Mihhail Kõlvart
Tallinna Linnavalitsus
[email protected] Meie 17.10.2022 nr 7-5/221292/2205374
Ehitusteatise menetlus
Austatud linnapea
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Tallinna Linnaplaneerimise Amet on järginud Nõmme
linnaosas asuva elamu (aadressil Hirve 4) ehitusteatise menetluses hea halduse tava. Ehitise
omanik soovis seadustada elamu ümberehituse. Hoone ei asu miljööväärtuslikus piirkonnas ega
ole ka muul viisil kaitse all. Elamu ümberehitus ei ole tänavalt nähtav ega mõjuta piirkonnas
väljakujunenud elukeskkonda.
Avalduse põhjal võib järeldada, et ehitusteatise menetlus ei ole kulgenud seaduse nõuete järgi: linn
ei ole järginud menetlustähtaegu ja esitatud nõudeid ei ole põhjendatud. See tähendab hea halduse
tava rikkumist.
Palun võtke edaspidi arvesse järgnevaid selgitusi ja soovitusi ning muutke senist praktikat. Palun
andke hiljemalt 04.11.2022 teada, millal viite Hirve 4 ehitusteatise menetluse kooskõlla hea
halduse tavaga.
Ehitusteatise menetluses sisuliste nõuete esitamine
Seaduse järgi on ehitusteatise menetlus lihtne ja kiire ning peaks enamikel juhtudel toimima
automaatselt: ehitusteatise esitamisele ei pea iga kord järgnema linna sekkumist ja nõuete
esitamist. Siiski tuleb linnal ehitusteatise menetluses kontrollida, kas on vaja esitada nõudeid
teatises märgitud ehitise või ehitamise kohta (ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 5). Sellele
menetlusetapile tohib kuluda kuni kümme päeva (EhS § 36 lg 2). Kui ehitusteatise kontrollimisel
selgub, et on vaja esitada lisanõudeid, siis tuleb seda teha haldusaktis (EhS § 36 lg 6). Sellisel juhul
peab lähtuma ehitusloa menetluse tähtajast, mis tähendab, et haldusakt tuleb anda hiljemalt 30
päeva jooksul (EhS § 46 lg 5, § 36 lg 6). Kui taotluses on puudusi, tuleb anda tähtaeg nende
kõrvaldamiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15).
Selle juhtumi puhul on suurim sisuline probleem selles, et linn ei pea ehitusprojektis kirjeldatud
hoone laiendust arhitektuurselt sobivaks ning on esitanud märkusi, mille kohaselt tuleb
ehitusprojekti muuta ning hoonel teha ümberehitusi. Samas ei selgu märkustest, milline
arhitektuuriline lahendus võiks olla sobiv. Linn ei ole andnud inimesele arusaadavalt teada, mis
on valesti ja mis peaks olema teisiti.
Seda arvestades võib kahelda, kas ehitusteatis ja sellega koos esitatud ehitusprojekt oli puudulik.
Kui linn ei nõustunud ehitusprojektis kirjeldatud lahendusega, ei saa seda pidada dokumendi
puuduseks, mis mõjutab ehitusteatise menetlustähtaega, vaid sisuliseks nõudeks.
2
Kui ehitusteatise menetluses esitatakse arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid,
peab need esitama haldusaktis (EhS § 36 lg 6). See haldusakt võib olla ka elektrooniline ja olla
vormistatud märkusena ehitisregistris, kuid igal juhul tuleb sisuliste nõuete esitamisel lähtuda
haldusakti nõuetest: kõigil nõuetel peab olema õiguslik alus ja nõudeid tuleb põhjendada, vältides
ühtlasi kaalutlusvigu ning tagades proportsionaalsuse (HMS §-d 56, 54).
Praegusel juhul on küsimus arhitektuurilistes, ehituslikes ja kujunduslikes nõuetes, mida ei ole linn
teadaolevalt nõuetekohaselt esitanud ega ka põhjendanud. On vaid piirdutud märkusega, et
ehitusprojektis välja pakutud lahendus ei sobi, ning on jäetud mulje, et lahendus sobiks siis, kui
ehitusprojekti oleks koostanud 7. taseme kutsekvalifikatsiooniga arhitekt. Samas, kui avaldaja
esitas 7. taseme kvalifikatsiooniga arhitekti koostatud ehitusprojekti, ei pidanud linn seda
arhitektuurset lahendust ikkagi sobivaks. Samas ei ole linn ka öelnud, milline lahendus oleks sobiv.
Seaduse kohaselt ei pea seesuguse ümberehituse tegemiseks ehitusprojekti koostajal olema
vastavat kutsekvalifikatsiooni – need nõuded kehtivad üksnes ehitusloakohustusega tööde kohta
(EhS § 24 lg 2 p 2). Kuigi ehitusteatise menetluses nõudeid esitades tuleb järgida ehitusloa
menetluse, sh ehitusloa andmisest keeldumise sätteid (EhS § 36 lg 6), ei muutu ehitusteatise
menetlus selle tõttu ehitusloa menetluseks ning isik ei pea järgima kõiki samu nõudeid, mis
kohalduksid ehitusloa kohustusega ehitamisele.
Kõigil esitatud nõuetel peab olema õiguslik alus. Sobivaks õiguslikuks aluseks saab praegusel
juhul olla planeering. Ehitamine peab olema kooskõlas kehtiva planeeringuga (EhS § 12 lg 1 p 2)
ning ehitusprojekti koostamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta üldplaneeringut (EhS § 14 lg 1 p
3) ja ehitise sobivust (EhS § 13 lg 1). Kuna arhitektuurilisi ja kujunduslikke nõudeid (sh sobivus
linnakeskkonda) mõjutavad paratamatult subjektiivsed hinnangud, tuleb linnal neid nõudeid eriti
hoolikalt põhjendada. Kui linn leiab, et pakutav lahendus ei ole „sobiv“ või puudub „hea
arhitektuurne tervik“, siis tuleb neile etteheidetele anda arusaadav sisu.
Linn peab kõiki esitatud nõudmisi arusaadavalt ja piisavalt põhjendama, et avaldaja teaks,
milliseid muudatusi temalt oodatakse ja miks on vaja üht või teist muudatust teha. See võimaldab
isikul ühtlasi kontrollida ja veenduda, kas linna nõudmine on õigustatud ja kas pole eksitud
kaalutlusõiguse kohaldamisel. Nii saaks avaldaja vältida asjatuid kulutusi, mida on seni tehtud
selleks, et pakkuda sellist arhitektuurset lahendust, mis sobiks linna esindajatele.
Põhjendamiskohustuse täitmine soodustab ka linna enesekontrolli ja aitab vältida pealiskaudsust,
kiirustamisest tulenevaid eksimusi. See võimaldab ka nõude esitajal endal veenduda, kas kõik
nõuded on proportsionaalsed.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]