Justiitsministeerium_vastus

Ülle Madise Teie 16.05.2022 nr 7-7/212257/2202614 Õiguskantsleri Kantselei Meie 24.10.2022 nr 11-3/3666-2 [email protected] Vastus Viru Vangla ja Tallinna Vangla kontrollkäigu kokkuvõttele Austatud õiguskantsler! Tegite seoses 21.−22.10.2021 toimunud kontrollkäiguga Viru Vanglasse ja 21.–23.02.2022 toimunud kontrollkäiguga Tallinna Vanglasse erinevaid soovitusi vanglatele ja Justiitsministeeriumile. Palusite Viru Vangla kontrollkäigu raames tehtud soovitustele vastust hiljemalt 30. oktoobriks ja Tallinna Vangla kontrollkäigu raames tehtud soovitustele vastust hiljemalt 30. detsembriks. Kuivõrd mitmed kontrollkäikude kokkuvõtetes kajastatud teemad ja soovitused on kattuvad, vastame soovitustele ühe kirjaga. Vangla pädevuses olevate teemade osas vastavad vanglad iseseisvalt. Peamised soovitused puudutasid üksikvangistust, vahetut sundi, olmetingimusi, teabe saamist, raamatukogu teenust, ametnike arvu ja meditsiiniosakonda. Mitmed Justiitsministeeriumile tehtud soovitused puudutavad küsimusi, mis lahendatakse ära ette valmistatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõuga1 (edaspidi VangS eelnõu). Näiteks vähendatakse eelnõuga seaduses sätestatud maksimaalse kartserikaristuse pikkust, laiendatakse vanglas kinni peetavate isikute võimalusi taasühiskonnastavateks tegevusteks ning tehakse mitmeid teisi kinnipeetava taasühiskonnastamist soodustavaid ning vangla julgeolekut kindlustavaid muudatusi. Vastame Teie soovitustele järgmiselt. 1. Üksikvangistus Üksikvangistuse mõju on alati individuaalne, kuid tuleb arvestada, et kinnipeetavat ei jäeta vanglas üksi. Oluline on see, milline on konkreetse inimese terviseseisund ja võime isolatsiooni taluda, seda nii üksikvangistuse rakendamisel kui ka selle kestel. 2 Kinnipeetavaga tegelevad mitmed valdkonna erialaspetsialistid, kellega suheldakse iga päev. Nii vangla psühhiaatrid, psühholoogid, kliinilised psühholoogid, kaplanid kui ka vanglaametnikud jälgivad pidevalt kinnipeetavate vaimset tervist ja muutusi terviseseisundis. Kui vaja, suunab meditsiiniõde kinnipeetava üldarsti, vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule. Olukorras, kus vang vajab terviseseisundist tulenevalt ööpäevaringset meditsiinilist järelevalvet, toimetatakse vang statsionaarsele ravile vanglas või väljapoole vanglat tervishoiuteenuse osutaja juurde. Äärmiselt oluline on üksikvangistuses viibivatele kinnipeetavatele tagada tähendusliku suhtluse võimalus. Tähenduslik suhtlus on üks viise, mille kaudu vangla saab kaasa aidata vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kinnipeetavatele, kes on üksikvangistuses, on tagatud tähenduslik suhtlus. Vanglad tagavad selle, et kinnipeetavatel oleks võimalus tähenduslikule suhtlusele nii vanglasiseselt kui ka vanglaväliselt. Vanglavälist suhtlust käsitletakse täpsemalt punktis 2. Kartserikaristust kandvatele või eraldatud lukustatud kambris viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse alates 11. päevast ka suhtlusprogrammis osalemine. Vahistatute, vastuvõturežiimil ja muul põhjusel piiratumal režiimil olevate kinnipeetavate puhul hinnatakse sekkumise vajadust juhtumipõhiselt. Suhtlusprogrammi eesmärk on pakkuda isikule regulaarset ja mõtestatud 1 Kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/248aa91f-9548-4369-aa6a-d3118b5b92ea 2 Riigikohtu halduskolleegiumi 08.12.2021 otsus nr 3-18-1895. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 suhtlemist/tegevust ning inimlikku kontakti, et ennetada võimalikku üksikvangistuse negatiivset mõju ning mõjutada isiku käitumist, et vähendada uute rikkumiste toimepanemist. 2021. aastal osales suhtlusprogrammis 173 kinnipeetavat. Programmi raames pakutakse kinnipeetavatele ka erinevaid leevendusmeetmeid. Nendeks on näiteks mängud (pusled, male, kabe jms); sudokud, ristsõnad; värvilised pliiatsid ja värviraamatud/värvilehed; teraapiavahendid (voolimismass, kinesteetiline liiv, kuulamiseks loodushelid/rahustav muusika jms); muusikainstrumendid; õppekirjandus. Enne 11. päeva saab vang kartseris tegeleda nende tegevustega, mis kartseris lubatud on (usu- ja õppekirjandus, vangla poolt tellitavad ajalehed, vajadusel tutvumine õigusaktidega, raadio kuulamine). Inimese terviseseisundit jälgivad nii programmi läbiviija kui muud kinnipeetavaga kokku puutuvad teenistujad - st, kas kinnipeetava vaimses tervises ja mõttekäigus on tekkinud probleemidele viitavaid muutusi (nt endasse tõmbumine, alanenud meeleolu, ärevus, apaatia, rahutus, konfliktne käitumine, ebatavaliselt kõrge meeleolu, söögiisu puudumine või vähenemine, abivajaduse väljendamine jms). Vajadusel küsib programmi läbiviija või muu kinnipeetavaga kokku puutuv isik kinnipeetavalt infot tema terviseseisundi kohta, milline on tema enesetunne ja kas ta vajab tervishoiuteenust või muud sekkumist. Eesmärk on tagada inimlik vahetu suhtlus. Kui programmi läbiviijal või muul kinnipeetavaga kokkupuutuval isikul on tekkinud kahtlus või on ilmsed märgid tervise halvenemise suunas, annab ta sellest teada juhtumikorraldajale, kes edastab info üksuse õele. Meditsiiniõde viib läbi esmase vaimse ja füüsilise terviseseisundi hindamise ning vajadusel suunab kinnipeetava üldarsti, vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule. Meditsiinipersonal tegeleb kinnipeetava tervisehäiretega edasi vastavalt raviplaanile. Kui kinnipeetav keeldub suhtlusprogrammist, tuleb üksusel vähemalt kord nädalas, kuni eraldatud režiimil viibimise lõpuni, jälgida kinnipeetava vaimset ja füüsilist seisundit ning vajadusel sekkuda. Kinnipeetavate tervist jälgitakse nii suhtlusprogrammi raames kui ka programmi väliselt, st kui programmi ei ole veel rakendatud, või kui kinnipeetav on keeldunud suhtlusprogrammis osalemisest. Kinnipeetavaga suhtlevad ja teda näevad igapäevaselt erinevad ametnikud. Kui kinnipeetava käitumises nähakse kõrvalekaldeid, tuleb sellest teavitada kontaktisikut, kes omakorda teavitab üksuse meditsiiniõde. Vanglateenistujad teevad endast oleneva, et suunata kinnipeetavat probleemidega tegelema ja leida koostöös neile lahendused. Vangiga tegelevate teenistujate eesmärk on, et kinnipeetav õpiks motiveerivate vestluste käigus ka ise enda tegevust analüüsima, probleeme kaardistama ja nendega tegelema nii nagu see on ühiskonnas tavapärane. Seetõttu antakse valvuritele suhtluskoolitusi, mis õpetavad motiveeriva intervjueerimise (MI) põhimõtteid. Tallinna Vanglas on plaanis alustada koolitustega oktoobri lõpus ning Viru Vanglas novembris 2022. MI on suhtlusstiil, mille meetodid on suunatud inimeste käitumises positiivsete muutuste esilekutsumisele. Meetod õpetab rakendama igapäevaseid suhtlemisvõtteid moel, mis suurendavad inimeste sisemist motivatsiooni, võimet võtta oma elus ette olulisi muutusi ning neid elus hoida, toetamaks inimeses käitumislikku muutust.3 Samuti on MI suhtlemisoskuste omandamise õpe integreeritud Sisekaitseakadeemia uues vanglaametnike õppekavas4. Peame oluliseks ka märkida, et praeguse praktika kohaselt kohaldatakse üksikvangistust maksimaalselt 14 päeva järjest, peale mida peab olema kinnipeetavale tagatud mõistlik aeg tavarežiimil. Seega vanglad juba praegu rakendavad rahvusvahelisi soovitusi ja lähtuvad riigikohtu praktikast. VangS eelnõu jõustumise järgselt saab ka õiguslikult distsiplinaarkaristusena kartserikaristust määrata kõige rohkem 14 päevaks. Muudatusega nähakse muuhulgas ette ka see, et distsiplinaarkaristusena määratud kartserikaristuse järjestikuse täitmise korral peab maksimaalse järjestikuse lubatud karistuspäevade arvu täitumisel karistuste täitmise jätkamise vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla väiksem kui 48 tundi. 1.1. Vahistatud 3 Eesti Motiveeriva Intervjueerimise treenerite assotsiatsioon. https://emita.ee/meetodist-2/ 4 Vanglaametniku õppekava moodulite rakenduskava alates 2022/2023 õa. vastuvõtust. Kättesaadav veebis: https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline- files/Vanglaametnik%20oppekava%20moodulite%20rakenduskava%20alates%202022%202023%20vastuv%C 3%B5tust.pdf Vahi all viibivale isikule piirangute kehtestamine on õigustatud vahi alla võtmise kui ennetusmeetme eesmärgiga tagada kriminaalmenetluse läbiviimine. Vahi alla võtmine on vaid kiireloomuline meede, mis kestab võimalikult lühikest aega. Selle põhimõtte kohaselt näeb kriminaalmenetluse seadustik ette, et kohtueelses menetluses ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu ning teise astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle nelja kuu. Alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei või kohtueelses menetluses olla vahistatud üle kahe kuu. Seepärast on isiku kinnipidamise kestus reeglina lühiajaline. Vangistusseaduse muutmine osas, mis puudutab vahistatute liikumisvabadust ja suhtlemisvõimalusi on planeerimisel. Selline muudatus vajab aga lisarahastust nii personali palkamiseks kui ka hõivetegevuse pakkumiseks. Hetkel puudub muudatuse finantseeringuks rahastus, kuid sellegi poolest on vahistatutel (kellele pole määratud liikumispiiranguid) võimalik osaleda tööhõives, õppetöös, sh nii kutseõppes kui ka riigikeele õppes. Vanglad tegelevad pidevalt vahi all olevate isikute kaasamisega kambrivälisesse tegevusse. Näiteks täidab sotsiaaltöötaja sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatega erinevaid töölehti ja töövihikuid, mida analüüsitakse. 1.2. Vastuvõtuosakond VangS § 14 lg 4 kohaselt ei tohi kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ületada kolme kuud. Praktikas viibivad isikud vastuvõtuosakonnas oluliselt alla kolme kuu. 15.05.2022 jõustusid justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“5 muudatused, millega sätestati tähtajad paigutamise otsuse tegemisele, riskihindamise läbiviimisele ja individuaalse täitmiskava kinnitamisele. Arvestatud on sellega, et kinnipeetava vastuvõturežiimil viibimine lõppeks võimalikult kiiresti ning toimingud mahuksid seadusandja poolt lubatud kolme kuu sisse. Ühtlasi täpsustab määrus, et vastuvõtuosakonnas võib viibida kuni VangS § 14 sätestatud eesmärgi täitumiseni, st kui individuaalse täitmiskava koostamiseks vajalikud andmed on kogutud ja riskihindamine tehtud, siis tuleb vastuvõturežiim lõpetada. Vastuvõtuosakonnas viibimise ajal tehakse kinnipeetavale riskihindamine ja otsustatakse tema paigutamine. Riskihindamine ei põhine ainult kinnipeetavaga peetavatel vestlustel, vaid infot kogutakse ka erinevatest andmebaasidest. Saadud andmeid tuleb analüüsida ning sõltuvalt kinnipeetavast võib see olla rohkem või vähem ajamahukas. Näiteks tugevdatud järelevalve vajaduse kahtlusega kinnipeetavate riskihindamisele kulub rohkem aega, sest on vaja koostada ka analüüs tugevdatud järelevalve vajaduse kohta. Riskihindamise tulemusest lähtuvalt otsustatakse kinnipeetava vanglasisene või teise vanglasse paigutamine. Isik, keda ei ole vaja paigutada teise vanglasse ja kelle puhul ei ole tugevdatud järelevalve vajaduse kahtlust, ei viibi eelpool nimetatud määruses sätestatud tähtaegadest lähtuvalt vastuvõturežiimil kauem kui viis nädalat. Kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine viiakse läbi 20 tööpäeva jooksul alates kinnipeetava paigutamisest vanglasse. Riskide hindamine tugevdatud järelevalve vajaduse ankeedi alusel viiakse läbi 40 tööpäeva jooksul pärast tugevdatud järelevalve hindamise vajaduse tuvastamist. Kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ei tohi aga ületada kolme kuud.6 Vanglad teevad omalt poolt kõik, et riskihindamine ja paigutamine oleks tehtud võimalikult kiiresti aga ka kvaliteetselt. VangS muutmise eelnõus7 on säte, millega tunnistatakse kehtetuks VangS § 25 lg 3. Sellegi poolest lähtuvad juba täna vanglad riigikogu praktikale tuginedes põhimõttest, et ka vastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pikaajalist kokkusaamist. Alates 01.01.2021 kuni 06.10.2022 võimaldasid vanglad 358-le kinnipeetavale pikaajalise kokkusaamise ajal, kui nad olid vastuvõturežiimil. 5 Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend – RT I, 12.05.2022, 4. 6 Ibidem 7 Kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main#iLC49O6A 1.3. Kartser Riigikohus8 on leidnud, et lähtuvalt CPT soovitustest Eestile peaks kaaluma kartserikaristuse 45- päevast maksimummäära oluliselt lühendama ning selgitanud, et sellise pikkusega kartserikaristuse määramine ei ole iseenesest alati õigusvastane, kuid selle täideviimisel tuleb kaasnevaid riske silmas pidades jälgida erilise hoolega kinnipidamistingimusi, inimese terviseseisundit ning seda, millal kartserikaristus täide viia. EIK on viimastel aastatel vaaginud üksikvangistuse küsimusi, arvestades seejuures ulatuslikult CPT seisukohti. Karistusena üksikvangistuse määramisel on CPT osutanud, et selle kohaldamisel ei tohiks maksimaalne karistus ületada 14 päeva üksikvangistust ühe rikkumise eest, soovitavalt isegi vähem. Üksikvangistust karistusena võib CPT hinnangul kohaldada vaid kõige tõsisematel juhtudel ja viimase abinõuna. Mida pikem on üksikvangistus, seda kaalukamad peavad olema selle meetme kohaldamise põhjused ja seda enam peab tagama, et sellega saavutatakse soovitud eesmärk. CPT ei luba kartserikaristuste järjestikku ja vahedeta kandmist, mille tagajärjel isik võib kanda karistust ühtejärge pikema aja vältel, kui on ühe rikkumise eest lubatav maksimaalne kartserikaristuse pikkus (s.t CPT arvates 14 päeva). CPT hinnangul ei tohiks alaealiste puhul üksikvangistus distsiplinaarkaristusena ületada 3 päeva. Ka Mandela reeglite art-d 43 ja 44 keelavad kasutada üksikvangistust sh distsiplinaarkaristusena (Eesti kontekstis kartserikaristusena) määramata ajaks või pikaajaliselt (järjestikku üle 15 ööpäeva). Justiitsministeeriumil on seoses Eesti kohtute (sh Riigikohtu) ja EIK praktikaga ette valmistatud VangS eelnõu, millega on plaanis VangS § 63 lõike 1 punktis 4 sätestada kartserisse paigutamine senise 45 ööpäeva asemel 14 ööpäevaks. Noore kinnipeetava puhul on plaanis senise 20 ööpäeva asemel sätestada kartserikaristuse ülemmäär 3 ööpäeva (VangS § 63 lõige 2). Lisaks tuleb eelnõu kohaselt maksimaalse lubatud järjestikuse karistuspäevade täitumisel peatada kartserikaristuse täideviimine mõistlikuks ajavahemikuks, mis ei tohi olla väiksem kui 48 tundi. Samas eelnõus on sees ka muudatus, mille kohaselt kartserikaristusega ei kaasne automaatselt lühiajalise ja pikaajalise kokkusaamise piirangut. Vanglateenistusele antakse kaalutlusruum kartserikaristust kandvate kinnipeetavate kokkusaamiste üle otsustamiseks, kuivõrd edaspidi võimaldatakse kokkusaamisi kinnipeetavale tingimusel, et tema suhtes ei ole rakendatud kokkusaamiste keeldu VangS § 65 1 lg-s 4 sätestatud alusel (kartserikaristusega seonduvad lisapiirangud). Distsiplinaarkaristuse kandmine tähendab seda, et teatud ebamugavused on kinnipeetava jaoks paratamatud. Kohtupraktikas on leitud, et vangla poolt voodivarustuse mittelubamine on VSkE § 7 lõike 2 punktiga 1 kooskõlas.9 Kartserikaristus on viimane meede, mida ei kohaldata kergekäeliselt. Kuivõrd distsiplinaarkaristuse eesmärk on suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele, on lisapiirangute kehtestamine asjakohane. Kui kartserirežiim oleks tavarežiimiga samaväärne, soodustaks see karistamatuse tunnet ja annaks signaali, et kehtivat korda võib rikkuda ja sellega ei kaasne märkimisväärseid tagajärgi. See omakorda töötab vastu taasühiskonnastamise eesmärgile, mille üks osa on see, et kinnipeetav peab õppima järgima ja aktsepteerima ühiskonnas kokku lepitud normide järgimist. Suhtlusprogrammi raames võib vangla kinnipeetavale raamatuid anda, kui seda põhjendatuks peab. Samuti võimaldatakse päevasel ajal madratsi kasutamist neile, kelle terviseseisund seda nõuab. 1.4. Eraldatud lukustatud kamber Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise alused tulenevad VangS §-st 69 ning selles sätestatud aluste ilmnemisel rakendatakse sobivaid abinõusid. Lukustatud kambrisse paigutatakse inimene viimase abinõuna, st kui vangla muud meetmed ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Säte hõlmab laia skaala väga erinevatest olukordadest, mistõttu ei pea me üksikasjaliku juhendi koostamist otstarbekaks. Kõiki ettetulevaid juhtumeid ei ole võimalik juhendis kirjeldada. Nõustume, et haldusakti põhjendused peavad olema niivõrd selged, et neist nähtuks meetme kohaldamise 8 Riigikohtu halduskollegiumi 08.12.2021 otsus nr 3-18-1895. 9 Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2010 otsus nr 3-09-1557, Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2011. a otsus nr 3-3-1-7-11. Vt ka Tartu Halduskohtu 05.04.2011 otsus nr 3-10-2844. Kartseris päevasel ajal voodivarustuse keelamise õiguspärasust on kohtud hinnanud ka haldusasja nr 3-12-647 raames. Nii Tartu Halduskohtu 13.02.2012 otsuses kui ka Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2013 otsustes on leitud, et piirang on põhjendatud, õiguspärane ja Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas. vajalikkus. Oluline on jälgida, et haldusakt vastaks haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele ja oleks selge ning ajaliselt määratud adressaadile. Kui haldusakt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, ei ole vaja täiendavat juhist määruse ja seaduse rakendamise kohta. Nõustume, et õigusselguse tagamiseks on oluline, et haldusakti adressaat saaks aru, millal otsustakse meetme kasutamise jätkamise üle. 1.5. Jälgimiskambrid Vangistusseaduse järgi on pädevus jälgimiskambrisse paigutamise otsuse tegemiseks antud vanglaametnikule. Tegemist ei ole tervishoiuteenuse osutamisega, vaid julgeoleku ja järelevalve meetmega. Meetme kohaldamisel saab vanglaametnik võtta arvesse tervishoiutöötaja arvamust, kuid pädevus otsustada meetme kohaldamise üle on ametnikul. Enesevigastamine ja suitsiidioht viitavad psüühilistele probleemidele ning raskemate juhtumite korral tuleb kinnipeetavad viia vajaliku pädevusega tervishoiuasutusse, kus isikuga tegelevad vastava väljaõppe saanud tervishoiutöötajad. Vanglas töötavatel meditsiiniõdedel puudub erialane pädevus hinnata psühhiaatrilisi probleeme ja see ei ole lühikesel ajaperioodil, mille jooksul tuleb see otsustada, ka võimalik. Rahunemiskambri eesmärk on isiku ajutine ohjeldamine kuni aluse äralangemiseni või tervishoiuteenuse osutamiseni. Oluline on, et kui lühikese ajaperioodi jooksul meetme kohaldamise alus ära ei lange, oleks kinnipeetavale tagatud vajalikud tervishoiuteenused. Seega ei leia me, et otsuse jälgimiskambri osas peaks tegema tervishoiutöötaja. Justiitsministeeriumil on ette valmistatud määruse eelnõu 10, mis reguleerib ohjeldusmeetmete kasutamist. Juhul kui kinnipeetav on ohjeldusmeetmele kestvalt allutatud 12 tundi, kuid ei ole selle aja jooksul rahunenud ning temast tulenev oht, eelkõige oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes, ei ole ära langenud, ning tegemist ei ole juhuga, kui ohjeldusmeedet kasutati eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel, eeldame, et sellise käitumise ajendiks võib olla psüühikahäire. Sellest põhimõttest lähtutakse ka määruse eelnõus. Seetõttu ei tagaks mõistliku pikkusega pausi tegemine enne uuesti kestvat ohjeldusmeetme kohaldamist piisavalt kinnipeetava tervise kaitset ja kui on möödunud 12 tundi, on kohustus tagada kinnipeetavale tervishoiutöötaja vastuvõtt. Sätte sõnastus ei välista seda, et kui kinnipeetav on ohtlik endale või teistele, viiakse ta tervishoiutöötaja juurde varem. Vajaduse korral osutatakse psühhiaatrilist abi PsASis sätestatud korras või suunatakse kinnipeetav psühhiaatrilisele ravile. 2. Vanglaväline suhtlemine Peame väga oluliseks kinnipeetavate suhtluse säilitamist pere ja lastega. Eelnevalt välja toodud VangS eelnõus on sees ka muudatused, millega digitaliseeritakse mitmeid protsesse vanglates. Eelnõuga laiendatakse vangistusseaduse paragrahvi 24 lõiget 1 ning lisatakse võimalus lühiajaliseks kokkusaamiseks telesilla vahendusel. Lisaks suurendatakse lühiajaliste kokkusaamiste maksimaalset kestust kolmelt tunnilt neljale, millega samuti soodustatakse vanglavälist suhtlemist. Kuludega seonduvalt selgitame, et pikaajalise kokkusaamise kuludeks on kulutused, mida vangla teeb ruumide kasutamiseks, toitlustamiseks ja hügieenivahendite muretsemiseks. Ruumide kasutamise kulud on kehtestatud ruutmeetripõhiselt ning igal vanglal on oma tingimusi arvestades kehtestatud oma hind. Hinna kujundamisel on arvestatud kõiki pikaajalise kokkusaamise toimumiseks tehtavaid vanglapoolseid kulutusi, sh ruumide rendikulud, renoveerimise kulud, elektrikulud, kütte- ning veekulud jne. Nii ruumide kasutamise kulu kui ka toitlustamisele ja hügieenivahenditele tehtavad kulutused arvestatakse kokku. Arvestades, et hinnad on püsinud pikka aega samal tasemel, samas on vahepeal kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, ei saa pidada pikaajalise kokkusaamise tasusid liiga kõrgeks. Kindlasti on perega kohtumised eriti olulised just noorte kinnipeetavate puhul. Seetõttu on neile eraldi motivatsiooniprogramm, mille raames võimaldatakse tasuta kasutada pikaajalise kokkusaamise ruumi koos külalistega ning ka vangla kulul kodukülastusi. Seoses kokkusaamistele tulevate laste läbiotsimisega selgitame, et praktikat on muudetud ning vanglad ei otsi lapsi täieliku lahtiriietamisega läbi. 10 Kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bff6b07e-fb62-4f25-b404-07f1f01708c5 3. Vahetu sund Justiitsministeerium nõustub õiguskantsleriga, et oluline on leida vahetu sunni kasutamisele alternatiive. Viru Vangla osas välja toodud statistika kohaselt kasutati kümne kuu jooksul vahetut sundi 60 korda, kui välja jätta need 238 juhtumit, mis olid seotud ühe isikuga. See tähendab, et vahetut sundi kasutati keskmiselt kuus korda ühes kuus, mida ei ole Justiitsministeeriumi hinnangul palju. Kuna vahetu sunni kasutamine on enamasti seotud lukustatud kambrisse paigutamisega, siis lukustamise vajaduse vähenemisel väheneks ka sunni kasutamine. Vahetu sunni vähendamise puhul on oluline, et isikute suhtes kes vajavad arstiabi, ei kasutata järjepidevalt vahetut sundi, vaid suunatakse abi saama erialaspetsialisti ehk psühhiaatri või kliinilise psühholoogi juurde. Kui psühhiaatri arvates on kinnipeetavale vaja tegevusteraapiat või pidevat psühhiaatri poolset jälgimist, siis suunatakse ta tervishoiutöötaja vastuvõtule väljaspool vanglat või ostetakse vanglasse vajalik abi sisse. Eelnevalt välja toodud ohjeldusmeetmete kasutamist reguleerivas määruse muutmise eelnõus on ka sätestatud kontrollimise täpsemad nõuded. Määrusega täpsustatakse, millise regulaarsusega peab nii ohjeldusmeetme rakendaja kui tervishoiutöötaja ohjeldusmeetme kasutamise vajadust või kinnipeetava terviseseisundit kontrollima. Ka praegu kehtivas määruse regulatsioonis on dokumenteerimise kohustus sätestatud ning oluline on, et vahetut sundi või ohjeldusmeetmeid kasutavad isikud nende kasutamist üksikasjalikult fikseeriks. 4. Raamatukogu Justiitsministeerium jagab seisukohta, et oluline on kinnipeetavatele raamatutele, päevalehtedele ja ajakirjadele ligipääs. Muudatuste järgselt ei ole raamatukogu kvaliteedis midagi muutunud ning endiselt tagatakse kinnipeetavatele võimalikult suures mahus teavikutele ligipääsu. Lisame 08.03.2022.a vastusele nr 10-2/2998, kus samuti käsitleti raamatukogu kättesaadavuse teemat, et veel selle aasta lõpus on plaanis võtta vanglates kasutusele seadmed, mis toetavad raamatukogutarkvara RIKS kasutamist. Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteem on vanglatele vahendiks, et saada ülevaade kinnipeetavate laenutatud raamatutest ja paiknemisest. Selle abil on võimalik kinnipeetavate arvutitesse seada üles raamatute nimekirjad, et oleks võimalik leida kiiremini vastavalt eelistustele ja emakeelele sobivaid teatmikke. Vanglates on igas üksuses on olemas raamaturiiul, kus on umbes 300 raamatut (Viru Vangla näitel). Neid roteeritakse vähemalt kaks korda aastas. Seega on igal kinnipeetaval aastas ligipääs minimaalselt 600-le raamatule. Lisaks on kaplanaadil eraldi fond, kust on kinnipeetavatel võimalik saada usutegevusega seotud raamatuid. Kinnipeetavatel on võimalik küsida spetsiaalselt soovitud raamatut ning vangla vaatab, kas see on olemas või mitte, ja võimalusel laenutab selle välja. Vanglate raamatukoguteenuse pakkumisel püüame igakülgselt toetada formaalharidust kui ka toetada uudiskirjandust ostes iseseisvat õppimist, nt investeerimine, psühholoogia, sh Kultuurikapitali auhindande nominendid jne. Nagu ka tavaraamatukogus, tuleb vahel olla kas järjekorras või oodata, kui soovitud raamat jõuab tagasi raamatukokku. Koolid laenutavad õppivatele kinnipeetavatele vajalikud õpikud ja muud materjalid. Raamaturiiulite paiknemine eluosakonnas võimaldab lugeda erinevat kirjandust ning teha seda lihtsasti enda eluosakonnas. Taolise mudeli puhul vastutavad osakonnas viibivad kinnipeetavad üheskoos raamaturiiuli korrashoiu ja raamatute heaperemeheliku hoidmise ja jagamise eest. Lisaks kaasame raamatute parandamisse ja raamatukogufondide korrashoidu kinnipeetavaid ning vanglatesse on loodud eraldi raamatuklubid, kus üheskoos arutatakse etteantud teemadel ja tutvustatakse üksteisele oma kogemust, mis lugedes tekkis. Raamatuklubid on loodud selleks, et ühendada raamatukogu ja huvitegevust. 5. Ametnikud Justiitsministeerium peab väga oluliseks, et kinnipeetavate ja vahistatutega vahetult kokku puutuvate vanglaametnike teenistuskohad oleks täidetud. Väga oluline on vanglateenistuses töötavaid inimesi hoida ning ka uusi teenistujaid värvata. Selleks, et täita vabad ametikohad, on plaanis muuta ka mitmeid õigusakte, mille tulemusel kiireneb värbamise protsess, näiteks on plaanis muuta tervisenõudeid sarnasemaks teiste jõustruktuuride omadega (senise psühhiaatrilise uuringu asendame vaimse tervise hindamisega).11 Lisaks muudetakse vanglateenistujatele seatud nõudeid, mis on suurimaks takistuseks uute inimeste tööle võtmisel. Justiitsministeeriumil on plaanis muuta ametnike kehaliste katsete nõudeid lähtuvalt vangla töö spetsiifikast ja tööst kinnipeetavatega. Võimalusel muudame kehaliste katsete erinevad elemendid summeeritult hinnatavaks, mis peaks laiendama kandidaatide valikut. Vastavate õigusaktide muudatused koostöös vanglate personalitöötajatega on hetkel planeerimisel. Oleme ka kaalumas töökohapõhise õppevormi loomist, mis suurendaks nende tööle soovijate hulka, kellel seni on olnud takistuseks kodust kaugel pikka aega õppimine. 6. Meditsiiniosakond Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle teenuse osutamise aja, asukoha ja viisi, samuti ravimid ja meditsiinivahendid, lähtudes patsiendi vajadustest ja eelarve võimalustest. Kinnipeetava puhul otsustab tervishoiutöötaja ravimid ja raviskeemi, mille põhjal jagavad valvurid kindlatel aegadel kinnipeetavatele vajalikud ravimid. Ravimite jagamine ei ole tervishoiuteenuse osutamine, seega ei pea ravimeid jagama tervishoiutöötaja. Ravimite jaotamisel on tagatud meditsiiniline konfidentsiaalsus, sest ravimeid jaotavad vanglaametnikud ei tea, milliseid ravimeid kinnipeetav saab ja mis eesmärgil. Ravimid toimetatakse kinnipeetavatele ravimikarbis ja vangla töötajad kontrollivad üksnes seda, kas kinnipeetavad võtavad neile ette nähtud ravimeid. Sarnane on praktika ka hoolekandeasutustes. Kinnipeetavale määratud ravimeid, teavet nende manustamise ja toimete kohta selgitavad kinnipeetavale tervishoiutöötajad meditsiinilise konsultatsiooni, st tervishoiuteenuse osutamise käigus. Ravimite jaotamine kellegi teise kui arsti poolt ei ole vangistuse kontekstis niivõrd oluline küsimus seoses isiku õigusega privaatsusele, kuivõrd vanglaametnikud ei ole teadlikud isiku diagnoosist ja nende ravist. Kuivõrd vangla töötajad ja kinnipeetavatega vahetult kokku puutuvad isikud on kohustatud jälgima kõiki kinnipeetavate terviseseisundi muutusi ja teavitama vangla arsti, ei saa vangla personali kaasamist sel juhul täielikult takistada. Vanglaametnik peab olema teadlik asjaoludest, mis peavad kinnipeetavate tervise säilitamiseks olema tagatud. Seoses soovitusega vanglaülese psühhiaatriaosakonna loomisest peame oluliseks märkida, et hetkel on planeerimisel vanglameditsiini ühendamine tavameditsiini süsteemiga. 12 Tervishoiuteenuste liitmisel ühtse juhtimise alla osutatakse kinnipeetavatele samu teenuseid nagu seni, kuid nende osutamist korraldaks ja juhiks ühtselt Eesti Haigekassa. 7. Noored Noortele ja eelkõige alaealistele kinnipeetavatele pööratakse vanglates erilist tähelepanu, sest nende vanuse tõttu on eriti oluline tagada nende keskkonda ja vaimset heaolu toetavad meetmed. Tegemist on erirühmaga, kellele on tagatud oluliselt leebemad kinnipidamistingimused, nende jaoks on välja töötatud motivatsioonisüsteemid ning nad suhtlevad iga päev kontaktisikute, psühholoogide ja teiste eri valdkondade spetsialistidega. Nõustume õiguskantsleriga, et noorte puhul on oluline taasühiskonnastamise aspektist lõimida ka taastavat õigust. Siiani pole pakutud õigusrikkujate sihtgrupiga tegelevatele ametnikele mõeldud spetsiifilist praktilist koolitust, vaid pakutavad koolitused on olnud eelkõige taastavat õigust tutvustavad. Muutuse toetamiseks on kavas viia järgnevatel aastatel läbi „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ toetuse taastava õiguse koolitusi, sh koolitada Eestisse sisekoolitajaid, mille peamine eesmärk on pakkuda valdkonna spetsialistidele ja teenusepakkujatele senisele mõtteviisile alternatiivset, taastava õiguse vaadet. Taastava õiguse praktikate kasutamiseks on vajalik teha koostööd teiste riikide valdkonnaekspertidega, sest Eestis vastav kompetents puudub. 8. Riided Justiitsministeeriumis välja töötatud VangS eelnõuga, muudetakse muuhulgas ka §-i 46. Muudatuse jõustumisel kehtestab lisaks vangla riietuse kirjeldusele ja kandmise korrale valdkonna eest vastutav 11 Kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72bb99a2-c2dd-45b8-a3cc- f4e23becb08a 12 Kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/884f0611-38f6-4957-8fab-f8256e4c5af6 minister määrusega ka vangla riietuse kandmise tingimused. Eesmärk on muuta vangla riiete kandmine paindlikumaks ning laiendada määrusega kinnipeetavatele isiklike riiete lubamist. Muudatuste järgselt on õiguslikult võimalik määrusega kehtestada juhud, millal kinnipeetavad saavad kanda isiklikke riideid. Näiteks saaks isiklike riiete kandmist lubada ka emade ja laste osakonnas viibivatele naistele. Mis puudutab kokkusaamistel isiklike riiete kandmise lubamist, siis leiame oluliseks välja tuua selle, et isiklikke riideid ei hoita kambris, vaid need paigutatakse koos teiste kinnipeetava isiklike asjadega lattu. Kokkusaamisele isiklikes riietes lubamine tähendaks seda, et igakordselt tuleks laost riided eelnevalt välja küsida ja pärast jälle tagasi lattu paigutada. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et ladu nädalavahetustel ei tööta. Seetõttu ei ole näide kartseri-ja tööriietuse kandmise kohta asjakohane. Sama paragrahvi täiendatakse ka lõikega 11, mille kohaselt võib vanglateenistus lubada kinnipeetaval kanda väljaspool vangla territooriumit isiklikku riietust, kui ta kindlustab oma kulul riiete puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Ka EIK-i praktika13 on leidnud, et inimõiguste konventsiooni artikli 8 riive on see, kui kinnipeetav oli sunnitud kandma vanglariietust lähedase matustel. Selline riive võib ebapiisava põhjenduse korral üle kasvada ka konventsiooni rikkumiseks, mistõttu täiendatakse seadust üldreeglist hälbimist võimaldava erandklausliga. Täname Teid asjakohaste ettepanekute ja soovituste eest ja kaalume kindlasti nende rakendamise võimalikkust edaspidi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse Asekantsler Kadri Margus 620 8232 [email protected] Elen Tisler 620 8285 [email protected] Karis Paumets 620 8269 [email protected] Kertu Külaots 620 8294 [email protected] Liisu Anger 620 8292 [email protected] 13Vt nt EIK-i 30.10.2018 otsus asjas JATSÕŠÕN vs ESTONIA p 48, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-187475; samuti EIK-i 29.11.2009 otsus GISZCZAK vs POLAND, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-107589