dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 19. september 2023
Viit
12.2-10/23-135/404-5
Registreeritud
19. september 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Dambis Eesti OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-135
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Seisukoht (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hange) 2023-09-19 DM.asice128 KB

Sisu (failidest)

V.a. Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 19. septembril 2023 Riigihange: Linnamööbli soetamine 2023, riigihanke viitenr 262781 Vaidlustaja (ühispakkujad): Osaühing Dambis Eesti Registrikood: 10419415 Narva mnt 7, 10117 Tallinn Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo LEXTAL Rävala 4, 10143 Tallinn [email protected] Hankija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Registrikood: 75014913 Mündi tn 2, 15197 Tallinn Kontaktisik: Andres Aas Tel.: 640 4172 E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA SEISUKOHT JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI I SISSEJUHATUS 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on Osaühing Dambis Eesti (edaspidi: vaidlustaja) vaidlustus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (edaspidi: hankija) poolt riigihankes “Linnamööbli soetamine 2023“ (edaspidi: Riigihange), viitenr 262781 vastuvõetud pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale. 2. 13.09.2023 esitas hankija vastuse vaidlustusele, milles vaidlustusega ei nõustunud ning palus jätta vaidlustuse rahuldamata. 3. Vastavalt vaidlustuskomisjoni 14.09.2023 kirjaliku menetluse teatele esitab vaidlustaja käesolevaga seisukoha hankija 13.09.2023 vastusele (ptk II) ning ka oma menetluskulude nimekirja (ptk III). II SEISUKOHT HANKIJA VASTUSE VÄIDETELE Hankija saanuks kinnituse üle küsida 4. Iseenesest on õige hankija väide, et RHS § 96 lg 21 esimesest lausest tulenevalt kontrollib RHS § 95 lg 1 p-s 5 sätestatud sanktsioonidega seotud kõrvaldamise alust esmajoones pakkuja või taotleja kinnituse alusel, mistõttu on hankija pakkuja poolt vastava asjaolu kohta antud kinnitusega seotud. LEXTAL 5. Praeguse vaidluse asjaoludel aga ei olegi küsimus selles, kas hankija pidanuks kontrollima eRHR-s vastava kinnituse osas „Ei“ vastuse saamisel kõrvaldamise aluse puudumist muul viisil, vaid selles, kas eitava vastusega tehtud vaidlustaja viga pakkumuses pidi olema hankijale ilmne ning kas vastava vea saanuks vaidlustajalt RHS § 46 lg 4 alusel vastava kinnituse üle-küsimisega kerge vaevaga kõrvaldada või mitte. 6. Nimelt Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et pakkuja peab küll olema hoolas, aga see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav.1 Õiguskirjanduse ning senise kohtupraktika kohaselt tuleks selgitusi küsida eelkõige juhul, kui pakkumuses esineb ilmne viga, st kui pakkumuse esitamise asjaolude või pakkumuses esitatud teiste andmete põhjal on ilmne, mis on pakkumuse õige sisu.2 Sellisel juhul pakkumust sisuliselt ei muudetaks, kuna on niigi ilmne, mis on pakkumuse õige sisu ning selgitustega pakkuja üksnes kinnitaks vastava sisu üle. 7. Nagu vaidlustaja on vaidlustuses selgitanud, pidi vastav viga olema hankijale ilmne tulenevalt järgmistest asjaoludest: • Esiteks oli vaidlustaja läbinud terve pakkumuse esitamise protsessi, mis on kahtlemata ajamahukas. On ilmne, et vaidlustaja ei oleks seda teinud üksnes selleks, et kinnitada raadionupu valikuga enda mittevastavust RHAD toodud tingimustele (valides ise teadlikult tagajärje, millega tema pakkumus tagasi lükatakse). • Teiseks oli vaidlustaja oma pakkumusega koos esitanud hankepassis ning „Lisal 3: Alltöövõtja vorm“ andmed kõigi vaidlustaja poolt hankelepingu täitmisel kasutatavate alltöövõtjate ja nende lõplike kasusaajate kohta, sh andmed selle kohta, et vaidlustaja ei tugine kvalifitseerimisel ühegi teise isiku näitajatele. Nimetatud vormil 3 ja hankepassis toodud andmetest nähtuvalt kaasab vaidlustaja hankelepingu täitmisesse vaid ühe alltöövõtja HKP OÜ, kelle ainuomanikuks on Eesti kodanik Ergi Enok. Sealjuures sisaldab Vorm 3 Vastavustingimuste p-s 13 kattuvat vaidlustaja kinnitusi selle kohta, et pakkuja ei kaasa alltöövõtjana Vastavustingimuste p 13 viidatud nö sanktsioneeritud isikuid. 8. Eelneva põhjal pidi hankijale olema ilmne, et raadionupu „Ei“ valiku tegemine on inimlik viga ning et vaidlustaja tegelik tahe Vastavustingimuste p 13 toodud küsimusele vastamisel oli kinnitada enda vastavust mainitud tingimusele. Kuna vaidlustaja vea saanuks hankijapoolse üle-küsimisega kergesti kõrvaldada, on hankija jätnud praegusel juhul enda RHS § 46 lg 4 ja RHAD p 5.16 tuleneva diskretsiooni põhjendamatult kasutamata ning vaidlustatud otsus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Mitteldorfi lahendi seisukohad on asjakohased ka käesolevas vaidluses 9. Vaidlustaja ei nõustu hankijaga, et Riigikohtu poolt Mitteldorfi (haldusasi nr 3-19- 1501) lahendis esitatud seisukohad poleks kohaldatavad praeguse kaasuse asjaoludele, kuna erinevalt Mitteldorfi kaasusest on praeguses asjas puuduolev kinnitus suunatud tulevikku (mitte olevikus pakkuja vastavuse kinnitamisse) ning kuna praegusel juhul on eksimuse sisuks konkreetselt eitava vastuse andmine (mitte kinnituse esitamata jätmine). 1 RKHKo 3-19-1501, p 18. 2 EKo C-387-14, p 38; C-599/10, p 40; EÜK T-211/02, p 36, 40-41; VAKO nr 177-18/194960, p 21. 2 LEXTAL 10. See, mis on riigihankes nõutud puuduoleva kinnituse sisuks (st kas puuduoleva kinnituse sisuks on kinnitada mingit seisundit või tegevust olevikus või tulevikus), ei mõjuta vastust küsimusele, kas hankijale pidi olema pakkumuse koostamise ja esitamise fakti ning selles toodud teiste andmete alusel ilmne, et pakkuja tegelik tahe oli hankes nõutud kinnitus hankijale esitada ning et vastava kinnituse esitamata jätmise näol on tegemist tahtmatu eksimusega. Mõlema kaasuse iseloomulikuks jooneks on fakt, et isikud olid pakkumuse esitanud, millest nähtuvalt pidi hankijale olema ilmne, et pakkuja soovis pakkumuses ka kinnitada enda vastavust nõutud tingimustele. Käesolevas vaidluses on vaidlustaja täiendavalt esitanud ka alltöövõtjate osas andmed ning kinnituse, et sanktsioneeritud isikuid ei kaasata. Seega käesolevas vaidluses on lisaks pakkumuse esitamise enda faktile veel täiendavalt andmeid, mis näitavad, et Vastavustingimuste p 13 toodud kinnitusele eitava vastuse andmine on tahtmatu hooletusviga. 11. Samuti ei tingi praeguse vaidluse Mitteldorfi lahendist erineva kohtlemise asjaolu, et erinevalt Mitteldorfi kaasusest, kus pakkuja jättis nõutud kinnitusele üldse vastamata, vastas vaidlustaja küsitud kinnitusele konkreetselt eitavalt. Vaidlustaja vea ilmsuse ja tegeliku tahte tuvastamise ning sellest tuleneva RHS § 46 lg 4 diskretsiooni teostamise kohustuse seisukohalt ei ole vahet, kas pakkuja viga seisnes raadionupu valiku tegemata jätmises või vale (st eitava) vastuse andmises. Mõlemal juhul on pakkuja teinud tahtmatu hooletusvea, mille tagajärjeks on RHAD- s nõutud kinnituse puudumine. Seega on Mitteldorfi lahendi seisukohad on asjakohased ka käesolevas vaidluses ning vaidlustaja palub nendega lahendi tegemisel ka arvestada. Hankija otsus mõjutas lõpptulemust 12. Samuti ei saa nõustuda hankija seisukoha punktiga 9, mille kohaselt oleks lõpptulemus vaidlustaja pakkumuse osas olnud igal juhul sama, isegi kui lugeda mõnda hankija tegevust menetlusveaks. Kui hankija oleks kasutanud diskretsiooni õiguspäraselt ning võimaldanud vaidlustajal selgituste kaudu Vastavustingimuste p 13 sätestatud kinnitus esitada (st ilmne viga parandada), oleks tema pakkumus tunnistatud vastavaks ning edukaks. Seega viga hankija diskretsiooni teostamisel mõjutas oluliselt lõpptulemust, võttes vaidlustajalt ära võimaluse riigihankes edasi osaleda ning sõlmida hankijaga hankeleping. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 13. Vaidlustajale on õigusabi osutanud vandeadvokaat Diana Minumets tunnihinnaga 225 eurot (KM-ta) järgmiste lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tööde eest: Kommentaarid Kestus Summa (h) (EUR) Vaidlustuse koostamine. Materjalide analüüs. Suhtlus 7.5 1687,5 kliendiga. Hankija vastuse analüüs, vaidlustaja 19.09.2023 seisukoha ja 3.75 843.75 menetluskulude nimekirja koostamine. Kokku: 11.25 2531.25 14. Vaidlustaja õigusabikulude suurus kokku on 2531.25 eurot (käibemaksuta) ning tasutud riigilõiv 1280 eurot. Kokku taotleb vaidlustaja hankijalt menetluskulude hüvitamist summas 3811,25 eurot. 15. Vaidlustaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasja menetlusega ning on põhjendatud ja vajalikud. 3 LEXTAL Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel