Lea Danilson-Järg Teie 08.10.2022 nr JUM/22-1181/-1K; 8-
Justiitsministeerium 1/7053
[email protected]
Meie 20.10.2022 nr 18-2/221486/2205449
Arvamus justiitsministri määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“
muutmise määruse eelnõu kohta
Austatud justiitsminister
Justiitsministri 5. septembri 2011. aasta määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ muutmise
määruse eelnõu muudatused, mis täpsustavad ohjeldusmeetmete ja gaasipihusti kasutamise korda
ning näevad ette meetmete kasutamise üksikasjaliku dokumenteerimise, on olulised ja vajalikud.
Määruse § 31 on plaanis täiendada lõikega 31 järgmiselt: „Vanglateenistuse ametnik peab
käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, keda on õigus läbi otsida, otsima läbi viisil,
mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega.“ Eelnõu seletuskirjas
rõhutatakse, et läbiotsimise viisi valides tuleb vanglaametnikul lähtuda läbiotsimise eesmärgist.
Inimese läbiotsimisel ei saa juhinduda üksnes selle eesmärgist. Arvestada tuleb ka läbiotsitava
põhiõigusi ja eeskätt põhiseaduse §-des 18 ja 11 sätestatud põhimõtteid. Kuigi vanglateenistuse
ametnikud peavad enda töös lähtuma muu hulgas põhiseadusest, juhinduvad nad siiski sageli
eeskätt kõige madalamast õigustloovast aktist, mis nende tegevust otseselt reguleerib.
Pakutud sätte sõnastus võib suunata vanglaametnikke jätkama vanglate pikaajalist tava, mille
järgi on ekslikult peetud lubatavaks kinnipeetavaga vahetult kohtuma tulevate külaliste, isegi
laste ulatuslikku (sh alasti) läbiotsimist ka siis, kui riskihinnang selleks alust ei anna. Teatavasti
otsitakse alati enne ja pärast kohtumist põhjalikult läbi kinnipeetavad, mis on ka põhjendatud.
Põhiseaduspärase rakenduspraktika kujunemisele aitaks kaasa see, kui normis oleks lisaks
eesmärgile rõhutatud ka läbiotsitava inimväärikat kohtlemist ja läbiotsimise meetme valikul
proportsionaalsuse põhimõttest lähtumist. Sellist käsitlust toetavad nii õiguskantsleri soovitused1,
Eesti kohtute2 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika3, rahvusvahelistes dokumentides ja
1
Vt nt õiguskantsleri 15.12.2020 seisukohta nr 7-4/202089/2007058, 20.01.2020 seisukohta nr 7-
7/191450/2000290, 05.11.2019 seisukohta nr 7-4/191395/1905411.
2
Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsust kohtuasjas nr 3-21-161.
3
Vt nt EIKo otsust asjas Wainwright vs. Ühendkuningriik.
2
rahvusvaheliste ekspertide (sh piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise
tõkestamise Euroopa komitee) esitatud seisukohad4.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8404
[email protected]
4
Vt nt Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitusi CM/Rec(2018)5 (p 23), CPT 2013. aastal antud soovitust
Poolale (p 106), 2016. aastal antud soovitust Bosnia ja Hertsegoviinale (p 79).