nasva jõgi Jõemõrd 6 70 666 1,09 128 128 maakond Saare maakonna Silmumõrd 4 0 − 0,95 0,95 jõed Jõemõrd 6 1057 3,50 6,16 9,24 Ahja jõgi Nakke- või Tartu 1 0 − 0,95 0,95 maakond raamvõrk Nakke- või Elistvere järv 2 220 3,50 3,84 2,92 raamvõrk 19  Saagi PV Tasu Tasu väärtus 2024. aasta Püügivahend piirarv 2024. 2023. Maakond Veekogu 2022. tasu määr (PV) 2022. aastal aastal aastal protsentides aastal eurodes eurodes eurodes Ääre- või 1 0 − 0,95 0,95 avaveemõrd Jõemõrd 61 66 836 3,50 38,35 25,91 Kaldanoot 7 288 3,49 1,44 2,23 Nakke- või Emajõgi 11 0 − 0,95 0,95 raamvõrk Ääremõrd suu kõrgusega kuni 9 94 9,09 0,95 2,22 1 m Nakke- või Kaiavere järv 6 606 3,50 3,53 5,51 raamvõrk Jõemõrd 5 2255 3,50 15,79 9,08 Nakke- või 3 0 − 0,95 0,95 Kalli jõgi raamvõrk Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 0 − 0,95 0,95 1 m Jõemõrd 4 805 3,50 7,05 5,19 Kaldanoot 1 0 − 0,95 3,99 Keeri järv Nakke- või 4 562 3,50 4,91 5,47 raamvõrk Ääre- või 2 503 3,50 8,81 19,53 avaveemõrd Koosa jõgi Jõemõrd 8 6241 3,50 27,31 15,3 Nakke- või Saadjärv 14 811 3,51 2,03 1,45 raamvõrk Kaldanoot 2 0 − 0,95 0,95 Võru Vagula järv Nakke- või maakond 10 441 3,49 1,54 3,4 raamvõrk Juhtaiata mõrd 5 652 3,50 4,57 0,95 Kaldanoot 5 26 18,13 0,95 0,95 Mõrd 490 1 084 341 3,50 77,45 50,46 mõrrajadas Nakke- või raamvõrk, 3000 1 548 005 3,50 18,06 22,61 avavee Nakke- või Peipsi raamvõrk, 681 98 400 3,50 5,06 5,11 kalda Põhjanoot 20 105 803 24,16 1278 1278 Pöörinoot 3 82 3,50 0,96 0,95 Püüvõrk 15 75 532 2,54 128 128 Õngejada 10 33 28,95 0,95 0,95 Ääre- või 411 917 036 3,50 78,09 55,2 avaveemõrd 20  Saagi PV Tasu Tasu väärtus 2024. aasta Püügivahend piirarv 2024. 2023. Maakond Veekogu 2022. tasu määr (PV) 2022. aastal aastal aastal protsentides aastal eurodes eurodes eurodes Nakke- või Võrtsjärv Võrtsjärv 321 344 458 3,50 37,56 21,46 raamvõrk Tabel 3. Traalpüügi tasud 2024. aastal Saak 1 tonni väärtus 2024. aasta 1 tonni hind 2022. aastal 2022. aastal tasu määr 2024. aastal Liik tonnides eurodes protsentides eurodes Räim 18 507,78 207 2,0 4,20 Kilu 27 551,49 217 2,0 4,40 21  Seletuskirja lisa 2 Joonis1. NAFO veealad (allikas: NAFO veebileht) 22  Seletuskirja lisa 3 Joonis 1. NEAFCi veealad (allikas: NEAFCi veebileht) 23  EELNÕU xx.xx.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse 2024. aastaks kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad: 1) püügiks kaluri kalapüügiloa alusel; 2) püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel; 3) püügiks väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri. § 2. Kalapüük kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel (1) Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär püügivahendi kohta kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel maakondade ja veealade kaupa on sätestatud lisas 1. (2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ lisas 6 esitatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikestele püügiruutudele. § 3. Kalapüük Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Kutselise kalapüügi puhul Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on kalapüügiõiguse tasumäär kala tonni kohta sätestatud lisas 2. § 4. Kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 3. § 5. Kalapüük teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär püügivahendi kohta siseveekogudel, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kaluri kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 4. § 6. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Kalapüügiõiguse tasumäärad lõikes 2 nimetatud püügivõimaluste korral ning Teravmägede püügipiirkonna ja Edela-Atlandi avamere püügipiirkonna kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär püügipäeva või kala tonni kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5. (2) Püügivõimalused NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel on: 1) Euroopa Liidu kehtestatud püügivõimalused, mida Eestil on võimalik kasutada; 2) reguleerimata liikide püügivõimalused. (3) Edela- Atlandi avamere püügipiirkond on väljapoole rannikuriikide majandusvööndit jääv mereala, mis määratakse järgmiste koordinaatide alusel: Lõuna- Ameerika rannikul piki 10º00′S kuni 20º00′W ja sealt piki 20º meridiaani lõunasse 50º00′S, seejärel mööda 50º paralleeli läände kuni 50º00′W, siis piki 50º meridiaani lõunasse 60º00′S, sealt mööda 60º paralleeli läände 67º16′W, seejärel põhja suunas punktini, mille koordinaadid on 56º22′S ja 67º16′W, edasi itta mööda 56º22′S punktini 65º43′W, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55º22′S ja 65º43′W, 55º11′S ja 66º04′W, 55º07′S ja 66º25′W, ning siis piki Lõuna- Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini. (4) Reguleerimata kalaliigid selle paragrahvi mõistes on sellised liigid, mille püügimahtu ei piira NAFO, NEAFC ega Euroopa Liit ega mida ei piirata Edela- Atlandi avamere püügipiirkonnas. Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Regionaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 2 Püügiõiguse tasumäärad Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 4 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 5 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel 2  48511 Rahandusministeerium Kliimaministeerium Meie: 13.09.2023 nr 1.4-1/910 Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu (PVM2024_maarus.pdf) 2. Määruse eelnõu seletuskiri (PVM2024_maaruse_SK.pdf) 3. Määruse lisa 1 (PVM2024_Lisa_1_Rand.pdf) 4. Määruse lisa 2 (PVM2024_Lisa_2_Laanemere_traal.pdf) 5. Määruse lisa 3 (PVM2024_Lisa_3_Peipsi.pdf) 6. Määruse lisa 4 (PVM2024_Lisa_4_Siseveed.pdf) 7. Määruse lisa 5 (PVM2024_lisa_5_Kaugpuuk.pdf) Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kalapüügiühistu, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügi Ühistu, Kihnu Vald, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Hiiukala, Liivi Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, MTÜ Peipsi Arendajate kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, MTÜ Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Eesti Kalaliit Elo Rasmann 626 0715 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1201 - Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/73c04bc2-0eca-4ae6-9daa-3b5bde7dee3b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/73c04bc2-0eca-4ae6-9daa-3b5bde7dee3b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main